17.8.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 209/24

(1)

4. detsembril 2010 avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teate (2) dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Ameerika Ühendriikidest (edaspidi „USA” või „asjaomane riik”) pärit vinüülatsetaadi liitu importimise suhtes.

(2)

Menetlus algatati kaebuse alusel, mille esitas 22. oktoobril 2010 Ineos Oxide Ltd (edaspidi „kaebuse esitaja”), kelle toodang moodustab valdava osa, kõnealusel juhul üle 25 % liidu vinüülatsetaadi kogutoodangust. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavat tõendusmaterjali nimetatud toote dumpinguhindadega müügi ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida käsitati piisava põhjusena menetluse algatamiseks.

(3)

Komisjon andis menetluse algatamisest ametlikult teada kaebuse esitajale, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, asjaomase riigi eksportivatele tootjatele, importijatele, kauplejatele, kasutajatele, tarnijatele ning kõnealuse menetluse algatamisega teadaolevalt seotud ühendustele ja Ameerika Ühendriikide esindajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(4)

Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks nad tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(5)

Komisjon saatis küsimustikud neljale teadaolevale eksportivale tootjale asjaomases riigis. Küsimustikule vastasid kolm eksportivat tootjat. Neljas eksportiv tootja keeldus uurimises koostööd tegemast ning talle teatati, et teda koheldakse koostööst hoiduva äriühinguna vastavalt algmääruse artiklile 18.

(6)

Komisjon saatis küsimustiku ka kaebuse esitajale ja teisele liidu tootjale, keda kaebuses oli nimetatud.

(7)

Uurimisega seotud sõltumatute importijate ilmset arvukust silmas pidades nähti algatamisteates ette väljavõtteline uuring vastavalt algmääruse artiklile 17. Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja kui on, siis koostada valim, paluti kõigil sõltumatutel importijatel endast komisjonile teatada ning esitada algatamisteates nõutud informatsioon. Arvestades, et ainult kaks importijat andsid endast märku algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul, otsustati, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik. Kaks liidu importijat vastasid küsimustikule nõuetekohaselt ja neist ühe valdustesse tehti kontrollkäik.

(8)

Samas andsid mitmed huvitatud isikud endast märku kasutajatena. Sellistele isikutele saadeti spetsiaalselt kasutajate jaoks koostatud küsimustik. Küsimustikule vastas kaksteist äriühingut ja neist kahe valdustesse tehti kontrollkäik.

(9)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu esialgse kindlakstegemise, tekitatud kahju ja liidu huvide seisukohast vajalikuks pidas ning korraldas kontrollkäigu järgmiste äriühingute valdustes:

(10)

Dumpingut ja kahju käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2009 kuni 30. septembrini 2010 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohast asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2007 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(11)

Vaatlusalune toode on Ameerika Ühendriikidest pärit CN-koodi 2915 32 00 alla kuuluv vinüülatsetaat.

(12)

Vinüülatsetaat (edaspidi „vinüülatsetaatmonomeer” või „vaatlusalune toode”) on laiatarbekemikaal, mis on saadud äädikhappest.

(13)

Vinüülatsetaati kasutatakse paljudel eesmärkidel. Vinüülatsetaati kasutatakse kõige rohkem selliste tootmisahela järgmise etapi toodete algmaterjalina nagu polüvinüülatsetaat ja poluvinüülalkohol. Need järgmise etapi tooted on vajalikud polümeerid mitmes tootmisharus. Vinüülatsetaatpolümeere kasutatakse harilikult värvi, liimi, laki ja tekstiililisandite tootmisel.

(14)

Uurimisel selgus, et valmistatakse vaid ühte liiki vaatlusalust toodet.

(15)

Uurimisel selgus, et liidu tootmisharu poolt liidus toodetaval ja müüdaval vinüülatsetaadil ning asjaomases riigis toodetaval ja liitu eksporditaval vinüülatsetaadil on samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ja samasugune kasutusotstarve. Seepärast käsitatakse neid esialgu samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(16)

Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks tehti kõigepealt kindlaks, kas asjaomase riigi eksportivate tootjate samasuguse toote omamaine müük sõltumatutele klientidele oli tüüpiline, st kas taolise müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % tema poolt liitu eksporditud asjaomase toote müügi kogumahust vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2.

(17)

Seejärel uuris komisjon, kas kummagi eksportiva tootja omamaist müüki võiks käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4. Selleks tehti kindlaks, kui suure osa kõnealuse tooteliigi tulutoovast omamaisest müügist uurimisperioodil moodustas müük sõltumatutele klientidele.

(18)

Omamaiseid müügitehinguid käsitati kasumlikena, kui ühikuhind oli tootmiskuludega võrdne või suurem. Seetõttu määrati kindlaks uurimisperioodi jooksul omamaisel turul müüdud toote tootmiskulud.

(19)

Kui siseriiklikust müügist üle 80 % toimus ühikuhinnast kõrgema hinnaga ja keskmine kaalutud müügihind oli vähemalt võrdne kaalutud keskmise tootmiskuluga või sellest kõrgem, arvutati normaalväärtus kogu omamaise müügi hindade kaalutud keskmisena, olenemata sellest, kas need olid kasumlikud või mitte. Kui tulutoova müügi maht oli 80 % või väiksem müügi kogumahust või kui kaalutud keskmine müügihind oli tootmiskuludest väiksem, võeti normaalväärtuse aluseks ainult omamaise tulutoova müügi kaalutud keskmine.

(20)

Uurimisel selgus, et vinüülatsetaadi eksport asjaomasest riigist liitu toimus kas i) liidus asuvate seotud kaubandusettevõtete kaudu või ii) ühe eksportiva tootja puhul, liidust väljaspool asuva seotud kaubandusettevõtte kaudu.

(21)

Mõlemal juhul määrati ekspordihinnad vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 selle edasimüügihinna põhjal, mida maksis esimene sõltumatu ostja liidus ja mida oli nõuetekohaselt korrigeeritud impordi, edasimüügi ja kasumi vaheliste maksude võrra.

(22)

Normaalväärtust ja eksportivate tootjate ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil.

(23)

Selleks et tagada normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglane võrdlus, tehti kohandused hindu ja hindade võrreldavust mõjutavate erinevuste nõuetekohaseks arvessevõtmiseks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Võimaluse korral ja põhjendatud juhtudel võeti arvesse erinevusi käitlemis- ja hoiustamiskulude, transpordi-, kindlustus- ja laenukulude, mahahindluste, komisjonitasude ning impordi tollimaksude osas.

(24)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 määrati Ameerika Ühendriikide koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul dumpingumarginaal kindlaks kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse alusel.

(25)

Koostööst hoidunud eksportivate tootjate dumpingumarginaali määramiseks tehti kõigepealt kindlaks koostööst hoidumise tase. Selleks võrreldi koostööd tegevate eksportivate tootjate poolt teatatud andmeid liitu suundunud ekspordi mahu kohta ja Eurostati vastavat impordistatistikat.

(26)

Kuna koostöötase Ameerika Ühendriikides oli kõrge (üle 90 %), peeti esialgu asjakohaseks kehtestada mõlema riigi koostööst hoiduvate eksportivate tootjate puhul dumpingu jääkmarginaaliks koostööd tegevale eksportijale kehtestatud kõrgeim maksumäär. Selle küsimuse võib lõppstaadiumis uuesti läbi vaadata.

(27)

Eespool kirjeldatule tuginedes on esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatud protsendimäärana CIF-hinnast liidu tollipiiril ilma tollimaksu tasumata järgmised:

(28)

Kaebuse esitas liidu vinüülatsetaadi tootja Ineos Oxide Ltd (edaspidi „kaebuse esitaja”), kelle toodang moodustab valdava osa liidu vinüülatsetaadi kogutoodangust. Teine liidu tootja Wacker GmbH toetas menetluse algatamist. Seega toetasid kaebust liidu tootjad, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu tootmisharu vinüülatsetaadi kogutoodangust. Seepärast algatati menetlus vastavalt algmääruse artikli 5 lõikele 4.

(29)

Kolmanda liidus asuva tootja (Celanese Europe GmbH) kohta selgus, et see on asjaomase riigi ühe eksportiva tootja sidusettevõte. Uurimise käigus saadud andmete põhjal sedastati esialgselt, et kõnealust tootjat kontrollib täielikult USAs paiknev Celanese Corporation, kellel on määrav roll Euroopas tehtavates äritoimingutes, nagu majandustegevuse planeerimine, tootmistegevuse kontroll, ostu- ja müügitehingud.

(30)

Eespool öeldut arvesse võttes leiti, et Celanese Europe GmbH suhted grupis tingivad käitumise, mis on algmääruse artikli 4 lõike 2 tähenduses teistest sõltumatutest tootjatest erinev. Samuti leiti, et selline seotus pakub äriühingule võimaluse end kaitsta kahjustava dumpingu negatiivse mõju eest. Sellise äriühingu kaasamine kahju tuvastamise menetlusse moonutaks ka liidu tootmisharu struktuuri iseloomustavaid koondandmeid.

(31)

Seepärast otsustati esialgu, et Celanese Europe GmbH tuleb liidu tootmisharu määratlusest välja jätta.

(32)

Seega moodustavad liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses kaks tootjat – Ineos Oxide Ltd ja Wacker GmbH, kes esindavad liidu toodangut 100 % ulatuses. Neile viidatakse edaspidi kui „liidu tootmisharule”.

(33)

Selleks, et kindlaks määrata, kas liidu tootmisharule on tekitatud olulist kahju, nagu on määratletud põhjenduses 28 jj, uuriti, mil määral tuleks analüüsimisel arvesse võtta vaatlusaluse toote toodangut, mida liidu tootmisharu toodab enda tarbeks.

(34)

Liidu tootmisharu müüb vaatlusalust toodet tõepoolest nii a) vabaturul kui ka b) suletud turul (sama grupi piires). Suletud turul kasutatakse vaatlusalust toodet toorainena mitmete värvides, liimides, lakkides jne kasutatavate toodete, tootmiseks.

(35)

Seetõttu käsitatakse vaatlusaluse toote müümist sama grupi ettevõtetele tooraineks muude toodete valmistamiseks „enda tarbeks kasutamisena”, kui see toimub vähemalt ühel allpool nimetatud kahest tingimusest: i) müük ei toimu turuhindadega, ii) ostjal ei ole sama grupi ettevõtete ringis võimalik tarnijat vabalt valida. Uurimise käigus tehti esialgne järeldus, et müüki sidusüksustele, kes ostavad vaatlusalust toodet kui toorainet muude toodete valmistamiseks, tuleb lugeda müügiks suletud turule; leiti, et ettevõtete kaubanduspoliitika kohaselt ei olnud neil sidusüksustel võimalik tarnijat vabalt valida.

(36)

Selline eristamine on kahju analüüsimisel oluline. Leiti, et suletud turule suunatud vinüülatsetaat ei pakkunud asjaomasest riigist pärit impordile otsest konkurentsi. Samas leiti, et vabaturule suunatud toodang oli kõnealuse impordiga otseses konkurentsis, sest müük toimus tavapärastes turutingimustes; see tähendab tarnija vaba valiku võimalust. Seega oli suletud ja vabaturu tingimuste eristamine teatavate kahjunäitajate analüüsimisel põhjendatud.

(37)

Samas leiti, et majandusnäitajaid, nagu tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, investeeringud, varud, tööhõive, tootlikkus, töötasud ja dumpingumarginaali suurus, on täiesti võimalik analüüsida kogu ulatuses, st hõlmates ka vaatlusaluse toote kasutamist liidu tootmisharu enda tarbeks. See on võimalik, kuna kahjutegurid mõjutavad nimetatud näitajaid olenemata sellest, kas toode suunatakse järgmise etapi turule äriühingu enda või ettevõtete grupi sees või see suunatakse müügiks vabaturule.

(38)

Tasuvust, rahavoogusid, investeeringutasuvust ja kapitali kaasamise võimet analüüsiti üksnes vabaturu osas, sest suletud turu hinnad ei vasta tavapärastele turutingimustele ning seega mõjutavad kõnealuste näitajate usaldusväärsust.

(39)

Kui analüüsiti ja hinnati teisi liidu tootmisharu majandusnäitajaid, nagu tarbimine, müügimaht, turuosa ja hinnad liidu turul, võeti peamiselt arvesse vabaturul valitsevat olukorda, eriti kui olid olemas mõõdetavad turutingimused ja kui tehinguid tehti tavapärastes turutingimustes, mis viitab tarnija vaba valiku võimalusele.

(40)

Neid näitajaid analüüsiti siiski ka suletud turu osas, et teha kindlaks, kas suletud turul valitsev olukord muudaks järeldusi, mis tehti üksnes vabaturu olukorda analüüsides.

(41)

Liidu tarbimise kindlaksmääramiseks liideti kokku Eurostati andmete põhjal arvutatud vinüülatsetaadi koguimport, mida võrreldi asjaomase riigi eksportivatelt tootjatelt saadud kontrollitud andmetega, ja liidu tootmisharu ning teise liidus paikneva tootja kogu müügimaht liidu turul.

(42)

Arvestades tarnijate väikest arvu ja vajadust kaitsta konfidentsiaalset äritegevusega seotud teavet vastavalt algmääruse artiklile 19, on tarbimise muutumine indekseeritud.

Tabel 1

Tarbimine liidus

(43)

Vaatlusalusel perioodil tarbimine liidu turul ja vabaturul veidi vähenes, vastavalt 1 % ja 3 %. Samas täheldati suletud turul samal perioodil tarbimise suurenemist 4 %.

(44)

Asjaomasest riigist pärit impordi maht ja turuosa on kujunenud järgmiselt:

Tabel 2

Ameerika Ühendriikidest pärit import

(45)

Vaatlusalusel perioodil suurenes import asjaomasest riigist liidu kogu turule (nii suletud kui ka vabaturule) 48 %. Sellega kaasnes turuosa suurenemine samal perioodil 49 %. Turuosa vabaturul suurenes 52 %.

(46)

Asjaomasest riigist pärit impordi keskmised hinnad kujunesid järgmiselt:

Tabel 3

Ameerika Ühendriikidest pärit impordi hinnad

(47)

Kuigi asjaomasest riigist pärit impordi keskmised hinnad uurimisperioodil veidi tõusid, langesid need 2007. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal kokkuvõttes keskmiselt 26 %.

(48)

Liidu turu müügihindade võrdlemisel võrreldi liidu tootmisharu kehtestatud keskmisi hindu vabaturul ja asjaomasest riigist pärit impordi keskmisi hindu. Liidu tootmisharu asjaomaseid müügihindu kohandati tehasehinna tasemele, s.t arvati maha veokulud liidus ning allahindlused ja soodustused.

(49)

Neid hindu võrreldi USA koostööd tegevate eksportivate tootjate müügihindadega, millest on maha arvatud allahindlused ning mida on vajaduse korral korrigeeritud CIF-hindade tasemeni ELi piiril koos tollivormistuskulude ja impordijärgsete kulude korrigeerimisega.

(50)

Võrdluse põhjal selgus, et uurimisperioodil müüdi kõigi koostööd tegevate eksportijate imporditud vaatlusalust toodet liidus hinnaga, mis lõi alla liidu tootmisharu hinnad. Koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud kontrollitud andmetel ning väljendatuna protsendina liidu tootmisharu hindadest oli hindade allalöömine keskmiselt 17,9 %. Selline hindade allalöömise tase tõi kaasa negatiivsed hinnamuutused ja olulise hinnalanguse.

(51)

Järgnevas tabelis on esitatud muudest kolmandatest riikidest pärit impordi areng.

Tabel 4

Kolmandatest riikidest pärit impordi maht

(52)

Vaatlusaluse perioodi alguses võistles asjaomasest riigist pärit import sellistest muudest riikidest nagu Taiwan, Ukraina ja Venemaa pärit impordiga. Vaatlusaluse perioodi lõpuks oli neist traditsioonilistest allikatest pärit import kahanenud nullilähedaseks.

(53)

Uurimisperioodil liidu turule sisenenud uus eksportiv riik Saudi Araabia eksportis selle perioodi jooksul ligikaudu 73 000 tonni. Selle asjaolu mõju liidu tootmisharule käsitletakse põhjenduses 91 jj.

(54)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 sisaldas uurimine, mis käsitles dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnangut kõikide liidu tootmisharu seisundit mõjutavate asjakohaste majandustegurite ja -näitajate kohta aastast 2007 kuni uurimisperioodi lõpuni.

(55)

Anti hinnang nii makromajanduslikele näitajatele (toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, tööhõive, tootlikkus, palgad ja dumpingumarginaalide suurusjärk) kui ka mikromajanduslikele näitajatele (varud, müügihinnad, kasumlikkus, rahavoog, investeeringutasuvus, kapitali ja investeeringute kaasamise võime ning tootmiskulud) kogu liidu tootmisharu ulatuses. Hinnang põhines teabel, mis saadi liidu tootmisharu antud kontrollitud vastustest küsimustikule.

(56)

Tuleb märkida, et kaebuse esitaja hankis endale tootmisrajatised alles 2007. aastal; seetõttu ei olnud teatavate kahjunäitajate (tasuvus, töötasud, investeeringud, investeeringutasuvus, rahavoog) kohta võimalik saada 2007. aasta andmeid. Seepärast kajastuvad need näitajad analüüsis alates 2008. aastast kuni uurimisperioodini. Ülejäänud näitajate osas olid andmed 2007. aasta kohta kättesaadavad. Seega kajastab analüüs neid näitajaid kogu vaatlusaluse perioodi ulatuses (alates 2007. aastast kuni uurimisperioodini).

(57)

Kaebuse esitaja keskendub vaatlusaluse toote turustamisele üksnes vabaturul, kuid teine liidu tootja keskendub peamiselt suletud turule ja suunab üksnes väikese koguse vabaturule. Arvestades asjaolu, et andmed kahju käsitlevaks analüüsiks pärinevad ainult kahest allikast, millest üks toodab peamiselt suletud turu tarbeks, ning samuti seda, et mitme kahjunäitaja puhul peetakse vajalikuks eristada kogu turgu ja vabaturgu, tuli liidu tootmisharu käsitlevad andmed indekseerida, et säilitada konfidentsiaalsus vastavalt algmääruse artiklile 19.

(58)

Allpool esitatud tabelis on esitatud liidu tootmisharu toodangu, tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse rakendamise areng:

Tabel 5

Liidu tootmine, tootmisvõimsus ja selle rakendamine

(59)

Nagu tabelis näidatud, vähenes liidu tootmisharu toodang vaatlusalusel perioodil 8 %.

(60)

Sama perioodi jooksul suurenes tootmisvõimsus 43 % võrra. Tootmisvõimsuse suurenemine ei olnud siiski uute tootmisliinide rajamise, vaid olemasoleva võimsuse tõhusama rakendamise tagajärg.

(61)

Nende kahe teguri, st tootmismahu vähenemise ja samaaegse tootmisvõimsuse suurenemise koosmõju tingis märkimisväärse languse tootmisvõimsuse rakendamises – 36 % vaatlusaluse perioodi kestel.

(62)

Järgmised arvud näitavad liidu tootmisharu müügimahtu, turuosa ja keskmisi ühiku müügihindu kogu turu ning suletud ja vabaturu lõikes.

Tabel 6

Müügimahud ja turuosa

(63)

Müügimaht kogu turul langes vaatlusalusel perioodil 12 %. Langus oli veelgi suurem vabaturul – 33 % 2007. aasta ja uurimisperioodi vahel. Suletud turul täheldati vastupidist suundumust – müügimaht suurenes samal perioodil 13 %.

(64)

Müügimahtude langusega kaasnes 2007. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal turuosa vähenemine 11 % kogu turul ja 31 % vabaturul. Suletud turul ilmnes jällegi vastupidine trend ja turuosa suurenes samal perioodil 9 %.

(65)

Kogu tööhõive jäi 2007. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal stabiilseks. Tuleb märkida, et vinüülatsetaadi tootmine ei ole töömahukas ja tööhõivet iseloomustavad andmed ei ole seetõttu tootmist iseloomustavate andmetega tihedalt seotud. Tööhõive ei ole seega selles sektoris olulise tähtsusega näitaja.

(66)

Vaatlusalusel perioodil langes kogu tootlikkus töötaja kohta 2007. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 8 %. See järgnes toodangu vähenemisele ja tootmisvõimsuse kasvule, nagu on märgitud põhjenduses 58 jj.

(67)

Dumpingumarginaalid on esitatud eespool dumpingut käsitlevas punktis. Kõik kindlaksmääratud marginaalid olid miinimumtasemest kõrgemad. Lisaks sellele ei saa dumpinguhinnaga impordi mahtu ja hinda arvestades tegeliku dumpingumarginaali mõju tähtsusetuks pidada.

(68)

Mikromajanduslike näitajate (varud, müügihinnad, kasumlikkus, rahavoog, investeeringutasuvus, kapitali ja investeeringute kaasamise võime ning tootmiskulud) analüüs viidi läbi kogu liidu tootmisharu ulatuses, nagu on kirjeldatud põhjenduses 28 jj.

(69)

Nende näitajate hulgast tuli kasumlikkuse, töötasude, investeeringute, investeeringutasuvuse ja rahavoo analüüs läbi viia vabaturu osas, mis tähendab, et selles kajastuvad peamiselt kaebuse esitaja andmed. Eespool öeldust tulenevalt ei olnud võimalik kasumlikkuse ja rahavoo näitajate arengut konfidentsiaalsuse tagamiseks indekseerida.

(70)

Lisaks ei suutnud kaebuse esitaja anda 2007. aasta andmeid teatavate kahjunäitajate kohta, nagu on kirjeldatud põhjenduses 56. Seepärast kajastab kõnealuste näitajate analüüs ajavahemikku alates 2008. aastast kuni uurimisperioodini.

(71)

Järgmised arvud näitavad liidu tootmisharu varude olukorda igal asjaomasel perioodil.

Tabel 8

Varud

(72)

Varud vähenesid vaatlusalusel perioodil 31 % võrra. Seda näitajat ei saa kõnealuses sektoris pidada oluliseks, sest vinüülatsetaati toodetakse tellimuse järgi ja varutakse pigem piiratud hulgal. Tegelikult hoitakse varusid üksnes mõne nädala jagu.

(73)

Järgmine tabel näitab liidu tootmisharu hindade arengut kogu turu ning suletud ja vabaturu lõikes.

Tabel 9

Müügihinnad

(74)

Müügihinnad kogu liidu turul langesid vaatlusalusel perioodil 16 %. Hinnalangus toimus ka teistel turgudel, kuid vabaturul oli langus järsem (– 23 %) kui suletud turul (– 8 %).

(75)

Samasuguse toote kasumlikkus vabaturul määrati kindlaks liidu tootmisharu samasuguse toote müügist saadud maksueelse puhaskasumi väljendamisel protsendina sellise müügi käibest.

(76)

Vabaturul kasumlikkus vähenes vaatlusalusel perioodil. Uurimisperioodil teatati kahjumist iga kuu. See oli nii müügimahu kui ka müügihindade tugeva languse tagajärg.

(77)

Allpool esitatud tabelist on näha, et ELi tootmisharu suurendas investeeringuid vaatlusalusesse tootesse isegi kasumlikkuse vähenedes. Investeeringuid tehti tõhustamise eesmärgil peamiselt tootmistehnoloogia ja tootmisprotsessi arendamisse ja hooldamisse.

Tabel 10

Investeeringud

(78)

Investeeringud suurenesid vaatlusalusel perioodil 27 %.

(79)

Vaatamata investeeringute suurenemisele, ei saavutanud vaatlusaluse toote investeeringutasuvus oodatud taset ning vähenes 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal.

(80)

Rahavoog samuti vähenes 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal, kajastades liidu tootmisharu kasvavat võimetust raha teenida ja seega ka liidu tootmisharu halvenevat rahalist olukorda.

(81)

Samas näitas tootmisharu investeeringuid suurendades siiski kapitali kaasamise võimet; kuid seda võimet pärsib vähenev müügimaht ja kasvavad raskused rahavoogude loomisel.

(82)

Analüüs näitab, et liidu tootmisharu olukord halveneb kõigi peamiste kahjutegurite osas. Suhteliselt stabiilse tarbimise tingimustes vähenes kogutoodang vaatlusalusel perioodil 8 %. Samal ajal kaotas liidu tootmisharu 11 % oma osast kogu turul ja 33 % vabaturul. Tootmisvõimsuse rakendamine langes 36 %. Samas suurenes import asjaomasest riigist 48 %.

(83)

Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisharu kogu müügimaht 12 %. Veelgi suuremat langust võis täheldada vabaturul, kus müügimaht vähenes vaatlusalusel perioodil 33 %.

(84)

Samaaegselt liidu tootmisharu müügimahtude vähenemisega toimus 16 %-line üldine hinnalangus. Vabaturul oli olukord nagu müügimahugi puhul veelgi halvem – täheldati hinnalangust 23 %. Müügimahtude kahanemine ja hinnalangus mõjutasid kasumlikkust ja põhjustasid vaatlusalusel perioodil igakuiselt kahjumeid.

(85)

Ainsana näitasid positiivset suundumust kapitali kaasamise võime ja investeeringunäitaja, mis suurenes 27 %. Investeeringutasuvus ei saavutanud siiski oodatud taset ning investeeringud vähenesid 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal.

(86)

Eespool kirjeldatust lähtudes kinnitas uurimine, et sellise olukorra jätkudes on olemas oht, et uurimise käigus tuvastatud kahjumi tõttu ei saa liidu tootmisharu vinüülatsetaati vabaturu tarbeks mingiski mõistlikus koguses edasi toota.

(87)

Eespool esitatud asjaoludest ilmneb, et liidu tootmisharule on vaatlusalusel perioodil tekitatud olulist kahju.

(88)

Algmääruse artikli 3 lõigete 6 ja 7 kohaselt kontrolliti, kas liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju põhjustajaks oli asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import. Lisaks kontrolliti peale dumpinguhinnaga impordi ka muid teadaolevaid tegureid, mis oleksid võinud tekitada kahju liidu tootmisharule, et vältida kõnealuste tegurite põhjustatud kahju seostamist dumpinguhinnaga impordiga.

(89)

Dumpinguhinnaga impordi suurenemise ja liidu tootmisharu turuosa vähenemise vahel on 2007. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul selge ajaline kokkulangevus. Uurimine tegi kindlaks ka dumpinguhinnaga impordi negatiivse mõju hindadele; see lõi liidu tootmisharu hindu pidevalt alla ja pärssis ka kasumlikkust.

(90)

Mõned isikud väitsid, et import võis suureneda lihtsalt muudest riikidest varem imporditud koguste tõttu ja/või kasvava nõudluse tõttu ELi turul. Seda väidet ei kinnita siiski ei importi (vt tabel 2) ega tarbimist (vt tabel 1) iseloomustavad näitajad. Siinkohal tuleb meenutada asjaolu, mida on käsitletud ka põhjenduses 43, et tarbimine oli vaatlusalusel perioodil üsna stabiilne ja isegi vähenes pisut, samas kui USAst pärit import suurenes 48 %

(91)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et liidu tootmisharule on tekitanud kahju hoopis vinüülatsetaatmonomeeri import Saudi Araabiast.

(92)

Saudi Araabia on tõepoolest USA järel suuruselt teine vinüülatsetaatmonomeeri liitu importija, nagu on märgitud põhjenduses 53. Saudi Araabia import jõudis turule alles uurimisperioodil.

(93)

Eurostati andmed Saudi Araabiast ja muudest kolmandatest riikidest pärit impordi hindade kohta on esitatud tabelis 11.

Tabel 11

Muudest kolmandatest riikidest pärit ekspordi müügihinnad

(94)

Tabelist selgub, et Saudi Araabiast pärit impordi keskmine hind (636 eurot) on võrreldav teistest kolmandatest riikidest pärit impordi hinnaga (keskmiselt 633 eurot), ületades seejuures USA keskmist impordihinda (573 eurot) 11 % võrra.

(95)

Asjaolu, et Saudi Araabia impordi hind on teiste importijatega samas hinnavahemikus ja erineb olulisel määral USA ekspordihinnast, osutab sellele, et Saudi Araabia tootjate hinnapoliitika ja sellest tulenev mõju liidu tootjatele on USA tootjate tegevusest erinev.

(96)

Eespool esitatu põhjal võib esialgu järeldada, et Saudi Araabiast pärit import ei kõrvaldanud põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju vahel.

(97)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et liidu tootmisharu toodangu ja müügimahtude vähenemise põhjuseks tuleb lugeda tarbimise langust. Need isikud väitsid samuti, et keskmiste hindade languse põhjustas ülemaailmne majanduskriis.

(98)

Mõned väitsid, et majanduskriisi ajal töötasid kõik naftakeemiatööstused, ka vinüülatsetaatmonomeeri tootjad, suure kahjumiga ja seetõttu ei saa liidu tootmisharu kahjumit panna asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi süüks.

(99)

Samas näitas kõnealune uurimine, et tarbimine liidu vabaturul vähenes vaatlusalusel perioodil tühisel määral, nagu on märgitud põhjendustes 41 kuni 43. Seepärast ei saa majanduskriisi mõju tarbimise vähenemisele pidada müügimahu järsu languse põhjustajaks, nagu on märgitud põhjendustes 62, 63 ja 64.

(100)

Liidu tootmisharu kasumlikkuse näitajate analüüs vabaturu osas näitas, et vinüülatsetaatmonomeeri tootmine kandis teiste sarnaste keemiatoodete tootmisega võrreldes eriti suuri kahjusid. Pärast kriisi teiste toodete kasumlikkus taastus, ent vinüülatsetaatmonomeeri sektoris jätkus allakäik. Esialgsete järelduste kohaselt tuleb vinüülatsetaatmonomeeri sektorit, mida majanduskriis eeldatavalt kõige enam mõjutada võis, käsitleda teistest naftakeemia sektoritest eraldi, sest kaebuse esitaja kandis pidevalt kahju ka kriisijärgsel perioodil, mis oli otseselt tingitud USAst pärit madala hinnaga impordist. Seetõttu lükati taotlus esialgu tagasi.

(101)

Eespool öeldut arvesse võttes tehakse esialgne järeldus, et majanduskriis ei suurendanud liidu tootmisharu kantud kahju sellisel määral, et oleks kõrvaldanud põhjusliku seose liidu tootmisharu kantud kahju ja USAst pärit dumpinguhinnaga impordi vahel.

(102)

Mitu huvitatud isikut väitis, et kaebuse esitaja aitas ise oma ebakindla olukorra tekkimisele kaasa, kui suurendas tootmisvõimsust majanduslanguse ajal. Nad väitsid, et müügimahu ja kasumi vähenemist põhjustas majanduslanguse ja halbade majanduslike otsuste koostoime.

(103)

Lisaks väitsid mõned huvitatud isikud, et kaebuse esitaja tootmishoonetes kasutatav tehnoloogia on tekkinud kahju peamine põhjustaja. Vaatlusalusel perioodil esines kaebuse esitaja tootmistsüklis mitmeid seisakuid ja force majeure olukordi, mistõttu väideti, et kaebuse esitaja müügimahtude vähenemine tulenes arvukatest seisakutest, mitte USAst pärit dumpinguhinnaga impordist. Sarnaseid väiteid esitati ka kaebuse esitaja kasumlikkuse kohta.

(104)

Seoses väitega, et kaebuse esitaja ei oleks pidanud suurendama tootmisvõimsust majanduslanguse tingimustes, tuleb märkida, et kaebuse esitaja ei rakendanud uusi võimsusi, vaid laiendas oma tootmisvõimsust olemasolevaid protsesse optimeerides. Sellist tegevust tuleb pidada mõistlikuks olukorras, kus kogutarbimine turul on stabiilne, kuid müügimaht väheneb madala hinnaga impordi survel. Seetõttu lükati taotlus esialgu tagasi.

(105)

Seoses väitega, et kaebuse esitajale tekitatud kahju põhjuseks olid tehniliste probleemide tõttu tekkinud seisakud, näitas uurimine, et vinüülatsetaatmonomeeri tootmisprotsess nõuab tsüklilist hooldust ja tootmise plaanilist seiskamist regulaarsete ajavahemike järel. Seepärast tuleb viiest seisakust kolme lugeda vinüülatsetaatmonomeeri tootmisprotsessi tavapäraseks osaks.

(106)

Lisaks leiti, et kaebuse esitaja oli kõik kolm seisakut planeerinud teadliku otsusena peatada tootmine hetkel, kui dumpinguhinnaga impordi hinnasurve oli nii tugev, et kaebuse esitaja ei oleks suutnud toota jätkusuutlike hindadega. Seisakute ajal suutis kaebuse esitaja siiski tänu piisavatele varudele saata turule väikseid koguseid kas koheseks müügiks või kokkulepitud lepingute täitmiseks. Varude vähenemine, nagu on märgitud põhjenduses 72, kinnitab seda, et vaatlusalusel perioodil saadeti turule pidevalt toodangut.

(107)

Seepärast leiti, et seisakute mõju ei olnud üldiselt nii suur, et kõrvaldada põhjuslikku seost. Seega lükati huvitatud isikute väited enda põhjustatud kahju kohta tagasi.

(108)

Mitu huvitatud isikut väitis, et kaebuse esitaja probleemide üheks peamiseks põhjuseks tuleb pidada mitte dumpinguhinnaga importi, vaid tema sõltuvust tooraine välistarnetest. Samuti väideti, et asjaomase riigi tootjatel on loomulik konkurentsieelis, kuna neil on käepärast odavam tooraine, nagu etüleen ja äädikhape.

(109)

Eespool esitatud argument kaebuse esitaja väidetavate raskuste kohta tooraine hankimisel tuli kõrvale jätta, sest leiti, et ka kaebuse esitajal oli võimalik materjale soodsalt hankida nii oma tarnijalt ettevõtte siseselt kui ka tütarettevõttest. Seega olid peamiste toorainete hinnad võrreldavad asjaomase riigi turul kehtivate hindadega.

(110)

Sellest järeldub, et kuigi vinüülatsetaatmonomeeri tootmiseks kasutatava peamise tooraine hinnad võisid USA turul olla küll üldiselt madalamad kui liidu turul, ei mõjutanud see kaebuse esitaja kulusid.

(111)

Järeldust, et tooraine hinnaerinevus võis üksnes osaliselt mõjutada kaebuse esitaja problemaatilist olukorda, kinnitas lisaks asjaolu, et tema teiste, samu tooraineid sisaldavate toodete kasumlikkuse näitajad olid märkimisväärselt suuremad.

(112)

Eespool esitatu põhjal tehakse esialgne järeldus, et tooraine hindade mõju ei olnud sedavõrd oluline, et kõrvaldada põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

(113)

Seega järeldati, et liidu tootmisharu kantud kahju ja USAst pärit dumpinguhinnaga impordi vahel on põhjuslik seos. Analüüsiti muid võimalikke põhjusi, nagu kolmandatest riikidest pärit impordi mõju, majanduskriisi mõju, asjaomase riigi eksportivate tootjate loomulik konkurentsieelis tooraine osas ning enda põhjustatud kahju, ning leiti, et ükski neist ei mõjutanud liidu tootmisharu olukorda sedavõrd, et kõrvaldaks põhjusliku seose liidu tootmisharu kantud kahju ja USAst pärit dumpinguhinnaga impordi vahel.

(114)

Lähtudes eespool esitatud analüüsist, mis käsitles kõigi teadaolevate tegurite mõju liidu tootmisharu olukorrale, tehti esialgne järeldus, et USAst pärit dumpinguhindadega impordi ja uurimisperioodi jooksul liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel on olemas põhjuslik seos.

(115)

Uurimine näitas, et liidu tootmisharule on tekitatud oluline kahju dumpinguhinnaga impordi tõttu, mis lõi alla liidu tootmisharu hinnad (vt üksikasjalikumalt põhjendus 48 jj).

(116)

Liidu tootmisharu teeb investeeringuid, et tootmisprotsessi tõhustada ja järk-järgult ühtlustada. Võib oodata, et meetmed hoiavad ära dumpinguhinnaga impordist põhjustatud ebaausa konkurentsi ja võimaldavad liidu tootmisharul oma olukorda parandada.

(117)

Kui meetmeid siiski ei kehtestata, ei võimalda liidu tootmisharu praegune rahanduslik olukord ja kasumlikkus edasisele dumpinguhinnaga impordi survele vastu seista, nagu näitab põhjenduses 54 jj kirjeldatud uurimise analüüs. Selle tagajärjel liidu tootmisharu tõenäoliselt lakkab vinüülatsetaati vabaturu tarbeks tootmast või vähendab seda oluliselt.

(118)

Eespool esitatud analüüsi põhjal võib oodata, et liidu tootmisharu saab ajutiste meetmete kehtestamisest kasu.

(119)

Komisjon saatis küsimustikud kahele teadaolevale sõltumatule importijale, kes andsid endast teada algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(120)

Uurimine näitas, et oluline osa tema käibest oli seotud vaatlusaluse tootega.

(121)

Analüüsiti tollimaksude mõju importija kasumlikkusele. Analüüs näitas, et meetmete kehtestamine mõjutab tema kasumit ja importi sel määral, et põhjustaks kasumlikkuse languse. Seega mõjutaksid meetmed väga tõenäoliselt importija äritegevust kulude osas. Importija siiski kinnitas, et ta saab turu praegust olukorda (nõudlus jääb eeldatavalt stabiilseks) arvestades vähemalt osa suurenevast kulust tarbijatele edasi suunata. Uurimine näitas samuti, et importijal on võimalik tellida toodet tootjatelt, kelle suhtes tollimaksu ei kohaldata, näiteks Taiwani või liidu tootjad.

(122)

Eespool öeldut arvestades tehakse järeldus, et meetmete kehtestamine mõjutab importijaid vähesel määral.

(123)

Kasutajad on menetlusega seoses näidanud üles suurt huvi. Uurimisel tegid koostööd kaksteist kasutajat; kahe kasutaja puhul kontrolliti neile asjaomasest riigist saabuva impordi mahtu. Need äriühingud asuvad kõikjal liidu piires ning tegutsevad selliste tööstuslike rakenduste sektoris nagu lakid, värvid ja liimid.

(124)

Koostööd tegevate kasutajate import moodustab Eurostati andmetel ligikaudu kolmandiku USAst saabuvast koguimpordist. Uurimine näitas, et koostööd tegevad kasutajad ostavad USAst 30 % oma vinüülatsetaatmonomeeri vajadusest ja EList 57 %.

(125)

Uurimine näitas, et kahe kontrollitud kasutaja tootmiskuludest võtab vinüülatsetaatmonomeer ligikaudu kolmandiku.

(126)

Mõned kasutajad väitsid, et meetmete kehtestamisel tõuseksid nende tootmiskulud ja neil oleks raske sellist kulude kasvu tarbijatele edasi suunata, sest hinnakonkurents turul on väga tugev. Kõnealused raskused võivad väidetavalt kas kahandada nende kasutajate turuosa ja soodustada väljapoolt liitu pärit konkurente või sundida neid praeguselt tootmisprotsessilt ümber lülituma muule, vaatlusalust toodet mitte sisaldavale toodangule. Meetmete lõpptulemus oleks väidetavalt siiski kasutajate kasumimarginaali oluline vähenemine.

(127)

Kaks kasutajat väitsid, et väiksem kasumimarginaal viib tootmisse suunatavate investeeringute vähenemisele, mis omakorda kahjustab tööhõivet.

(128)

Kasumimarginaalide vähenemisega seoses tuleb märkida, et kasutajate kasumlikkuse kõrget taset arvestades võib loota, et isegi kui nad ei suuda kulude kasvu tarbijatele edasi suunata, mõjutab tollimaksude kehtestamine nende kasumimarginaali üsna vähesel määral. Seega on tõenäoline, et investeeringuid tootmisse ei katkestata ja mõju tööhõivele ei ole märkimisväärne. Seega lükati väide tagasi.

(129)

Vastuseks väitele, et meetmete kehtestamine vaatlusaluse toote impordi suhtes kahjustab liidu kasutajate konkurentsivõimet, suurendab nende tootmiskulusid ja soodustab järgmise etapi toodete importi muudest kolmandatest riikidest, tuleb meenutada, et tollimaksude kehtestamise eesmärk ei ole peatada importimist ja et meetmed kehtestatakse tasemel, mis ei takista kasutajatel USAst importida. Dumpinguvastaste meetmete eesmärk on taastada kõigile võrdsed võimalused liidu turul vaatlusaluse tootega kauplemiseks. Sellest tulenevalt ja arvestades asjaolu, et ainult kolmandik kasutajatele vajalikust vinüülatsetaatmonomeerist tuleb USAst, lükati väide tagasi.

(130)

Lisaks eespool öeldule tuleb rõhutada, et paljude kasutajate sõnul on vinüülatsetaatmonomeeri tarneallikate vähesuse tõttu esmatähtis tagada vinüülatsetaatmonomeeri tarnimine liidust piisaval hulgal. Siinjuures tuleb meenutada, et uurimise andmetel on küllaltki tõenäoline, et liidu tootmisharu katkestab vinüülatsetaatmonomeeri tootmise vabaturu tarbeks, kui meetmeid ei kehtestata. Tarnete mitmekesisuse seisukohast on meetmete kehtestamine seega ka liidu kasutajate huvides.

(131)

Eespool öeldut arvestades tehakse esialgne järeldus, et meetmete kehtestamine mõjutab kasutajaid vaid vähesel määral.

(132)

Eespool öeldut arvestades tehakse esialgne järeldus, et tuginedes olemasolevatele andmetele liidu huvide kohta, ei ole võimalik otseselt järeldada, et ajutiste meetmete kehtestamine USAst pärit vinüülatsetaadi impordi suhtes ei oleks liidu huvides.

(133)

Silmas pidades dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi, tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule täiendavat kahju.

(134)

Kõnealuste meetmete taseme määramisel võeti arvesse kindlaks tehtud dumpingumarginaale ning liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks vajalikku tollimaksumäära.

(135)

Kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksu arvutamisel leiti, et meetmed peaksid võimaldama liidu tootmisharul katta tootmiskulud ja saada üldjoontes sellist maksueelset kasumit, mida võiks saavutada liidus seda liiki tootmisharu samasuguse toote müügiga tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumisel.

(136)

Seepärast arvutati kahju kõrvaldamise tase dumpinguhinnaga impordi keskmise hinna ja liidu tootmisharu taotlushinna võrdluse alusel. Taotletava hinna saamiseks lisati taotletav kasumimarginaal liidu tootmisharu tootmiskuludele. Taotletavaks kasumimarginaaliks määrati ajutiselt 9,9 %. See määrati võrdluses kasumlikkusega keskmise tulu alusel (mõõdetuna EBITDA ja müügi suhtena), mida naftakeemia ettevõtted, kes tegutsevad vinüülatsetaatmonomeeri sektorile sarnases valdkonnas, ajavahemikus 2007–2009 teenisid.

(137)

Hindade allalöömise marginaaliks kujunes rohkem kui 30 %.

(138)

Eelöeldut silmas pidades leitakse, et kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 tuleks asjaomasest riigist pärit impordi suhtes kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed, mis vastaks kas dumpingu- või kahjumarginaali määrale, olenevalt sellest, kumb neist on madalam, kooskõlas väiksema tollimaksu reegliga. Käesoleval juhul tuleks tollimaksu määr kehtestada vastavalt kindlaksmääratud dumpingumarginaali tasemele.

(139)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad kehtestati käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis tehti uurimise käigus kindlaks nende äriühingute puhul. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt kõikide muude äriühingute suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit Ameerika Ühendriikidest ning toodetud nimetatud äriühingute, seega konkreetsete juriidiliste isikute poolt. Imporditavate toodete suhtes, mida toodab mõni teine käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi kõnealuseid määrasid kohaldada ning nende puhul kehtib kõikide teiste äriühingute suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(140)

Taotlused kohaldada nimetatud individuaalsete äriühingute jaoks ettenähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid (nt pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmis- või müügiüksuse asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile (3) koos kõigi vajalike andmetega, eelkõige võimalikud muudatused äriühingu tootmistegevuses, siseriiklikus või eksportmüügis seoses nt nimevahetuse või muutusega tootmis- või müügiüksustes. Vajaduse korral muudab komisjon määrust pärast nõuandekomiteega konsulteerimist ja ajakohastab nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(141)

Vastavalt eespool osutatule on kavandatavad dumpinguvastase tollimaksu määrad, mida väljendatakse protsendina CIF-hinnast liidu piiril, esialgu järgmised:

(142)

Tõrgeteta asjaajamise huvides tuleks määrata ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud, kes andsid endast teada menetluse algatamisteates märgitud tähtaja jooksul, saavad esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist. Lisaks tuleb märkida, et tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused käesolevas määruses on esialgsed ning need tuleb lõplike järelduste kehtestamisel üle vaadata,