6.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 261/27

(1)

Komisjon sai 7. novembril 2003. aastal Prantsusmaa alaliselt esinduselt Euroopa Liidu juures vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) (1) artikli 108 lõikele 3 kirja liha jaemüügiga tegelevate ettevõtjate loomsete jäätmete käitlemise maksust vabastamise kohta.

(2)

Esmalt teatati nii 2003. aastal antud abist kui ka pärast 2004. aastat kavandatud abist. Et osa abist oli juba antud, otsustas komisjon jagada materjalid kaheks. 2003. aastal antud abi seast kuulub selle otsuse kohaselt vaatluse alla vaid loomsete jäätmete käitlemise maksust vabastamine.

(3)

Loomsete jäätmete käitlemise maks tühistati 1. jaanuaril 2004. aastal. Pärast seda on loomakorjuste kõrvaldamise avaliku teenuse rahastamist tagatud nn tapmismaksuga (taxe d’abattage), mille suhtes komisjon ei olnud vastuseisu avaldanud (2).

(4)

Tapmismaksu materjalide (riigiabi nr N 515 A/03) läbivaatamise raames saatsid Prantsuse ametiasutused komisjonile asjakohase teabe ka selle juhtumi kohta, eelkõige 29. detsembri 2003. aasta kirjaga.

(5)

Prantsuse ametiasutused andsid 7. aprillil 2005. aastal saadetud ja 12. aprillil 2005. aastal registreeritud kirjas lisateavet, mida komisjoni oli 4. märtsi 2005. aasta kirjas nõudnud.

(6)

Komisjon algatas 7. juuli 2005. aasta kirjaga nr SG(2005)D/202956 kõnealust abi käsitleva menetluse, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2.

(7)

Menetluse algatamise otsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (3). Komisjon palus teistel liikmesriikidel ja huvitatud kolmandatel isikutel esitada abi kohta märkusi.

(8)

Prantsuse ametiasutused saatsid oma tähelepanekud 20. septembri 2005. aasta ja 15. novembri 2005. aasta kirjadega, mis registreeriti 17. novembril 2005. aastal.

(9)

Komisjon sai 18. oktoobril 2005. aastal Prantsuse lihatöötlejate, lihatootjate ja loomakasvatajate konföderatsiooni (Confédération de la boucherie, boucherie-charcuterie, traiteurs, edaspidi „CFBCT”) märkused ning 17. oktoobril 2005 ja 11. juulil 2008 ühe eraettevõtja (4) märkused.

(10)

Prantsuse ametiasutused kinnitasid 18. aprilli 2011. aasta kirjas, et vabastus lihaostude pealt makstavast maksust (nn loomsete jäätmete käitlemise maksust), mis mõnele põllumajandustoodete turustusettevõtjale anti 2003. aastal, on kooskõlas komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1998/2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (5).

(11)

Kõnealune abi seisneb kaubanduslikult kasutuskõlbmatute loomsete jäätmete käitlemise ja liha-kondijahu kõrvaldamise avaliku teenuse rahastamises 2003. aastal.

(12)

Loomakorjuste kõrvaldamise avalikku teenust rahastati varem loomsete jäätmete käitlemise maksust, mis kehtestati Prantsuse üldise maksuseadustiku artikliga 302a ZD tulenevalt 26. detsembri 1996. aasta seaduse nr 96-1139 artiklist 1, mis käsitleb loomakorjuste ja loomsete jäätmete kogumist ja hävitamist (edaspidi „1996. aasta seadus”).

(13)

Loomsete jäätmete käitlemise maks oli kehtestatud liha ja teiste kindlaksmääratud toodete ostudele kõigi isikute poolt, kes nende toodete jaemüügiga tegelesid. Maks puudutas põhimõtteliselt kõiki jaemüügiga tegelevaid isikuid. Maksustamise aluseks oli mis tahes päritolu ostude väärtus ilma käibemaksuta:

(14)

Ettevõtjad, kelle käive eelmise kalendriaasta jooksul ilma käibemaksuta oli alla 2 500 000 Prantsuse frangi (FRF) (6) (381 122 eurot), vabastati maksust. Maksumääraks oli kinnitatud (sõltuvalt igakuisest müügikäibest ilma käibemaksuta) 0,5 % kuni 125 000 FRF (19 056 eurot) ja 0,9 % üle 125 000 FRF suuruse käibe puhul. 2000. aasta lisaeelarveseaduse artikliga 35 (30. detsembri 2000. aasta seadus nr 2000-1353) tehti loomsete jäätmete käitlemise maksu toimimismehhanismi mõned muudatused, mis jõustusid 1. jaanuaril 2001. Nende muudatuste eesmärk oli leevendada veise spongiformse entsefalopaatia (hullu lehma tõve) kriisi mõju ja sellest tulenevaid lisakulusid. Seejärel laiendati maksumäära ka „muudele lihatoodetele”. Maksumääraks kinnitati edaspidi 2,1 % igakuise kuni 125 000 FRF (19 056 eurot) suuruse müügikäibe korral ja 3,9 % üle 125 000 FRF suuruse müügikäibe korral. Lisaks vabastati maksust kõik ettevõtjad, kelle käive eelneva kalendriaasta jooksul ilma käibemaksuta oli alla 5 000 000 Prantsuse frangi (FRF) (762 245 eurot).

(15)

Algselt, see tähendab alates 1. jaanuarist 1997, suunati maksutulu spetsiaalselt selleks loodud fondi, mille eesmärk oli loomakorjuste ning inimestele ja loomadele toiduks kõlbmatuks tunnistatud loomajäätmete kogumise ja hävitamise teenuse, st põllumajandusseadustiku artiklis 264 avaliku teenusena määratletud tegevuste rahastamine. Fondi haldas CNASEA (Centre national pour l'aménagement des structures des exploitations agricoles – riiklik põllumajandusettevõtete struktuuride korraldamise keskus).

(16)

Alates 1. jaanuarist 2001 suunati loomsete jäätmete käitlemise maks otse üldisesse riigieelarvesse, mitte enam selleks loodud fondi. 2003. aastal avati 30. detsembri 2002. aasta dekreediga nr 2002-1580, mis käsitleb 2003. aasta rahandusseaduse kohaldamist, põllumajandusministeeriumile (ministère de l’agriculture, de l’alimentation, de la pêche et des affaires rurales) krediit. Krediit kirjendati ministeeriumi põhivajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutustena riigieelarve IV jaotise („Riiklikud meetmed” (Interventions publiques)) 4. osas („Majandustegevus, selle toetamine ja meetmed” (Actions économiques, encouragements et interventions)). 2003. aastal oli nimetatud maksust saadud tulu hinnanguliselt 550 miljonit eurot.

(17)

2003. aasta kirjas nähakse ette abi lihajahu hoiustamiseks ja hävitamiseks ning surnud loomade ja loomsete jäätmete transpordiks ja hävitamiseks. Peale selle nähti 1996. aasta seadusega ette maksuvabastus liha jaemüügiga tegelevatele ettevõtjatele, kelle aastakäive on alla 762 245 euro. Vastavalt komisjoni käsutuses olevale teabele oli 1996. aasta seadus jõus kogu 2003. aasta vältel.

(18)

Oma algatamisotsuses järeldas komisjon, et surnud loomade ja loomsete jäätmete kõrvaldamiseks ja hävitamiseks ning lihajahu hoiustamiseks ja hävitamiseks antavad abimeetmed ei ohusta kaubandustingimusi viisil, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Nimetatud meetmete puhul võib seega teha ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktis c ette nähtud mööndusi kui selliste meetmete puhul, mis aitavad kaasa asjaomase majandussektori arengule. Komisjon otsustas siiski algatada ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 ette nähtud menetluse seoses abi olemasolu ja vajalikkusega äritegevuse puhul, mis on loomsete jäätmete käitlemise maksust vabastatud.

(19)

Kontrollimenetluse algatamise faasis oli komisjon seisukohal, et loomsete jäätmete käitlemise maksust vabastamine tähendab riigile rahaliste vahendite kaotust ja seda ei õigusta ei maksusüsteemi laad ega ka üldine ülesehitus, mille eesmärk on riigi tulude laekumine. Tõepoolest – vastavalt komisjoni käsutuses olevale teabele ei hõlmata maksuvabastusega mitte liha müügi käivet, vaid kogu müügitegevuse käivet.

(20)

Kuna maks arvutatakse lihapõhiste toodete väärtuse põhjal, ei ole põhjendatud selliste ettevõtjate vabastamine maksust, kelle liha müügi käive on suurem, samal ajal kui konkureerivad ettevõtjad, kelle lihapõhiste toodete käive on väiksem, peavad seda tasuma.

(21)

Sellest tulenevalt on maksuvabastus komisjoni arvates valikuline eelis. Nõnda on tegemist abiga maksust vabastatud müüjate toetuseks, kuna nende maksukoormus väheneb. Lihakaubandust käsitlevate arvude põhjal teeb komisjon järelduse, et alla 762 245 euro suuruse käibega ettevõtjate maksust vabastamine 2003. aastal on eelis, mis kujutab endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(22)

Komisjon ei välista, et maksust vabastamine võib avaldada mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele, eriti just piirialadel.

(23)

Alla 762 245 euro suuruse käibega ettevõtjate maksust vabastamine on niisiis eelis, mis kujutab endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(24)

Praegusel juhul näib maksuvabastus olevat kohustuste kergendamine, mis ei sisalda mingit stimuleerivat elementi ega nõua kasusaajalt mingit vastuteenet, ning selle kokkusobivust konkurentsieeskirjadega ei ole tõestatud.

(25)

Komisjon leiab, et abi kuulub ühenduse suuniste punkti 3.5 kohaldamisalasse, mis käsitleb riigiabi (7) põllumajandussektoris ja mida tol ajal kohaldati. Selle punkti kohaselt peab abimeede, mida võiks lugeda ühisturuga kokkusobivaks, sisaldama teatavat stimuleerivat elementi või nõudma kasusaajalt vastuteenet. Niisiis, välja arvatud ühenduse õigusaktides või põllumajanduse suunistes sõnaselgelt väljendatud erandid, on ühepoolne riigiabi, mille eesmärk on lihtsalt tootjate rahalise seisukorra parandamine ning mis ei aita mingil moel kaasa sektori arengule, liigitatav tegevusabi hulka ning on ühisturuga kokkusobimatu.

(26)

Maksu tasumisest vabastatud ettevõtjate puhul ei saa komisjon välistada, et tegemist on riigiabiga ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses ja tegevusabiga, mille kokkusobivuses siseturu põhimõtetega on komisjonil kahtlusi.

(27)

Prantsuse ametiasutused esitasid 20. septembri 2005. aasta ja 15. novembri 2005. aasta kirjadega oma märkused. Kirjades kinnitasid nad, et vaieldamatult tuleb seda ettevõtjatele antud maksuvabastust käsitleda abina Euroopa Ühenduse asutamislepingu tähenduses. Komisjon oli ka 1. jaanuarist 1997 kuni 31. detsembrini 2002 kohaldatud maksuvabastuse suhtes jõudnud samale järeldusele oma otsuses 2005/474/EÜ (abi NN 17/01, otsus C 49/02) (8).

(28)

Seevastu väitsid prantsuse ametiasutused enne määruse (EÜ) nr 1998/2006 jõustumist, et abi kuulub komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruse (EÜ) nr 69/2001 (milles käsitletakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes) (9) kohaldamisalasse. Ametiasutused väitsid, et asjaomaste ettevõtjate arv, mis oli igal aastal keskmiselt 100 000, ja maksuvabastuse piiriks olev käive (762 245 eurot) näitavad, et maksuvabastuse summa, mida saab riigiabiks pidada, oli igal juhul alla 100 000 euro kolme aasta kohta, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 69/2001.

(29)

Tõendamaks, et maksuvabastuse summa, mis ettevõtjatele 2003. aastal eraldati, oli kolme aasta jooksul pidevalt alla 100 000 euro, kasutasid Prantsuse ametiasutused kaht meetodit.

(30)

Esmalt üritasid Prantsuse ametiasutused välja arvutada käivet ettevõtjale, kes tasub 100 000 euro suuruse maksu kolme aasta jooksul, st aasta kohta keskmiselt 33 333 eurot. Nimetatud summa alusel arvutati maksukoormuse (2,1 % ja 3,9 %) järgi välja ettevõtja käibele vastav maksumäär. Lõpuks leiti lihaostude väärtuse järgi hinnanguline aastakäive, lähtudes kaugeleulatuvast oletusest, et tegemist on lihakauplemisega tegeleva ettevõtjaga. Nimetatud meetodi abil saadi ettevõtja käive, mis oli palju suurem kui maksuvabastuse piir. Maksuvabastuse piir 762 245 eurot ületati niisiis suurelt, mis tähendab, et ettevõtjat, kes maksab 100 000 euro ulatuses makse kolme aasta jooksul, ei saa mingil juhul lihaostu maksust vabastada.

(31)

Seejärel üritasid Prantsuse ametiasutused välja arvutada sellise lihaettevõtja maksusummat, kelle käive on napilt väiksem kui maksuvabastuse piir, st 762 000 eurot. Ostude ja käibe koefitsiendi 0,58 (10) järgi arvutati välja, et ettevõtja ostude väärtus on 441 960 eurot (762 000 × 0,58). See meetod näitab, et suurim maksusoodustuse summa on 13 132 eurot aastas ettevõtja kohta – see tähendab summat, mis igal juhul jääb alla 100 000 euro kolme aasta jooksul.

(32)

Pärast määruse (EÜ) nr 1998/2006 jõustumist kinnitasid Prantsuse ametiasutused, et maksuvabastus liha ostmise pealt (nn loomsete jäätmete käitlemise maks), mis 2003. aastal anti mõnedele põllumajandustoodete turustamisega tegelevatele ettevõtjatele, kuulub eelnimetatud määruse, täpsemini selle üleminekumeetmeid käsitleva artikli 5 kohaldamisalasse.

(33)

Esiteks märkis CFBCT, et meede ei vasta riigiabi määratluse kriteeriumidele ja et mõnede ettevõtjate maksustamist tulenevalt nende käibest võis põhjendada maksusüsteemi üldise ülesehitusega. CFBCT on arvamusel, et lihaostumaksu nõuti sisse ja seda kontrolliti vastavalt käibemaksu ja sellega seotud makse käsitlevatele õigusnormidele. Kindlaksmääratud maksuvabastuse piir põhines objektiivsel ja mõistuspärasel kriteeriumil, millesarnast rakendatakse ka teiste maksude piirmäärade puhul. 1996. aasta seadus on kooskõlas Prantsuse käibemaksu kogumise süsteemi põhimõtetega. Seaduse eemärk ei olnud teatavate ettevõtjate eelistamine, vaid maksuvaba piirmäära kehtestamisega ettevõtjate maksevõime ja eelkõige väikepoodnike (lihunike) konkurentsivõime kindlakstegemine.

(34)

Teiseks ei avalda see meede CFBCT arvates mõju ELi-sisesele kaubandusele. Tõepoolest – selle meetmega seotud ettevõtjate tagasihoidlik suurus ja nende turu kitsas geograafiline haare annavad alust kahelda, kas on tegemist riigiabiga ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(35)

Kui tulekski arvata, et maksuvabastuse saanud ettevõtjad on riigiabi saanud, on CFBCT seisukohal, et see abi on igal juhul lepingu eeskirjadega kooskõlas.

(36)

Komisjon peaks arvestama, et lihunike ja lihapoodnikest väikeettevõtjate maksust vabastamine oli põhjendatud praegusel juhul üldiste huvide eest seismisega: oli vaja võidelda hullu lehma tõvega ja hädavajalik oli töödelda ohtlikke jäätmeid. Peale selle puudutas meede üksnes väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid ning seda reguleerisid suures osas tollal kohaldatavad grupierandi määrused, täpsemini komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi korral väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, (11) ja komisjoni 23. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1/2004, mis käsitleb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes (12).

(37)

Igal juhul on CFBCT arvamusel, et kohustuslik abi tagastamine, mis jõustuks meetme kuulutamisel sobimatuks riigiabiks, läheks vastuollu nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 93 üksikasjalikud kohaldamiseeskirjad) (13) artikliga 14 selles osas, et negatiivse otsuse korral koos abi tagasinõudmisega ei võetaks arvesse kasu saanud ettevõtjate õiguspäraseid ootusi.

(38)

Tõenäoliselt annaks abi määra hindamine tagantjärele kindlasummalise tagasiulatuva maksustamise põhjal igal juhul abi suuruseks väiksema summa kui vähese tähtsusega abi, eeldades et suurem osa abisaajatest olid mikroettevõtted.

(39)

Vastavalt komisjoni käsutuses olevale teabele tegeleb ettevõte Prantsusmaal toiduainete turustamisega. Ettevõttena, mis tasus aastatel 2001–2003 loomsete jäätmete käitlemise maksu ja nõudis Prantsusmaa maksuametilt tasutud summa tagastamist, väidab äriühing, et on huvitatud oma märkuste esitamisest selles menetluses.

(40)

Ettevõte väidab, et vastupidiselt sellele, mida komisjon oma 5. juuli 2005. aasta algatamisotsuses (2005/C 228/06) (14) järeldas, ei ole abi loomsete jäätmete käitlemise vallas ja abi lihaostude toetuseks teineteisest lahutatud. Ettevõte on arvamusel, et loomsete jäätmete käitlemise maks, mida maksti 2003. aasta eest, põhineb üldise maksuseadustiku artiklil 302a ZD ja sellega rahastatakse ELi toimimise lepingu artikli 107 kohaselt vahendeid riigiabiks. Kuna nendest rahastamisvahenditest komisjoni eelnevalt ei teavitatud, tuleb need kuulutada ebaseaduslikuks.

(41)

Peale selle on äriühing seisukohal, et maksust vabastamine on ELi toimimise lepingu artikliga 107 kokkusobimatu ja see tooks kaasa ebakõla võrdsuspõhimõttega avalik-õiguslike koormiste kandmisel ning laiemalt konkurentsieeskirjadega.

(42)

Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on liikmesriigi või riigi ressurssidest mis tahes kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.

(43)

ELi toimimise lepingu artikleid 107, 108 ja 109 kohaldatakse sealihasektoris kooskõlas nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määruse (EMÜ) nr 2759/75 (sealihaturu ühise korralduse kohta) (15) artikliga 21. ELi toimimise lepingu artikleid kohaldatakse loomalihasektoris vastavalt nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1254/1999 (veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta) (16) artiklile 40. Enne määruse (EÜ) nr 1254/1999 vastuvõtmist kohaldati ELi toimimise lepingu artikleid 107, 108 ja 109 loomalihasektoris vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 805/68 (17) artiklile 24. Artikleid kohaldatakse lambaliha ja kitseliha sektoris vastavalt nõukogu 3. novembri 1998. aasta määruse (EÜ) nr 2467/98 (millega kehtestatakse lamba- ja kitseliha turu ühine korraldus) (18) artiklile 22. Artikleid kohaldatakse linnulihasektoris kooskõlas nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määruse (EMÜ) nr 2777/75 (kodulinnuliha turu ühise korralduse kohta) (19) artikliga 19. Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (20) tunnistatakse nimetatud määrused kehtetuks ja selle artiklis 180 nähakse ette, et riigiabi eeskirju tuleb kohaldada ülal loetletud toodete suhtes.

(44)

Prantsuse ametiasutused kinnitasid, et lihaostumaksu (loomsete jäätmete käitlemise maksu) 2003. aasta vabastus, mis anti mõnele põllumajandustooteid turustavale ettevõtjale, kuulub määruse (EÜ) nr 1998/2006 kohaldamisalasse.

(45)

Määruse (EÜ) nr 1998/2006 kohaselt tuleb määruses sätestatud nõuetele vastavat abi käsitada abina, mis ei vasta kõigile ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele, ja seetõttu abina, millest ei pea kohustuslikus korras eelnevalt teatama, nagu nähakse ette ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 3.

(46)

Määrust (EÜ) nr 1998/2006 kohaldatakse ettevõtjatele abi andmise suhtes mis tahes majandusvaldkonnas, kuid ettevõtjate puhul, kes tegelevad põllumajandustoodete (mis on loetletud Euroopa Ühenduse asutamislepingu I lisas) töötlemise ja turustamisega, kohaldatakse seda üksnes juhul, kui abi summa ei ole kindlaks määratud esmatootjatelt ostetud või asjaomaste ettevõtjate poolt turule lastud kauba hinna või koguse järgi ja kui abi andmise tingimus ei ole selle osaline või täielik andmine esmatootjatele.

(47)

Määrust (EÜ) nr 1998/2006 kohaldatakse vastavalt selle artikli 5 lõikele 1 enne määruse jõustumist abi andmise suhtes ettevõtjatele, kes tegelevad põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega, kui ettevõtjad täidavad kõik tingimused, mis on kindlaks määratud artiklites 1 ja 2. Määrus (EÜ) nr 1998/2006 jõustus 29. detsembril 2006. aastal.

(48)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1998/2006 artikli 2 lõigetele 2 ja 3 ei tohi ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 200 000 eurot. Ülemmäär on vormistatud toetusena. Kõik kasutatud arvud on esitatud brutosummana, see tähendab enne maksude või teiste lõivude ja tasude mahaarvamist. Kui abi antakse muul kujul, mitte toetusena, on abi summa selle brutoekvivalent.

(49)

Kirjeldatud ettevõtjad töötlesid ja turustasid tooteid, mida peetakse silmas Euroopa Ühenduse asutamislepingu I lisas, ja muid tooteid ning olid 2003. aastal loomsete jäätmete käitlemise maksust vabastatud. Vastavalt artiklis 5 ette nähtud üleminekumeetmetele on määrus (EÜ) nr 1998/2006 praegusel juhul järelikult kohaldatav.

(50)

Prantsuse ametiasutused tõendasid, et määruses (EÜ) nr 1998/2006 sätestatud nõuded on täidetud, näidates, et iga üksiku abisaaja saadud abi toetusekvivalent ei ületa mingil juhul 200 000 eurot kolme aasta peale, sest maksuvabastuse suurim summa oli 13 132 eurot aastas ettevõtja kohta (vt põhjendus 29).

(51)

Eespool öeldut arvesse võttes on komisjon arvamusel, et liha jaemüügiga tegelevate selliste ettevõtjate maksust vabastamine, kelle aastakäive oli 2003. aastal alla 762 245 euro, kuulub määruse (EÜ) nr 1998/2006 kohaldamisalasse ja vastab nõuetele, mis selles esitatud on. Sellest tulenevalt ei ole kõnealune maksuvabastus riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses,