I LISA

RAHAPOLIITIKA RAKENDAMINE EUROALAL

Eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluskorra ülddokumentatsioon

SISUKORD

SISSEJUHATUS

1. PEATÜKK.   RAHAPOLIITIKA RAAMISTIKU ÜLEVAADE

1.1.	Euroopa Keskpankade Süsteem

1.2.	Eurosüsteemi eesmärgid

1.3.	Eurosüsteemi rahapoliitika instrumendid

1.3.1.

Avaturuoperatsioonid

1.3.2.

Püsivõimalused

1.3.3.

Kohustuslik reserv

1.4.

Osapooled

1.5.

Alusvara

1.6.	Rahapoliitika raamistiku muudatused

2. PEATÜKK.   KÕLBLIKUD TEHINGUPOOLED

2.1.	Üldised kõlblikkuskriteeriumid

2.2.	Kiirpakkumiste ja kahepoolsete operatsioonide osapoolte valimine

2.3.	Sanktsioonid osapoolte kohustuste rikkumise korral

2.4.	Võimalikud meetmed usaldatavusnõuetele viidates või kohustuste rikkumise korral

2.4.1.

Usaldatavusnõuetel põhinevad meetmed

2.4.2.

Meetmed kohustuste rikkumise korral

2.4.3.

Proportsionaalne ja mittediskrimineeriv valikuliste meetmete kohaldamine

3. PEATÜKK.   AVATURUOPERATSIOONID

3.1.	Pöördtehingud

3.1.1.

Üldist

3.1.2.

Põhilised refinantseerimisoperatsioonid

3.1.3.

Pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid

3.1.4.

Peenhäälestus-pöördoperatsioonid

3.1.5.

Struktuurilised pöördtehingud

3.2.	Otsetehingud

3.2.1.

Instrumendi liik

3.2.2.

Õiguslik olemus

3.2.3.

Hinnatingimused

3.2.4.

Muud omadused

3.3.	EKP võlasertifikaatide emissioon

3.3.1.

Instrumendi liik

3.3.2.

Õiguslik olemus

3.3.3.

Intressitingimused

3.4.4.

Muud omadused

3.4.	Välisvaluuta vahetustehingud

3.4.1.

Instrumendi liik

3.4.2.

Õiguslik olemus

3.4.3.

Valuuta ja vahetuskursi tingimused

3.4.4.

Muud omadused

3.5.	Tähtajaliste hoiuste kogumine

3.5.1.

Instrumendi liik

3.5.2.

Õiguslik olemus

3.5.3.

Intressitingimused

3.5.4.

Muud omadused

4. PEATÜKK.   PÜSIVÕIMALUSED

4.1.	Laenamise püsivõimalus

4.1.1.

Instrumendi liik

4.1.2.

Õiguslik olemus

4.1.3.

Kasutustingimused

4.1.4.

Tähtaeg ja intressitingimused

4.1.5.

Laenamise püsivõimaluse peatamine

4.2.	Hoiustamise püsivõimalus

4.2.1.

Instrumendi liik

4.2.2.

Õiguslik olemus

4.2.3.

Kasutustingimused

4.2.4.

Tähtaeg ja intressitingimused

4.2.5.

Püsivõimaluse peatamine

5. PEATÜKK.   MENETLUSED

5.1.	Pakkumismenetlused

5.1.1.

Üldist

5.1.2.

Pakkumisoperatsioonide ajakava

5.1.3.

Pakkumisoperatsioonide väljakuulutamine

5.1.4.

Osapoolte ettevalmistused pakkumisteks ja pakkumiste esitamine

5.1.5.

Pakkumiste jaotamise kord

5.1.6.

Tulemuste väljakuulutamine

5.2.	Kahepoolsete operatsioonide kord

5.2.1.

Üldist

5.2.2.

Otsekontakt osapooltega

5.2.3.

Väärtpaberibörside ja turuesindajate kaudu tehtavad operatsioonid

5.2.4.

Kahepoolsete operatsioonide väljakuulutamine

5.2.5.

Tehingupäevad

5.3.	Arvelduskord

5.3.1.

Üldist

5.3.2.

Avaturuoperatsioonide arveldamine

5.3.3.

Päevalõputöötlemine

6. PEATÜKK.   KÕLBLIKUD VARAD

6.1.

Üldist

6.2.	Alusvara kõlblikkuse määratlus

6.2.1.

Turukõlblike varade kõlblikkuskriteeriumid

6.2.2.

Turukõlbmatute varade kõlblikkuskriteeriumid

6.2.3.

Täiendavad nõuded kõlblike varade kasutamisel

6.3.	Eurosüsteemi krediidihindamisraamistik (ECAF)

6.3.1.

Reguleerimisala ja osad

6.3.2.

Turukõlblike varade kõrgetele krediidistandarditele vastavuse määramine

6.3.3.

Turukõlbmatute varade kõrgetele krediidistandarditele vastavuse määramine

6.3.4.

Krediidi hindamise süsteemide vastuvõetavuskriteeriumid

6.3.5.

Krediidi hindamise süsteemide tulemusseire

6.4.	Riskiohjemeetmed

6.4.1.

Üldpõhimõtted

6.4.2.

Turukõlblike varade riskiohjemeetmed

6.4.3.

Turukõlbmatute varade riskiohjemeetmed

6.5.	Alusvara hindamise põhimõtted

6.5.1.

Turukõlblikud varad

6.5.2.

Turukõlbmatud varad

6.6.	Kõlblike varade piiriülene kasutamine

6.6.1.

Keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistik

6.6.2.

Väärtpaberiarveldussüsteemide vahelised ühendused

6.7.	Muudes vääringutes (v.a euro) tagatiste aktsepteerimine eriolukordades

7. PEATÜKK.   KOHUSTUSLIK RESERV

7.1.

Üldist

7.2.	Reservinõudega hõlmatud asutused

7.3.	Kohustusliku reservi kindlaksmääramine

7.3.1.

Reservibaas ja kohustusliku reservi määr

7.3.2.

Reservinõude arvutamine

7.4.	Reservihoiuste hoidmine

7.4.1.

Hoidmisperiood

7.4.2.

Reservihoiused

7.4.3.

Reservihoiuste tasustamine

7.5.	Reservibaasi aruandlus, kinnitamine ja kontrollimine

7.6.	Mittevastavus kohustusliku reservi nõudele

1. LIIDE.

Rahapoliitika operatsioonide ja menetluste näited

2. LIIDE.

Sõnastik

3. LIIDE.

Välisvaluuta interventsioonide ja välisvaluuta vahetustehingute osapoolte valimine rahapoliitika elluviimiseks

4. LIIDE.

Euroopa Keskpanga rahandus- ja pangandusstatistika aruandlusraamistik

5. LIIDE.

Eurosüsteemi veebilehed

6. LIIDE.

Menetlused ja sanktsioonid osapoolte kohustuste rikkumise korral

7. LIIDE.

Kehtiva katte loomine krediidinõuetele

Lühendid

CCBM	keskpankadevaheline piiriüleste tagatiste haldamise raamistik
ECAF	eurosüsteemi krediidihindamisraamistik
ECAI	reitinguagentuur
EKP	Euroopa Keskpank
EKPS	Euroopa Keskpankade Süsteem
EL	Euroopa Liit
EMP	Euroopa Majanduspiirkond
EMÜ	Euroopa Majandusühendus
ESA 95	Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteem 1995
ICAS	RKPde majasisene krediidihindamissüsteem
IRB	osapoolte majasisene reitingupõhine süsteem
ISIN	rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber
RKP	riigi keskpank
RMBD	hüpoteegiga tagatud turukõlbmatud võlainstrumendid
RTGS	reaalajaline brutoarveldussüsteem
SSS	väärtpaberiarveldussüsteem
TARGET	üleeuroopaline automatiseeritud reaalajaline brutoarveldussüsteem vastavalt suunise EKP/2005/16 määratlusele
TARGET2	üleeuroopaline automatiseeritud reaalajaline brutoarveldussüsteem vastavalt suunise EKP/2007/2 määratlusele

Sissejuhatus

Käesolevas dokumendis esitatakse operatsiooniline raamistik, mille eurosüsteem on valinud ühtse rahapoliitika elluviimiseks euroalal. Dokument moodustab osa eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluskorra õigusraamistikust ning on mõeldud eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluskorra ülddokumentatsiooniks, mille eesmärk on eelkõige pakkuda osapooltele teavet, mida nad vajavad seoses eurosüsteemi rahapoliitika raamistikuga.

Ülddokumentatsioon ise ei anna osapooltele õigusi ega sea neile kohustusi. Eurosüsteemi ja selle osapoolte õiguslik suhe määratakse kindlaks asjakohaste lepingute või määrustega.

Dokument on jagatud seitsmeks peatükiks. 1. peatükis antakse ülevaade eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonilisest raamistikust. 2. peatükis määratletakse eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide osapoolte kõlblikkuskriteeriumid. 3. peatükis kirjeldatakse avaturuoperatsioone, 4. peatükis aga osapoolte käsutuses olevaid püsivõimalusi. 5. peatükis kirjeldatakse rahapoliitika operatsioonide tegemisel rakendatavat korda. 6. peatükis määratletakse rahapoliitika operatsioonide alusvara kõlblikkuskriteeriumid. 7. peatükis tutvustatakse eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemi.

Liidetes on esitatud rahapoliitika operatsioonide näited, sõnastik, eurosüsteemi valuutaturul tehtavate sekkumisoperatsioonide (interventsioonide) osapoolte valiku kriteeriumid, Euroopa Keskpanga raha- ja pangandusstatistika aruandlusraamistiku tutvustus, eurosüsteemi veebilehtede loetelu, osapoolte kohustuste rikkumisel rakendatavate menetluste ja sanktsioonide kirjeldus ning täiendavad õiguslikud nõuded kehtiva katte tagamiseks krediidinõuetele, mida kasutatakse eurosüsteemis tagatisena.

1.   PEATÜKK

RAHAPOLIITIKA RAAMISTIKU ÜLEVAADE

1.1.   Euroopa Keskpankade Süsteem

Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS) koosneb Euroopa Keskpangast (EKP) ja ELi liikmesriikide keskpankadest (1). EKPS tegutseb kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepinguga ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjaga (edaspidi „EKPSi põhikiri”). EKPSi juhivad EKP otsuseid tegevad organid. EKP nõukogu vastutab rahapoliitika väljatöötamise eest ning EKP juhatus on volitatud rakendama rahapoliitikat vastavalt nõukogu tehtud otsustele ja kehtestatud suunistele. Kui see on võimalik ja asjakohane ning aitab kaasa töö tulemuslikkuse tagamisele, laseb EKP liikmesriikide keskpankadel (RKPd) (2) teha eurosüsteemi ülesannete hulka kuuluvaid operatsioone. Kui see on rahapoliitika elluviimiseks vajalik, võivad liikmesriikide keskpangad jagada eurosüsteemi liikmete vahel eurosüsteemi operatsioonides osalevate osapooltega seotud teavet, näiteks tegevusandmeid (3). Eurosüsteemi rahapoliitika operatsioone tehakse kõigis liikmesriikides ühtsetel tingimustel (4).

1.2.   Eurosüsteemi eesmärgid

Lepingu artikli 127 lõike 1 kohaselt on eurosüsteemi esmane eesmärk hinnastabiilsuse säilitamine. Nimetatud põhieesmärki piiramata peab eurosüsteem toetama liidu üldist majanduspoliitikat. Nende eesmärkide poole pürgimisel peab eurosüsteem tegutsema kooskõlas vabal konkurentsil põhineva avatud turumajanduse põhimõtetega ja toetama ressursside efektiivset jaotamist.

1.3.   Eurosüsteemi rahapoliitika instrumendid

Oma eesmärkide saavutamiseks on eurosüsteemi käsutuses hulk rahapoliitika instrumente; eurosüsteem teeb avaturuoperatsioone, pakub püsivõimalusi ja kohustab krediidiasutusi hoidma kohustuslikku reservi eurosüsteemis olevail kontodel.

1.3.1.   Avaturuoperatsioonid

Avaturuoperatsioonidel on eurosüsteemi rahapoliitikas oluline osa; nende kaudu suunatakse intressimäärasid, juhitakse likviidsust turul ja antakse märku rahapoliitilisest hoiakust. Avaturuoperatsioonide tegemiseks on eurosüsteemi käsutuses viis liiki instrumente. Kõige olulisem instrument on pöördtehing (rakendatakse tagasiostulepingute või tagatud laenude baasil). Eurosüsteem võib kasutada ka otsetehinguid, EKP võlasertifikaatide emissiooni, välisvaluuta vahetustehinguid ja tähtajaliste hoiuste kogumist. Avaturuoperatsioone algatab EKP, kes otsustab ka kasutatava instrumendi ja operatsiooni tegemise tingimused. Tegemisviisiks võib valida tavapakkumismenetlused, kiirpakkumismenetlused või kahepoolsed menetlused (5). Eesmärkide, regulaarsuse ja menetluskorra põhjal võib eurosüsteemi avaturuoperatsioonid jagada järgmisse nelja kategooriasse (vt ka tabel 1).

a)

Põhilised refinantseerimisoperatsioonid on regulaarsed likviidsust lisavad pöördtehingud, mis toimuvad kord nädalas ja mille tähtaeg on tavaliselt üks nädal. Selliseid tehinguid teevad RKPd tavapakkumistena. Põhilised refinantseerimisoperatsioonid on eurosüsteemi avaturuoperatsioonide täitmisel esmatähtsad.

b)

Pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid on likviidsust lisavad pöördtehingud, mis toimuvad kord kuus ja mille tähtaeg on tavaliselt kolm kuud. Selliste operatsioonide eesmärk on tagada osapooltele täiendav pikemaajalisem refinantseerimine ning neid teevad RKPd tavapakkumistena. Selliste operatsioonide puhul ei kavatse eurosüsteem tavaliselt turule märku anda ning seepärast on ta üldjuhul intressivõtja.

c)

Peenhäälestusoperatsioonid toimuvad vajadust mööda ning nende eesmärk on juhtida likviidsust turul ja suunata intressimäärasid eelkõige selleks, et tasandada turul toimuvate ootamatute likviidsuskõikumiste mõju intressimääradele. Peenhäälestustehinguid võib teha reservi hoidmise perioodi viimasel päeval likviidsustasakaalu säilitamiseks, et kõrvaldada pärast viimast põhilist refinantseerimistoimingut esinenud mõjutused. Peenhäälestustehinguteks on eelkõige pöördtehingud, aga ka välisvaluuta vahetustehingud või tähtajaliste hoiuste kogumine. Peenhäälestusoperatsioonide tegemisel rakendatavaid instrumente ja menetluskorda kohandatakse sõltuvalt tehingu liigist ja operatsiooni konkreetsest eesmärgist. Peenhäälestusoperatsioone teevad tavaliselt RKPd, kasutades kiirpakkumismenetlusi või kahepoolseid menetlusi. EKP nõukogu võib otsustada, kas erandolukorras võib kahepoolseid peenhäälestusoperatsioone teha EKP ise.

d)

Lisaks võib eurosüsteem teha struktuurioperatsioone, emiteerides EKP võlasertifikaate ning kasutades pöörd- ja otsetehinguid. Selliseid operatsioone tehakse siis, kui EKP soovib kohandada eurosüsteemi struktuurilist positsiooni finantssektori suhtes (regulaarselt või ebaregulaarselt). Pöördtehingutena ja võlainstrumentide emissiooniga tehtavaid struktuurioperatsioone viivad RKPd ellu tavapakkumismenetluste vormis. Otsetehingutena tehtavaid struktuurioperatsioone viivad RKPd tavaliselt ellu kahepoolsete menetluste teel. EKP nõukogu võib otsustada, kas erandolukorras võib struktuurioperatsioone teha EKP ise.

1.3.2.   Püsivõimalused

Püsivõimaluste eesmärk on lisada ja vähendada üleöölikviidsust, anda märku rahapoliitika üldisest kursist ja piirata pankadevahelise üleööturu intressimäärasid. Olenevalt teatavate operatsioonidele juurdepääsu tingimuste täitmisest on juhul, kui kõlblikud osapooled sellekohast initsiatiivi näitavad, neil võimalik kasutada kaht liiki püsivõimalusi (vt ka tabel 1).

a)

Osapooled võivad kasutada laenamise püsivõimalust, et saada RKPdelt kõlblike varade vastu üleöölikviidsust. Tavaolukorras ei kehti osapooltele püsivõimaluse kasutamise suhtes krediidi- ega muid piiranguid peale piisava alusvara esitamise nõude. Laenamise püsivõimaluse intressimäär võetakse tavaliselt pankadevahelise üleööturu intressi ülemmääraks.

b)	Osapooled võivad kasutada hoiustamise püsivõimalust, et avada RKPdes üleööhoiuseid. Tavaolukorras ei kehti osapooltele püsivõimaluse kasutamise suhtes hoiustamis- ega muid piiranguid. Hoiustamise püsivõimaluse intressimäär võetakse tavaliselt pankadevahelise üleööturu intressi alammääraks.

Püsivõimalusi haldavad RKPd detsentraliseeritult.

1.3.3.   Kohustuslik reserv

Eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteem kehtib euroalal tegutsevate krediidiasutuste suhtes ja selle peamiseks eesmärgiks on rahaturu intressimäärade stabiliseerimine ja struktuurse likviidsuspuudujäägi loomine (või suurendamine). Iga asutuse reservinõue määratakse kindlaks tema bilansikomponentide põhjal. Intressimäärade stabiliseerimiseks lubab eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteem asutustel kasutada perioodi keskmist täitmist. Reservinõude täitmine määratakse kindlaks asutuse päeva keskmise reservihoidmise põhjal hoidmisperioodi jooksul. Asutuste kohustusliku reservi hoiused tasustatakse eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimääraga.

Tabel 1

Eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonid

Rahapoliitika operatsioonid	Tehingute liigid		Tähtaeg	Sagedus	Menetluskord
	Likviidsuse lisamine	Likviidsuse vähendamine
Avaturuoperatsioonid
Põhilised refinantseerimisoperatsioonid	Pöördtehingud	—	Üks nädal	Kord nädalas	Tavapakkumised
Pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid	Pöördtehingud	—	Kolm kuud	Kord kuus	Tavapakkumised
Peenhäälestusoperatsioonid	Pöördtehingud Välisvaluuta vahetustehingud	Pöördtehingud Tähtajaliste hoiuste kogumine Välisvaluuta vahetustehingud	Standardimata	Ebaregulaarsed	Kiirpakkumised Kahepoolsed menetlused
Struktuurioperatsioonid	Pöördtehingud	EKP võlasertifikaatide emissioon	Standarditud/standardimata	Regulaarsed ja ebaregulaarsed	Tavapakkumised
	Otseostud	Otsemüük	—	Ebaregulaarsed	Kahepoolsed menetlused
Püsivõimalused
Laenamise püsivõimalus	Pöördtehingud	—	Üleöö	Kasutamine osapoolte äranägemisel
Hoiustamise püsivõimalus	—	Hoiused	Üleöö	Kasutamine osapoolte äranägemisel

1.4.   Osapooled

Eurosüsteemi rahapoliitika raamistik on loodud selliselt, et tagatud oleks lai osapoolte valik. Asutused, kelle suhtes kohaldatakse kohustusliku reservi nõuet EKPSi põhikirja artikli 19.1 kohaselt, võivad kasutada püsivõimalusi ning osaleda tavapakkumistel põhinevates avaturuoperatsioonides ja ka otsetehingutes. Eurosüsteem võib peenhäälestusoperatsioonides osalema valida piiratud arvu osapooli. Rahapoliitika eesmärkidel tehtavate välisvaluuta vahetustehingute puhul kasutatakse aktiivseid valuutaturu osalisi. Selliste operatsioonide osapoolteks on ainult euroalal asutatud eurosüsteemi valuutaturu interventsioonideks valitud asutused.

Eeldatakse, et osapooled teavad ja järgivad nende suhtes kehtivaid rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaseid õigusakte.

1.5.   Alusvara

EKPSi põhikirja artikli 18.1 kohaselt peavad kõik eurosüsteemi laenuoperatsioonid (st likviidsust lisavad rahapoliitika operatsioonid ja päevasisesed laenuoperatsioonid) tuginema adekvaatsele tagatisele. Eurosüsteem aktsepteerib operatsioonide tegemisel laias ulatuses alusvara. Eurosüsteem on töötanud välja kõlblike tagatisvarade ühtse raamistiku, mida kasutatakse kõigis eurosüsteemi laenuoperatsioonides (nimetatakse ka „ühtne loetelu”). 1. jaanuaril 2007 vahetas see ühtne raamistik välja senise kaheastmelise tagatisvara süsteemi, mis oli kehtinud alates majandus- ja rahaliidu kolmanda etapi algusest. Ühtne loetelu hõlmab nii turukõlblikke kui ka turukõlbmatuid varasid, mis vastavad eurosüsteemi poolt kogu euroala jaoks kindlaks määratud kõlblikkuskriteeriumidele. Eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide eesmärgil ei tehta vahet turukõlblike ja turukõlbmatute varade vahel kvaliteedi või kõlblikkuse seisukohast, kuigi otsetehinguteks eurosüsteem turukõlbmatuid varasid ei kasuta. Kõiki kõlblikke varasid võib kasutada piiriüleselt keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistiku (CCBM) vahendusel või turukõlblike varade puhul liidu väärtpaberiarveldussüsteemide vaheliste kõlblike ühenduste kaudu.

1.6.   Rahapoliitika raamistiku muudatused

EKP nõukogu võib eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide instrumente, tingimusi, kriteeriume ja menetlusi igal ajal muuta.

2.   PEATÜKK

KÕLBLIKUD TEHINGUPOOLED

2.1.   Üldised kõlblikkuskriteeriumid

Eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide osapooled peavad vastama teatavatele kõlblikkuskriteeriumidele (6). Need kriteeriumid määratletakse selliselt, et eurosüsteemi rahapoliitika operatsioone saaks kasutada lai valik asutusi, et toetataks asutuste võrdset kohtlemist kogu euroalal ja tagataks, et osapooled täidavad teatavaid operatsioonilisi ja usaldatavusnõudeid.

a)

Kõlblikeks osapoolteks saavad olla ainult sellised asutused, kelle suhtes kehtib EKPSi põhikirja artikli 19.1 kohane eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteem. Asutused, kes on eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemist tulenevatest kohustustest vabastatud (vt punkt 7.2), ei ole eurosüsteemi püsivõimaluste ja avaturuoperatsioonide jaoks kõlblikud osapooled.

b)

Osapooled peavad olema finantsiliselt usaldusväärsed. Riiklikud asutused peavad nende suhtes rakendama vähemalt ühte liidu/EMP ühtlustatud järelevalve vormi (7). Lähtudes nende konkreetsest institutsioonilisest olemusest liidu õiguse raames, võib osapooltena aktsepteerida ka finantsiliselt usaldusväärseid asutusi lepingu artikli 123 lõike 2 mõistes, mille järelevalve tase on võrreldav pädeva ametiasutuse järelevalvega. Osapooltena võib aktsepteerida ka usaldusväärseid asutusi, mille järelevalve toimub riigi pädeva ametiasutuse poolt tehtava liidus/EMPs harmoneeritud järelevalvega võrreldava harmoneerimata järelevalvestandardi alusel, nt selliste asutuste euroalal asutatud filiaale, kelle peakorter asub väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda (EMP).

c)	Osapooled peavad vastama kõigile vastava RKP (või EKP) rakendatavates asjakohastes lepingutes või määrustes sätestatud operatsioonide kriteeriumidele, et tagada eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide tõhus elluviimine.

Kõnealused kõlblikkuskriteeriumid on kogu euroalal ühtsed. Üldistele kõlblikkuskriteeriumidele vastavad asutused võivad

a)	omada ligipääsu eurosüsteemi püsivõimalustele ning

b)	osaleda tavapakkumistel põhinevates eurosüsteemi avaturuoperatsioonides.

Asutusel võib olla juurdepääs eurosüsteemi püsivõimalustele ja tavapakkumistel põhinevatele avaturuoperatsioonidele ainult oma asutamiskohajärgse RKP kaudu. Kui asutus on asutatud (peakontori või filiaalide kaudu) rohkem kui ühes liikmesriigis, on igal üksusel ligipääs kõnealustele operatsioonidele oma asukohajärgse RKP kaudu olenemata asjaolust, et asutuse pakkumise võib igas liikmesriigis esitada ainult üks üksus (kas peakontor või määratud filiaal).

2.2.   Kiirpakkumiste ja kahepoolsete operatsioonide osapoolte valimine

Otsetehingute puhul ei kehtestata osapoolte valikule eelnevaid piiranguid.

Rahapoliitika eesmärkidel tehtavate välisvaluuta vahetustehingute puhul peavad osapooled olema suutelised tegema tulemuslikult suuremahulisi valuutaturu operatsioone igasugustes turutingimustes. Välisvaluuta vahetustehingute osapoolte valik vastab euroalal asuvatele osapooltele, kes on valitud eurosüsteemi valuutaturu interventsioonideks. Valuutaturul ellu viidavate interventsioonide osapoolte valimise kriteeriumid ja kord on esitatud 3. liites.

Muude kiirpakkumismenetlustele ja kahepoolsetele menetlustele tuginevate operatsioonide (peenhäälestus-pöördtehingud ja tähtajaliste hoiuste kogumine) puhul valib iga RKP osapoolte kogumi selles liikmesriigis asutatud asutuste seast, kes vastavad osapoolte üldistele kõlblikkuskriteeriumidele. Esmane valikukriteerium on rahaturul tegutsemine. Lisaks võidakse arvesse võtta ka muid kriteeriume, näiteks maaklerite tegevuse tulemuslikkust ja pakkumisvõimet.

Kiirpakkumismenetluste ja kahepoolsete operatsioonide puhul kauplevad RKPd osapooltega, kes kuuluvad nende vastavate peenhäälestusoperatsioonide osapoolte hulka. Kiirpakkumisi ja kahepoolseid operatsioone võib teha ka mitmete teiste osapooltega.

EKP nõukogu võib otsustada, kas erandolukorras võib kahepoolseid peenhäälestusoperatsioone teha EKP ise. Kui EKP peaks tegema kahepoolseid operatsioone, valib EKP võrdse juurdepääsu tagamiseks osapooled rotatsiooni korras nende euroala osapoolte seast, kes on kõlblikud kiirpakkumismenetluste ja kahepoolsete operatsioonide jaoks.

2.3.   Sanktsioonid osapoolte kohustuste rikkumise korral

EKP rakendab sanktsioone asutuste suhtes, kes rikuvad kohustusliku reservi kohaldamist käsitlevatest EKP määrustest ja otsustest tulenevaid kohustusi, vastavalt nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrusele (EÜ) nr 2532/98 Euroopa Keskpanga volituste kohta rakendada sanktsioone, (8) Euroopa Keskpanga 23. septembri 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 2157/1999 Euroopa Keskpanga volituste kohta sanktsioonide rakendamiseks (EKP/1999/4), (9) nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrusele (EÜ) nr 2531/98 kohustuslike reservide kohaldamise kohta Euroopa Keskpanga poolt (10) ja Euroopa Keskpanga 12. septembri 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 1745/2003 kohustuslike reservide kohaldamise kohta (EKP/2003/9) (11). Asjakohased sanktsioonid ja nende kohaldamise menetluskord on sätestatud eespool nimetatud määrustes. Peale selle võib eurosüsteem kohustusliku reservi nõude tõsise rikkumise korral peatada osapoolte osaluse avaturuoperatsioonides.

Eurosüsteem võib kohaldada ja kohaldab osapoolte suhtes rahatrahve või peatada ja peatab osapoolte osaluse avaturuoperatsioonides vastava RKP (või EKP) rakendatavate lepingute või määruste kohaselt, kui osapooled rikuvad vastava RKP (või EKP) rakendatavatest lepingutest või määrustest tulenevaid kohustusi nii, nagu allpool sätestatud.

See kehtib juhtudel, kui rikutakse a) pakkumiseeskirju, kui osapool ei saa üle kanda piisavalt suurt hulka alusvara või sularaha, (12) et katta (arvelduspäeval) likviidsuse operatsiooni raames talle määratud summa või rahuldada operatsiooni aegumiseni vastavat lisatagatise nõuet, või kui ta ei suuda üle kanda piisavat hulka sularaha, et arveldada talle likviidsuse vähendamise operatsiooni käigus määratud summa, ja b) kahepoolsete tehingute eeskirju, kui osapool ei saa esitada piisavat hulka kõlblikke alusvarasid või kui ta ei saa esitada piisaval hulgal sularaha vastavalt kahepoolse tehingu kokkuleppele, või kui ta ei suuda mis tahes ajal kahepoolse tehingu lõppemiseni rahuldada lisatagatise nõuet.

Samuti kehtib see juhtudel, kui osapool rikub a) alusvara kasutamise eeskirju (kui osapool kasutab varasid, mis on kõlbmatud või kõlbmatuks muutunud või mida osapool ei saa kasutada näiteks seetõttu, et emitent/garant ja osapool on lähedalt seotud või samased) ja b) päevalõpukorra ja laenamise püsivõimaluse kasutamise tingimuste kohta kehtivaid eeskirju (kui osapool, kelle arvelduskonto bilanss on päeva lõpus negatiivne, ei täida laenamise püsivõimaluse kasutamise tingimusi).

Lisaks osapoolele, kes rikub eeskirju, võib peatamismeetmeid rakendada ka sama asutuse teistes liikmesriikides asuvate filiaalide suhtes. Kui see on erandliku meetmena vajalik rikkumise tõsiduse tõttu (näiteks sagedase või pikaajalise rikkumise puhul), võib teatavaks ajavahemikuks peatada osapoole osaluse kõigis edasistes rahapoliitika operatsioonides.

Pakkumisoperatsioone, kahepoolseid tehinguid, alusvara, päevalõpukorda või laenamise püsivõimaluse kasutamise tingimusi käsitlevate eeskirjade rikkumise korral arvutatakse RKPde kehtestatavad rahatrahvid eelnevalt kindlaks määratud trahvimäära põhjal (nagu on sätestatud 6. liites).

2.4.   Võimalikud meetmed usaldatavusnõuetele viidates või kohustuste rikkumise korral

2.4.1.   Usaldatavusnõuetel põhinevad meetmed

Usaldatavusnõuetele viidates võib eurosüsteem võtta järgmised meetmed:

a)	asjaomase RKP või EKP poolt rakendatavate lepingute või õigusaktide kohaselt võib eurosüsteem peatada või lõpetada konkreetse osapoole juurdepääsu rahapoliitika instrumentidele või seada sellele piiranguid;

b)	eurosüsteem võib varasid tagasi lükata, piirata nende kasutamist või kohaldada eurosüsteemi krediiditehingutes teatud osapoolte poolt tagatisena esitatud varade puhul täiendavaid allahindlusi.

2.4.2.   Meetmed kohustuste rikkumise korral

Kui osapooled rikuvad mis tahes lepingut või õigusakti, võib eurosüsteem peatada, piirata või lõpetada nende juurdepääsu rahapoliitika operatsioonidele.

2.4.3.   Proportsionaalne ja mittediskrimineeriv valikuliste meetmete kohaldamine

Kõiki usaldusväärse riskijuhtimise tagamiseks kohaldatavaid valikulisi meetmeid kaalub eurosüsteem proportsionaalselt ja mittediskrimineerivalt. Konkreetse osapoole suhtes kohaldatavaid valikulisi meetmeid tuleb kohaselt põhjendada.

3.   PEATÜKK

AVATURUOPERATSIOONID

Avaturuoperatsioonidel on eurosüsteemi rahapoliitikas oluline osa. Neid kasutatakse intressimäärade suunamiseks, turu likviidsuse juhtimiseks ja rahapoliitilisest hoiakust märku andmiseks. Eesmärkide, regulaarsuse ja menetluskorra põhjal võib eurosüsteemi avaturuoperatsioonid jagada nelja kategooriasse: põhilised refinantseerimisoperatsioonid, pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid, peenhäälestusoperatsioonid ja struktuurioperatsioonid. Eurosüsteemi peamised avaturuinstrumendid on pöördtehingud ning neid võib kasutada kõigis neljas operatsioonikategoorias, samal ajal kui EKP võlasertifikaate võib kasutada likviidsust vähendavateks struktuurioperatsioonideks. Struktuurioperatsioone võib teha ka otsetehingutena, st ostu- või müügitehingutena. Lisaks võib eurosüsteem peenhäälestusoperatsioonide tegemiseks kasutada veel kahte instrumenti: valuutavahetustehinguid ja tähtajaliste hoiuste kogumist. Allpool toodud punktides tutvustatakse üksikasjalikult eurosüsteemis kasutatavate eri liiki avaturuinstrumentide konkreetseid omadusi.

3.1.   Pöördtehingud

3.1.1.   Üldist

3.1.1.1.   Instrumendi liik

Pöördtehingud on operatsioonid, mille puhul eurosüsteem ostab või müüb kõlblikke varasid tagasiostulepingu alusel või teeb laenuoperatsioone tagatisena esitatud kõlblike varade vastu. Pöördtehinguid kasutatakse põhiliste refinantseerimisoperatsioonide ja pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide tegemiseks. Eurosüsteem võib pöördtehinguid kasutada ka struktuuri- ja peenhäälestusoperatsioonideks.

3.1.1.2.   Õiguslik olemus

RKPd võivad pöördtehinguid teha kas tagasiostulepingutena (st vara omandiõigus läheb üle krediidiandjale ning osapooled lepivad kokku vastupidises tehingus, mille puhul vara läheb tulevikus uuesti üle krediidisaajale) või tagatud laenudena (st vara kohta esitatakse täitmisele pööratav nõudeõigus, kuid võlakohustuse täitmise korral jääb vara omanikuks laenusaaja). Täiendavaid sätteid tagasiostulepingutel põhinevate pöördtehingute kohta esitatakse vastava RKP (või EKP) rakendatavates lepingutes. Tagatud laenudel põhinevate pöördtehingute tegemise kord võtab arvesse eri liikmesriikides rakendatavaid menetlusi ja formaalsusi, mida on vaja õiguse loomiseks tagatise (nt pandi, loovutuse või hüpoteegi) suhtes ja selle hilisemaks realiseerimiseks.

3.1.1.3.   Intressitingimused

Tagasiostulepingu puhul vastab ostuhinna ja tagasiostuhinna vahe operatsiooni tähtajaks laenatud rahasummalt makstavale intressile, st tagasiostuhind sisaldab vastavat maksmisele kuuluvat intressi. Tagatud laenuna tehtava pöördtehingu intressimäära kindlaksmääramiseks rakendatakse operatsiooni tähtaja jooksul laenusumma suhtes ettenähtud intressimäära. Eurosüsteemi avaturu pöördoperatsioonide suhtes kohaldatav intressimäär on lihtintressimäär, mis arvutatakse vastavalt intressiarvestusmeetodile „tegelik päevade arv / 360”.

3.1.2.   Põhilised refinantseerimisoperatsioonid

Põhilised refinantseerimisoperatsioonid on olulisimad eurosüsteemi tehtavad avaturuoperatsioonid, millel on esmatähtis roll intressimäärade suunamisel, turu likviidsuse juhtimisel ja rahapoliitilisest hoiakust märku andmisel.

Põhiliste refinantseerimisoperatsioonide omadused võib kokku võtta järgmiselt:

a)	tegemist on likviidsust lisavate pöördoperatsioonidega;

b)	neid tehakse regulaarselt iga nädal (13);

c)	tavaliselt on nende tähtaeg üks nädal (14);

d)	RKPd teevad neid detsentraliseeritult;

e)	neid viiakse ellu tavapakkumismenetlustena (vt punkt 5.1);

f)	kõik üldistele kõlblikkuskriteeriumidele vastavad osapooled (vt punkt 2.1) võivad esitada pakkumisi põhilisteks refinantseerimisoperatsioonideks ja

g)	põhiliste refinantseerimisoperatsioonide alusvaraks on kõlblikud nii turukõlblikud kui ka turukõlbmatud varad (vt 6. peatükk).

3.1.3.   Pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid

Eurosüsteem teeb ka regulaarseid refinantseerimisoperatsioone, mille tähtaeg on tavaliselt kolm kuud ja mille eesmärk on pakkuda finantssektorile täiendavat pikemaajalist refinantseerimist. Selliste operatsioonide puhul ei kavatse eurosüsteem tavaliselt turule märku anda ning seepärast on ta üldjuhul intressivõtja. Sellest tulenevalt tehakse pikemaajalisi refinantseerimisoperatsioone tavaliselt muutuva intressimääraga pakkumistena ja aeg-ajalt märgib EKP jaotatava mahu tulevastes pakkumistes ära. Erandjuhtudel võib eurosüsteem pikemaajalisi refinantseerimisoperatsioone teha ka fikseeritud intressimääraga pakkumistena muutuva intressimääraga pakkumismenetluse kaudu.

Pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide omadused võib kokku võtta järgmiselt:

a)	tegemist on likviidsust lisavate pöördoperatsioonidega;

b)	neid tehakse regulaarselt kord kuus (15);

c)	tavaliselt on nende tähtaeg kolm kuud (16);

d)	RKPd teevad neid detsentraliseeritult;

e)	neid viiakse ellu tavapakkumismenetlustena (vt punkt 5.1);

f)	kõik üldistele kõlblikkuskriteeriumidele vastavad osapooled (vt punkt 2.1) võivad esitada pakkumisi pikemaajalisteks refinantseerimisoperatsioonideks ja

g)	pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide alusvaraks on kõlblikud nii turukõlblikud kui ka turukõlbmatud varad (vt 6. peatükk).

3.1.4.   Peenhäälestus-pöördoperatsioonid

Eurosüsteem võib peenhäälestusoperatsioone teha avaturu pöördtehingutena. Peenhäälestusoperatsioonide eesmärk on juhtida likviidsust turul ja suunata intressimäärasid eelkõige selleks, et tasandada turul toimuvate ootamatute likviidsuskõikumiste mõju intressimääradele. Peenhäälestusoperatsioone võib teha reservi hoidmise perioodi viimasel päeval likviidsustasakaalu säilitamiseks, et kõrvaldada pärast viimast põhilist refinantseerimisopratsiooni esinenud mõjutused. Ootamatud turusuundumused võivad eeldada kiiret tegutsemist ja seepärast on soovitav hoida kõnealuste operatsioonide tegemise menetluskord ja operatsioonilised detailid väga paindlikud.

Peenhäälestus-pöördoperatsioonide refinantseerimisoperatsioonide omadused võib kokku võtta järgmiselt:

a)	tegemist on likviidsust lisavate või vähendavate operatsioonidega;

b)	nende sagedus on standardimata;

c)	nende tähtaeg on standardimata;

d)	likviidsust lisavaid peenhäälestus-pöördoperatsioone tehakse tavaliselt kiirpakkumismenetlustena, kuigi välistatud ei ole ka kahepoolsed menetlused (vt 5. peatükk);

e)	likviidsust vähendavaid peenhäälestus-pöördoperatsioone tehakse üldjuhul kahepoolsete menetlustena (nagu kirjeldatud punktis 5.2);

f)	liikmesriikide keskpangad teevad neid operatsioone tavaliselt detsentraliseeritult (EKP nõukogu otsustab, kas erandolukorras võib kahepoolseid peenhäälestus-pöördoperatsioone teha EKP);

g)	eurosüsteem võib punktis 2.2 määratletud kriteeriumide kohaselt valida piiratud arvu osapooli, kes võivad osaleda peenhäälestus-pöördoperatsioonides, ja

h)	peenhäälestus-pöördoperatsioonide alusvaraks on kõlblikud nii turukõlblikud kui ka turukõlbmatud varad (vt 6. peatükk).

3.1.5.   Struktuurilised pöördtehingud

Eurosüsteem võib struktuurioperatsioone teha avaturu pöördtehingutena, mille eesmärk on kohandada eurosüsteemi struktuurilist positsiooni finantssektori suhtes.

Nende operatsioonide omadused võib kokku võtta järgmiselt:

a)	tegemist on likviidsust lisavate operatsioonidega;

b)	nende sagedus võib olla regulaarne või ebaregulaarne;

c)	nende tähtaega ei ole eelnevalt määratud;

d)	neid viiakse ellu tavapakkumismenetlustena (vt punkt 5.1);

e)	RKPd teevad neid detsentraliseeritult;

f)	kõik üldistele kõlblikkuskriteeriumidele vastavad osapooled (vt punkt 2.1) võivad esitada pakkumisi struktuurilisteks pöördoperatsioonideks;

g)	struktuuriliste pöördoperatsioonide alusvaraks on kõlblikud nii turukõlblikud kui ka turukõlbmatud varad (vt 6. peatükk).

3.2.   Otsetehingud

3.2.1.   Instrumendi liik

Avaturu otsetehingud on operatsioonid, mille puhul eurosüsteem ostab või müüb kõlblikke varasid otse turul. Selliseid operatsioone tehakse ainult struktuurilistel eesmärkidel.

3.2.2.   Õiguslik olemus

Otsetehing eeldab omandiõiguse täielikku üleminekut müüjalt ostjale, ilma et sellega seonduks omandiõiguse tagasiminek. Tehingud tehakse tehingus kasutatava võlainstrumendiga seotud turutavade kohaselt.

3.2.3.   Hinnatingimused

Hindade arvutamisel tegutseb eurosüsteem tehingus kasutatavate võlainstrumentide puhul kõige üldisemalt heaks kiidetud turutavade kohaselt.

3.2.4.   Muud omadused

Eurosüsteemi otsetehingute omadused võib kokku võtta järgmiselt:

a)	need operatsioonid võidakse teha likviidsust lisavana (otseost) või likviidsust vähendavana (otsemüük);

b)	nende sagedus on standardimata;

c)	neid viiakse ellu kahepoolsete menetlustena (vt punkt 5.2);

d)	tavaliselt teevad neid RKPd detsentraliseeritult (EKP nõukogu otsustab, kas erandolukorras võib otsetehinguid teha EKP);

e)	otsetehingute puhul ei kehtestata osapoolte valikule eelnevaid piiranguid ja

f)	otsetehingute alusvarana kasutatakse ainult turukõlblikke varasid (vt 6. peatükk).

3.3.   EKP võlasertifikaatide emissioon

3.3.1.   Instrumendi liik

EKP võib emiteerida võlasertifikaate eesmärgiga kohandada eurosüsteemi struktuurilist positsiooni finantssektori suhtes, et tekitada turul likviidsuspuudujääk (või seda suurendada).

3.3.2.   Õiguslik olemus

EKP võlasertifikaadid tähistavad EKP võlakohustust sertifikaadi hoidja ees. Neid emiteeritakse ja hoitakse elektrooniliselt euroala väärtpaberidepositooriumides. EKP ei kehtesta piiranguid sertifikaatide võõrandatavusele. Täiendavad sätted EKP võlasertifikaatide kohta esitatakse konkreetsete sertifikaatide tingimustes.

3.3.3.   Intressitingimused

Sertifikaate emiteeritakse diskontomääraga, st neid emiteeritakse alla nominaalväärtuse ja lunastatakse kehtivusaja lõppedes nominaalväärtuses. Diskontomääraga emissioonihinna ja lunastamise hinna vahe peab võrduma sertifikaadi tähtaja jooksul diskontomääraga emissioonihinnalt kogunenud intressiga kokkulepitud määras. Kohaldatav intressimäär on lihtintressimäär, mis põhineb intressiarvestusmeetodil „tegelik päevade arv / 360”. Diskontomääraga emissioonisumma arvutamist kirjeldatakse taustinfos 1.

TAUSTINFO 1

EKP võlasertifikaatide emissioon

Diskontomääraga emissioonisumma on:

kus:

N	=	EKP võlasertifikaadi nimiväärtus
rI	=	intressimäär (%)
D	=	EKP võlasertifikaadi tähtaeg (päevades)
PT	=	EKP võlasertifikaadi diskontomääraga emissioonisumma

3.3.4.   Muud omadused

EKP võlasertifikaatide emissiooni omadused võib kokku võtta järgmiselt:

a)	sertifikaate emiteeritakse turulikviidsuse vähendamiseks;

b)	sertifikaate võib emiteerida regulaarselt või ebaregulaarselt;

c)	sertifikaatide tähtaeg on kuni 12 kuud;

d)	sertifikaate emiteeritakse tavapakkumismenetlustes (vt punkt 5.1);

e)	sertifikaate pakutakse ja nendega arveldatakse detsentraliseeritult RKPdes ja

f)	kõik üldistele kõlblikkuskriteeriumidele vastavad osapooled (vt punkt 2.1) võivad esitada pakkumisi EKP võlasertifikaatide märkimiseks.

3.4.   Välisvaluuta vahetustehingud

3.4.1.   Instrumendi liik

Rahapoliitika eesmärkidel tehtavad välisvaluuta vahetustehingud hõlmavad samaaegseid hetke- ja forvardtehinguid, milles euroga kaubeldakse välisvaluuta vastu. Neid kasutatakse peenhäälestuseks peamiselt eesmärgiga juhtida likviidsust turul ja suunata intressimäärasid.

3.4.2.   Õiguslik olemus

Rahapoliitika eemärkidel tehtavad välisvaluuta vahetustehingud on operatsioonid, mille puhul eurosüsteem ostab (või müüb) eurot hetketehinguga välisvaluuta vastu ja samal ajal müüb (või ostab) selle forvardtehinguga tagasi kindlaksmääratud tagasiostupäeval. Täiendavad sätted välisvaluuta vahetustehingute kohta sätestatakse vastava RKP (või EKP) rakendatavates lepingutes.

3.4.3.   Valuuta ja vahetuskursi tingimused

Üldjuhul tegeleb eurosüsteem üksnes laialdaselt kaubeldavate valuutadega ja tegutseb standardsete turutavade kohaselt. Iga välisvaluuta vahetustehingu puhul lepivad eurosüsteem ja osapooled kokku vahetustehingu kursivahes. See kursivahe väljendab forvardkursi ja hetkekursi vahelist erinevust. Euro kursivahe välisvaluutaga noteeritakse üldiste turutavade kohaselt. Välisvaluuta vahetustehingute kursiarvutused on esitatud taustinfos 2.

3.4.4.   Muud omadused

Välisvaluuta vahetustehingute omadused võib kokku võtta järgmiselt:

a)	tegemist on likviidsust lisavate või vähendavate operatsioonidega;

b)	nende sagedus on standardimata;

c)	nende tähtaeg on standardimata;

d)	neid tehakse kiirpakkumismenetluste või kahepoolsete menetlustena (vt 5. peatükk);

e)	tavaliselt teevad neid RKPd detsentraliseeritult (EKP nõukogu otsustab, kas erandolukorras võib kahepoolseid välisvaluuta vahetustehinguid teha EKP);

f)	eurosüsteem võib punktis 2.2 ja 3. liites määratletud kriteeriumide kohaselt valida piiratud arvu osapooli, kes võivad osaleda välisvaluuta vahetustehingutes.

TAUSTINFO 2

Välisvaluuta vahetustehingud

S	=	euro (eurot) ja välisvaluuta (ABC) hetkekurss (tehingupäeval)
FM	=	euro ja välisvaluuta ABC forvardkurss tagasiostupäeval (M)
ΔΜ	=	euro ja ABC forvardkursi vahe tagasiostupäeval (M) Δ M = F M – S
N(.)	=	valuuta hetkesumma; N(.)M on valuuta forvardsumma:   N (ABC) = N (EUR) × S or   N (ABC) M = N (EUR) M × F M or

3.5.   Tähtajaliste hoiuste kogumine

3.5.1.   Instrumendi liik

Eurosüsteem võib kutsuda osapooli üles paigutama intressi koguvaid tähtajalisi hoiuseid osapoole asutamiskohajärgse liikmesriigi keskpanka. Tähtajaliste hoiuste kogumine on kavandatud üksnes peenhäälestuseks, et vähendada turul likviidsust.

3.5.2.   Õiguslik olemus

Osapooltelt vastu võetud hoiused on tähtajalised ja fikseeritud intressimääraga. RKPd ei anna hoiuste vastu tagatisi.

3.5.3.   Intressitingimused

Hoiustele kohaldatav intressimäär on lihtintressimäär, mis põhineb intressiarvestusmeetodil „tegelik päevade arv / 360”. Intressi makstakse hoiustamise tähtaja möödumisel.

3.5.4.   Muud omadused

Tähtajaliste hoiuste kogumise omadused võib kokku võtta järgmiselt:

a)	hoiuseid kogutakse likviidsuse vähendamiseks;

b)	hoiuste kogumise sagedus on standardimata;

c)	hoiuste tähtajad on standardimata;

d)	hoiuseid kogutakse tavaliselt kiirpakkumismenetlustena, kuigi välistatud ei ole ka kahepoolsed menetlused (vt 5. peatükk);

e)	tavaliselt koguvad hoiuseid RKPd detsentraliseeritult (EKP nõukogu otsustab, kas erandolukorras võib kahepoolset tähtajaliste hoiuste kogumist (17) teostada EKP) ja

f)	eurosüsteem võib punktis 2.2 määratletud kriteeriumide kohaselt valida piiratud arvu osapooli, kes võivad osaleda tähtajaliste hoiuste kogumises.

4.   PEATÜKK

PÜSIVÕIMALUSED

4.1.   Laenamise püsivõimalus

4.1.1.   Instrumendi liik

Osapooled võivad kasutada laenamise püsivõimalust, et saada kõlblike varade vastu RKPdelt üleöölikviidsust eelnevalt kindlaks määratud intressimääraga (vt 6. peatükk). Püsivõimaluse eesmärk on rahuldada osapoolte ajutised likviidsusvajadused. Tavaoludes võetakse laenamise püsivõimaluse intressimäär pankadevahelise üleööturu intressi ülemmääraks. Püsivõimaluse tingimused on kogu euroalal ühesugused.

4.1.2.   Õiguslik olemus

RKPd võivad pakkuda likviidsust laenamise püsivõimaluse alusel kas üleöö tagasiostulepingutena (st vara omandiõigus läheb üle krediidiandjale ning osapooled lepivad kokku pöördtehingus, mille puhul vara läheb järgmisel tööpäeval uuesti üle krediidisaajale) või tagatud üleöölaenudena (st vara kohta esitatakse täitmisele pööratav nõudeõigus, kuid võlakohustuse täitmise korral jääb vara omanikuks krediidisaaja). Täiendavad sätted tagasiostulepingute kohta esitatakse vastava RKP rakendatavates lepingutes. Tagatud laenudel põhineva likviidsuse pakkumise kord võtab arvesse erinevates jurisdiktsioonides rakendatavaid menetlusi ja formaalsusi, mida on vaja õiguse loomiseks tagatise (pandi, loovutuse või hüpoteegi) suhtes ja selle hilisemaks realiseerimiseks.

4.1.3.   Kasutustingimused

Asutused, kes vastavad punktis 2.1 määratletud osapoolte üldistele kõlblikkuskriteeriumidele, võivad kasutada laenamise püsivõimalust. Laenamise püsivõimaluse kasutamist võimaldatakse asutuse asutamiskohajärgse liikmesriigi keskpanga kaudu. Laenamise püsivõimalust saab kasutada ainult neil päevadel, mil TARGET2 (18) töötab (19). Päevadel, mil asjaomased väärtpaberiarveldussüsteemid ei tööta, saab laenamise püsivõimalust kasutada alusvarade alusel, mis on juba eelnevalt RKPdes hoiustatud.

Iga tööpäeva lõpus loetakse osapoolte päevasisene deebetjääk selle RKP arvelduskontodel automaatselt taotluseks kasutada laenamise püsivõimalust. Püsivõimaluse kasutamise päevalõpukorda kirjeldatakse punktis 5.3.3.

Laenamise püsivõimaluse kasutusloa saamiseks võib osapool esitada taotluse osapoole asutamise koha RKP-le. Selleks et RKP saaks taotluse samal päeval TARGET2-s töödelda, peab RKP taotluse saama hiljemalt 15 minutit pärast TARGET2 tööpäeva lõppu (20), (21). Üldjuhul on TARGET2 tööpäeva lõpp kell 18.00 EKP aja järgi (Kesk-Euroopa aeg). Reservi hoidmise perioodi eurosüsteemi viimasel tööpäeval lükatakse laenamise püsivõimaluse kasutamisloa taotlemise tähtaega 15 minuti võrra edasi. Taotluses tuleb määratleda laenu summa ja edastada tehingu alusvara, kui tehingu alusvara ei olnud juba eelnevalt RKPs hoiustatud.

Kui piisavate kõlblike alusvarade esitamise nõue välja arvata, siis ei ole laenamise püsivõimaluse alusel võimaldatavate vahendite summa piiratud.

4.1.4.   Tähtaeg ja intressitingimused

Laenamise püsivõimaluse alusel antud laenu tähtaeg kestab üle öö. TARGET2 otseosalejad tagastavad laenu järgmisel i) TARGET2 ja ii) asjaomase väärtpaberite arveldussüsteemi tööpäeval nende süsteemide tööajal.

Intressimäära teatab eurosüsteem ette ja see arvutatakse kui lihtintressimäär, mis põhineb intressiarvestusmeetodil „tegelik päevade arv / 360”. EKP võib intressimäära igal ajal muuta, mida ei kohaldata varem kui järgmisest eurosüsteemi tööpäevast alates (22), (23). Püsivõimaluse intressi makstakse koos laenu tagasimaksmisega.

4.1.5.   Laenamise püsivõimaluse peatamine

Püsivõimaluse kasutamise luba antakse ainult kooskõlas EKP eesmärkide ja üldiste rahapoliitiliste kaalutlustega. EKP võib igal ajal püsivõimaluse tingimusi kohandada või püsivõimaluse peatada.

4.2.   Hoiustamise püsivõimalus

4.2.1.   Instrumendi liik

Osapooled võivad kasutada hoiustamise püsivõimalust RKPdes üleööhoiuste tegemiseks. Hoiustelt tasutakse eelnevalt täpsustatud määraga intressi. Tavaoludes võetakse püsivõimaluse intressimäär pankadevahelise üleööturu intressi alammääraks. Hoiustamise püsivõimaluse tingimused on kogu euroalal ühesugused (24).

4.2.2.   Õiguslik olemus

Osapooltelt vastu võetud üleööhoiuste pealt tasutakse kindlaksmääratud suurusega intressi. Osapooltele ei anta hoiuste vastu tagatist.

4.2.3.   Kasutustingimused  (25)

Asutused, kes vastavad punktis 2.1 määratletud osapoolte üldistele kõlblikkuskriteeriumidele, võivad kasutada hoiustamise püsivõimalust. Hoiustamise püsivõimaluse kasutamist võimaldatakse asutuse asutamiskohajärgse RKP kaudu. Hoiustamise püsivõimalust saab kasutada ainult neil päevadel, mil TARGET2 on avatud (26).

Hoiustamise püsivõimaluse kasutusloa saamiseks peab osapool esitama taotluse osapoole asutamise koha RKP-le. Selleks et RKP saaks taotluse samal päeval TARGET2-s töödelda, peab RKP taotluse saama hiljemalt 15 minutit pärast TARGET2 tööpäeva lõppu, mis üldjuhul on 18.00 EKP aja järgi (Kesk-Euroopa aeg) (27), (28). Reservi hoidmise perioodi eurosüsteemi viimasel tööpäeval lükatakse hoiustamise püsivõimaluse kasutamisloa taotlemise tähtaega 15 minuti võrra edasi. Taotluses tuleb märkida, millise summa ulatuses soovitakse hoiustamise püsivõimalust kasutada.

Summa, mille osapool võib püsivõimaluse alusel hoiustada, ei ole piiratud.

4.2.4.   Tähtaeg ja intressitingimused

Hoiustamise püsivõimaluse alusel hoitava hoiuse tähtaeg kestab üle öö. TARGET2 otseosalejate püsivõimaluse raames hoitavate hoiuste tähtaeg on järgmisel TARGET2 tööpäeval süsteemi avanemise hetkel.

Intressimäära teatab eurosüsteem ette ja see arvutatakse kui lihtintressimäär, mis põhineb intressiarvestusmeetodil „tegelik päevade arv / 360”. EKP võib intressimäära igal ajal muuta, mida ei kohaldata varem kui järgmisest eurosüsteemi tööpäevast alates (29). Hoiuste pealt makstakse intressi hoiuse tähtaja saabumisel.

4.2.5.   Püsivõimaluse peatamine

Püsivõimaluse kasutamise luba antakse ainult kooskõlas EKP eesmärkide ja üldiste rahapoliitiliste kaalutlustega. EKP võib igal ajal hoiustamise püsivõimaluse tingimusi kohandada või püsivõimaluse peatada.

5.   PEATÜKK

MENETLUSED

5.1.   Pakkumismenetlused

5.1.1.   Üldist

Eurosüsteemi avaturuoperatsioone tehakse tavaliselt pakkumismenetlustena. Eurosüsteemi pakkumismenetlused viiakse ellu kuues etapis, nagu näidatud taustinfos 3.

Eurosüsteemis eristatakse kaht liiki pakkumismenetlusi: tavapakkumismenetlused ja kiirpakkumismenetlused. Tavapakkumiste ja kiirpakkumiste menetlemise kord on identne, erineb vaid ajakava ja osapoolte valik.

5.1.1.1.   Tavapakkumismenetlused

Tavapakkumismenetluste puhul kulub avaliku pakkumise teatest kuni jaotamistulemuste kinnitamiseni kõige rohkem 24 tundi (kui pakkumiste esitamise tähtaja lõppemisest jaotamistulemuste väljakuulutamiseni kulub ligikaudu kaks tundi). Joonis 1 annab ülevaate tavapakkumise tegemise tavapärasest ajagraafikust. Kui vajalikuks peetakse, võib EKP otsustada ajagraafikut konkreetsete operatsioonide korral kohandada.

Põhilised refinantseerimisoperatsioonid, pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid ja struktuurioperatsioonid (välja arvatud otsetehingud) tehakse alati tavapakkumismenetlustena. Tavapakkumismenetlustes võivad osaleda kõik osapooled, kes vastavad punktis 2.1 sätestatud üldistele kõlblikkuskriteeriumidele.

5.1.1.2.   Kiirpakkumismenetlused

Kiirpakkumismenetlused viiakse ellu tavaliselt 90 minuti jooksul pärast pakkumismenetluse väljakuulutamist ning kinnitatakse vahetult pärast jaotamistulemuste väljakuulutamist. Kiirpakkumismenetluse tavapärast ajakava tutvustab joonis 2. Vajaduse korral võib EKP otsustada ajakava konkreetsete operatsioonide korral kohandada. Kiirpakkumismenetlust kasutatakse ainult peenhäälestusoperatsioonide raames. Eurosüsteem võib punktis 2.2 määratletud kriteeriumide ja menetluskorra kohaselt valida piiratud arvu osapooli, kes võivad osaleda kiirpakkumismenetlustes.

5.1.1.3.   Fikseeritud intressimääraga ja muutuva intressimääraga pakkumismenetlused

Eurosüsteem võib valida kas fikseeritud intressimääraga (mahupõhiste) või muutuva intressimääraga (intressipõhiste) pakkumismenetluste vahel. Fikseeritud intressimääraga pakkumismenetluse puhul määrab EKP eelnevalt kindlaks intressimäära ning osapooled teevad pakkumisi summa kohta, mille ulatuses nad soovivad EKPga tehinguid teha eelnevalt kindlaks määratud intressimääraga (30). Muutuva intressimääraga pakkumise korral teevad osapooled pakkumisi rahasumma ja intressimäära kohta, millega nad soovivad tehinguid teha RKPga (31).

TAUSTINFO 3

Pakkumismenetluste elluviimise etapid

1. etapp   Pakkumise väljakuulutamine

a)	EKP teadaanne üldkasutatavate elektrooniliste kanalite ja EKP veebilehe kaudu

b)	RKPde teadaanne riigisiseste elektrooniliste kanalite kaudu ja otse konkreetsetele osapooltele (kui vajalikuks peetakse)

2. etapp   Osapoolte ettevalmistused pakkumisteks ja pakkumiste esitamine

3. etapp   Pakkumiste koondamine eurosüsteemi poolt

4. etapp   Pakkumiste jaotamine ja pakkumistulemuste väljakuulutamine

a)	EKP jaotamisotsus

b)	Jaotamistulemuste väljakuulutamine üldkasutatavate elektrooniliste kanalite ja EKP veebilehe kaudu

5. etapp   Individuaalsete jaotamistulemuste kinnitamine

6. etapp   Tehingutega seotud arveldamine (vt punkt 5.3)

5.1.2.   Pakkumisoperatsioonide ajakava

5.1.2.1.   Põhilised ja pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid

Põhilisi ja pikemaajalisi refinantseerimisoperatsioone tehakse eurosüsteemi osutava ajakava kohaselt (32). Ajakava avaldatakse hiljemalt kolm kuud enne selle aasta algust, mille kohta see kehtib. Põhiliste ja pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide tavapärased kauplemispäevad on näidatud tabelis 2. EKP eesmärk on tagada, et kõigis liikmesriikides asuvad osapooled saaksid osaleda nii põhilistes kui ka pikemaajalistes refinantseerimisoperatsioonides. Seepärast kohandab EKP kõnealuste operatsioonide ajakava selle koostamise käigus, et võtta arvesse eri liikmesriikide pangapühasid.

5.1.2.2.   Struktuurioperatsioonid

Tavapakkumismenetlustena ellu viidavaid struktuurioperatsioone ei tehta varem koostatud ajakava kohaselt. Tavaliselt tehakse neid ja nendega seotud arveldusi siiski ainult päevadel, mis on RKPde tööpäevad (33) kõigis liikmesriikides.

5.1.2.3.   Peenhäälestusoperatsioonid

Peenhäälestusoperatsioone ei tehta varem koostatud ajakava kohaselt. EKP võib otsustada viia ellu peenhäälestusoperatsioon mis tahes eurosüsteemi tööpäeval. Nendes operatsioonides osalevad ainult need RKPd, kus kauplemispäev, arvelduspäev ja tagasimaksepäev langevad RKP tööpäevale.

Joonis 1

Tavapakkumismenetluste tavapärane ajagraafik

(EKP aeg, Kesk-Euroopa aeg)

Joonis 2

Kiirpakkumismenetluste tavapärane ajagraafik

Tabel 2

Põhiliste ja pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide tavapärased kauplemispäevad

Operatsiooni liik	Tavapärane kauplemispäev (T)
Põhilised refinantseerimisoperatsioonid	Iga teisipäev
Pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid	Iga kalendrikuu viimane kolmapäev (34)

5.1.3.   Pakkumisoperatsioonide väljakuulutamine

Eurosüsteemi tavapakkumismenetlused kuulutatakse avalikult välja elektrooniliste kanalite kaudu. Lisaks sellele võivad RKPd teatada pakkumisoperatsioonidest osapooltele otse, ilma elektroonilisi kanaleid kasutamata. Avalik pakkumismenetluse väljakuulutamise teade sisaldab tavaliselt järgmisi andmeid:

a)	pakkumisoperatsiooni viitenumber;

b)	pakkumisoperatsiooni kuupäev;

c)	operatsiooni liik (likviidsuse lisamine või vähendamine ja kasutatava rahapoliitika instrumendi liik);

d)	operatsiooni tähtaeg;

e)	enampakkumise liik (fikseeritud intressimääraga või muutuva intressimääraga pakkumine);

f)	jaotamismeetod (Hollandi või Ameerika enampakkumine vastavalt määratlusele punktis 5.1.5);

g)	operatsiooni kavandatud maht (tavaliselt ainult pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide puhul);

h)	pakkumise fikseeritud intressimäär/hind/kursivahe (fikseeritud intressimääraga pakkumiste puhul);

i)	vähim ja suurim aktsepteeritav intressimäär/hind/kursivahe (kui on);

j)	operatsiooni alguskuupäev ja tähtaeg (kui kohaldatav) või instrumendi väärtuspäev ja tähtaeg (EKP võlasertifikaatide emissiooni puhul);

k)	asjaomased valuutad ja valuuta, mille summa on fikseeritud (välisvaluuta vahetustehingute puhul);

l)	pakkumiste arvutamiseks kasutatav hetketehingu viitekurss (välisvaluuta vahetustehingute puhul);

m)	pakkumise ülempiir (kui on);

n)	vähim individuaalse jaotuse summa (kui on);

o)	vähim jaotusmäär (kui on);

p)	pakkumiste esitamise ajakava;

q)	sertifikaatide nimiväärtus (EKP võlasertifikaatide emissiooni puhul) ja

r)	emissiooni ISIN-kood (EKP võlasertifikaatide emissiooni puhul).

Peenhäälestusoperatsioonide läbipaistvuse suurendamiseks kuulutab eurosüsteem kiirpakkumismenetlused tavaliselt varem avalikult välja. Erandolukorras võib EKP siiski otsustada jätta kiirpakkumismenetlustest eelnevalt avalikult teatamata. Kiirpakkumised kuulutatakse välja sama korra kohaselt kui tavapakkumised. Kui kiirpakkumine ei ole eelnevalt avalikult välja kuulutatud, võtavad RKPd otse ühendust valitud osapooltega. Kui kiirpakkumine on avalikult välja kuulutatud, võivad liikmesriikide keskpangad valitud osapooltega otse ühendust võtta.

5.1.4.   Osapoolte ettevalmistused pakkumisteks ja pakkumiste esitamine

Osapooled peavad esitama pakkumise kujul, mis vastab RKPde poolt asjaomase operatsiooni jaoks kindlaks määratud näidisele. Pakkumised tuleb esitada sellele RKP-le, kus on asutuse tegevuskoht (peakontor või filiaal). Asutuse pakkumise võib igas liikmesriigis esitada vaid üks üksus (kas peakontor või määratud filiaal).

Fikseeritud intressimääraga pakkumismenetlustes peavad osapooled oma pakkumises nimetama summa, mille ulatuses nad soovivad RKPdega tehinguid teha (35).

Muutuva intressimääraga pakkumistes võivad osapooled esitada pakkumisi kuni kümnel erineval intressimäära/hinna/kursivahe tasemel. Erandolukorras võib eurosüsteem kehtestada piirangu muutuva intressimääraga pakkumiste arvule. Osapooled peavad igas pakkumises nimetama summa, mille ulatuses nad soovivad RKPdega tehinguid teha, ja vastava intressimäära (36), (37). Intressimäärade pakkumine tuleb väljendada 0,01 protsendipunkti kordajates. Muutuva intressimääraga välisvaluuta vahetustehingu pakkumismenetluse puhul tuleb vahetustehingu kursivahe noteerida vastavalt kehtivale turutavale ning pakkumised tuleb väljendada 0,01 kursivahe kordajates.

Põhiliste refinantseerimisoperatsioonide puhul on miinimumpakkumise summa 1 000 000 eurot. Sellest suuremad pakkumised tuleb väljendada 100 000 euro kordajates. Peenhäälestus- ja struktuurioperatsioonide puhul kasutatakse samu miinimumpakkumisi ja kordajaid. Miinimumpakkumiste summat rakendatakse iga üksiku intressimäära/hinna/kursivahe taseme suhtes.

Pikemaajalistes refinantseerimisoperatsioonides kehtestab iga RKP miinimumpakkumise summa vahemikus 10 000 kuni 1 000 000 eurot. Kindlaksmääratud miinimumpakkumise summast suuremad pakkumised tuleb väljendada 10 000 euro kordajates. Miinimumpakkumiste summat rakendatakse iga üksiku intressimäärataseme suhtes.

EKP võib ebaproportsionaalselt suurte pakkumiste välistamiseks kehtestada pakkumismahu ülempiiri. Pakkumismahu ülempiiri olemasolu korral esitatakse see alati pakkumise avaliku väljakuulutamise teates.

Eeldatakse, et osapooled suudavad alati katta neile jaotatud summad piisava hulga kõlbliku alusvaraga (38). Asjaomase RKP rakendatavad lepingud või õigusaktid võimaldavad kehtestada sanktsioone, kui osapoolel ei ole võimalik kanda üle piisaval hulgal alusvara või sularaha, et katta talle pakkumisoperatsioonis jaotatud summa.

Pakkumised on tühistatavad kuni pakkumiste esitamise tähtajani. Pakkumised, mis esitatakse pärast pakkumise väljakuulutamise teates nimetatud tähtaega, on kehtetud. Tähtajast kinnipidamise üle otsustavad RKPd. RKPd jätavad kõrvale kõik osapoole pakkumised, kui osapoole pakkumiste kogusumma on suurem kui EKP kehtestatud pakkumismahu ülempiir. RKPd jätavad kõrvale ka need pakkumised, mis on pakkumiste alampiirist väiksemad või mis on aktsepteeritud intressimäära/hinna/kursivahe alammäärast väiksemad või ülemmäärast suuremad. Lisaks võivad RKPd jätta kõrvale kõik pakkumised, mis ei ole täielikud või mis ei ole esitatud ametliku näidise järgi. Kui pakkumine jäetakse kõrvale, teatab vastav RKP sellest osapoolele enne jaotamisotsuse tegemist.

5.1.5.   Pakkumiste jaotamise kord

5.1.5.1.   Fikseeritud intressimääraga pakkumised

Fikseeritud intressimääraga pakkumise jaotamisel liidetakse osapooltelt saadud pakkumised kokku. Kui pakkumiste kogusumma on suurem kui kogu jaotatava likviidsuse summa, jaotatakse esitatud pakkumised proportsionaalselt vastavalt jaotatava summa suhtele pakkumiste kogusummasse (vt taustinfo 4). Igale osapoolele jaotatav summa ümardatakse lähima euroni. EKP võib fikseeritud intressimääraga pakkumiste puhul siiski otsustada määrata igale pakkujale miinimumsumma / minimaalse osa.

TAUSTINFO 4

Fikseeritud intressimääraga pakkumiste jaotamine

Jaotuse protsendimäär on:

Osapoolele i eraldatud summa on:

alli = all % × (ai )

kus:

A	=	kogu jaotatud summa
n	=	osapoolte koguarv
ai	=	osapoole i pakkumise summa
all%	=	jaotuse protsendimäär
alli	=	osapoolele i määratud kogusumma

5.1.5.2.   Eurodes vääringustatud muutuva intressimääraga pakkumismenetlused

Likviidsust lisavate eurodes vääringustatud muutuva intressimääraga pakkumiste jaotamisel järjestatakse pakkumised pakutud intressimäärade kahanevas järjekorras. Esmajärjekorras rahuldatakse kõrgeima intressimääraga pakkumised ning järgnevaid madalama intressimääraga pakkumisi aktsepteeritakse seni, kuni kogu jaotatav likviidsus on ammendunud. Kui madalaima aktsepteeritud intressimäära taseme (st intressi piirmäära) korral on pakkumiste kogusumma suurem kui ülejäänud jaotatav summa, jaotatakse see summa pakkumiste vahel proportsionaalselt vastavalt ülejäänud jaotatava summa suhtele intressi piirmääraga pakkumiste kogusummasse (vt taustinfo 5). Igale osapoolele jaotatav summa ümardatakse lähima euroni.

Likviidsust vähendavate muutuva intressimääraga pakkumiste (mida võib kasutada EKP võlasertifikaatide emissiooniks ja tähtajaliste hoiuste kogumiseks) jaotamisel järjestatakse pakkumised väikseimast pakutud intressimäärast alates (või suurimast pakutud hinnast alates). Esmajärjekorras rahuldatakse madalaima intressimääraga (kõrgeima hinnaga) pakkumised ning seejärel aktsepteeritakse järgnevaid kõrgema intressimääraga pakkumisi (madalama hinnaga pakkumisi), kuni kogu vähendatav likviidsus on ammendunud. Kui kõrgeima aktsepteeritud intressimäära (madalaima hinna) taseme (st intressi piirmäära) korral on pakkumiste kogusumma suurem kui ülejäänud jaotatav summa, jaotatakse see summa pakkumiste vahel proportsionaalselt vastavalt ülejäänud jaotatava summa suhtele intressi/hinna piirmääraga pakkumiste kogusummasse (vt taustinfo 5). EKP võlasertifikaatide emissioonil ümardatakse igale osapoolele jaotatav summa EKP võlasertifikaatide nominaalväärtuse lähima kordajani. Muude likviidsust vähendavate operatsioonide puhul ümardatakse igale osapoolele jaotatav summa lähima euroni.

EKP võib muutuva intressimääraga pakkumiste puhul otsustada määrata igale edukale pakkujale miinimumsumma.

TAUSTINFO 5

Eurodes vääringustatud muutuva intressimääraga pakkumiste jaotamine

(näide viitab pakkumistele, mis on noteeritud intressimääradena)

Intressi piirmääraga jaotatava summa osakaal on:

Osapoolele i määratud summa intressi piirmääraga on:

all (rm ) i = all%(rm ) × a(rm)i

Osapoolele i määratud kogusumma on:

kus:

A	=	kogu jaotatud summa
r s	=	osapoolte pakutud intressimäär s
n	=	osapoolte koguarv
a(r s ) i	=	pakkumise kogusumma intressimääraga s (r s )
a(r s )	=	pakkumise kogusumma intressimääraga s (r s )
r m	=	intressi piirmäär:   r 1 ≥ rs ≥ rm likviidsust lisava pakkumise korral   rm ≥ rs ≥ r 1 likviidsust vähendava pakkumise korral
r m-1	=	intressimäär enne intressi piirmäära (viimane intressimäär, mille puhul pakkumised täielikult rahuldatakse):   rm–1 > rm likviidsust lisava pakkumise korral   rm > r m–1likviidsust vähendava pakkumise korral
all%(r m )	=	intressi piirmääraga jaotatava summa osakaal
all(r s ) i	=	jaotus osapoolele i intressimääraga s
all i	=	osapoolele i määratud kogusumma

5.1.5.3.   Muutuva intressimääraga välisvaluuta vahetustehingute pakkumised

Likviidsust lisavate muutuva intressimääraga välisvaluuta vahetustehingute pakkumiste jaotamisel järjestatakse pakkumised väiksemast pakutud kursivahe noteeringust alates (39). Esmajärjekorras rahuldatakse madalaima kursivahe noteeringuga pakkumised ning järgnevaid kõrgemaid kursivahe noteeringuid aktsepteeritakse seni, kuni jaotamisele kuuluv fikseeritud valuuta kogusumma on ammendunud. Kui kõrgeima aktsepteeritud kursivahe noteeringu (st kursivahe piirnoteeringu) korral on pakkumiste kogusumma suurem kui ülejäänud jaotatav summa, jaotatakse see summa pakkumiste vahel proportsionaalselt vastavalt ülejäänud jaotatava summa suhtele kursivahe piirnoteeringuga pakutud kogusummasse (vt taustinfo 6). Igale osapoolele jaotatav summa ümardatakse lähima euroni.

Likviidsust vähendavate muutuva intressimääraga välisvaluuta vahetustehingute pakkumiste jaotamisel järjestatakse pakkumised suurimast pakutud kursivahe noteeringust alates. Kõigepealt rahuldatakse kõrgeima kursivahe noteeringuga pakkumised ning järgnevaid madalamaid noteeringuid aktsepteeritakse seni, kuni vähendatav fikseeritud valuuta kogusumma on ammendunud. Kui madalaima aktsepteeritud kursivahe noteeringu (st kursivahe piirnoteeringu) korral on pakkumiste kogusumma suurem kui ülejäänud jaotatav summa, jaotatakse see summa pakkumiste vahel proportsionaalselt vastavalt ülejäänud jaotatava summa suhtele kursivahe piirnoteeringuga pakutud kogusummasse (vt taustinfo 6). Igale osapoolele jaotatav summa ümardatakse lähima euroni.

5.1.5.4.   Enampakkumise liik

Muutuva intressimääraga pakkumiste puhul võib eurosüsteem rakendada kas ühtse või mitme intressimääraga enampakkumise menetlusi. Ühtse intressimääraga enampakkumise (Hollandi enampakkumise) puhul on kõigi rahuldatud pakkumiste suhtes kohaldatav intressimäär/hind/kursivahe samaväärne intressi piirmäära/piirhinna/kursivahe piirnoteeringuga (st tasemega, millel kogu jaotatav summa ammendub). Mitme intressimääraga enampakkumise (Ameerika enampakkumise) puhul on jaotuse intressimäär/hind/kursivahe samaväärne igaks konkreetseks pakkumiseks esitatud intressimäära/hinna/kursivahega.

TAUSTINFO 6

Muutuva intressimääraga välisvaluuta vahetustehingute pakkumiste jaotamine

Vahetustehingu kursivahe piirnoteeringu kohase jaotuse osakaal on:

Osapoolele i kursivahe piirnoteeringu kohaselt määratud summa on:

all (Δ m ) i = all% (Δ m ) × a(Δm)i

Osapoolele i määratud kogusumma on:

kus:

A	=	kogu jaotatud summa
Δ s	=	osapoolte pakkumine kursivahe noteeringuga s
n	=	osapoolte koguarv
a(Δ s ) i	=	osapoole i pakutud summa kursivahe noteeringuga s (Δs)
a(Δ s )	=	pakkumiste kogusumma kursivahe noteeringuga s (Δs)
Δ m	=	kursivahe piirnoteering:   Δ m ≥ Δ s ≥ Δ1 likviidsust lisava välisvaluuta vahetustehingu korral   Δ1 ≥ Δ s ≥ Δ m likviidsust vähendava välisvaluuta vahetustehingu korral
Δ m-1	=	kursivahe piirnoteeringule eelnev kursivahe noteering (viimane vahetustehingu noteering, mille korral pakkumised rahuldatakse täielikult):   Δ m > Δ m–1 likviidsust lisava välisvaluuta vahetustehingu korral   Δ m–1 > Δ m likviidsust vähendava välisvaluuta vahetustehingu korral
all%(Δ m )	=	vahetustehingu kursivahe piirnoteeringu kohase jaotuse osakaal
all(Δ s ) i	=	jaotus osapoolele i vahetustehingu kursivahe noteeringuga s
all i	=	osapoolele i määratud kogusumma

5.1.6.   Tulemuste väljakuulutamine

Tava- ja kiirpakkumismenetluste tulemuste avalikuks väljakuulutamiseks kasutatakse elektroonilisi kanaleid ja EKP veebilehte. Lisaks sellele võivad RKPd teatada jaotamistulemustest osapooltele otse, ilma elektroonilisi kanaleid kasutamata. Avaliku pakkumistulemuste teade sisaldab tavaliselt järgmisi andmeid:

a)	pakkumisoperatsiooni viitenumber;

b)	pakkumisoperatsiooni kuupäev;

c)	operatsiooni liik;

d)	operatsiooni tähtaeg;

e)	eurosüsteemi osapoolte pakkumiste kogusumma;

f)	pakkujate arv;

g)	asjaomased valuutad (välisvaluuta vahetustehingute puhul);

h)	kogu jaotatud summa;

i)	jaotuse protsendimäär (fikseeritud intressimääraga pakkumismenetluste puhul);

j)	hetkekurss (välisvaluuta vahetustehingute puhul);

k)	aktsepteeritud intressi piirmäär / piirhind / kursivahe piirnoteering ja selle kohaselt jaotatud summa osakaal (muutuva intressimääraga pakkumiste puhul);

l)	pakkumisintressi alammäär, pakkumisintressi ülemmäär ja kaalutud keskmine jaotusmäär (mitme intressimääraga enampakkumise puhul);

m)	operatsiooni alguskuupäev ja tähtaeg (kui kohaldatav) või instrumendi väärtuspäev ja tähtaeg (EKP võlasertifikaatide emissiooni puhul);

n)	vähim individuaalse jaotuse summa (kui on);

o)	vähim jaotusmäär (kui on);

p)	sertifikaatide nimiväärtus (EKP võlasertifikaatide emissiooni puhul) ja

q)	emissiooni ISIN-kood (EKP võlasertifikaatide emissiooni puhul).

RKPd kinnitavad konkreetse jaotuse tulemused otse edukatele osapooltele.

5.2.   Kahepoolsete operatsioonide kord

5.2.1   Üldist

RKPd võivad teha operatsioone kahepoolsete menetluste vormis. Selliseid menetlusi võib kasutada avaturu peenhäälestusoperatsioonideks ja otsetehingutena struktuurioperatsioonideks (40). Laiemas tähenduses võib neid määratleda kui menetlusi, mille puhul eurosüsteem teeb tehingu ühe või mitme osapoolega ilma pakkumist läbi viimata. Seoses sellega on võimalik eristada kaht liiki kahepoolseid menetlusi: operatsioonid, mille puhul eurosüsteem võtab otse ühendust osapooltega, ja operatsioonid, mis tehakse väärtpaberibörside ja turuesindajate kaudu.

5.2.2.   Otsekontakt osapooltega

Antud menetluse raames võtavad RKPd otse ühendust ühe või mitme euroala osapoolega, kes valitakse välja punktis 2.2 määratletud kriteeriumide kohaselt. RKPd otsustavad EKP antud täpsete juhtnööride kohaselt, kas sooritada osapooltega tehing. Tehingud arveldatakse RKPde kaudu.

Kui EKP nõukogu peaks otsustama, et erandolukorras võib kahepoolseid operatsioone teha ka EKP ise (või üks või mitu EKP tegevusüksusena tegutsevat RKPd), kohandatakse selliste operatsioonide menetluskorda vastavalt. Sellisel juhul võtab EKP (või EKP tegevusüksusena tegutsevad RKPd) otse ühendust ühe või mitme euroalal tegutseva osapoolega, kes valitakse välja punktis 2.2 määratletud kriteeriumide kohaselt. EKP (või EKP tegevusüksusena tegutsev RKP) otsustab, kas sooritada osapooltega tehing või mitte. Tehingute arveldamine toimuks siiski detsentraliseeritult RKPde kaudu.

Kahepoolseid operatsioone, mis põhinevad otsekontaktil osapooltega, võib kasutada pöördoperatsioonide, otsetehingute, välisvaluuta vahetustehingute ja tähtajaliste hoiuste kogumiseks.

5.2.3.   Väärtpaberibörside ja turuesindajate kaudu tehtavad operatsioonid

RKPd võivad otsetehinguid teha väärtpaberibörside ja turuesindajate kaudu. Selliste operatsioonide puhul ei ole osapoolte valik eelnevalt piiratud ning menetlusi kohandatakse vastavalt turutavadele, mis tehingu objektiks oleva võlainstrumendi suhtes kehtivad.

5.2.4.   Kahepoolsete operatsioonide väljakuulutamine

Kahepoolsetest operatsioonidest tavaliselt avalikult ette ei teatata. Peale selle võib EKP otsustada kahepoolse operatsiooni tulemuse avalikult välja kuulutamata jätta.

5.2.5.   Tehingupäevad

EKP võib otsustada viia ellu kahepoolseid peenhäälestusoperatsioone eurosüsteemi igal tööpäeval. Nendes operatsioonides osalevad ainult selliste liikmesriikide keskpangad, kus kauplemispäev, arvelduspäev ja tagasimaksepäev langevad RKP tööpäevale.

Struktuurilise otstarbega kahepoolseid otseoperatsioone ja nendega seotud arveldusi tehakse tavaliselt päevadel, mis on keskpanga tööpäevad kõigis liikmesriikides.

5.3.   Arvelduskord

5.3.1.   Üldist

Eurosüsteemi püsivõimaluste kasutamisega või avaturuoperatsioonides osalemisega seotud rahaliste tehingute arveldamine toimub riikide keskpankades asuvatel osapoolte kontodel või TARGET2s osalevate arveldavate pankade kontodel. Rahaliste tehingute arveldamine toimub alles pärast seda (või samal ajal), kui operatsiooni alusvara on lõplikult üle kantud. See tähendab, et alusvara tuleb kas eelnevalt hoiustada RKPs olevale depooarvele või sellega tuleb arveldada kõnealuses liikmesriigi keskpangas päevasiseselt ülekandega makse vastu. Alusvara kantakse üle osapoolte väärtpaberiarvelduskontode kaudu väärtpaberiarveldussüsteemis, mis vastab EKP miinimumnõuetele (41). Kui osapoolel ei ole depooarvet RKPs või väärtpaberiarvelduskontot EKP miinimumnõuetele vastavas väärtpaberiarveldussüsteemis, võib ta alusvaraga arveldamiseks kasutada korrespondentkrediidiasutuse väärtpaberiarvelduskontot või depooarvet.

Täiendavad sätted arvelduskorra kohta esitatakse lepingutes, mida RKPd (või EKP) konkreetse rahapoliitika instrumendi suhtes rakendavad. Riikide õiguse ja tegutsemistavade erinevuste tõttu võib arvelduskord eri RKPdes pisut erineda.

Tabel 3

Eurosüsteemi avaturuoperatsioonide tavapärased arvelduspäevad  (42)

Rahapoliitika instrument	Tavapakkumismenetlustel põhinevate operatsioonide arvelduspäev	Kiirpakkumismenetlustel või kahepoolsetel menetlustel põhinevate operatsioonide arvelduspäev
Pöördtehingud	T + 1 (43)	T
Otsetehingud	—	Alusvara puhul kehtiva turutava kohaselt
EKP võlasertifikaatide emissioon	T + 2	—
Välisvaluuta vahetustehingud	—	T, T + 1 või T + 2
Tähtajaliste hoiuste kogumine	—	T

5.3.2.   Avaturuoperatsioonide arveldamine

Tavapakkumismenetlusel põhinevad avaturuoperatsioonid, st põhilised refinantseerimisoperatsioonid, pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid ja struktuurioperatsioonid, arveldatakse üldjuhul esimesel päeval pärast kauplemispäeva, mil TARGET2 ja kõik asjaomased väärtpaberiarveldussüsteemid on avatud. EKP võlasertifikaatide emissioon arveldatakse teisel päeval pärast kauplemispäeva, mil TARGET2 ja kõik asjaomased väärtpaberiarveldussüsteemid on avatud. Eurosüsteemi põhimõtteline eesmärk on arveldada oma avaturuoperatsioonidega seotud tehingud samal ajal kõigis liikmesriikides kõigi osapooltega, kes on esitanud piisava alusvara. Tulenevalt teostuslikest piirangutest ja väärtpaberiarveldussüsteemide tehnilistest omadustest võib avaturuoperatsioonide arvelduse ajatus euroalal päeva lõikes erineda. Põhiliste ja pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide arveldamise aeg langeb tavaliselt kokku eelmise operatsiooni tähtaja lõppemise tagasimakse ajaga.

Eurosüsteemi eesmärk on arveldada kiirpakkumismenetlustel ja kahepoolsetel menetlustel põhinevad avaturuoperatsioonid kauplemispäeval. Teostuslikel põhjustel võib eurosüsteem nende operatsioonide, eelkõige otsetehingute ja välisvaluuta vahetustehingute tegemiseks aeg-ajalt kasutada muid arvelduspäevi (vt tabel 3).

5.3.3.   Päevalõputöötlemine

Päevalõputöötlemine on määratletud TARGET2ga seonduvates dokumentides. Üldjuhul on TARGET2 tööpäeva lõpp kell 18.00 EKP aja järgi (Kesk-Euroopa aeg). Pärast tööpäeva lõppu ei võeta maksejuhiseid TARGET2s töötlemiseks vastu, kuigi töödeldakse kuni tööpäeva lõpuni vastu võetud maksejuhiseid. Osapooled peavad esitama laenamise või hoiustamise püsivõimaluse kasutamise taotluse asjaomasele RKP-le hiljemalt 15 minutit pärast TARGET2 tööpäeva lõppu. Reservi hoidmise perioodi eurosüsteemi viimasel tööpäeval lükatakse püsivõimaluste kasutamise loa taotlemise tähtaega 15 minuti võrra edasi.

Nõuetele vastavate osapoolte arvelduskontodel pärast päevalõpu kontrollimenetluste lõpetamist tekkiv negatiivne jääk loetakse automaatselt taotluseks kasutada laenamise püsivõimalust (vt punkt 4.1).

6.   PEATÜKK

KÕLBLIKUD VARAD

6.1.   Üldist

EKPSi põhikirja artikliga 18.1 lubatakse EKP-l ja RKPdel teha tehinguid finantsturgudel, ostes ja müües alusvara otse või tagasiostulepingutega, ning nõutakse, et kõigi eurosüsteemi laenuoperatsioonide aluseks peavad olema piisavad tagatised. Sellest tulenevalt toetuvad kõik eurosüsteemi likviidsust lisavad operatsioonid alusvarale, mille osapooled on esitanud kas vara omandiõiguse üleandmise teel (otsetehingute või tagasiostulepingute puhul) või asjaomase vara kohta esitatava pandiga või loovutuse või hüpoteegi kujul (tagatud laenude puhul) (44).

Et kaitsta eurosüsteemi tema rahapoliitika operatsioonidega seotud võimalike kahjude eest, tagada osapoolte võrdne kohtlemine ja suurendada tegevuse tulemuslikkust ning läbipaistvust, peavad alusvarad vastama teatavatele kriteeriumidele, et neid loetaks eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonideks kõlblikeks. Eurosüsteem on töötanud välja kõikidele eurosüsteemi laenuoperatsioonidele ühise kõlblike varade loetelu. See ühtne raamistik, millele osutatakse ka kui „ühtsele loetelule”, jõustus 1. jaanuaril 2007 ja asendas kaheastmelise süsteemi, mis oli kasutusel alates majandus- ja rahaliidu kolmanda etapi algusest.

Ühtne loetelu hõlmab kaht varaliiki – turukõlblikud ja turukõlbmatud varad. Neid varaliike ei eristata varade kvaliteedi ega nende kõlblikkuse järgi eurosüsteemi mitmesugusteks rahapoliitika operatsioonideks, kuigi otsetehinguteks eurosüsteem turukõlbmatuid varasid ei kasuta. Eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonideks kõlblikke varasid võib kasutada ka päevasiseste laenude alusvarana.

Mõlema varaliigi kõlblikkuskriteeriumid on kogu euroalal ühtsed ning määratletud punktis 6.2 (45). Et mõlemad varaliigid vastaksid samadele krediidistandarditele, on loodud eurosüsteemi krediidihindamisraamistik (ECAF), mis tugineb mitmesugustele hindamisallikatele. Menetlusi ja eeskirju, milles sätestatakse ja kontrollitakse eurosüsteemi kõrgete krediidistandardite nõude täitmist kõikide kõlblike tagatiste puhul, kirjeldatakse punktis 6.3. Alusvara suhtes kehtivaid riskiohjemeetmeid ja hindamispõhimõtteid kirjeldatakse punktides 6.4 ja 6.5. Eurosüsteemi osapooled võivad kõlblikke varasid kasutada piiriüleselt (vt punkti 6.6).

6.2.   Alusvara kõlblikkuse määratlus

EKP koostab, haldab ja avaldab kõlblike turukõlblike varade loetelu (46). Eurosüsteem annab osapooltele nõu varade kõlblikkuse kohta eurosüsteemi tagatisvarana, kui sellena esitatakse juba välja antud turukõlblikke varasid või lunastamata turukõlbmatuid varasid. Enne varade väljaandmist nõuannet ei anta.

6.2.1.   Turukõlblike varade kõlblikkuskriteeriumid

Rahapoliitika operatsioonideks on kõlblikud EKP emiteeritud võlasertifikaadid ja kõik need võlasertifikaadid, mille RKPd on oma riigis emiteerinud enne euro kasutuselevõttu.

Ülejäänud turukõlblike varade kõlblikkus määratakse kindlaks järgmiste kriteeriumide põhjal (vt ka tabel 4).

6.2.1.1.   Vara liik

Varaks peavad olema järgmistele tingimustele vastavad võlainstrumendid:

a)	fikseeritud, tingimusteta põhisumma (47) ja

b)

kupong, millega ei või kaasneda negatiivne rahavoog. Lisaks sellele peaks kupong olema üks järgmistest: i) nullkupong, ii) kindlaksmääratud intressimääraga kupong või iii) ujuva intressimääraga kupong, mis on seotud viiteintressiga. Kupong võib olla seotud emitendi enda reitingu muutumisega. Nõuetekohased on ka inflatsiooni suhtes indekseeritud võlakirjad.

Need omadused peavad püsima kuni kohustuse täitmiseni. Võlainstrumendid ei tohi anda põhisumma ja/või intressimäära suhtes õigusi, mis on allutatud sama emitendi muude võlainstrumentide hoidjate õigustele.

Nõuet a ei kohaldata varaga tagatud väärtpaberite suhtes, välja arvatud võlakirjade suhtes, mis on emiteeritud krediidiasutuste poolt eurofondide direktiivi (48) (likviidsed panga võlakirjad) artiklis 52 sätestatud kriteeriumide kohaselt. Eurosüsteem hindab varaga tagatud väärtpaberite, v.a kaetud pangavõlakirjade vastavust järgmistele nõuetele.

Varaga tagatud väärtpaberite tagatiseks olevad rahavooge tekitavad varad peavad vastama järgmistele nõuetele:

a)	need varad peavad olema omandatud liidu liikmesriigi õigusaktide alusel;

b)

peavad olema algatajalt või vahendajalt eriotstarbelise finantsettevõtte poolt väärtpaberistamise teel omandatud viisil, mida eurosüsteem käsitleb tegeliku müügina, mis kehtib kolmandate isikute suhtes; sellised varad ei tohi olla kättesaadavad algatajale ja selle võlausaldajatele, kaasa arvatud algataja maksejõuetuse korral;

c)	need peavad olema algatatud ja emitendile müüdud algataja või, kui kohaldatav, Euroopa Majanduspiirkonnas asutatud vahendaja poolt;

d)

nad ei tohi koosneda osaliselt ega täielikult, tegelikult ega potentsiaalselt muude tagatisega väärtpaberite rühmadest (49). Lisaks ei tohi need koosneda osaliselt ega täielikult, tegelikult ega potentsiaalselt krediidiriskiga seotud väärtpaberitest, vahetuslepingutest või muudest tuletisinstrumentidest (50), (51) ega ka sünteetilistest väärtpaberitest;

e)

krediidinõuete puhul peavad krediidisaajad ja krediidiandjad olema asutatud (või füüsiliste isikute puhul, olema residendiks) Euroopa Majanduspiirkonnas ning kui asjakohane, peab Euroopa Majanduspiirkonnas asuma ka seotud väärtpaber. Selliseid krediidinõudeid peab reguleerima Euroopa Majanduspiirkonda kuuluva riigi õigus. Võlakirjade puhul peavad emitendid olema asutatud Euroopa Majanduspiirkonnas, võlakirjad peavad olema välja antud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonda kuuluva riigi õigusele ning Euroopa Majanduspiirkonnas peab asuma ka mis tahes seotud väärtpaber (52).

Kui algatajad või, kui see on asjakohane, vahendajad on asutatud euroalal või Ühendkuningriigis, peab eurosüsteem kontrollima, et neis jurisdiktsioonides ei kehti rangeid tagasinõudmisega seotud sätteid. Kui algataja või, kui see on asjakohane, vahendaja on asutatud mõnes muus Euroopa Majanduspiirkonna riigis, loetakse varaga tagatud väärtpabereid kõlblikeks üksnes juhul, kui eurosüsteem veendub, et tema õigused on vastava Euroopa Majanduspiirkonda kuuluva riigi seaduste kohaselt ja eurosüsteemile vastuvõetavalt tagasinõudmisega seotud sätete vastu kaitstud. Seepärast tuleb enne varaga tagatud väärtpaberite (53) kõlblikuks tunnistamist eurosüsteemile esitada sellele vormilt ja sisult vastuvõetav sõltumatu õiguslik hinnang, kus tuuakse välja riigis kohaldatavad tagasinõudmise eeskirjad. Otsustamaks, kas tema õigused on tagasinõudmise eeskirjade suhtes piisavalt kaitstud, võib eurosüsteem nõuda kahtlusperioodi kohta muid dokumente, sealhulgas tunnistust vastuvõtja maksejõulisuse kohta. Tagasinõudmise eeskirjade hulka, mida eurosüsteem peab rangeks ja seega vastuvõetamatuks, kuuluvad eeskirjad, mille alusel likvideerija võib alusvara müügi kehtetuks kuulutada ainuüksi selle baasil, et tehing tehti teatud perioodil (kahtlusperioodil) enne müüja (algataja/vahendaja) maksejõuetuks kuulutamist, või mille alusel vastuvõtja saab kehtetuks kuulutamist vältida üksnes tõestades, et ta ei olnud müügitehingu tegemise ajal müüja (algataja/vahendaja) maksejõuetusest teadlik.

Struktureeritud emissiooni korral ei või rühmad (või allrühmad) selleks, et neid loetaks kõlblikeks, olla allutatud sama emissiooni teistele rühmadele. Rühma (või allrühma) ei loeta sama emissiooni teiste rühmade (või allrühmade) suhtes allutatuks, kui pärast täitmisele pööramise teate saatmist tehakse sellele rühmale (või allrühmale) kooskõlas emissiooniprospektis sätestatud maksehierarhiaga makseid (põhisumma ja intressi osas) enne teisi rühmi (või allrühmi) ning see rühm (või allrühm) on viimane vara, mille suhtes täidetakse kahjunõuet. Struktureeritud emissiooni puhul, kus emissiooniprospekt näeb ette aktseleratsiooni ja täitmisele pööramise teate saatmist, tuleb rühma (või allrühma) mitteallutatus tagada nii aktseleratsiooni kui ka täitmisele pööramise teatega seotud maksehierarhias.

Eurosüsteemil on õigus nõuda mis tahes kolmandalt isikult (näiteks emitendilt, algatajalt või korraldajalt) mis tahes selgitusi ja/või õiguslikult siduvat kinnitust, mida peetakse vajalikuks varaga tagatud väärtpaberite kõlblikkuse hindamiseks.

6.2.1.2.   Krediidistandardid

Võlainstrument peab vastama kõrgetele krediidistandarditele, mis on sätestatud eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku eeskirjades turukõlblike varade kohta (vt punkt 6.3.2).

6.2.1.3.   Emissioonikoht

Võlainstrument peab olema deponeeritud/registreeritud (emiteeritud) sellises EMP keskpangas või väärtpaberite keskdepositooriumis (CSD), mis vastab EKP kehtestatud miinimumnõuetele (54). Kui turukõlbliku võlainstrumendi on emiteerinud kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuv ettevõte, (55) millele tunnustatud väline krediidihindamise asutus (reitinguagentuur) ei ole andnud hinnangut, peab selle emiteerimise koht olema euroala.

6.2.1.4.   Arvelduskord

Võlainstrument peab olema elektrooniliselt ülekantav. Seda tuleb hoida ja sellega arveldada euroalal eurosüsteemi konto kaudu või EKP kehtestatud standarditele vastava väärtpaberiarveldussüsteemi kaudu selliselt, et realiseerimise suhtes kehtib liikmesriigi õigus.

Kui väärtpaberite keskdepositoorium, kus vara on emiteeritud, ja väärtpaberiarveldussüsteem, kus seda hoitakse, ei lange kokku, peab nende kahe asutuse vahel olema EKP poolt heaks kiidetud liide (56).

6.2.1.5.   Vastuvõetavad turud

Võlainstrumendid peavad olema kauplemisse lubatud reguleeritud turul, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivis 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ, (57) või olema kaubeldavad teatavatel EKP poolt määratletud reguleerimata turgudel (58). Reguleerimata turgude hindamisel kasutab eurosüsteem kolme põhimõtet – ohutus, läbipaistvus ja juurdepääsetavus (59).

6.2.1.6.   Emitendi/garandi liik

Võlainstrumentide emitendid või garandid peavad olema ELi liikmesriikide keskpangad, avaliku sektori üksused, erasektori üksused või rahvusvahelised või riigiülesed asutused.

6.2.1.7.   Emitendi/garandi asutamise koht

Emitent peab olema asutatud EMPs või EMP-välises G10 riigis (60), (61). Viimasel juhul loetakse võlainstrumendid kõlblikeks üksnes juhul, kui eurosüsteem veendub, et tema õigused on vastava EMP-välise G10 riigi seaduste kohaselt kaitstud eurosüsteemi nõuete kohaselt. Seepärast tuleb enne varade kõlblikuks tunnistamist eurosüsteemile esitada sellele vormilt ja sisult vastuvõetav õiguslik hinnang. Varaga tagatud väärtpaberite emitent peab olema asutatud EMPs.

Garant peab olema asutatud EMPs, v.a juhul, kui garantii ei ole vajalik turukõlblike varade krediidistandardite vastavuse tagamiseks kooskõlas punktiga 6.3.2.

Rahvusvahelised ja riigiülesed institutsioonid on kõlblikud emitendid/garandid olenemata nende asutamise kohast. Kui turukõlbliku võlainstrumendi on emiteerinud kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuv ettevõte, kellel ei ole reitinguagentuuri reitingut, peab see emitent/garant olema asutatud euroalal.

6.2.1.8.   Vääringustamine

Võlainstrumendid peavad olema vääringustatud eurodes (62).

6.2.2.   Turukõlbmatute varade kõlblikkuskriteeriumid

Kõlblike varade ühtses raamistikus on kolme liiki turukõlbmatuid varasid: nõuetele vastavate tehingupoolte tähtajalised hoiused, krediidinõuded ja hüpoteegiga tagatud turukõlbmatud võlainstrumendid (RMBDd) (63).

6.2.2.1.   Krediidinõuded

Krediidinõuded (64) peavad selleks, et need loetaks tagatiskõlblikeks, vastama järgmistele kõlblikkuskriteeriumidele (vt ka tabel 4).

a)

Vara liik: tegemist peab olema krediidinõudega, mis kujutab endast võlakohustust mõne eurosüsteemi osapoole ees. Krediidinõudeid, millel on „vähenev saldo” (st põhiosa ja intresse makstakse eelnevalt kokku lepitud graafiku alusel), loetakse samuti kõlblikuks. Kasutamata krediit (nt kasutamata vaba tagasimaksega krediidivõimalus), jooksevkonto arvelduskrediit ning akreditiivid (mis võimaldavad kasutada krediiti, kuid ei ole pangalaenud) ei ole kõlblikud. Sündikaatlaenude puhul loetakse sündikaati kuuluva liikme laenuosa tagatiskõlblikuks krediidinõudeks. Krediidinõuded ei tohi anda laenu põhisumma ja/või intressi suhtes õigusi, mis on allutatud sama emitendi teiste krediidinõuete (või sama sündikaatlaenu teiste osade või allosade) või võlainstrumentide hoidjate õigustele.

b)

Krediidinõuetel peab olema i) fikseeritud, mittetingimuslik põhisumma ja ii) intressimäär, millega ei kaasne negatiivne rahavoog. Lisaks sellele peaks intressimäär olema üks järgmistest: i) nullkupongi laadi, ii) fikseeritud või iii) ujuv ning seotud teise viiteintressimääraga. Kõlblikud on ka krediidinõuded, mille intressimäär on seotud inflatsioonimääraga. Need omadused peavad püsima kuni kohustuse lunastamiseni.

c)

Emitendi/garandi liik: kõlblikeks krediidisaajateks või garantideks loetakse kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvad ettevõtted, (65) avaliku sektori asutused ning rahvusvahelised ja riigiülesed asutused. Iga krediidisaaja vastutab asjaomase krediidinõude täieliku lunastamise eest individuaalselt (solidaarvastutus individuaalse krediidinõude osas on välistatud).

d)

Emitendi/garandi asutamise koht: krediidisaaja peab olema asutatud euroalal. Garant peab olema samuti asutatud euroalal, kui garantii ei pea vastama turukõlbmatutele varadele kehtestatud kõrgetele krediidistandarditele (vt punkt 6.3.3). See nõue ei kehti rahvusvaheliste ja riigiüleste asutuste puhul.

e)	Krediidistandardid: krediidinõuete kvaliteeti hinnatakse krediidisaaja/garandi krediidivõime põhjal. Krediidinõue peab vastama kõrgetele krediidistandarditele, mis on sätestatud eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku eeskirjades turukõlbmatute varade kohta (vt punkt 6.3.3).

f)

Minimaalne suurus: kui osapool esitab krediidinõude tagatiseks (ehk mobiliseerib selle), peab see vastama miinimumlävele. Siseriiklike krediidinõuete minimaalse suuruse määrab kindlaks iga RKP ise. Kui krediidinõudeid kasutatakse tagatisena piiriüleselt, kehtib üleminekuajal ühtne minimaalne suurus 500 000 eurot. Nähakse ette, et niipea kui võimalik 2013. aasta jooksul viiakse kogu euroalal kõikide krediidinõuete suhtes sisse ühtne miinimumlävi 500 000 eurot.

g)	Menetluskord: krediidinõuded tuleb menetleda vastavalt eurosüsteemi korrale, nagu see on määratletud vastava riigi dokumentatsioonis.

h)

Reguleeriv õigus: krediidinõude lepingu ning osapoole ja RKP vahelise lepingu suhtes krediidinõude tagatiseks seadmise kohta (krediidinõude mobiliseerimise leping) peab kehtima liikmesriigi õigus. Peale selle ei tohi i) osapoole, ii) krediidiandja, iii) krediidisaaja, iv) garandi (kui asjakohane), v) krediidinõude lepingu ja vi) krediidinõude mobiliseerimise lepingu suhtes kehtida rohkem kui kaks erinevat reguleerivat õigust.

i)	Vääringustamine: krediidinõuded peavad olema vääringustatud eurodes (66).

6.2.2.2.   Hüpoteegiga tagatud turukõlbmatud võlainstrumendid

RMBD-de suhtes kehtivad järgmised kõlblikkuskriteeriumid (vt ka tabel 4).

a)

Vara liik: tegemist peab olema võlainstrumendiga (veksli või lihtveksliga), mille tagatiseks on eluasemehüpoteekide kogum ja mida ei saa täielikult väärtpaberistada. Tagatiseks olevate varade kogumis peab olema võimalik varasid välja vahetada. Samuti peab olema tagatud, et eurosüsteemi loetakse krediidiandjate ees prioriteetseks (v.a krediidiandjad, kellel on eriõigus riiklikel põhjustel) (67).

b)	RMBD-del peab olema i) fikseeritud, mittetingimuslik põhisumma ja ii) intressimäär, millega ei kaasne negatiivne rahavoog.

c)	Krediidistandardid: RMBDd peavad vastama kõrgetele krediidistandarditele, mida hinnatakse eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku RMBDsid käsitleva osa põhjal (vt punkt 6.3.3).

d)	Emitendi liik: kõik krediidiasutused, kes on kõlblikud osapooled, on kõlblikud emitendid.

e)	Emitendi asutamise koht: emitent peab olema asutatud euroalal.

f)	Menetluskord: RMBDd tuleb menetleda vastavalt eurosüsteemi korrale, nagu see on määratletud vastava riigi dokumentatsioonis.

g)	Vääringustamine: RMBDd peavad olema vääringustatud eurodes (68).

6.2.3.   Täiendavad nõuded kõlblike varade kasutamisel

6.2.3.1.   Täiendavad õiguslikud nõuded krediidinõuete kohta

Selleks et krediidinõudel oleks kehtiv tagatis ning et krediidinõuet oleks osapoole kohustuste täitmata jätmise korral võimalik kiiresti realiseerida, peavad olema täidetud täiendavad õiguslikud nõuded. Need on seotud järgmisega:

a)	krediidinõude olemasolu kontroll;

b)	krediidisaaja teavitamine krediidinõude mobiliseerimisest või selle registreerimine;

c)	pangasaladuse ja konfidentsiaalsusega seotud piirangute puudumine;

d)	krediidinõude mobiliseerimisega seotud piirangute puudumine;

e)	krediidinõude realiseerimisega seotud piirangute puudumine.

Need õiguslikud nõuded on täpsustatud 7. liites. Riikide õigusest tulenevad muud üksikasjad on sätestatud vastavate riikide dokumentatsioonis.

6.2.3.2.   Kõlblike varade kasutamise eeskirjad

Turukõlblikke varasid võib kasutada kõikideks alusvaradele tuginevateks rahapoliitika operatsioonideks, st avaturu pöörd- ja otsetehingutes ning laenamise püsivõimaluses. Turukõlbmatuid varasid võib kasutada avaturu pöördtehingute ja laenamise püsivõimaluse alusvarana. Eurosüsteemi otsetehinguteks neid ei kasutata. Kõiki turukõlblikke ja turukõlbmatuid varasid võib samuti kasutada päevasiseste laenude alusvarana.

Olenemata sellest, kas turukõlblik või turukõlbmatu vara vastab või ei vasta kõikidele kõlblikkuskriteeriumidele, ei tohi osapool tagatiseks esitada vara, mille emitent või garant on ta ise või mõni muu isik, kellega tal on lähedane side (69).

Lähedane side viitab olukorrale, kus osapool on seotud kõlblike varade emitendiga/krediidisaajaga/garandiga järgmistel võimalikel põhjustel:

a)	osapoolele kuulub otseselt või kaudselt ühe või mitme ettevõtte kaudu 20 % või rohkem emitendi/krediidisaaja/garandi kapitalist või

b)	emitendile/krediidisaajale/garandile kuulub otseselt või kaudselt ühe või mitme ettevõtte kaudu 20 % või rohkem osapoole kapitalist või

c)	rohkem kui 20 % nii osapoole kui ka emitendi/krediidisaaja/garandi kapitalist kuulub kas otseselt või kaudselt ühe või mitme ettevõtte kaudu kolmandale isikule.

Rahapoliitika rakendamiseks, eelkõige lähedase sidemega seotud kõlblike varade kasutamise eeskirjade järgimise järelevalveks, jagavad vastavat eesmärki kandvad järelevalveasutused eurosüsteemi siseselt teavet kapitalihoiuste kohta. Sellele teabele kehtivad samad konfidentsiaalsusstandardid, mida järgivad järelevalveasutused.

Eespool osutatud lähedast sidet käsitlevad sätted ei kehti järgmistel juhtudel: a) kui tegemist on lähedase sidemega osapoole ning EMP riikide maksustamisõigusega avaliku sektori üksuse vahel või kui võlainstrumendi garandiks on maksustamisõigusega EMP avaliku sektori üksus, b) kui tegemist on kaetud pangavõlakirjadega, mis on emiteeritud vastavalt eurofondide direktiivi artikli 52 lõikes 4 sätestatud kriteeriumidele, või c) kui võlainstrumendid on kaitstud spetsiaalsete õiguslike meetmetega, mille kaitse on võrreldav punktis b osutatud instrumentide kaitsega, näiteks i) turukõlbmatud RMBDd, mis ei ole väärtpaberid, või ii) elamukinnisvaralaenuga tagatud struktureeritud tagatud pangavõlakirjad või ärikinnisvaralaenuga tagatud struktureeritud pangavõlakirjad, st teatavad tagatud pangavõlakirjad, mida Euroopa Komisjon ei käsitle eurofondide nõuetele vastavatena, kuid mis vastavad kõikidele varaga tagatud väärtpaberitele punktides 6.2 ja 6.3 sätestatud kriteeriumidele ja järgmistele lisakriteeriumidele.

Elamukinnisvaralaenuga tagatud struktureeritud kaetud pangavõlakirjade puhul

a)

Mis tahes elamukinnisvaralaenud, millega struktureeritud tagatud pangavõlakirju tagatakse, peavad olema vääringustatud eurodes; emitent (samuti krediidisaaja ja garant, kui nad on juriidilised isikud) peavad olema registreeritud liikmesriigis; alusvara peab asuma liikmesriigis ja laenule tuleb kohaldada selle liikmesriigi õigust.

b)

Elamukinnisvaralaenud on kõlblikud struktureeritud tagatud pangavõlakirjade koondtagatiseks, kui neid tagab kõlblik garant või nad on tagatud hüpoteegiga. Lepingu rikkumise korral peab kõlbliku garantii väljamaksmine toimuma 24 kuu jooksul. Selliste tagatud laenude kõlblikke garantiisid võib anda erinevas lepingulises vormis, sealhulgas kindlustuslepingutena, kui need on antud avaliku sektori üksuse poolt või riikliku järelevalve alla kuuluva finantseerimisasutuse poolt. Selliste tagatud laenude garandil ei tohi esineda lähedast sidet tagatud pangavõlakirjade emitendiga ning neile vastuvõetava reitinguagentuuri poolt antud reiting peab olema tehingu kehtivusajal vähemalt [A+/A1/AH].

c)	Kõrgekvaliteediline asendustagatis kuni 10 % ulatuses koondtagatisest on vastuvõetav. Seda läve võib ületada ainult pärast asjaomase RKP põhjalikku kontrolli.

d)	Struktureeritud tagatud pangavõlakirjade emissiooni kaudu võib rahastada üksikuid kõlblikke laene maksimumväärtuses 80 % loan-to-value (LTV). LTV-arvestus peab põhinema konservatiivsel turuhindamisel.

e)	Tagatis peab ületama nõude vähemalt 8 %.

f)	Elamukinnisvaralaenu maksimumsumma on 1 miljon eurot.

g)	Koondtagatise sõltumatu krediidihinnang peab vastama lepingu rikkumise tõenäosuse aastatasemele 10 baaspunkti kooskõlas „üks A” tasemega (vt punkt 6.3.1).

h)	Emitendi ja seotud üksuste suhtes, kes on struktureeritud kaetud pangavõlakirjade tehingu osaks või selles asjakohased, tuleb kohaldada pikaajalist miinimumtaset „üks A” („A–” agentuuride Fitchilt või Standard & Poor’silt või „A3” Moody’selt või „AL” DBRSilt).

Ärikinnisvaralaenuga tagatud struktureeritud kaetud pangavõlakirjade puhul

a)

Mis tahes ärikinnisvaralaenud, millega struktureeritud tagatud pangavõlakirju tagatakse, peavad olema vääringustatud eurodes; emitent (samuti krediidisaaja ja garant, kui nad on juriidilised isikud) peab olema registreeritud liikmesriigis; alusvara peab asuma liikmesriigis ja laenule tuleb kohaldada selle liikmesriigi õigust.

b)	Kõrgekvaliteediline asendustagatis kuni 10 % ulatuses koondtagatisest on vastuvõetav. Seda läve võib ületada ainult pärast asjaomase RKP põhjalikku kontrolli.

c)	Struktureeritud tagatud pangavõlakirjade emissiooni kaudu võib rahastada üksikuid kõlblikke laene maksimumväärtuses 60 % loan-to-value (LTV). LTV-arvestus peab põhinema konservatiivsel turuhindamisel.

d)	Tagatis peab ületama nõude vähemalt 10 %.

e)	Iga üksiku koondtagatisega kaetud laenusaaja osa pärast kõikide selle laenusaaja üksiklaenude jääkide agregeerimist ei tohi ületada 5 % koondtagatise kogusummast.

f)	Koondtagatise sõltumatu krediidihinnang peab vastama krediidikvaliteedi astmele 1 kooskõlas eurosüsteemi reitinguskaalaga (vt punkt 6.3.1).

g)	Emitendi ja seotud üksuste suhtes, kes on struktureeritud kaetud pangavõlakirjade tehingu osaks või selles asjakohased, tuleb kohaldada krediidikvaliteedi astet 2.

h)

Kõiki alusvaraks olevaid ärikinnisvaralaene tuleb vähemalt kord aastas ümber hinnata. Vara hinna langust tuleb ümberhindamises täielikult kajastada. Hinnatõusu suhtes kohaldatakse 15 % allahindlust. Laenud, mis ei vasta LTV läve nõuetele, tuleb asendada uute laenudega või tuleb anda asjaomase RKP poolt kinnitatud väärtust ületav tagatis. Eelkõige tuleb kasutada turuhinnal põhinevat hindamismeetodit, st eeldatav hind, mis saadaks juhul, kui vara müüdaks turul mõistlikus menetluses. Hindamine peab põhinema kõige konservatiivsemal eeldusel. Kasutada võib ka statistilisi meetodeid, kuid ainult teisejärgulise hindamismeetodina.

i)	Kogu aja kestel tuleb kõlbliku osapoole juures hoida euro sularahas likviidsuspuhvrit, et katta kõik kaetud pangavõlakirjadega seotud intressimaksed järgmise kuue kuu eest.

j)

Kui sellise laenusaaja lühiajaline reiting, kelle ärikinnisvaralaen on alusvaraks, jääb alla krediidikvaliteedi astet 2 üheksa kuu jooksul, mis eelnevad garanteeritud põhisumma tagasimaksega (hard bullet) kaetud pangavõlakirja tähtaja lõppemisele saabumise järjekorras, peab see laenusaaja tegema eurodes sularaha sissemakse, mis kataks tagatud võlakirja põhisumma makse vastava osa ja sellega seotud kulud, mis emitent peab tähtajal maksma kaetud pangavõlakirja likviidsuspuhvriks.

k)	Likviidsusprobleemide korral võib pikendada esialgset tähtaega kuni 12 kuud, et tasandada erinevusi koondtagatise laenude amortiseerimise ja kaetud pangavõlakirjade tagasimaksete tähtpäevade vahel. Samas muutub tagatud pangavõlakiri pärast esialgset tähtaega oma kasutuse jaoks kõlbmatuks.

Peale selle peavad osapooled elamukinnisvaralaenuga tagatud struktureeritud kaetud pangavõlakirjade või ärikinnisvaralaenuga tagatud struktureeritud kaetud pangavõlakirjade osas esitama usaldusväärse advokaadibüroo õigusliku kinnituse järgmiste tingimuste täitmise kohta.

a)	Tagatud pangavõlakirjade emitent on liidu liikmesriigis registreeritud krediidiasutus, mis ei ole väärtpaberistamise vahendusettevõte (special-purpose vehicle), isegi kui nende kaetud pangavõlakirjade garandiks on liidu liikmesriigis registreeritud krediidiasutus.

b)	Kaetud pangavõlakirjade emitendi/emissiooni suhtes kohaldatakse selle liikmesriigi, kus emitent on registreeritud või kus kaetud pangavõlakirjad emiteeritakse, seadust, mille kohaselt kuulub kaetud pangavõlakirjade omanike kaitse riikliku erijärelevalve alla.

c)	Emitendi maksejõuetuse korral on kaetud pangavõlakirjade omanikel eesõigustatud nõue põhisumma- ja intressimaksele, mis tuleneb kõlblikust alusvarast.

d)	Kaetud pangavõlakirjade emissioonist tulenevate summade maksed tuleb investeerida (kooskõlas kaetud pangavõlakirjade dokumentatsioonis sätestatud investeerimisreeglitega) kooskõlas asjakohaste riigi kaetud pangavõlakirjade õigusaktidega või muude kõnealuse vara suhtes kohaldatavate õigusaktidega.

Osapool ei tohi tagatiseks esitada varaga tagatud väärtpaberit, kui osapool (või kolmas isik, kellega tal on lähedane side) pakub varaga tagatud väärtpaberile valuutariskiturvet, tehes emitendiga valuutariskiturbe tehingu, või likviidsust vähemalt 20 % ulatuses varaga tagatud väärtpaberi tasumata summast.

Kõik kõlblikud turukõlblikud ja turukõlbmatud varad peavad kogu euroalal olema piiriüleselt kasutatavad. See tähendab, et kõik eurosüsteemi osapooled peavad saama kasutada kõlblikke varasid oma riigisiseste väärtpaberiarveldussüsteemide vaheliste liidete kaudu (turukõlblike varade korral) või muu sobiva korralduse kohaselt krediidi saamiseks oma asutamiskohajärgsest RKPst (vt punkt 6.6).

Tabel 4

Eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonideks kõlblikud varad

Kõlblikkuskriteeriumid	Turukõlblikud varad (70)	Turukõlbmatud varad (71)
Vara liik	EKP võlasertifikaadid Muud turukõlblikud võlainstrumendid (72)	Krediidinõuded	RMBDd
Krediidistandardid	Vara peab vastama kõrgetele krediidistandarditele. Kõrgeid krediidistandardeid hinnatakse ECAFi turukõlblikke varasid käsitlevate eeskirjade kohaselt (72)	Krediidisaaja/garant peab vastama kõrgetele krediidistandarditele. Krediidivõimet hinnatakse ECAFi krediidinõudeid käsitlevate eeskirjade kohaselt.	Vara peab vastama kõrgetele krediidistandarditele. Kõrgeid krediidistandardeid hinnatakse ECAFi RMBDsid käsitlevate eeskirjade kohaselt
Emissioonikoht	EMP (72)	Ei ole kohaldatav	Ei ole kohaldatav
Arveldamise/töötlemise kord	Arvelduskoht: euroala Instrumendid peavad olema tsentraalselt ja elektrooniliselt hoiustatud RKPs või EKP miinimumnõuetele vastavas väärtpaberiarveldussüsteemis.	Eurosüsteemis kehtiv kord	Eurosüsteemis kehtiv kord
Emitendi/krediidisaaja/garandi liik	RKPd Avalik sektor Erasektor Rahvusvahelised ja riigiülesed asutused	Avalik sektor Kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvad ettevõtted Rahvusvahelised ja riigiülesed asutused	Krediidiasutused
Emitendi, krediidisaaja ja garandi asutamise koht	Emitent (72): EMP või EMP-välised G10 riigid Krediidisaaja: EMP Garant (72): EMP	Euroala	Euroala
Vastuvõetavad turud	Reguleeritud turud EKP-le vastuvõetavad reguleerimata turud	Ei ole kohaldatav	Ei ole kohaldatav
Vääring	Euro	Euro	Euro
Minimaalne suurus	Ei ole kohaldatav	Krediidinõude esitamise ajal kehtiv madalaim lävi: — riigisisese kasutuse korral: riigi keskpanga valikul, — piiriülese kasutuse korral: ühine lävi 500 000 eurot. Esimesel võimalusel 2013. aasta jooksul: 500 000 euro suuruse miinimumläve kehtestamine kogu euroala jaoks	Ei ole kohaldatav
Reguleeriv õigus	Varaga tagatud väärtpaberite korral reguleerib alusvara omandamist liidu liikmesriigi õigus. Selliseid krediidinõudeid peab reguleerima EMPsse kuuluva riigi õigus.	Krediidinõude lepingut ja krediidinõude mobiliseerimise lepingut reguleeriv õigus: liikmesriigi õigus. Erinevaid õigusi, mida kohaldatakse a) osapoole, b) krediidiandja, c) krediidisaaja, d) garandi (kui asjakohane), e) krediidinõude lepingu ja f) krediidinõude mobiliseerimise lepingu suhtes, ei tohi olla rohkem kui kaks.	Ei ole kohaldatav
Piiriülene kasutus	Jah	Jah	Jah

6.3.   Eurosüsteemi krediidihindamisraamistik (ECAF)

6.3.1.   Reguleerimisala ja osad

Eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus (ECAF) on määratletud menetlused, eeskirjad ja võtted, mis tagavad, et kõik kõlblikud varad vastavad eurosüsteemi kõrgetele krediidistandarditele.

Selles üldises raamistikus tehakse kõrgetele krediidistandarditele vastavuse hindamisel vahet turukõlblikel ja turukõlbmatutel varadel (vt punktid 6.3.2 ja 6.3.3), et võtta arvesse kummagi varaliigi erinevat õiguslikku laadi ning tagada süsteemi toimimise tõhusus.

Hinnates kõlblike varade vastavust krediidistandarditele, arvestab eurosüsteem nelja allika krediidihinnanguid: reitinguagentuurid (ECAI), RKPde majasisesed krediidihindamise süsteemid (ICAS), osapoolte majasisesed reitingupõhised (IRB) süsteemid või kolmandate poolte reitinguvahendid. Peale selle võtab eurosüsteem krediidistandarditele vastavuse hindamisel arvesse institutsioonilisi kriteeriume ja omadusi, mis tagavad instrumentide hoidjale sarnase kaitse nagu näiteks garantiid.

Reitinguagentuurist pärinevad hinnangud peavad põhinema avalikul reitingul. Eurosüsteem jätab endale õiguse küsida vajaduse korral selgitusi. Varaga tagatud väärtpaberite puhul tuleb reitinguid selgitada üldsusele kättesaadavas reitinguaruandes (milleks võib olla üksikasjalik müügieelne aruanne või uut emissiooni kajastav aruanne), mis hõlmab muu hulgas struktuuriliste ja õiguslike aspektide põhjalikku analüüsi, koondtagatise üksikasjalikku hinnangut, tehinguosaliste analüüsi ning tehingu muude oluliste erisuste analüüsi. Lisaks peavad reitinguagentuurid avaldama varaga tagatud väärtpaberite kohta korrapäraseid seirearuandeid. Nende aruannete avaldamine peaks olema kooskõlas kupongimaksete sageduse ja ajastusega. Aruandes tuleb esitada vähemalt tehingute ajakohastatud põhiandmed (nt tagatiste kogumi koosseis, tehinguosalised, kapitali struktuur) ning tulemusandmed.

Eurosüsteemi kõrgetele krediidistandarditele vastavuse miinimumnõue (krediidikvaliteedi lävi) määratletakse eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaalal krediidikvaliteedi astmena 3 (73). Eurosüsteem käsitleb ühe aasta jooksul püsivat maksejõuetuse tõenäosust 0,40 % samaväärsena krediidikvaliteedi astmega 3. Seda hinnangut vaadatakse korrapäraselt läbi. ECAFi raames kasutatakse liidu kapitalinõuete direktiivis antud maksejõuetuse juhtumite määratlust (74). Eurosüsteem avaldab iga vastuvõetava reitinguagentuuri kohta madalaima reitinguklassi, mis vastab nõutavale krediidikvaliteedi lävele, võtmata nimetatud asutusele antud hinnangu eest mingisugust vastutust. Ka seda hinnangut vaadatakse korrapäraselt läbi. Varaga tagatud väärtpaberite puhul määratletakse eurosüsteemi kõrgetele krediidistandarditele vastavuse miinimumnõude lävi emiteerimisel antud hinnanguna „kolm A-d” (75). Varaga tagatud väärtpaberi kehtivuse ajal tuleb säilitada eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaala krediidikvaliteedi astme 2 miinimumlävi („üks A”) (76). RMBD osas on eurosüsteemi kõrgetele krediidistandarditele vastavuse miinimumnõue määratletud krediidihinnanguga, mis vastab astme 2 krediidikvaliteedile eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaalal („üks A”). Eurosüsteem käsitleb ühe aasta jooksul püsivat maksejõuetuse tõenäosust 0,10 % samaväärsena krediidikvaliteedi astmega 2, mida kontrollitakse pidevalt.

Eurosüsteem jätab endale õiguse mis tahes teabe põhjal, mida ta peab asjakohaseks, välja selgitada, kas emissioon, emitent, krediidisaaja või garant vastavad tema kõrgetele krediidistandarditele, ning võib varade kasutamise tagasi lükata, nende kasutamist piirata või kohaldada täiendavaid turuväärtuse allahindlusi, kui on vaja tagada eurosüsteemi adekvaatne riskikaitse kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 18.1. Selliseid meetmeid võib kohaldada ka osapoolte suhtes eelkõige juhul, kui tundub, et osapoole krediidikvaliteedil on kõrge korrelatsioon osapoole esitatud tagatisvara krediidikvaliteediga. Kui selline tagasilükkamine tugineb usaldatavusnõuetega seotud teabele, mille on edastanud kas osapooled või järelevalveasutused, tohib seda kasutada rangelt ainult siis ja niivõrd, kui seda on vaja eurosüsteemi rahapoliitika ülesannete täitmiseks.

Kõlblike varade loetelust võib välja jätta varad, mille on emiteerinud või mille garandiks on üksused, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite külmutamist ja/või teisi meetmeid, mille liit on kehtestanud lepingu artikli 75 alusel nende vahendite kasutamise piiramiseks, või üksused, kelle kohta EKP nõukogu on vastu võtnud otsuse peatada või välistada nende juurdepääs avaturuoperatsioonidele või eurosüsteemi püsivõimalustele.

6.3.2.   Turukõlblike varade kõrgetele krediidistandarditele vastavuse määramine

Turukõlblike varade kõrgetele krediidistandarditele vastavust määratakse järgmiste kriteeriumide alusel.

a)

Reitinguagentuuri krediidihinnang: vastuvõetava reitinguagentuuri (vt punkti 6.3.4) vähemalt üks krediidihinnang emissioonile (või selle puudumise korral emitendile) peab vastama eurosüsteemi krediidikvaliteedi lävele (77), (78). Krediidikvaliteedi läved vastuvõetavate reitinguagentuuride jaoks avaldab EKP kooskõlas punktiga 6.3.1 (79).

b)

Reitinguagentuuri krediidihinnang varaga tagatud väärtpaberitele: 1. märtsil 2010 või pärast seda emiteeritud varaga tagatud väärtpaberite puhul nõuab eurosüsteem, et emissioonile on antud vähemalt kaks krediidihinnangut mis tahes vastuvõetava reitinguagentuuri poolt. Varaga tagatud väärtpaberite kõlblikkuse hindamisel kohaldatakse reeglit „paremuselt teine”, mille kohaselt peab varaga tagatud väärtpaberite krediidikvaliteedi lävele vastama ka paremuselt teine reitinguagentuuri krediidihinnang. Sellest reeglist tulenevalt peab eurosüsteem kõlblikeks väärtpabereid, mille mõlemad krediidihinnangud on „AAA”/„Aaa” emissioonil ja „üks A” väärtpaberi tähtaja jooksul. Alates 1. märtsist 2011 peab kõikide varaga tagatud väärtpaberite suhtes, olenemata nende emissiooni kuupäevast, olema emissiooni osas antud vähemalt kaks krediidihinnangut mis tahes vastuvõetava reitinguagentuuri poolt ning selleks, et väärtpaberid vastaksid endiselt tingimustele, peavad nad olema kooskõlas „paremuselt teise” reegliga. Juhul kui varaga tagatud väärtpaberid on emiteeritud enne 1. märtsi 2010 ja nende suhtes on antud ainult üks krediidihinnang, tuleb enne 1. märtsi 2011 saada teine krediidihinnang. Enne 1. märtsi 2009 emiteeritud varaga tagatud väärtpaberite puhul peavad mõlemad krediidihinnangud olema väärtpaberi tähtaja jooksul tasemel „üks A”. Varaga tagatud väärtpaberite puhul, mis on emiteeritud ajavahemikus 1. märtsist 2009 kuni 28. veebruarini 2010, peab parem krediidihinnang vastama tasemele „AAA”/„Aaa” emissioonil ja tasemele „üks A” väärtpaberi tähtaja jooksul ning teine krediidihinnang peab vastama tasemele „üks A” nii emissioonil (80) kui ka väärtpaberi tähtaja jooksul. Varaga tagatud vahetatavate väärtpaberite emissiooni (fungible tap issuance) loetakse varaga tagatud väärtpaberite uusemissiooniks. Kõik varaga tagatud väärtpaberid, mis on emiteeritud sama ISIN-koodiga, peavad vastama kõige viimase vahetatavate väärtpaberite emissiooni kuupäeval kehtinud kõlblikkuskriteeriumidele. Kui emiteeritud varaga tagatud vahetatavad väärtpaberid ei vasta kõige viimase vahetatavate väärtpaberite emissiooni ajal kehtinud kõlblikkuskriteeriumidele, loetakse kõik sama ISIN koodiga emiteeritud varaga tagatud väärtpaberid kõlbmatuks. See reegel ei kehti selliste vahetatavate varaga tagatud väärtpaberite emissiooni puhul, mis kuulusid 10. oktoobri 2010 seisuga eurosüsteemi kõlblike varade nimekirja, juhul kui viimane vahetatav emissioon toimus enne nimetatud kuupäeva. Mittevahetatavaid emissioone käsitatakse teistsuguste varaga tagatud väärtpaberitena.

c)

Garantiid: kui (vastuvõetava) reitinguagentuuri krediidihinnangut emitendi kohta ei ole, võib kõrgetele krediidistandarditele vastavuse määramiseks kasutada rahanduslikult usaldusväärsete garantide esitatud garantiisid. Garantide rahanduslikku usaldusväärsust hinnatakse eurosüsteemi krediidikvaliteedi lävele vastavate reitinguagentuuride krediidihinnangute põhjal. Garantiid peavad vastama järgmistele nõuetele. i) Garantii loetakse vastuvõetavaks, kui garant on andnud tingimusteta ja tühistamatu garantii emitendi kohustuste täitmise kohta seoses põhisumma, intresside ja muude summadega, mis kuuluvad tasumisele võlainstrumentide hoidjatele, kuni need kohustused on täielikult täidetud. ii) Garantii peab kuuluma tasumisele esimesel nõudmisel (sõltumata aluseks olevast võlakohustusest). Maksustamisõigusega avalik-õiguslike üksuste garantiid peaksid kuuluma tasumisele esimesel nõudmisel või vastasel korral nägema ette kohese tasumise kohustuse täitmata jätmise korral. Garandi garantiist tulenevad kohustused peavad olema vähemalt samaväärsed ja sama järku kõikide muude garandi kohustustega, mille kohta tagatist ei ole. iii) Garantii peab kuuluma liidu liikmesriigi jurisdiktsiooni alla ning olema õiguslikult kehtiv, siduv ja garandi suhtes täitmisele pööratav. iv) Õiguslik kinnitus selle kohta tuleb esitada eurosüsteemile vormilt ja sisult vastuvõetaval viisil; enne seda eurosüsteem garantiiga kaetud vara kõlblikuks ei loe. Kui garant ei ole asutatud selles liikmesriigis, mille jurisdiktsiooni alla tema garantii kuulub, tuleb õigusliku kinnitusega kinnitada ka seda, et garantii on kehtiv ja täitmisele pööratav ka garandi asutamist reguleeriva liikmesriigi õiguse alusel. Õiguslik kinnitus tuleb läbivaatamiseks esitada sellele keskpangale, kes esitab garantiiga kaetud vara kõlblike varade loetellu lisamiseks (81). Õiguslikku kinnitust ei ole vaja individuaalse reitinguga võlainstrumentide garantiide ning maksustamisõigusega avalik-õiguslike üksuste garantiide puhul. Täitmisele pööratavuse nõude suhtes kehtivad kõik maksejõuetus- või pankrotialased õigusaktid, omandiväärtpaberite üldpõhimõtted ning muud samalaadsed õigusaktid ja põhimõtted, mida kohaldatakse garandi suhtes ja mis üldjuhul mõjutavad krediidisaajate õigusi garandi ees. Kui emissiooni, emitendi või garandi kohta reitinguagentuuri krediidihinnangut ei ole, määratakse vastavus kõrgetele krediidistandarditele kindlaks järgmiselt. a) Euroala avaliku sektori emitendid või garandid: kui turustatava vara emitent või garant on euroalal asutatud ja kapitalinõuete direktiivis määratletud piirkondlik või kohalik omavalitsus või avaliku sektori üksus, kehtib järgmine kord: i) emitent või garant liigitatakse ühte kolmest kapitalinõuete direktiivis (82) määratletud klassist (vt tabel 5); ii) 1. ja 2. klassi emitentide ja garantide kaudne krediidihinnang saadakse reitinguagentuuri hinnangust emitendi või garandi asutamise riigi keskvalitsusele. See kaudne tagatiste hinnang peab vastama eurosüsteemi krediidikvaliteedi lävele. 3. klassi emitentide ja garantide kohta sellist kaudset hinnangut ei anta. b) Euroala kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvatest ettevõtetest emitendid või garandid: kui turustatava vara emitent või garant on euroalal asutatud kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuv ettevõte (83) ning selle vara vastavust kõrgetele krediidistandarditele ei ole võimalik kindlaks määrata reitinguagentuuri poolt emissioonile, emitendile või garandile antud hinnangu põhjal, kohaldatakse eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku eeskirju krediidinõuete kohta ning osapooltel lubatakse kasutada oma reitingupõhiseid sisesüsteeme, liikmesriikide keskpankade krediidihindamise sisesüsteeme või kolmandate poolte reitinguvahendeid. Kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvate ettevõtete emiteeritud reitinguta turukõlblikud võlainstrumendid ei ole arvatud kõlblike turukõlblike varade avalikku loetellu. Tabel 5 Kaudsed krediidihinnangud euroala piirkondlikest ja kohalikest omavalitsustest ning avaliku sektori üksustest emitentidele, krediidisaajatele ja garantidele, kellel ei ole reitinguagentuuri krediidihinnangut   Kapitalinõuete direktiivi kohane liigitus Eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku kohane kaudne krediidihinnang vastavasse klassi kuuluvale emitendile, krediidisaajale või garandile 1. klass Piirkondade ja kohalikud omavalitsused ning avaliku sektori üksused, keda võib pädevate järelevalveasutuste arvates kapitalinõuete kohaldamisel kohelda võrdsena keskvalitsusega Reitinguagentuuri krediidihinnang asutamise koha riigi keskvalitsusele 2. klass Piirkondade ja kohalikud omavalitsused ning avaliku sektori üksused, keda võib pädevate järelevalveasutuste arvates kapitalinõuete kohaldamisel kohelda võrdsena [krediidi]asutustega Krediidihinnang, mis on ühe krediidikvaliteedi astme (84) võrra allpool reitinguagentuuri poolt tegevuskohajärgse riigi keskvalitsusele antud krediidihinnangust 3. klass Muud avaliku sektori üksused Koheldakse võrdselt erasektori emitentide ja krediidisaajatega

6.3.3.   Turukõlbmatute varade kõrgetele krediidistandarditele vastavuse määramine

6.3.3.1.   Krediidinõuded

Krediidinõuete krediidisaajate või garantide kõrgetele krediidinõuetele vastavuse kindlaksmääramiseks peavad osapooled valima eurosüsteemis kasutatavatest vastuvõetavatest krediidihindamise allikatest ühe peamise. Osapool valib krediidihindamise allikast ühe süsteemi. Erandiks on reitinguagentuurid, mille puhul võib kasutada kõiki vastuvõetavaid süsteeme.

Osapooled peavad valitud allika juurde jääma vähemalt üheks aastaks, et vältida krediidihinnangute vahel „hüplemist”, st olukorda, kus krediidisaajale püütakse saada kõigist olemasolevatest allikatest või süsteemidest parimat võimalikku krediidihinnangut, mis tagab kõlblikkuse rahapoliitika operatsioonideks. Kui osapool soovib kohustusliku aasta möödudes krediidihindamise allikat vahetada, peab ta esitama oma RKP-le põhjendatud taotluse.

Põhjendatud taotluse esitamise korral võidakse osapoolele anda luba kasutada mitut allikat või süsteemi. Peamine valitud krediidihindamise allikas peab hõlmama osapoole esitatud krediidisaajate suurimat osa. Mitme krediidihindamise allika või süsteemi kasutamine peaks olema põhjendatud adekvaatse ärilise otstarbekusega. Põhimõtteliselt võib selline vajadus tekkida siis, kui esmane krediidihindamise allikas või süsteem ei anna piisavat hõlmatust.

Osapool peab RKP-le kohe teatama igast krediidikvaliteeti mõjutavast sündmusest, kaasa arvatud osapoolele teada olevast esitatud krediidisaajate makseviivitusest, ning vajaduse korral varad tagasi võtma või asendama. Peale selle on osapooled kohustatud tagama, et nad kasutavad esitatud varade võlgnike (85) või garantide puhul oma valitud krediidihindamise allika või süsteemi kõige ajakohasemat hinnangut.

Krediidihinnangud krediidisaajatele/garantidele: krediidinõuete krediidisaajate ja garantide vastavus kõrgetele krediidistandarditele määratakse kindlaks eeskirjade järgi, mis teevad vahet avaliku sektori üksustest ning kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvatest ettevõtetest krediidisaajate ja garantide vahel.

a)

Avaliku sektori üksustest krediidisaajad või garandid: kohaldatakse järgmisi eeskirju esitatud järjekorras: i) osapool on valinud ühe krediidihindamise süsteemi või allika, mille abil ta määrab krediidisaaja või garandi vastavust krediidikvaliteedi lävele; ii) kui punktis i osutatud krediidihinnangut ei ole, kasutatakse reitinguagentuuri krediidihinnangut krediidisaajale või garandile (86); iii) kui puudub nii punktis i kui ka punktis ii osutatud krediidihinnang, kehtib sama kord nagu turukõlblike varade puhul: — emitent või garant liigitatakse ühte kolmest kapitalinõuete direktiivi (87) määratletud klassist (vt tabel 5); — reitinguagentuuri hinnangust emitendi või garandi asutamise riigi keskvalitsusele saadakse 1. ja 2. klassi krediidisaajate ja garantide kaudne krediidihinnang. See kaudne tagatiste hinnang peab vastama eurosüsteemi krediidikvaliteedi lävele. Kui osapoole valitud süsteemi või allika (või avaliku sektori üksustest krediidisaajate ja garantide korral punkti ii kohaldamisel reitinguagentuuri) krediidihinnang on olemas, kuid jääb krediidikvaliteedi läve alla, siis krediidisaajat või garanti rahapoliitika operatsioonideks kõlblikuks ei loeta

b)

Kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvatest ettevõtetest krediidisaajad ja garandid: kui osapoole valitud allikast saadud krediidihinnang on krediidikvaliteedi lävega samal või kõrgemal tasemel, loetakse krediidisaaja või garant rahapoliitika operatsioonideks kõlblikuks (88)  (89). Kui osapoole valitud süsteemist või allikast saadud krediidihinnang on olemas, kuid jääb krediidikvaliteedi läve alla, siis krediidisaajat või garanti rahapoliitika operatsioonideks kõlblikuks ei loeta. Kui krediidihinnangut, mille põhjal määrata krediidisaaja või garandi vastavust krediidistandarditele, ei ole, siis krediidisaajat või garanti rahapoliitika operatsioonideks kõlblikuks ei loeta.

Garantiid: garantii peab vastama järgmistele nõuetele.

a)

Garantii loetakse vastuvõetavaks, kui garant on andnud tingimusteta ja tühistamatu garantii krediidisaaja kohustuste täitmise kohta seoses põhisumma, intresside ja muude summadega, mis kuuluvad tasumisele võlainstrumentide hoidjatele, kuni need kohustused on täielikult täidetud. Selles suhtes ei pea vastuvõetavaks loetud garantii hõlmama konkreetselt krediidinõuet, vaid võib ka käia ainult krediidisaaja kohta, tingimusel et ta hõlmab ka kõnealust krediidinõuet.

b)

Garantii peab kuuluma tasumisele esimesel nõudmisel (sõltumata aluseks olevast krediidinõudest). Maksustamisõigusega avalik-õiguslike üksuste garantiid peaksid kuuluma tasumisele esimesel nõudmisel või vastasel korral nägema ette kohese tasumise kohustuse täitmata jätmise korral. Garandi garantiist tulenevad kohustused peavad olema vähemalt samaväärsed ja sama järku kõikide muude garandi kohustustega, mille kohta tagatist ei ole.

c)	Garantii peab kuuluma liidu liikmesriigi jurisdiktsiooni alla ning olema õiguslikult kehtiv, siduv ja garandi suhtes täitmisele pööratav.

d)

Õiguslik kinnitus selle kohta tuleb esitada eurosüsteemile vormilt ja sisult vastuvõetaval viisil; enne seda eurosüsteem garantiiga kaetud vara kõlblikuks ei loe. Õiguslikus kinnituses tuleb samuti märkida, et garantii ei ole isiklik ning et seda saab täitmisele pöörata üksnes krediidinõude järgne krediidiandja. Kui garant ei ole asutatud selles liikmesriigis, mille jurisdiktsiooni alla tema garantii kuulub, tuleb õigusliku kinnitusega kinnitada ka seda, et garantii on kehtiv ja täitmisele pööratav ka garandi asutamist reguleeriva liikmesriigi õiguse alusel. Õiguslik kinnitus tuleb läbivaatamiseks esitada selle riigi keskpangale, mille õigust krediidinõude suhtes kohaldatakse. Õigusliku kinnituse kohustus ei kehti maksustamisõigusega avaliku sektori üksuste antud garantiide puhul. Täitmisele pööratavuse nõude suhtes kehtivad kõik maksejõuetus- või pankrotialased õigusaktid, omandiväärtpaberite üldpõhimõtted ning muud samalaadsed õigusaktid ja põhimõtted, mida kohaldatakse garandi suhtes ja mis üldjuhul mõjutavad krediidisaajate õigusi garandi ees.

6.3.3.2.   Hüpoteegiga tagatud turukõlbmatud võlainstrumendid

Hüpoteegiga tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide kõrged krediidistandardid peavad vastama eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaala (90) krediidikvaliteedi astmele 2. Nende võlainstrumentide puhul täpsustatakse krediidihindamisraamistiku riigisisesed eripärad kohaldatavas dokumentatsioonis RKPde poolt.

6.3.4.   Krediidi hindamise süsteemide vastuvõetavuskriteeriumid

ECAFis kasutatakse nelja liiki allikatest saadud krediidihinnanguid. Iga allika puhul võib olla tegemist mitme krediidihindamissüsteemiga.

Vastuvõetavad reitinguagentuurid, liikmesriikide keskpankade krediidihindamise sisesüsteemid ning kolmandate poolte reitinguvahendid ja nende pakkujad on loetletud EKP kodulehel www.ecb.europa.eu (91).

6.3.4.1.   Reitinguagentuurid

Reitinguagentuurid on asutused, kelle krediidihinnanguid võivad krediidiasutused kasutada riskikaalude ja -positsioonide määramiseks vastavalt kapitalinõuete direktiivile (92). Eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku üldised vastuvõetavuskriteeriumid reitinguagentuuridele on järgmised.

a)	Reitinguagentuur peab olema liidu asjaomase järelevalveasutuse poolt ametlikult tunnustatud nendes euroala riikides, kus seda kapitalinõuete direktiivi kohaselt kasutada kavatsetakse.

b)

Reitinguagentuur peab eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku tõhusa rakendamise tagamiseks täitma teatavaid operatsioonilisi nõudeid ja tagama asjakohase hõlmavuse. Nende krediidihinnanguid võib kasutada siis, kui eurosüsteemi jaoks on kättesaadav neid hinnanguid käsitlev teave, aga ka selline teave, mille abil võrrelda ja seostada neid hinnanguid hindamisraamistikus kehtivate krediidikvaliteedi astmetega ja krediidikvaliteedi lävega ning rakendada tulemusseiret (vt punkti 6.3.5).

Eurosüsteem jätab endale õiguse otsustada, kas ta aktsepteerib reitinguagentuuri oma laenuoperatsioonide puhul, kasutades selleks muu hulgas reitinguagentuuri tulemusseiret.

6.3.4.2.   Liikmesriikide keskpankade krediidihindamise sisesüsteemid

ICASi allikas koosneb hetkel neljast krediidihindamise süsteemist, mida haldavad Deutsche Bundesbank, Banco de España, Banque de France ja Oesterreichische Nationalbank. Juhul kui teiste liikmesriikide keskpangad otsustavad välja töötada oma krediidihindamise sisesüsteemi, peab eurosüsteem need valideerima. Eurosüsteemi tulemusseiret kohaldatakse ka ICASide suhtes (vt punkt 6.3.5).

Peale selle peab osapool kohe teatama krediidihindamise sisesüsteemiga liikmesriigi keskpangale igast ainult talle teada olevast krediidikvaliteeti mõjutavast sündmusest, kaasa arvatud esitatud krediidisaajate maksete viibimisest

Samuti kohaldavad nende liikmesriikide keskpangad, kus mobiliseeritakse RMBDsid, selle varaliigi suhtes krediidihindamisraamistikku kooskõlas eurosüsteemi krediidihindamisraamistikuga. Selliste raamistike tulemuste seire toimub aasta põhjal.

6.3.4.3.   Osapoolte reitingupõhised sisesüsteemid

Kui osapool soovib kõlblike võlainstrumentide krediidisaajate, emitentide või garantide krediidikvaliteedi määramiseks kasutada oma reitingupõhist sisesüsteemi, peab ta hankima oma RKP loa. Selleks peab ta esitama taotluse koos järgmiste dokumentidega (93):

a)

koopia liidu asjaomase pangajärelevalveasutuse otsusest, millega antakse osapoolele luba kasutada kapitalinõuete täitmisel konsolideeritult või konsolideerimata oma reitingupõhist sisesüsteemi koos võimalike eritingimustega. Koopiat ei ole vaja, kui pangajärelevalveasutus saadab vastava teabe otse vastavale RKP-le;

b)	teave selle kohta, kuidas osapool omistab krediidisaajatele maksejõuetuse tõenäosust, ning andmed reitinguklasside ning nendega seotud maksejõuetuse aastase tõenäosuse kohta, mille abil määratakse kindlaks rahapoliitika operatsioonideks kõlblikke reitinguklasse;

c)	koopia 3. samba (turudistsipliini) teabest, mida osapool on kohustatud Baseli II raamkokkuleppe 3. sambast tulenevate turudistsipliini nõuete ja kapitalinõuete direktiivi kohaselt korrapäraselt avaldama;

d)	pädeva pangajärelevalveasutuse ning välisaudiitori nimi ja aadress.

Taotlusele peab alla kirjutama osapoole tegevjuht, finantsjuht või muu sama taseme juht või selle volitatud esindaja.

Need sätted kehtivad kõigi osapoolte suhtes olenemata sellest, kas tegemist on ema- või tütarettevõtja või filiaaliga, ning sellest, kas osapoole reitingupõhise sisesüsteemi on kinnitanud sama riigi järelevalveasutus (emaettevõtja ja võimalik, et ka tütarettevõtjate puhul) või emaettevõtja koduriigi järelevalveasutus (filiaalide ja võimalik, et ka tütarettevõtjate puhul).

Kui eurosüsteem on tunnistanud emaettevõtja reitingupõhise sisesüsteemi eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus vastuvõetavaks, võivad seda kasutada kõik selle ettevõtte tütarettevõtjad ja filiaalid.

Eurosüsteem kohaldab ka reitingupõhiseid sisesüsteeme kasutavate osapoolte suhtes tulemusseiret (vt punkti 6.3.5). Peale muude sellel puhul kehtivate teavitamisnõuete peab osapool igal aastal (või asjaomase RKP nõudmisel) esitama järgmise teabe, välja arvatud juhul, kui asjaomane järelevalveasutus saadab selle teabe otse vastavale RKP-le:

a)	koopia osapoole järelevalveasutuse kõige viimasest hinnangust osapoole reitingupõhisele sisesüsteemile, mis peab olema tõlgitud osapoole asukohariigi keskpanga töökeelde;

b)	mis tahes muudatused osapoole süsteemis, mida osapoole järelevalveasutus soovitab või nõuab, sealhulgas nende muudatuste elluviimise tähtaeg;

c)	viimase aasta 3. samba (turudistsipliini) teabest, mida osapool on kohustatud Baseli II raamkokkuleppe 3. sambast tulenevate turudistsipliini nõuete ja kapitalinõuete direktiivi kohaselt korrapäraselt avaldama;

d)	pädeva pangajärelevalveasutuse ja välisaudiitori andmed.

Sellele iga-aastasele andmeedastusele peab alla kirjutama osapoole tegevjuht, finantsjuht või muu sama taseme juht või selle volitatud esindaja. Eurosüsteem saadab koopia sellest edasi osapoole järelevalveasutusele ning, kus kohaldatav, välisaudiitorile.

6.3.4.4.   Kolmandate isikute reitinguvahendid

Reitinguvahendite hulka kuuluvad üksused, kes hindavad krediidisaajate krediidikvaliteeti, kasutades süstemaatilisel ja mehaanilisel viisil eelkõige kvantitatiivseid mudeleid ning tuginedes muu teabe hulgas auditeeritud aruannetele, ja kelle krediidihinnangud ei ole mõeldud üldsusele avaldamiseks. Reitinguvahendi pakkuja, kes soovib osaleda eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus, peab eurosüsteemi asjakohasel vormil esitama oma asutamise liikmesriigi keskpangale taotluse ning lisama taotlusele vormil näidatud täiendavad dokumendid. Kui osapool soovib eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus kasutada mõnda konkreetset reitinguvahendi pakkujat, keda eurosüsteem ei ole vastuvõetavaks arvanud, peab ta eurosüsteemi asjakohasel vormil esitama oma asutamise liikmesriigi keskpangale taotluse ning lisama taotlusele vormil näidatud täiendavad dokumendid. Taotletud reitinguvahendi pakkuja vastuvõetavuse üle otsustab eurosüsteem selle põhjal, kuivõrd reitinguvahendi pakkuja vastab eurosüsteemi kehtestatud vastuvõetavuskriteeriumidele (94).

Peale selle peab osapool kohe teatama reitinguvahendi pakkujale igast ainult talle teada olevast krediidikvaliteeti mõjutavast sündmusest, kaasa arvatud esitatud krediidisaajate maksete viibimisest.

Eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus osalev reitinguvahendi pakkuja peab lubama eurosüsteemil viia ellu vahendi tulemusseiret (95) (vt punkt 6.3.5). Reitinguvahendi pakkuja on kohustatud looma ja hoidma nn staatilise kogumi (static pool) jälgimiseks vajaliku infrastruktuuri. Staatilise kogumi moodustamine ja hindamine peab toimuma kooskõlas eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus kehtivate tulemusseiret käsitlevate üldnõuetega. Reitinguvahendi pakkuja peab võtma endale kohustuse teatada tulemushindamise andmed eurosüsteemile kohe pärast hindamist. Seepärast koostavad reitinguvahendite pakkujad staatiliste kogumite tulemusaruandeid. Nad peavad võtma endale kohustuse säilitada oma sisedokumente staatiliste kogumite ja nõuete vastu eksimise kohta viis aastat.

6.3.5.   Krediidi hindamise süsteemide tulemusseire

ECAF tulemusseire hõlmab iga-aastast tagasivaatelist võrdlust kõikide kõlblike krediidisaajate staatilise kogumi poolt nõuete rikkumise määra kohta ja eurosüsteemi krediidikvaliteedi läve, mis on seotud viitemääraga. Selle eesmärgiks on tagada, et krediidihinnangute tulemused oleksid süsteemide ja allikate osas võrreldavad. Esimene seire tehakse üks aasta pärast staatilise kogumi määratlemist.

Kõigepealt koostab krediidihindamise süsteemi pakkuja antud aasta kõikide kõlblike krediidisaajate staatilised kogumid, st need, kuhu kuuluvad kõik nii era- kui ka avaliku sektori üksustest krediidisaajad, kes on süsteemilt saanud ühele järgmistest tingimustest vastava krediidihinnangu.

Staatiline kogum	Tingimus
Staatiline kogum krediidikvaliteedi astmete 1 ja 2 osas	PD(i,t) (96) ≤ 0,10 %
Staatiline kogum krediidikvaliteedi astme 3 osas	0,10 % < PD(i,t) ≤ 0,40 %

Kõik krediidisaajad, kes vastavad aja t alguses nendele tingimustele, moodustavad staatilise kogumi ajal t. Ettenähtud 12-kuulise perioodi möödudes arvutatakse välja krediidisaajate staatiliste kogumite realiseerunud kohustuste mittetäitmise määr ajal t. Reitingusüsteemi pakkuja peab igal aastal esitama eurosüsteemile ajal t staatilistesse kogumitesse kuulunud kõlblike krediidisaajate arvu ning nende staatilisse kogumisse kuulunud krediidisaajate arvu, kes ei täitnud oma kohustusi järgnenud 12 kuu jooksul.

Staatilise kogumi realiseerunud kohustuste mittetäitmise aastamäära kasutatakse sisendina eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku tulemusseires, mis hõlmab aastast ja mitme perioodi kokkuvõtet. Kui staatilise kogumi täheldatud kohustuste mittetäitmise määra ja krediidikvaliteedi läve vahel ühe ja/või mitme aasta lõikes on suur vahe, võtab eurosüsteem reitingusüsteemi pakkujaga ühendust, et analüüsida selle vahe põhjuseid. Selle tulemusel võidakse korrigeerida asjaomase süsteemi suhtes kohaldatavat krediidikvaliteedi läve.

Eurosüsteem võib krediidi hindamise süsteemi kasutamise peatada või keelata, kui selle tulemused mitme aasta jooksul ei parane. Peale selle jäetakse krediidi hindamise süsteem eurosüsteemi krediidihindamisraamistikust välja siis, kui süsteem on rikkunud raamistiku reegleid.

6.4.   Riskiohjemeetmed

6.4.1.   Üldpõhimõtted

Eurosüsteemi krediidioperatsioonide alusvara suhtes rakendatakse riskiohjemeetmeid, et kaitsta eurosüsteemi finantskahju ohu eest juhul, kui alusvara tuleb osapoole kohustuste rikkumise tõttu realiseerida. Eurosüsteemi kasutuses olevaid riskiohjemeetmeid kirjeldatakse taustinfos 7.

Eurosüsteem kohaldab riskiohjemeetmeid vastavalt osapoole pakutava alusvara liigile. EKP määrab kõlblike varade riskiohjemeetmed kindlaks nii turukõlblike kui ka turukõlbmatute varade puhul. Riskiohjemeetmed on kogu euroalal (97) valdavalt ühtlustatud ning peaksid tagama, et kõigi kõlbliku vara liikide suhtes kohaldatakse euroalal järjepidevaid, läbipaistvaid ja mittediskrimineerivaid tingimusi.

Eurosüsteem jätab endale õiguse kohaldada täiendavaid riskiohjemeetmeid, kui on vaja tagada eurosüsteemi piisav riskikaitse kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 18.1. Sellise kaitse tagamiseks võib neid riskiohjemeetmeid kohaldada järjepideval, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil ka üksikute osapoolte suhtes.

TAUSTINFO 7

Riskiohjemeetmed

Eurosüsteem kohaldab järgmisi riskiohjemeetmeid.

a)   Turuväärtuse allahindlused

Eurosüsteem rakendab turuväärtuse allahindlusi alusvara hindamisel. See tähendab, et alusvara väärtuseks võetakse alusvara turuväärtus miinus teatav protsent (allahindlus).

b)   Kõikumisvahemikud (turuväärtuses kajastamine)

Eurosüsteem nõuab, et tema likviidsust lisavates pöördtehingutes kasutatava alusvara turuväärtuse allahindlusega kohandatud väärtus püsiks. See tähendab, et kui alusvara väärtus jääb tavapärasel hindamisel alla teatava taseme, nõuab liikmesriigi keskpank, et osapool esitaks täiendavaid varasid või sularaha (s.t esitab lisatagatise nõude). Samamoodi võib osapool siis, kui alusvara väärtus ületab pärast ümberhindamist teatava taseme, seda taset ületava vara või sularaha tagasi võtta. (Lisatagatise nõude esitamisega seotud arvutused on esitatud taustinfos 8.)

c)   Tagamata võlainstrumentide kasutamisega seotud piirangud

Eurosüsteem kehtestab tagamata võlainstrumentide kasutamisele punktis 6.4.2 kirjeldatud piiranguid.

Eurosüsteem võib igal ajal kasutada ka järgmisi riskiohjemeetmeid, kui on vaja tagada eurosüsteemi piisav riskikaitse kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 18.1.

d)   Esialgsed marginaalid

Eurosüsteem võib kohaldada oma likviidsust lisavates pöördtehingutes esialgseid marginaale. See tähendab, et osapooled peavad esitama alusvara, mille väärtus on vähemalt eurosüsteemi pakutav likviidsus pluss esialgne marginaal.

e)   Emitentide/krediidisaajate või garantidega seotud piirangud

Eurosüsteem võib kehtestada emitentide/krediidisaajate või garantidega seotud täiendavaid piiranguid lisaks nendele, mida kehtestatakse tagamata võlainstrumentide kasutamise puhul. Selliseid piiranguid võib kohaldada ka kindlate osapoolte suhtes eelkõige juhul, kui osapoole krediidikvaliteedil on kõrge korrelatsioon osapoole esitatud tagatise krediidikvaliteediga.

f)   Täiendavate allahindluste rakendamine

Eurosüsteem võib rakendada täiendavaid allahindlusi, kui on vaja tagada eurosüsteemi adekvaatne riskikaitse kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 18.1.

g)   Lisagarantiid

Eurosüsteem võib teatavate varade vastuvõtmiseks nõuda lisagarantiisid rahaliselt usaldusväärsetelt üksustelt.

h)   Väljajätmine

Eurosüsteem võib teatavad varad oma rahapoliitika operatsioonidest välja jätta. Väljajätmist võib kohaldada ka konkreetsete osapoolte suhtes eelkõige juhul, kui osapoole krediidikvaliteedil on kõrge korrelatsioon osapoole esitatud tagatise krediidikvaliteediga.

6.4.2.   Turukõlblike varade riskiohjemeetmed

Kõlblike turustatavate varade riskiohjeraamistik seisneb peamiselt järgmises.

a)	Kõlblikud turukõlblikud varad jagatakse emitendi liigituse ja varaliigi põhjal viide likviidsusklassi. Seda kirjeldatakse tabelis 6.

b)

Võlainstrumentide suhtes kohaldatakse eraldi turuväärtuse allahindlusi. Selleks arvatakse alusvara turuväärtusest teatav protsent maha. Fikseeritud kupongimääraga ja nullkupongiga turustatavate võlainstrumentide puhul erinevad I–IV klassi kuuluvate võlainstrumentide suhtes kohaldatavad allahindlused vastavalt võlainstrumendi järelejäänud tähtajale ja kupongi struktuurile, nagu on kirjeldatud tabelis 7 (98).

c)

Eurosüsteem piirab selliste tagamata võlainstrumentide kasutamist, mille on emiteerinud krediidiasutus või mis tahes muu üksus, millega krediidiasutusel on lähedane side (vt punkt 6.2.3). Osapool võib kasutada selliseid varasid tagatisena ainult juhul, kui väärtus, mille eurosüsteem pärast allahindluse rakendamist tagatisele määrab, ei ületa allahindluse rakendamise järel 5 % osapoole esitatud tagatise koguväärtusest. See piirang ei kehti varade puhul, mille garandiks on maksustamisõigusega avaliku sektori üksus, või kui varade väärtus ei ületa allahindluse järel 50 miljonit eurot. Selliste varade kahe või enama emitendi ühinemisel või emitentidevahelise lähedase sideme tekkimisel koheldakse emitente kõnealuse piirangu raames emitendirühmana ühe aasta jooksul pärast ühinemist või lähedase sideme tekkimist.

d)	V klassi kuuluvate võlainstrumentide suhtes kohaldatakse 16 % allahindlust olenemata tähtajast ja kupongi struktuurist.

e)

Üksikutele varaga tagatud väärtpaberitele, kaetud pangavõlakirjadele (jumbo-tüüpi, traditsioonilistele ja muudele kaetud pangavõlakirjadele) ning krediidiasutuste tagamata võlainstrumentidele, mida hinnatakse teoreetiliselt kooskõlas punktiga 6.5, kohaldatakse täiendavat allahindlust. Võlainstrumendi suhtes kohaldatakse 5 % allahindlust otse teoreetilise hindamise käigus. Tabel 6 Turukõlblike varade likviidsusklassid  (99) I klass II klass III klass IV klass V klass Keskvalitsuse võlainstrumendid Piirkondade ja kohalike omavalitsuste võlainstrumendid Traditsioonilised kaetud pangavõlakirjad Krediidiasutuste võlainstrumendid (tagamata) Varaga tagatud väärtpaberid RKPde emiteeritud võlainstrumendid (100) Jumbo-tüüpi kaetud pangavõlakirjad (101) Kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvate ettevõtete jt emiteeritud võlainstrumendid (102) Finantsinstitutsioonide (v.a krediidiasutused) emiteeritud võlainstrumendid (tagamata)   Asutuste võlainstrumendid (102) Muud kaetud pangavõlakirjad (103)     Riigiülesed võlainstrumendid

f)	Kõikide vastassuunaliselt liikuva intressimääraga turustatavate võlainstrumentide suhtes rakendatavad turuväärtuse allahindlused on I–IV klassi puhul ühesugused ja neid on kirjeldatud tabelis 8.

g)

I–IV klassi kuuluvate muutuva kupongimääraga (104) turukõlblike võlainstrumentide suhtes kohaldatakse selles likviidsusklassis ja krediidikvaliteedi klassis, kuhu need instrumendid kuuluvad, samasugust turuväärtuse allahindlust nagu fikseeritud kupongimääraga instrumentide nullist ühe aastani kestva tähtajaklassi suhtes.

h)

Mitut liiki kupongimaksetega I–IV klassi kuuluvate turustatavate võlainstrumentide suhtes kohaldatavad riskiohjemeetmed sõltuvad ainult kupongimaksetest instrumendi järelejäänud tähtaja jooksul. Selliste instrumentide suhtes kohaldatakse turuväärtuse allahindlust, mis on võrdne sama järelejäänud tähtajaga võlainstrumentide suhtes rakendatava suurima allahindlusega, ning võetakse arvesse kõiki instrumendi järelejäänud tähtaja jooksul toimuvate kupongimaksete liike.

i)	Likviidsust vähendavates operatsioonides turuväärtuse allahindlusi siiski ei kasutata.

j)

Sõltuvalt riikide õigusest ja operatsioonisüsteemidest lubavad RKPd alusvara koondamist ja/või nõuavad igas tehingus kasutatud varade eraldi märgistamist. Koondtagatiste haldussüsteemis koondab osapool piisava alusvara ja annab selle keskpangalt saadud krediidi katmiseks keskpanga käsutusse, mis tähendab, et üksikud varad ei ole seotud konkreetsete krediidioperatsioonidega. Märgistatud tagatiste haldussüsteemis on aga iga krediidioperatsioon seotud konkreetse tuvastatava varaga.

k)

Varasid hinnatakse iga päev. RKPd arvutavad iga päev alusvara nõutava väärtuse, võttes arvesse tagasimaksmata krediidi mahumuutusi, punktis 6.5 kirjeldatud hindamispõhimõtteid ning nõutavaid turuväärtuse allahindlusi. Tabel 7 Kõlblike turukõlblike varade suhtes rakendatavate turuväärtuse allahindluste tasemed Krediidi kvaliteet Järelejäänud tähtaeg (aastates) Likviidsusklassid I klass II klass (105) III klass (105) IV klass (105) V klass (105) fikseeritud kupong nullkupong fikseeritud kupong nullkupong fikseeritud kupong nullkupong fikseeritud kupong nullkupong Astmed 1 ja 2 (AAA kuni A–) (106) 0–1 0,5 0,5 1,0 1,0 1,5 1,5 6,5 6,5 16 1–3 1,5 1,5 2,5 2,5 3,0 3,0 8,5 9,0 3–5 2,5 3,0 3,5 4,0 5,0 5,5 11,0 11,5 5–7 3,0 3,5 4,5 5,0 6,5 7,5 12,5 13,5 7–10 4,0 4,5 5,5 6,5 8,5 9,5 14,0 15,5 > 10 5,5 8,5 7,5 12,0 11,0 16,5 17,0 22,5 Aste 3 (BBB + kuni BBB–) (106) 0–1 5,5 5,5 6,0 6,0 8,0 8,0 15,0 15,0 Kõlbmatu 1–3 6,5 6,5 10,5 11,5 18,0 19,5 27,5 29,5 3–5 7,5 8,0 15,5 17,0 25,5 28,0 36,5 39,5 5–7 8,0 8,5 18,0 20,5 28,0 31,5 38,5 43,0 7–10 9,0 9,5 19,5 22,5 29,0 33,5 39,0 44,5 > 10 10,5 13,5 20,0 29,0 29,5 38,0 39,5 46,0 Tabel 8 I–IV klassi kuuluvate turukõlblike vastassuunaliselt liikuva intressimääraga võlainstrumentide suhtes rakendatavate turuväärtuse allahindluste tasemed Krediidikvaliteet Järelejäänud tähtaeg (aastates) Vastassuunaliselt liikuva intressimääraga kupong Astmed 1 ja 2 (AAA kuni A–) 0–1 7,5 1–3 11,5 3–5 16,0 5–7 19,5 7–10 22,5 > 10 28,0 Aste 3 (BBB + kuni BBB–) 0–1 21,0 1–3 46,5 3–5 63,5 5–7 68,0 7–10 69,0 > 10 69,5

l)

Kui alusvara ei vasta pärast hindamist hindamispäeval välja arvutatud nõuetele, esitatakse puuduva osa suhtes lisatagatise nõuded. Et lisatagatise nõudeid esitataks harvem, võivad RKPd kasutada nõude esitamise läve. See on kasutamise korral 0,5 % pakutava likviidsuse summast. Kehtivast õigusest olenevalt võivad RKPd nõuda lisatagatise nõude täitmist kas täiendava vara või sularahamaksetega. See tähendab, et kui alusvara turuväärtus langeb sellest lävest madalamale, peab osapool vara (või sularaha) juurde andma. Samamoodi tagastab RKP vara ümberhindamise tulemusel seda nõude esitamise läve ületava vara (või sularaha) osapoolele (vt taustinfo 8).

m)	Koondtagatiste haldussüsteemides võivad osapooled alusvara asendada iga päev.

n)	Märgistatud tagatiste haldussüsteemides on alusvara asendamiseks vaja RKP luba.

o)

EKP-l on õigus võlainstrumente kõlblike turustatavate varade loetelust igal ajal kustutada (107). TAUSTINFO 8 Lisatagatise nõuete arvutamine Kõlblike varade kogusumma J (j = 1 kuni J; väärtus Cj,t ajal t), mille osapool peab esitama likviidsust lisavate operatsioonide kogumiks I (i = 1 kuni I; summa Li,t ajal t), arvutatakse järgmise valemi põhjal: (1) kus: hj on kõlbliku vara j suhtes rakendatav turuväärtuse allahindlus. Võtame ümberhindamiste vaheliseks ajaks τ. Lisatagatise nõude alus on sellisel juhul perioodil t + τ järgmine: (2) Olenevalt RKP tagatiste haldussüsteemi operatsiooniomadustest, võib keskpank lisatagatise nõude aluse arvutamisel arvestada ka pooleliolevates operatsioonides pakutavalt likviidsuselt kogunenud intressi. Lisatagatise nõue esitatakse ainult siis, kui selle alus ületab teatava nõude esitamise läve. Seda läve tähistagu k = 0,5 %. Märgistatud tagatiste haldussüsteemis (I = 1) esitatakse lisatagatise nõue, kui:   Mt + τ > k · L i,t + τ (osapool maksab lisatagatise nõude RKP-le) või   M t + τ < – k · L i,t + τ (RKP maksab lisatagatise nõude osapoolele). Koondtagatiste haldussüsteemis peab osapool lisama koondtagatisele varasid, kui: Seega võib koondtagatiste haldussüsteemis osapoolele päevasisese laenuna kättesaadavat summat väljendada järgmiselt: (kui see on positiivne) Nii märgistatud kui ka koondtagatiste haldussüsteemides tagavad lisatagatise nõuded eespool punktis 1 väljendatud suhte taastamise.

6.4.3.   Turukõlbmatute varade riskiohjemeetmed

6.4.3.1.   Krediidinõuded

Kõlblike krediidinõuete riskiohjeraamistik seisneb peamiselt järgmises.

a)	Individuaalsete krediidinõuete suhtes kohaldatakse eraldi turuväärtuse allahindlusi. Need sõltuvad krediidinõude järelejäänud tähtajast, intressimaksete liigist (fikseeritud või muutuv), krediidikvaliteedi klassist ning RKP hindamismetoodikast (vt punkt 6.5), nagu on kirjeldatud tabelis 9 (108).

b)

Muutuva määraga intressimaksetega krediidinõuete turuväärtuse allahindlus on sama suur kui nullist ühe aastani kestvasse tähtajaklassi kuuluvate fikseeritud määrata intressimaksetega krediidinõuete puhul, mille krediidikvaliteet on sama ja mille suhtes rakendatakse samasugust hindamismetoodikat (keskpanga määratud teoreetilisel summal või keskpanga määratud tasumata summal põhinev hindlus). Intressimakse loetakse muutuva intressimääraga makseks, kui kupong on seotud viitintressimääraga ja tema uuestimääratlemise tähtaeg ei ole üle ühe aasta. Intressimakseid, mille uuestimääratlemise tähtaeg on üle ühe aasta, loetakse fikseeritud intressimääraga makseteks ning allahindluse tähtajaks loetakse võlainstrumendi järelejäänud tähtaeg.

c)

Mitut liiki intressimaksetega krediidinõuete suhtes kohaldatavad riskiohjemeetmed sõltuvad ainult intressimaksetest krediidinõude järelejäänud tähtajal. Kui krediidinõude järelejäänud tähtajal on mitut liiki intressimakseid, koheldakse järelejäänud intressimakseid fikseeritud intressimääraga maksetena, kusjuures turuväärtuse allahindluse tähtaeg on sama, mis krediidinõude järelejäänud tähtaeg.

d)

RKPd kasutavad nii turukõlblike kui ka turukõlbmatute varade puhul sama lisatagatise nõude esitamise läve (kui kohaldatav). Tabel 9 Fikseeritud intressimääraga krediidinõuete suhtes rakendatavad turuväärtuste allahindluste tasemed Krediidikvaliteet Järelejäänud tähtaeg (aastates) Hindamismetoodika Fikseeritud intressimääraga makse ja keskpanga määratud teoreetilisel summal põhinev hindlus Fikseeritud intressimääraga makse ja keskpanga määratud tasumata summal põhinev hindlus Astmed 1 ja 2 (AAA kuni A–) 0–1 8,0 10,0 1–3 11,5 17,5 3–5 15,0 24,0 5–7 17,0 29,0 7–10 18,5 34,5 > 10 20,5 44,5 Aste 3 (BBB+ kuni BBB–) 0–1 15,5 17,5 1–3 28,0 34,0 3–5 37,0 46,0 5–7 39,0 51,0 7–10 39,5 55,5 > 10 40,5 64,5

6.4.3.2.   Hüpoteegiga tagatud turukõlbmatud võlainstrumendid

Hüpoteegitagatisega turukõlbmatute võlainstrumentide turuväärtuse allahindlus on 24 %.

6.4.3.3.   Tähtajalised hoiused

Tähtajaliste hoiuste suhtes ei kohaldata allahindlust.

6.5.   Alusvara hindamise põhimõtted

Pöördtehingutes kasutatava alusvara väärtuse määramisel lähtub eurosüsteem järgmistest põhimõtetest.

6.5.1.   Turukõlblikud varad

a)	Eurosüsteem määrab iga kõlbliku turukõlbliku vara puhul kindlaks turuväärtuse arvutuste jaoks kõige representatiivsema hinnaallika.

b)

Turustatava vara väärtus arvutatakse hindamispäevale eelneva tööpäeva kõige representatiivsema hinna põhjal. Kui noteeritud on mitu hinda, kasutatakse madalaimat (tavaliselt pakkumishinda). Kui vara hindamise päevale eelneva tööpäeva kõige representatiivsem hind puudub, kasutatakse viimast kauplemishinda. Kui sel viisil saadud võrdlushind on üle viie päeva vana või ei ole vähemalt viis päeva liikunud, määrab eurosüsteem teoreetilise hinna.

c)	Võlainstrumendi teoreetilise või turuväärtuse arvutamisel võetakse arvesse kogunenud intressi.

d)

Riikide õigusest ja tavast olenevalt võivad RKPd kohelda pöördtehingu toimumise ajal saadud varaga seotud tuluvooge (nt kupongimakseid) erinevalt. Kui tuluvood kantakse üle osapoolele, tagavad RKPd enne seda, et asjaomased operatsioonid on piisava alusvaraga täielikult kaetud. RKPde eesmärk on tagada, et tuluvoogude kohtlemise majanduslik mõju on sama kui olukorras, kus tulu kantakse osapoolele üle maksepäeval (109).

6.5.2.   Turukõlbmatud varad

Turukõlbmatute varade väärtuseks määratakse kas teoreetiline hind või bilansiline jääk.

Kui RKP otsustab bilansilise jäägi kasuks, võidakse turustamatute varade turuväärtuse suhtes kohaldada suuremaid allahindlusi (vt punkt 6.4.3).

6.6.   Kõlblike varade piiriülene kasutamine

Eurosüsteemi osapooled võivad kõlblikke varasid kasutada piiriüleselt, st nad võivad saada vahendeid oma asutamise koha RKPst teises liikmesriigis asuvate varade vastu. Alusvara peab olema piiriüleselt kasutatav kogu euroalal kõigis sellistes operatsioonides, milles eurosüsteem pakub kõlblike varade vastu likviidsust.

RKPd (ja EKP) on loonud mehhanismi tagamaks, et kõiki euroalal emiteeritud/hoiustatud kõlblikke varasid saab kasutada piiriüleselt. Tegemist on keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistikuga (CCBM), mille kohaselt RKPd tegutsevad oma kohalikus depositooriumis või arveldussüsteemis aktsepteeritud varade puhul üksteise (ja EKP) kontohalduritena (nn korrespondentidena). Turukõlbmatute varade, st krediidinõuete ja RMBDde puhul, mida väärtpaberiarveldussüsteemide vahel üle kanda ei saa, võib kasutada erilahendusi (110). Keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistikku võib kasutada eurosüsteemi kõikide krediidioperatsioonide tagamiseks. Peale piiriüleste tagatiste haldamise raamistiku võib turustatavate varade piiriüleseks ülekandmiseks kasutada väärtpaberiarveldussüsteemide vahelisi kõlblikke ühendusi (111).

6.6.1.   Keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistik

Keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistikku kirjeldab joonis 3.

Joonis 3

Keskpankadevaheline piiriüleste tagatiste haldamise raamistik

Kõlblike varade piiriüleseks kasutamiseks on kõikidel RKPdel üksteise juures väärtpaberikontod. Keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistiku täpne menetluskord sõltub sellest, kas kõlblikud varad on märgistatud iga tehingu jaoks eraldi või hoitakse neid alusvara koondsüsteemis (112).

a)

Märgistatud tagatiste haldussüsteemis annab osapool (vajaduse korral oma kontohalduri kaudu) niipea, kui osapoole asutamisjärgse liikmesriigi keskpank (st kodukeskpank) on aktsepteerinud tema pakkumise krediidi saamiseks, korralduse selle riigi väärtpaberiarveldussüsteemile, kus asuvad tema turukõlblikud varad, et need kantaks üle sellesse RKPsse tema asukohariigi RKP kontole. Kui korrespondentkeskpank on asukohariigi RKP-le tagatise kättesaamisest teatanud, kannab asukohariigi RKP vahendid osapoolele üle. RKPd ei kanna vahendeid üle enne, kui nad pole kindlad, et korrespondentkeskpank on osapoole turustatavad varad kätte saanud. Arveldustähtaegadest kinnipidamisega seoses võivad osapooled keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistiku abil hoiustada vara eelnevalt korrespondentkeskpanka oma asukohariigi RKP kontole.

b)	Koondtagatiste haldussüsteemis saab osapool kanda turukõlblikke varasid korrespondentkeskpanka asukohariigi RKP kontole igal ajal. Kui korrespondentkeskpank on asukohariigi RKP-le turukõlblike varade kättesaamisest teatanud, lisab kodukeskpank need varad osapoole koondtagatiste kontole.

Turukõlbmatute varade, st krediidinõuete ja RMBDde jaoks on välja töötatud erimenetlus (113). Krediidinõuete kui tagatiste piiriülese kasutamise korral kohaldatakse keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistiku üht varianti, mis põhineb omandiõiguse üleminekul või loovutamisel kodukeskpangale või pandi seadmisel kodukeskpanga kasuks või hüpoteegi seadmisel kodukeskpanka esindavale korrespondentkeskpangale. Peale selle on RMBDde piiriülese kasutuse võimaldamiseks rakendatud veel üks erivariant, mis põhineb selliste võlainstrumentide hüpoteegi seadmisel kodukeskpanka esindavale korrespondentkeskpangale

Keskpankadevaheline piiriüleste tagatiste haldamise raamistik on osapooltele kasutamiseks avatud (nii turukõlblike kui ka turukõlbmatute varade puhul) eurosüsteemi tööpäevadel kella 9–16 EKP aja (Kesk-Euroopa aja) järgi. Raamistikku kasutada sooviv osapool peab sellest teatama liikmesriigi keskpangale, kellelt ta soovib krediiti saada (st oma kodukeskpangale), enne kella 16 EKP aja (Kesk-Euroopa aja) järgi. Peale selle peab osapool tagama, et rahapoliitika operatsiooniks vajalik tagatis jõuab korrespondentkeskpanga kontole hiljemalt kell 16.45 EKP aja (Kesk-Euroopa aja) järgi. Sellest hilisemaid korraldusi ja ülekandeid arvestatakse ainult krediidi puhul, mida antakse järgmisel tööpäeval. Kui osapool teab, et tal on vaja kasutada mudelit antud päeval hilisel ajal, peaks ta võimaluse korral kandma varad üle varem (st need ette hoiustama). Erandkorras või rahapoliitika vajadustega seoses võib EKP pikendada keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistiku lahtiolekuaega kuni TARGET2 tööpäeva lõpuni.

6.6.2.   Väärtpaberiarveldussüsteemide vahelised ühendused

Peale CCBMi võib turustatavate varade piiriüleseks ülekandmiseks kasutada liidu väärtpaberiarveldussüsteemide vahelisi kõlblikke ühendusi.

Otse- või releeühendus kahe väärtpaberiarveldussüsteemi vahel võimaldab ühe väärtpaberiarveldussüsteemi osalisel hoida mõne teise väärtpaberiarveldussüsteemi emiteeritud väärtpabereid, olemata osaline selles teises väärtpaberiarveldussüsteemis (114). Enne nende ühenduste kasutamist eurosüsteemi laenuoperatsioonide tagatiste ülekandmiseks tuleb need Euroopa Liidu väärtpaberiarveldussüsteemide kasutamisstandardite kohaselt hinnata ja heaks kiita (115)  (116).

Eurosüsteemi seisukohast täidavad CCBM ja Euroopa Liidu väärtpaberiarveldussüsteemide vahelised ühendused sama ülesannet, võimaldades osapooltel kasutada tagatisi piiriüleselt, st mõlemad võimaldavad osapooltel kasutada tagatisi krediidi saamiseks oma kodukeskpangalt isegi siis, kui tagatise on väljastanud teise riigi väärtpaberiarveldussüsteem. CCBM ja väärtpaberiarveldussüsteemide vahelised ühendused täidavad seda ülesannet erinevalt. CCBMi puhul on piiriülene suhe RKPde vahel. Need RKPd tegutsevad üksteise kontohalduritena. Ühenduste puhul on piiriülene suhe väärtpaberiarveldussüsteemide vahel. Nad avavad üksteise juures nn omnibus-kontosid. Korrespondentkeskpanka hoiustatud varasid võib kasutada ainult eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatistena. Väärtpaberiarveldussüsteemide vahelise ühenduse kaudu hoitavaid varasid võib kasutada eurosüsteemi krediidioperatsioonides või osapoole äranägemisel muul otstarbel. Väärtpaberiarveldussüsteemide vaheliste ühenduste korral hoiavad osapooled varasid oma koduväärtpaberiarveldussüsteemi kontol ega vaja kontohaldureid.

Joonis 4

Väärtpaberiarveldussüsteemide vahelised ühendused

6.7.   Muudes vääringutes (v.a euro) tagatiste aktsepteerimine eriolukordades

Teatavatel asjaoludel võib EKP nõukogu otsustada aktsepteerida kõlbliku tagatisena konkreetseid turukõlblikke võlainstrumente, mille on oma vääringus emiteerinud üks või mitu euroalavälist G10 riiki. Sel juhul selgitatakse kohaldatavaid kriteeriume ning osapooli tuleb teavitada ka välisvaluutas nomineeritud tagatiste valimise ja rakendamise korrast, sealhulgas hindamise allikatest ja põhimõtetest, riskiohjemeetmetest ning arvelduskorrast.

Ilma et see piiraks punkti 6.2.1 sätete kohaldamist, võib selliseid varasid hoiustada/registreerida (emiteerida) ja hoida ning nendega arveldada väljaspool EMPd ning need võivad olla vääringustatud muudes vääringutes peale euro. Osapool, kes selliseid varasid kasutab, peab olema nende omanik.

Kõnealuseid varasid ei tohi tagatisena kasutada osapooled, kes on EMPst või Šveitsist väljaspool registreeritud krediidiasutuste filiaalid.

7.   PEATÜKK

KOHUSTUSLIK RESERV  (117)

7.1.   Üldist

EKP kohustab krediidiasutusi hoidma kohustuslikku reservi RKPdes olevatel kontodel eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemi raames. Selle süsteemi õigusraamistik on sätestatud EKPSi põhikirja artiklis 19, määruses (EÜ) nr 2531/98 ja määruses EKP/2003/9. Määruse EKP/2003/9 rakendamisega tagatakse, et eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemi tingimused on ühetaolised kogu euroalal.

Iga asutuse kohustusliku reservi summa määratakse kindlaks tema reservibaasi põhjal. Eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteem võimaldab osapooltel kasutada perioodi keskmist täitmist, mis tähendab, et reservinõudele vastamine määratakse kindlaks osapoolte reservikontode kalendripäeva lõpu jäägi keskmise põhjal hoidmisperioodi kohta. Institutsioonide kohustusliku reservi hoiused tasustatakse eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimääraga.

Eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemil on eelkõige järgmised rahapoliitilised funktsioonid.

a)   Rahaturu intressimäärade stabiliseerimine

Eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemi perioodi keskmise täitmise eesmärk on aidata kaasa rahaturu intressimäärade stabiliseerimisele, motiveerides asutusi tasandama ajutiste likviidsuskõikumiste mõju.

b)   Struktuurilise likviidsuspuudujäägi loomine või suurendamine

Eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteem aitab luua või suurendada struktuurilist likviidsuspuudujääki. Nii võib paraneda eurosüsteemi suutlikkus tegutseda tõhusa likviidsuse pakkujana.

Kohustusliku reservi rakendamisel peab EKP toimima vastavalt eurosüsteemi eesmärkidele, mis on määratletud lepingu artiklis 127 ja EKPSi põhikirja artiklis 2; see tähendab muu hulgas, et püütakse vältida krediidiasutuste soovimatut paigutamist väljapoole euroala või euroala pangasüsteemi.

7.2.   Reservinõudega hõlmatud asutused

Vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 19.1 kehtestab EKP liikmesriikides asutatud krediidiasutuste suhtes kohustusliku reservi nõude. See tähendab, et eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteem kehtib ka väljaspool euroala asuvate krediidiasutuste euroalal registreeritud filiaalide suhtes. Euroalal registreeritud krediidiasutuste väljaspool euroala asutatud filiaalide suhtes kõnealust süsteemi ei kohaldata.

Asutused vabastatakse kohustusliku reservi nõudest automaatselt alates selle hoidmisperioodi algusest, mil nende tegevusluba tühistatakse või loovutatakse, või mille jooksul liikmesriigi õigusorgan või muu pädev asutus teeb otsuse käivitada asutuse suhtes likvideerimismenetlus. Vastavalt määrusele (EÜ) nr 2531/98 ja määrusele EKP/2003/9 võib EKP võrdse kohtlemise põhimõtet järgides vabastada asutused eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemi nõudest, kui asutuste suhtes on võetud saneerimismeetmeid või nende vahendid on külmutatud ja/või nende suhtes on võetud teisi meetmeid, mille liit on kehtestanud lepingu artikli 75 alusel nende vahendite kasutamise piiramiseks, või kelle kohta EKP nõukogu on vastu võtnud otsuse peatada või välistada nende juurdepääs avaturuoperatsioonidele või eurosüsteemi püsivõimalustele või kui reservinõude kehtestamine nendele asutustele ei vastaks selle süsteemi eesmärkidele. Kui nimetatud reservinõudest vabastamise otsused tehakse eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemi eesmärkidest lähtudes, võtab EKP arvesse üht või mitut järgmist tingimust:

a)	asutusele on antud ainult eriotstarbelise tegevuse luba;

b)	asutusel on keelatud konkureerida pangandustegevuse alal muude krediidiasutustega ja/või

c)	asutusel on juriidiline kohustus märgistada kõik oma hoiused piirkondlikuks ja/või rahvusvaheliseks arenguabiks.

EKP koostab nimekirja asutustest, kelle kohta kehtib eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteem, ning haldab seda. Lisaks avaldab EKP nimekirja asutustest, kes on vabastatud kõnealuse süsteemiga kaasnevatest nõuetest muudel põhjustel, kui et nende suhtes on võetud saneerimismeetmeid või nende vahendid on külmutatud ja/või nende suhtes on võetud teisi meetmeid, mille liit on kehtestanud asutamislepingu artikli 75 alusel või liikmesriik nende vahendite kasutamise piiramiseks või kelle kohta EKP nõukogu on vastu võtnud otsuse peatada või välistada nende juurdepääs avaturuoperatsioonidele või eurosüsteemi püsivõimalustele (118). Osapooled saavad nende nimekirjade põhjal kindlaks teha, kas neil on kohustusi mõne asutuse ees, mille suhtes kohaldatakse reservinõuet. Nimekirju, mis tehakse avalikkusele kättesaadavaks pärast iga kalendrikuu eurosüsteemi viimase tööpäeva lõppu, kasutatakse ülejärgmises kalendrikuus algava reservide hoidmise perioodi reservibaasi arvutamiseks. Näiteks veebruari lõpus avaldatud nimekirja kasutatakse aprillis algava hoidmisperioodi reservibaasi arvutamiseks.

7.3.   Kohustusliku reservi kindlaksmääramine

7.3.1.   Reservibaas ja kohustusliku reservi määr

Iga asutuse reservibaas määratakse kindlaks tema bilansi koosseisu põhjal. Bilansiandmed esitatakse RKPdele EKP rahandus- ja pangandusstatistika raames (vt punkt 7.5) (119). Täieliku aruandluskohustusega asutuste puhul kasutatakse konkreetse kalendrikuu lõpu bilansiandmeid selleks, et määrata kindlaks ülejärgmises kalendrikuus algava kohustusliku reservi hoidmise perioodi reservibaas. Näiteks veebruari lõpu bilansi alusel arvutatud reservibaasi kasutatakse selle reservinõude arvutamiseks, mida osapool peab täitma aprillis algaval hoidmisperioodil.

EKP rahandus- ja pangandusstatistika aruandlussüsteem võimaldab vähendada väikeste asutuste aruandluskoormust. Asutused, kelle kohta see säte kehtib, peavad esitama kord kvartalis (kvartali lõpu seisuga) piiratud kogumi bilansiandmeid ning nende aruandlustähtaeg on pikem kui suurematel asutustel. Nende asutuste konkreetse kvartali kohta esitatud bilansiandmete põhjal määratakse kahekuise viivitusega kindlaks kolme järjestikuse hoidmisperioodi reservibaas. Näiteks esimese kvartali lõpu (märts) bilanssi kasutatakse juunis, juulis ja augustis algavate hoidmisperioodide reservibaasi arvutamiseks.

Määruse (EÜ) nr 2531/98 kohaselt on EKP-l õigus arvata asutuste reservibaasi hulka vahendite vastuvõtmisest ja bilansivälistest kirjetest tulenevad kohustused. Eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemis arvatakse reservibaasi tegelikult ainult kohustuste liigid „hoiused” ja „emiteeritud võlaväärtpaberid” (vt taustinfo 9).

Reservibaasi hulka ei arvata kohustusi teiste asutuste ees, kes on hõlmatud eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemi kuuluvate asutuste loetellu, ega kohustusi EKP ja osalevate liikmesriikide keskpankade ees. Selleks et emitent saaks kohustuste liigi „Emiteeritud võlaväärtpaberid” reservibaasist maha arvata, peab ta suutma tõendada, kui suurt hulka neist instrumentidest hoiavad tegelikult teised asutused, kelle suhtes kehtib eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteem. Kui selliseid tõendeid ei ole võimalik esitada, võivad emitendid kasutada nimetatud bilansikirje puhul kindla protsendimääraga tavapärast mahaarvamist (120).

EKP võtab reservimäära kindlaksmääramisel arvesse ülempiiri, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 2531/98. EKP rakendab enamiku reservibaasi kuuluvate kirjete suhtes ühetaolist kohustusliku reservi määra, mis ei ole null. See kohustusliku reservi määr on sätestatud määruses EKP/2003/9. EKP sätestab kohustusliku reservi nullmäära järgmiste kohustuste liikide suhtes: „üle kaheaastase tähtajaga hoiused”, „üle kaheaastase etteteatamistähtajaga lõpetatavad tähtajaga hoiused”, „repod” ja „üle kaheaastase esialgse tähtajaga võlaväärtpaberid” (vt taustinfo 9). EKP võib reservimäärasid igal ajal muuta. EKP teatab reservimäära muutmisest enne esimest kohustusliku reservi hoidmise perioodi, mille kohta muudatused kehtivad.

7.3.2.   Reservinõude arvutamine

Iga asutuse reservinõude arvutamiseks rakendatakse kõlblike kohustuste summa suhtes vastava kohustuste kategooria kohustusliku reservi määra.

Iga asutus arvab oma kohustusliku reservi nõudest maha 100 000 euro suuruse summa igas liikmesriigis, kus tal on asutatud üksus. Sellise vähenduse lubamine ei piira eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemi kuuluvate asutuste õiguslikke kohustusi (121).

Iga hoidmisperioodi kohustusliku reservi nõue ümardatakse lähima euroni.

TAUSTINFO 9

Reservibaas ja kohustusliku reservi määr

A.    Reservibaasi kantud kohustused, mille suhtes rakendatakse positiivset kohustusliku reservi määra

Hoiused (122)

—	Üleööhoiused

—	Kuni kaheaastase (kaasa arvatud) tähtajaga hoiused

—	Kuni kaheaastase (kaasa arvatud) etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused

Emiteeritud võlaväärtpaberid

—	Kuni kaheaastase (kaasa arvatud) esialgse tähtajaga võlaväärtpaberid

B.    Reservibaasi kantud kohustused, mille suhtes rakendatakse kohustusliku reservi nullmäära

Hoiused (122)

—	Üle kaheaastase tähtajaga hoiused

—	Üle kaheaastase etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused

—	Repotehingud

Emiteeritud võlaväärtpaberid

—	Üle kaheaastase esialgse tähtajaga võlaväärtpaberid

C.    Reservibaasist välja jäetud kohustused

—	Kohustused teiste asutuste ees, kelle suhtes kohaldatakse eurosüsteemi kohustusliku reservi nõuet

—	Kohustused EKP ja osalevate RKPde ees

7.4.   Reservihoiuste hoidmine

7.4.1.   Hoidmisperiood

EKP avaldab kohustusliku reservi hoidmise perioodide ajakava vähemalt kolm kuud enne iga aasta algust (123). Kohustusliku reservi hoidmise periood algab esimese põhilise refinantseerimisoperatsiooni arvelduspäeval pärast EKP nõukogu koosolekut, milleks eelnevalt on kavandatud rahapoliitilise kursi igakuine hindamine. Erijuhtudel võidakse avaldatud ajakava muuta, muu hulgas sõltuvalt EKP nõukogu koosolekute ajakava muutusest.

7.4.2.   Reservihoiused

Iga asutus peab hoidma oma kohustuslikku reservi ühel või mitmel reservikontol oma asutamiskohajärgse liikmesriigi keskpangas. Kui asutusel on liikmesriigis mitu üksust, vastutab peakontor asutuse kõigi omamaiste üksuste kohustusliku reservi koondnõuete täitmise eest (124). Kui asutusel on üksused mitmes liikmesriigis, peab ta hoidma iga sellise liikmesriigi keskpangas, kus tal on asutatud üksus, kohustuslikku reservi, mis määratakse kindlaks vastavalt tema reservibaasile vastavas liikmesriigis.

Reservikontona võib kasutada asutuse arvelduskontosid RKPdes. Reservihoiuseid arvelduskontodel võib kasutada päevasisesteks arveldusteks. Asutuse päevane reservihoius arvutatakse tema reservikontol oleva päevalõpujäägina.

Asutus võib taotleda oma asukohajärgse liikmesriigi keskpangalt luba hoida kõiki oma kohustuslikke reserve kaudselt vahendaja kaudu. Üldjuhul on võimalus hoida kohustuslikke reserve vahendaja kaudu vaid asutustel, mida osaliselt (nt sularahahaldus) haldab vahendaja (nt hoiupankade ja ühistupankade võrgud võivad oma reservihoiused tsentraliseerida). Vahendaja kaudu kohustusliku reservi hoidmise suhtes kohaldatakse määruse EKP/2003/9 sätteid.

7.4.3.   Reservihoiuste tasustamine

Kohustusliku reservi hoiuste pealt makstakse taustinfos 10 sätestatud valemi kohaselt intressi, mis võrdub EKP põhiliste refinantseerimisoperatsioonide keskmise (kalendripäevade arvu järgi kaalutud) intressiga kohustusliku reservi hoidmise perioodil. Kohustuslikku reservi ületavate reservide hoidmist ei tasustata. Tasustamine toimub RKP teisel tööpäeval pärast selle hoidmisperioodi lõppu, mille jooksul intress teeniti.

TAUSTINFO 10

Kohustusliku reservi hoiuste tasustamise arvutamine

Kohustusliku reservi hoidmise eest makstakse järgmise valemi kohaselt arvutatud intressi:

kus:

R t	=	kohustuslike reservieraldiste pealt makstav tasu hoidmisperioodil t,
H t	=	keskmised päevased kohustuslike reservide eraldised hoidmisperioodil t,
n t	=	kalendripäevade arv hoidmisperioodil t,
r t	=	tasumäär kohustuslike reservide eraldiste eest hoidmisperioodil t. Kohaldada tuleb intressimäära tavapärast ümardamist kahe kohani peale koma,
i	=	hoidmisperioodi t kalendripäev i,
MR i	=	kalendripäeval i või enne seda tehtud viimase põhilise refinantseerimisoperatsiooni intressi piirmäär.

7.5.   Reservibaasi aruandlus, kinnitamine ja kontrollimine

Kohustusliku reservi süsteemi kuuluvad asutused arvutavad kohustusliku reservi rakendamiseks vajalikud reservibaasi kirjed ise ning need esitatakse RKPdele EKP rahandus- ja pangandusstatistika raames (vt 4. liide). Määruse EKP/2003/9 artiklis 5 on määratletud asutuse reservibaasi ja reservinõude aruandluse ja kinnitamise kord.

Asutuse kohustusliku reservi aruandluse ja kinnitamise kord on järgmine. Asutuse kohustusliku reservi arvutamiseks vastaval hoidmisperioodil teeb algatuse kas asjakohane RKP või asutus. Kohustusliku reservi arvutanud osapool teatab sellest hiljemalt kolm keskpanga tööpäeva enne hoidmisperioodi algust. Asjaomane RKP võib kindlaks määrata varasema kohustuslikust reservist teatamise tähtaja. Samuti võib ta määrata asutustele täiendavaid tähtpäevi reservibaasi muudatustest ja mis tahes kohustuslike reservide muudatustest teatamiseks. Teate saanud osapool peab kinnitama arvutatud kohustuslike reservide summa, teatades sellest hiljemalt hoidmisperioodi algusele eelneval RKP tööpäeval. Juhul kui osapool, kellele teade anti, ei ole sellele vastanud hoidmisperioodi algusele eelneva RKP tööpäeva lõpuks, on ta asutuse kohustuslike reservide summaga asjaomasel hoidmisperioodil nõustunud. Pärast nõustumist ei saa asutuse kohustuslikke reserve asjaomasel hoidmisperioodil enam muuta.

Asutustele, kes võivad tegutseda teiste asutuste kaudsete reservihoiuste vahendajatena, on määruses EKP/2003/9 sätestatud aruandluse erinõuded. Reservi hoidmine vahendaja kaudu ei muuda vahendaja kaudu reservi hoidva asutuse statistilise aruandluse kohustusi.

EKP-l ja RKPdel on õigus kontrollida kogutud andmete täpsust ja kvaliteeti määruse (EÜ) nr 2531/98 ulatuses.

7.6.   Mittevastavus kohustusliku reservi nõudele

Asutus ei vasta kohustusliku reservi nõudele siis, kui asutuse kalendripäeva lõpu keskmine jääk reservikonto(de)l hoidmisperioodil on väiksem kui selle asutuse reservinõue vastaval hoidmisperioodil.

Kui asutus täielikult või osaliselt ei täida reservinõuet, võib EKP kehtestada ühe järgmistest sanktsioonidest vastavalt määrusele (EÜ) nr 2531/98:

a)	asjaomase asutuse poolt täitmata jäetud reservinõude summa suhtes rakendatava laenuintressi piirmäära kuni 5 protsendipunkti võrra ületava summa tasumine või

b)	asjaomase asutuse poolt täitmata jäetud reservinõude summa suhtes rakendatava kuni kahekordse laenuintressi piirmäära tasumine või

c)	nõue, et asjaomane asutus peab EKPs või RKPs avama intressita hoiused, mille väärtus on asjaomase asutuse poolt täitmata jäänud reservinõude kolmekordne väärtus. Hoiuse tähtaeg ei tohi ületada ajavahemikku, mille jooksul asutus ei täitnud reservinõuet.

Kui asutus ei täida eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemi käsitlevatest määrustest ja otsustest tulenevaid kohustusi (st kui asjaomast teavet ei edastata õigeks ajaks või kui edastatav teave ei ole korrektne), on EKP-l õigus kehtestada sanktsioone kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2532/98 ja määrusega EKP/1999/4. EKP juhatus võib määratleda ja avaldada kriteeriumid, mida ta kohaldab kohustuslikke reserve käsitleva määruse (EÜ) nr 2531/98 (125) artikli 7 lõikes 1 sätestatud sanktsioonidele.

Lisaks võib eurosüsteem kohustusliku reservi nõude tõsise rikkumise korral peatada osapoolte osaluse avaturuoperatsioonides.

---

(1)  Tuleks märkida, et nendel liidu liikmesriikide keskpankadel, mille rahaühik ei ole euro, säilivad rahapoliitika valdkonnas riigisisese õiguse kohased volitused ning seega ei ole nad seotud ühtse rahapoliitika elluviimisega.

(2)  Käesolevas dokumendis tähistatakse terminiga „RKPd” keskpankasid nendest liikmesriikidest, mille rahaühik on euro.

(3)  Sellise teabe kohta kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 37.

(4)  Käesolevas dokumendis tähistab mõiste „liikmesriik” liikmesriiki, mille rahaühik on euro.

(5)  Eurosüsteemi avaturuoperatsioonide tegemiseks kasutatavaid menetlusi, st tavapakkumismenetlusi, kiirpakkumismenetlusi ja kahepoolseid menetlusi, kirjeldatakse täpsemalt 5. peatükis. Tavapakkumismenetluste puhul kulub pakkumise väljakuulutamisest kuni jaotamise tulemuse kinnitamiseni kõige rohkem 24 tundi. Tavapakkumismenetlustes võivad osaleda kõik osapooled, kes vastavad punktis 2.1 sätestatud üldistele kõlblikkuskriteeriumidele. Kiirpakkumismenetlused tehakse üldjuhul 90 minuti jooksul. Eurosüsteem võib kiirpakkumismenetlustes osalema valida piiratud arvu osapooli. Mõistega „kahepoolsed menetlused” tähistatakse kõiki juhtumeid, mil eurosüsteem teeb ühe või mitme osapoolega tehingu ilma pakkumismenetlust kasutamata. Kahepoolsete menetluste hulka kuuluvad väärtpaberibörside ja turuesindajate vahendusel tehtavad operatsioonid.

(6)  Otsetehingute puhul ei kehtestata osapoolte valikule eelnevaid piiranguid.

(7)  Krediidiasutuste ühtlustatud järelevalve aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiiv 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (ELT L 177, 30.6.2006, lk 1).

(8)  EÜT L 318, 27.11.1998, lk 4.

(9)  EÜT L 264, 12.10.1999, lk 21.

(10)  EÜT L 318, 27.11.1998, lk 1.

(11)  ELT L 250, 2.10.2003, lk 10.

(12)  Kui on kohaldatav seoses lisatagatise nõuetega.

(13)  Põhilisi ja pikemaajalisi refinantseerimisoperatsioone tehakse vastavalt eurosüsteemi eelnevalt avaldatud pakkumisoperatsioonide ajakavale (vt ka punkt 5.1.2), mis on avaldatud EKP veebilehel (www.ecb.europa.eu) ja samuti eurosüsteemi veebilehtedel (vt 5. liide).

(14)  Põhiliste ja pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide tähtaeg võib aeg-ajalt varieeruda olenevalt muu hulgas liikmesriikide pangapühadest.

(15)  Põhilisi ja pikemaajalisi refinantseerimisoperatsioone tehakse vastavalt eurosüsteemi eelnevalt avaldatud pakkumisoperatsioonide ajakavale (vt ka punkt 5.1.2), mis on avaldatud EKP veebilehel (www.ecb.europa.eu) ja samuti eurosüsteemi veebilehtedel (vt 5. liide).

(16)  Põhiliste ja pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide tähtaeg võib aeg-ajalt varieeruda olenevalt muu hulgas liikmesriikide pangapühadest.

(17)  Tähtajalisi hoiuseid hoitakse liikmesriikide keskpankades asuvatel kontodel; seda tehakse ka siis, kui EKP teeks selliseid operatsioone tsentraliseeritult.

(18)  19. mail 2008 asendati TARGETi detsentraliseeritud tehniline struktuur TARGET2ga. TARGET2 moodustavad ühisplatvorm (milles kõikide maksekorralduste esitamine ja töötlemine ning maksete laekumine toimub ühistel tehnilistel alustel) ja, kui on kohaldatav, RKPde sisesed arvepidamissüsteemid.

(19)  Lisaks saavad laenamise püsivõimalust kasutada ainult osapooled, kellel on ligipääs kontole RKPs, kus tehingut arveldatakse, näiteks TARGET2 ühisplatvormi kaudu.

(20)  Mõnedes liikmesriikides võivad RKP või selle filiaalid olla rahapoliitika operatsioonide tegemiseks teatavatel eurosüsteemi tööpäevadel suletud seoses riigi või liidumaa pühadega. Sellistel juhtudel peab RKP osapooltele ette teatama, millise korralduse alusel on võimalik pühade ajal laenamise püsivõimalust kasutada.

(21)  Päevad, mil TARGET2 on suletud, tehakse teatavaks EKP veebilehel (www.ecb.europa.eu) ja samuti eurosüsteemi veebilehtedel (vt 5. liide).

(22)  Käesolevas dokumendis tähistab „eurosüsteemi tööpäev” mis tahes päeva, mil EKP-l ja vähemalt ühel riigi keskpangal on tööpäev eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide tegemiseks.

(23)  Intressimäärad otsustab EKP nõukogu üldjuhul seoses rahapoliitika seisukohaga kuu esimesel koosolekul. Need otsused jõustuvad üldjuhul reservi uue hoidmisperioodi algusest.

(24)  Tulenevalt liikmesriikide keskpankade kontostruktuuride erinevusest võib euroala riikides esineda operatsioonilisi erinevusi.

(25)  Tulenevalt liikmesriikide keskpankade kontostruktuuride erinevustest võib EKP lubada liikmesriikide keskpankadel rakendada kasutustingimusi, mis erinevad mõnevõrra siin osutatutest. Liikmesriikide keskpangad esitavad teavet kõigi lahknevuste kohta käesolevas dokumendis kirjeldatud kasutustingimustest.

(26)  Lisaks saavad hoiustamise püsivõimalust kasutada ainult osapooled, kellel on ligipääs kontole liikmesriigi keskpangas, kus tehingut arveldatakse, näiteks TARGET2 ühisplatvormi kaudu.

(27)  Lisaks saavad laenamise püsivõimalust kasutada ainult osapooled, kellel on ligipääs kontole liikmesriigi keskpangas, kus tehingut arveldatakse, näiteks TARGET2 ühisplatvormi kaudu.

(28)  Käesolevas dokumendis tähistab „eurosüsteemi tööpäev” mis tahes päeva, mil EKP-l ja vähemalt ühel riigi keskpangal on tööpäev eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide tegemiseks.

(29)  Tavaliselt teeb EKP nõukogu otsuse intressimäära muutuste kohta, hinnates oma rahapoliitika seisukohti oma kuu esimesel koosolekul. Tavaliselt jõustuvad need otsused alates kohustusliku reservi järgmisest hoidmisperioodi algusest.

(30)  Fikseeritud intressimääraga välisvaluuta vahetustehingute puhul fikseerib EKP operatsiooni kursivahe (swap points) ning osapooled teevad pakkumise fikseeritud summa kohta, mille nad soovivad sellistel tingimustel müüa (ja tagasi osta) või osta (ja tagasi müüa).

(31)  Muutuva intressimääraga välisvaluuta vahetustehingute puhul teevad osapooled pakkumise fikseeritud summa ja kursivahe piirnoteeringu kohta, millega nad soovivad operatsiooni teha.

(32)  Eurosüsteemi pakkumisoperatsioonide ajakava on kättesaadav EKP veebilehel (www.ecb.europa.eu) ja samuti eurosüsteemi veebilehtedel (vt 5. liide).

(33)  Käesolevas dokumendis tähistatakse terminiga „keskpanga tööpäev” iga päeva, mil konkreetse liikmesriigi keskpank on avatud eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide tegemiseks. Mõnes liikmesriigis võivad keskpanga filiaalid olla kohalike või piirkondlike pangapühade tõttu keskpanga tööpäeval suletud. Sellisel juhul teavitab asjaomane keskpank osapooli eelnevalt korrast, mida rakendatakse nende filiaalidega seotud tehingute suhtes.

(34)  Jõulupühade tõttu tuuakse detsembris operatsioon tavaliselt ühe nädala võrra ettepoole, s.o kuu eelviimasele kolmapäevale.

(35)  Fikseeritud intressimääraga välisvaluuta vahetustehingute puhul tuleb nimetada fikseeritud summa, mille ulatuses osapool on valmis eurosüsteemiga tehinguid tegema.

(36)  Seoses EKP võlasertifikaatide emissiooniga võib EKP otsustada, et pakkumisi tuleb väljendada pigem hinna kui intressimäära kujul. Sellistel juhtudel tuleb hinnad noteerida protsendina nominaalsummast.

(37)  Muutuva intressimääraga välisvaluuta vahetustehingute puhul tuleb nimetada fikseeritud summa ja vastav kursivahe, mille ulatuses osapool on valmis eurosüsteemiga tehinguid tegema.

(38)  Või esitada piisavalt sularaha, kui tegemist on likviidsust vähendavate operatsioonidega.

(39)  Kursivahe noteeringud loetletakse kasvavas järjestuses, võttes arvesse noteeringu märki, mis oleneb sellest, kas välisvaluuta ja euro vaheliste intressimäärade erinevus on negatiivne või positiivne. Kui vahetuslepingu kehtivuse ajal on välisvaluuta intressimäär kõrgem kui vastav euro intressimäär, on kursivahe noteering positiivne (st euro on noteeritud välisvaluuta suhtes preemiaga). Kui aga välisvaluuta intressimäär on madalam kui vastav euro intressimäär, on kursivahe noteering negatiivne (st euro on noteeritud välisvaluuta suhtes diskontoga).

(40)  EKP nõukogu võib otsustada, et erandolukorras võib struktuurioperatsioone teha EKP ise.

(41)  Euroala kõlblike väärtpaberiarveldussüsteemide kasutamisnõuete kirjeldus ja nende süsteemide vaheliste kõlblike ühenduste ajakohane loetelu on avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(42)  T – kauplemispäev. Arvelduspäev – eurosüsteemi tööpäev.

(43)  Kui põhilise või pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni tavapärane arvelduspäev langeb kokku pangapühaga, võib EKP otsustada kasutada teist arvelduspäeva, muu hulgas võimalust arveldada samal päeval. Põhiliste ja pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide arvelduspäevad määratakse eelnevalt kindlaks eurosüsteemi pakkumisoperatsioonide kalendris (vt punkt 5.1.2).

(44)  Likviidsust vähendavad avaturu otse- ja pöördtehingud põhinevad samuti alusvaral. Likviidsust vähendavate avaturu pöördtehingute puhul kasutatava alusvara kõlblikkuskriteeriumid on samasugused nagu likviidsust lisavate avaturu pöördtehingute puhul. Likviidsust vähendavates operatsioonides turuväärtuse allahindlusi siiski ei kasutata.

(45)  Üksikud nõuded ja teostuslikud tingimused võivad mittekaubeldavate varade ja krediidinõuete teatud varaklasside osas euroalal erineda üleminekuajal kuni 2013 (vt punkt 6.2.2).

(46)  See loetelu avaldatakse EKP veebilehel www.ecb.europa.eu. Kõlblike turukõlblike varade loetelu ei hõlma turukõlblikke varasid, mille on emiteerinud kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvad ettevõtted, kellel ei ole välise krediidihindamise asutuse (reitinguagentuuri) reitingut emissiooni, emitendi või garandi kohta. Selliste võlainstrumentide kõlblikkus sõltub hinnangust krediidihindamise allikalt, mille vastav osapool on valinud kooskõlas krediidinõuete suhtes kehtivate ECAFi eeskirjadega, nagu sätestatud punktis 6.3.3.1.

(47)  Märkimis- või muude samalaadsete õigustega võlakirjad ei ole kõlblikud.

(48)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

(49)  Sellest nõudest ei ole vabastatud varaga tagatud väärtpaberid, mille emiteerimisstruktuur hõlmab kaht eriotstarbelist finantsettevõtet, mille suhtes täidetakse tõelise müügi nõuet, nii et teise eriotstarbelise finantsettevõtte emiteeritud võlainstrumendid on otseselt või kaudselt kaetud algse tagatiste kogumiga ja kõik varade tekitatud rahavood kantakse esimeselt eriotstarbeliselt finantsettevõttelt üle teisele.

(50)  See piirang ei hõlma varaga tagatud väärtpaberite tehingutes kasutatavaid, ainult turbe-eesmärkidel tehtavaid vahetustehinguid.

(51)  Varaga tagatud väärtpaberid, mis kuuluvad 10. oktoobri 2010 seisuga turukõlblike varade nimekirja, on sellest nõudest vabastatud ja kõlblikud kuni 9. oktoobrini 2011.

(52)  Varaga tagatud väärtpaberid, mis kuuluvad 10. oktoobri 2010 seisuga turukõlblike varade nimekirja, on sellest nõudest vabastatud ja kõlblikud kuni 9. oktoobrini 2011.

(53)  Varaga tagatud väärtpaberid, mis kuuluvad 10. oktoobri 2010 seisuga turukõlblike varade nimekirja, on sellest nõudest vabastatud ja kõlblikud kuni 9. oktoobrini 2011.

(54)  1. jaanuaril 2007 või pärast seda rahvusvaheliste väärtpaberite keskdepositooriumide Euroclear Bank’i (Belgia) ja Clearstream Banking Luxembourg’i poolt emiteeritud rahvusvahelised võlakirjad üleilmse esitaja vormis on kõlblikud, kui nad on emiteeritud uue üleilmse võlakirja (New Global Note – NGN) kujul ning hoiustatud ühises hoiuasutuses (Common Safekeeper – CSK), mis on kas rahvusvaheline väärtpaberite keskdepositoorium või keskdepositoorium, mis vastab EKP kehtestatud miinimumnõuetele. Üleilmse esitaja vormis enne 1. jaanuari 2007 emiteeritud rahvusvahelised võlaväärtpaberid, mis on emiteeritud tavaliste üleilmsete võlakirjadena (Classical Global Notes – CGN), ja vahetatavad võlakirjad sama ISIN koodi all, on kõlblikud kuni nende tähtaja lõpuni. Pärast 30. septembrit 2010 rahvusvaheliste väärtpaberite keskdepositooriumide Euroclear Bank’i (Belgia) ja Clearstream Banking Luxembourg’i poolt registreeritud üleilmsete võlakirjadena emiteeritud rahvusvahelised võlakirjad on kõlblikud, kui nad on emiteeritud rahvusvaheliste võlaväärtpaberite uue turvastruktuuri raames. Sellel kuupäeval või enne seda registreeritud üleilmsete võlakirjadena emiteeritud rahvusvahelised võlakirjad jäävad kõlblikuks kuni oma tähtaja lõpuni. Individuaalsete võlakirjadena emiteeritud rahvusvahelised võlakirjad kaotavad kõlblikkuse, kui need on emiteeritud pärast 30. septembrit 2010. Sellel kuupäeval või enne seda individuaalsete võlakirjadena emiteeritud rahvusvahelised võlakirjad jäävad kõlblikuks kuni oma tähtaja lõpuni.

(55)  Kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuv ettevõte Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi (ESA 95) määratletud tähenduses.

(56)  Euroala kõlblike väärtpaberiarveldussüsteemide kasutamisnõuete kirjeldus ja nende süsteemide vaheliste kõlblike ühenduste ajakohane loetelu on kättesaadavad EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(57)  ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.

(58)  Vastuvõetavate reguleerimata turgude loetelu on avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu ning seda ajakohastatakse vähemalt üks kord aastas.

(59)  Ohutus, läbipaistvus ja juurdepääsetavus on mõisted, mille eurosüsteem on määratlenud üksnes oma tagatiste haldamise ülesande raames. Turgude valimise eesmärk ei ole hinnata mitmesuguste turgude omapära. Põhimõtted on järgmised. Ohutus tähendab tehingukindlust, eriti aga kindlust tehingute kehtivuse ja täitmisele pööratavuse suhtes. Läbipaistvus tähendab vaba juurdepääsu teabele turu toimimise ja korra eeskirjade, varade finantsomaduste, hinnakujundusmehhanismi, asjaomaste hindade ja koguste (noteeringud, intressimäärad, kauplemismahud, jäägid jms) kohta. Juurdepääsetavus viitab eurosüsteemi võimele pääseda turule ja sellel osaleda. Turg on tagatiste haldamise eesmärgil juurdepääsetav, kui selle toimimise ja korra eeskirjad võimaldavad eurosüsteemil samal eesmärgil vajaduse korral hankida teavet ja teha tehinguid.

(60)  EMP-väliste G10 riikide hulka kuuluvad praegu USA, Kanada, Jaapan ja Šveits.

(61)  Enne 1. jaanuari 2007 väljaspool EMPd või mitte-EMP G10 riigis asutatud üksuse poolt emiteeritud kaubeldavad varad, mida ei garanteeri EMPs asutatud üksus, jäävad nõuetele vastavaks 31. detsembrini 2011, kui nad vastavad muudele nõuetele ja garantiide suhtes kohaldatavatele nõuetele kooskõlas punktiga 6.3.2; pärast seda kuupäeva nad nõuetele ei vasta.

(62)  Väljendatud selles või eurole vastavas riigi vääringus.

(63)  2007–2013 kehtib krediidinõuete suhtes ajutine kord, mis lubab RKPdel valida läve, millest alates krediidinõuded loetakse tagatiskõlblikeks (v.a piiriülese kasutuse korral), ning otsustada töötlemistasu üle. 2013. aasta jooksul hakkab kehtima ühtne kord.

(64)  Krediidinõudeid nimetatakse ka pangalaenudeks. Saksamaa Schuldscheindarlehen ja Hollandi registreeritud eranõuded valitsuse või teiste, riigi tagatisega kõlblike krediidisaajate vastu (nt elamuühistud) loetakse samaväärseteks krediidinõuetega.

(65)  ESA 95 määratluse kohaselt.

(66)  Väljendatud selles või eurole vastavas riigi vääringus.

(67)  Iirimaa hüpoteegitagatisega lihtvekslid on praegu ainsad seda liiki varad.

(68)  Väljendatud selles või eurole vastavas riigi vääringus.

(69)  Kui osapool kasutab varasid, mida ta ei tohi või enam ei saa kasutada olemasoleva krediidi tagamiseks, kuna ta on ise nende varade emitent/krediidisaaja/garant või tal on temaga lähedane side, peab ta sellest viivitamata teatama asjaomase liikmesriigi keskpangale. Tema varade väärtuseks määratakse järgmisel hindamispäeval null ning see võib anda aluse lisatagatise nõude esitamiseks (vt ka 6. liide). Peale selle peab osapool vara kõige varasemal võimalikul kuupäeval vabastama.

(70)  Täpsem teave punktis 6.2.1.

(71)  Täpsem teave punktis 6.2.2.

(72)  Kui reitinguta turukõlbliku võlainstrumendi emitent või garant on kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuv ettevõte, määratakse selle krediidistandard sellise krediidihindamise allika põhjal, kelle asjaomane osapool on valinud kooskõlas ECAFi krediidinõudeid käsitlevate eeskirjadega (vt punkt 6.3.3). Selliste turukõlblike võlainstrumentide puhul on muudetud järgmisi kõlblikkuskriteeriume: emitendi/garandi asutamise koht: euroala, emissiooni koht: euroala.

(73)  Eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaala on avaldatud EKP veebilehel (www.ecb.europa.eu). Krediidikvaliteedi aste 3 – minimaalne pikaajaline reiting „BBB–” Fitch’i või Standard & Poor’si puhul, „Baa3” Moody’se puhul või „BBB” DBRSi puhul.

(74)  Kapitalinõuete direktiiviks peetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (ELT L 177, 30.6.2006, lk 1) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/49/EÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (ELT L 177, 30.6.2006, lk 201).

(75)  „Kolm A-d” – minimaalne pikaajaline reiting „AAA” Fitch’i, Standard & Poor’si ja DBRSi puhul või „Aaa” Moody’se puhul, või kui see ei ole kättesaadav, siis lühiajaline reiting „F1+” Fitch’i puhul, „A-1+” Standard & Poor’si puhul või „R-1H” DBRSi puhul.

(76)  „Üks A” – minimaalne pikaajaline reiting „A-” Fitch’i või Standard & Poor’si puhul või „A3” Moody’se puhul või „AL” DBRSi puhul.

(77)  Kui sama emitendi/krediidisaaja või garandi kohta on olemas mitme reitinguagentuuri hinnangud (mis võivad ka vastuolulised olla), lähtutakse „esimese parima” reeglist (st kasutatakse parimat olemasolevat hinnangut).

(78)  Pärast 1. jaanuari 2008 emiteeritud tagatud pangavõlakirjade kõrgeid krediidistandardeid hinnatakse eespool osutatud kriteeriumite kogumi alusel. Enne 1. jaanuari 2008 emiteeritud kaetud pangavõlakirjade puhul loetakse kõrgetele krediidistandarditele vastavaks, kui nad vastavad täielikult eurofondide direktiivi artikli 52 lõikes 4 sätestatud kriteeriumidele.

(79)  See teave on avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(80)  Reitinguagentuuri teise hinnangu puhul tähendab emissioonil antud hinnang krediidihinnangut, mis on reitinguagentuuri poolt algselt antud ja avaldatud.

(81)  Varast teatav liikmesriigi keskpank on tavaliselt selle riigi keskpank, mille vastuvõetaval turul vara kauplemisele lubatakse või kus sellega kaubeldakse. Kui vara on kauplemisele lubatud või sellega kaubeldakse mitmel turul, tuleb kõik sellega seotud järelepärimised saata EKP kõlblike varade üksusele (Eligible-Assets.Hotline@ecb.europa.eu).

(82)  Kõigi kolme klassi üksused ning emitentide, võlgnike või garantide nendesse liigitamise kriteeriumid avaldatakse varsti koos linkidega asjaomaste riigisiseste järelevalveasutuste veebilehtedele Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse (CEBS) veebilehel www.eba.europa.eu.

(83)  Kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuv ettevõte Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi 1995 (ESA 95) määratletud tähenduses.

(84)  Teave krediidikvaliteedi astmete kohta on avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(85)  Turukõlblike varade puhul, mille on emiteerinud kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvad ettevõtted, kuid millel ei ole vastuvõetava reitinguagentuuri reitingut, käib see nõue emitendi krediidihinnangu kohta.

(86)  Kui sama emitendi/krediidisaaja või garandi kohta on olemas mitme reitinguagentuuri hinnangud (mis võivad ka vastuolulised olla), lähtutakse „esimese parima” reeglist (st kasutatakse parimat olemasolevat hinnangut).

(87)  Nendesse kolme liiki kuuluvate üksuste nimekiri, samuti emitentide, krediidisaajate või garantide kolme klassi liigitamise põhimõtete kriteeriumid koos asjaomaste järelevalveasutuste veebilehtedega, on avaldatud EBA veebilehel www.eba.europa.eu.

(88)  Kui osapool on oma krediidi hindamise allikaks valinud reitinguagentuuri, võib ta lähtuda „esimese parima” reeglist: kui on saadud mitu vastuolulist reitinguagentuuri hinnangut sama emitendi/krediidisaaja või garandi kohta, kohaldatakse parimat reitinguagentuuri krediidihinnangut.

(89)  Krediidikvaliteedi läve on teatavate krediidihindamise süsteemide puhul võimalik pärast tulemuste seire etappi kohandada (vt punkt 6.3.5).

(90)  Eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaala on avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(91)  Eurosüsteem avaldab seda infot ainult seoses oma krediidioperatsioonidega ega võta vastuvõetavate krediidi hindamise süsteemide hinnangu eest mingisugust vastutust.

(92)  ECAIde finantsturgudel levinud nimetus on „reitinguagentuurid”.

(93)  Vajaduse korral tuleb need dokumendid tõlkida vastava asukohariigi keskpanga töökeelde.

(94)  Eurosüsteemi vastuvõetavuskriteeriumid on avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(95)  Osapool peab reitinguvahendi pakkujale kohe teatama igast krediidikvaliteeti mõjutavast sündmusest, mis võib viidata krediidikvaliteedi halvenemisele.

(96)  PD(i,t) – maksejõuetuse tõenäosus, mille krediidihindamissüsteem on andnud võlgnikule i ajal t.

(97)  Operatiivsetest erinevustest tulenevalt võib liikmesriigiti riskiohjemeetmete erinevusi siiski esineda. Näiteks osapoolte alusvara liikmesriikide keskpankadele esitamise korra puhul (keskpangale panditud koondtagatisena või iga tehingu jaoks määratletud alusvarade tagasiostulepingutena) võib esineda väiksemaid erinevusi alusvarade väärtuse hindamise ajas ja muudes riskiohjeraamistiku operatiivsetes aspektides. Peale selle võib turukõlbmatute varade puhul olla erinevusi hindamismeetodite täpsuses, mis kajastub turuväärtuse allahindluste üldises tasemes (vt punkt 6.4.3).

(98)  Fikseeritud kupongimääraga võlainstrumentide turuväärtuse allahindluse tasemeid kohaldatakse ka selliste võlainstrumentide suhtes, mille kupong on seotud emitendi enda reitingu muutusega või inflatsiooniga indekseeritud võlakirjadega.

(99)  Üldiselt määrab likviidsusklassi emitendi liigitus. Sellele vaatamata kuuluvad kõik varaga tagatud väärtpaberid emitendi liigitusest olenemata V klassi ning jumbo-tüüpi kaetud pangavõlakirjad II klassi. Krediidiasutuste emiteeritud traditsioonilised kaetud pangavõlakirjad ja muud võlainstrumendid kuuluvad III ja IV klassi.

(100)  EKP emiteeritud võlasertifikaadid ning liikmesriikide keskpankade poolt enne euro kasutuselevõttu emiteeritud võlainstrumendid kuuluvad I likviidsusklassi.

(101)  Jumbo-tüüpi kaetud pangavõlakirjade hulka kuuluvad ainult sellised instrumendid, mille emissioonimaht on vähemalt 1 miljard eurot ning millele vähemalt kolm turutagajat annavad korrapäraselt ostu- ja müüginoteeringuid.

(102)  II likviidsusklassi kuuluvad ainult sellised turukõlblikud varad, mille on emiteerinud EKP poolt asutusteks liigitatud emitendid. Muude asutuste emiteeritud turukõlblikud varad kuuluvad III ja IV likviidsusklassi, olenevalt emitendist ja vara liigist.

(103)  Avatud investeerimisfondidele mitte vastavad kaetud pangavõlakirjad, sealhulgas struktureeritud kaetud pangavõlakirjad ja mitme emitendi emiteeritud kaetud pangavõlakirjad kuuluvad III likviidsusklassi.

(104)  Kupongimakse loetakse muutuva intressimääraga makseks, kui kupong on seotud viitintressimääraga ja tema uuestimääratlemise tähtaeg ei ole üle ühe aasta. Kupongimaksed, mille uuestimääratlemise tähtaeg on üle ühe aasta, loetakse fikseeritud intressimääraga makseteks ning allahindluse tähtajaks võlainstrumendi järelejäänud tähtaeg.

(105)  Üksikutele varaga tagatud väärtpaberitele, kaetud pangavõlakirjadele (jumbo-tüüpi, traditsioonilistele ja muudele kaetud pangavõlakirjadele) ning katmata pangavõlakirjadele, mida hinnatakse teoreetiliselt kooskõlas punktiga 6.5, kohaldatakse täiendavat allahindlust. Võlainstrumendi suhtes kohaldatakse 5 % allahindlust otse teoreetilise hindamise käigus.

(106)  Eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaala on avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(107)  Kui kõlblike turukõlblike varade loetelust kustutatakse võlainstrument, mis on samal ajal kasutusel mõnes eurosüsteemi laenuoperatsioonis, tuleb see sealt võimalikult kiiresti kõrvaldada.

(108)  Fikseeritud intressimääraga krediidinõuete suhtes rakendatavaid turuväärtuse allahindlusi rakendatakse ka krediidinõuete suhtes, mille intressimaksed on seotud inflatsioonimääraga.

(109)  RKPd võivad keelduda pöördtehingutes alusvarana aktsepteerimast võlainstrumente, mille pealt saadakse operatsiooni toimumise ajal tulu (nt kupongimakseid) (vt punkt 6.2.3).

(110)  Täpsemalt väljaandes „Correspondent central banking model (CCBM) procedure for Eurosystem counterparties”, mis on avaldatud EKP veebilehel (www.ecb.europa.eu).

(111)  Kõlblikke varasid võib kasutada keskpanga konto kaudu sellises väärtpaberiarveldussüsteemis, mis asub väljaspool selle keskpanga riiki, kui eurosüsteem on andnud loa sellise konto kasutamiseks. De Nederlandsche Bank on alates 1999. aastast pädev kasutama oma kontot rahvusvahelises väärtpaberite keskdepositooriumis Euroclear Bank (Belgia) tagatistehingute arveldamiseks selle ICSD juures emiteeritud eurovõlakirjades. Central Bank of Ireland võib alates 2000. aasta augustist avada sellise konto Euroclearis. Seda kontot võib kasutada kõigi Euroclearis hoitavate kõlblike varade jaoks, kaasa arvatud kõlblike varade jaoks, mis on Eurocleari üle kantud kõlblike liidete kaudu.

(112)  Täpsemalt väljaandes „Correspondent central banking model (CCBM) procedure for Eurosystem counterparties”, mis on avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(113)  Täpsemalt väljaandes „Correspondent central banking model (CCBM) procedure for Eurosystem counterparties”, mis on avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(114)  Ühendus kahe väärtpaberiarveldussüsteemi vahel seisneb menetlustes ja korras, millega reguleeritakse väärtpaberite elektroonilist piiriülest ülekandmist. See avaldub omnibus-kontona, mille üks väärtpaberiarveldussüsteem (investor) avab teises süsteemis (emitent). Otseühendus tähendab, et kahe süsteemi vahel ei ole vahendajat. Väärtpaberite piiriüleseks ülekandmiseks eurosüsteemile võib aga kasutada ka releeühendusi. Sellisel juhul on tegemist lepingulise ja tehnilise korraga, mille kohaselt kaks väärtpaberiarveldussüsteemi, mis ei ole teineteisega otseühenduses, saavad teha väärtpaberiarveldustehinguid või -ülekandeid kolmanda väärtpaberiarveldussüsteemi (vahendaja) kaudu.

(115)  Kõlblike ühenduste ajakohane loetelu on avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(116)  Vt väljaanne „Standards for the use of EU securities settlement systems in ESCB credit operations” (Euroopa Rahainstituut, jaanuar 1998) EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(117)  Käesolev peatükk täidab üksnes teavitamise eesmärki.

(118)  Need nimekirjad on üldsusele kättesaadavad EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(119)  EKP rahandus- ja pangandusstatistika aruandlussüsteemi kirjeldatakse 4. liites.

(120)  Vt määrus EKP/2003/9. Täiendavat teavet tavapärase mahaarvamise määra kohta võib leida EKP veebilehelt www.ecb.europa.eu ja samuti eurosüsteemi veebilehtedelt (vt 5. liide).

(121)  Asutuste puhul, kellel on EKP rahandus- ja pangandusstatistika aruandlussüsteemi (vt 4. liide) sätete kohaselt lubatud esitada statistilisi andmeid kontsernina, lubatakse kontsernil tervikuna teha ainult üks selline vähendus, kui asutused ei esita andmeid reservibaasi ja reservihoiuste kohta piisavalt üksikasjalikult, et eurosüsteem saaks kontrollida nende täpsust ja kvaliteeti ning määrata kindlaks iga üksiku kontserni kuuluva asutuse reservinõude.

(122)  Euroopa Keskpanga 19. detsembri 2008. aasta määruses (EÜ) nr 25/2009 rahaloomeasutuste sektori bilansi kohta (EKP/2008/32) (ELT L 15, 20.1.2009, lk 14) on sõnaselgelt sätestatud, et hoiuste kohustusi tuleb aruandluses kajastada nimiväärtusega. Nimiväärtus on põhisumma, mille krediidisaaja peab lepingu kohaselt krediidiandjale tagasi maksma. See muudatus osutus vajalikuks sellepärast, et nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiivi 86/635/EMÜ pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta (EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1) oli muudetud nii, et teatavate finantsinstrumentide hinda saaks kindlaks määrata õiglase väärtuse põhimõttel.

(123)  Tavaliselt avalikustatakse ajakava EKP pressiteates EKP veebilehel (www.ecb.europa.eu). Lisaks avaldatakse ajakava Euroopa Liidu Teatajas ja eurosüsteemi veebilehtedel (vt 5. liide).

(124)  Kui asutusel ei ole tegutsemiskoha liikmesriigis peakontorit, peab ta määrama põhifiliaali, kes vastutab asutuse kõigi asjaomases liikmesriigis asuvate üksuste kohustusliku reservi koondnõuete täitmise eest.

(125)  Need kriteeriumid avaldati Euroopa Liidu Teataja teatises pealkirjaga „Euroopa Keskpanga teatis kohustusliku reservi hoidmise kohustuse rikkumise suhtes kohaldatavate sanktsioonide kehtestamise kohta” (EÜT C 39, 11.2.2000, lk 3).