Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32011D0505

    2011/505/EL: Nõukogu otsus, 6. detsember 2010 , ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud isikute vaba liikumise lepingu alusel loodud ühiskomitees nimetatud lepingu sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist käsitleva II lisa asendamise küsimuses liidu nimel võetava seisukoha kohta

    ELT L 209, 17.8.2011, p. 1–11 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document In force

    ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2011/505/oj

    17.8.2011   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 209/1


    NÕUKOGU OTSUS,

    6. detsember 2010,

    ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud isikute vaba liikumise lepingu alusel loodud ühiskomitees nimetatud lepingu sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist käsitleva II lisa asendamise küsimuses liidu nimel võetava seisukoha kohta

    (2011/505/EL)

    EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 79 lõike 2 punkti b koostoimes artikli 218 lõikega 9,

    võttes arvesse nõukogu ja komisjoni (teadus- ja tehnikakoostöö kokkuleppe osas) 4. aprilli 2002. aasta otsust 2002/309/EÜ, Euratom seitsme kokkuleppe sõlmimise kohta Šveitsi Konföderatsiooniga, (1) eriti selle artiklit 2,

    võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    1. juunil 2002 jõustus Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping isikute vaba liikumise kohta (2) („leping”).

    (2)

    Lepingu artiklis 18 on sätestatud, et ühiskomitee võib oma otsusega muuta lepingut, sealhulgas selle II lisa sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta.

    (3)

    Et tagada liidu õigusaktide ühtne ja õige kohaldamine ning vältida haldus- ja õigusprobleeme, tuleks lepingu II lisa muuta, lisades sellesse uued liidu õigusaktid, mis on praegu lepingus nimetamata.

    (4)

    Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks lepingu II lisa ja selle lisa protokoll kodifitseerida.

    (5)

    Käesolevale otsusele kohaldatakse Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes. Samuti kohaldatakse käesolevale otsusele Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli Taani seisukoha kohta.

    (6)

    Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt, ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale need liikmesriigid käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav. Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

    (7)

    Lepingus sisalduvad kohustused, mis jäävad Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise reguleerimisalasse ei ole Taanile, Iirimaale ja Ühendkuningriigile siduvad liidu õigusest tulenevate kohustustena, vaid neid kohaldatakse jätkuvalt kui nende liikmesriikide ja Šveitsi Föderatsiooni vahelistest kohustustest tulenevaid kohustusi,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

    Artikkel 1

    Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud isikute vaba liikumise lepingu artikli 14 alusel loodud ühiskomitees liidu nimel võetav seisukoht põhineb käesoleva otsuse I lisas esitatud ühiskomitee otsuse eelnõul.

    Artikkel 2

    Käesolevaga kiidetakse heaks käesoleva otsuse II lisas esitatud deklaratsioon ja see esitatakse ühiskomitees liidu nimel, kui ühiskomitee võtab vastu oma artiklis 1 nimetatud otsuse.

    Brüssel, 6. detsember 2010

    Nõukogu nimel

    eesistuja

    J. MILQUET


    (1)  EÜT L 114, 30.4.2002, lk 1.

    (2)  EÜT L 114, 30.4.2002, lk 6.


    I LISA

    EELNÕU

    ÜHISKOMITEE OTSUS nr …/2010,

    ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud isikute vaba liikumise lepingu alusel loodud

    …,

    nimetatud lepingu sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist käsitleva II lisa asendamise kohta

    ÜHISKOMITEE,

    võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud isikute vaba liikumise lepingut (edaspidi „leping”), eriti selle artiklit 18,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Lepingule kirjutati alla 21. juunil 1999 ja see jõustus 1. juunil 2002.

    (2)

    Lepingu sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist käsitlevat II lisa muudeti viimati 6. juuli 2006. aasta otsusega nr 1/2006 (1) ja nüüd tuleks seda ajakohastada, võttes arvesse pärast seda jõustunud Euroopa Liidu õigusakte, eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (2) ning selle määruse rakendamiseks võetud meetmeid.

    (3)

    Määrus (EÜ) nr 883/2004 asendas nõukogu 14. juuni 1971. aasta määruse (EMÜ) nr 1408/71 (sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes) (3).

    (4)

    Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks lepingu II lisa ja selle lisa protokoll konsolideerida õiguslikult siduva versioonina.

    (5)

    Lepingu II lisa tuleks ajakohastada vastavalt Euroopa Liidu asjakohaste õigusaktide arengule,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

    Artikkel 1

    Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud isikute vaba liikumise lepingu (edaspidi „leping”) II lisa asendatakse käesoleva otsuse lisaga.

    Artikkel 2

    Käesolev otsus on koostatud bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures tekstid kõikides nimetatud keeltes on võrdselt autentsed.

    Artikkel 3

    Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle vastuvõtmist.

    …, …

    Ühiskomitee nimel

    esimees

    sekretärid

    LISA

    II LISA

    SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE KOORDINEERIMINE

    Artikkel 1

    1.   Lepinguosalised lepivad kokku, et sotsiaalkindlustusskeemide koordineerimisel kohaldavad nad omavahel Euroopa Liidu õigusakte, millele on käesoleva lisa A jaos viidatud ja vastavalt samas jaos tehtud muudatustele, või kõnealuste õigusaktidega samaväärseid eeskirju.

    2.   Käesoleva lisa A jaos esinevat mõistet „liikmesriik (liikmesriigid)” käsitletakse selliselt, et see hõlmab lisaks asjaomaste Euroopa Liidu õigusaktide reguleerimisalasse kuuluvatele riikidele ka Šveitsi.

    Artikkel 2

    1.   Käesoleva lisa sätete kohaldamisel võtavad lepinguosalised nõuetekohaselt arvesse käesoleva lisa B jaos nimetatud Euroopa Liidu õigusakte.

    2.   Käesoleva lisa sätete kohaldamisel võtavad lepinguosalised arvesse käesoleva lisa C jaos nimetatud Euroopa Liidu õigusakte.

    Artikkel 3

    1.   Käesoleva lisa protokollis esitatakse erisätted lühema kui aastase Šveitsi elamisloaga Euroopa Liidu teatavate liikmesriikide kodanike suhtes töötuskindlustuse valdkonnas kehtiva üleminekukorra, kõrvalabi vajavate isikute toetuste ning tööalaste vanadus-, toitjakaotus- ja invaliidsushüvitiste skeemide kohta.

    2.   Protokoll on käesoleva lisa lahutamatu osa.

    A JAGU:   NIMETATUD ÕIGUSAKTID

    1.

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 883/2004, 29. aprill 2004, sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta, (4 35) mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 988/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ja määratakse kindlaks selle lisade sisu (5 36).

    Käesoleva lepingu kohaldamisel muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 järgmiselt.

    a)

    I lisa I jakku lisatakse järgmine tekst:

    Šveits

    Ülalpidamistoetuste ettemakseid käsitlevad kantoni õigusaktid vastavalt riikliku tsiviilseaduse artikli 131 lõikele 2 ja artikli 293 lõikele 2.”

    b)

    I lisa II jakku lisatakse järgmine tekst:

    Šveits

    Sünnitoetused ja lapsendamistoetused vastavalt asjakohastele peretoetusi käsitlevatele kantoni õigusaktidele peretoetusi käsitleva riikliku seaduse artikli 3 lõike 2 alusel.”

    c)

    II lisasse lisatakse järgmine tekst:

    Saksamaa–Šveits

    a)

    25. veebruari 1964. aasta sotsiaalkindlustuse konventsioon, mida on muudetud 9. septembri 1975. aasta täiendava konventsiooniga nr 1 ja 2. märtsi 1989. aasta täiendava konventsiooniga nr 2:

    i)

    lõpp-protokolli punkti 9b lõike 1 punktid 1–4 (Saksamaa Büsingeni territooriumi elanike suhtes kohaldatavad õigusaktid ja nende mitterahaliste haigushüvitiste õigused);

    ii)

    lõpp-protokolli (vabatahtliku haiguskindlustuse kättesaadavus Saksamaal selle Saksamaal ümberpaigutamise teel) punkti 9e lõike 1 alapunkti b esimene, teine ja neljas lause.

    b)

    20. oktoobri 1982. aasta töötuskindlustust käsitlev konventsioon, mida on muudetud 22. detsembri 1992. aasta lisaprotokolliga:

    i)

    Saksamaa (Büsingeni piirkond) osaleb Šveitsi seaduste kohaselt ettenähtud kantoni osamaksuga sama suure summaga niisuguste kulutuste katmises, mis on seotud tegelike kohtadega, kus rakendatakse tööhõivet parandavaid meetmeid selle sätte alla kuuluvate töötajate suhtes (artikli 8 lõige 5).

    Hispaania–Šveits

    11. juuni 1982. aasta lisakonventsiooniga muudetud 13. oktoobri 1969. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni lõpp-protokolli punkt 17; Hispaania kindlustusskeemiga käesoleva sätte kohaselt kindlustatud isikud ei pea ühinema Šveitsi haiguskindlustusskeemiga.

    Itaalia–Šveits

    18. detsembri 1963. aasta 1. lisakonventsiooni, 4. juuli 1969. aasta lisalepingu, 25. veebruari 1974. aasta lisaprotokolli ja 2. aprilli 1980. aasta lisalepinguga nr 2 muudetud 14. detsembri 1962. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 9 lõige 1.”

    d)

    IV lisasse lisatakse järgmine tekst:

    Šveits”.

    e)

    VIII lisa 1. osasse lisatakse järgmine tekst:

    Šveits

    Kõik põhiskeemi alla kuuluvad vanadus-, toitjakaotus- ja invaliidsuspensionide taotlused (vanadus- ja toitjakaotuskindlustust ning invaliidsuskindlustust käsitlevad riiklikud seadused) ja tööalaste hüvitiste skeemide alla kuuluvad vanaduspensionide taotlused (tööalaseid vanadus-, toitjakaotus- ja invaliidsuskindlustusskeeme käsitlev riiklik seadus).”

    f)

    VIII lisa 2. osasse lisatakse järgmine tekst:

    Šveits

    Tööalaste hüvitiste skeemide alla kuuluvad vanadus-, toitjakaotus- ja invaliidsuspensionide taotlused (tööalaseid vanadus-, toitjakaotus- ja invaliidsuskindlustusskeeme käsitlev riiklik seadus).”

    g)

    IX lisa II osasse lisatakse järgmine tekst:

    Šveits

    Tööalaste hüvitiste skeemide alla kuuluvad toitjakaotus- ja invaliidsuspensionide taotlused (tööalaseid vanadus-, toitjakaotus- ja invaliidsuskindlustusskeeme käsitlev riiklik seadus).”

    h)

    X lisasse lisatakse järgmine tekst:

    „1.

    Täiendavad hüvitised (täiendavate riiklike hüvitiste seadus, 19. märts 1965) ja kantonite õigusaktidega ettenähtud samalaadsed hüvitised.

    2.

    Puudust kannatavatele isikutele invaliidsuskindlustuse raames makstavad pensionid (19. juuni 1959. aasta riikliku invaliidsuskindlustuse seaduse artikli 28 lõige 1a, 7. oktoobri 1994. aasta redaktsioonis).

    3.

    Mitteosamakselised segahüvitised töötuse korral, nagu on ette nähtud kantonite õigusaktidega.

    4.

    Mitteosamakselised erakorralised invaliidsuspensionid, mida vastavalt 19. juuni 1959. aasta riikliku invaliidsuskindlustuse seaduse artiklile 39 makstakse niisugustele puudega inimestele, kelle suhtes enne töövõimetuse tekkimist ei kohaldatud Šveitsi õigusakte töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise alusel.”

    i)

    XI lisasse lisatakse järgmine tekst:

    Šveits

    1.

    Riikliku vanadus- ja toitjakaotuskindlustuse seaduse artiklit 2 ja riikliku invaliidsuskindlustuse seaduse artiklit 1, mis reguleerivad käesoleva lepinguga reguleerimata riikides elavate Šveitsi kodanike vabatahtlikku kindlustust nimetatud kindlustusvaldkondades, kohaldatakse väljaspool Šveitsi elavate isikute suhtes, kes on käesoleva lepingu alla kuuluvate muude riikide kodanikud, samuti nimetatud riikide territooriumil elavate pagulaste ja kodakondsuseta isikute suhtes, kui need isikud liituvad vabatahtlikult kindlustussüsteemiga hiljemalt üks aasta pärast seda kuupäeva, mil lõppes nende vanadus-, toitjakaotus- või invaliidsuskindlustus pärast vähemalt viis järjestikust aastat kestnud kindlustusperioodi.

    2.

    Kui isik ei ole enam kindlustatud Šveitsi vanadus-, toitjakaotus- või invaliidsuskindlustuse alusel pärast vähemalt viis järjestikust aastat kestnud kindlustusperioodi, on tal jätkuvalt õigus kindlustusele kokkuleppel tööandjaga, kui ta töötab Šveitsi tööandja heaks sellises riigis, mille suhtes käesolevat lepingut ei kohaldata, ning kui ta esitab sellekohase avalduse kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil ta kindlustus lõppes.

    3.

    Šveitsi haiguskindlustusskeemis kindlustamise kohustus ja erandid sellest kohustusest

    a)

    Šveitsi kohustuslikku ravikindlustust käsitlevaid õigusakte kohaldatakse järgmiste mujal kui Šveitsis elavate isikute suhtes:

    i)

    isikud, kelle suhtes kohaldatakse Šveitsi õigusnorme vastavalt määruse II jaotisele;

    ii)

    isikud, kellele hüvitiste maksmise kulud kannab Šveits vastavalt määruse artiklitele 24–26;

    iii)

    isikud, kes saavad Šveitsi töötuskindlustushüvitisi;

    iv)

    alapunktides i ja iii nimetatud isikute, samuti Šveitsis elavate töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate perekonnaliikmed, kes ei ole kindlustatud Šveitsi haiguskindlustusskeemi alusel, välja arvatud juhul, kui nimetatud perekonnaliikmed elavad mõnes järgmistest riikidest: Taani, Hispaania, Ungari, Portugal, Rootsi ja Ühendkuningriik;

    v)

    alapunktis ii nimetatud isikute või Šveitsis elava pensionäri perekonnaliikmed, kes ei ole kindlustatud Šveitsi haiguskindlustusskeemi alusel, välja arvatud juhul, kui nimetatud perekonnaliikmed elavad mõnes järgmistest riikidest: Taani, Portugal, Rootsi ja Ühendkuningriik.

    Perekonnaliikmeteks peetakse isikuid vastavalt elukohariigi õigusaktides esitatud perekonnaliikme määratlusele.

    b)

    Punktis a nimetatud isikud võivad taotluse esitamisel saada vabastuse kohustuslikust kindlustusest, kui ja kuni nad on järgmiste riikide elanikud ja suudavad tõendada, et haigestumise korral kuuluvad nad kõnealuse riigi kindlustussüsteemi alla: Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Austria; Soome puhul punkti a alapunktides iv ja v nimetatud isikud ning Portugali puhul punkti a alapunktis ii nimetatud isikud.

    See taotlus

    aa)

    tuleb esitada kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil tekib kohustus liituda Šveitsi kindlustussüsteemiga; kui taotlus esitatakse mõjuval põhjusel pärast osutatud tähtaega, jõustub erand kindlustuskohustuse alguskuupäevast;

    bb)

    kehtib kõikide samas riigis elavate perekonnaliikmete suhtes.

    4.

    Kui sellise isiku suhtes, kelle suhtes kohaldatakse Šveitsi õigusnorme vastavalt määruse II jaotisele, on lõike 3 punkti b kohaselt kohaldatavad ka mõne teise käesoleva lepinguga hõlmatud riigi haiguskindlustust käsitlevad õigusaktid, ning kui isikul on õigus saada hüvitist nii Šveitsi tööõnnetuste, tööga mitteseotud õnnetuste ja kutsehaiguste vastu kindlustavalt asutuselt kui ka pädevalt haiguskindlustusasutuselt, jagatakse tööga mitteseotud õnnetuste mitterahaliste hüvitiste kulud võrdselt mõlema asutuse vahel. Šveitsi tööõnnetuste ja tööga mitteseotud õnnetuste vastu kindlustav asutus katab tööõnnetustest, teel töökohale toimunud õnnetustest ja kutsehaigustest tulenevad kulud ka juhul, kui isikul on õigus saada hüvitist elukohariigi haiguskindlustusasutuselt.

    5.

    Nende Šveitsis töötavate, kuid seal mitteelavate isikute suhtes, kellel on punkti 3 alapunkti b kohaselt kindlustus vastavalt oma elukohariigi kindlustusskeemile, ning nimetatud isikute perekonnaliikmete suhtes kohaldatakse nende Šveitsis viibimise ajal määruse artiklit 19.

    6.

    Määruse artiklite 18, 19, 20 ja 27 kohaldamisel Šveitsis kannab pädev kindlustaja kõik tõendatud kulud.

    7.

    Niisuguse isiku puhul, kes kindlustab ennast Šveitsi kindlustaja juures kolme kuu jooksul pärast käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluva teise riigi kindlustuse lõppemist, võetakse rasedus- ja sünnituspuhkuse või haigestumisega seotud võimaliku päevarahade reservi vähendamisel või suurendamisel arvesse kõnealuse teise riigi kindlustusskeemi kohaselt täitunud kindlustusperioode.

    8.

    Isikut, kes töötas Šveitsis või oli seal füüsilisest isikust ettevõtja ning kattis ise oma ülalpidamiskulud, kuid kes on sunnitud tööst loobuma õnnetuse või haiguse tõttu ja kelle suhtes ei kohaldata enam Šveitsi invaliidsuskindlustust käsitlevaid õigusakte, peetakse siiski kaetuks kõnealuse kindlustusega, mis katab tema taastusravi kuni invaliidsuspensioni maksmise alguseni ja taastusravi kestel, tingimusel et isik ei asu uuesti tööle mõnes muus riigis kui Šveits.”

    2.

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 987/2009, 16. september 2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (6).

    Käesoleva lepingu kohaldamisel muudetakse määrust (EÜ) nr 987/2009 järgmiselt:

    a)

    1. lisasse lisatakse järgmine tekst:

    „Šveitsi ja Prantsusmaa 26. oktoobri 2004. aasta kokkulepe, millega määratakse kindlaks tervisekindlustushüvitiste tagasimaksmise kord

    Šveitsi ja Itaalia 20. detsembri 2005. aasta kokkulepe, millega määratakse kindlaks tervisekindlustushüvitiste tagasimaksmise kord”.

    3.

    Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1408/71, 14. juuni 1971, sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes, (7) mida on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 592/2008 (8) nagu see kehtib Šveitsi ja liikmesriikide vahel enne käesoleva otsuse jõustumist, samuti viited määrustes (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 ning kui tegemist on minevikus esinenud juhtumitega.

    4.

    Nõukogu määrus (EMÜ) nr 574/72, 21. märts 1972, millega nähakse ette määruse (EMÜ) nr 1408/71 (sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes) (9) rakendamise kord, mida on viimati muudetud komisjoni 9. veebruari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 120/2009 (10) nagu see kehtib Šveitsi ja liikmesriikide vahel enne käesoleva otsuse jõustumist, samuti viited määrustes (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 ning kui tegemist on minevikus esinenud juhtumitega.

    5.

    Nõukogu direktiiv 98/49/EÜ, 29. juuni 1998, ühenduse piires liikuvate töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate täiendavate pensioniõiguste kaitse kohta (11).

    B JAGU:   ÕIGUSAKTID, MIDA LEPINGUOSALISED NÕUETEKOHASELT ARVESSE VÕTAVAD

    1.

    Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni otsus nr A1, 12. juuni 2009, mis käsitleb dialoogi- ja lepitusmenetluse kehtestamist seoses dokumentide kehtivusega, kohaldatavate õigusaktide kindlaksmääramisega ja hüvitiste maksmisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 alusel (12).

    2.

    Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni otsus nr A2, 12. juuni 2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 12 tõlgendamise kohta, mis käsitleb ajutiselt väljaspool pädeva riigi territooriumi töötavate lähetatud töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes kohaldatavaid õigusakte (13).

    3.

    Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni otsus nr A3, 17. detsember 2009, mis käsitleb täitunud pidevate kindlustusperioodide liitmist vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 1408/71 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 883/2004 (14).

    4.

    Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni otsus nr E1, 12. juuni 2009, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklis 4 osutatud elektroonilise andmevahetuse praktilist korraldust üleminekuperioodil (15).

    5.

    Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni otsus nr F1, 12. juuni 2009, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 68 tõlgendamist seoses prioriteetsuse määramise eeskirjadega perehüvitiste kattumisel (16).

    6.

    Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni otsus nr H1, 12. juuni 2009, mis käsitleb nõukogu määrustelt (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustele (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 ülemineku raamistikku ning sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni otsuste ja soovituste kohaldamist (17).

    7.

    Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni otsus nr H2, 12. juuni 2009, mis käsitleb sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni andmetöötluse tehnilise komisjoni töökorda ja koosseisu (18).

    8.

    Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni otsus nr H3, 15. oktoober 2009, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklis 90 osutatud vahetuskursi kindlaksmääramisel aluseks võetavat kuupäeva (19).

    9.

    Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni otsus nr H4, 22. detsember 2009, milles käsitletakse sotsiaalkindlustuse halduskomisjoni kontrollnõukogu koosseisu ja töömeetodeid (20).

    10.

    Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni otsus nr H5, 18. märts 2010, milles käsitletakse võitlust pettuste ja vigadega sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist käsitlevate nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 raames (21).

    11.

    Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni otsus nr P1, 12. juuni 2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 50 lõike 4, artikli 58 ja artikli 87 lõike 5 tõlgendamise kohta invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotuspensioni määramisel (22).

    12.

    Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni otsus nr S1, 12. juuni 2009, Euroopa ravikindlustuskaardi kohta (23).

    13.

    Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni otsus nr S2, 12. juuni 2009, mis käsitleb Euroopa ravikindlustuskaardi tehnilist kirjeldust (24).

    14.

    Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni otsus nr S3, 12. juuni 2009, millega määratakse kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 19 lõikega 1 ja artikli 27 lõikega 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 25 A osa lõikega 3 hõlmatud hüvitised (25).

    15.

    Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni otsus nr S4, 2. oktoober 2009, mis käsitleb tagasimaksmise korda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklite 35 ja 41 rakendamisel (26).

    16.

    Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni otsus nr S5, 2. oktoober 2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 1 punktis va sõnastatud mõiste „haiguse ning raseduse ja sünnituse korral antavad mitterahalised hüvitised” tõlgendamise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklitele 17, 19, 20 ja 22, artikli 24 lõikele 1, artiklitele 25 ja 26, artikli 27 lõigetele 1, 3, 4 ja 5, artiklitele 28 ja 34 ning artikli 36 lõigetele 1 ja 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklite 62, 63 ja 64 alusel tagasi makstavate summade arvutamise kohta (27).

    17.

    Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni otsus nr S6, 22. detsember 2009, milles käsitletakse elukohajärgses liikmesriigis registreerimist vastavalt määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklile 24 ning määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 64 lõikega 4 ettenähtud arvestuste koostamist (28).

    18.

    Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni otsus nr S7, 22. detsember 2009, mis käsitleb üleminekut määrustelt (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72 määrustele (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 ning hüvitusmenetluste rakendamist (29).

    19.

    Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni otsus nr U1, 12. juuni 2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 54 lõike 3 kohta, mis käsitleb töötushüvitise suurendamist ülalpeetavate pereliikmete olemasolul (30).

    20.

    Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni otsus nr U2, 12. juuni 2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 65 lõike 2 (milles käsitletakse selliste täielikult töötute isikute, v.a piirialatöötajate õigust töötushüvitistele, kes oma viimasel töötamisperioodil või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodil elasid muus liikmesriigis kui pädev liikmesriik) kohaldamisala kohta (31).

    21.

    Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni otsus nr U3, 12. juuni 2009, mõiste „osaline töötus” ulatuse kohta, mis kehtib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 65 lõikes 1 osutatud töötute isikute suhtes (32).

    C JAGU:   ÕIGUSAKTID, MIDA LEPINGUOSALISED ARVESSE VÕTAVAD

    1.

    Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni soovitus nr U1, 12. juuni 2009, mis käsitleb selliste töötute suhtes kohaldatavat õigust, kes tegelevad osaajalise kutse- või kaubandustegevusega liikmesriigis, mis ei ole nende elukohariik (33).

    2.

    Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni soovitus nr U2, 12. juuni 2009, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 64 lõike 1 punkti a kohaldamist töötute suhtes, kes lähevad kaasa oma abikaasa või partneriga, kes asub tegelema kutse- või äritegevusega liikmesriigis, mis ei ole pädev liikmesriik (34).

    Lepingu II lisa

    PROTOKOLL

    I.   Töötuskindlustus

    Kuni 30. aprillini 2011 kohaldatakse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi kodanikest töötajate ning kuni 31. maini 2016 Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia kodanikest töötajate suhtes järgmist korda.

    1.

    Vähem kui aastase kehtivusega elamislubadega töötajate töötuskindlustuse suhtes kehtivad järgmised eeskirjad.

    1.1.

    Seaduse järgi on õigus saada töötuskindlustusest tulenevaid töötushüvitisi üksnes isikutel, kes on tasunud Šveitsis vastava kindlustuse sissemakseid riiklikus töötuskindlustuse ja maksuvõimetustoetuste seaduses (loi fédérale sur l’assurance-chômage obligatoire et l’indemnité en cas d’insolvabilité - LACI) (4 35) kindlaksmääratud miinimumperioodi vältel ja kes vastavad ka muudele töötushüvitiste saamise õiguse suhtes kehtivatele tingimustele.

    1.2.

    See osa kindlustuse sissemaksetest, mille on tasunud töötajad, kelle sissemaksete tasumise periood on liiga lühike selleks, et saada punkti 1.1. kohaselt Šveitsis õigus töötushüvitistele, makstakse tagasi nende päritoluriikidele vastavalt punktile 1.3, et aidata kaasa nende toetussummade katmisele, mida kõnealustele töötajatele makstakse täieliku töötuse korral; kõnealustel töötajatel ei ole õigust hüvitistele juhul, kui nad jäävad täielikult töötuks Šveitsis. Neil on siiski õigus saada hüvitisi halbade ilmastikutingimuste eest ja tööandja maksujõuetuks muutumise korral. Täieliku töötuse puhul maksab toetust päritoluriik, tingimusel et asjaomased töötajad otsivad tööturul tööd. Šveitsis täitunud kindlustusperioode võetakse arvesse samamoodi nagu päritoluriigis täitunud perioode.

    1.3.

    See osa kindlustuse sissemaksetest, mille on tasunud punktis 1.2 nimetatud töötajad, makstakse igal aastal tagasi järgmiste tingimuste kohaselt:

    a)

    kõnealuste töötajate sissemaksete kogusumma arvestatakse maade kaupa töötajate aastase arvu ja iga töötaja tasutud keskmise aastase sissemakse (tööandja ja töötaja sissemaksed) alusel;

    b)

    sel viisil arvestatud summast makstakse töötajate päritoluriigile tagasi selline osa, mis vastab töötushüvitise protsentuaalsele osale kõigist punktis 1.2 nimetatud toetustest, ning osa jäetakse Šveitsi käsutusse reservina edaspidiste toetuste maksmiseks (5 36);

    c)

    Šveits esitab igal aastal aruande tagasimakstud sissemaksete kohta. Kui päritoluriigid nõuavad, märgitakse arvestamise alused ja tagasimakstud summad. Päritoluriigid teatavad igal aastal Šveitsile punktis 1.2 nimetatud töötushüvitise saajate arvu.

    2.

    Kui mõnel nimetatud korda kasutaval liikmesriigil on raskusi sissemaksete tagasimaksmise korra lõpetamisega või kui Šveitsil on raskusi tema suhtes kehtestatud liitmise korraga, võib kumbki lepinguosaline suunata küsimuse ühiskomiteele.

    II.   Kõrvalabi vajavate isikute toetused

    19. juuni 1959. aasta riikliku invaliidsuskindlustusseaduse ning 20. detsembri 1946. aasta riikliku vanadus- ja toitjakaotuskindlustusseaduse, muudetud 8. oktoobril 1999, kohaselt kõrvalabi vajavatele isikutele ettenähtud toetusi makstakse üksnes Šveitsis elavatele isikutele.

    III.   Vanadus-, toitjakaotus- ja invaliiduspensione hõlmavad tööalaste hüvitiste skeemid

    Vanadus-, toitjakaotus- ja invaliiduspensione hõlmavaid tööalaste hüvitiste skeeme käsitleva 17. detsembri 1993. aasta riikliku seadusega ettenähtud toetused makstakse taotluse alusel välja töötajale või füüsilisest isikust ettevõtjale, kes kavatseb Šveitsist alatiseks lahkuda ja kelle suhtes vastavalt määruse II jaotisele ei kohaldata enam Šveitsi seadusi, tingimusel et Šveitsist lahkutakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, olenemata nõukogu määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 10 lõikest 2.


    (1)  ELT L 270, 29.9.2006, lk 67.

    (2)  ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.

    (3)  EÜT L 149, 5.7.1971, lk 2.

    (4)  ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.

    (5)  ELT L 284, 30.10.2009, lk 43.

    (6)  ELT L 284, 30.10.2009, lk 1.

    (7)  EÜT L 149, 5.7.1971, lk 2.

    (8)  ELT L 177, 4.7.2008, lk 1.

    (9)  EÜT L 74, 27.3.1972, lk 1.

    (10)  ELT L 39, 10.2.2009, lk 29.

    (11)  EÜT L 209, 25.7.1998, lk 46.

    (12)  ELT C 106, 24.4.2010, lk 1.

    (13)  ELT C 106, 24.4.2010, lk 5.

    (14)  ELT C 149, 8.6.2010, lk 3.

    (15)  ELT C 106, 24.4.2010, lk 9.

    (16)  ELT C 106, 24.4.2010, lk 11.

    (17)  ELT C 106, 24.4.2010, lk 13.

    (18)  ELT C 106, 24.4.2010, lk 17.

    (19)  ELT C 106, 24.4.2010, lk 56.

    (20)  ELT C 107, 27.4.2010, lk 3.

    (21)  ELT C 149, 8.6.2010, lk 5.

    (22)  ELT C 106, 24.4.2010, lk 21.

    (23)  ELT C 106, 24.4.2010, lk 23.

    (24)  ELT C 106, 24.4.2010, lk 26.

    (25)  ELT C 106, 24.4.2010, lk 40.

    (26)  ELT C 106, 24.4.2010, lk 52.

    (27)  ELT C 106, 24.4.2010, lk 54.

    (28)  ELT C 107, 27.4.2010, lk 6.

    (29)  ELT C 107, 27.4.2010, lk 8.

    (30)  ELT C 106, 24.4.2010, lk 42.

    (31)  ELT C 106, 24.4.2010, lk 43.

    (32)  ELT C 106, 24.4.2010, lk 45.

    (33)  ELT C 106, 24.4.2010, lk 49.

    (34)  ELT C 106, 24.4.2010, lk 51.

    (35)  Perioodi pikkus on praegu 12 kuud.

    (36)  Kaheaastase ajavahemiku jooksul nende Šveitsis töötushüvitise saamise õigust kasutavate töötajate puhul, kes on teinud sissemakseid vähemalt 12 kuud mitme Šveitsis elatud perioodi jooksul.


    II LISA

    DEKLARATSIOON

    Šveitsi komiteedes osalemist käsitleva deklaratsiooni kohta

    Šveitsi osalemise kohta komiteedes esitatud deklaratsiooni (EÜT L 114, 30.4.2002, lk 72) teises taandes nimetatud võõrtöötajate sotsiaalkindlustuse halduskomisjon nimetatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikliga 71 ümber sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoniks.


    Top