3.8.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 201/1

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 691/2010,

29. juuli 2010,

millega kehtestatakse aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide tulemuslikkuse kava ning muudetakse määrust (EÜ) nr 2096/2005, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 549/2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus), (1) eriti selle artiklit 11,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 549/2004 nähakse ette, et rakenduseeskirjadega kehtestatakse aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide tulemuslikkuse kava.

(2)

Tulemuslikkuse kava peaks aitama kaasa lennutranspordisüsteemi jätkusuutlikule arengule, parandades aeronavigatsiooniteenuste üldist tõhusust tulemuslikkuse põhivaldkondades, nagu ohutus, keskkond, läbilaskevõime ja kulutõhusus, kooskõlas lennuliikluse korraldamise üldkava tulemuslikkuse raamistikus kindlaksmääratud valdkondadega, arvestades kõigi nende puhul esmatähtsaid ohutuseesmärke.

(3)	Tulemuslikkuse kava peaks pakkuma tulemuslikkuse põhivaldkondades näitajaid ja siduvaid eesmärke, mille abil saavutatakse ja säilitatakse täielikult nõutavad ohutustasemed, võimaldades samas seada tulemuseesmärke teistes tulemuslikkuse põhivaldkondades.

(4)	Tulemuslikkuse kava tuleks luua ja seda tuleks hallata, pidades pikaajaliselt silmas kõrgeid ühiskondlikke eesmärke.

(5)	Tulemuslikkuse kava peaks käsitlema aeronavigatsiooniteenuseid nn väravast väravani lähenemisviisi silmas pidades ning lennujaamu, eesmärgiga parandada võrgu üldist tulemuslikkust.

(6)	Tulemuslikkuse kava koostamisel ja jälgimisel tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta vastastikust sõltuvust riigi ja funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil ning võrgu tasandil, kuid samuti vastastikust sõltuvust tulemuseesmärkide vahel, arvestades kõigi nende puhul esmatähtsaid ohutuseesmärke.

(7)	Tulemuslikkuse kava peaks sisaldama liikmesriikides võrdlusperioodiks võetud kohustust saavutada ühtse Euroopa taeva eesmärgid ja tasakaal kõigi õhuruumi kasutajate vajaduste ja aeronavigatsiooniteenuste osutajate pakutavate teenuste vahel.

(8)	Riiklikel järelevalveasutustel on põhiroll tulemuslikkuse kava rakendamisel. Liikmesriigid peaksid seetõttu tagama, et järelevalveasutustel oleks võimalik tõhusalt neid lisakohustusi täita.

(9)	Tulemuslikkuse kavad peaksid kirjeldama selliseid meetmeid nagu stimuleerimiskavad, mille eesmärk on suunata sidusrühmade tegevust tulemuslikkuse parandamise poole riigi, funktsionaalsete õhuruumiosade ja Euroopa tasandil.

(10)

Sobivate mehhanismide loomine ettenägematuteks olukordadeks peaks võimaldama rakendada asjakohaseid meetmeid, et säilitada nii ohutusnõuded kui ka teenuse osutamise järjepidevus olukordades, mis olid tulemuslikkuse kavade vastuvõtmise ajal ettenägematud, mis on ületamatud ja ei allu ei liikmesriikide ega ka tulemuseesmärkidega seotud üksuste kontrollile.

(11)	Tõhus sidusrühmadega konsulteerimine peaks toimuma riigi ja/või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil ning ka Euroopa Liidu tasandil.

(12)	Tulemuseesmärkide saavutamisel on äärmiselt oluline võtta nõuetekohaselt arvesse sõjalise missiooni tõhusust, tsiviil-sõjalist koostööd ja koordineerimist.

(13)	Tulemuslikkuse kava ei tohiks piirata määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 13 kohaldamist, mille eesmärk on kaitsta esmatähtsaid julgeoleku- või kaitsepoliitikahuvisid.

(14)

Tulemuslikkuse põhinäitajad tuleks valida nii, et need oleksid konkreetsed ja mõõdetavad ning võimaldaksid vastutuse jaotamist, et saavutada tulemuseesmärgid. Nendega seotud sihid peaksid olema saavutatavad, realistlikud ja õigeaegsed ning silmas tuleks pidada aeronavigatsiooniteenuste jätkusuutliku tulemuslikkuse tõhusat juhtimist.

(15)	Siduvate tulemuseesmärkide rakendamine, mida toetavad stiimulid, mis võivad olla rahalised, nõuab asjakohast seost komisjoni 6. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1794/2006, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste ühine maksustamiskava (2).

(16)

Tulemuslikkuse põhinäitajate ja tulemuseesmärkide koostamine ja rakendamine peavad olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määruses (EÜ) nr 216/2008 (mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ) (3) sätestatud ohutuseesmärkide ja -standarditega, kõnealuse määruse rakenduseeskirjadega ning Euroopa Liidus kõnealuste eesmärkide saavutamiseks ja säilitamiseks võetud meetmetega.

(17)	Võrdlusperioodide ajal tuleks tulemuslikkust tõhusalt jälgida selle tagamiseks, et tulemuslikkuse suurenemine võimaldaks saavutada kõnealused eesmärgid, ning vajaduse korral võtta asjakohaseid meetmeid.

(18)

Komisjon peaks kogu Euroopa Liitu hõlmavate esimese võrdlusperioodi tulemuseesmärkide vastuvõtmisel arvestama nõuetekohaselt aeronavigatsiooniteenuste osutajate tegeliku rahalise olukorraga, mis eelkõige tuleneb kulude piiramise meetmetest, mida on juba võetud eelkõige alates 2009. aastast, ning võimalikest varasematest aastatest üle kantavatest marsruudi navigatsioonitasude üle- või puudujääkidest. Nõuetekohaselt tuleks arvesse võtta ka olemasolevate funktsionaalsete õhuruumiosade puhul tehtud edusamme.

(19)	Määruse (EÜ) 549/2004 artikli 11 lõike 1 kohaselt tuleks kõnealust määrust sobiva muutmise kaudu kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 551/2004 (4) artiklis 6 osutatud lennuliikluse juhtimisvõrgu funktsioonide suhtes.

(20)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas ühtse taeva komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse vajalikud meetmed, et parandada üldist aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide tulemuslikkust üldises lennuliikluses Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) Euroopa ja Aafrika piirkonnas, kus liikmesriigid vastutavad aeronavigatsiooniteenuste osutamise eest, et rahuldada kõikide õhuruumi kasutajate nõudmised.

2.   Eesmärkide seadmisel kohaldatakse käesolevat määrust nende aeronavigatsiooniteenuste suhtes, mida osutavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 550/2004 (5) artiklile 8 nimetatud lennuteenuseosutajad ning meteoroloogiateenuste osutajad juhul, kui nad on nimetatud kõnealuse määruse artikli 9 lõike 1 kohaselt.

3.   Liikmesriigid võivad otsustada, et käesolevat määrust ei kohaldata terminalis osutatavate aeronavigatsiooniteenuste suhtes lennuväljadel, mille ärilise õhutranspordi veomaht on alla 50 000 reisi aastas. Nad teatavad sellest komisjonile. Kui liikmesriigi ükski lennujaam ei küündi ärilise õhutranspordi veomahu künniseni, milleks on 50 000 reisi aastas, kohaldatakse tulemuseesmärke vähemalt kõige suurema ärilise transpordi veomahuga lennujaama suhtes.

4.   Kui liikmesriik leiab, et osa tema terminalis osutatavatest aeronavigatsiooniteenustest või kõik kõnealused teenused vastavad turutingimustele, hindab ta vastavalt määruse (EÜ) nr 1794/2006 artikli 1 lõikes 6 sätestatud korrale ja riikliku järelevalveasutuse abiga kõige hiljemalt 12 kuud enne iga võrdlusperioodi algust, kas kõnealuse määruse I lisas esitatud tingimused on täidetud. Kui liikmesriik leiab, et need tingimused on vaatamata osutatud ärilise lennutranspordi veomahule täidetud, võib ta otsustada mitte määrata selle määruse raames kindlaid kulusid ega mitte kehtestada siduvaid kulutõhususeesmärke nende teenuste suhtes.

5.   Määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 11 lõike 6 punkti c alapunkti ii ning määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 15 lõike 2 punktide a ja b kohaselt, ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 4 lõike 2 kohaldamist, tuleks kulutõhususeesmärgid seada kõigile õhuruumi kasutajatelt võetavatele kindlaksmääratud tasudele.

6.   Liikmesriigid võivad kohaldada käesolevat määrust ka järgmiselt:

a)	teiste ICAO piirkondade piires nende vastutusel olevas õhuruumis tingimusel, et nad teavitavad sellest komisjoni ja teisi liikmesriike, ilma et see piiraks 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioonist (Chicago konventsioonist) tulenevaid õigusi ja kohustusi;

b)	aeronavigatsiooniteenuste osutajate suhtes, kes on saanud kooskõlas määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 7 lõikega 5 loa osutada aeronavigatsiooniteenuseid ilma sertifikaadita.

7.   Olenemata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2003/42/EÜ (6) teabe kaitse kohta sätestatust ning kõnealuse direktiivi komisjoni rakendusmäärustest (EÜ) nr 1321/2007 (7) ja (EÜ) nr 1330/2007, (8) kohaldatakse V peatükis teabe esitamise kohta kindlaksmääratud nõudeid IV lisas sätestatud tingimustel siseriiklikele asutuste, aeronavigatsiooniteenuste osutajate, lennujaama käitajate ja koordinaatorite ning lennuettevõtjate suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 2 mõisteid.

Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „lennuvälja käitaja”– lennuvälja (varem: lennujaam) juhtorgan vastavalt nõukogu 18. jaanuari 1993. aasta määrusele (EMÜ) nr 95/93 ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiste eeskirjade kohta (9);

b)   „andmed”– aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkusega seotud kvalitatiivne, kvantitatiivne ja muul moel asjakohane komisjoni poolt või komisjoni nimel tulemuslikkuse kava rakendamise eesmärgil kogutud ja süstemaatiliselt töödeldud teave;

c)   „tulemusnäitajad”– näitajad, mida kasutatakse tulemuslikkuse jälgimise, võrdleva hindamise ja läbivaatamise eesmärgil;

d)   „võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajad”– tulemusnäitajad, mida kasutatakse tulemuseesmärkide seadmisel;

e)   „ärilise õhutranspordi veomaht”– tulemuslikkuse kava vastuvõtmisele eelnenud kolmel aastal tasu või rendi eest toimunud reisijate-, kauba- või postiveoga seotud startide ja maandumiste keskmine arv, olenemata suurimast stardimassist või kasutatud istekohtadest

f)   „siduv eesmärk”– liikmesriikide poolt riigi või funktsionaalse õhuruumiosa tulemuslikkuse kava osana vastu võetud tulemuseesmärk, mis on seotud soodustusi, motivatsiooni pärssivaid ja/või korrigeerivate meetmete kavasid pakkuva stimuleerimiskavaga;

g)   „lennuettevõtja”– liikmesriigi poolt liidu õigusega kooskõlas välja antud kehtiva tegevusloaga õhuveoettevõtja;

h)   „õhuruumi kasutajate esindaja”– ühe või mitme aeronavigatsiooniteenuste kasutajate kategooria huve esindav juriidiline isik või üksus;

i)   „kindlaksmääratud kulud”– määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 15 lõike 2 punktis a ja b määratletud kulud;

j)   „siseriiklikud asutused”– riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandi reguleerivad asutused, mille kulud seoses aeronavigatsiooniteenuste osutamisega kaetakse õhuruumi kasutajate maksete kaudu vastavalt määruse (EÜ) nr 1794/2006 artikli 5 lõikele 2;

k)   „õiglane kultuur”– tegutsemine nii, et ei otseseid teenuseosutajaid ega ka teisi ettevõtjaid ei karistata nende tegevuse, tegemata jätmise või otsuste pärast, mis vastavad nende kogemusele ja koolitusele, talumata samas rasket hooletust, tahtlikke rikkumisi ja hävitavaid tegusid;

l)   „lennuvälja koordinaator”– määruse (EMÜ) nr 95/93 kohaldamisega loodud tegevus koordineerivatel lennuväljadel;

m)   „tulemuslikkuse jälgimine”– pidev andmete kogumise ja analüüsimise protsess, et mõõta süsteemi tegelikku tulemit võrreldes eelnevalt kindlaks määratud eesmärkidega.

Artikkel 3

Tulemuslikkuse hindamise asutus

1.   Kui komisjon otsustab määrata tulemuslikkuse hindamise asutuse, et aidata kaasa tulemuslikkuse kava rakendamisele, tuleks see määrata kindlaks ajavahemikuks, mis oleks kooskõlas võrdlusperioodidega.

2.   Tulemuslikkuse hindamise asutus peaks olema piisavalt pädev ja erapooletu, et täita iseseisvalt talle komisjoni määratud ülesandeid eelkõige kohaldatavates tulemuslikkuse põhivaldkondades.

3.   Tulemuslikkuse hindamise asutus abistab komisjoni tulemuslikkuse kava rakendamisel eelkõige järgmistes ülesannetes:

a)	tulemuslikkusega seotud andmete kogumine, analüüsimine, kontrollimine ja levitamine;

b)	uute tulemuslikkuse põhivaldkondade kindlaksmääramine või vastuvõtmine kooskõlas seonduvate tulemuslikkuse põhinäitajatega ja artikli 8 lõike 1 kohases lennuliikluse korraldamise üldkava tulemuslikkuse raamistikus kindlaksmääratud valdkondadega;

c)

asjakohaste tulemuslikkuse põhinäitajate kindlaksmääramine teiseks võrdlusperioodiks ja sellele järgnevateks võrdlusperioodideks, et kõik tulemuslikkuse põhivaldkonnad hõlmaksid võrgufunktsioonide ja aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkust nii marsruudil osutatud teenuste kui ka terminaliteenuste osas;

d)	kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkide kindlaksmääramine või muutmine;

e)	artikli 9 lõikes 3 osutatud häiremehhanismide aktiveerimise tasemete kehtestamine;

f)	vastu võetud tulemuslikkuse kavade, sealhulgas ka tulemuseesmärkide kooskõla hindamine kogu Euroopa Liitu hõlmavate eesmärkidega;

g)	vajaduse korral vastavalt artikli 18 lõike 3 kohaselt vastu võetud häiretasemete kooskõla hindamine kogu Euroopa Liitu hõlmavate artikli 9 lõikes 3 osutatud häiretasemetega;

h)	vajaduse korral asjaomaste liikmesriikide muudetud tulemuseesmärkide või nende võetud asjakohaste parandusmeetmete hindamine;

i)	aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkuse jälgimine, võrdlev hindamine ja läbivaatamine riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade ja Euroopa Liidu tasandil;

j)	võrgufunktsioonide tulemuslikkuse jälgimine, võrdlev hindamine ja läbivaatamine;

k)	lennuliikluse korraldamise võrgu üldise tulemuslikkuse pidev jälgimine, sealhulgas iga-aastaste aruannete koostamine ühtse taeva komiteele;

l)	tulemuseesmärkide saavutamise hindamine iga võrdlusperioodi lõpus eesmärgiga valmistada ette järgmine periood.

4.   Komisjoni taotlusel annab tulemuslikkuse hindamise asutus tulemuslikkusega seotud küsimustes ad hoc teavet või esitab aruanded.

5.   Tulemuslikkuse hindamise asutus võib kava parandamiseks komisjoni teavitada ja esitada talle soovitusi.

6.   Suhetes riiklike järelevalveasutustega:

a)	selleks et täita lennuliikluse korraldamise võrgu üldise tulemuslikkuse pideva jälgimise ülesannet, küsib tulemuslikkuse hindamise asutus riiklikelt järelevalveasutustelt riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tulemuslikkuse kavadega seotud teavet;

b)

tulemuslikkuse hindamise asutus abistab riiklikke järelevalveasutusi nende taotlusel, esitades neile riigi või funktsionaalse õhuruumiosa tulemuslikkuse küsimustes sõltumatuid seisukohti, näiteks faktilisi võrdlusi aeronavigatsiooniteenuste selliste osutajate vahel, kes tegutsevad sarnases keskkonnas (võrdlusuuringud), analüüse muutuste kohta tulemuslikkuses viie eelneva aasta jooksul või tulevikku suunatud prognooside analüüse;

c)

riiklikud järelevalveasutused võivad taotleda tulemuslikkuse hindamise asutuse abi soovituslike väärtuste vahemike kindlaksmääramisel riigi või funktsionaalse õhuruumiosa eesmärkide seadmiseks, võttes arvesse Euroopa perspektiivi. Need väärtused peavad olema kättesaadavad riiklikele järelevalveasutustele, aeronavigatsiooniteenuste osutajatele, lennuvälja käitajatele ja õhuruumi kasutajatele.

7.   Tulemuslikkuse hindamise asutus teeb vastavalt vajadusele koostööd Euroopa Lennundusohutusametiga lõikes 3 osutatud ohutusalastes ülesannetes, et tagada kooskõla määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaselt loodud ja rakendatud eesmärkide ja nõuetega.

8.   Selleks et täita lennuliikluse korraldamise võrgu pideva jälgimise ülesannet, töötab tulemuslikkuse hindamise asutus koos aeronavigatsiooniteenuste osutajate, lennuväljade käitajate ja koordinaatorite ning lennuettevõtjatega välja asjakohase töökorra.

Artikkel 4

Riiklikud järelevalveasutused

1.   Riiklikud järelevalveasutused vastutavad riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil tulemuslikkuse kavade väljatöötamise, tulemuslikkuse järelevalve, tulemuslikkuse kavade ja tulemuseesmärkide jälgimise eest. Nende ülesannete täitmisel peavad nad tegutsema erapooletult, iseseisvalt ja läbipaistvalt.

2.   Liikmesriigid tagavad, et riiklikel järelevalveasutustel oleks olemas vajalikud vahendid ja suutlikkus või ligipääs vajalikele vahenditele ja suutlikkusele kõigis tulemuslikkuse põhivaldkondades, et teostada käesoleva määrusega ettenähtud ülesandeid, ning et neil oleks uurimisvolitused või ligipääs nendele, et teostada artiklis 19 osutatud ülesandeid.

3.   Kui liikmesriigil on rohkem kui üks riiklik järelevalveasutus, teavitab ta komisjoni, milline riiklik järelevalveasutus vastutab käesoleva määruse rakendamisega seotud siseriikliku koordineerimise ja komisjoniga suhtlemise eest.

Artikkel 5

Funktsionaalsed õhuruumiosad

1.   Liikmesriigid soodustavad tihedat koostööd oma riiklike järelevalveasutuste vahel, et luua tulemuslikkuse kava funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil.

2.   Kui liikmesriigid otsustavad võtta funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil vastu tulemuslikkuse kava:

a)	tagavad nad, et tulemuslikkuse kava vastab II lisas esitatud vormile;

b)	teavitavad nad komisjoni sellest, milline riiklik järelevalveasutus vastutab funktsionaalse õhuruumiosa sisese koordineerimise ja suhtlemise eest komisjoniga seoses tulemuslikkuse kava rakendamisega;

c)

võtavad nad asjakohaseid meetmeid selle tagamiseks, et: i) iga tulemusnäitajaga seoses on seatud konkreetne eesmärk; ii) võrdlusperioodi jooksul määrataks kindlaks, kui eesmärgid ei ole täidetud, määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 11 lõikes 3 osutatud meetmed ja kohaldataks neid. Selleks kasutatakse iga-aastaseid tulemuslikkuse kava väärtuseid; iii) eesmärkide täitmise või mitte täitmise tagajärjed oleksid funktsionaalse õhuruumiosa piires sobivalt jaotatud;

d)	vastutavad nad ühiselt funktsionaalsele õhuruumiosale seatud tulemuseesmärkide saavutamise eest;

e)

juhul, kui ühtki ühist maksustamispiirkonda ei ole määruse (EÜ) nr 1794/2006 artikli 4 tähenduses kehtestatud, liidavad nad siseriiklikud kulutõhususeesmärgid ja edastavad teavitamise eesmärgil üleüldise arvu, mis näitab funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil kulutõhususega seoses tehtud jõupingutusi.

3.   Kui funktsionaalse õhuruumiosa liikmesriigid ei võta vastu tulemuslikkuse kava koos funktsionaalse õhuruumiosa tasandi eesmärkidega, teatavad nad komisjonile liidetud tulemuseesmärgid, juhtides tähelepanu kooskõlale kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkidega funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil.

Artikkel 6

Tegevuse koordineerimine Euroopa Lennundusohutusametiga (EASA)

Määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 13a kohaldamisel ja kooskõlas määrusega (EÜ) nr 216/2008 koordineerib komisjon vajaduse korral oma tegevust EASAga järgmistes valdkondades:

a)	tulemuslikkuse kavaga seotud ohutusaspektid, sealhulgas ohutusalaste tulemuslikkuse põhinäitajate ja kogu Euroopa Liitu hõlmavate ohutusalaste tulemuseesmärkide kindlaksmääramine, muutmine ja rakendamine ning pärast häiremehhanismi aktiveerimist ettepanekute tegemine asjakohaste meetmete võtmiseks;

b)	kooskõla ohutusalaste tulemuslikkuse põhinäitajate ja eesmärkidega ning Euroopa lennundusohutuse programmi rakendamine, mis võidakse Euroopa Liidus vastu võtta.

Artikkel 7

Võrdlusperioodi pikkus

1.   Esimene tulemuslikkuse kava võrdlusperiood hõlmab kalendriaastaid 2012–2014 (kaas arvatud). Järgmiste võrdlusperioodide pikkuseks on viis kalendriaastat, kui käesoleva määruse muutmise kaudu ei otsustata teisiti.

2.   Sama võrdlusperioodi kohaldatakse kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkide ning riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tulemuslikkuse kavade ja tulemuseesmärkide suhtes.

Artikkel 8

Tulemuslikkuse põhivaldkonnad ja põhinäitajad

1.   Eesmärkide seadmisel teeb komisjon määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 5 lõikes 3 sätestatud korras otsuse teiste tulemuslikkuse põhivaldkondade võimaliku lisamise ja kohandamise kohta vastavalt kõnealuse määruse artikli 11 lõike 4 punktile b.

2.   Eesmärkide seadmisel vastab igale tulemuslikkuse põhivaldkonnale üks või piiratud arv tulemuslikkuse põhinäitajaid. Aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkust hinnatakse iga tulemuslikkuse põhinäitaja siduvate eesmärkide kaudu.

3.   Kogu Euroopa Liitu hõlmavate eesmärkide seadmisel on iga tulemuslikkuse põhivaldkonna jaoks valitud tulemuslikkuse põhinäitajad esitatud I lisa 1. jaos.

4.   Tulemuslikkuse põhinäitajad, mida kasutati riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tulemuseesmärkide seadmiseks, on esitatud I lisa 2. jaos.

5.   Tulemuslikkuse põhinäitajaid võrdlusperioodi jooksul ei muudeta. Muudatused võib vastu võtta käesoleva määruse muutmise kaudu vähemalt kuus kuud enne uute kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkide vastuvõtmist.

6.   Lisaks käesolevas artiklis osutatud tulemuslikkuse põhivaldkondadele ja tulemuslikkuse põhinäitajatele võivad liikmesriigid riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil otsustada, et lisaks I lisa 2. jaos esitatule kehtestatakse täiendavad tulemusnäitajad ja seonduvad eesmärgid ning neid kasutatakse nende endi tulemuslikkuse jälgimiseks ja/või osana nende tulemuslikkuse kavadest. Kõnealused lisanäitajad ja -eesmärgid peavad toetama kogu Euroopa Liitu hõlmavate eesmärkide ja nendest tulenevalt riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandi eesmärkide saavutamist. Need võivad näiteks sisaldada ja kirjeldada tulemuslikkuse kava tsiviil-sõjalist või meteoroloogilist mõõdet. Kõnealustele lisanäitajatele ja -eesmärkidele võidakse lisada asjakohased stimuleerimiskavad, mille üle võidakse otsustada riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil.

II   PEATÜKK

TULEMUSLIKKUSE KAVADE ETTEVALMISTAMINE

Artikkel 9

Kogu Euroopa Liitu hõlmavad tulemuseesmärgid

1.   Komisjon võtab kogu Euroopa Liitu hõlmavad tulemuseesmärgid vastu kooskõlas määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 5 lõikes 3 osutatud menetlusega, võttes arvesse riiklike järelevalveasutuste asjakohaseid andmeid ja olles konsulteerinud kõnealuse määruse artiklis 10 osutatud sidusrühmadega, vajaduse korral teiste asjaomaste organisatsioonidega ja Euroopa Lennundusohutusametiga seoses tulemuslikkuse kava ohutusaspektidega.

2.   Euroopa Komisjon esitab kogu Euroopa Liitu hõlmavad eesmärgid hiljemalt viisteist kuud enne võrdlusperioodi algust ja need võetakse vastu hiljemalt kaksteist kuud enne võrdlusperioodi algust.

3.   Koos kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkide vastuvõtmisega määrab komisjon iga tulemuslikkuse põhinäitajaga seoses kindlaks häiretasemed, mille ületamisel võidakse aktiveerida artiklis 18 osutatud häiremehhanismid. Kulutõhususe tulemuslikkuse põhinäitaja häiretasemed peaksid hõlmama nii liiklusmahu kui ka kulude arengut.

4.   Komisjon põhjendab kõiki Euroopa Liitu hõlmavaid tulemuseesmärke, kirjeldades nende eesmärkide seadmisel kasutatud eeldusi ja põhjendusi, näiteks seda, kuidas kasutati riiklikelt järelevalveasutustelt saadud andmeid ja teisi faktilisi andmeid, liiklusprognoose ning vajaduse korral ka kindlaksmääratud tõhusate Euroopa Liidu kulude ettenähtud tasemeid.

Artikkel 10

Tulemuslikkuse kavade väljatöötamine

1.   Riiklikud järelevalveasutused koostavad kas riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil tulemuslikkuse kavad, mis sisaldavad kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkide ja III lisas esitatud hindamiskriteeriumidega kooskõlas olevaid eesmärke. Iga liikmesriigi või funktsionaalse õhuruumiosa kohta on ainult üks tulemuslikkuse kava, kui asjaomased liikmesriigid otsustavad kooskõlas artikli 5 lõigetega 1 ja 2 töötada välja tulemuslikkuse kava funktsionaalse õhuruumiosa tasandil.

2.   Selleks et toetada tulemuslikkuse kavade koostamist, tagavad riiklikud järelevalveasutused järgmise:

a)	aeronavigatsiooniteenuste osutajad teatavad asjakohastest elementidest oma äriplaanides, mis on koostatud kooskõlas kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkidega;

b)	tulemuslikkuse kavade ja tulemuseesmärkidega seoses konsulteeritakse sidusrühmadega määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 10 kohaselt. Sidusrühmadele tuleb edastada piisav teave vähemalt kolm nädalat enne konsultatiivnõupidamist.

3.   Tulemuslikkuse kavad sisaldavad eelkõige järgmist:

a)	teenuseühikutes väljendatud liiklusprognoosid, mis esitatakse igal võrdlusperioodi aastal koos kasutatud arvandmete põhjendusega;

b)	aeronavigatsiooniteenuste kulud, mille liikmesriik või liikmesriigid on kindlaks määranud kooskõlas määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 15 lõike 2 punktide a ja b sätetega;

c)	tulemuseesmärkide saavutamiseks vajalike investeeringute kirjeldus ning kirjeldus nende asjakohasuse kohta seoses Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkavaga ja nende kooskõla kohta kõnealuses kavas esitatud põhivaldkondadega ning edusammude ja muudatuste suunaga;

d)	tulemuslikkuse iga asjakohase põhivaldkonna tulemuseesmärgid, mis on määratud iga tulemuslikkuse põhinäitaja kohta terveks võrdlusperioodiks, ja iga-aastased väärtused, mida kasutatakse jälgimiseks ja stimuleerimiseks;

e)

kava tsiviil-sõjalise mõõtme kirjeldus, kirjeldades läbilaskevõime suurendamise eesmärgil õhuruumi paindliku kasutamise kohaldamise tulemuslikkust, võttes nõuetekohaselt arvesse sõjalise missiooni tõhusust, ja vajaduse korral ka asjakohased tulemusnäitajad ja -eesmärgid, mis on kooskõlas tulemuslikkuse kava näitajate ja eesmärkidega;

f)	kirjeldus ja põhjendus selle kohta, kuidas punktis d osutatud tulemuseesmärgid ühtivad kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkidega ja aitavad nende saavutamisele kaasa;

g)	eesmärkide saavutamise kohta aru andvate erinevate üksuste selge identifitseerimine ja nende konkreetne panus;

h)	selliste stimuleerivate meetmete kirjeldus, mida kohaldatakse erinevate vastutavate üksuste suhtes, et edendada eesmärkide saavutamist võrdlusperioodi ajal;

i)	tulemuseesmärkide saavutamise jälgimiseks riiklike järelevalveasutuste võetud meetmed;

j)	kirjeldus sidusrühmadega konsulteerimise tulemusest, sealhulgas osalejate tõstatatud küsimustest ja kokkulepitud meetmetest.

4.   Tulemuslikkuse kavad tuginevad II lisas esitatud vormile ning võivad, kui liikmesriigid vastavalt artikli 8 lõikele 6 otsustavad, sisaldada lisanäitajaid ja seonduvaid eesmärke.

Artikkel 11

Stimuleerimiskavad

1.   Liikmesriikide poolt tulemuslikkuse kava raames kohaldatavad stimuleerimiskavad on kooskõlas järgmiste üldpõhimõtetega:

a)	need on tõhusad, proportsionaalsed ja usaldusväärsed ning neid ei muudeta võrdlusperioodi ajal;

b)	neid rakendatakse mittediskrimineerival ja läbipaistval viisil, et toetada teenuste osutamise tulemuslikkuse paranemist;

c)	need on osa regulatiivsest keskkonnast, millega kõik sidusrühmad ex ante kursis on, ja neid kohaldatakse kogu võrdlusperioodi jooksul;

d)	need suunavad üksuste käitumist seoses eesmärkide seadmisega, et saavutada kõrgetasemeline tulemuslikkus ja täita seonduvad eesmärgid.

2.   Ohutuseesmärkidega seotud stiimulite eesmärk on soodustada ohutuseesmärkide täielikku saavutamist ja säilitamist, võimaldades samas tulemuslikkuse parandamist teistes tulemuslikkuse põhivaldkondades. Need ei ole rahalised ja sisaldavad tähtaegadega tegevuskavu ja/või seonduvaid meetmeid, mis on kooskõlas komisjoni 20. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2096/2005, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded, (10) ja/või määruse (EÜ) nr 216/2008 rakenduseeskirjadega.

3.   Kulutõhususe eesmärkide stiimulid on rahalised ja neid reguleerivad määruse (EÜ) nr 1794/2006 artikli 11 lõigete 1 ja 2 asjakohased sätted. Need sisaldavad riigi või funktsionaalse õhuruumiosa tasandi riskijagamise mehhanismi.

4.   Läbilaskevõime eesmärkide stiimulid võivald olla kas rahalised või muud liiki, näiteks liikmesriikide vastuvõetud korrigeerivate meetmete kavad, mis sisaldavad tähtaegu ning võimalikke soodustusi ja karistusi hõlmavaid seonduvaid meetmeid. Kui stiimulid on rahalised, siis reguleeritakse neid määruse (EÜ) nr 1794/2006 artikli 12 sätetega.

5.   Keskkonnaeesmärkide stiimulite eesmärk on soodustada keskkonnaalaste tulemuslikkuse tasemete saavutamist, võimaldades samas tulemuslikkuse parandamist teistes tulemuslikkuse põhivaldkondades. Need võivad olla kas rahalised või muud liiki ja nende üle otsustavad liikmesriigid vastavalt kohalikele tingimustele.

6.   Lisaks võivad liikmesriigid riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil kehtestada või kiita heaks stimuleerimiskavad õhuruumi kasutajate suhtes, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1794/2006 artiklis 12.

III   PEATÜKK

TULEMUSLIKKUSE KAVADE VASTUVÕTMINE

Artikkel 12

Tulemuslikkuse kavade esialgne vastuvõtmine

Riiklike järelevalveasutuste ettepanekul võtavad liikmesriigid riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil vastu siduvaid tulemuseesmärke sisaldavad tulemuslikkuse kavad ja edastavad need komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast kogu Euroopa Liitu hõlmavate eesmärkide vastuvõtmist.

Artikkel 13

Tulemuslikkuse kavade hindamine ja eesmärkide läbivaatamine

1.   Komisjon hindab tulemuslikkuse kavasid, nende eesmärke ning eelkõige nende kooskõla kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkidega ja piisavat panust kõnealuste eesmärkide saavutamisse, tuginedes III lisas esitatud nõuetele ja võttes nõuetekohaselt arvesse olukorra muutumist, mis võis toimuda kogu Euroopa Liitu hõlmavate eesmärkide vastuvõtmise kuupäeva ja tulemuslikkuse kava hindamise kuupäeva vahel.

2.   Kui tulemuslikkuse kavas sisalduvad tulemuseesmärgid on kooskõlas kogu Euroopa Liitu hõlmavate eesmärkidega ja aitavad kaasa nende saavutamisele, teavitab komisjon sellest liikmesriiki või liikmesriike vähemalt neli kuud pärast kava kättesaamist.

3.   Kui tulemuslikkuse kavas sisalduv(ad) tulemuseesmärk (tulemuseesmärgid) ei ole kooskõlas kogu Euroopa Liitu hõlmavate eesmärkidega ega aita piisavalt kaasa nende saavutamisele, võib komisjon hiljemalt neli kuud pärast kava kättesaamist ja määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 5 lõikes 2 osutatud korras otsustada, et ühele või mitmele asjaomasele liikmesriigile esitatakse soovitus võtta vastu muudetud tulemuseesmärk (tulemuseesmärgid). Selline otsus tehakse pärast ühe või mitme asjaomase liikmesriigiga konsulteerimist ja sellega määratakse täpselt kindlaks, millist eesmärki (milliseid eesmärke) tuleb muuta, ning esitatakse komisjoni hindamise põhjendused.

4.   Sel juhul võtab asjaomane liikmesriik (võtavad asjaomased liikmesriigid) hiljemalt kaks kuud pärast soovituse esitamist vastu muudetud tulemuseesmärgid, võttes nõuetekohaselt arvesse komisjoni seisukohti ja nende eesmärkide saavutamisega seotud asjakohaseid meetmeid, ning teavitavad sellest komisjoni.

Artikkel 14

Muudetud tulemuseesmärkide hindamine ja korrigeerivate meetmete vastuvõtmine

1.   Kahe kuu jooksul pärast teavitamist hindab komisjon muudetud tulemuseesmärke ning eelkõige nende kooskõla kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkidega ja piisavat panust nendesse, tuginedes III lisas sätestatud nõuetele.

2.   Kui artikli 13 lõike 4 kohased muudetud eesmärgid on kooskõlas kogu Euroopa Liitu hõlmavate eesmärkidega ja aitavad piisavalt kaasa nende saavutamisele, teavitab komisjon sellest liikmesriiki või liikmesriike vähemalt kaks kuud pärast muudetud eesmärkide kättesaamist.

3.   Kui muudetud tulemuseesmärgid ja asjakohased meetmed ei ole ikka veel kooskõlas kogu Euroopa Liitu hõlmavate eesmärkidega ega aita piisavalt kaasa nende saavutamisele, võib komisjon hiljemalt kaks kuud pärast muudetud eesmärkide kättesaamist ja määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 5 lõikes 3 osutatud korras otsustada, et asjaomane liikmesriik (või asjaomased liikmesriigid) peavad võtma korrigeerivaid meetmeid.

4.   Nimetatud otsusega määratakse täpselt kindlaks, millist eesmärki (milliseid eesmärke) tuleb muuta, ning esitatakse komisjoni hindamise põhjendused. See võib sisaldada nende eesmärkidega seotud oodatavat tulemuslikkuse taset, et võimaldada ühel või mitmel asjaomasel liikmesriigil võtta asjakohaseid korrigeerivaid meetmeid, ja/või sisaldada soovitusi selliste korrigeerivate meetmete võtmiseks.

5.   Hiljemalt kaks kuud pärast komisjoni otsust teavitatakse komisjoni ühe või mitme asjaomase liikmesriigi vastuvõetud korrigeerivatest meetmetest ning sellest, kuidas tagatakse kooskõla komisjoni otsusega.

Artikkel 15

Pärast võrdlusperioodi algust vastu võetud tulemuslikkuse kavad ja tulemuseesmärgid

Artiklites 13 ja 14 sätestatud korras pärast võrdlusperioodi algust vastu võetud tulemuslikkuse kavasid ja tulemuseesmärke kohaldatakse tagasiulatuvalt alates võrdlusperioodi esimesest päevast.

Artikkel 16

Kogu Euroopa Liitu hõlmavate eesmärkide läbivaatamine

1.   Komisjon võib otsustada vaadata läbi kogu Euroopa Liitu hõlmavad eesmärgid määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 5 lõikes 3 osutatud korras:

a)	enne võrdlusperioodi algust, kui on olulisi tõendeid, et kogu Euroopa Liitu hõlmavate esialgsete eesmärkide seadmisel kasutatud esialgsed andmed, prognoosid ja põhjendused ei kehti enam;

b)	võrdlusperioodi ajal artiklis 18 osutatud häiremehhanismide kohaldamise tõttu.

2.   Kogu Euroopa Liitu hõlmavate eesmärkide läbivaatamise tulemusena võib muuta kehtivaid tulemuslikkuse kavasid. Sel juhul võib komisjon otsustada käesoleva määruse II ja III peatükis sätestatud ajakava asjakohaselt kohandada.

IV   PEATÜKK

TULEMUSLIKKUSE SAAVUTAMISE JÄLGIMINE

Artikkel 17

Pidev jälgimine ja aruandlus

1.   Tulemuslikkuse kavade jälgimisega tegelevad komisjon ning riigi või funktsionaalsete õhuruumide tasandil riiklikud järelevalveasutused. Kui võrdlusperioodi ajal eesmärke ei saavutata, kohaldavad riiklikud järelevalveasutused olukorra parandamiseks tulemuslikkuse kavas kindlaksmääratud asjakohaseid meetmeid. Selleks kasutatakse iga-aastaseid tulemuslikkuse kava väärtuseid.

2.   Kui komisjon täheldab mõnes liikmesriigis või funktsionaalses õhuruumiosas tulemuslikkuse suurt ja püsivat langust, mis mõjutab teisi ühtse Euroopa taeva osalisriikide õhuruumi ja/või tervet Euroopa õhuruumi, võib ta nõuda, et asjaomane liikmesriik ja riigi või funktsionaalse õhuruumiosade tasandi järelevalveasutus või asjaomane asutus määraks kindlaks asjakohased meetmed, millega saavutada tulemuslikkuse kavas püstitatud eesmärgid, rakendaks neid ja teavitaks nendest komisjoni.

3.   Liikmesriigid annavad komisjonile jälgimisest aru oma tulemuslikkuse kavade ja tulemuseesmärkidega seotud riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade järelevalveasutuste kaudu vähemalt igal aastal ja siis, kui on oht, et tulemuseesmärke ei saavutata. Komisjon esitab ühtse taeva komiteele aruande tulemuseesmärkide saavutamise kohta vähemalt igal aastal.

Artikkel 18

Häiremehhanismid

1.   Kui olukordades, mida perioodi alguses ette ei nähtud ja mis on ühtlasi ületamatud ega allu liikmesriikide kontrollile ning kui Euroopa Liidu tasandil saavutatakse artikli 9 lõikes 3 osutatud häiretase (häiretasemed), analüüsib komisjon ühtse taeva komitee kaudu liikmesriikidega konsulteerides olukorda ja teeb kolme kuu jooksul ettepanekud selliste asjakohaste meetmete võtmiseks, millega võib kaasneda kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkide muutmine ja sellest tulenevalt ka riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tulemuseesmärkide muutmine.

2.   Kui olukordades, mida perioodi alguses ette ei nähtud ning mis on ühtlasi ületamatud ega allu ei liikmesriikide ega ka tulemuseesmärkidega seotud üksustele kontrollile ning kui riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil saavutatakse artikli 9 lõikes 3 osutatud häiretase (häiretasemed), analüüsib riiklik järelevalveasutus või asjaomane asutus komisjoniga koostöös olukorda ja võib teha kolme kuu jooksul ettepanekud selliste asjakohaste meetmete võtmiseks, millega võib kaasneda riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tulemuseesmärkide muutmine.

3.   Liikmesriigid võivad otsustada võtta riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil vastu häiretasemed, mis erinevad artikli 9 lõikes 3 osutatud häiretasemetest, eesmärgiga võtta arvesse kohalikke tingimusi ja eripära. Sel juhul esitatakse need häiretasemed tulemuslikkuse kavades ja need peavad olema kooskõlas artikli 9 lõike 3 alusel vastu võetud häiretasemetega. Selliseid kõrvalekaldeid põhjendatakse üksikasjalikult. Kõnealused häiretasemed aktiveerimisel kohaldatakse lõikes 2 sätestatud menetlust.

4.   Kui häiremehhanismide rakendamisega kaasneb tulemuslikkuse kavade ja tulemuseesmärkide muutmine, hõlbustab komisjon nende muutmist, kohandades asjakohaselt ajakava, mida kohaldatakse käesoleva määruse II ja III peatükis osutatud korras.

Artikkel 19

Nõuetelevastavuse järelevalve hõlbustamine

Aeronavigatsiooniteenuste osutajad hõlbustavad komisjoni, kontrollide ja ülevaatuste järelevalve eest vastutava riikliku järelevalveasutuse (vastutavate riiklike järelevalveasutuste), viimati nimetatud asutus(t)e nimel tegutseva pädeva üksuse või vajaduse korral EASA tegevust kontrollide ja ülevaatuste, sealhulgas ka kohapealsete kontrollide läbiviimisel. Ilma et see piiraks riiklike järelevalveasutuste ja EASA järelevalvevolitusi, on volitatud isikutel õigus:

a)	kontrollida seoses kõigi tulemuslikkuse põhivaldkondadega asjakohaseid dokumente ja kõiki teisi materjale, mis on seotud tulemuslikkuse kavade ja tulemuseesmärkide kehtestamisega;

b)	teha sellistest dokumentidest koopiaid või väljavõtteid;

c)	küsida kohapeal suulisi selgitusi.

Kontrollimised ja ülevaatused toimuvad nendes liikmesriikides kehtiva korra kohaselt, mille territooriumil neid kavatsetakse teha.

V   PEATÜKK

ÜHTSE EUROOPA TAEVA JAOKS AERONAVIGATSIOONITEENUSTE TULEMUSLIKKUSEGA SEOTUD TEABE KOGUMINE, KONTROLLIMINE, ANALÜÜSIMINE, HINDAMINE JA LEVITAMINE

Artikkel 20

Tulemuslikkuse hindamiseks vajalike andmete kogumine ja kontrollimine

1.   Lisaks teiste Euroopa Liidu vahendite kaudu komisjoni poolt juba kogutud andmetele, mida samuti võib kasutada tulemuslikkuse hindamiseks, tagavad siseriiklikud asutused, aeronavigatsiooniteenuste osutajad, lennuvälja käitajad ja koordinaatorid ning lennuettevõtjad komisjoni varustamise IV lisas osutatud andmetega vastavalt selles lisas sätestatud nõuetele.

2.   Siseriiklikud asutused võivad täielikult või osaliselt delegeerida või korraldada ümber ülesanded, mis on seotud andmete esitamisega riiklike järelevalveasutuste, aeronavigatsiooniteenuste osutajate, lennuvälja käitajate ja koordinaatorite vahel, et võtta arvesse kohalikku eripära ja olemasolevaid aruandluskanaleid.

3.   Andmete esitajad võtavad vajalikke meetmeid, et tagada andmete kvaliteet, kontrollimine ja õigeaegne edastamine, tõendite olemasolu oma kvaliteedikontrollide ja valideerimisprotsesside kohta, selgituste andmine andmete kvaliteediga seotud konkreetsetele Euroopa Komisjoni päringutele ning vajaduse korral tegevuskavade olemasolu eesmärgiga parandada andmete kvaliteeti. Andmed esitatakse tasuta ja vajaduse korral elektrooniliselt, kasutades komisjoni kindlaksmääratud vormi.

4.   Komisjon hindab lõike 1 kohaselt edastatud andmete kvaliteeti ja kontrollib kõnealuseid andmeid. Kui andmeid ei ole võimalik tulemuslikkuse hindamiseks nõuetekohaselt kasutada, võib komisjon võtta asjakohaseid meetmeid, et hinnata ja parandada andmete kvaliteeti koostöös liikmesriikidega ning eelkõige nende riiklike järelevalveasutustega.

5.   Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse artikli lõikes 1 osutatud, Eurocontrolile juba edastatud andmeid tulemuslikkuse kohta komisjonile edastatuna. Vastupidisel juhul võtavad komisjon ja Eurocontrol vajalikud meetmed, et tagada nende andmete kättesaadavus komisjonile lõikes 3 kirjeldatud tingimustel.

6.   Kui andmete suhtes kehtestatakse uusi olulisi nõudeid või on oodata ebapiisava kvaliteediga andmeid, teostab komisjon enne seda, kui käesoleva määruse muutmisega kehtestatakse uued nõutavad andmed, proovuuringud, mida liikmesriigid teevad vabatahtlikult. Proovuuringud tehakse selleks, et hinnata asjakohase andmekogumise otstarbekust, arvestades andmete kättesaadavusest saadavat kasu ning nende kogumise kulude ja vastajate koormuse suhet.

Artikkel 21

Teabe levitamine

1.   Komisjon levitab üldist teavet määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklis 11 sätestatud eesmärkide saavutamise nimel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele, (11) eriti selle artikliga 4, ning kooskõlas määruse (EÜ) nr 550/2004 artikliga 18.

2.   Artikli 3 lõike 3 punktis a nimetatud teave on avalikult kättesaadav asjaomastele huvitatud isikutele eelkõige elektrooniliste vahendite abil.

3.   Artikli 3 lõike 3 punktis k osutatud iga-aastased aruanded on üldsusele kättesaadavad. Viide neile aruannetele avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Komisjon võib otsustada anda asjaomastele huvitatud isikutele korrapäraselt muud üldist teavet eelkõige elektrooniliste vahendite kaudu.

4.   Artikli 9 kohased kogu Euroopa Liitu hõlmavad eesmärgid ja viide III peatüki kohastele vastuvõetud tulemuslikkuse kavadele on üldsusele kättesaadavad ja need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

5.   Individuaalne juurdepääs konkreetsele teabele, näiteks kontrollitud andmetele ja statistikale, on tagatud andmeesitajale, kellega teave ja tegevus on otseselt seotud.

VI   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 22

Edasikaebamine

Liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse alusel tehtud otsused on nõuetekohaselt põhjendatud, et need vaadatakse korrapäraselt läbi ja/või et nende suhtes kohaldatakse edasikaebamise menetlust.

Artikkel 23

Üleminekumeetmed

Kui liikmesriigid otsustavad esimese võrdlusperioodi jooksul vastu võtta tulemuslikkuse kava koos eesmärkidega funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil, tagavad nad, et:

a)	kavaga asendatakse siseriiklikud kavad alates võrdlusperioodi ühe aasta 1. jaanuarist;

b)	kava kestus ei ületa võrdlusperioodi lõpuni jäänud ajavahemikku;

c)	kavaga näidatakse, et selle tulemuseesmärgid on vähemalt sama ambitsioonikad kui endised siseriiklikud eesmärgid kokku.

Artikkel 24

Kava läbivaatamine

Komisjon vaatab 1. juuliks 2013 protsessi tõhususe läbi. Komisjon vaatab tulemuslikkuse kava üle 2014. aasta lõpuks ja pärast seda kindlate ajavahemike järel ning eelkõige analüüsib kõnealuse süsteemi mõju, tõhusust ja reguleerimisala, võttes nõuetekohaselt arvesse ICAO poolt kõnealuses valdkonnas tehtud tööd.

Artikkel 25

Määruse (EÜ) nr 2096/2005 muudatused

Määrust (EÜ) nr 2096/2005 muudetakse järgmiselt.

1)

I lisa 2. jao punkt 2 asendatakse järgmisega: „2.2.   Organisatsiooniline juhtimine Aeronavigatsiooniteenuste osutaja koostab vähemalt viit aastat hõlmava äriplaani. Kõnealuses äriplaanis: a) sätestatakse aeronavigatsiooniteenuse osutaja üldised eesmärgid ja nende saavutamise strateegia, mis on vastavuses teenuseosutaja üldise pikemaajalise plaaniga ning infrastruktuuri või muu tehnoloogia arendamise asjakohaste Euroopa Liidu nõuetega; b) esitatakse asjakohased tulemuseesmärgid, mida kohaldatakse seoses ohutuse, läbilaskevõime, keskkonnaküsimuste ja kulutõhususega. Punktides a ja b sisalduv teave on kooskõlas määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklis 11 osutatud riigi või funktsionaalse õhuruumiosa tasandi tulemuslikkuse kavaga ning ohutusega seotud andmete puhul on see kooskõlas ICAO standardi 2.27.1 11. lisas (muudetud 20. juuli 2009. aasta muudatusega 47B-A) osutatud riikliku ohutusprogrammiga. Aeronavigatsiooniteenuste osutaja edastab suurte investeerimisprojektide kohta ohutuse ja ettevõtlusega seotud põhjendused, lisades vajaduse korral teabe eeldatava mõju kohta jao 2.2 punktis b osutatud asjaomastele tulemuseesmärkidele, ja määrab kindlaks SESARi (ühtse Euroopa taeva Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi) rakendamisega seotud õigusaktide nõuetest tulenevad investeeringud. Aeronavigatsiooniteenuste osutaja koostab igal aastal järgmise aasta kohta plaani, milles täpsustakse äriplaani üksikasjad ja kõik sellesse tehtavad muudatused. Aastaplaan hõlmab järgmisi tegureid, mida kohaldatakse seoses teenuste taseme ja kvaliteediga, näiteks läbilaskevõime eeldatava taseme, ohutuse, keskkonna ja kulutõhususega: a) teave uue infrastruktuuri või muu arendustegevuse kohta ning selgitus, milline on nende osa aeronavigatsiooniteenuste osutaja tulemuslikkuse, sealhulgas teenuste taseme ja kvaliteedi parandamisel; b) tulemusnäitajad, mis on kooskõlas määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklis 11 osutatud riigi või funktsionaalse õhuruumiosa tulemuslikkuse kavaga, mille abil on võimalik teenuste taset ja kvaliteeti põhjendatult hinnata; c) teave meetmete kohta, mille eesmärk on leevendada aeronavigatsiooniteenuste osutaja ohutuskavas kindlaksmääratud ohutusalaseid riske, sealhulgas teave ohutuse jälgimisel kasutatavate ohutusnäitajate kohta ning vajaduse korral leevendusmeetmete eeldatav maksumus; d) teenuseosutaja eeldatav lühiajaline finantsseisund, samuti äriplaani mis tahes muudatused või seda mõjutavad tegurid. Aeronavigatsiooniteenuste osutaja teeb oma äriplaani ja aastaplaani tulemuslikkuseosa sisu komisjonile taotluse korral kättesaadavaks vastavalt riikliku järelevalve teostaja poolt vastavalt siseriikliku õigusega sätestatud tingimustele.”

2.

I lisa 9. jagu asendatakse järgmisega: „9.   ARUANDEKOHUSTUS Aeronavigatsiooniteenuste osutaja peab olema suuteline esitama asjakohasele riikliku järelevalve teostajale oma tegevuse kohta aastaaruande. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 12 kohaldamist, peab kõnealune aruanne sisaldama teenuseosutaja majandustulemusi, samuti tegevuse tulemusi ning mis tahes märkimisväärseid meetmeid ja arengutendentse, eriti ohutuse valdkonnas. Aastaaruanne peab sisaldama vähemalt järgmist: — hinnang osutatud teenuste tulemuslikkusele; — teenuseosutaja tulemuste võrdlemine äriplaanis kehtestatud tulemuseesmärkidega, kõrvutades tegelikke tulemusi aastaplaaniga ning kasutades selleks aastaplaanis kehtestatud tulemusnäitajaid; — selgitus eesmärkidest erinevuste kohta ja kindlaksmääratud meetmed puudujääkide kõrvaldamiseks määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklis 11 osutatud võrdlusperioodi jooksul; — meetmete ja infrastruktuuriga seotud arengusuunad; — majandustulemused, kui need ei ole eraldi avaldatud vastavalt määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 12 lõikele 1; — teave teenuste kasutajate regulaarse ametliku konsultatsiooniprotsessi kohta; — teave inimressursside poliitika kohta. Aeronavigatsiooniteenuste osutaja teeb iga-aastase aruande sisu taotluse korral Euroopa Komisjonile ja avalikkusele kättesaadavaks vastavalt riikliku järelevalve teostaja poolt vastavalt siseriikliku õigusega sätestatud tingimustele.”

Artikkel 26

Jõustumine

1.   Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.   V peatükki kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2011. Esimene võrdlusperiood algab 1. jaanuaril 2012.

---

(1)  ELT L 96, 31.3.2004, lk 1.

(2)  ELT L 341, 7.12.2006, lk 3.

(3)  ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.

(4)  ELT L 96, 31.3.2004, lk 20.

(5)  ELT L 96, 31.3.2004, lk 10.

(6)  ELT L 167, 4.7.2003, lk 23.

(7)  ELT L 294, 13.11.2007, lk 3.

(8)  ELT L 295, 14.11.2007, lk 7.

(9)  EÜT L 14, 22.1.1993, lk 1.

(10)  ELT L 335, 21.12.2005, lk 13.

(11)  EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

---

---

---

---

---