12.5.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 125/33

(1)

Komisjoni teavitati 5. septembril 2006 esitatud kaebusega erinevatest meetmetest, mida Ahvenamaa kohalik omavalitsus (edaspidi „Ahvenamaa KOV”) on andnud kinnisvaraettevõtjale Ålands Industrihus Ab (edaspidi „ÅI”). Komisjon küsis 25. oktoobri 2006. aasta ja 14. veebruari 2007. aasta kirjadega Soomelt teavet, mis esitati 11. jaanuari 2007. aasta ja 3. aprilli 2007. aasta kirjadega. Soome ametiasutused esitasid täiendavat teavet 31. mail 2007 ja 12. juulil 2007. Kaebuse esitaja esitas lisateabe 2006. aasta novembris ja 2007. aasta mais.

(2)

Komisjon teavitas 30. jaanuari 2008. aasta kirjaga Soome ametiasutusi, et ta on otsustanud algatada abi andmise suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artikli 108 lõikes 2 (2) sätestatud menetluse (edaspidi „menetluse algatamise otsus”).

(3)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (3). Komisjon kutsus huvitatud isikuid esitama abi kohta oma märkusi.

(4)

Komisjon ei saanud huvitatud isikutelt ühtegi märkust.

(5)

Pärast menetluse algatamise otsust esitasid Soome ametiasutused teabe, mis registreeriti komisjonis 6. mail 2008, 21. jaanuaril 2010, 26. veebruaril 2010, 21. mail 2010, 18. juunil 2010, 18. aprillil 2011, 27. juunil 2011 ja 28. juunil 2011. Komisjoni talituste, Soome ametiasutuste ja ettevõtja ÅI esindajad kohtusid 4. juunil 2010.

(6)

Ettevõtja ÅI on registreeritud Läänemeres Soome ja Rootsi maismaaosa vahele jääva Ahvenamaa saarestiku pealinnas Mariehamnis. Ahvenamaa rahvaarv on 28 000. Ahvenamaa on Soome maakond, kuid ta on väga autonoomne. Ettevõtja ÅI kuulub peamiselt Ahvenamaa KOVile (84,43 %) ja Mariehamni linnale (15,01 %). Ülejäänud aktsionärideks on teised Ahvenamaa kohalikud omavalitsused (4).

(7)

Ettevõtja ÅI tegeleb hoonete ehitamise, omamise ja rendile andmisega tööstuslikul ja ärilisel otstarbel. Soome ametiasutuste sõnul on ettevõtja tegevuse eesmärk pakkuda Ahvenamaa ettevõtjatele hooneid, et anda oma panus mitmekesisesse ja konkurentsivõimelisse majandusse.

(8)

Kuni 1999. aastani oli ettevõtja ÅI äritegevuse maht tagasihoidlik (5). Ettevõtja ÅI bilanss kasvas väga aeglaselt, kui üldse (6). Seda silmas pidades otsustas ettevõtja ÅI juhatus hakata otsima uusi ärivõimalusi laienemiseks. Samal ajal väljendas kohalik äriringkond (mis koosneb peaaegu täies ulatuses väikestest ettevõtjatest) soovi tehnoloogiapargi järele, st sellise büroohoonete klastri järele, kus kohalikud ettevõtjad võiksid paikneda sama katuse all, et hõlbustada koostööd, luua uusi ideid ning edendada ettevõtlust üldiselt. Sellest peaks lõppkokkuvõttes saama iTideni büroohoonete kvartal (kvarteret iTiden). Projekti tekkelugu on üksikasjalikumalt selgitatud punktis 2.2.

(9)

Kohaliku äriringkonna ja Ahvenamaa KOVi esindajate vahelised arutelud võimaluse üle ehitada tehnoloogiapark algasid juba 1999. aastal. Korraldati ühiseid õppereise Rootsi samalaadsetesse rajatistesse.

(10)

2000. aastal anti projekt töörühmale, kes esitas Ahvenamaa KOVile ja Mariehamni linnale ettepaneku 2000. aasta kevadel. Projekti ja Ahvenamaa KOVi plaani see park ehitada ja seda rahastada mainiti Ahvenamaa KOVi 2000. aasta eelarves (8) ning seda kinnitati 2001. aasta eelarves, milles KOV küsis rahalisi vahendeid ka võimalikeks kapitalisuurendamisteks seoses infrastruktuuriprojektidega, sealhulgas ettevõtja ÅI jaoks (samalaadne taotlus tehti ka 2000. aasta eelarve puhul) (9).

(11)

Kapitalisuurendamise abil ostis ettevõtja ÅI 12. juulil 2001 maa Mariehamni Västra Klinteni piirkonnas, kuhu pidi ehitatama iTideni büroohoonete kvartal. Selle ostuga seoses tagas ettevõtja ÅI ka iTideni projekti jaoks vajalikud muudatused linnaplaneerimises.

(12)

Ahvenamaa KOV teatas 2002. aasta eelarves, et ettevõtja ÅI hakkab iTideni projekti ehitama 2002. aastal ning et selleks on väga tõenäoliselt vaja kapitali suurendada (milleks Ahvenamaa KOV küsis vajalikke eelarveassigneeringuid) (10).

(13)

2002. aasta alguses loodi iTideni büroohoonete kvartali ehitamiseks töörühm ja telliti arhitekt. Uuriti potentsiaalsete rentnike huvi iTideni büroohoonete kvartalis kinnisvara rentimise vastu. Ettevalmistavad pinnaseteisaldustööd tehti 2003. aasta kevadel ning esimene ehitusetapp (projekt koosnes kahest järjestikusest ehitusetapist) algas 2003. aasta suvel. Esimesed rentnikud kolisid esimese etapi raames valminud iTideni büroohoonete kvartali ossa 1. detsembril 2004.

(14)

iTideni büroohoonete kvartali teise etapi ehitustöödega alustati 2006. aasta sügisel ning need lõpetati 2007. aastal.

(15)

Komisjoni ametlik uurimine on hõlmanud mitmeid Ahvenamaa KOVi poolt ettevõtjale ÅI ajavahemikul 1997–2007 võimaldatud kapitalisüste (edaspidi „kapitalisuurendamised”) ja pangalaenudele antud garantiisid (edaspidi „laenugarantiid”). Meetmed on esitatud alljärgnevas tabelis (kapitalisüstid kannavad numbreid C-I kuni C-XI ning garantiid numbreid G-I kuni G-III).

(16)

Võrreldes menetluse algatamise otsuse punktis 7 esitatud tabeliga meetmete kohta on 26. oktoobri 2006. aasta laenugarantii summas 2 587 500 eurot välja jäetud, sest seda ei kasutatud kunagi (pärast Soome kohtute tehtud otsust). Peale selle on kapitalisuurendamise C-XI kuupäevaks menetluse algatamise otsuses märgitud 12. juuni 2006. aasta asemel siin 15. veebruar 2007, sest uurimise käigus selgus, et see meede oli kasutusele võetud hilisemal kuupäeval. Soome Kõrgem Halduskohus tühistas hiljuti (6. aprillil 2011) Ahvenamaa KOVi otsuse selle kapitalisuurendamise võimaldamise kohta (vt allpool põhjendus 114). Kuid kuna 2007. aastal anti ettevõtjale ÅI kapitali ning seda ei ole tagasi makstud, leiab komisjon, et siseriikliku kohtu otsuse olemasolu ei kõrvalda seda meedet komisjoni uurimise alt.

(17)

Soome ametiasutuste sõnul võimaldati kõiki kapitalisuurendamisi selleks, et rahastada iTideni projekti, välja arvatud järgmised meetmed:

(18)

Soome ametiasutuste sõnul anti kõik laenugarantiid iTideni projekti rahastamiseks. Laenugarantiisid käsitlev üksikasjalikum teave on esitatud allpool põhjendustes 66–86.

(19)

Komisjon seadis menetluse algatamise otsuses kahtluse alla, kas kapitalisuurendamised ja laenugarantiid olid kokkusobivad siseturuga järgmistel põhjustel.

(20)

Seoses riigiabi olemasoluga ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses täheldas komisjon, et meetmed hõlmasid riigi ressursse, sest neid meetmeid võimaldas kohalik omavalitsus, ning meetmed olid valikulised, sest need olid suunatud ettevõtjale ÅI. Seoses kriteeriumiga, kas meetmetega anti eelis, mida ettevõtja ei oleks saanud tavapärastel turutingimustel, sest pikas perspektiivis kasumlikkuse väljavaatest juhinduv eraõiguslik investor ei oleks andnud samasugust toetust, kahtles komisjon, kas eraõiguslik investor oleks ettevõtja ÅI pikaajalist kahjumit või siis parimal juhul väga tagasihoidlikku kasumit arvesse võttes kapitali andnud, nagu tegi seda Ahvenamaa KOV. Konkreetselt laenugarantiidega seoses kahtles komisjon, kas ettevõtja ÅI oleks suutnud saada turgudelt võrreldavat rahalist toetust, ning leidis, et nende garantiidega anti ettevõtjale ÅI eelis. Samuti leidis komisjon, et iga selline eelis võib moonutada konkurentsi ja mõjutada ühendusesisest kaubandust.

(21)

Kui meetmeid peaks käsitatama riigiabina, siis kahtles komisjon, kas neid meetmeid saaks pidada siseturuga kokkusobivateks.

(22)

Peale selle seadis komisjon kahtluse alla Soome ametiasutuste väite, et kui meetmed tõepoolest kujutasid endast riigiabi, siis võimaldati neid kooskõlas abikavadega, mida kohaldati juba enne Soome ühinemist ELiga, ning oleksid seega seaduslikud.

(23)

Soome ametiasutused on seisukohal, et Ahvenamaa KOV on toiminud kooskõlas turumajandusliku investori põhimõttega, st et meetmete võimaldamisel juhinduti Ahvenamaa KOVi väljavaadetest saada oma investeeringult tulu. Soome ametiasutused on väitnud, et investeerimisotsused olid ajendatud ettevõtja uute investeeringute kavast, peamiselt iTideni projektist. Seega ei soovitud meetmetega katta varasemat kahjumit või toetada kahjumit teenivat äritegevust. Ahvenamaa KOV on saanud oma investeeringu eest konkreetset tasu ettevõtja ÅI uute aktsiate näol, sest ettevõtte väärtus suurenes kooskõlas aktsiate märkimisega. Seetõttu ei saanud ettevõtja ÅI mingit eelist, mida ei oleks olnud võimalik saada eraõiguslikult investorilt.

(24)

Olenemata mis tahes võimalikust eelisest on Soome ametiasutused ka seisukohal, et meetmeid ei saa liigitada riigiabiks, sest puuduvad mis tahes konkreetsed tõendid olulise mõju kohta Ahvenamaa kinnisvaraturul valitsevale konkurentsile.

(25)

Kui siiski leitakse, et meetmed sisaldavad riigiabi elementi, tuleks abi Soome ametiasutuste sõnul käsitada seaduslikuna. Soome ametiasutused on väitnud, et nii kapitalisüstid kui ka laenugarantiid olid hõlmatud kehtivate abikavadega, mis kehtestati enne Soome ühinemist ELiga.

(26)

Kui leitakse, et meetmed kujutavad endast ebaseaduslikku riigiabi, tuleks neid sellest olenemata käsitada siseturuga kokkusobivatena ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses, sest nende meetmete eesmärk on olnud piirkonna arendamine ja uute töökohtade loomine, panustades peamiselt mereveondusest sõltuva piirkonna majanduse mitmekesistamisse.

(27)

Selleks puhuks, kui komisjon peaks leidma, et abi on ebaseaduslik ja siseturuga kokkusobimatu ning tuleb tagastada, esitasid Soome ametiasutused järgmised väited.

(28)

Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (12) artikli 14 lõike 1 kohaselt ei nõua komisjon abi tagastamist, kui see on vastuolus ühenduse õiguse üldpõhimõttega. Antud juhul see nii oleks, sest Soomel on õiguspärased põhjused eeldada, et eespool nimetatud ja enne ühinemist kehtestatud kavad kehtisid ja kehtivad ikka veel ning et nende eeskirjade alusel antud mis tahes abi on sellest tulenevalt seaduslik.

(29)

Selleks puhuks, kui komisjon peaks siiski leidma, et abi tuleb tagastada, väidab Soome, et abielement ei hõlma kapitalisuurendamiste puhul ilmtingimata riigiabi sisaldavate tehingute kogu nominaalväärtust. Laenugarantiide puhul ei saa mis tahes tagastatav abi olla suurem kui ettevõtja poolt garantii tulemusel saadud intressieelis (võrreldes garanteerimata laenudega). Samamoodi ei saa ka kapitalisüstide puhul olla mis tahes abi suurem kui ettevõtja ÅI kulu, mis kaasneks samaväärse kapitali turult hankimisega.

(30)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt „on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust”.

(31)

Meetme kvalifitseerimiseks riigiabina peavad olema täidetud järgmised tingimused: a) meede peab olema rahastatud liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest; b) meetmega tuleb anda valikuline eelis, millega soodustatakse teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist, ning c) meede peab moonutama või ähvardama moonutada konkurentsi ning potentsiaalselt mõjutama liikmesriikidevahelist kaubandust. Kuna need tingimused on kumulatiivsed, peavad nad olema kõik täidetud, et meedet saaks pidada riigiabiks.

(32)

Menetluse algatamise otsuses esitatud põhjustel (mida Soome ametiasutused ei ole vaidlustanud) on need kaks kriteeriumit täidetud. Meetmed võimaldati individuaalsete otsustega, mille Ahvenamaa KOV tegi eesmärgiga kasutada rahalisi vahendeid, mille talle on aastaeelarves eraldanud Ahvenamaa kohalik parlament. Seega rahastab meetmeid ilmselgelt riik ja need meetmed on suunatud konkreetselt ettevõtjale ÅI.

(33)

Soome ametiasutused on väitnud, et meetmed ei kujuta endast riigiabi, sest nendega ei antud ettevõtjale ÅI eelist, mida ta ei oleks turult kas siis eraõiguslikult aktsionärilt või erasektori võlausaldajalt saanud.

(34)

Riigiabi käsitlevates õigusnormides on välja kujunenud põhimõte (millele tavaliselt osutatakse kui turumajandusliku investori põhimõttele), et riigi ametiasutuste investeering ettevõtjate kapitali kujutab endast riigiabi, välja arvatud juhul, kui eraõiguslik investor oleks eelkõige tulu teenimise väljavaateid silmas pidades pakkunud sama suurt kapitali sarnastel tingimustel (13). Samamoodi on komisjoni teatise (EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes) (14) (edaspidi „garantiisid käsitlev teatis”) punktis 3.1 sätestatud, et riigi ametiasutuste pakutud garantii ei kujuta endast riigiabi, kui rahalised vahendid on tehtud kättesaadavaks tingimustel, mis on vastuvõetavad eraettevõtjale, kes tegutseb tavapärastes turumajanduslikes tingimustes.

(35)

Menetluse algatamise otsuses väljendas komisjon kahtlust, kas turumajandusliku investori põhimõte oli kapitalisüstide ja laenugarantiide puhul täidetud, võttes aluseks eelkõige kaks ettevõtjat ÅI käsitlevat tähelepanekut:

(36)

Soome ametiasutused ei nõustu selle seisukohaga. Nende väiteid arutatakse allpool eraldi nii seoses kapitalisuurendamiste kui ka laenugarantiidega.

(37)

Kõigepealt ei nõustu Soome ametiasutused seisukohaga, et ettevõtjal ÅI oli likviidsusprobleem. Kuigi ettevõtja tegevus oli enne iTideni projekti oma mahult piiratud, olid tema tegevuse tulemus ja likviidsus olnud tegelikult rahuldavad ning püsinud sellistena kogu uurimisega hõlmatud perioodil. Seega ei olnud meetmed vajalikud tegevuskulude katmiseks. Pigem sooviti meetmetega rahastada ettevõtja laienemist ning seetõttu tuleks neid meetmeid käsitada investeeringuna. Nende investeeringute tingimusi silmas pidades olid need turumajandusliku investori põhimõtte kohaselt õigustatud ja sellest tulenevalt ei kujuta need endast riigiabi.

(38)

Sellega seoses väidavad Soome ametiasutused, et enamikul juhtudel kasutati kapitalisuurendamisi iTideni projekti rahastamiseks, samas kui ülejäänud summad olid ette nähtud ettevõtja ÅI teiste projektide jaoks (vt põhjendus 17).

(39)

Komisjon annab järgmise hinnangu.

(40)

Kõigepealt rõhutab komisjon, et kapital, mida aktsionär annab ettevõtjale, ei ole oma olemuselt ette nähtud konkreetseks otstarbeks, vaid muutub ettevõtja materiaalse vara osaks. Seetõttu on tavapärane, et kui investeering tehakse üldise omakapitali kujul, siis hinnatakse selle investeeringu kokkusobivust turumajandusliku investori põhimõttega, lähtudes ettevõtja kui terviku üldistest tegevusväljavaadetest. See ei välista, et vastavate tõendite olemasolul hinnatakse konkreetsetelt kavandatud investeeringutelt oodatavat kasu; seda muidugi tingimusel, et selline teave oli kättesaadav investeerimisotsuse tegemise ajal.

(41)

Ettevõtja ÅI üldiste majandustulemustega seoses nõustub komisjon uurimise käigus esitatud tõenditele tuginedes, et ettevõtja ÅI tegevuse tulemusel saadud tulu kattis pidevalt ettevõtja kahjumi ja tagas likviidsuse. Olemasolevad tõendid ei võimalda järeldada, et kapitalisuurendamisi (või garantiide kaudu saadud laene) kasutati ettevõtja ÅI tegevusest tuleneva kahjumi katmiseks.

(42)

Tõele vastab aga siiski see, et Ahvenamaa KOV tegi ettevõtjale ÅI kättesaadavaks olulise lisakapitali, mille tulemusel ei saadud esmapilgul ajavahemikul 1997–2006 kasumit või saadi väga väike kasum. Seega on Soome ametiasutuste arvates põhiküsimus selles, kas Ahvenamaa KOVil oli põhjust oodata oma kapitalilt sellist tulu, mis oleks olnud piisav, et eraõiguslik investor oleks samasuguse investeeringu teinud. Selle hindamisel tuleb võtta aluseks see, mida Ahvenamaa KOV teadis kapitali suurendamise ajal.

(43)

Soome ametiasutused on väitnud, et lõviosa kapitalisuurendamistest oli ette nähtud iTideni projekti esimese ja teise etapi rahastamiseks, samas kui ülejäänud kapital oli eraldatud muudeks erinevateks investeeringuteks. Selguse huvides käsitletakse iTideni projekti rahastamiseks kasutatud kapitalisuurendamisi allpool esitatud analüüsis esimesena.

(44)

Soome ametiasutused väidavad, et kõik kapitalisuurendamised, v.a meetmed C-I, C-II, C-III, C-VIII ja C-IX, olid tehtud eesmärgiga rahastada iTideni projekti, mis oli kindlasti ettevõtja ÅI suurim üksikprojekt. Kõige esimene iTideni projektiga seotud kapitalisuurendamine toimus seega 2001. aastal (C-IV).

(45)

Soome ametiasutused on andnud järgmist teavet tingimuste kohta, mille alusel Ahvenamaa KOV neid kapitalisuurendamisi pakkus, ning eeskätt otsuse tegemise ajal oodatud tulu kohta.

(46)

Ahvenamaa KOVi otsused iTideni projektiga seotud kapitalisuurendamiste võimaldamise kohta tehti teabe põhjal, mis saadi KOVi ja ettevõtja ÅI esindajate vahelistel mitteametlikel kohtumistel. Soome ametiasutused väidavad, et neid kohtumisi ei protokollitud. Sellest olenemata on Soome ametiasutused esitanud komisjonile ettekanded, mis tehti neil mitteametlikel kohtumistel või ettevõtja ÅI juhatuse koosolekutel. Need ettekanded sisaldavad iTideni projekti lühikest taustaülevaadet ja peamisi tunnusjooni ning arvutusi projekti esimese ja teise etapi kasumlikkuse kohta. Need tõendid võimaldavad komisjonil kindlaks teha, millist tulu Ahvenamaa KOV ootas sel ajal, mil ta suurendas kapitali seoses iTideni projektiga.

(47)

Ettevõtja ÅI korraldas 31. jaanuaril 2002 mitteametliku kohtumise Ahvenamaa KOViga, et tagada KOVi heakskiit iTideni büroohoonete kvartali ehitamise alustamisele 2002. aastal (pärast 2001. aastal toimunud maaostu). Sellel kohtumisel esitas ettevõtja ÅI kasumlikkuse arvutused, mille puhul eeldati, et projekt teenib aastas tulu 3 % ettevõtja ÅI omakapitalilt.

(48)

Järgmine mitteametlik kohtumine ettevõtja ÅI ja Ahvenamaa KOVi vahel toimus 4. märtsil 2003 eesmärgiga valmistada ette ettevõtja ÅI 5. märtsi 2003. aasta aktsionäride üldkoosolek. Sellel koosolekul pidi otsustatama, kas alustada nende iTideni projekti esimese etapi ehitustöödega, mida 2002. aastal ei tehtud. Esitati ajakohastatud kasumlikkuse arvutused. Neis arvutustes esitatud hinnangute kohaselt oleks esimese etapi tulemusel pidanud ülejääk olema ainult 700 eurot, mis oleks tähendanud, et ettevõtja ÅI omakapitalilt tulu ei saadud.

(49)

Ettevõtja ÅI juhatus kohtus 2. jaanuaril 2006, et arutada teise ehitusetapi alustamist ja kutset kapitali suurendamiseks, mida selle etapi rahastamiseks sooviti läbi viia. Koosolekul esitatud kasumlikkuse arvutuste kohaselt ei jääks projekt kahjumisse ja omakapitalilt saadav tootlus oleks 3 %. Kuid see arvutus tuli üle vaadata, et võtta arvesse suurenenud kulusid, mis kaasnesid ehitiste kohandamisega rentniku vajadustele. Seega koostati ülevaadatud arvutused 10. jaanuaril 2006 ning need võeti aluseks kapitali suurendamise puhul, mille kohta tehti otsus 12. juunil 2006 toimunud aktsionäride koosolekul (kuigi tehnilistel põhjustel toimus kapitali suurendamine – see on kapitalisuurendamine C-XI – alles 15. veebruaril 2007). Selle arvutuse kohaselt oli prognoositud omakapitali tootlus iTideni projekti teises etapis 1 %.

(50)

Soome ametiasutused on esitanud need tõendid ning väidavad, et see kujutab endast samaaegselt tootluse ootusi, mille alusel otsustas Ahvenamaa KOV suurendada iTideni projekti kapitali, st meetmed C-IV, C-V, C-VI, C-VII ja C-X esimese etapi puhul ning meede C-XI teise etapi puhul. Need kasumlikkuse hinnangud põhinevad iTideni projektist saadaval oodataval tulul (st rendil). Soome ametiasutused on väitnud, et Ahvenamaa KOVi investeeringult saadava tulu arvutamisel tuleks arvesse võtta kapitali kasvutulu, mis koosneb kinnisvara väärtuse kasvust aja jooksul. Kuid Soome ametiasutused ei ole selle kohta konkreetseid tõendeid esitanud. Neid kaalutlusi ei ole kasumlikkuse arvutustes arvesse võetud, ning sellest tuleneb, et neid kaalutlusi ei võetud arvesse ka investeerimisotsuste tegemisel. Eespool esitatud tõendite alusel leiab komisjon, et eraõiguslik investor ei oleks seda oodatavat tulu arvestades samasuguseid investeeringuid teinud.

(51)

Iga investor, kes paneb raha mõningat riski hõlmavasse projekti (näiteks ärikinnisvaraarendusse), soovib saada tulu, mis peegeldab adekvaatselt investeeringuga kaasnevat riski. Seega ootab ta riskipreemiat, mis on suurem kui tulu, mida ta teab saavat alternatiivselt riskivabalt varalt (edaspidi „riskivaba tulumäär”). Riskivaba tulumäära üldine viitemäär on lühema lõpptähtajaga AAA reitinguga riigivõlakirjad. Selle hindamise läbiviimiseks kasutatakse Soome valitsuse kaheaastaste võlakirjade tootlust, sest Soome ei väljastanud lühema lõpptähtajaga võlakirju. Sellest tulenevalt on riskivaba tulumäär 2002. aastal vahemikus 2,7–4,2 %, 2003. aastal vahemikus 2,2–2,7 % ja 2006. aastal vahemikus 2,8–3,8 %.

(52)

Seoses omakapitali tootlusega, mida Ahvenamaa KOV lootis saada siis, kui tehti otsus iTideni projektiga seotud kapitalisuurendamiste kohta, täheldab komisjon, et Ahvenamaa KOV oleks saanud sama või isegi suuremat tulu ilma igasuguse kinnisvaraprojektidega kaasneva riskita. Tõepoolest, isegi kõige optimistlikumate prognooside kohaselt oleks riskipreemia (st riskivaba tulumäära ületav tulu) olnud maksimaalselt 0,3 % kapitalisuurendamiste C-IV ja C-V puhul (st 2001. ja 2002. aasta kapitalisuurendamiste puhul). iTideni projekti esimese etapi ehitamise alustamist käsitleva 2003. aasta otsuse tulemusel (ja seega oodatava tulu põhjal, mida lubati 4. märtsi 2003. aasta mitteametlikul kohtumisel; vt põhjendus 48) tehtud kapitalisuurendamiste, st meetmete C-VI, C-VII ja C-X puhul oli oodatav tulu null, st riski võtmata oleks olnud võimalik saada oluliselt suuremat tulu. Samamoodi loodeti teise etapi kapitalisuurendamise puhul (meede C-XI) saada tulu 1 %, mis oli enamjaolt tähtsusetu võrreldes samal ajal võimaliku riskivaga tulumääraga.

(53)

On ilmselge, et ükski eraõiguslik investor ei oleks olnud rahul negatiivse või marginaalse riskipreemiaga, millega Ahvenamaa KOV oli valmis nõustuma põhjendustes 47–49 nimetatud kapitalisuurendamiste eest. Vajaduse korral on seda võimalik tõendada empiiriliste andmetega Ahvenamaa kinnisvaraturul oodatava tulu kohta.

(54)

Vastavalt KPMG 10. juuli 2007. aasta aruandele, (17) mille tellisid Soome ametiasutused ja mis esitati komisjonile 17. juulil 2007, on Ahvenamaal büroopindadesse investeerimise eest eraõiguslike investorite poolt soovitav tulu 7 % (ja 8 % tööstuskinnisvara puhul). Kuigi see aruanne koostati pärast käesolevas otsuses käsitletavaid Ahvenamaa KOVi investeerimisotsuseid, on see siiski asjakohane, sest kõnealune aruanne põhineb varasemaid investeeringuid käsitlevatel tähelepanekutel ning puudub ilmselge põhjus uskuda, et nõutud tulu oleks olnud eelnevatel aastatel oluliselt väiksem. Igal juhul annab see veenvalt märku sellest, et ettevõtja ÅI poolt oodatav tulu ei oleks olnud piisav eraõigusliku investori jaoks.

(55)

Soome ametiasutused on väitnud, et olenemata väikesest oodatavast tulust või sellise tulu puudumisest oleksid investeeringud kooskõlas turumajandusliku investori põhimõttega, sest i) enne ehituse alustamist oli ettevõtja ÅI võtnud ühendust võimalike rentnikega ja ta oli kindel, et ta suudab välja rentida vähemalt 80 %; ning ii) ettevõtja ÅI tegelikke majandustulemusi (ja seega põhimõtteliselt iTideni projekti) silmas pidades osutusid investeeringud ja seeläbi teenitud võimalik kapitali kasvutulu alates 2004. aastast kasumlikuks.

(56)

Sellega seoses ja ilma et oleks vaja analüüsida ettevõtja ÅI majandustulemusi hilisematel aastatel, piisab kui rõhutada, et küsimus ei seisne selles, kas ettevõtja tulemused on nüüd piisavad, vaid kas nende andmete põhjal, mis olid teada ja mida võis eeldada siis, kui Ahvenamaa KOV otsustas teha ettevõtjale ÅI kättesaadavaks riigi ressursid (pidades silmas oodatavat 80 % hõivatuse määra), oleks turutingimustel tegutsev eraõiguslik investor andnud ettevõtjale sama suurt kapitali. Eespool selgitatud põhjustel leiab komisjon, et eraõiguslik investor ei oleks seda teinud.

(57)

Sellest tulenevalt leiab komisjon, et kapitalisuurendamised C-IV, C-V, C-VI, C-VII, C-X ja C-XI on andnud ettevõtjale ÅI eelise, mida ta ei oleks saanud turutingimustel (18).

(58)

Komisjon analüüsib nüüd menetluse algatamise otsusega hõlmatud ülejäänud kapitalisuurendamisi, mis Soome ametiasutuste sõnul ei olnud seotud iTideni projektiga.

(59)

Kapitalisüstide ajal kohaldatavate vähese tähtsusega abi käsitlevate eeskirjade kohaselt ei kujuta endast riigiabi toetused, mis on väiksemad kui 100 000 eküüd ja antud ettevõtjale 3 aasta jooksul (19). Kõnealuse kapitalisüsti suurus on 84 094,39 eurot, st oluliselt alla 100 000 eküü suurust vähese tähtsusega abi ülemmäära. Ettevõtja ÅI ei saanud 3 aasta jooksul kasu ühestki teisest meetmest (20). Selle alusel ei kujutaks 1997. aasta kapitalisüst endast mingil juhul riigiabi – olenemata asjaoludest, mis valitsesid selle võimaldamise ajal.

(60)

Soome ametiasutused on märkinud, et nende meetmete eesmärk oli ehitada Norrbölesse tööstuskinnisvara, renoveerida kinnisvara Mariehamnis (meede C-II) ning osta tööstuskinnisvara Ahvenamaa idaosas (meede C-III). Seega puudub selge seos iTideni projektiga, mis ei olnud selleks ajaks veel konkreetselt väljakujunenud (see pidi juhtuma 2001. aastal, kui osteti maa).

(61)

Kuigi vastab tõele, et ettevõtja ÅI üldine kasum oli ajavahemikul 1998–2007 tagasihoidlik või teeniti hoopiski kahjumit, tuleb tunnistada, et ettevõtja teenis tagasihoidlikku kasumit 2000. aastal ja kahel sellele eelneval aastal ning kahjumisse langeti alates 2001. aastast. Uurimise käigus on ilmnenud, et ettevõtja suutis katta oma kulud ning tema likviidsuspositsioon oli piisav. Nende kahe kapitalisuurendamise aluseks olevad investeeringud tunduvad olevat proportsionaalsed ettevõtja ÅI suuruse ja tavapärase ärimudeliga, mis valitses enne iTideni projektiga seotud laienemist. Seega puudub mõjuv põhjus arvata, et eraõiguslik investor ei oleks samu kapitalisuurendamisi ette võtnud, ning seega puuduvad selged tõendid ettevõtjale ÅI antud eelise kohta.

(62)

Kuni 2000. aastani olid ettevõtja ÅI äritegevuse tulemused tagasihoidlikud, kuid siiski positiivsed (9 000 – 38 000 eurot ajavahemikul 1997–2000). Ettevõtja ÅI äritegevus oli kooskõlas ettevõtja tol hetkel kehtinud äriplaaniga. Selle kohaselt omas ettevõtja ÅI lao- ja büroohooneid Ahvenamaa saartel ning andis neid rendile. Ettevõtja ÅI kinnisvaraportfell oli kuni 2000. aastani väga stabiilne, mis selgitab ka ettevõtja stabiilseid majandustulemusi. Ajavahemikul 1997–2000 oli ettevõtja ÅI käive 95 000 – 101 000 eurot. Sellest tulenevalt suutis ettevõtja ÅI muuta oma äritegevuse kasumlikuks, kuigi käive oli suhteliselt väike.

(63)

Soome ametiasutuste sõnul kasutati neid kapitalisuurendamisi tööstuskinnisvara ostmiseks (meede C-VIII) ning Mariehamni läheduses asuval Jomala lennuväljal angaari ehitamiseks (meede C-IX).

(64)

Kuigi need meetmed ei olnud otseselt seotud iTideni projektiga, rakendati need asjaoludel, mis erinesid täiesti neist asjaoludest, mis mõjutasid eespool arutatud meetmeid C-II ja C-III. Kapitalisuurendamised C-VIII ja C-IX tehti vastavalt 2004. ja 2005. aastal. Selleks ajaks oli ettevõtja ÅI tegutsenud alates 2001. aastast kahjumiga. Olulise tähtsusega on ka see, et kõnealused investeeringud tehti ajal, mil Ahvenamaa KOV oli juba investeerinud ettevõtjasse ÅI alates 2001. aastast üle 2,25 miljoni euro, mõistes samas, et see investeering ei tooda sellist tulu, mis oleks turumajanduslikule investorile vastuvõetav.

(65)

iTideni projektiga kaasnev ebapiisav tulu avaldaks lõppkokkuvõttes negatiivset mõju ettevõtja ÅI majandustulemustele tervikuna. Tõepoolest, äriühingu omakapital ei ole sihtotstarbeline, vaid selle kasutusotstarve on muudetav, ning selle eest tuleb maksta hüvitist ettevõtte üldiste majandustulemuste põhjal. Seetõttu pidi Ahvenamaa KOVile olema meetmete C-VIII ja C-IX rakendamise ajal selge, et ettevõtja ÅI kapitali mis tahes täiendav suurendamine ei toodaks tõenäoliselt piisavat tulu lähitulevikus. Turumajanduslik investor oleks olnud valmis neid kapitalisüste tegema, kui nendelt investeeringutelt oleks olnud võimalik teenida turutootlikkust ettevõtte üldiste tulemuste alusel (st tulu, mis oleks hüvitanud teistest kapitalisuurendamistest teenitava väikese tulu), kuid miski ei luba eeldada, et oodati asjade sellist käiku. Soome ametiasutused ei ole esitanud nende meetmetega seoses mingit konkreetset teavet, mis seda seisukohta muudaks. Sellest tulenevalt leiab komisjon, et ükski eraõiguslik investor ei oleks neil asjaoludel andnud ettevõtjale ÅI lisakapitali. Seega on kapitalisuurendamistega C-VIII ja C-IX antud ettevõtjale ÅI eelis, mida ta ei oleks saanud turult.

(66)

Garantiidega kaasneva võimaliku riigiabi hindamiseks kohaldab komisjon garantiisid käsitlevas teatisega kehtestatud põhimõtteid. Teatise punktis 3.2 nähakse ette tingimused, mille täitmisest tavaliselt piisaks riigiabi olemasolu välistamiseks riigi ametiasutuste antud garantii puhul. Kuid need tingimused ei ole täidetud garantiide G-I, G-II ja G-III puhul (piisab sellest, kui mainida, et need garantiid hõlmasid 100 % aluseks olevatest laenudest; vt garantiisid käsitleva teatise punkti 3.2 alapunkt c).

(67)

Kõigepealt märgib komisjon, et ettevõtja ÅI finantsseisund oli garantiide andmise perioodil piisavalt tugev ning seega ei ole alust arvata, nagu ei oleks ettevõtja võinud saada turult laenu garantiideta. Tegemist ei olnud raskustes oleva äriühinguga päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat abi käsitlevate komisjoni suuniste (21) tähenduses. Olemasolevate tõendite alusel ei ole võimalik järeldada, et ettevõtja ÅI oli ettevõte, mis ei oleks riigi toeta mingil viisil ellu jäänud. Kapitalisüstidele eelnevatel aastatel, st enne iTideni projekti käivitamist, olid ettevõtja ÅI majandustulemused stabiilsed ning tema äritegevuse tulemusel saavutati tagasihoidlikke positiivseid tulemusi. Põhjus, miks riigi ametiasutused hakkasid 2001. aastal massiliselt kapitali süstima, ei seisnenud ettevõtte päästmises, vaid eesmärk oli rahastada tema kasvu. Kapitalisuurendamiste kujul antava abi puudumisel ei oleks ettevõtja ÅI pankrotti läinud, vaid tegemist oleks olnud väiksema ettevõttega, kellel oleks ikkagi olnud juurdepääs finantsturgudele. Sellepärast ei saa komisjon järeldada, et ettevõtjal ÅI ei oleks olnud garantiideta juurdepääsu laenuturgudele. Sellega seoses tekib küsimus, kas garantiidega anti ettevõtjale eelis – tema laenukulud olid väiksemad kuludest, mis tal oleksid turutingimustel olnud garantiide puudumisel.

(68)

Järgmisena tuleb uurida küsimust, kas garantiide eest küsitakse asjakohast preemiat võrreldes preemiaga, mida oleks küsinud eraõiguslik garantii andja. Antud juhul ei ole komisjon leidnud eragarantiisid, mis võimaldaksid selget võrdlust. Neil asjaoludel võrdleb komisjon garantiiga tagatud laenu kogu maksumust, sealhulgas laenu intressimäära ja garantiipreemiat, samasuguse garanteerimata laenu turuhinnaga (22).

(69)

Kommertspank […] (23) andis 9. oktoobril 2003 ettevõtjale ÅI laenu […] eurot […]. Intressimääraks kehtestati […] % aastas kuni 15. jaanuarini 2007 (24).

(70)

Kuigi see laen anti samaaegselt garantiiga G-I, ei pea komisjon seda sobivaks võrdlusaluseks selle meetmega kaasneva kulu puhul. Ettevõtja ÅI sai ajavahemikul 2000. aasta juunist kuni 2003. aasta märtsini tõepoolest viis kapitalisüsti kogusummas 2 208 595,01 eurot. Sellises suurusjärgus antud riigi toetus mõjutas paratamatult kommertspanga […] poolt enne laenuandmist teostatud riskihindamist ning seetõttu parandas see toetus laenutingimusi, sealhulgas laenuga kaasnevat kulu, võrreldes tingimustega, mida ettevõtja oleks turul saanud, kui kapitalisuurendamistes oleks riigiabi element puudunud. Seepärast ei saa komisjon eeldada, et 2003. aasta garanteerimata laenu (või mis tahes hilisema laenu) intressimäär peegeldab täpselt ettevõtja ÅI laenutingimusi riigiabi puudumisel, ega saa seda kasutada usutava ja usaldusväärse viitemäärana Ahvenamaa KOVi antud garantiidega hõlmatud laenudega kaasnevate kulude puhul.

(71)

Komisjon leiab, et kui puuduvad mis tahes usaldusväärsed tõendid turutingimustel antud võrreldavate laenude kohta, on viitemäärasid käsitlevas teatises (25) esitatud sobiv viitemäär, mis ei ole seotud abisaajaga, et hinnata, kas meetmed G-I, G-II ja G-III võimaldati turutingimustel. Viitemäärasid käsitlevas teatises esitatakse turumäära indikaatorid ning indikaatorid abimeetmetes esineva abielemendi arvutamiseks. Viitemäära arvutamise metoodika põhineb kahel teguril: baasmääral (antud juhul ühe aasta EURIBOR), millele lisatakse laenumarginaal. Baasmäärale lisatav laenumarginaal sõltub kahest tegurist: laenu saava ettevõtja reitingust ja laenu eest pakutava tagatise tasemest. Teatises tuuakse välja viis reitingukategooriat (kõrge [AAA–A], hea [BBB], rahuldav [BB], madal [B] ja nõrk [CCC ja madalam]) ning kolm tagatiste taset (suured, tavalised, väikesed) iga reitingukategooria kohta.

(72)

Soome ametiasutused esitasid 18. juunil 2010 komisjonile konsultatsioonifirma […] aruande, milles esitatakse ettevõtja ÅI aastareiting iga aasta detsembris. Reiting on antud tagasiulatuvalt ning põhineb majandusaasta lõpus kättesaadavatel näitajatel (st 2002. aasta detsembris antud reiting käsitleb tagasiulatuvalt ettevõtja olukorda 2002. aastal). Nimetatud konsultatsioonifirma esitas reitinguaruande, milles kirjeldati ettevõtte üldist finantsolukorda ja arengut ning mis hõlmas järgmisi hindamisvaldkondi: kasv, kasumlikkus, rahavoog, likviidsus, maksevõime ja kohustused. Kohaldatud reitinguskaalal on viis reitingukategooriat: suurepärane (A + ja A), hea (A- ja B+), rahuldav (B ja B-), piisav (C + ja C) ning kehv (C- ja D), mis võimaldavad otsest võrdlust viitemäärasid käsitlevas teatises esitatud reitinguskaalaga.

(73)

2002., 2003. ja 2004. aasta detsembris määras konsultatsioonifirma […] ettevõtja ÅI reitinguks vastavalt C+, C + ja C, mille tulemusel paigutub ettevõtja kategooriasse „piisav”. See kategooria vastab viitemäärasid käsitleva teatise tähenduses reitingukategooriale „rahuldav”. Rahuldavaks hinnatud ettevõtja puhul sõltuvad viitemäärasid käsitleva teatise kohaselt baasmäärale lisatavad laenumarginaalid pakutavast tagatisest, ulatudes 220 baaspunktist suure tagatise korral kuni 650 baaspunktini väikese tagatise korral. 2005. aasta detsembris andis […] ettevõtjale ÅI hindeks B- (rahuldav), mis vastab viitmäärasid käsitleva teatise alusel reitingule „rahuldav”.

(74)

Soome ametiasutused esitasid 27. juunil 2011 täiendavat teavet reitingute ja laenutagatiste kohta. Reitingu andis kommertspank […] – sama pank, kes andis ettevõtjale ÅI tagatiseta laenud ja kaks garantiiga tagatud laenu. Kommertspanga reitingu puhul kasutatakse aastate 2000–2003 puhul tähesüsteemi, mida täiendab ühesõnaline selgitus. Reiting on igati võrreldav viitemäärasid käsitlevas teatises esitatud reitinguskaalaga. Alates 2005. aastast on reitingu andnud konsultatsioonifirmaga […] sarnane konsultatsioonifirma […]. 2003. ja 2004. aastal andis kommertspank […] ettevõtjale ÅI hindeks B- (rahuldav) ja A (rahuldav), mis vastab viitmäärasid käsitleva teatise alusel reitingule „rahuldav”. See tähendab, et 2003. ja 2004. aasta eest andis kommertspank […] ettevõtjale ÅI ühe kategooria võrra parema hinde kui konsultatsioonifirma […]. 2005. aasta eest andis konsultatsioonifirma […] ettevõtjale ÅI reitingu A (rahuldav), mis tähendab reitingut „rahuldav” viitemäärasid käsitleva teatise kohaselt ning asetab ettevõtja ÅI samasse kategooriasse, kuhu asetas selle ettevõtja ka konsultatsioonifirma […].

(75)

Komisjon on seisukohal, et kui hinnatakse seda, kas garantiid G-I, G-II ja G-III anti turutingimustel, tuleks kasutada konsultatsioonifirma […] antud reitingut. Pidades silmas, et enne esimese garantii G-I andmist 2003. aasta oktoobris oli ettevõtja ÅI juba saanud viis kapitalisüsti kogusummas 2 208 595,01 eurot. Seega oli ettevõtja 2003. aasta igasugune reiting tõenäoliselt juba mõjutatud märkimisväärses summas antud riigi toetusest. Sellepärast peab komisjon sobivaks kohaldada konsultatsioonifirma […] esitatud konservatiivsemat reitingut. See mõjutab aastaid 2003 ja 2004, sest neil kahel aastal määras nimetatud konsultatsioonifirma ettevõtja ÅI reitingu ühe kategooria võrra madalamaks võrreldes kommertspanga […] antud reitinguga. Samuti tuleks märkida, et kommertspank […] andis ettevõtjale ÅI Ahvenamaa KOVi garantiiga kaetud laenud, määrates samal ajal ettevõtja ÅI reitingu, ning see võis hinnangut mõjutada. Konsultatsioonifirma […] ei olnud finantstehingutesse kaasatud ning seega on tõenäolisem, et nende hinnangut on otseselt vähem mõjutanud riigiabiga seotud lubamatud kaalutlused.

(76)

Sellest tulenevalt kasutab komisjon ettevõtja ÅI puhul viitemäärasid käsitleva teatise kohaldamiseks järgmisi reitinguid: madal (B) 2003. aastal ja 2004. aastal ning rahuldav (BB) 2005. aastal.

(77)

Seoses tagatisega võib öelda, et ettevõtja ÅI pakkus tagatiseks garantiide nominaalväärtuse ulatuses kinnisvarahüpoteegi, mis hõlmas kinnisvara, millele iTideni projekt ehitati. Soome ametiasutused ei ole esitanud andmeid realiseerunud makseviivitusest tingitud kahjumäära kohta viitemäärasid käsitleva teatise joonealuse märkuse nr 2 kohaselt. See teave aitab kindlaks määrata tagatise taseme ja baasmäärale lisatavad laenumarginaalid. Sellepärast küsis komisjon teavet tagatiseks antud hüpoteekide tähtsuse järjekorra kohta ja kinnisvara väärtuse kohta garantiide andmise ajal. Soome ametiasutused ei ole teostanud hindamisi, mis näitaksid kinnisvara väärtust garantiimeetmete võtmise ajal. Kuid Soome ametiasutused on siiski väitnud, et kinnisvara väärtus on aja jooksul projekti edenedes kasvanud. Nende sõnul hinnati 2010. aastal kinnisvara väärtuseks […] eurot.

(78)

Tagatise nõudeõiguse järguga seoses märgib komisjon, et garantiide G-I ja G-II puhul oli Ahvenamaa KOVi tagatisel kõrgeim nõudeõiguse järk kõikidest kinnisvarale seatud hüpoteekidest. Komisjon täheldab, et kommertspangad andsid ettevõtjale ÅI tagatiseta laene ning nõustusid võtma tagatiseks sama kinnisvara suhtes seatud hüpoteegid, mille nõudeõiguse järk on madalam (ja seega on tegemist halvema tagatisega) kui Ahvenamaa KOVi saadud tagatis. Seda silmas pidades ja paremate tõendite puudumisel oletab komisjon, et garantiide tagatise tase oli tavaline garantiisid käsitleva teatise mõistes.

(79)

Eespool toodu alusel hinnatakse viitemäära eraldi iga garantii puhul, mille ettevõtja ÅI Ahvenamaa KOVilt sai.

(80)

Komisjon märgib, et kõikide ettevõtjale ÅI antud garantiide puhul koosnesid preemiad kahest osast: i) korduv preemia, mida makstakse igal aastal ning mida väljendatakse protsendina laenu tagastamata põhisummast; ning ii) ühekordne tasu, mida samuti väljendatakse protsendina laenusummast, kuid mida makstakse ainult üks kord garantii andmisel. Allpool esitatud hinnangus hõlmab garantiiga kaetud laenude kogumaksumus ainult iga-aastast korduvat preemiat. Garantiisid käsitleva teatise punkti 4.2 kohaselt tuleks garantii abielement arvutada turuhinna (antud juhul siis viitemäära) ja tegelikult makstud hinna vahena. Ettevõtja ÅI poolt tegelikult makstud hind hõlmab igal aastal makstavat korduvat preemiat ja ainult üks kord makstavat ühekordset preemiat. Praktilistel kaalutlustel käsitletakse ühekordset preemiat allpool punktis 8.2, mis käsitleb tagastamist, sest ühekordset tasu on lihtsam maha arvata tagastatava abi summast. Igal juhul ja isegi siis, kui ühekordsed preemiad lisati garantiiga kaetud laenude kogumaksumusele, ei mõjutaks see abi olemasolu käsitlevaid järeldusi. Ühekordne preemia mõjutab ainult ettevõtjale ÅI antud abi suurust.

(81)

Ahvenamaa KOV andis garantii G-I 9. oktoobril 2003, et katta […] euro suurune laen, mille kommertspank […] andis ettevõtjale ÅI (laenuleping nr […]). Garantii alusel tekkivate mis tahes nõuete tagatiseks esitas ettevõtja ÅI kinnisvarahüpoteegi. Laenu intressimääraks kehtestati […] % kuni 15. jaanuarini 2007 (26). Garantii preemia oli […] % laenu põhisummast (27). Seega oli garantiiga kaetud laenu kogumaksumus laenu andmise ajal […] % laenu põhisummast, mida tuleks võrrelda viitemääraga, mis arvutati garantii jaoks baasmäära ja marginaali põhjal, mis sõltub ettevõtja ÅI reitingust ja laenu tagatise tasemest. 9. oktoobril 2003. aastal oli baasmäär (ühe aasta EURIBOR) 2,235 %. Samal ajal määrati ettevõtja ÅI reitinguks „madal” viitemäärasid käsitleva teatise tähenduses. Nagu eespool öeldud, oletab komisjon, et laenu tagatise tase oli tavaline, mis tähendab, et baasmäärale lisatav laenumarginaal on 400 baaspunkti. Sellepärast on kõnealuse laenu viitemäär 6,235 %, mis on kõrgem kui garantii G-I kogumaksumus, mis moodustab […] % laenu põhisummast.

(82)

Peale selle vähendas Ahvenamaa KOV 6. septembrist 2004 garantii G-I garantiipreemiat […] %-le. Sellest tulenevalt on garantiiga kaetud laenu kogumaksumus […]%, st […] baaspunkti madalam viitemäärast; sellega antakse ettevõtjale ÅI vastav eelis.

(83)

Ettevõtja ÅI võttis 2. novembril 2004 pangalt […] laenu summas […] eurot (laenuleping nr […]). Seda laenu tagati Ahvenamaa KOVi garantiiga, mille jaoks ettevõtja ÅI pakkus tagatiseks kinnisvara pandiõiguse. Intressimääraks kehtestati […] + […] baaspunkti ning garantiitasuks […] % laenu põhisummast, mis tähendab, et selle garantiiga kaetud laenu kogumaksumus oli […] % laenu põhisummast (28).

(84)

Garantii G-II viitemäär tuleb arvutada 2. novembril 2004 kehtinud ühe aasta EURIBORi alusel ning see oli 2,314 %. Samal ajal määrati ettevõtja ÅI reitinguks „madal” viitemäärasid käsitleva teatise tähenduses. Tavalise tagatise puhul on kõnealuse laenu viitemäär 6,314 % laenu põhisummast, mis on kõrgem kui garantii G-II kogumaksumus, mis moodustab […]% laenu põhisummast. Selle uue, garantiiga kaetud laenu maksumuse võrdlemine viitemääraga näitab, et garantiiga G-II hõlmatud laenu kogumaksumus oli vähemalt […] baaspunkti alla viitemäära; sellega anti ettevõtjale ÅI finantseelis. Komisjonile kättesaadava teabe kohaselt ei ole garantiiga kaetud laenu intressimäär garantii andmisest alates muutunud.

(85)

Ahvenamaa KOV andis ettevõtjale ÅI 13. detsembril 2005 uue garantii. Selle garantiiga sooviti hõlmata 9. oktoobril 2003 antud esialgu garanteerimata laen, mille tingimusi sel viisil muudeti. Samal ajal muudeti ka laenu intressimäära ning selleks sai […]% laenu põhisummast. Garantiitasuks kehtestati […]% laenusummast, mis tähendas, et kogumaksumus oli […]% laenu põhisummast (29) (sellest kuupäevast kohaldatud tingimused on identsed eespool kirjeldatud tingimustega, mida kohaldatakse garantiiga G-I hõlmatud laenu suhtes, sealhulgas aja jooksul toimunud intressimäära muutused.)

(86)

Garantii G-III viitemäär tuleb arvutada 13. detsembril 2005 kehtinud ühe aasta EURIBORi alusel ning see oli 2,769 %. Samal ajal määrati ettevõtja ÅI reitinguks „rahuldav” viitemäärasid käsitleva teatise tähenduses. Võttes arvesse tagatiste tavalist taset, on selle laenu viitemäär 4,969 % laenu põhisummast. See on kõrgem kui garantii G-III kogumaksumus, st […]% laenu põhisummast. Seetõttu on Ahvenamaa KOV andnud ettevõtjale ÅI vastava finantseelise vähemalt […]% ulatuses laenu põhisummast.

(87)

Soome ametiasutused on väitnud, et kõnealused meetmed ei mõjuta liikmesriikidevahelist kaubandust ega kujuta seega endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Selle väite toetamiseks on Soome ametiasutused põhimõtteliselt väitnud, et ettevõtja ÅI on ainult üks mitmest kinnisvaraturul tegutsevast ettevõtjast ja üldsegi mitte suurim. Seega puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et meetmed – kui leitakse, et need peaksid endast riigiabi kujutama – oleksid tugevdanud ettevõtja ÅI positsiooni võrreldes konkurentidega.

(88)

Komisjon ei saa selle väitega nõustuda. Asjaolu, et ettevõtjale ÅI on antud finantseelis, mida ei tehtud kättesaadavaks selle ettevõtja konkurentidele (ning nagu Soome ametiasutused on kinnitanud, tegutseb Ahvenamaa kinnisvaraturul veel mitu teist ettevõtjat), tähendab, et ettevõtjal ÅI on olnud võimalik teha suuri investeeringuid ja laiendada oma tegevust finantstingimustel, mis olid soodsamad võrreldes tema konkurentidele pakutavate tingimustega (kes oleksid võib-olla otsustanud teha samasugused investeeringud, kui ettevõtjale ÅI ei oleks eelist antud). Ei ole vajalik näidata, et meetmed on võimaldanud ettevõtjal ÅI võtta ära turuosa mõnelt konkreetselt konkurendilt.

(89)

Samamoodi mõjutas ettevõtjale ÅI antud eelis liikmesriikidevahelist kaubandust. Vastab tõele, et Ahvenamaa turg on väike ning asub saarestikus, millele pääseb ligi vaid mere või õhu kaudu, ning et seal kehtivad asutamisõiguse suhtes konkreetsed piirangud, mis tulenevad Soome ELiga ühinemise lepingust. Kuid tõsiasjaks jääb see, et välismaiste ettevõtjate tegevus Ahvenamaal ei ole täielikult takistatud ning kindlasti puuduvad sellised takistused, mis ei võimaldaks neil ettevõtjatel investeerida kohalikul kinnisvaraturul. Komisjon märgib ka, et Soome ametiasutused ei ole vaidlustanud menetluse algatamise otsuses sisalduvat väidet, mille kohaselt on Ahvenamaal varem kinnisvara omandanud teistes liikmesriikides asuvad ettevõtjad. Ettevõtjale ÅI nende meetmete kaudu antud mis tahes eelisega oleks seega vähemalt võimalik mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust, tugevdades lubamatult ettevõtja ÅI positsiooni võrreldes võimalike välismaiste konkurentide või investoritega.

(90)

Eespool toodud põhjustel leiab komisjon, et kõik kapitalisuurendamised (v.a meetmed C-I, C-II ja C-III) ja laenugarantiid G-I, G-II ja G-III kujutavad endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 tähenduses.

(91)

Soome ametiasutused on väitnud, et nii kapitalisüstid kui ka garantiid – kui need peaksid osutuma riigiabiks – olid seaduslikud abikavade alusel, mis kehtestati enne Soome ühinemist ELiga, ning neist teavitati nõuetekohaselt EFTA järelevalveametit enne ELiga ühinemist viitenumbrite 93-074 (kapitalisuurendamised) ja 93-079 (garantiid) all.

(92)

Seda väidet tuleks vaadelda määruse (EÜ) nr 659/1999 kontekstis. Määruse artikli 1 punkti d kohaselt on abikava „mis tahes õigusakt, mille alusel võidakse ilma edasiste rakendusmeetmeteta anda individuaalset abi õigusaktis üldiselt ja abstraktselt määratletud ettevõtjatele, ja mis tahes õigusakt, mille alusel võidakse anda eriprojektiga sidumata abi ühele või mitmele ettevõtjale määramata ajaks ja/või määramata ulatuses”. Peale selle tähendab määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punkti b kohaselt olemasolev abi järgmist: „ilma et see piiraks Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakti artikleid 144 ja 172, igasugune abi, mis enne asutamislepingu jõustumist oli olemas vastavates liikmesriikides, see tähendab abikavad ja individuaalne abi, mis kehtisid enne ja mida kohaldatakse ka pärast asutamislepingu jõustumist”.

(93)

Soome ühines Euroopa Ühendusega 1. jaanuaril 1995. Peale selle sätestatakse Austria, Soome ja Rootsi ühinemislepingu artikli 172 lõikes 5 järgmist: „uute liikmesriikide poolt 1994. aasta jooksul antud riigiabi, millest EMP lepingu või selle alusel kehtestatud korra vastaselt kas ei ole teatatud EFTA järelevalveorganile või on teatatud EFTA järelevalveorganile, kuid mida on antud enne EFTA järelevalveorgani otsust, ei käsitleta seetõttu eksisteeriva riigiabina EÜ asutamislepingu artikli 93 lõike 1 järgi […]”.

(94)

Lisaks tähendab määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punkti c kohaselt „uus abi” kogu abi, see tähendab abikavad ja individuaalne abi, mis ei ole olemasolev abi, sealhulgas olemasoleva abi muudatused (30).

(95)

Peale selle määratletakse komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 794/2004 (millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (31) artikli 4 lõikes 1 olemasoleva toetuse muudatus kui „mis tahes muutus, välja arvatud puhtalt formaalsed või halduslikud muudatused, mis ei mõjuta toetusmeetme ühisturule vastavuse hindamist. Olemasoleva toetusprogrammi algse eelarve suurenemist 20 % võrra ei peeta siiski olemasoleva toetuse muutmiseks.”

(96)

Eespool esitatust järeldub, et enne ühinemist võetud meedet, mis kujutab endast riigiabikava, võib nimetada olemasolevaks abiks, kui on täidetud kaks tingimust. Esiteks peab kava olema kehtestatud enne EÜ asutamislepingu jõustumist riigis ning teiseks ei tohi selle kava sisu olla sellest ajast oluliselt muudetud.

(97)

Komisjon hindab Soome ametiasutuste väidet abikava seaduslikkuse kohta kahe väidetava kava puhul eraldi.

(98)

Kõigepealt hindab komisjon seda, kas kõnealused meetmed moodustavad abikava määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punkti b tähenduses.

(99)

Garantiikava riiklik õiguslik alus on tööstusele ja teatavatele muudele ettevõtlusvaldkondadele antavaid piirkondlikke garantiisid käsitlev maakonnaseadus (ÅFS 1966:14), (32) mis võeti vastu 1966. aastal ning mida on muudetud õigusaktidega ÅFS 1979:84, 1982:37, 1988:53, 1992:9, 1994:29, 1996:56 ja 2002:23. Eelarve või rahastamispaketiga seoses sätestati 1966. aasta maakonnaseaduses sel ajal, kui Soome ühines EÜga, et tagasimaksmata laenude (33) või kehtivate garantiide summa ei tohi ühelgi ajahetkel olla suurem kui 20 000 000 Soome marka. Samas teiselt poolt ei kehtestata kõnealuse meetmega ühtegi ajalist piirangut nende kohaldamise kohta.

(100)

Pidades silmas eespool toodut ja riikliku õigusnormi sätteid, tundub esmapilgul, et meede vastab abikava määratlusele, sest näib, et õigusaktiga lubatakse anda konkreetse projektiga mitteseotud abi ühele või mitmele ettevõtjale määramata ajaks. Kõnealune väidetav kava kehtestati 1. septembril 1982, st kaua enne 1. jaanuari 1994, ning sellest teavitati EFTA järelevalveametit. Seega tundub, et esimene olemasoleva abi kohta kehtestatud tingimus on täidetud, sest esialgne kava kehtestati enne Soome ühinemislepingu jõustumist ja isegi enne 1. jaanuarit 1994, mis tähendab, et Austria, Soome ja Rootsi ühinemislepingu artikli 172 lõiget 5 ei saa selle juhtumi puhul kohaldada.

(101)

Kuid komisjon peab hindama ka seda, kas meetmeid on alates 1. jaanuarist 1994 mingil viisil olulisel määral muudetud.

(102)

Pärast 1. jaanuarit 1994 ja enne esimese garantii andmist 14. augustil 2003 on maakonnavalitsus garantiikava vähemalt kolm korda muutnud (piirkondlike seadustega 1994:29, 1996:56 ja 2002:23). Nende muudatustega suurendati kava eelarvet olulisel määral (st suurendati garantiide kogusummat, mida võis mis tahes ajahetkel anda). Kuna käesolev juhtum käsitleb laenugarantii andmist, tuleks hinnata, kas eelarvet hõlmavaid muudatusi, mis tehti kavasse enne kõnealuste meetmete võtmist, tuleks käsitada oluliste ja olemasolevast kavast lahutatavatena.

(103)

Nagu eespool kirjeldatud, siis määruse (EÜ) nr 794/2004 artikli 4 kohaselt peetakse eelarve suurendamist rohkem kui 20 % võrra olemasoleva abikava muutmiseks. Kahe eespool nimetatud muudatusega (34) on abikava esialgset eelarvet suurendatud vastavalt 50 % ja 150 %. Need eelarvemuudatused kujutavad endast kava olulist muutmist, millest komisjoni ei teavitatud.

(104)

Nende oluliste muudatuste mõju ei saa käsitada väidetavast kavast lahutatuna, mistõttu tuleb kogu kava käsitada uue abina. Esialgne abikava sisaldas tõepoolest ainult piiranguid mis tahes ajahetkel kehtivate garantiide kogusumma kohta. Sellisel juhul muudab eelarve olulisel määral suurendamine (isegi kava muul viisil muutmata) kehtivate eeskirjade põhiolemust.

(105)

Peale selle märgib komisjon, et Soome ametiasutuste esitatud garantiidokumentidest ei ilmne, et nende garantiide õiguslik alus on väidetav garantiikava.

(106)

Sellest tulenevalt tuleb käesoleva otsusega hõlmatud garantiisid käsitada uue abina. Arvestades, et see abi on antud komisjoni eelneva heakskiiduta, nagu on nõutud ELi toimimise lepingu artiklis 108, on abi ebaseaduslik.

(107)

Seda väidetavat kava käsitlevatest riiklikest eeskirjadest anti EFTA järelevalveametile teada kui aktsiate märkimiseks antavast abist. Sel ajal esitatud dokumentidest nähtub, et siseriikliku õigusliku alusena esitati Ahvenamaa aastaeelarve. Rubriigis „Ühe projekti puhul ette nähtav maksimaalne võimalik abi osatähtsus” on Soome ametiasutused märkinud „30 %”. Peale selle on Soome ametiasutused esitanud rubriigis „Eelarve/Kulutused” ajavahemiku 1992–1994 eelarved, kuid jätnud tühjaks rubriigi „Kava planeerimisperioodi eelarveprognoos kokku”.

(108)

Uurimise käigus selgitasid Soome ametiasutused, et väidetava kava ametlik õiguslik alus on 1991. aastal vastu võetud Ahvenamaa autonoomia seadus (1144/1991). Nimetatud seaduse artikli 18 lõike 22 kohaselt on Ahvenamaa kohalikul omavalitsusel üldised volitused võtta vastu erinevaid meetmeid, mis on suunatud Ahvenamaa majanduse edendamisele. Neid volitusi rakendatakse (nt laenude, kapitalisüstide, garantiide abil) Ahvenamaa KOVi iga-aastase üldeelarve sätete kaudu.

(109)

Komisjon märgib järgmist.

(110)

Olenemata asjaolust, et Soome võib anda kohalikule omavalitsusele volitused näha ette selliseid kapitalisüste (autonoomiaseadusega neile antud üldiste volituste alusel) kava kujul, peab komisjon kontrollima, kas siseriikliku õiguse sätted, millega need volitused kehtestatakse, vastavad kava määratlusele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punktis d. Sellega seoses ilmneb, et õiguslik alus (seaduse nr 1144/1991 artikli 18 lõige 22) koosneb eeskirjadest, mis on seotud volituste jagamisega erinevate ametiasutuste vahel Soome õiguskorra raames; need eeskirjad ei vasta nõuetele, mis annaksid alust käsitada seda abikavana (mida muu hulgas määratletakse kui seadust, mille alusel võib anda individuaalset abi ilma täiendavate rakendusmeetmeteta). Konkreetsele abisaajale kapitali eraldamiseks oleks seega kõigepealt vaja eraldisi Ahvenamaa KOVi aastaeelarves (mille üle otsustab Ahvenamaa kohalik parlament oma äranägemise järgi) ning seejärel peab Ahvenamaa KOV võtma vastu rakendusotsused. Seega ilmneb, et nende volituste alusel tehtud kapitalisüstid on pigem tehtud individuaalsete otsuste, mitte aga abikava alusel.

(111)

Igal juhul märgib komisjon ka seda, et väidetav kava hõlmas vaid ajavahemikku 1992–1994, sest rubriigi „Eelarve/kulutused” all ei esitatud muud teavet, kuigi õigusliku alusena oli märgitud „Ahvenamaa aastaeelarve”.

(112)

Lõpetuseks märgib komisjon, et Soome on väitnud, et maksimaalne abi osatähtsus mis tahes ühe projekti puhul võib olla 30 %. Seda võib igal juhul mõista vaid nii, et selle väidetava kava kohased kapitalisüstid olid ette nähtud kasutamiseks koos olulise erapanusega (vähemalt 70 %) projektide jaoks, mille eesmärk on edendada väidetava kava eesmärke, milleks on turism, tööstus ning teadus- ja arendustegevus. Käesolevas otsuses käsitletavad kapitalisuurendamised ei vasta sellele ametlikule tingimusele ning sellepärast ei saa need olla hõlmatud siseriiklike õigusnormidega, mis esitati EFTA järelevalveametile, olenemata sellest, kas need meetmed kujutasid endast nõuetekohast abikava, ning kui ka kujutasid, siis olenemata ka sellest, kas neid kohaldati pärast 1994. aastat.

(113)

Sellest tulenevalt kujutab ettevõtjale ÅI kapitalisuurendamiste kujul antud riigiabi endast uut abi. Kuna see abi on antud komisjoni eelneva heakskiiduta, nagu on nõutud ELi toimimise lepingu artiklis 108, on abi ebaseaduslik.

(114)

Samuti tuleks märkida, et Soome riiklik kohus tühistas hiljuti Ahvenamaa KOVi poolt ettevõtjale ÅI võimaldatud kaks meedet. Need meetmed on i) kapitalisuurendamise meede C-XI, mis maksti ettevõtjale ÅI välja 2007. aastal (vt märkust põhjenduses 16), ning ii) 2006. aasta antud laenugarantii, mida kunagi ei rakendatud. Kõrgem Halduskohus käsitles oma 6. aprilli 2011. aasta otsuses seda, kas Ahvenamaa KOVi otsused tehti kooskõlas riiklike halduseeskirjadega. Kuid selle käigus hindas kohus ka seda, kas oli piisavalt märke selle kohta, et meetmed kujutasid endast riigiabi, st et kohalik omavalitsus oleks pidanud neist enne nende jõustamist komisjonile teatama. Kohus leidis, et esmapilgul on täidetud kõik riigiabi kriteeriumid. Samuti analüüsis kohus Soome ametiasutuste väidet, et kui meetmed peaksid endast kujutama riigiabi, siis oleksid need meetmed hõlmatud siseriiklike eeskirjadega, mida kohaldati enne ühinemist, ja sellest tulenevalt kujutaksid endast olemasolevat abi. Seda tehes hindas kohus põhjalikult siseriiklikke eeskirju ning leidis, et olenemata sellest, kas need eeskirjad kujutasid endast tõelisi riigiabikavasid või mitte, ei vastanud kohaliku omavalitsuse otsused siseriiklike eeskirjade kohasele ametlikule nõudele ning seda peamiselt eespool komisjoni poolt esitatud põhjustel. Seetõttu on riikliku Kõrgema Halduskohtu järeldused kooskõlas komisjoni järeldustega, et uuritav kapitalisüst C-XI kujutab endast uut riigiabi. Kõrgem Halduskohus jõudis 2006. aasta laenugarantiiga seoses samale järeldusele. Kuna garantiid ei võetud kunagi kasutusele, ei ole seda käesolevas otsuses hinnatud.

(115)

Soome ametiasutused on üldiselt väitnud, et meetmed on ikkagi kokkusobivad siseturuga – isegi juhul, kui nad kujutavad endast uut riigiabi –, sest ettevõtja ÅI sellise tegevuse eesmärk, mida rahastati abi kaudu, oli edendada piirkonna arengut ja luua uusi töökohti.

(116)

Kuigi riigiabi on põhimõtteliselt keelatud, peetakse riigiabi kokkusobivaks siseturuga ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 2 nimetatud tingimustel ning seda riigiabi võib käsitada siseturuga kokkusobivana, kui seda abi kasutatakse artikli 107 lõikes 3 nimetatud eesmärkide saavutamiseks. Ainus põhjendus, mille kohaselt abi oleks antud juhtumi puhul siseturuga kokkusobiv, on esitatud ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktis a, mille kohaselt on lubatud anda abi majandusarengu edendamiseks niisugustes piirkondades, kus elatustase on erakordselt madal või kus valitseb tõsine tööpuudus, või sama lepingu artikli 107 lõike 3 punktis c, milles sätestatakse, et riigiabi võib anda teatava majandustegevuse arengu soodustamiseks.

(117)

Tol hetkel Soomes kohaldatud regionaalabieeskirjade kohaselt (regionaalabi kaardid 2000–2006 ja 2007–2013) ei olnud Mariehamni linn, kus iTideni projekt asub, mingil juhul sellise abi saamiseks abikõlblik. See tähendab, et isegi kui abi võib käsitada sellele projektile eraldatud abina, ei saa seda pidada kokkusobivaks siseturuga. Peale selle märgib komisjon, et Soome ametiasutused ei ole tõestanud, et oleks täidetud ükski tingimus selleks, et abi oleks kokkusobiv regionaalabieeskirjade kohaselt (nt seoses abi vormi, abikõlblike kulude või maksimaalse abi osatähtsusega).

(118)

Samuti ei saa abi käsitada kokkusobivana siseturuga mis tahes muude suuniste ja teatiste alusel, mille komisjon on vastu võtnud seoses ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c kohaldamisega või otseselt selle artikli alusel. Soome ametiasutused ei ole esitanud ühtegi konkreetset väidet või tõendit, mis võimaldaks komisjonil tunnistada need meetmed ELi toimimise lepingu mis tahes sätte alusel siseturuga kokkusobivaks.

(119)

Määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 14 lõikes 1 sätestatakse, et „kui ebaseadusliku abi korral tehakse negatiivne otsus, nõuab komisjon, et kõnealune liikmesriik peab võtma kõik vajalikud meetmed, et abisaajalt abi tagasi saada […]. Komisjon ei nõua abi tagastamist, kui see on vastuolus ühenduse õiguse üldpõhimõttega.” Seetõttu on loomulik järeldus, et abi, mis kujutab endast ettevõtjale ÅI antud ebaseadusliku riigiabi, tuleks tagastada.

(120)

Soome ametiasutused on siiski väitnud, et komisjon peaks antud juhul hoiduma abi tagastamise nõudmisest, sest Soomel olid õiguspärased ootused, et abi on seaduslik väidetavate ühinemiseelsete kavade kohaselt ning et tagastamine oleks vastuolus ühenduse õiguse põhimõttega. Komisjon märgib, et Soome ametiasutused on ametlikult esitanud õiguspäraste ootuste olemasolu ainult Ahvenamaa KOVi puhul. Abisaaja õiguspäraseid ootusi ei ole sõnaselgelt esile tõstetud.

(121)

Igal juhul ei saa komisjon selle väitega nõustuda.

(122)

Kapitalisuurendamistega seoses on komisjon eespool näidanud, et olenemata sellest, mida oli ettevõtjal ÅI või ükskõik kellel alust uskuda seoses väidetava aktsiate märkimise kava õigusliku staatusega riigiabieeskirjade suhtes, ei järginud nad isegi EFTA järelevalveametile teatatud väidetava kava ametlikke tingimusi. Seetõttu ei ole võimalik väita, et ettevõtjal ÅI võiks olla õigus tugineda õiguspärastele ootustele kapitalisuurendamiste seaduslikkusega seoses, sest need kapitalisuurendamised ei saanud olla hõlmatud siseriiklike eeskirjadega, millega seoses on Soome ametiasutuste väitel tekkinud õiguspärased ootused.

(123)

Laenugarantiidega seoses on komisjon näidanud, et garantiikava on olulisel määral muudetud isegi enne käesolevas otsuses käsitletavate garantiide andmist. Neist Ahvenamaa ametiasutuste tehtud muudatustest ei ole komisjoni teavitatud. Tagajärg on, et mis tahes garantiisid, mis on antud esialgsesse kavva kuulunud siseriiklike eeskirjade alusel, tuleb käsitada uue abina. On juurdunud praktika, et ükski abisaaja ei saa õiguspäraselt eeldada, et abi, millest oleks pidanud teavitama komisjoni ELi toimimise lepingu artikli 108 alusel, kuid millest ei teavitatud, on seaduslik (35).

(124)

Kokkuvõttes kujutavad nii garantiid kui ka kapitalisuurendamised endast uut riigiabi, millest oleks pidanud enne rakendamist komisjonile teatama.

(125)

Kohtupraktikas (36) on sedastatud, et liikmesriik, mille ametiasutused on abi andmisel rikkunud ELi toimimise lepingu artiklis 108 ette nähtud menetluseeskirju, ei saa tugineda abisaajate õiguspärasele ootusele, et vabaneda kohustusest võtta meetmeid, mis on vajalikud, et täita komisjoni otsust, millega teda kohustati abi tagasi nõudma. Kui riiklikud ametiasutused saaksid tugineda oma ebaseaduslikule käitumisele, muudaksid nad täiesti mõttetuks ELi toimimise lepingu artiklid 107 ja 108 ning võtaksid komisjoni poolt nende sätete alusel võetud otsustelt mõjuvõimu.

(126)

Sama põhimõtet tuleb kindlasti kohaldada ka siis, kui riiklikud ametiasutused väidavad, et neil endil olid õiguspärased ootused seoses oma meetmete seaduslikkusega, kuid nad ei teavitanud neist meetmetest komisjoni, kuigi meetmed kujutasid endast uut abi (37).

(127)

Ettevõtja ÅI õiguspäraste ootustega seoses märgib komisjon samuti, et kehtiva kohtupraktika kohaselt ning pidades silmas komisjoni poolt ELi toimimise lepingu artikli 108 kohaselt riigiabi üle teostatava järelevalve kohustuslikku laadi, ei või abi saanud ettevõtjatel tekkida põhimõtteliselt õiguspärast ootust, et abi on seaduslik, välja arvatud juhul, kui see on antud kooskõlas nimetatud artiklis sätestatud menetlusega. Kohusetundlik ärimees peaks tavaliselt suutma kindlaks teha, kas seda menetlust on järgitud (38).

(128)

Komisjon rõhutab, et ühelgi teisel ettevõtjal ei olnud ettevõtjast ÅI paremat ülevaadet Ahvenamaa KOVi tegevusest seoses väidetavate abikavadega, sest Ahvenamaa KOV on ettevõtja peamine aktsionär ja esindatud ettevõtja ÅI juhatuses isikute näol, kes on ka Ahvenamaa KOVi eesotsas. Seda väidet kinnitab ka asjaolu, et nagu eespool kapitalisuurendamistega seoses näidatud, vahetasid ettevõtja ÅI esindajad ja Ahvenamaa KOV korrapäraselt teavet. Sellest tulenevalt, isegi kui Soome ametiasutused ei ole sõnaselgelt esile tõstnud abisaaja õiguspäraseid ootusi, usub komisjon, et ettevõtja ÅI ei saa antud juhul väita mis tahes õiguspärase ootuse olemasolu.

(129)

Lisaks ei ole komisjon Soome ametiasutustele ega abisaajale andnud mingit konkreetset kinnitust, et kõnealused meetmed ei kujuta endast riigiabi või oleksid siseturuga kokkusobiv riigiabi, mis võiks selliseid ootusi tekitada (39).

(130)

Peale selle on Soome ametiasutused väitnud, et kui kapitalisuurendamiste kaudu antud abi tuleks tagastada, ei hõlma abielement tingimata kogu pakutud kapitalisummat, vaid pigem (analoogselt abielemendi arvutamisega garantiide puhul) ettevõtjale ÅI turult alternatiivsete investeeringute otsimisega kaasnevat kulu. Sellega seoses on Soome ametiasutused teinud ettepaneku, et sellise alternatiivse rahastamisega kaasneva kulu saaks kindlaks määrata büroopindadesse tehtud investeeringult oodatava 7 %-lise tulu alusel, nagu on kindlaks määratud KMPG aruandes.

(131)

Komisjon ei saa selle seisukohaga nõustuda.

(132)

Üldiselt vastab kindlasti tõele, et antud juhtumi puhul käsitatakse riigiabina ettevõtja poolt faktiliselt riigi ressurssidest rahastamise kujul saadud eelise ja kapitaliturgudelt vastasel korral kättesaadava võimaliku rahastamisega kaasnevate kulude vahet. Sellest tulenevalt kaotab abisaaja abi tagastamisega eelise, mis tal oma konkurentide ees turul oli, ning abi andmisele eelnenud olukord on taastatud (40).

(133)

Igaüks, kes teeb investeeringu – kas siis laenuandmise või ettevõttes osaluse omandamise kaudu –, soovib saada oma investeeringult tulu, mis on proportsionaalne võetud riskiga.

(134)

Kui abi antakse laenu kujul turuhinnast odavamalt (nii on garantiiga kaetud laenu puhul, kui laenu kogumaksumus on väiksem kui turult saadud laenu intressimäär) ettevõtjale, kes saaks laenu ka laenuturult ning oleks seega abi kasutamise asemel saanud võtta laenu turuhinnaga, on ilmselge, et abi tagastamise hüvitav eesmärk saavutatakse siis, kui ettevõte maksab vahe tagasi (intressidega), asudes seega oma konkurentidega samaväärsele positsioonile.

(135)

Omakapitaliinvesteeringute puhul on olukord teistsugune. Siin ei sõltu tulu mitte ettevõtte soovist maksta (nagu see on laenu puhul), vaid sõltub täiel määral ettevõtte ärimudeli kasumlikkusest. Kui eraõiguslik investor ei usu, et äritegevuse kaudu suudetakse riske piisaval määral katta, siis ta investeeringut ei tee, vaid paigutab oma raha mujale. Teisisõnu ei saa komisjon nõustuda, et ettevõtja oleks suutnud oma kapitali suurendamiseks saada sama suure summa kapitaliturult, pakkudes suuremat hüvitist, sest tema prognoositud tulemused ei võimaldanud tal seda suuremat hüvitist pakkuda ühelegi omakapitali investeerijale. Vastupidises olukorras, s.o olukord, mis valitseks abi puudumisel ja mida soovitakse abi tagastamisega taastada või saavutada, ei oleks mingit kapitali üldse investeeritud. Sellepärast on tagastatavaks abiks kogu summa, mis anti kapitalisuurendamiste käigus.

(136)

Sellest tulenevalt ei saa komisjon nõustuda Soome ametiasutuste seisukohaga, mis käsitleb kapitalisuurendamiste abielementi.

(137)

Kokkuvõttes on komisjon kindlaks teinud järgmise ebaseadusliku ja siseturuga kokkusobimatu abi, mille Soome ametiasutused peavad ettevõtjalt ÅI tagasi nõudma.

(138)

Kapitalisuurendamised:

(139)

Laenugarantiid: kõikide garantiide puhul arvutatakse riigiabi element ühelt poolt selle viitemäära, mida kohaldatakse ettevõtjaga ÅI majanduse seisu mõttes võrreldava ettevõtja laenumaksumuse arvutamiseks ja mida ettevõtja ÅI oleks ilma garantiita maksnud, ning teiselt poolt riigigarantii abil saadud intressimäära vahena pärast kõigi garantiimaksete arvessevõtmist, nagu on sätestatud garantiisid käsitleva teatise punktis 4.2 (ning üksikasjalikult selgitatud põhjendustes 66–80).

(140)

Tagastatava abi täpse kogusumma määravad kindlaks Soome ametiasutused koostöös komisjoniga sissenõudmismenetluse raames vastavalt põhjendustes 138 ja 139 kirjeldatud metoodikale. Kindlaksmääratavale abisummale lisatakse intressid, mida arvestatakse alates kuupäevast, mil abi anti abisaaja käsutusse, kuni selle abi tagastamise kuupäevani. Vastavalt Soome ametiasutuste kohustusele teha siirast koostööd kutsub komisjon neid tegema koostööd tagastatava abi täpse summa kindlaksmääramisel,

a)

abisaajalt tagasi nõutav kogusumma (põhiosa ja intressid);

b)

käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud või kavandatud meetmete üksikasjalik kirjeldus;

c)

dokumendid, mis tõendavad, et abisaajale on antud korraldus abi tagasi maksta.