4.11.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 287/36

---

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

3. november 2011,

Itaalia taotletud Emilia Romagna, Lombardia, Piemonte ja Veneto piirkonda käsitleva erandi tegemise kohta vastavalt nõukogu direktiivile 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest

(teatavaks tehtud numbri K(2011) 7770 all)

(Ainult itaaliakeelne tekst on autentne)

(2011/721/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, (1) eriti selle III lisa punkti 2 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kui sõnnikukogus, mida liikmesriik kavatseb igal aastal hektari kohta maale laotada, erineb direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 teise lõigu esimeses lauses ja kõnealuse lõigu alapunktis a osutatust, peab see kogus olema selline, mis ei piira kõnealuse direktiivi artiklis 1 osutatud eesmärkide saavutamist, ning seda tuleb põhjendada objektiivsete kriteeriumide abil, näiteks pikad kasvuperioodid ja suure lämmastikuvajadusega põllukultuurid.

(2)	Itaalia esitas komisjonile taotluse Emilia Romagna, Lombardia, Piemonte ja Veneto piirkonda käsitleva erandi lubamiseks direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 kolmanda lõigu alusel.

(3)

Taotletud erand käsitleb Itaalia kavatsust lubada Emilia Romagna, Lombardia, Piemonte ja Veneto piirkonnas kasutada kuni 250 kg loomasõnnikust ja töödeldud seasõnnikust saadud lämmastikku hektari kohta aastas põllumajandusettevõtetes, kus vähemalt 70 % põllukultuuridest on suure lämmastikuvajaduse ja pika kasvuperioodiga. Hinnanguliselt hõlmab erand ligikaudu 10 313 veisekasvatusettevõtet ja 1 241 seakasvatusettevõtet Emilia Romagna, Lombardia, Piemonte ja Veneto piirkonnas ehk vastavalt 15,9 % ja 9,7 % kõikidest kõnealuste piirkondade veise- ja seakasvatusettevõtetest, 10,7 % kasutatavast põllumajandusmaast ning 29,1 % kõnealuste piirkondade kõikidest piimaloomadest ja 49,3 % kõikidest sigadest. Lisaks võivad erandit taotleda ka põllukultuure kasvatavad ettevõtted.

(4)

Õigusakt, millega rakendatakse direktiivi 91/676/EMÜ ja kehtestatakse Emilia Romagna (5. septembri 2011. aasta otsus 1273/2011), Lombardia (14. septembri 2011. aasta otsus IX/2208), Piemonte (19. septembri 2011. aasta otsus 18-2612) ja Veneto (26. juuli 2011. aasta otsus 1150) tegevuskavad, on vastu võetud ning seda kohaldatakse koos käesoleva otsusega ajavahemikul 2012–2015.

(5)	Määratud tundlikud alad, mille suhtes kohaldatakse tegevuskavasid, hõlmavad ligikaudu 63 % Emilia Romagna kasutatavast põllumajandusmaast, 82 % Lombardia kasutatavast põllumajandusmaast, 38 % Piemonte kasutatavast põllumajandusmaast ja 87 % Veneto kasutatavast põllumajandusmaast.

(6)

Vee kohta esitatud kvaliteediandmete kohaselt on 89 % Emilia Romagna, Lombardia, Piemonte ja Veneto piirkonna põhjaveekogumitest põhjavee keskmise nitraadisisaldusega alla 50 mg/l ja 63 % keskmise nitraadisisaldusega alla 25 mg/l. Üle 98 % seirealade pinnavee keskmine nitraadisisaldus on alla 25 mg/l ning ühegi seirepunkti nitraadisisaldus ei ületa 50 mg/l.

(7)	Emilia Romagna, Lombardia, Piemonte ja Veneto piirkonnas kasvatatakse enam kui 70 % kogu Itaalia kariloomadest: täpsemalt 67,1 % piimakarjast, 60,6 % muudest veistest, 81 % sigadest ja 79,4 % kodulindudest. Kariloomade arv on aastatel 1982–2007 siiski vähenenud (keskmiselt 20 % neljas piirkonnas).

(8)	Keemilise lämmastiku kasutamine on aastatel 1979–2008 vähenenud, samuti fosformineraalväetiste kasutamine; viimase kasutamist on vähendatud 70 %.

(9)	Rohumaa, maisiterad, maisisilo ja taliteraviljad moodustavad 53 % Emilia Romagna, Lombardia, Piemonte ja Veneto piirkonna kogu põllumajandusmaast.

(10)

Eranditaotluses esitatud tõendavatest dokumentidest ilmneb, et kavandatav kogus 250 kg loomasõnnikust ja töödeldud seasõnnikust saadud lämmastikku hektari kohta aastas on põhjendatud selliste objektiivsete kriteeriumidega nagu sademete suur netohulk, pikad kasvuperioodid ja kõrge lämmastikuvajadusega põllukultuuride suur saagikus.

(11)	Komisjon leiab pärast taotluse läbivaatamist, et kavandatav kogus 250 kg loomasõnnikust ja töödeldud seasõnnikust saadud lämmastikku hektari kohta aastas ei piira direktiivi 91/676/EMÜ eesmärkide saavutamist, kui täidetakse teatavad ranged tingimused.

(12)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 91/676/EMÜ artikli 9 alusel moodustatud nitraadikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Itaalia 10. märtsi 2011. aasta ja 28. juuli 2011. aasta kirjades taotletud Emilia Romagna, Lombardia, Piemonte ja Veneto piirkonda käsitlev erand, mille eesmärk on lubada direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 teise lõigu esimese lause ja alapunktiga a ettenähtud kogusest suuremat kogust loomasõnnikut, tehakse käesolevas otsuses sätestatud tingimustel.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „põllumajandusettevõte”– põllumajanduslik majapidamine, sõltumata sellest, kas seal tegeletakse loomakasvatusega või mitte;

b)   „maatükk”– põllukultuuri, mullatüübi ja väetamise poolest ühtne põld või põldude rühm;

c)   „rohumaa”– ajutine või püsirohumaa (ajutine rohumaa on tavaliselt kasutuses vähem kui neli aastat);

d)   „hilise valmimisega mais”– FAO klassi 600–700 kuuluv mais, mis külvatakse märtsi keskpaigast aprilli alguseni ning mille kasvutsükkel kestab vähemalt 145–150 päeva;

e)   „mais või sorgo, millele järgneb talisöödakultuur”– keskhiline või varajase valmimisega mais või sorgo, millele järgneb talisöödakultuur, nagu näiteks itaalia raihein, oder, tritik või talirukis;

f)   „talivili, millele järgneb suvisöödakultuur”– talinisu, talioder või tritik, millele järgneb suvisöödakultuur, nagu näiteks mais, sorgo, kukeleib (Setaria) või hirss (Panicum sp.);

g)   „suure lämmastikuvajadusega põllukultuurid, millel on pikk kasvuperiood”– rohumaa, hilise valmimisega mais, mais või sorgo, millele järgneb talisöödakultuur, ning talivili, millele järgneb suvisöödakultuur;

h)   „loomasõnnik”– kariloomade väljaheited, sealhulgas karjatamisel ja töödeldud kujul;

i)   „sõnniku töötlemine”– seasõnniku kaheks, tahkeks ja vedelaks osaks töötlemine, mille eesmärk on parandada maakasutust ning tõhustada lämmastiku ja fosfori kogumist;

j)   „töödeldud sõnnik”– seasõnniku töötlemisel saadud vedel osa, mille lämmastiku ja fosfaadi suhe (N/P2O5) on vähemalt 2,5;

k)   „töödeldud sõnnik lämmastikuärastusega”– töödeldud sõnnik, mille lämmastikusisaldus on 30 % väiksem kui sea toorsõnniku lämmastikusisaldus;

l)   „muld, mille orgaanilise aine sisaldus on väike”– muld, mille orgaanilise süsiniku sisaldus on mulla ülemises, 30 cm-ses kihis alla 2 %;

m)   „soolavaba ja väikese soolsusega muld”– muld, mille küllastusekstrakti (ECe) elektrijuhtivus on väiksem kui 4 ms/cm või vesiekstrakti elektrijuhtivus on mulla ja vee 1:2 suhte korral väiksem kui 1 ms/cm, või alad, mida määratluse kohaselt ei ohusta kindlasti sooldumine, mis on esitatud piirkondlikul tasandil koostatud mullakaardil;

n)   „lämmastikukasutuse tõhusus”– laotatud sõnnikus sisalduva lämmastiku protsentuaalne üldkogus, mis on kasutusaastal põllukultuuridele kättesaadav.

Artikkel 3

Reguleerimisala

Käesolevat otsust kohaldatakse igal üksikjuhtumil eraldi põllumajandusettevõtete suhtes, kus vähemalt 70 % maa-alal kasvatatakse suure lämmastikunõudluse ja pika kasvuperioodiga põllukultuure, juhul kui artiklites 4–7 sätestatud tingimused on täidetud.

Artikkel 4

Iga-aastane taotlus ja kohustused

1.   Käesoleva otsuse kohast erandit kohaldada soovivad põllumajandustootjad esitavad pädevatele ametiasutustele iga aasta 15. veebruariks sellekohase taotluse.

2.   Koos lõikes 1 osutatud iga-aastase taotlusega võtavad nad endale kirjalikult kohustuse täita artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud tingimusi.

Artikkel 5

Sõnniku töötlemine

1.   Töödeldud seasõnniku kasutamisega seotud erandit kohaldavad põllumajandustootjad edastavad igal aastal pädevatele ametiasutustele järgmise teabe:

a)	sõnniku töötlemise liik;

b)	töötlemistehase võimsus ja põhiomadused, sealhulgas jõudlus;

c)	töötlusse saadetud sõnniku hulk;

d)	tahke osa hulk, koostis, sealhulgas lämmastiku- ja fosforisisaldus, ning sihtkoht;

e)	töödeldud sõnniku hulk, koostis, sealhulgas lämmastiku- ja fosforisisaldus, ning sihtkoht;

f)	hinnang gaasikao kohta töötlemise vältel.

2.   Sõnniku töötlemisel saadud tahke osa stabiliseeritakse, et vähendada lõhna ja muid heiteid, parandades põllumajanduslikke ja hügieenilisi omadusi, hõlbustades käitlemist ning tõhustades lämmastiku ja fosfaadi kättesaadavust põllukultuuride jaoks. Saadud toodet ei kasutata erandiga hõlmatud põllumajandusettevõtetes. Pädevad asutused võtavad meetmeid, et soodustada stabiliseeritud tahke osa kasutamist muldade puhul, mille orgaanilise aine sisaldus on väike. Kõnealused mullad on esitatud piirkondlikul tasandil koostatud kaartidel, mis on tehtud põllumajandustootjatele kättesaadavaks.

3.   Pädevad ametiasutused koostavad töödeldud sõnniku koostise, selles esinevate kõikumiste ja töötlemise tõhususe hindamise metodoloogia iga põllumajandusettevõtte jaoks, mille suhtes kohaldatakse üksikerandit.

4.   Pädevad ametiasutused teostavad representatiivsetes kohtades iga töötlusviisi puhul sõnniku töötlemisel tekkiva ammoniaagi ja muude heidete seiret. Seiretulemuste põhjal koostavad pädevad ametiasutused heidete loendi.

Artikkel 6

Sõnniku ja muude väetiste laotamine

1.   Vastavalt lõigetes 2–12 sätestatud tingimustele ei tohi erandiga hõlmatud põllumajandusettevõtetes igal aastal maale laotatava loomasõnniku, sealhulgas loomade enda poolt karjamaale jäetava, ning töödeldud sõnniku kogus ületada sõnnikukogust, mis sisaldab 250 kg lämmastikku hektari kohta.

2.   Lämmastiku üldkogused ei ületa asjaomase põllukultuuri eeldatavat toitainevajadust. Selle puhul võetakse arvesse mullast saadavat lämmastikku ja töötlemise tulemusena saadud sõnnikust pärit lämmastiku suuremat hulka. See ei tohi ületada põllumajandusettevõtte suhtes kohaldatavates tegevuskavades sätestatud suurimat kasutuskogust.

3.   Fosfori üldkogused ei ületa asjaomase põllukultuuri eeldatavat toitainevajadust ning nende puhul võetakse arvesse maapinnast saadavat fosforit. Erandiga hõlmatud põllumajandusettevõtetes ei kasutata keemilisi fosforväetisi.

4.   Iga põllumajandusettevõte koostab hiljemalt 15. veebruariks väetamiskava, milles kirjeldatakse põllumajandusmaa külvikorda ning sõnniku ja mineraalväetiste kavandatud kasutamist.

Väetamiskava hõlmab järgmist:

a)	kariloomade arv, lauda ja ladustamissüsteemi kirjeldus, sealhulgas olemasoleva sõnnikuhoidla maht ja liik;

b)	põllumajandusettevõttes toodetud lämmastikku sisaldava sõnniku ja fosforit sisaldava sõnniku arvestus;

c)	sõnniku töötlemise kirjeldus ja töödeldud sõnniku omadused (vajaduse korral);

d)	põllumajandusettevõttest või põllumajandusettevõttesse tarnitava sõnniku kogus, liik ja omadused;

e)	iga põllukultuuri külvikord ja nende maatükkide kasvuala, kus kasvatatakse suure lämmastikuvajadusega põllukultuure, millel on pikk kasvuperiood;

f)	iga kasvatatava põllukultuuri eeldatav saagikus sõltuvalt toitainete ja vee kättesaadavusest ning kohalikest tingimustest, nagu kliima, mullatüüp jne;

g)	põllukultuuride eeldatav lämmastiku- ja fosforivajadus iga maatüki kohta;

h)	igal maatükil kasutatava sõnniku lämmastiku- ja fosforisisalduse arvestus;

i)	igal maatükil kasutatava keemilistest väetistest pärineva lämmastiku arvestus;

j)	vajaliku kastmisvee hulga hinnang ning veeallika täpsed andmed; kavale tuleb lisada veevõtuluba või asjaomase vee-ettevõttega sõlmitud veekasutusleping või kaart, millest nähtub, et põllumajandusettevõte asub piirkonnas, kus madal põhjavesi puutub kokku juuretasandiga.

Kavade ja põllumajandustegevuse vastavuse tagamiseks vaadatakse kavad läbi hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast põllumajandustegevuse muudatusi.

5.   Iga põllumajandusettevõte peab maatükipõhist väetamisarvestust. See hõlmab kasutatud koguseid ning sõnniku ja keemiliste väetiste laotamise aega.

6.   Veevõtuluba või asjaomase vee-ettevõttega sõlmitud veekasutusleping või kaart, millest nähtub, et põllumajandusettevõte asub piirkonnas, kus madal põhjavesi puutub kokku juuretasandiga, on põllumajandusettevõttes saadaval. Lubatud või vajaduse korral lepingu alusel saadav veekogus peab olema piisav, et tingimustega ettenähtud põllukultuuride saagikuse saaks saavutada veepiiranguteta.

7.   Igas erandit kohaldavas põllumajandusettevõttes on kättesaadavad lämmastiku ja fosforiga seotud mullaanalüüsi tulemused. Lämmastiku ja fosforiga seotud proovid võetakse ja analüüsid tehakse külvikorra ja mullaomaduste suhtes põllumajandusettevõtte kõikidel samalaadsetel maa-aladel vähemalt üks kord nelja aasta jooksul enne 1. juunit. Iga viie hektari põllumajandusmaa kohta tuleb teha vähemalt üks analüüs.

8.   Erandeid kohaldavates põllumajandusettevõtetes laotatava loomasõnniku lämmastikukasutuse tõhusus on vähemalt 65 % läga puhul ja 50 % tahke sõnniku puhul.

9.   Erandeid kohaldavates põllumajandusettevõtetes ei tohi loomasõnnikut ja keemilisi väetisi laotada pärast 1. novembrit.

10.   Vähemalt kaks kolmandikku sõnnikust saadava lämmastiku kogusest, välja arvatud rohusööjate kariloomade sõnnikust saadav lämmastik, laotatakse igal aastal enne 30. juunit. Selleks peab erandit kohaldavatel põllumajandusettevõtetel olema loomasõnniku jaoks piisav ladustamismaht, mis kataks vähemalt need ajavahemikud, mil sõnniku laotamine ei ole lubatud.

11.   Vedelsõnnik, sh töödeldud sõnnik ja läga laotatakse meetodil, mille heitkoguste tase on madal. Tahke sõnnik tuleb ära kasutada 24 tunni jooksul.

12.   Muldade kaitseks sooldumise eest võib töödeldud, lämmastikuärastusega sõnnikut kasutada vaid soolavabade ja väikese soolsusega muldade puhul. Selleks peavad põllumajandustootjad, kes kavatsevad laotada töödeldud, lämmastikuärastusega sõnnikut, mõõtma kasutatavate maatükkide elektrijuhtivust vähemalt iga nelja aasta järel ning lisama tulemused artikli 4 lõikes 1 osutatud taotlusesse. Pädevad ametiasutused kehtestavad protokolli, mida põllumajandustootjad peavad kasutama elektrijuhtivuse mõõtmiseks. Pädevad ametiasutused koostavad kaardid alade kohta, mida ohustab sooldumine.

Artikkel 7

Maaharimine

Erandit kohaldavad põllumajandustootjad tagavad järgmiste tingimuste täitmise:

a)	vähemalt 70 % põllumajandusettevõtete maa-alal kasvatatakse suure lämmastikunõudluse ja pika kasvuperioodiga põllukultuure;

b)	ajutine rohumaa küntakse kevadel;

c)	ajutisele või püsirohumaale ei tohi külvata üle 50 % liblikõielisi ega muid õhulämmastikku siduvaid taimi;

d)	hilise valmimisega mais koristatakse (terve taim);

e)	talisöödakultuurid, nagu itaalia raihein, oder, tritik või talirukis, külvatakse kahe nädala jooksul pärast maisi või sorgo koristamist ning neid ei koristata enne kui kaks nädalat enne maisi või sorgo külvamist;

f)	suvisöödakultuurid, nagu mais, sorgo, kukeleib (Setaria) ja hirss (Panicum sp.), külvatakse kahe nädala jooksul pärast taliteravilja koristamist ning neid ei koristada enne kui kaks nädalat enne taliteravilja külvamist;

g)	suure lämmastikuvajadusega põllukultuur külvatakse kahe nädala jooksul pärast rohumaa kündmist ning väetisi ei laotata püsirohumaa kündmise aastal.

Artikkel 8

Muud meetmed

1.   Pädevad ametiasutused tagavad, et töödeldud sõnniku laotamiseks tehtud erandid on vastavuses sõnniku töötlemistehaste võimsusega.

2.   Pädevad ametiasutused tagavad, et kõik tehtud erandid on vastavuses erandit kohaldava põllumajandusettevõtte lubatud veekasutusega.

Artikkel 9

Sõnniku veo meetmed

1.   Pädevad ametiasutused tagavad, et loomasõnnikuvedu erandit kohaldavatesse põllumajandusettevõtetesse või erandit kohaldavatest põllumajandusettevõtetest registreeritakse geograafiliste positsioneerimissüsteemide abil või saatedokumentides, täpsustades päritolu ja sihtkoha. Geograafiliste positsioneerimissüsteemide kasutamine registreerimiseks on kohustuslik, kui veokaugus ületab 30 km.

2.   Pädevad ametiasutused tagavad, et saadetisega on kaasas dokument, milles esitatakse veetud sõnniku kogus ning selle lämmastiku- ja fosforisisaldus.

3.   Pädevad ametiasutused tagavad, et analüüsitakse töödeldud sõnniku ning sõnniku töötlemisega saadud tahke osa lämmastiku- ja fosforisisaldust. Analüüs teostatakse tunnustatud laborites. Analüüsitulemused edastatakse pädevatele ametiasutustele ja vastuvõtvale põllumajandusettevõtjale. Iga saadetisega on kaasas analüüsitõend.

Artikkel 10

Seire

1.   Pädevad ametiasutused tagavad, et koostatakse kaardid, millel on esitatud põllumajandusettevõtete osakaal, kariloomade osakaal ning üksikerandite alla kuuluva põllumajandusmaa osakaal, ning kaardid, millel on esitatud iga omavalitsuse maakasutus kohalikul tasandil, ning neid ajakohastatakse igal aastal. Andmed erandit kohaldavate põllumajandusettevõtete külvikordade ja põllumajandustegevuse kohta kogutakse ning neid ajakohastatakse igal aastal.

2.   Luuakse toimiv pinnavee ja madala põhjavee proovide võtmise seirevõrgustik, et hinnata erandi mõju vee kvaliteedile. Seirevõrgustiku kavand esitatakse komisjonile. Käesoleva otsuse kohaldamisaja jooksul ei vähendata esialgsete seirealade arvu ega muudeta nende asukohta.

3.   Pädevate ametiasutuste määratletavate kõige ohualtimate veekogude läheduses asuvate põllumajanduslike valgalade puhul tehakse tugevdatud veekontrolli.

4.   Luuakse seirealad, et saada andmeid lämmastiku- ja fosforisisalduse kohta pinnasevees, mineraallämmastiku kohta mullaprofiilis ning vastavate lämmastiku- ja fosforikadude kohta pinnasevee voolamisel juuretasandilt põhjavette, samuti pinna- ja põhjavee äravoolust tingitud lämmastiku- ja fosforikadude kohta nii erandi kohaldamise korral kui ka tavapärastes tingimustes. Seirealad hõlmavad peamisi mullatüüpe, väetamismeetodeid ja põllukultuure. Seirevõrgustiku kavand esitatakse komisjonile. Käesoleva otsuse kohaldamisaja jooksul ei vähendata esialgsete seirealade arvu ega muudeta nende asukohta.

Artikkel 11

Kontroll

1.   Pädevad ametiasutused tagavad, et kõik eranditaotlused esitatakse halduskontrolliks. Kui kontrollist selgub, et artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud tingimused ei ole täidetud, teavitatakse sellest taotluse esitajat. Sel juhul loetakse taotlus tagasilükatuks.

2.   Põldtunnustamise programmi koostamisel võetakse aluseks riskianalüüs, eelnevate aastate kontrollide tulemused ning direktiivi 91/676/EMÜ rakendusaktide kohaldamise üldised pistelised kontrollid. Põldtunnustamine hõlmab vähemalt 5 % erandit kohaldavatest põllumajandusettevõtetest, et kontrollida käesoleva otsuse artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud tingimuste täitmist.

3.   Pädevad ametiasutused tagavad, et kohapealseid kontrolle tehakse vähemalt 1 % sõnnikuvedude suhtes ning need põhinevad riskihindamisel ja lõikes 1 osutatud halduskontrollide tulemustel. Kontrollid hõlmavad vähemalt saatedokumentide hindamist, sõnniku päritolu ja sihtkoha kindlakstegemist ning veetavast sõnnikust proovide võtmist.

4.   Pädevatele ametiasutustele tagatakse vajalikud volitused ja vahendid, et kontrollida vastavust käesolevale otsusele. Kui kontrolli käigus ilmneb nõuete rikkumine, võtavad pädevad ametiasutused vajalikud parandusmeetmed. Järgneval aastal ei kohaldata erandit eelkõige põllumajandustootjate suhtes, kes on rikkunud artiklite 5, 6 ja 7 sätteid.

Artikkel 12

Aruandlus

Pädevad ametiasutused esitavad iga aasta detsembriks ning 2015. aasta puhul septembriks komisjonile aruande, mis hõlmab järgmist teavet:

a)	hinnang erandi rakendamise kohta, võttes aluseks põllumajandusettevõtete suhtes läbiviidavad kontrollid ning sõnnikuveoga seotud kontrollid, ning halduskontrolli ja põldtunnustamise käigus saadud teave tingimustele mittevastavate põllumajandusettevõtete kohta;

b)	teave sõnniku töötlemise kohta, kaasa arvatud sõnniku tahke osa edasine töötlemine ja kasutamine, ja üksikasjalik teave töötlemissüsteemide omaduste ja tõhususe ning töödeldud sõnniku koostise kohta ning tahke osa lõppsihtkoht;

c)	kaardid, kus on esitatud alad, mille orgaanilise aine sisaldus on väike, ning meetmed, et soodustada stabiliseeritud tahke osa kasutamist muldade puhul, mille orgaanilise aine sisaldus on väike, millele on osutatud artikli 5 lõikes 2;

d)	artikli 5 lõikes 3 osutatud töödeldud sõnniku koostise, selles esinevate kõikumiste ja töötluse tõhususe hindamise metodoloogia iga põllumajandusettevõtte puhul, mille suhtes kohaldatakse üksikerandit;

e)	artikli 5 lõikes 4 osutatud sõnniku töötlemisel tekkiva ammoniaagi ja muude heidete loend;

f)	artikli 6 lõikes 12 osutatud elektrijuhtivuse mõõtmiseks kehtestatud protokoll ning kaardid, millel on esitatud alad, mida ohustab sooldumine;

g)	artikli 8 lõikes 1 osutatud meetodid, et kontrollida tehtud erandite vastavust sõnniku töötlemistehaste võimsusega;

h)	artikli 8 lõikes 2 osutatud meetodid, et kontrollida kõigi tehtud erandite vastavust erandit kohaldava põllumajandusettevõtte lubatud veekasutusega;

i)

artikli 10 lõikes 1 osutatud kaardid, millel on esitatud põllumajandusettevõtete osakaal, kariloomade osakaal ja üksikerandite alla kuuluva põllumajandusmaa osakaal, ning kaardid, millel on esitatud maakasutus kohalikul tasandil, samuti andmed erandit kohaldavate põllumajandusettevõtete külvikordade ja põllumajandustegevuse kohta;

j)	artikli 10 lõikes 2 osutatud veeseire tulemused, sealhulgas teave põhja- ja pinnavee kvaliteedi suundumuste kohta, samuti selgitus erandi mõju kohta vee kvaliteedile;

k)	artikli 10 lõikes 3 osutatud kõige ohualtimate veekogude loetelu;

l)	artikli 10 lõikes 4 osutatud seirealadelt saadud andmete kokkuvõte ja hinnang.

Artikkel 13

Kohaldamine

Käesolevat otsust kohaldatakse koostoimes tegevuskava rakendusmäärustega Emilia Romagnas (5. septembri 2011. aasta otsus 1273/2011), Lombardias (14. septembri 2011. aasta otsus IX/2208), Piemontes (19. septembri 2011. aasta otsus 18-2612) ja Venetos (26. juuli 2011. aasta otsus 1150).

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012.

See kehtib kuni 31. detsembrini 2015.

Artikkel 14

Käesolev otsus on adresseeritud Itaalia Vabariigile.

---

(1)  EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1.

---