(1)

Direktiivi 98/8/EÜ I lisas on esitatud biotsiidides kasutamiseks ELi tasandil heakskiidetud toimeainete loetelu. Komisjoni 29. novembri 2007. aasta direktiiviga 2007/69/EÜ, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, et kanda toimeaine difetialoon selle I lisasse, (2) kiideti heaks toimeaine difetialoon lisamiseks toodetesse, mis kuuluvad tooteliiki 14 (näriliste tõrjevahendid), mis on määratletud direktiivi 98/8/EÜ V lisas.

(2)

Difetialoon on antikoagulandina toimiv näriliste tõrjevahend, mis võib põhjustada õnnetusjuhtumeid lastega, samuti tekitada riske loomade ja keskkonna jaoks. Difetialooni kohta on tehtud kindlaks, et see võib olla püsiv, bioakumuleeruv ja toksiline (PBT) või väga püsiv ja väga bioakumuleeruv (vPvB).

(3)

Leiti, et rahva tervise ja hügieeni vajadused on siiski piisav põhjus, et kanda difetialoon ja muud antikoagulandina toimivad näriliste tõrjevahendid direktiivi 98/8/EÜ I lisasse, et liikmesriigid saaksid välja anda lubasid difetialoonipõhiste toodete kasutamiseks. Direktiiviga 2007/69/EÜ kohustatakse liikmesriike difetialoonipõhiste toodete lubade andmisel siiski tagama, et kaalutakse ja rakendatakse kõiki sobivaid ja kättesaadavaid riskivähendamismeetmeid, et viia inimeste, muude kui sihtloomade ning keskkonna esmane ja teisene kokkupuude difetialooniga miinimumini.

(4)

Direktiivi 2007/69/EÜ vastuvõtmisele eelnenud teaduslikul hindamisel tehti järeldus, et kõige rohkem saab kokkupuudet difetialooniga ja sellekohaseid riske vähendada nii, et biotsiidi kasutamine piiratakse töötlemisperioodiga, mille kestus on piiratud, piiratakse muude kui sihtloomade juurdepääsu peibutussöödale ja kõrvaldatakse kasutamata peibutussööt ning surnud ja surevad loomad töötlemisperioodi ajal, et viia muude kui sihtloomade difetialooniga esmase ja teisese kokkupuute oht miinimumini. Hindamisel tehti ka järeldus, et selliste juhendite järgimist saab oodata vaid kutseliselt kasutajalt. Direktiivis 2007/69/EÜ nimetatud riskivähendamismeetmed hõlmavad seepärast kasutamise piiramist üksnes kutseliste kasutajatega.

(5)

LiphaTech S.A.S (edaspidi „taotleja”) on vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artiklile 8 esitanud Ühendkuningriigile taotluse loa saamiseks kaheksale difetialooni sisaldavale näriliste tõrje vahendile (edaspidi „tooted”). Toodete nimetused ja biotsiidiregistri viitenumbrid on esitatud käesoleva otsuse lisas.

(6)

Ühendkuningriik andis load 20. aprillil 2011 (Generation Pat’), 26. aprillil 2011 (Generation Block) ja 27. aprillil 2011 (Generation Grain’Tech ja Rodilon Trio) (edaspidi „esimesed load”). Toodetele anti load piirangutega, millega tagatakse, et Ühendkuningriigis täidetakse direktiivi 98/8/EÜ artiklis 5 osutatud tingimused. Piirangud ei hõlmanud kasutamise piiramist üksnes litsentseeritud ja väljaõppe saanud kutseliste kasutajatega.

(7)

Taotleja esitas Rootsile 9. juunil 2011 täieliku taotluse toodete esimeste lubade vastastikuseks tunnustamiseks. Toodete puhul, mille Rootsi tootenimetused on Rodilon Block, Rodilon Trio ja Rodilon Paste, oli kasutusloa taotlustes kasutamine piiratud üksnes kutseliste kasutajatega.

(8)

Rootsi teatas 11. oktoobril 2011 komisjonile, muudele liikmesriikidele ja taotlejale oma ettepanekust piirata esimesi lubasid vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 4 lõikele 4. Rootsi tegi ettepaneku kehtestada toodetele piirangu, et neid võib kasutada ainult litsentseeritud ja väljaõppe saanud kutseline kasutaja.

(9)

Komisjon palus muudel liikmesriikidel ja taotlejal esitada oma arvamuse teatise kohta kirjalikult 90 päeva jooksul vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 27 lõikele 1. Ettenähtud tähtajaks esitas oma arvamuse üksnes taotleja. Teatist arutati ka komisjoni esindajate, liikmesriikides biotsiidide eest vastutavate pädevate asutuste esindajate ning taotlejaga tootelubade ja vastastikuse tunnustamise hõlbustamise töörühma kohtumisel 6. ja 7. detsembril 2011 ning biotsiidide eest vastutavate pädevate asutuste kohtumisel 29. veebruarist kuni 2. märtsini 2012.

(10)

Taotleja väitis, et toote kasutamise piiramine üksnes litsentseeritud ja väljaõppe saanud kutseliste kasutajatega on põhjendamatu ja seda ei tohiks lubada, kuna tooted sobivad ka selleks, et neid kasutaksid näriliste tõrjeks väljaõppeta kutselised kasutajad ja muud kasutajad. Lisaks esitas taotleja järgmised argumendid: tegemist on kasutamisvalmis toodetega; toimeaine sisaldus toodetes on madal; on olemas vastumürk; tooteid saab kergesti hoida lastele ja muudele kui sihtloomadele kättesaamatus kohas; muud kui kutselised kasutajad tõenäoliselt kõrvaldavad surnud närilised; muudele kui kutselistele kasutajatele võib anda väljaõpet ning kava piirata kasutamine kutseliste kasutajatega tõenäoliselt suurendab Rootsi majavaldajate kindlustuskulusid pikas perspektiivis.

(11)

Komisjon märgib, et vastavalt direktiivile 2007/69/EÜ tuleb difetialoonipõhiste toodete lubade kohaselt rakendada kõiki sobivaid ja kättesaadavaid riskivähendamismeetmeid, sealhulgas kasutamise piiramist üksnes kutseliste kasutajatega. Direktiivi 2007/69/EÜ vastuvõtmisele eelnenud teaduslikul hindamisel tehti järeldus, et kokkupuute ja riskide kõige olulisema vähendamise juhendite järgimist saab oodata vaid kutseliselt kasutajalt. Kasutamise piiramist üksnes kutseliste kasutajatega tuleks seepärast põhimõtteliselt pidada sobivaks riskivähendamismeetmeks. Taotleja esitatud argumendid ei ole vastuolus selle järeldusega.

(12)

Kuna vastupidise tõendamiseks tõendeid ei ole, leiab komisjon, et kasutamise piiramine üksnes kutseliste kasutajatega on sobiv ja kättesaadav riskivähendamismeede seoses lubade andmisega difetialooni sisaldavate toodete kasutamiseks Rootsis. Asjaolu, et Ühendkuningriik ei pidanud sellist piirangut sobivaks ja kättesaadavaks meetmeks seoses loa andmisega oma territooriumil, on selle järelduse seisukohast kõrvaline. Ühendkuningriigi otsus anda kasutamisluba muudele kui kutselistele kasutajatele põhines eelkõige ohul, et näriliste tõrje majapidamistes võib hilineda seoses kuludega, mis tekivad väljaõppe saanud kutselise kasutaja teenuse tellimisel, ja see seab ohtu üldise hügieeni. Rootsi selgitas aga, et selline oht on Rootsis väiksem, kuna Rootsi kindlustussüsteemi kohaselt majavaldaja kindlustus tavaliselt hõlmab professionaalse närilistetõrje kulusid näriliste ilmumise puhul.

(13)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega,