TÕLGE

TOIDUABI KONVENTSIOON

PREAMBUL

KÄESOLEVA KONVENTSIOONI OSALISED,

KINNITADES oma jätkuvat pühendumist 1999. aasta toiduabi konventsiooni senini kehtivate eesmärkide (aidata kaasa maailma toiduga kindlustatusele ja parandada rahvusvahelise üldsuse võimet reageerida toiduga seotud hädaolukordadele ja muudele arengumaade toiduvajadustele) saavutamisele;

PÜÜDES parandada toiduabi tulemuslikkust, tõhusust ja kvaliteeti kõige haavatavamate elanikkonnarühmade elu säilitamisel ja kannatuste leevendamisel, eelkõige hädaolukordades, tugevdades rahvusvahelist koostööd ja koordineerimist eelkõige osaliste ja sidusrühmade vahel;

TUNNISTADES, et haavatavatel elanikkonnarühmadel on erilised toidu- ja toitumisalased vajadused;

KINNITADES, et riikidel on esmane vastutus omaenda toiduga kindlustatuse eest ning seega piisava toidu saamise õiguse järkjärgulise teostamise eest. Nimetatud õigus on sätestatud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) vabatahtlikes suunistes, mis käsitlevad toetuse andmist sellele, et riikliku toiduga kindlustamise raames saaks järk-järgult teoks iga isiku õigus piisavale toidule, ja mille FAO nõukogu võttis vastu 2004. aasta novembris;

INNUSTADES toiduga kindlustamata riikide valitsusi töötama välja ja rakendama riiklikke strateegiaid toiduga kindlustamatuse algpõhjuste kõrvaldamiseks pikaajaliste meetmete abil ning hädaabi, taastamis- ja arendusmeetmete sobiva seose tagamiseks;

OSUTADES rahvusvahelisele humanitaarõigusele ja kesksetele humanitaarpõhimõtetele (inimlikkus, erapooletus, neutraalsus ja sõltumatus);

OSUTADES 17. juunil 2003. aastal Stockholmis heakskiidetud humanitaardoonorluse põhimõtetele ja headele tavadele;

TUNNISTADES, et osalistel on oma tegevuspoliitika, mis käsitleb toiduabi andmist häda- ja muudes olukordades;

VÕTTES ARVESSE 1996. aastal Roomas vastu võetud maailma toidualase tippkohtumise tegevuskava ja 2009. aasta toiduga kindlustatuse ülemaailmse tippkohtumise deklaratsioonis kindlaks määratud viit ülemaailmset jätkusuutlikku toiduga kindlustatust käsitlevat Rooma põhimõtet, eelkõige võetud kohustust saavutada kõigis riikides toiduga kindlustatus, ning jätkuvaid jõupingutusi vaesuse vähendamiseks ja nälja kaotamiseks, mida ÜRO peaassamblee kinnitas taas ÜRO aastatuhande deklaratsioonis;

VÕTTES ARVESSE doonorriikide ja abi saavate riikide võetud kohustusi parandada abi tulemuslikkust, kohaldades Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) 2005. aastal vastu võetud abi tulemuslikkust käsitleva Pariisi deklaratsiooni põhimõtteid;

OLLES OTSUSTANUD tegutseda kooskõlas oma Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) kohustuste, eelkõige WTO toiduabi käsitlevate põhimõtetega;

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Eesmärgid

Käesoleva konventsiooni eesmärkideks on elude päästmine, nälja vähendamine, toiduga kindlustatuse parandamine ja kõige haavatavamate elanikkonnarühmade toitumuse parandamine järgmiste meetmete abil:

a)	rahuldades kõige haavatavamate elanikkonnarühmade toidu- ja toitumisalaseid vajadusi osaliste poolt võetud kohustuste abil anda toiduabi, mis suurendab piisava, ohutu ja täisväärtusliku toidu kättesaadavust ja tarbimist;

b)	tagades toiduabi andmise kõige haavatavamatele elanikkonnarühmadele asjakohaselt, õigeaegselt, tulemuslikult ning vajaduste ja ühiste põhimõtete alusel ning

c)	hõlbustades teabe jagamist, koostööd ja kooskõlastamist ja pakkudes diskussiooniplatvormi, et parandada vajaduste rahuldamisel osaliste vahendite kasutamise tulemuslikkust, tõhusust ja järjekindlust.

Artikkel 2

Toiduabi põhimõtted

Osalised peaksid kõige haavatavamatele elanikkonnarühmadele toiduabi andes järgima alati järgmisi põhimõtteid.

a)

Toiduabi üldpõhimõtted i) Toiduabi tuleb anda üksnes juhul, kui see on kõige tulemuslikum ja kohasem viis rahuldada kõige haavatavamate elanikkonnarühmade toidu- või toitumisalased vajadused; ii) toiduabi tuleb anda, võttes arvesse abi saavate riikide pikaajalisi taastamis- ja arenduseesmärke, toetades samal ajal laiemat toiduga kindlustatuse saavutamise eesmärki, kui see on asjakohane; iii) toiduabi tuleb anda viisil, mis kaitseb haavatavate elanikkonnarühmade ja kohalike kogukondade elatusvahendeid, tugevdab nende iseseisvust ja paindlikkust ning hoiab ära toiduga kindlustatuse kriise, valmistab nendeks ette, leevendab nende mõju ja lahendab neid; iv) toiduabi tuleb anda viisil, mis väldib sõltuvust ning minimeerib otsest ja kaudset mõju abisaajatele ja teistele; v) toiduabi tuleb anda viisil, mis ei mõjuta negatiivselt kohalikku tootmist, turutingimusi, turustusstruktuure ja kaubandust või haavatavate elanikkonnarühmade jaoks hädavajalike kaupade hindu; vi) toiduabi tuleb anda alati, kui võimalik, täieliku kinkeabina.

b)

Toiduabi tulemuslikkuse põhimõtted i) Selleks, et suurendada haavatavatele elanikkonnarühmadele antava toiduabi jaoks kättesaadavat summat ja edendada tulemuslikkust, tuleb minimeerida seotud kulud; ii) otsida aktiivselt koostöövõimalusi, koordineerida ja jagada teavet, et suurendada toiduabikavade tulemuslikkust ja tõhusust ning toiduabi, sellega seonduvate poliitikavaldkondade ja vahendite ühtsust; iii) alati, kui see on võimalik ja asjakohane, hankida toit ja muud toiduabi komponendid kohapealt või piirkonnast; iv) alati, kui see on võimalik ja vajalik, anda sidumata rahalist toiduabi; v) väljendada toiduabi rahalises väärtuses üksnes juhul, kui see on vajalik, ning haavatavate elanikkonnarühmade toiduga kindlustatuse parandamiseks; rahalise väärtuse väljenduse aluseks peab olema läbipaistev ja objektiivne turuanalüüs, vältida tuleb äritegevuse kahjustamist; vi) tagada, et toiduabi ei kasutataks osaliste turuarenduseesmärkide edendamiseks; vii) vältida niipalju kui võimalik toiduabi reeksporti, v.a juhul, kui see on vajalik hädaolukorra ärahoidmiseks või sellele reageerimiseks; reeksportida toiduabi üksnes äritegevuse kahjustamist vältival viisil; viii) tunnistada, kui see on kohane, asjakohaste ametiasutuste või sidusrühmade esmast rolli ja vastutust toiduabioperatsioonide korraldamisel, koordineerimisel ja läbiviimisel-

c)

Toiduabi andmise põhimõtted i) Suunata toiduabi vastavalt kõige haavatavamate elanikkonnarühmade toidu- või toitumisalastele vajadustele; ii) kaasata abisaajad ja kui see on asjakohane, siis ka muud asjaomased sidusrühmad oma vajaduste hindamisse ning toiduabi kavandamisse, rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse; iii) anda toiduabi, mis vastab kehtivatele ohutus- ja kvaliteedinormidele ning järgib abisaajate kultuurilisi ja kohalikke toitumistavasid ja toitumisalaseid vajadusi; iv) säilitada toiduabi saajate väärikus.

d)

Toiduabi vastutuse põhimõtted i) Võtta konkreetsed ja kohased meetmed toiduabipoliitika, -kavade ja -operatsioonide läbipaistvuse ja nendega seotud vastutuse suurendamiseks; ii) kontrollida ja hinnata regulaarselt ja läbipaistvalt toiduabimeetmete tulemusi ja mõju ning teavitada neist, et arendada parimaid tavasid ja maksimeerida nende tulemuslikkust.

Artikkel 3

Seos WTO lepingutega

Üheski käesoleva konventsiooni sättes ei tohi teha erandeid osaliste vahel kehtivatest praegustest või tulevastest WTO kohustustest. Kui sellised kohustused on vastuolus käesoleva konventsiooniga, juhindutakse eespool nimetatud kohustustest. Ühegi käesoleva konventsiooni sättega ei tohi piirata osalise vabadust võtta WTO läbirääkimistel mis tahes seisukohti.

Artikkel 4

Abikõlblik riik, abi saamise tingimustele vastavad haavatavad elanikkonnarühmad, abikõlblikud tooted, abikõlblik tegevus ja seotud kulud

1.   „Abikõlblik riik” on mis tahes OECD arenguabi komitee ametliku arenguabi saajate nimekirja kuuluv riik või mis tahes muu menetlus- ja rakenduseeskirjades nimetatud riik.

2.   „Abi saamise tingimustele vastavad haavatavad elanikkonnarühmad” on mis tahes abikõlbliku riigi haavatavad elanikkonnarühmad.

3.   „Abikõlblikud tooted” on inimtoiduks ettenähtud tooted, mis on kooskõlas sihtriigi asjaomase riikliku poliitika ja õigusega, sealhulgas vajaduse korral kehtivate rahvusvaheliste toiduohutuse ja -kvaliteedi normidega, samuti tooted, mis aitavad kaasa toiduvajaduse rahuldamisele ja elatusvahendite kaitsmisele häda- ja varajase taastumise olukordades. Abikõlblike toodete nimekiri on esitatud menetlus- ja rakenduseeskirjades.

4.   Abikõlblik tegevus osalise iga-aastaste miinimumkohustuste täitmiseks vastavalt artiklile 5 peab olemas kooskõlas artikliga 1 ning hõlmama vähemalt järgmist:

a)	abikõlblike toodete jagamine;

b)	raha ja talongide jagamine ning

c)	toitumisalane sekkumine.

Nimetatud abikõlblikke tegevusi on kirjeldatud üksikasjalikumalt menetlus- ja rakenduseeskirjades.

5.   Seotud kulud, mida võib käsitada abikõlblikena osaliste iga-aastaste miinimumkohustuste täitmiseks vastavalt artiklile 5, peavad olema kooskõlas artikliga 1 ja piirduma otseselt abikõlbliku tegevusega seotud kuludega. Seda on selgitatud täpsemalt menetlus- ja rakenduseeskirjades.

Artikkel 5

Kohustus

1.   Iga osaline nõustub käesoleva konventsiooni eesmärkide täitmiseks võtma iga-aastase toiduabi kohustuse, mille suurus määratakse kooskõlas tema õigusnormidega. Iga osalise kohustust nimetatakse tema „iga-aastaseks miinimumkohustuseks”.

2.   Iga-aastast miinimumkohustust väljendatakse väärtuseliselt või koguseliselt, nii nagu menetlus- ja rakenduseeskirjades ette nähtud. Osaline võib valida, kas väljendada oma kohustust kas miinimumväärtuse või -kogusena või kombinatsioonina mõlemast.

3.   Iga-aastaseid miinimumkohustusi saab väärtuseliselt väljendada osalise valitud vääringus. Iga-aastaseid miinimumkohustusi saab koguseliselt väljendada teravilja ekvivalendi tonnides või muudes menetlus- ja rakenduseeskirjades ettenähtud ühikutes.

4.   Iga osaline teatab sekretariaadile oma esialgse iga-aastase miinimumkohustuse suuruse niipea kui võimalik, kuid hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva konventsiooni jõustumist või kolm kuud pärast käesoleva konventsiooniga ühinemist.

5.   Iga osaline teatab sekretariaadile kõigist oma iga-aastase miinimumkohustuse järgnevatel aastatel tehtavatest muudatustest hiljemalt muutusele eelneva aasta 15. detsembriks.

6.   Sekretariaat teatab kõigile osalistele muudetud iga-aastased miinimumkohustused niipea kui võimalik, kuid hiljemalt iga aasta 1. jaanuaril.

7.   Iga-aastaste miinimumkohustuste täitmiseks tehtavaid osamakseid tuleks teha alati, kui võimalik, täieliku kinkeabina. Vähemalt 80 % osalise poolt kohustuse täitmiseks abikõlblikele riikidele või abi saamise tingimustele vastavatele haavatavatele elanikkonnarühmadele antavast toiduabist antakse täieliku kinkeabina, nagu on üksikasjalikult kirjeldatud menetlus- ja rakenduseeskirjades. Osalised püüavad niivõrd kui võimalik seda protsendimäära järk-järgult ületada. Iga osaline peab oma aastaaruandes nimetama osamaksed, mis ei ole tehtud täieliku kinkeabina.

8.   Osalised kohustuvad viima kõik käesoleva konventsiooni kohased toiduabitehingud läbi nii, et vältida kahjulikku mõju tavapärasele tootmisrütmile ja rahvusvahelisele kaubandusele.

9.   Osalised tagavad, et toiduabi andmine ei oleks otseselt või kaudselt, ametlikult või mitteametlikult, otsesõnu või vihjamisi seotud põllumajandustoodangu või muude kaupade ja teenuste ärilise ekspordiga abi saavatesse riikidesse.

10.   Oma iga-aastase miinimumkohustuse täitmiseks, olgu see väljendatud väärtuses või koguses, peab osaline tegema osamakseid, mis on kooskõlas käesoleva konventsiooniga ja mis koosnevad abikõlblike toodete ja tegevuste ning seotud kulude rahastamisest, nagu on sätestatud artiklis 4 ja üksikasjalikumalt kirjeldatud menetlus- ja rakenduseeskirjades.

11.   Nagu on sätestatud artiklis 4 ja üksikasjalikumalt kirjeldatud menetlus- ja rakenduseeskirjades, võib käesoleva konventsiooni kohase iga-aastase miinimumkohustuse täitmiseks tehtavaid osamakseid suunata üksnes abikõlblikesse riikidesse või abi saamise tingimustele vastavatele haavatavatele elanikkonnarühmadele.

12.   Osalised võivad teha osamakseid kahepoolselt, valitsustevaheliste või muude rahvusvaheliste organisatsioonide või muude toiduabipartnerite kaudu, kuid mitte teiste osaliste kaudu.

13.   Iga osaline teeb kõik endast sõltuva, et täita oma iga-aastast miinimumkohustust. Kui osaline ei suuda konkreetsel aastal oma iga-aastast miinimumkohustust täita, kirjeldab ta selle suutmatuse põhjuseid oma vastava aasta aruandes. Täitmata summa lisatakse osalise järgmise aasta miinimumkohustusele, v.a juhul, kui artikli 7 alusel moodustatud komitee otsustab teisiti või kui erakorralised asjaolud õigustavad kohustuse täitmata jätmist.

14.   Kui osalise osamakse ületab tema iga-aastast miinimumkohustust, võidakse ülejääk, kuid mitte rohkem kui 5 % iga-aastasest miinimumkohustusest, lahutada osalise järgmise aasta osamaksest.

Artikkel 6

Iga-aastane aruandlus ja teabe jagamine

1.   Üheksakümne päeva jooksul pärast kalendriaasta lõppu esitab iga osaline kooskõlas menetlus- ja rakenduseeskirjadega sekretariaadile aastaaruande, milles kirjeldab üksikasjalikult, kuidas ta on täitnud käesoleva konventsiooni kohase iga-aastase miinimumkohustuse.

2.   Nimetatud aastaaruanne sisaldab jutustavat osa, mis võib sisaldada teavet selle kohta, kuidas osalise toiduabipoliitika, -kavad ja -operatsioonid aitavad kaasa käesoleva konventsiooni eesmärkidele.

3.   Osalised peaksid vahetama pidevalt teavet oma toiduabipoliitika ja kavade ning nende hindamise tulemuste kohta.

Artikkel 7

Toiduabi komitee

1.   Käesolevaga luuakse toiduabi komitee (edaspidi „komitee”), milles on esindatud kõik konventsiooni osalised.

2.   Komitee teeb otsuseid oma ametlikel istungitel ja täidab kooskõlas käesoleva konventsiooni põhimõtete ja eesmärkidega käesoleva konventsiooni sätete rakendamiseks nõutavaid funktsioone.

3.   Komitee võtab vastu oma menetluseeskirjad, samuti võib ta vastu võtta käesoleva konventsiooni sätteid täpsustavaid eeskirju, et tagada nende sätete nõuetekohane täitmine. Käesoleva konventsiooni esialgseteks menetlus- ja rakenduseeskirjadeks on 1999. aasta toiduabi konventsiooni toiduabi komitee 25. aprilli 2012. aasta dokument FAC(11/12)1. Komitee võib hiljem otsustada nimetatud menetlus- ja rakendamiseeskirju muuta.

4.   Komitee teeb oma otsused konsensuse alusel, mis tähendab, et ükski osaline ei ole ametlikult vastu komitee otsusele ametlikul istungil arutatava küsimuse kohta. Ametlikku vastuseisu võib väljendada kas ametlikul istungil või 30 päeva jooksul pärast ametliku istungi protokolli avaldamist, milles on registreeritud asjaomane otsuse ettepanek.

5.   Igal aastal koostab sekretariaat komiteele kokkuvõtva aruande, mis tuleb koostada, vastu võtta ja avaldada kooskõlas menetlus- ja rakenduseeskirjadega.

6.   Komitee peaks olema osalistele aruteluplatvormiks toiduabiküsimustes, näiteks seoses vajadusega võtta asjakohased ja õigeaegsed ressursikohustused toidu- ja toitumisalaste vajaduste rahuldamiseks, eelkõige konkreetsetes häda- ja kriisiolukordades. Komitee peaks hõlbustama teabevahetust muude sidusrühmadega ja neile teabe jagamist, samuti nendega konsulteerima ja saama neilt oma aruteludeks vajalikku teavet.

7.   Iga osaline määrab oma esindaja, kellele sekretariaat saadab teated ja muu teabe.

Artikkel 8

Komitee eesistuja ja eesistuja asetäitja

1.   Komitee määrab iga aasta viimasel ametlikul istungil järgmiseks aastaks eesistuja ja eesistuja asetäitja.

2.   Eesistuja ülesanded on järgmised:

a)	kiita heaks iga ametliku istungi või mitteametliku kohtumise päevakorra projekt;

b)	juhatada ametlikke istungeid või mitteametlikke kohtumisi;

c)	avada ja lõpetada iga ametlik istung või mitteametlik kohtumine;

d)	esitada päevakorra projekt iga ametliku istungi või mitteametliku kohtumise alguses komiteele vastuvõtmiseks;

e)	juhatada arutelusid ja tagada menetlus- ja rakenduseeskirjades sätestatud menetluste järgimine;

f)	anda osalistele sõna;

g)	teha otsuseid päevakorrapunktide üle kooskõlas asjakohaste menetlus- ja rakenduseeskirjadega ning

h)	esitada küsimusi ja kuulutada välja otsused.

3.   Kui eesistuja puudub ametlikult istungilt või mitteametlikult kohtumiselt kogu selle kestuse ajal või osa ajast või ei suuda ajutiselt eesistuja ülesandeid täita, toimib eesistujana tema asetäitja. Kui puuduvad nii eesistuja kui ka tema asetäitja, määrab komitee ajutise eesistuja.

4.   Kui eesistuja ei saa mingil põhjusel oma ülesannete täitmist jätkata, saab tema asetäitja kuni aasta lõpuni eesistujaks.

Artikkel 9

Ametlikud istungid ja mitteametlikud kohtumised

1.   Komitee peab ametlikke istungeid ja mitteametlikke kohtumisi vastavalt menetlus- ja rakenduseeskirjadele.

2.   Komitee peab vähemalt ühe ametliku istungi aastas.

3.   Komitee peab eesistuja või vähemalt kolme osalise taotlusel täiendavaid ametlikke istungeid ja mitteametlikke kohtumisi.

4.   Komitee võib kooskõlas menetlus- ja rakenduseeskirjadega kutsuda ametlikele istungitele või mitteametlikele kohtumistele vaatlejaid või muid asjassepuutuvaid sidusrühmi, kes soovivad arutada toiduabiga seotud küsimusi.

5.   Komitee tuleb kokku menetlus- ja rakenduseeskirjade kohaselt määratud kohas.

6.   Ametlike istungite ja mitteametlike kohtumiste päevakord töötatakse välja kooskõlas menetlus- ja rakenduseeskirjadega.

7.   Ametliku istungi protokolli, mis sisaldab komitee kõiki otsuse ettepanekuid, levitatakse 30 päeva jooksul pärast ametlikku istungit.

Artikkel 10

Sekretariaat

1.   Komitee määrab menetlus- ja rakenduseeskirjade kohaselt sekretariaadi ja palub sellelt teenuste osutamist. Komitee palub rahvusvaheliselt teraviljanõukogult, et selle sekretariaat toimiks komitee esialgse sekretariaadina.

2.   Sekretariaat täidab käesolevas konventsioonis ning menetlus- ja rakenduseeskirjades sätestatud ülesandeid, mitmesuguseid halduslikke ülesandeid, sh dokumentide ja aruannete töötlemine ja levitamine, ning muid ülesandeid, mille komitee kindlaks määrab.

Artikkel 11

Vaidluste lahendamine

Komitee püüab lahendada osaliste kõik vaidlused käesoleva konventsiooni või menetlus- ja rakenduseeskirjade tõlgendamise või rakendamise küsimustes, k.a väited käesolevas konventsioonis sätestatud kohustuste täitmata jätmise kohta.

Artikkel 12

Allakirjutamine, ratifitseerimine ja heakskiitmine

Käesolev konventsioon on allakirjutamiseks avatud Ameerika Ühendriikidele, Argentinale, Austraaliale, Austria Vabariigile, Belgia Kuningriigile, Bulgaaria Vabariigile, Eesti Vabariigile, Euroopa Liidule, Hispaania Kuningriigile, Horvaatia Vabariigile, Iirimaale, Itaalia Vabariigile, Jaapanile, Kanadale, Kreeka Vabariigile, Küprose Vabariigile, Läti Vabariigile, Leedu Vabariigile, Luksemburgi Suurhertsogiriigile, Madalmaade Kuningriigile, Malta Vabariigile, Norra Kuningriigile, Poola Vabariigile, Portugali Vabariigile, Prantsusmaa Vabariigile, Rootsi Kuningriigile, Rumeeniale, Saksamaa Liitvabariigile, Slovaki Vabariigile, Sloveenia Vabariigile, Soome Vabariigile, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigile, Šveitsi Konföderatsioonile, Taani Kuningriigile, Tšehhi Vabariigile ja Ungarile Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peakorteris New Yorgis alates 11. juunist 2012 kuni 31. detsembrini 2012. Käesolev konventsioon tuleb igal allakirjutanul ratifitseerida või heaks kiita. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule hoiulevõtjale.

Artikkel 13

Ühinemine

1.   Iga artiklis 12 nimetatud riik, kes ei ole konventsioonile allakirjutamise aja jooksul alla kirjutanud, või Euroopa Liit, kui ta ei ole nimetatud aja jooksul alla kirjutanud, võib konventsiooniga ühineda igal ajal pärast allakirjutamistähtaja möödumist. Ühinemiskirjad antakse hoiule hoiulevõtjale.

2.   Kui käesolev konventsioon on vastavalt artiklile 15 jõustunud, on see avatud ühinemiseks kõigile muudele riikidele peale nende, kes on nimetatud artiklis 12, või omaette tolliterritooriumidele, kellel on täielik autonoomia väliskaubandussuhetes ja keda loetakse komitee otsusega ühinemistingimustele vastavaks. Ühinemiskirjad antakse hoiule hoiulevõtjale.

Artikkel 14

Ajutisest kohaldamisest teatamine

Iga artiklis 12 nimetatud riik või Euroopa Liit, kes kavatseb konventsiooni ratifitseerida või heaks kiita või sellega ühineda, või mis tahes riik või omaette tolliterritoorium, keda loetakse komitee otsusega artikli 13 lõike 2 kohaselt ühinemistingimustele vastavaks, kuid kes ei ole veel oma ratifitseerimiskirja hoiule andnud, võib igal ajal teate käesoleva konventsiooni ajutise kohaldamise kohta hoiulevõtjale hoiule anda. Konventsioon kehtib alates teate hoiuleandmisest ajutiselt sellise riigi, omaette tolliterritooriumi või Euroopa Liidu suhtes.

Artikkel 15

Jõustumine

1.   Käesolev konventsioon jõustub 1. jaanuaril 2013 juhul, kui viis allakirjutanut on 30. novembriks 2012 andnud hoiule oma ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad.

2.   Kui käesolev konventsioon ei jõustu vastavalt lõikele 1, võivad oma ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad hoiule andnud allakirjutanud ning artikli 13 lõike 1 kohaselt ühinemiskirjad hoiule andnud riigid või Euroopa Liit otsustada ühehäälsel heakskiidul, et see jõustub nende vahel.

3.   Iga riigi või omaette tolliterritooriumi või Euroopa Liidu jaoks, kes pärast konventsiooni jõustumist selle ratifitseerib või heaks kiidab või sellega ühineb, jõustub konventsioon kuupäeval, mil ta annab hoiule oma ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja.

Artikkel 16

Hindamis- ja muutmismenetlus

1.   Osalised võivad igal ajal pärast käesoleva konventsiooni jõustumist teha ettepaneku konventsiooni asjakohasuse hindamiseks või selle muutmiseks. Sekretariaat peab saatma kõik muutmisettepanekud kõigile osalistele vähemalt kuus kuud enne nende arutamist järgmisel komitee istungil pärast teatamisaja möödumist.

2.   Konventsiooni muutmise ettepanekud võetakse vastu komitee otsusega. Sekretariaat teavitab kõiki osalisi ja hoiulevõtjat kõigist komitee vastuvõetud muutmisettepanekutest. Hoiulevõtja saadab kõik vastu võetud muudatused kõigile osalistele.

3.   Teade muudatuse heakskiitmise kohta saadetakse hoiulevõtjale. Vastu võetud muudatus jõustub nende osaliste jaoks, kes on heakskiitmisteate saatnud, üheksakümmend päeva pärast kuupäeva, mil hoiulevõtja on saanud heakskiitmisteated vähemalt neljalt viiendikult nendelt konventsiooni osalistelt, kes olid osalised päeval, mil komitee tegi muutmisettepaneku. Selline muudatus jõustub muude osaliste jaoks üheksakümmend päeva pärast seda, kui osaline annab oma heakskiitmisteate hoiulevõtjale hoiule. Komitee võib otsustada kasutada konkreetse muudatuse jõustamiseks muud teadete arvu. Sekretariaat edastab sellise otsuse osalistele ja hoiulevõtjale.

Artikkel 17

Väljaastumine ja lõpetamine

1.   Iga käesoleva konventsiooni osaline võib osaliste hulgast iga aasta lõpus välja astuda, teatades sellest kirjalikult hoiulevõtjale ja komiteele vähemalt üheksakümmend päeva enne asjaomase aasta lõppu. Sellist osalist ei vabastata tema aasta lõpuks täitmata iga-aastasest miinimumkohustusest või aruandmiskohustusest, mis tulenes käesolevast konventsioonist, kuni ta oli osaline.

2.   Osaline võib igal ajal pärast käesoleva konventsiooni jõustumist teha ettepaneku konventsioon lõpetada. Selline ettepanek saadetakse kirjalikult sekretariaati ning sekretariaat edastab selle kõigile osalistele vähemalt kuus kuud enne selle arutamist komitees.

Artikkel 18

Hoiulevõtja

1.   Käesoleva konventsiooni hoiulevõtja on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär.

2.   Hoiulevõtja saab teated kõigist käesoleva konventsiooni allakirjutamistest, ratifitseerimistest, heakskiitmistest, ajutise kohaldamise teadetest ja sellega ühinemistest ning teavitab neist teadetest kõiki osalisi ja allakirjutanuid.

Artikkel 19

Autentsed tekstid

Käesoleva konventsiooni originaalid, mille inglis- ja prantsuskeelne tekst on võrdselt autentsed, antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile.