9.2.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 36/1

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1796/1999 (2) (edaspidi „esialgne määrus”) kehtestas nõukogu muu hulgas Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”), Indiast, Lõuna-Aafrikast ja Ukrainast pärit terastrosside ja -kaablite impordile lõpliku dumpinguvastase tollimaksu. Edaspidi nimetatakse neid meetmeid „esialgseteks meetmeteks” ning esialgses määruses sätestatud meetmete kehtestamise aluseks olnud uurimist „esialgseks uurimiseks”.

(2)

2001. aastal kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1601/2001 (3) muu hulgas Venemaa Föderatsioonist pärit raud- ja terastrosside impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu 9,7 protsendist kuni 50,7 protsendini. Sama tollimaksude tase kehtestati nõukogu määrusega (EÜ) nr 1279/2007 (4) pärast aegumise osalist vahepealset läbivaatamist. Pärast uurimist, mis käsitles Ukrainast pärit terastrosside ja -kaablite lähetamist Moldova kaudu, et hoida kõrvale kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest, laiendas nõukogu 2004. aasta aprillis määrusega (EÜ) nr 760/2004 (5) esialgsete meetmete kohaldamist Moldovast lähetatud terastrosside ja -kaablite impordile. Samamoodi laiendas nõukogu Hiina suhtes kehtestatud esialgseid meetmeid 2004. aasta oktoobris määrusega (EÜ) nr 1886/2004 (6) Marokost lähetatud terastrosside ja -kaablite impordile.

(3)

Koosõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2 jättis nõukogu pärast meetmete aegumise läbivaatamist määrusega (EÜ) nr 1858/2005 (7) esialgsed meetmed jõusse. Edaspidi nimetatakse neid meetmeid „kehtivateks meetmeteks” ning aegumise läbivaatamisega seotud uurimist „viimatiseks uurimiseks”. Pärast uurimist, mis käsitles Hiinast pärit terastrosside ja -kaablite lähetamist Korea Vabariigi kaudu, et hoida kõrvale kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest, laiendas nõukogu 2010. aasta mais rakendusmäärusega (EL) nr 400/2010 (8) esialgsete meetmete kohaldamist Korea Vabariigist lähetatud terastrosside ja -kaablite impordile.

(4)

13. novembril 2010 avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teate (edaspidi „teade algatamise kohta”) (9) Hiinast, Lõuna-Aafrikast ja Ukrainast pärit terastrosside ja -kaablite impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2.

(5)

Läbivaatamine algatati põhjendatud taotluse alusel, mille esitas Euroopa Liidu terastrossitootjate (EWRIS) koostöökomitee (edaspidi „taotluse esitaja”) liidu tootjate nimel, kelle toodang moodustab suure osa, antud juhul enam kui 60 %, liidu terastrosside ja -kaablite kogutoodangust. Taotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

(6)

Tõendite puudumisel Indiast pärit impordi kohta ei nõudnud taotluse esitaja aegumise läbivaatamise algatamist Indiast pärit impordi suhtes. Sellest tulenevalt lõppes Indiast pärit impordi suhtes kohaldatavate meetmete kehtivusaeg 17. novembril 2010 (10).

(7)

Komisjon teatas ametlikult läbivaatamise algatamisest eksportivatele tootjatele, importijatele ja teadaolevatele kasutajatele ning nende ühendustele, eksportivate riikide esindajatele, taotluse esitajale ning taotluses nimetatud liidu tootjatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates määratud tähtaja jooksul.

(8)

Uurimises osalevate Hiina eksportivate tootjate, liidu tootjate ja importijate arvukust silmas pidades nähti algatamisteates algselt ette valimi moodustamine vastavalt algmääruse artiklile 17. Selleks, et komisjonil oleks võimalik otsustada, kas väljavõtteline uuring on tõesti vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustamiseks, paluti eespool nimetatud isikutel endast kahe nädala jooksul pärast menetluse algatamist teada anda ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave.

(9)

Kuna ainult üks Hiina eksportiv tootja esitas algatamisteates nõutud andmed ning väljendas valmisolekut teha komisjoniga edasist koostööd, otsustati, et Hiina eksportivate tootjate suhtes ei kohaldata väljavõttelist uuringut, ning saadeti küsimustik eespool nimetatud tootjale.

(10)

20 liidu tootjat / tootjate ühendust esitas algatamisteates nõutud teabe ja väljendas valmisolekut teha edasise uurimise raames komisjoniga koostööd. Liidu tootjatelt ja tootjate ühendustelt saadud teabe alusel võttis komisjon valimisse kolm liidu tootjat / tootjate ühendust, kes leiti olevat liidusesisese tootmismahu ja müügi suhtes liidu tootmisharu mõistes tüüpilised.

(11)

Kaheksa importijat esitas algatamisteates nõutud teabe ja väljendas valmisolekut teha edasise uurimise raames komisjoniga koostööd. Kuna tegelikult importisid vaatlusalust toodet ainult kaks importijat, otsustas komisjon mitte kohaldada väljavõttelist uuringut ning saatis küsimustiku eespool nimetatud importijatele.

(12)

Seega saadeti küsimustikud kolmele valimisse kuuluvale liidu tootjale / tootjate ühendusele, kahele importijale ja kõigile teadaolevatele eksportivatele tootjatele kolmes asjaomases riigis.

(13)

Hiina eksportiv tootja, kes vastas väljavõttelise uuringu vormile, ei esitanud vastuseid küsimustikule. Seega ei teinud uurimise raames koostööd ükski Hiina eksportiv tootja.

(14)

Üks Ukraina eksportiv tootja esitas pärast uurimise algatamist osalised andmed. Tootjal paluti täita küsimustik, kuid ta ei suutnud küsimustikule vastata. Seega ei teinud uurimise raames koostööd ükski Ukraina eksportiv tootja.

(15)

Küsimustikule vastas üks Lõuna-Aafrika eksportiv tootja.

(16)

Vastused küsimustikule saadi veel kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt / tootjate ühenduselt, kahelt importijalt ja ühelt kasutajalt.

(17)

Komisjon hankis kõik andmed, mida ta dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse kindlakstegemise ning liidu huvide seisukohast vajalikuks pidas, ja veendus nende andmete õigsuses. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(18)

Dumpingu ja kahju jätkumist või kordumist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2009 kuni 30. septembrini 2010 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2007 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusperiood”).

(19)

Vaatlusalune toode on sama mis esialgses ja viimatises uurimises, mille tagajärjel kehtestati praegu kehtivad meetmed, st terasest, kuid mitte roostevabast terasest trossid ja -kaablid, kaasa arvatud mittehargnevad trossid, mille ristlõike maksimaalne läbimõõt on üle 3 mm (tootmisharus kasutatava terminoloogia kohaselt tihtipeale „terastrossid ja -kaablid”), mis on praegu liigitatud CN koodide ex 7312 10 81, ex 7312 10 83, ex 7312 10 85, ex 7312 10 89 ja ex 7312 10 98 alla.

(20)

Käesolev kordusuurimine kinnitas esialgse ja viimatise uurimise järeldusi, et Hiinas ja Ukrainas toodetud ning liitu eksporditud terastrossidel ja -kaablitel, Lõuna-Aafrikas toodetud ja kohalikul turul müüdud terastrossidel ja -kaablitel, võrdlusriigis Türgis toodetud ja kohalikul turul müüdud terastrossidel ja -kaablitel ning liidu tootjate toodetud ja liidus müüdud terastrossidel ja -kaablitel on samasugused füüsikalised ja tehnilised omadused ning lõppkasutus ning seega loetakse neid algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasugusteks toodeteks.

(21)

Üks importija esitas väite, mille tõstatas viimatise uurimise käigus ka Euroopa terastrosside importijate ühendus (EWRIA). Ta väitis, et vaatlusalune toode ning liidus toodetud ja müüdud tooted on märkimisväärselt erinevad ja et tuleks eristada üld- ja eriotstarbelisi trosse. Neid väiteid käsitleti põhjalikult nii algmääruses kui ka viimatises määruses, millega kehtestati ajutised ja lõplikud meetmed vaatlusaluse toote impordi suhtes. Lisaks sedastas üldkohus kohtuasjas T-369/08: EWRIA versus Euroopa Komisjon, (11) et komisjon ei teinud ilmset hindamisviga, kui ei eristanud uurimiste käigus olemasolevatele tõenditele toetudes üld- ja eriotstarbelisi trosse.

(22)

Importija ei esitanud uut teavet, mis näidanuks, et nende esialgsete järelduste tegemise alus on muutunud, ning seetõttu kinnitatakse esialgses ja viimatises määruses tehtud järeldusi.

(23)

Kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2 uuriti, kas kehtivate meetmete võimalik aegumine võiks põhjustada dumpingu jätkumist või kordumist.

(24)

Ükski Hiina ega Ukraina eksportiv tootja ei teinud täiel määral koostööd. Üks Ukraina ja üks Hiina eksportiv tootja andsid endast märku ning neile saadeti eksportivatele tootjatele mõeldud küsimustik. Nende vastused küsimustikule olid komisjoni arvates puudulikud ja vastuolulised ning kontrollkäike nende valdustesse ei korraldatud. Asjaomaseid äriühinguid teavitati nõuetekohaselt kirjalikult, et kooskõlas algmääruse artikliga 18 lähtub komisjon kujunenud olukorra puhul olemasolevatest andmetest. Ainuke teadaolev Lõuna-Aafrika eksportiv tootja esitas teabe läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liitu suunatud eksportmüügi kohta, mis moodustas Lõuna-Aafrika kogu eksportmüügi liitu sel perioodil.

(25)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli Hiinast, Lõuna-Aarikast ja Ukrainast pärit terastrosside ja -kaablite impordi kogumaht Eurostati andmetel 4 833 tonni, mis moodustab 2,4 % liidu turust. Viimatise uurimise ajal oli asjaomaste riikide koguimport 3 915 tonni, mis moodustab 2,2 % liidu turust.

(26)

Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 9 rakendati kõigil juhtudel, kui asjaolud ei olnud muutunud või kui andmed olid kättesaadavad, sama metoodikat nagu esialgses uurimises. Koostööst keeldumise korral, nagu näiteks Hiina ja Ukraina puhul, kasutati kättesaadavaid andmeid vastavalt algmääruse artiklile 18.

(27)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli Hiinast pärit terastrosside ja -kaablite impordi kogumaht Eurostati andmetel 4 530 tonni, mis moodustab 2,2 % liidu turust.

(28)

Kuna Hiina majandus on üleminekujärgus, pidi vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a normaalväärtuse määrama sobivast turumajanduslikust kolmandast riigist saadud teabe alusel.

(29)

Viimatises uurimises kasutati normaalväärtuse määramisel võrdlusriigina Türgit. Käesoleva uurimise käigus tegi taotluse esitaja ettepaneku kasutada võrdlusriigina taas Türgit. Keegi ei vaidlustanud võrdlusriigi valikut.

(30)

Uurimisest selgus, et Türgil on konkurentsivõimeline terastrosside ja -kaablite turg, kusjuures umbes 53 % ulatuses varustavad turgu kolm omamaist tootjat ja konkurentsi pakub muudest kolmandatest riikidest pärit import. Vaatlusaluse toote suhtes ei kohaldata Türgis impordimaksu ning terastrosside ja -kaablite importimiseks Türki puuduvad ka muud kitsendused. Nagu on osutatud põhjenduses 20, oli Türgis toodetud ja kohalikul turul müüdud toode sarnane Hiina eksportiva tootja poolt liitu eksporditava tootega.

(31)

Seepärast järeldatakse, et Türgi on asjakohane võrdlusriik normaalväärtuse kindlaksmääramiseks vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a.

(32)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt määrati normaalväärtus kindlaks võrdlusriigi koostööd tegevalt tootjalt saadud teabe alusel, st Türgi siseturul sõltumatute klientide makstud või makstava hinna alusel. Tootja esitatud teavet analüüsiti ja leiti, et müük toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus ja oli tüüpiline.

(33)

Selle tulemusena määrati normaalväärtuseks koostööd tegeva Türgi tootja sõltumatutele klientidele kehtiva omamaise müügi hinna kaalutud keskmine.

(34)

Kuna Hiina tootjad keeldusid koostööst, siis kooskõlas algmääruse artikliga 18 lähtuti ekspordihinna kindlaksmääramisel avalikult kättesaadavast teabest. Algmääruse artikli 14 lõike 6 alusel kogutud andmed leiti olevat dumpingumarginaali arvutamiseks asjakohasemad kui Eurostati andmed, sest asjakohased CN-koodid hõlmavad laiemat tootevalikut, kui seda on põhjenduses 19 määratletud vaatlusalune toode.

(35)

Normaalhinna ja ekspordihindade õiglaseks võrdlemiseks nii tehasest hankimise tasandil kui ka samal kaubandustasandil võeti nõuetekohaselt arvesse hinna võrreldavust tõendatult mõjutavaid erinevusi. Nimetatud kohandused tehti transpordi- ja kindlustuskuludes vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10.

(36)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 11 määrati dumpingumarginaal kindlaks kaalutud keskmise normaalväärtuse ja liitu eksportimise kaalutud keskmise ekspordihinna võrdlemise teel. Võrdlusel ilmnes märkimisväärse, ligikaudu 38-protsendilise dumpingu olemasolu.

(37)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli Lõuna-Aafrikast pärit terastrosside ja -kaablite impordi kogumaht Eurostati andmetel 281 tonni, mis moodustab 0,1 % liidu turust, olles seega miinimumtasemel. Ainukese teadaoleva eksportiva tootja import moodustas sellest 100 %.

(38)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 1 määrati normaalväärtus kindlaks Lõuna-Aafrika siseturul sõltumatute klientide makstud või makstava hinna alusel, sest leiti, et kõnealune müük toimub tavapärase kaubandustegevuse käigus ja on tüüpiline.

(39)

Et kogu vaatlusaluse toote eksport toimus otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele, määrati ekspordihind kindlaks kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8 tegelikult makstud või makstavate hindade põhjal.

(40)

Normaalhinna ja ekspordihindade õiglaseks võrdlemiseks samal kaubandustasandil (tehasest hankimise tasandil) võeti nõuetekohaselt arvesse hinna võrreldavust väidetavalt ja tõendatult mõjutavaid erinevusi. Kohandused tehti seoses transpordi-, kindlustus- ja krediidikuludega kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 10.

(41)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 11 määrati dumpingumarginaal kindlaks kaalutud keskmise normaalväärtuse ja liitu eksportimise kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse alusel. Võrdlus näitas 17-protsendilise dumpingumarginaali olemasolu, mis on väiksem kui esialgsel uurimisel leitud 38,6-protsendiline dumpingumarginaal.

(42)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli Ukrainast pärit terastrosside ja -kaablite impordi kogumaht Eurostati andmetel 22 tonni, mis moodustab vähem kui 0,1 % liidu turust, olles seega miinimumtasemel.

(43)

Vastavalt algmääruse artiklile 18 määrati normaalväärtus kindlaks, lähtudes läbivaatamistaotluses esitatud teabest Ukraina siseturul sõltumatute klientide makstud või makstavate hindade kohta.

(44)

Kuna Ukraina tootjad keeldusid koostööst, siis kooskõlas algmääruse artikliga 18 lähtuti ekspordihinna kindlaksmääramisel avalikult kättesaadavast teabest. Dumpingumarginaali arvutamisel leiti, et Eurostati andmetest asjakohasem on kasutada algmääruse artikli 14 lõike 6 alusel kogutud andmeid, sest need hõlmavad täpselt põhjenduses 19 määratletud vaatlusalust toodet.

(45)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandati ekspordihinda, et võtta arvesse läbivaatamistaotluses esitatud mereveo- ja kindlustuskulusid kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 10. Selle tulemusena selgus, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodi dumpingumarginaal oli enam kui 80 %.

(46)

Kõik Hiina 28 teadaolevat eksportivat tootjat hoidusid koostööst.

(47)

Läbivaatamistaotluses nimetatud kaks Lõuna-Aafrika eksportivat tootjat vastas komisjoni päringule, kuid ainult üks neist – see, kes tegeleb liitu eksportimisega, – tegi koostööd ja täitis küsimustiku. Muid tootjaid Lõuna-Aafrikas teadaolevalt ei ole.

(48)

Ukraina teadaolev eksportiv tootja lõpetas koostöö, nagu on osutatud põhjenduses 14. Muid tootjaid Ukrainas teadaolevalt ei ole.

(49)

Esialgse uurimise tulemusena kehtestati Hiina äriühingute suhtes 60,4-protsendiline ühtne dumpinguvastane tollimaks. Hiinast pärit impordi maht vähenes märgatavalt, esialgses uurimises käsitletud uurimisperioodi 11 484 tonnilt (EU-15) 1 942 tonnile (EU-25) viimatisel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kuid suurenes seejärel käesoleva läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 4 530 tonnini. Samas tuleb märkida, et Hiina import on pärast 2001. aastat tõusuteel. Hiina praegune turuosa on ligikaudu 2,2 %.

(50)

Et teha kindlaks dumpingu kordumise tõenäosus meetmete tühistamisel, uuriti koostööd tegevate eksportivate tootjate hinnakäitumist teistel eksporditurgudel, nende ekspordihindu liitu eksportimisel, tootmisvõimsust ja dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmist. Teavet eksportijate impordihindade kohta saadi Eurostati andmetest, ekspordi mahu ja hindade kohta Hiina statistilistest andmetest ning tootmisvõimsuse kohta taotluses esitatud andmetest. Leiti, et Hiina statistilise teabe võrdlemiseks sobivad kõige paremini Eurostati andmed, sest nagu järgmises põhjenduses selgitatakse, oli võimalik võrrelda vaid laia tootevaliku andmeid.

(51)

Hiina avalikest andmebaasidest kättesaadavad statistilised andmed hõlmavad laiemat tootevalikut kui vaatlusalune toode. Seetõttu ei saa nendele andmetele tuginedes koostada mõtestatud analüüsi muudele turgudele eksporditud koguste kohta. Hiina andmebaasile tuginedes koostati hinna-analüüs, mis põhineb mõistlikul hinnangul ja võtab arvesse tõenäoliselt analüüsi kaasatud muude toodete samalaadseid omadusi.

(52)

Toetudes eespool esitatud põhjenduses osutatud kättesaadavale teabele, leiti, et Hiinast pärit ekspordi hinnad teistel eksporditurgudel olid keskmiselt oluliselt madalamad kui liitu suunatud ekspordi hinnad (ligikaudu 30 %, võtmata arvesse makstud dumpinguvastaseid tollimakse). Nagu põhjenduses 36 järeldati, toimus Hiina eksportmüük liitu dumpinguhinnaga, seega oli dumping ekspordi puhul muude kolmandate riikide turgudele tõenäoliselt veelgi suurem kui liitu suunatud eksportmüügi puhul. Lisaks leiti, et muude kolmandate riikide puhul kehtivate ekspordihindade taset saab vaadelda liitu suunatud ekspordi tõenäolise hinnataseme indikaatorina juhul, kui meetmed tunnistatakse kehtetuks. Tuginedes sellele ja arvestades madalat hinnataset kolmandate riikide turgudel, jõuti järeldusele, et liitu suunatud ekspordi hindu saaks oluliselt vähendada, mis omakorda suurendaks ka dumpingut.

(53)

Samuti leiti, et liidu tootmisharu müügi keskmine hinnatase liidus oli tunduvalt kõrgem kui koostööd tegeva Hiina eksportija ekspordihinna tase kolmandate riikide turgudel. Vaatlusaluse toote üldiselt valitsev hinnatase liidu turul muudab liidu turu väga atraktiivseks, seda ka Hiina tootjatele. Liidu turul valitsev kõrgem hinnatase on ajend, et suurendada liitu suunatud eksporti.

(54)

Toetudes põhjenduses 36 esitatud järeldusele ja võrdlusriigi kohta arvutatud normaalväärtusele, toimus Hiina eksportmüük liitu märkimisväärse dumpinguga. On tõenäoline, et meetmete puudumisel toimuks kõnealune import samasuguse dumpinguhinnaga ja suuremates kogustes.

(55)

Vastavalt läbivaatamise taotluses esitatud andmetele, mida kontrolliti avalikult kättesaadavatest allikatest (st äriühingute veebilehtedel avaldatud teave), hinnati Hiina kõigi eksportivate tootjate tootmisvõimsuse mahuks 1 355 000 tonni. Taotluse esitaja hinnangu kohaselt kasutavad Hiina tootjad ligikaudu 63 % oma tootmisvõimsusest, seega on kasutamata võimsust rohkem kui 500 000 tonni ulatuses. Taotluse esitaja edastas ka teabe uute valminud tootmisrajatiste ja kohaliku turu suuruse kohta. Hiina tootjatel on seega palju kasutamata võimsust, mis ületab mitte ainult läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liitu eksporditud koguseid, vaid kogu liidu tarbimist. Seega on võimalik suurendada liitu imporditavaid koguseid, eriti kuna puuduvad märgid selle kohta, et kolmandate riikide turud või kohalik turg suudaksid vastu võtta sellises koguses täiendavat toodangut. Seoses sellega tuleks märkida, et Hiina siseturg ei suuda arvestatava hulga konkureerivate tootjate olemasolu tõttu kuigi tõenäoliselt võtta vastu kasutamata tootmisvõimsust nii suures ulatuses.

(56)

Avastati, et vaatlusaluse toote Hiinast pärit impordi suhtes kehtivatest meetmetest kõrvalehoidmiseks laaditi importtooted 2004. aastal ümber Marokos ning 2010. aastal Korea Vabariigis. See näitab Hiina terastrosside ja -kaablite müüjate ilmselget huvi liidu turu vastu ja nende soovimatust konkureerida liidu turul dumpinguta. Seda loeti järjekordseks märgiks, et meetmete tühistamise korral Hiinast lähtuva ekspordi maht tõenäoliselt kasvaks ja see toodaks liidu turule dumpinguhinnaga.

(57)

Lõuna-Aafrikas on kaks teadaolevat tootjat. Nagu eespool selgitatud, tegi üks eksportiv tootja käesoleva läbivaatamisega seotud uurimise käigus koostööd.

(58)

Teisel teadaoleval tootjal puudus huvi liitu eksportimise vastu ning ta väitis, et tema tootmisvõimsus on täielikult kasutatud ja toodang müüakse Lõuna-Aafrika siseturul.

(59)

Pärast esialgsete meetmete rakendamist langes Lõuna-Aafrikast pärit import märgatavalt. Lõuna-Aafrikast pärit impordi turuosa oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil alla miinimumi piiri (0,1 %), kokku 281 tonni. Lisaks oli suurem osa kõnealusest impordist ette nähtud offshore-kasutuseks, mis on eelmisest uurimisest saadik märkimisväärselt kasvanud, ning mida ELi tollis ei vormistatud. Vaatlusalust toodet lasti ELis vabasse ringlusesse ainult väikestes kogustes.

(60)

Et teha kindlaks, kas dumping meetmete tühistamisel jätkuks, uuriti koostööd tegeva eksportija poolt liitu ja kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi mahtu ja eksportimisel kehtivaid hindu, kasutamata tootmisvõimsust ja varusid ning olukorda Lõuna-Aafrika siseturul.

(61)

Koostööd teinud eksportija esitas teabe vaatlusaluse toote mahu ja hindade kohta muudel eksporditurgudel väljaspool liitu. Kõnealune eksportiv tootja müüb märkimisväärse osa oma toodangust eksporditurgudel, kuigi vaatlusaluse perioodi jooksul ekspordi maht vähenes. Äriühingu eksporditegevus on keskendunud peamiselt kahele konkreetsele turusektorile – sügavate kaevandusšahtide trossid ja avamere puurimisega seotud rakendused.

(62)

Äriühingu ekspordi hinnad kolmandatesse riikidesse olid vaatlusaluse perioodi kõigil aastatel märkimisväärselt kõrgemad (30–70 %) kui liitu suunatud ekspordi hinnad koos kohaldatava dumpinguvastase tollimaksuga. Võrreldes eksportija saavutatud hinnaeelist kolmandate riikide turgudel ja hinda liidu turul võib arvata, et pärast meetmete kehtetuks tunnistamist ei too eksportija tulevikus liidu turule märkimisväärseid koguseid. Lisaks leiti, ja nagu on selgitatud eespool põhjenduses 61, et äriühingu eksporditegevus on keskendunud toodetele, mille järgi ei ole liidu turul erilist nõudlust.

(63)

Pärast viimatist uurimist on koostööd teinud eksportiva tootja varud olnud stabiilsed. Tootmisvõimsuse rakendamine (umbes 70–75 %) oli samuti tavapärasel tasemel, arvestades tootmisprotsessi tehnilisi piiranguid. Maksimaalne olemasolev tootmisvõimsus on 1 500 – 3 500 tonni. Eksportival tootjal ei ole kavas oma tootmisvõimsust märkimisväärselt suurendada. Seega on võimalus suurendada liitu imporditavaid koguseid väga piiratud, võttes arvesse, et kolmandate riikide turud või kohalik turg suudaksid vastu võtta võimaliku täiendava toodangu.

(64)

Lisaks tuleb märkida, et tootmine on suunatud peamiselt kohalikule turule, kus saavutatakse suur kasum, seega ei ole äriühing huvitatud oluliste koguste liitu eksportimisest.

(65)

Nagu on selgitatud põhjenduses 14, ei teinud teadaolev Ukraina eksportiv tootja koostööd, seega, kooskõlas algmääruse artikliga 18, lähtuti järelduste tegemisel kättesaadavatest andmetest. Et Ukraina tööstuse kohta on vähe teavet, toetuvad järgmised järeldused taotluse esitaja läbivaatamistaotluses esitatud teabele ja avalikkusele kättesaadavale kaubandusstatistikale. Tuleb märkida, et Ukrainas ei ole teisi teadaolevaid tootjaid ja et järgmised kaalutlused (eelkõige tootmisvõimsuse kohta) on seotud teadaoleva eksportiva tootjaga.

(66)

Et teha kindlaks dumpingu jätkumise tõenäosus meetmete tühistamisel, uuriti kolmandate riikide ja liidu suhtes kehtivaid ekspordihindu, kasutamata tootmisvõimsust ja dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmist.

(67)

Muu usaldusväärsema teabe puudumisel on arvesse võetud taotluses esitatud teavet muude eksporditurgude kohta, mis põhines avalikkusele kättesaadaval statistikal. Olemasolevate andmete analüüs näitas, et keskmine ekspordihind nendesse riikidesse oli oluliselt madalam kui keskmine liitu suunatud ekspordi hind. Nagu eespool Hiina ja Lõuna-Aafrika puhul juba selgitatud, loeti muude kolmandate riikide suhtes kehtivaid ekspordihindu liitu suunatud eksportmüügi tõenäolise hinnataseme indikaatoriks juhul, kui meetmed tunnistatakse kehtetuks. Sellele tuginedes jõuti järeldusele, et liitu suunatud ekspordi hindade vähendamiseks on küllalt ruumi, kusjuures suure tõenäosusega alandataks hindu dumpingu tasemeni.

(68)

Viimaste aastate jooksul on kaks teadaolevat eksportivat tootjat ühendanud oma tegevuse. Sellest tulenevalt on viimatise uurimise käigus kindlaks tehtud tootmisvõimsus vähenenud. Taotluses esitatud tõendite ja teadaoleva eksportiva tootja väite kohaselt on Ukraina hinnanguline tootmisvõimsus vahemikus 35 000 – 40 000 tonni, millest praegu kasutatakse tootmiseks umbes 70 %. Kasutamata tootmisvõimsus, mis on vahemikus 10 500 – 12 000 tonni, osutab, et liitu imporditavaid koguseid on võimalik märkimisväärselt suurendada. Ukraina nähtav tarbimine, mille arvutamisel toetuti teadaolevale tootmismahule ning statistilistele andmetele impordi ja ekspordi kohta, näitab, et kohalik turg suudaks vastu võtta täiendava toodangu. Seega on asjaomaste riikide hulgas Ukrainal parim võimalus suurendada kasutamata tootmisvõimsuse arvel liitu imporditavaid koguseid, eriti kuna puuduvad märgid selle kohta, et kolmandate riikide turud või kohalik turg suudaksid vastu võtta võimaliku täiendava toodangu.

(69)

Lisaks selgus pärast olemasolevate meetmete kehtestamist Ukrainast pärit terastrosside ja -kaablite impordi suhtes, et nendest meetmetest hoiti kõrvale, importides terastrosse ja -kaableid Moldova kaudu. Leiti, et tuvastatud kõrvalehoidmine on lisategur, mis näitab huvi liidu turule sisenemise vastu ning võimetust konkureerida liidu turul dumpinguta.

(70)

Hiina ja Ukraina puhul leiti, et dumping on jätkunud olulisel tasemel ning Lõuna-Aafrika puhul väiksemas ulatuses, kuigi Lõuna-Aafrikast ja Ukrainast pärit impordi mahud olid väikesed.

(71)

Et uurida dumpingu jätkumise tõenäosust dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamise korral, analüüsiti kasutamata tootmisvõimsust ja kasutamata varusid ning hinnakujundus- ja ekspordistrateegiaid eri turgudel. Uurimine näitas, et kasutamata tootmisvõimsust ja akumuleerunud varusid on Hiinal märkimisväärses koguses ning Ukrainal vähemal määral. Lõuna-Aafrika puhul suurt kasutamata tootmisvõimsust või ebatavaliselt suuri varusid ei täheldatud. Lisaks selgus, et Hiina ja Ukraina ekspordihinnad olid muudesse kolmandatesse riikidesse eksportimisel üldjuhul madalamad kui liidu turule eksportimisel ning seega on liit nende riikide eksportivate tootjate jaoks endiselt ahvatlev turg. Lõuna-Aafrika ekspordi puhul muudesse riikidesse oli hinnatase märkimisväärselt kõrgem kui liitu suunatud ekspordi puhul ning tegemist ei olnud dumpinguhinnaga. Sellest järeldati, et Hiina ja Ukraina eksport kolmandatesse riikidesse suunataks väga tõenäoliselt ümber liitu, kui liidu turule oleks võimalik pääseda ilma dumpinguvastaste meetmeteta. Ka olemasolev kasutamata tootmisvõimsus tooks tõenäoliselt kaasa impordi kasvu kõnealustest riikidest. Peale selle näitas hinnakujundusstrateegia analüüs, et eksport Ukrainast ja Hiinast toimuks ülimalt tõenäoliselt dumpinguhinnaga. Hiina ja Ukraina puhul kinnitas neid järeldusi veelgi tõsiasi, et olemasolevatest meetmetest hoiti kõrvale impordi abil teiste riikide kaudu, mis viitas sellele, et eksportivad riigid ei suutnud liidu turul õiglaste hindadega konkureerida. Seevastu Lõuna-Aafrika tootja puhul leiti, et ta on võimeline konkureerima muude tootjatega, kaasa arvatud liidu tootjatega, muude kolmandate riikide turgudel õiglaste hindadega. Eespool toodut arvesse võttes tõdeti Hiina ja Ukraina puhul, et tõenäoliselt jätkuks dumping märkimisväärses ulatuses, kui meetmetel lastakse aeguda. Seevastu, võttes arvesse asjaolu, et võrreldes esialgse uurimisega on dumpingumäär alanenud ja eksport muudesse riikidesse toimus märgatavalt kõrgemate hindadega kui ELi, ning arvestades eeldatavat vähest nõudlust Lõuna-Aafrikast pärit toodete suhtes, jõuti järeldusele, et Lõuna-Aafrikast pärit impordi puhul ei ole märkimisväärses koguses dumpinguhinnaga impordi jätkumine tõenäoline.

(72)

Kommenteerides eespool esitatud järeldusi, väitis Ukraina valitsus, et väide, nagu tooks dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamine kaasa Ukraina tootjate ümberorienteerumise liidu turule, on liialdatud ja põhjendamatu. Oma väite toetuseks kinnitas valitsus, et kehtivate meetmete tulemusena on vähenenud kontaktid ELis asuvate klientidega ja seetõttu lõppenud eksport liitu, selle asemel keskendub Ukraina eksport nüüd SRÜ ja Aasia turgudele. Valitsus ei suutnud siiski ümber lükata väidet liidu turu atraktiivsuse kohta, mis on seotud märkimisväärse hinnaerinevusega nendel turgudel, nagu mainitud põhjenduses 67, ning seega ei mõistnud, et juhul, kui liidu meetmetel lastakse aeguda, on tõenäoline, et Ukraina eksport suunatakse ümber.

(73)

Pärast avalikustamist väitis taotluse esitaja, et prognooside kohaselt väheneb Lõuna-Aafrika tootja muudele turgudele suunatud eksport, mistõttu suureneb kasutamata tootmisvõimsus, mida kohalik turg ei suuda vastu võtta, ning see omakorda viib liitu suunatud impordi suurenemiseni. Selle väite kinnituseks ei esitatud paraku mingeid tõendeid. Vastupidi, leiti, et koostööd tegeva eksportija ekspordimüügi vähenemist vaatlusperioodil leevendas omamaine müük, mille vähenemine samal perioodil oli väiksema ulatusega. 2009. aasta ja uurimisperioodi vahel suurenes äriühingu üldine müügimaht, seega ei ole mingit märki, et taotluse esitaja väited oleksid põhjendatud.

(74)

Lisaks heitis taotluse esitaja komisjonile ette, et arvesse ei ole võetud koostööst keeldunud Lõuna-Aafrika tootjat, ning väitis, et asjaolu, et kõnealune äriühing ei ole varem eksportinud, ei tähenda, et ta tulevikus ei võiks eksportida. Sellega seoses tuleb märkida, et vaatlusperioodil kõnealune äriühing liitu ei eksportinud. Dumpinguvastaste meetmete eesmärk ei ole keelata seaduslikku importi liitu. Seega lükati väide tagasi.

(75)

Liidus toodab terastrosse ja -kaableid rohkem kui 25 tootjat / tootjate ühendust, kes moodustavad liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

(76)

Nagu märgitud põhjenduses 10, moodustati nõutud teabe esitanud järgmisest 20 liidu tootjast valim, kuhu kuulus kolm tootjat / tootjate ühendust.

(77)

Tuleb märkida, et kolme valimisse kaasatud liidu tootja toodang läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustas 40 % liidu kogutoodangust, mida peeti liidu kogutoodangu seisukohast tüüpiliseks, sest eespool nimetatud 20 liidu tootja arvele langes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 96 % liidu kogutoodangust.

(78)

Liidu tarbimine arvutati liidu turul toimunud liidu tootmisharu müügi ja Eurostati ELi koguimporti kajastavate andmete põhjal.

(79)

2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel vähenes liidu tarbimine 21 % – 255 985 tonnilt 203 331 tonnini. Täpsemalt, pärast 2008. aasta väikest 1-protsendilist kasvu vähenes tarbimine 2009. aastal majanduslanguse tõttu järsult 22 protsendipunkti võrra ning jäi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil samale tasemele.

(80)

Eelmise uurimise käigus hinnati Hiinast, Lõuna-Aafrikast ja Ukrainast pärit terastrosside ja -kaablite importi kumulatiivselt kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 4. Kontrolliti, kas kumulatiivne hindamine on asjakohane ka käesolevas uurimises.

(81)

Leiti, et igast riigist pärit impordiga seoses kindlaks määratud dumpingumarginaal oli miinimumtasemest kõrgem. Koguste osas koostati tulevikuanalüüs iga riigi tõenäolise ekspordimahu kohta, juhul kui meetmed tunnistatakse kehtetuks. Selgus, et erinevalt Lõuna-Aafrikast suureneks Hiinast ja Ukrainast pärit impordi maht läbivaatamisega seotud uurimisperioodiga võrreldes märgatavalt ning ületaks kindlasti vähetähtsuse künnise, juhul kui meetmed tunnistatakse kehtetuks. Lõuna-Aafrika puhul leiti, et võimalus suurendada liitu imporditavaid koguseid on väga piiratud, võttes arvesse vähest kasutamata tootmisvõimsust ning asjaolu, et kolmandate riikide turud või kohalik turg suudaksid vastu võtta võimaliku täiendava toodangu.

(82)

Imporditud toodete vahelise konkurentsi tingimuste osas leiti, et Lõuna-Aafrikast pärit import ei konkureerinud otseselt muudest riikidest pärit impordiga. Nagu on osutatud allpool põhjendustes 87 ja 91, olid Lõuna-Aafrikast imporditud tooteliikide hinnad märkimisväärselt kõrgemad kui muudest riikidest pärit impordi puhul. Vastupidiselt muudest riikidest pärit impordile, mille puhul toimus märkimisväärne hinna allalöömine, puudus Lõuna-Aafrikast pärit impordil kõrgema hinna tõttu selline mõju.

(83)

Kolmest asjaomasest riigist pärit impordi osas leiti uurimise käigus, et nendest riikidest imporditud terastrossid ja -kaablid olid oma füüsikaliste ja tehniliste põhiomaduste poolest sarnased. Lisaks olid imporditud terastrosside ja -kaablite liigid liidus toodetud tooteliikidega omavahel vahetatavad ning neid turustati liidus samal ajavahemikul. Eelnevat silmas pidades leiti, et asjaomastest riikidest pärit imporditud terastrossid ja -kaablid konkureerisid liidus toodetud terastrosside ja -kaablitega.

(84)

Eespool toodu põhjal jõuti järeldusele, et algmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud tingimused on Hiina ja Ukraina puhul täidetud. Seetõttu uuriti nende kahe riigi importi kumulatiivselt. Kuna artikli 3 lõikes 4 sätestatud tingimused, eriti importtoodete vahelise konkurentsi tingimused, ei olnud Lõuna-Aafrika puhul täidetud, uuriti kõnealusest riigist pärit importi eraldi.

(85)

Vastavalt Eurostati andmetele vähenes Hiinast ja Ukrainast pärit vaatlusaluse toote impordi maht vaatlusperioodil 54 % võrra. Märkimisväärne langus – 43 protsendipunkti – toimus 2009. aastal, millele järgnes edasine vähenemine 13 protsendipunkti võrra läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(86)

Hiinast ja Ukrainast pärit impordi turuosa vähenes vaatlusperioodi jooksul 3,8 protsendilt 2,2 protsendini.

(87)

Impordihinnad kasvasid vaatlusperioodil 29 %. Pärast 11-protsendilist kasvu 2008. aastal jätkus kasv ka 2009. aastal, läbivaatamisega seotud uurimisperioodil püsisid hinnad stabiilsed.

(88)

Kuna Hiina ja Ukraina eksportivad tootjad koostööd ei teinud, lähtuti hindade allalöömise kindlaksmääramisel impordistatistikast CN-koodide lõikes, kasutades algmääruse artikli 14 lõike 6 alusel kogutud teavet. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli Hiinast ja Ukrainast pärit terastrosside ja-kaablite hinna allalöömismarginaal, arvestamata dumpinguvastast tollimaksu, vahemikus 47,4 % – 58,2 %.

(89)

Vastavalt Eurostati andmetele vähenes Lõuna-Aafrikast pärit vaatlusaluse toote impordi maht vaatlusperioodil 77 % võrra. Märkimisväärne langus – 94 protsendipunkti – toimus 2009. aastal, millele järgnes 17-protsendipunktine väike tõus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(90)

Lõuna-Aafrikast pärit impordi turuosa vähenes vaatlusperioodi jooksul 0,5 protsendilt 0,1 protsendini.

(91)

Impordihinnad kasvasid vaatlusperioodil 52 %.

(92)

Hindade allalöömise kindlaksmääramisel lähtuti koostööd teinud Lõuna-Aafrika tootja ekspordihindadest (ilma dumpinguvastase tollimaksuta) ja leiti, et hindade allalöömist ei toimunud. Kuna Lõuna-Aafrikas muid eksportivaid tootjaid ei ole, kehtib käesolev järeldus riigi kohta tervikuna.

(93)

Nagu eespool põhjenduses 3 mainitud, leiti, et Hiina hoidis esialgsetest meetmetest kõrvale, importides Korea Vabariigi (Lõuna-Korea) kaudu. Sellest tulenevalt laiendati Hiinast pärit impordi suhtes kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Lõuna-Koreast lähetatud samasuguste terastrosside ja -kaablite impordile, välja arvatud 11 tegeliku Lõuna-Korea tootja valmistatud terastrossidele ja -kaablitele.

(94)

Pärast meetmetest kõrvalehoidmist käsitlevat uurimist ja dumpinguvastase tollimaksu kohaldamise laiendamist Lõuna-Koreast lähetatud impordile vähenes import märkimisväärselt ja turuosa kahanes 18,7 protsendilt 2007. aastal 12,8 protsendini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. See vastab ilmselt nende Korea tegelike eksportivate tootjate turuosale, kellest igaühe suhtes on kehtestatud erand.

(95)

Leiti, et Moldovast pärit või lähetatud import vaatlusperioodil peaaegu puudus. Seetõttu ei peetud täiendavat analüüsi vajalikuks.

(96)

Marokost pärit või lähetatud import vähenes vaatlusperioodil 51 %. Seega oli sellise impordi turuosa vaatlusperioodil alla 0,5 %.

(97)

Eurostati andmete kohaselt vähenes määruse (EÜ) nr 1601/2001 (12) artikli 1 lõike 1 kohaste Venemaa Föderatsioonist pärit teatavate rauast või terasest trosside ja kaablite impordi maht vaatlusperioodil 41 %.

(98)

Venemaa Föderatsioonist pärit impordi turuosa vähenes 1,5 protsendilt 2007. aastal 1,1 protsendini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(99)

Komisjon uuris algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt kõiki liidu tootmisharu mõjutavaid asjakohaseid majandustegureid ja -näitajaid.

(100)

Pidades silmas asjaolu, et liidu tootmisharu puhul kasutati väljavõttelist uuringut, on kahju hinnatud nii põhjenduses 75 määratletud kogu liidu tootmisharu tasandil kui ka valimisse kaasatud liidu tootjate tasandil kogutud teabe alusel.

(101)

Kui kasutatakse väljavõttelist uuringut, analüüsitakse vastavalt kujunenud tavale teatavaid kahjunäitajaid (tootmine, tootmisvõimsus, tootlikkus, varud, müük, turuosa, majanduskasv ja tööhõive) liidu tootmisharu puhul tervikuna, samal ajal kui üksikute äriühingute tulemusnäitajatega seotud kahjunäitajaid, st hindu, tootmiskulusid, tasuvust, palku, investeeringuid, investeeringutasuvust, rahakäivet ja kapitali kaasamise võimet, uuritakse valimisse kaasatud liidu tootjate tasandil kogutud andmetele tuginedes.

(102)

Üks valimisse kuulunud tootjate ühenduse Bridon äriühing – Bridon International Limited – kasutas vaatlusperioodil oma raamatupidamisarvestuses naelsterlingit (GBP). Selle tulemusena mõjutas teatavaid kahjunäitajaid GBP ja euro vahetuskursi kõikumine vaatlusperioodil.

(103)

Liidu tootmisharu toodang vähenes 2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel 9 %, st 182 681 tonnilt 165 394 tonnini. 2008. aastal oli tootmismaht sama, kuid vähenes 2009. aastal majanduslanguse tõttu järsult 13 protsendipunkti võrra. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olukord paranes ja tootmismaht kasvas 4 protsendipunkti võrra. Nõudluse tõttu kolmandate riikide turgudel vähenes tootmismaht väiksemas ulatuses kui tarbimine liidu turul.

(104)

Vaatlusperioodil vähenes tootmisvõimsus 6 %. 2009. aastal toimus 10-protsendiline vähenemine ning seejärel kasvas tootmisvõimsus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 4 protsendipunkti võrra. Kuna tootmine vähenes rohkem kui tootmisvõimsus, langes tulemuseks olev tootmisvõimsuse rakendamine 69 protsendilt 2007. aastal 66 protsendini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(105)

2008. ja 2009. aastal liidu tootmisharu lõppvarud suurenesid, kuid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenesid need 2007. aasta tasemeni.

(106)

Liidu tootmisharu müügimaht liidu turul vähenes 2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 20 % võrra. Pärast 5-protsendilist vähenemist 2008. aastal vähenes müügimaht 2009. aastal majanduslanguse tõttu veel 24 protsendipunkti võrra. See muutus on kooskõlas arenguga liidu turul, mis vähenes 2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal majanduslanguse tõttu 21 % võrra.

(107)

Liidu tootmisharu suutis hoida oma turuosa muutumatuna, 2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel oli see 44 %. Siiski vähenes turuosa 2008. ja 2009. aastal ning moodustas liidu tarbimisest vastavalt 41 % ja 40 %.

(108)

2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel kahanes liidu tarbimine peaaegu 21 %, kuid liidu tootmisharu müügimaht vähenes vaid 20 %. Liidu tootmisharu turuosa suurenes seega pisut, samal ajal kui import asjaomastest riikidest vähenes sama perioodi jooksul 2 protsendipunkti võrra.

(109)

Liidu tootmisharu tööhõive vähenes 2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 12 %. Suurim langus toimus 2009. aastal, kui tööhõive vähenes 8 protsendipunkti võrra. See näitas, et liidu tootmisharu suudab kohaneda uue turuolukorraga.

(110)

Liidu tootmisharu töötajate tootlikkus, mõõdetuna täistööajale taandatud töötaja toodangu kohta aastas, oli vaatlusperioodil kõikuv, see suurenes 2008. aastal 2 protsendipunkti võrra ning vähenes seejärel 2009. aastal 5 protsendipunkti võrra, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil taas kasvada 6 protsendipunkti võrra.

(111)

Võttes arvesse asjaomastest riikidest pärit impordi kogumahtu ning dumpinguvastast tollimaksu, ei saa tegeliku dumpingumarginaali (mis uuringu kohaselt oli kõrge) mõju liidu tootmisharule hinnata märkimisväärseks.

(112)

Liidu tootmisharu ühiku müügihind kasvas 2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel 11 %. 2009. aastal kasvasid hinnad järk-järgult 16 % ning seejärel vähenesid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 5 protsendipunkti võrra. Hindade kujunemine on seotud asjaoluga, et liidu tootmisharu täitis enne 2009. aasta majanduslangust saadud kõrgema hinnaga tellimusi. See on seotud ka liidu tootmisharu järkjärgulise üleminekuga kõrgema hinnaga, st suurema diameetriga terastrosside ja -kaablite tootmisele.

(113)

Ajavahemikus 2007. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini vähenes täistööajale taandatud töötaja keskmine palk 12 %. Siiski ei saa allpool esitatud tabelist lähtudes teha kaugeleulatuvaid järeldusi, sest töötaja palgakulu mõjutas tugevalt GBP ja euro vahetuskursi kõikumine vaatlusperioodil.

(114)

Kuigi terastrosside ja -kaablite tootmisesse tehtud investeeringud vähenesid vaatlusalusel perioodil 32 % võrra, olid need siiski märkimisväärsed ning ületasid 35 miljonit eurot. Investeeringud koondusid peamiselt kõrge kasumimarginaaliga terastrosside ja -kaablite tootmisse. Valimisse kaasatud tootjatele ei valmistanud kapitali kaasamine vaatlusperioodil raskusi, sest investeeringud oli tavaliselt võimalik tagasi maksta mõne aasta jooksul.

(115)

Kogu vaatlusperioodi jooksul suutsid valimisse kuulunud tootjad saada kasumit. Ajavahemikul 2008. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini saadud kasum oli suurem kui esialgse uurimise käigus kehtestatud 5-protsendine sihtkasum. Valimisse kuulunud tootjate saavutatud tulemusi mõjutas peamiselt hindade muutumine 2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel ning püsiv ülemaailmne nõudlus valimisse kuulunud tootjate toodangu järele, mis võimaldas neil püsikulusid hajutada. Kasumlikkuse vähenemine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli tingitud hindade ja tootmismahu vähenemisest, mis avaldas negatiivset mõju tootmiskuludele.

(116)

Investeeringute tasuvus, mis on väljendatud terastrosside ja -kaablite tootmisega seotud protsentuaalse kogukasumi ning otseselt või kaudselt terastrosside ja -kaablite tootmisega seotud vara raamatupidamisliku puhasväärtuse suhtena, järgis kogu vaatlusperioodi jooksul üldjoontes varasemat tasuvustrendi.

(117)

2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel rahavoogude olukord paranes ning järgis kogu vaatlusperioodil eespool esitatud tasuvuse suundumusi.

(118)

Kuigi eespool esitatud näitajatele tuginedes kannatas liidu tootmisharu majanduslanguse tõttu, sest müügi- ja tootmismaht ning tööhõive ja investeeringud vähenesid, osutavad näitajad samas, et liidu tootmisharu kohandas oma tootmisvahendeid, et tulla paremini toime uue majanduskeskkonnaga ja haarata ELi siseturul ja välisturgudel kinni võimalustest nendes turusegmentides, kus on võimalik teenida suurt kasumit. Liidu tootmisharu majandusliku ja rahalise olukorra paranemine pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist 1999. aastal tõendab, et meetmed olid tõhusad ja liidu tootmisharu toibus varasema dumpingu mõjust.

(119)

Ukraina valitsus on teatanud, et ta ei mõista, kuidas võib Ukraina impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude kaotamine liidu tootmisharu kahjustada, kui kahjunäitajad osutavad pigem positiivsele arengule majanduskriisi ajal ning eelkõige 2009. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel. Käesolev analüüs põhineb siiski piiratud ajavahemikul ega hõlma kogu vaatlusperioodi. Tuleb märkida, et kõnealune ajavahemik ei iseloomusta üldist suundumust, mis algas olukorraga, kus sihtkasum ei olnud veel saavutatud; sihtkasum saavutati vaatamata majanduskriisile, mis mõjutas liidu tootmisharu ja sellega seotud näitajaid vaatlusperioodi lõpus. Nagu on märgitud põhjendustes 112 ja 115, oli liidu tootmisharu suhteliselt positiivne üldpilt tingitud ühelt poolt 2008. aasta lõpuks kogunenud suurtest tellimustest, mida sai hajutada 2009. aastale, ning teisalt tarbimise suurenemisest kolmandate riikide turgudel, mis mõjutas kasumiga seotud näitajate üldist positiivset suundumust.

(120)

Ehkki tarbimine vähenes 21 % võrra, suutis liidu tootmisharu säilitada oma turuosa, hinnad tõusid 11 % ning varud jäid mõistlikule tasemele, kuigi tootmismahu vähenemine oli tarbimise vähenemisest väiksem. Seoses tasuvusega tuleb märkida, et liidu tootmisharu oli kogu vaatlusperioodi ajal kasumlik. Eespool öeldut silmas pidades võib järeldada, et liidu tootmisharu ei kandnud vaatlusperioodil olulist kahju.

(121)

Nagu on selgitatud põhjendustes 55 ja 68, võivad Hiina ja Ukraina eksportivad tootjad suurendada oluliselt liitu suunatud ekspordi mahtu, toetudes olemasolevale kasutamata tootmisvõimsusele. Nende kasutamata tootmisvõimsus on märkimisväärne ning ulatub rohkem kui 500 000 tonnini, mis moodustab peaaegu kogu liidu tarbimise. Seetõttu on tõenäoline, et pärast meetmete kehtetuks tunnistamist jõuavad liidu turule suured kogused Hiinast ja Ukrainast pärit terastrossi ja -kaablit, et võita tagasi kaotatud turuosa ja seda suurendada.

(122)

Nagu on rõhutatud põhjenduses 88, leiti, et Hiinast ja Ukrainast pärit impordi hinnad on madalad ja löövad alla ELi hinnad. Madalate hindadega pakkumist tõenäoliselt jätkatakse. Nagu põhjenduses 67 märgitud, võivad Ukraina pakutud hinnad veelgi langeda. Selline hinnakäitumine koos asjaomaste riikide eksportijate suutlikkusega tarnida vaatlusalust toodet suurtes kogustes liidu turule tugevdaks tõenäoliselt hindu alla suruva arengutendentsi mõju liidu turul ning avaldaks eeldatavalt negatiivset toimet liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale. Nagu eespool selgitatud, on liidu tootmisharu finantstulemused tihedalt seotud hinnatasemega liidu turul. Seega on tõenäoline, et kui Hiinast ja Ukrainast pärit dumpinguhinnaga impordi maht suureneks, siis liidu tootmisharu majanduslik olukord halveneks, nagu näitas esialgne uurimine. Sellest lähtuvalt võib järeldada, et Hiinast ja Ukrainast pärit impordi suhtes kehtestatud meetmete kehtetuks tunnistamine tingiks suure tõenäosusega liidu tootmisharule osaks saanud kahju kordumise.

(123)

Nagu on osutatud põhjenduses 63, on Lõuna-Aafrika kasutamata tootmisvõimsus ilmselt piiratud. Nagu on rõhutatud põhjenduses 92, leiti, et Lõuna-Aafrika ekspordihinnad ei löö ELi hinda alla. Arvestades ELi suunatud ekspordi väikest mahtu, võrreldi Lõuna-Aafrikast pärit terastrosside ja -kaablite ekspordihinda viiel olulisemal kolmanda riigi turul liidu tootmisharu hindadega tooteliikide kaupa. Ka nende hindade puhul leiti, et need ei löö liidu tootmisharu hindu alla.

(124)

Arvestades kasutamata tootmisvõimsuse piiratust ja hinna allalöömise puudumist, järeldatakse, et Lõuna-Aafrikast pärit impordi suhtes kohaldatavate meetmete kehtetuks tunnistamine ei tooks tõenäoliselt kaasa kahju kordumist liidu tootmisharu jaoks.

(125)

Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuriti, kas olemasolevate dumpinguvastaste meetmete kohaldamise jätkamine Hiina ja Ukraina suhtes oleks vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvi kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate asjaomaste huvide hindamisel. Tuleb meenutada, et varasemate uurimiste käigus jõuti seisukohale, et meetmete kehtestamine ei ole liidu huvidega vastuolus. Lisaks võimaldab asjaolu, et käesoleva uurimise puhul on tegemist läbivaatamisega, mille käigus analüüsitakse olukorda, kus dumpinguvastased meetmed juba kehtivad, hinnata praeguste dumpinguvastaste meetmete mis tahes erakorralist negatiivset mõju asjaomastele isikutele.

(126)

Selle põhjal uuriti, kas kahjustava dumpingu kordumise tõenäolisuse kohta tehtud järeldustest hoolimata on veenvaid põhjendusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete säilitamine Hiinast ja Ukrainast pärit impordi suhtes ei ole käesoleval juhul liidu huvides.

(127)

Liidu tootmisharu on tõestanud, et tegemist on struktuuriliselt elujõulise tööstusharuga. Seda kinnitas kogu vaatlusperioodil täheldatud kõnealuse tootmisharu majandusolukorra soodne areng. Eriti asjaolu, et liidu tootmisharu turuosa säilimine vaatlusperioodil on teravas vastuolus 1999. aastal enne meetmete kehtestamist valitsenud olukorraga. Lisaks tuleb märkida, et liidu tootmisharu parandas 2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel oma kasumiolukorda. Veel tuleb märkida, et avastati meetmetest kõrvalehoidmine Marokost, Moldovast ja Lõuna-Koreast lähetatud impordi kaudu. Kui sellist arengut poleks toimunud, oleks liidu tootmisharu olukord olnud veelgi soodsam.

(128)

Võib õigustatult eeldada, et liidu tootmisharu saab jätkuvalt kasu, kui meetmed säilitatakse. Kui meetmete kohaldamist Hiinast ja Ukrainast pärit impordi suhtes ei jätkata, on tõenäoline, et liidu tootmisharu kannaks taas kahju dumpinguhinnaga impordi suurenemise tõttu asjaomastest riikidest ning tootmisharu finantsolukord halveneks.

(129)

Tuleb meelde tuletada, et eelmise uurimise kohaselt leiti, et meetmete kehtestamise mõju ei ole märkimisväärne. Nagu põhjenduses 11 märgitud, vastas küsimustikule ja tegi käesolevas menetluses koostööd kaks importijat. Nad kinnitasid, et meetmed suruvad hinda üles. Uurimine näitas siiski, et on olemas ka muud tarneallikad ning muudest riikidest pärit impordi hinnad olid Hiina impordihinnaga samal tasemel.

(130)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes jõuti järeldusele, et praegu kehtivatel meetmetel ei ole olulist negatiivset mõju importijate finantsolukorrale ning meetmete kehtivuse pikendamine ei mõjuta neid ülemäära.

(131)

Terastrosse ja -kaableid kasutatakse paljudel eesmärkidel ja seetõttu võib küsimus mõjutada paljusid nimetatud tooteid kasutavaid tööstusharusid, nagu kalandus, merendus/laevandus, nafta- ja gaasitööstus, mäetööstus, metsandus, õhutransport, tsiviilehitus, ehitus ja tõsteseadmed. Esitatud tööstusharude loetelu ei ole täielik.

(132)

Komisjon saatis küsimustikud kõikidele teadaolevatele kasutajatele. Nagu põhjenduses 16 märgitud, osales käesolevas menetluses vaid üks tarbija. Ta kinnitas, et kehtivad meetmed teda ei kahjusta, sest on olemas muud allikad ning terastrossid ja -kaablid ei moodusta tema tootmiskuludest märkimisväärset osa. Seoses sellega jõuti järeldusele, et arvestades terastrosside ja -kaablite hinna vähest mõju tooteid kasutavatele tööstusharudele ning muude kättesaadavate tarneallikate olemasolu, ei mõjuta kehtivad meetmed märkimisväärselt tooteid kasutavaid tööstusharusid.

(133)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldatakse, et puuduvad veenvad põhjused, mis räägiksid praeguste dumpinguvastaste meetmete säilitamise vastu.

(134)

Kõigile isikutele tehti teatavaks peamised asjaolud ja kaalutlused, mille põhjal kavatseti esitada soovitus säilitada olemasolevad meetmed Hiinast ja Ukrainast pärit toodete impordi suhtes ning lõpetada meetmete kohaldamine Lõuna-Aarikast pärit impordi suhtes. Neile anti pärast otsuse avalikustamist ka aega oma vastuväidete esitamiseks. Ei saadud ühtki märkust, mille tõttu oleks tulnud eespool esitatud järeldusi muuta.

(135)

Eespool öeldust tuleneb, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleb Hiinast ja Ukrainast pärit terastrosside ja -kaablite impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed säilitada. Lõuna-Aafrikast pärit impordi suhtes kohaldatavad meetmed tuleks tunnistada kehtetuks.

(136)

Nagu rõhutatud põhjendustes 2 ja 3, laiendati Ukrainast ja Hiinast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtivaid dumpinguvastaseid tollimakse nii, et need kehtiksid ka Moldovast, Marokost ja Korea Vabariigist lähetatud terastrosside ja -kaablite impordi suhtes, sõltumata sellest, kas nende deklareeritud päritolumaa on Moldova, Maroko või Korea Vabariik või mitte. Vaatlusaluse toote impordi suhtes jätkuvalt kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu, nagu põhjenduses 2 on kirjeldatud, tuleks jätkuvalt laiendada Moldovast, Marokost ja Korea Vabariigist lähetatud terastrosside ja -kaablite impordi suhtes, sõltumata sellest, kas nende deklareeritud päritolumaa on Moldova, Maroko või Korea Vabariik või mitte. Maroko eksportiv tootja, kes vabastati määrusega (EÜ) nr 1886/2004 laiendatud meetmetest, tuleks vabastada ka käesoleva määrusega rakendatud meetmetest. Korea Vabariigi 11 eksportivat tootjat, kes vabastati meetmetest, mida on laiendatud rakendusmäärusega (EÜ) nr 400/2010, tuleks samuti vabastada käesoleva määrusega kehtestatud meetmetest,