Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32012D0737

    2012/737/EL: Komisjoni rakendusotsus, 27. november 2012 , millega muudetakse nõukogu direktiivi 82/894/EMÜ (ühendusesisese loomahaigustest teatamise kohta) I ja II lisa (teatavaks tehtud numbri C(2012) 8518 all) EMPs kohaldatav tekst

    ELT L 329, 29.11.2012, p. 19–22 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

    Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 20/04/2021; mõjud tunnistatud kehtetuks 32016R0429

    ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2012/737/oj

    29.11.2012   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 329/19


    KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

    27. november 2012,

    millega muudetakse nõukogu direktiivi 82/894/EMÜ (ühendusesisese loomahaigustest teatamise kohta) I ja II lisa

    (teatavaks tehtud numbri C(2012) 8518 all)

    (EMPs kohaldatav tekst)

    (2012/737/EL)

    EUROOPA KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

    võttes arvesse nõukogu 21. detsembri 1982. aasta direktiivi 82/894/EMÜ ühendusesisese loomahaigustest teatamise kohta, (1) eriti selle artikli 5 lõike 2 esimest ja teist taanet,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Direktiivis 82/894/EMÜ (milles käsitletakse loomahaigustest teatamist liidus) on sätestatud teatamise kriteeriumid nende loomahaiguste puhul, mille esinemisest peab nakkusest mõjutatud liikmesriik teatama komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

    (2)

    Direktiivi 82/894/EMÜ I lisa, milles on loetletud haigused, mille esinemisest tuleb teatada komisjonile ja teistele liikmesriikidele, sisaldab maismaaloomade haiguste seas hobuste entsefalomüeliiti, nimetamata selle eri liike. Selguse huvides ja väärtusliku teabe saamiseks loomatervise ja inimeste tervise seisukohast tähtsate patogeenide põhjuslike seoste kohta tuleks hobuste entsefalomüeliidi tüübid kõnealuses lisas eraldi nimetada.

    (3)

    Lisaks sellele on marutaud, siberi katk, veiste tuberkuloos, veiste brutselloos, veiste ensootiline leukoos ning lammaste ja kitsede brutselloos enamikus liikmesriikides suures osas likvideeritud. Seetõttu on suurtel liidu aladel selliste taudide puhangud jäänud harvemaks. Edaspidi tuleks haiguskolletest teatada nii komisjonile kui ka teistele liikmesriikidele. Sellepärast tuleks need haigused lisada I lisasse.

    (4)

    Halduskoormuse ärahoidmiseks oleks teatud tingimustel asjakohane nõuda, et eespool nimetatud taudide esmastest haiguskolletest teatataks iganädalaselt ning teisestest haiguskolletest igakuiselt.

    (5)

    Teatud liikmesriigid ja liikmesriikide piirkonnad ei ole veel saavutanud mitteeksootilistest haigustest, nagu veiste tuberkuloosist, veiste brutselloosist, veiste ensootilisest leukoosist ning lammaste ja kitsede brutselloosist, vaba piirkonna ametlikku staatust, nagu see on sätestatud nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiivis 64/432/EMÜ ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta (2) ning nõukogu 28. jaanuari 1991. aasta direktiivis 91/68/EMÜ loomatervishoiu kohta ühendusesiseses lamba- ja kitsekaubanduses (3). Teadete suure arvu vältimiseks ei tuleks nõuda eespool nimetatud haiguskolletest teatamist selliste liikmesriikide ja piirkondade puhul, mis ei ole kõnealustest haigustest vabad.

    (6)

    Edaspidi ühendatakse nii komisjonile esitatavad kui ka Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) ülemaailmsesse loomatervishoiu infosüsteemi esitatavad loomade haiguste teated ühte süsteemi (loomahaiguste infosüsteemi ADIS). Sellepärast on asjakohane, kui see on võimalik, kasutada direktiivi 82/894/EMÜ I lisas OIE kasutatavat terminoloogiat.

    (7)

    Metslindude väikese patogeensusega linnugripi juhtudest teatamiseks on elektrooniline teavitussüsteem juba kasutusel. Seetõttu on asjakohane selgelt nimetada, et linnugripi korral tuleks teatada suure patogeensusega linnugripi haiguskolletest kodulindude, muude vangistuses peetavate lindude ja metslindude puhul, seevastu väikese patogeensusega linnugripipuhangutest tuleks teatada ainult kodulindude ja muude vangistuses peetavate lindude puhul.

    (8)

    Episootiline haavandiline sündroom eemaldati nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta direktiivi 2006/88/EÜ (vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete loomatervishoiunõuete ning teatavate veeloomadel esinevate taudide ennetamise ja tõrje kohta) (4) IV lisa II osa eksootiliste taudide loetelust komisjoni 25. oktoobri 2012. aasta rakendusdirektiiviga 2012/31/EL, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2006/88/EÜ IV lisa viiruslikule hemorraagilisele septitseemiale vastuvõtlike kalaliikide loetelu osas ning kustutatakse episootilise haavandilise sündroomi kanne (5). Seega tuleks see haigus eemaldada ka direktiivi 82/894/EMÜ I lisast.

    (9)

    Direktiivi 82/894/EMÜ I ja II lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta.

    (10)

    Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

    Artikkel 1

    Direktiivi 82/894/EMÜ I ja II lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

    Artikkel 2

    Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013.

    Artikkel 3

    Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

    Brüssel, 27. november 2012

    Komisjoni nimel

    asepresident

    Maroš ŠEFČOVIČ


    (1)  EÜT L 378, 31.12.1982, lk 58.

    (2)  EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977/64.

    (3)  EÜT L 46, 19.2.1991, lk 19.

    (4)  ELT L 328, 24.11.2006, lk 14.

    (5)  ELT L 297, 26.10.2012, lk 26.


    LISA

    Direktiivi 82/894/EMÜ I ja II lisa muudetakse järgmiselt.

    (1)

    I lisa asendatakse järgmisega:

    „I LISA

    Haigused, millest tuleb teatada

    A.   Maismaaloomade haigused

     

    Nimekiri A.1

    Hobuste aafrika katk

    Sigade aafrika katk

    Siberi katk

    Linnugripp (suure patogeensusega linnugripp kodulindude, muude vangistuses peetavate lindude ja metslindude puhul; väikese patogeensusega linnugripp kodulindude ja muude vangistuses peetavate lindude puhul)

    Lammaste katarraalne palavik

    Veiste spongioosne entsefalopaatia

    Sigade klassikaline katk

    Veiste nakkav pleuropneumoonia

    Kargtaud

    Järgmised hobuste entsefalomüeliidi tüübid:

    hobuste ida-entsefalomüeliit

    jaapani entsefaliit

    hobuste venetsueela entsefalomüeliit

    Lääne-Niiluse palavik

    hobuste lääne-entsefalomüeliit

    Hobuste nakkav kehvveresus

    Suu- ja sõrataud

    Malleus

    Nodulaarne dermatiit

    Newcastle’i haigus

    Väikemäletsejaliste katk

    Marutaudiviiruse nakkus

    Rifti oru palavik

    Veiste katk

    Lammaste rõuged ja kitsede rõuged

    Mesilaste kahjur väike tarumardikas (Aethina tumida)

    Sigade vesikulaarhaigus

    Mesilaste nugilest Tropilaelaps

    Vesikulaarne stomatiit

     

    Nimekiri A.2

    Veiste brutselloos

    Veiste tuberkuloos

    Veiste ensootiline leukoos

    Kitsede ja lammaste brutselloos (välja arvatud lammaste epididümiit (Brucella ovis))

    B.   Veeloomade haigused

    Episootiline vereloomenekroos

    Kalade vereloomeorganite infektsioosne nekroos

    Lõhilaste infektsioosne aneemia

    Perkinsus marinus’e nakkus

    Microcytos mackini nakkus

    Marteilia refringens’i nakkus

    Bonamia ostreae nakkus

    Bonamia exitiosa nakkus

    Karpkalade herpesviirus

    Taura sündroom

    Viiruslik hemorraagiline septitseemia

    Ihtüoftirioos

    Yellowhead’i taud”.

    (2)

    II lisa muudetakse järgmiselt.

    a)

    Punkt C asendatakse järgmisega.

    „C.

    I lisa nimekirjas A.2 loetletud maismaaloomade haiguste puhul:

    teade haiguskoldest, nakkusest või haigustekitaja leidumisest karjas, mis on määratletud direktiivi 64/432/EMÜ A ja D lisa kohaselt, või majandis, mis on määratletud nõukogu direktiivi 91/68/EMÜ (1) A lisa järgi või sellise karja või majandi ametliku haigusvaba staatuse tühistamisest sellise laboratoorse või epidemioloogilise uuringu alusel, mis on sätestatud direktiivi 64/432/EMÜ A ja D lisas või direktiivi 91/68/EMÜ A lisas liikmesriigis või liikmesriigi piirkonnas, mis on ametliku haigusvaba staatusega kõnealuste direktiivide järgi ning mis ei ole epidemioloogiliselt seotud varasema haiguspuhanguga, tuleb esitada kui artikli 2 punktis d määratletud esmase haiguskolde teade nädala jooksul komisjonile ja liikmesriikidele;

    iga muu teade haiguskoldest, nakkusest või haigustekitaja leidumisest või karja või majandi ametliku haigusvaba staatuse tühistamisest sellise laboratoorse või epidemioloogilise uuringu alusel, mis on sätestatud direktiivi 64/432/EMÜ A ja D lisas või direktiivi 91/68/EMÜ A lisas liikmesriigis või liikmesriigi piirkonnas, mis on ametliku haigusvaba staatusega kõnealuste direktiivide järgi, tuleb esitada käesoleva direktiivi artikli 4 lõike 1 kohaselt kui teisese haiguskolde teade;

    teisestest haiguskolletest tuleb komisjonile ja liikmesriikidele teatada igakuiselt;

    veiste tuberkuloosi, veiste brutselloosi ning lammaste ja kitsede brutselloosi korral tuleb teates esitada ka patogeeni nimetus, kui see on teada.

    b)

    Lisatakse järgmine punkt.

    „D.

    I lisa punktis B osutatud veeloomade haiguste puhul:

    kui eksootilise taudi või mitteeksootilise taudi haiguskolle leiab kinnitust nõukogu direktiivis 2006/88/EÜ (2) määratletud taudivabas liikmesriigis, kalakasvatustsoonis või -piirkonnas, tuleb sellest teatada kui esmasest haiguskoldest;

    muudest haiguskolletest, mida ei ole nimetatud esimeses taandes, teatatakse vastavalt käesoleva direktiivi artikli 4 lõikele 1 kui teisestest haiguskolletest;

    teisestest haiguskolletest tuleb komisjonile ja liikmesriikidele teatada igakuiselt. Teate tekst peab sisaldama tsooni või piirkonna nime ja kirjeldust.


    (1)  EÜT L 46, 19.2.1991, lk 19.”

    (2)  ELT L 328, 24.11.2006, lk 14.”


    Top