10.7.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 176/1

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 583/2010,

1. juuli 2010,

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ seoses investorile esitatava põhiteabega ja tingimustega, mida tuleb täita investorile esitatava põhiteabe või prospekti esitamisel veebilehel või muul püsival andmekandjal kui paberil

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (uuesti sõnastatud), (1) eriti selle artikli 75 lõiget 4, artikli 78 lõiget 7, artikli 81 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivis 2009/65/EÜ on sätestatud põhimõtted, mida tuleb järgida investorile esitatava põhiteabe koostamisel ja esitamisel, sealhulgas vormi ja esitusviisi käsitlevad nõuded, põhiteabe eesmärgid, avalikustatava teabe peamised elemendid, teabe edastaja ja teabe saaja ning sellise edastamise viisid. Sisu ja vormi üksikasjad tuleb kindlaks määrata rakendusmeetmetega, mis peaksid olema piisavalt üksikasjalikud, et tagada investoritele teave, mida nad vajavad seoses eri fondistruktuuridega.

(2)

Määruse kasutamine on põhjendatud, kuna ainult seda laadi õigusaktiga tagatakse, et investorile esitatava põhiteabe põhjalik sisu oleks ühtne. Investorile esitatav põhiteave on tõhusam, kui kõigis liikmesriikides kohaldatakse selle suhtes samu nõudeid. Kõik sidusrühmad peaksid saama kasu teabe avalikustamise vormi ja sisu reguleerivast ühtsest korrast, millega tagatakse ühtne ja võrreldav teave investeerimisvõimaluste kohta eurofondide turul.

(3)

Mõnel juhul saab investorile esitatavat põhiteavet edastada tõhusamalt veebilehel või lisatuna muule potentsiaalsetele investoritele esitatavale dokumendile. Sellistel juhtudel ei tohiks investorile esitatava põhiteabe kontekst vähendada investorile esitatava põhiteabe dokumendi usaldusväärsust ega jätta muljet, et see on reklaammaterjal või et lisatud reklaammaterjalid on jaeinvestori jaoks sama olulised või isegi olulisemad.

(4)

Tuleb tagada, et teabe sisu on asjakohane, teabe esitusviis loogiline ja väljendusviis jaeinvestoritele sobiv. Selleks tuleks käesoleva määrusega tagada, et investorile esitatava põhiteabe dokument pakuks investoritele huvi ning aitaks tänu oma vormile, esitusviisile ning selgele ja asjakohasele väljendusviisile võrrelda erinevaid investeerimisvõimalusi. Käesoleva määruse eesmärk on tagada dokumendi ühtne vorm, sealhulgas ühtne ülesehitus ja ühtsed jagude pealkirjad.

(5)

Käesolevas määruses määratakse kindlaks eurofondi investeerimiseesmärke ja -poliitikat käsitleva teabe sisu, nii et investorid saaksid lihtsalt hinnata seda, kas fond vastab nende vajadustele. Seepärast peaks teave osutama sellele, kas tootlus kavatsetakse tagada kapitalikasvu, väljamakstava tulu või nende kombineeritud vormis. Investeerimispoliitika kirjeldus peaks andma investorile ülevaate eurofondi eesmärkidest ja nende saavutamise viisist. Seoses finantsinstrumentidega, millesse investeeritakse, tuleb märkida ainult need instrumendid, mis võivad oluliselt mõjutada eurofondi tootlust, mitte kõik nõuetele vastavad instrumendid.

(6)

Käesolevas määruses sätestatakse investeeringu riski ja tootluse profiili esitamise üksikasjalikud eeskirjad, millega on ette nähtud sünteetilise näitaja kasutamine ning millega täpsustatakse kõnealust näitajat käsitleva jutustava selgituse sisu ja riskid, mida näitaja ei hõlma, kuid mis võivad oluliselt mõjutada eurofondi riski ja tootluse profiili. Sünteetilist näitajat käsitlevate eeskirjade kohaldamisel tuleks arvesse võtta sünteetilise näitaja arvutamise metoodikat, mille on välja töötanud pädevad asutused koostöös Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komiteega. Fondivalitseja peaks iga juhtumi puhul eraldi otsustama, millised teatavad riskid tuleb avalikustada, analüüsides iga fondi eripära ja pidades silmas vajadust vältida dokumendi ülekoormamist teabega, millest investoril on raske aru saada. Lisaks tuleks kehtestada piirang seoses riski ja tootluse profiili jutustava selgituse mahuga investorile esitatava põhiteabe dokumendis. Samuti peaks olema võimalik lisada ristviiteid eurofondi prospektile, kus on esitatud üksikasjalikud andmed asjaomaste riskide kohta.

(7)

Tuleks tagada, et investorile esitatava põhiteabe dokumendi kohane riskide selgitus oleks kooskõlas riskijuhtimise sisekorraga, mille fondivalitseja on kehtestanud vastavalt komisjoni 1. juuli 2010. aasta direktiivile 2010/43/EL, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ seoses organisatsiooniliste nõuete, huvide konfliktide, äritegevuse, riskijuhtimise ning depositooriumi ja fondivalitseja vahelise lepingu sisuga (2). Näiteks tuleks vastavuse tagamiseks võimaluse korral võimaldada alalist riskijuhtimisfunktsiooni täitval isikul vaadata läbi investorile esitatava põhiteabe dokumendi riski ja tootluse profiili jagu ning lisada sinna märkusi.

(8)

Käesolevas määruses täpsustatakse tasude esituse ja selgituse ühtne vorm, sealhulgas asjakohased hoiatused, et seega tagada investorite nõuetekohane teavitamine neilt võetavatest tasudest ja kõnealuste tasude osakaalust tegelikult fondi investeeritud kapitalis. Kõnealuste eeskirjade kohaldamisel tuleks arvesse võtta tasude arvutamise metoodikat, mille on välja töötanud pädevad asutused koostöös Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komiteega.

(9)

Eelmiste perioodide tootlust käsitleva teabe esitamise üksikasjalikud eeskirjad põhinevad seda laadi teabe esitamist reguleerivatel nõuetel, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivis 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (3). Käesoleva määrusega täiendatakse direktiivi 2004/39/EÜ eeskirju, lisades teatavad nõuded teabe ühtlustamiseks, et lihtsustada erinevate investorile esitatava põhiteabe dokumentide võrdlemist. Eelkõige nähakse käesoleva määrusega ette, et esitatakse ainult aastase puhastootluse andmed, kasutades selleks tulpdiagrammi. Reguleerida tuleks tulpdiagrammi esitamise teatavad aspektid, sealhulgas kindlaks määrata piiratud asjaolud, mille puhul võib kasutada modelleeritud andmeid.

(10)

Tuleks märkida, et ristviitamine teabele võib olla investorile kasulik, kuid et investorile esitatava põhiteabe dokument peab sisaldama kogu teavet, mida on investoril vaja eurofondi olulistest elementidest arusaamiseks. Kui dokumendis kasutatakse ristviiteid muudele teabeallikatele kui prospekt ja perioodilised aruanded, tuleks täpsustada, et prospekt ja perioodilised aruanded on investori jaoks lisateabe peamised allikad, ja tagada, et ristviited ei vähendaks nende olulisust.

(11)

Investorile esitatava põhiteabe dokument tuleks läbi vaadata ja seda tuleks vajaduse korral muuta nii sageli kui vaja, et tagada selle vastavus direktiivi 2009/65/EÜ artikli 78 lõike 2 ja artikli 79 lõike 1 kohastele investorile esitatava põhiteabe nõuetele. Hea tava kohaselt peaks fondivalitseja vaatama investorile esitatava põhiteabe läbi enne mis tahes uut algatust, mille tulemusel võib fondi osakuid omandada märkimisväärne hulk uusi investoreid.

(12)

Võib juhtuda, et investorile esitatava põhiteabe vormi ja sisu on vaja teatavatel juhtudel kohandada. Seepärast kehtestatakse käesoleva määrusega kõigi eurofondide suhtes kohaldatavad üldeeskirjad, et võtta arvesse teatavat tüüpi eurofondide eripära, nt erinevate investeerimisüksustega või aktsiaklassidega fondid, fondifondi struktuuriga fondid, investor- ja ühiseurofondi struktuuriga fondid ning struktureeritud fondid nagu kapitali kaitsega või muud samalaadsed eurofondid.

(13)

Mitme aktsiaklassiga eurofondide puhul ei tuleks kehtestada kohustust koostada iga sellise aktsiaklassi kohta eraldiseisev investorile esitatava põhiteabe dokument, kui sellega ei kahjustata investorite huvisid. Kahe või enama klassi andmed võib koondada ühtsesse investorile esitatava põhiteabe dokumenti ainult juhul, kui selle tagajärjel ei muutu dokument liiga keeruliseks või sisutihedaks. Teise võimalusena võib valida esindava klassi, kuid ainult juhul, kui eri klassid on piisavalt sarnased, nii et esindava klassi kajastav teave on tõene, selge ja mitteeksitav ka kajastatavate klasside puhul. Selleks et teha kindlaks, kas esindava klassi kasutamine on tõene, selge ja mitteeksitav, tuleks arvesse võtta eurofondi tunnuseid, eri klassidele omaste erinevuste olemust ja igale investorile või investorirühmale pakutavate valikute ulatust.

(14)

Fondifondide puhul esitatakse teave nii, et see kajastaks võrdselt nii eurofondi, millesse investor investeerib, kui ka kõnealuse eurofondi allfonde. Seepärast tuleb fondifondi puhul koostada investorile esitatava põhiteabe dokument põhimõttel, et investor ei soovi või ei vaja, et teda üksikasjalikult teavitatakse iga allfondi konkreetsetest tunnusjoontest, mis tõenäoliselt võivad eurofondi aktiivse valitsemise käigus aja jooksul pidevalt muutuda. Selleks et investorile esitatava põhiteabe dokument kajastaks tõhusalt fondifondi eesmärke ja investeerimispoliitikat, riskitegureid ja tasude struktuuri, peaksid allfonde iseloomustavad andmed olema läbipaistvad.

(15)

Investor- ja ühiseurofondi struktuuri puhul ei tohiks investor-eurofondi riski ja tootluse profiil oluliselt erineda ühiseurofondi investorile esitatava põhiteabe dokumendi vastavas jaos esitatud profiilist, nii et investor-eurofond saaks vajadusel korral kasutada ühiseurofondi investorile esitatava põhiteabe dokumendi koopiat. Kõnealusele teabele tuleks siiski lisada asjakohased märkused või seda tuleks kohandada, kui investor-eurofondi hoitavatest täiendavatest varadest tulenevalt võib tema riskiprofiil ühiseurofondi profiilist erineda, samuti tuleks käsitleda kõnealuse täiendava varaga seotud riske, näiteks juhul, kui kasutatakse tuletisinstrumente. Investor-eurofondi ja ühiseurofondi investeerimise kogukulud tuleks investor-eurofondi investoritele avalikustada.

(16)

Seoses struktureeritud fondidega nagu kapitali kaitsega ja muud samalaadsed eurofondid, tuleks eelmiste perioodide tootluse asemel esitada eeldatavad tootlusstsenaariumid. Prognoositavad tootlusstsenaariumid hõlmavad fondi prognoositava tootluse arvutamist eeldatavalt soodsate, ebasoodsate või neutraalsete turutingimuste korral. Kõnealused stsenaariumid tuleks valida nii, et need vastavalt valemile kajastaksid usaldusväärselt tootluse võimalikke erinevaid tulemusi.

(17)

Kui investorile esitatav põhiteave ja prospekt esitatakse veebilehel või muul püsival andmekandjal kui paberil, tuleks investorite kaitseks võtta täiendavaid kaitsemeetmeid, et tagada teabe esitamine investorite vajadustele vastavas vormis, säilitada esitatava teabe terviklikkus, vältida muudatusi, mis raskendavad teabest arusaamist ja vähendavad selle tõhusust, ning vältida seda, et teabega manipuleeriksid või seda muudaksid kõrvalised isikud. Käesolevas määruses osutatakse püsivat andmekandjat käsitlevatele eeskirjadele, mis on sätestatud komisjoni 10. augusti 2006. aasta direktiivis 2006/73/EÜ (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega), (4) et tagada investorite võrdne kohtlemine ja võrdsed tingimused finantssektoris.

(18)	Selleks et fondivalitsejad ja äriühinguna asutatud fondid saaksid oma tegevust tõhusalt ja tulemuslikult kohandada käesolevas määruses sätestatud uutele nõuetele, tuleks käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev määrata kooskõlas direktiivi 2009/65/EÜ ülevõtmise tähtajaga.

(19)	Tehniliste nõuannete saamiseks on konsulteeritud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komiteega, mis on asutatud komisjoni otsusega 2009/77/EÜ (5).

(20)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISU JA ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 1

Sisu

Käesolevas määruses sätestatakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 75 lõike 2, artikli 78 lõigete 2–5 ja artikli 81 lõike 1 üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

Artikkel 2

Üldpõhimõtted

1.   Käesolevas määruses sätestatud nõudeid kohaldatakse kõigi fondivalitsejate suhtes seoses kõigi nende valitsetavate eurofondidega.

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse kõigi äriühinguna asutatud fondide suhtes, kes ei ole määranud direktiivi 2009/65/EÜ alusel tegevusloa saanud fondivalitsejat.

Artikkel 3

Investorile esitatava põhiteabe dokumendiga seotud põhimõtted

1.   Käesolevas määruses määratakse investorile esitatavat põhiteavet hõlmava dokumendi (edaspidi „investorile esitatava põhiteabe dokument”) vorm ja sisu täpselt kindlaks. Kõnealusesse dokumenti ei lisata muud teavet ega märkusi, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti.

2.   Investorile esitatav põhiteave on tõene, selge ja mitteeksitav.

3.   Investorile esitatava põhiteabe dokument esitatakse sel viisil, et investoril oleks võimalik eristada seda muust teabematerjalist. Eelkõige ei esitata ega edastata seda viisil, mis võib panna investori arvama, et see on vähem oluline kui muu eurofondi ning selle riski ja tootlust käsitlev teave.

II PEATÜKK

INVESTORILE ESITATAVA PÕHITEABE VORM JA ESITUSVIIS

1. JAGU

Dokumendi pealkiri, sisukord ja jagude pealkirjad

Artikkel 4

Dokumendi pealkiri ja sisu

1.   Investorile esitatava põhiteabe dokumendi sisu esitatakse lõigetes 2–13 sätestatud järjekorras.

2.   Investorile esitatava põhiteabe dokumendi esilehe ülaossa märgitakse selgesti eristatavalt pealkiri „Investorile esitatav põhiteave”.

3.   Vahetult pealkirja all esitatakse seletuskiri. Selle sõnastus on järgmine:

„Käesolevas dokumendis esitatakse investorile esitatav põhiteave asjaomase fondi kohta. See ei ole turundusmaterjal. Kõnealuse teabe esitamine on seadusega ette nähtud, et aidata Teil mõista küsimusi ja riske, mis on seotud investeerimisega asjaomasesse fondi. Soovitav on käesolev dokument läbi lugeda, sest see aitab Teil teha teadliku otsuse investeerimise kohta”.

4.   Selgelt eristatavalt märgitakse ka eurofondi tunnused, sealhulgas aktsiaklass või investeerimisüksus. Investeerimisüksuse või aktsiaklassi märkimisel tuleb eurofondi nimi märkida pärast investeerimisüksuse või aktsiaklassi nime. Kui eurofondi, investeerimisüksuse või aktsiaklassi identifitseerimiseks on kasutusel kood, tuleb see märkida eurofondi tunnuste hulgas.

5.   Märgitakse fondivalitseja nimi.

6.   Juhul kui fondivalitseja kuulub õiguslikul, halduslikul või turunduslikul eesmärgil konsolideerimisgruppi, võib märkida kõnealuse konsolideerimisgrupi nime. Lisada võib korporatiivse identiteedi tunnuse, tingimusel, et see ei takista investoritel mõista investeeringu põhielemente ega raskenda investeerimistoodete võrdlemist.

7.   Investorile esitatava põhiteabe dokumendi jagu „Eesmärgid ja investeerimispoliitika” sisaldab käesoleva määruse III peatüki 1. jaos sätestatud teavet.

8.   Investorile esitatava põhiteabe dokumendi jagu „Riski ja tootluse profiil” sisaldab käesoleva määruse III peatüki 2. jaos sätestatud teavet.

9.   Investorile esitatava põhiteabe dokumendi jagu „Tasud” sisaldab käesoleva määruse III peatüki 3. jaos sätestatud teavet.

10.   Investorile esitatava põhiteabe dokumendi jagu „Eelmiste perioodide tootlus” sisaldab käesoleva määruse III peatüki 4. jaos sätestatud teavet.

11.   Investorile esitatava põhiteabe dokumendi jagu „Praktiline teave” sisaldab käesoleva määruse III peatüki 5. jaos sätestatud teavet.

12.   Tegevusloa andmed esitatakse järgmises märkuses:

„Kõnealusele fondile on antud tegevusluba [liikmesriigi nimi] ja fondi üle teostab järelevalvet [pädeva asutuse nimi]”.

Juhul kui eurofondi valitseb direktiivi 2009/65/EÜ artikli 16 kohaste õiguste alusel tegutsev fondivalitseja, lisatakse täiendav märkus:

„Kõnealusele fondivalitsejale on antud tegevusluba [liikmesriigi nimi] ja fondivalitseja üle teostab järelevalvet [pädeva asutuse nimi]”.

13.   Avaldamist käsitlev teabe esitatakse järgmises märkuses:

„Käesolev investorile esitatav põhiteave on täpne [avaldamise kuupäev] seisuga.”

2. JAGU

Väljendusviis, pikkus ja esitusviis

Artikkel 5

Esitus- ja väljendusviis

1.   Investorile esitatava põhiteabe dokumendi puhul järgitakse järgmist:

a)	dokument esitatakse ja vormistatakse nii, et see oleks kergesti loetav, kasutades selleks loetavas suuruses tähemärke;

b)

teavet väljendatakse selgelt ja edastatakse kirjalikult, kasutades väljendusviisi, mis aitab investoritel edastatavat teavet mõista ja mille puhul järgitakse järgmist: i) kasutatav väljendusviis on selge, täpne ja arusaadav; ii) erialase keele kasutamist välditakse; iii) tehnilisi mõisteid välditakse, kui selle asemel saab kasutada tavasõnu;

c)	keskendutakse põhiteabele, mida investorid vajavad.

2.   Erinevate värvide kasutamise korral ei tohiks need piirata teabe arusaadavust juhul, kui investorile esitatava põhiteabe dokument trükitakse või kopeeritakse must-valgelt.

3.   Juhul kui teabe esitamisel kasutatakse fondivalitseja või teda hõlmava konsolideerimisgrupi korporatiivse identiteedi tunnust, ei tohi see investori tähelepanu hajutada ega teksti varjutada.

Artikkel 6

Pikkus

Investorile esitatava põhiteabe dokumendi maht ei ületa printimisel kahte A4-formaadis paberilehte.

III PEATÜKK

INVESTORILE ESITATAVA PÕHITEABE DOKUMENDI JAGUDE SISU

1. JAGU

Eesmärgid ja investeerimispoliitika

Artikkel 7

Kirjelduse konkreetne sisu

1.   Investorile esitatava põhiteabe dokumendi jaos „Eesmärgid ja investeerimispoliitika” sisalduv kirjeldus hõlmab eurofondi olulisi tunnuseid, millest tuleks investoreid teavitada, isegi kui kõnealused tunnused ei kuulu prospektis esitatud eesmärkide ja investeerimispoliitika kirjelduse hulka, sealhulgas järgmist:

a)	selliste nõuetele vastavate finantsinstrumentide põhiliigid, kuhu investeeritakse;

b)	võimalus, et investorid võivad eurofondi osakud nõudmise korral tagasi anda, lisades sellele märkusele hinnangu osakute tagasivõtmistehingute sageduse kohta;

c)	kas eurofondil on konkreetne sihteesmärk seoses mis tahes tööstusliku, geograafilise või muu turusektoriga või teatava varaklassiga;

d)	kas eurofond võimaldab lubatud ulatuses teha valikuid seoses teatavate investeeringutega ja kas selline lähenemisviis hõlmab võrdlusalust või osutab sellele, kui jah, siis märgitakse see;

e)	kas dividenditulu jaotatakse või reinvesteeritakse.

Punkti d kohaldamisel, kui osutatakse võrdlusalusele, märgitakse olemasoleva valikuvabaduse ulatus seoses kõnealuse võrdlusalusega, ning kui eurofondil on indeksit järgiv eesmärk, märgitakse ka see.

2.   Seni kuni see on asjakohane, hõlmab lõikes 1 osutatud kirjeldus järgmist teavet:

a)	kas eurofond investeerib võlakirjadesse ning märge selle kohta, kas need on välja lasknud ettevõtted, valitsused või muud üksused, ja vajaduse korral reitingu miinimumnõudeid;

b)

kui eurofond on struktureeritud fond, kõigi selliste elementide lihtne selgitus, mida on vaja, et õigesti aru saada väljamaksete struktuurist ja teguritest, mis võivad mõjutada tootlust, sealhulgas vajaduse korral viited üksikasjalikele andmetele prospektis esitatud algoritmi ja selle toimimise kohta;

c)	kui varasid valitakse konkreetsete kriteeriumide järgi, kõnealuste kriteeriumide selgitus, nagu kasv, väärtus või suured dividendid.

d)	kui kasutatakse teatavaid vara valitsemise tehnikaid, mis võivad hõlmata riskide maandamist, arbitraaži või finantsvõimendust, selliste tegurite lihtne selgitus, mis võivad mõjutada eurofondi tootlust;

e)	kui portfelli tehingukulud võivad eurofondi valitud strateegia tõttu oluliselt mõjutada tootlust, märkus selle kohta, selgitades samas, et portfelli tehingukulud makstakse fondi varadest lisaks käesoleva peatüki 3. jaos sätestatud tasudele;

f)	kui prospektis või mis tahes turundusdokumendis soovitatakse eurofondi osakuid hoida vähemalt teatava minimaalse aja jooksul või kui on märgitud, et minimaalne aeg on investeerimisstrateegia oluline element, märkus järgmises sõnastuses:

„Soovitus: asjaomane fond ei pruugi sobida investoritele, kes kavatsevad oma raha välja võtta [ajavahemik] jooksul”.

3.   Lõigete 1 ja 2 kohane teave eristab investeerimise erinevaid kategooriaid, mida on käsitletud lõike 1 punktides a ja c ning lõike 2 punktis a, ja kõnealuste investeeringute tegemiseks fondivalitseja poolt kohaldatavaid lähenemisviise, mida on käsitletud lõike 1 punktis d ning lõike 2 punktides b, c ja d.

4.   Investorile esitatava põhiteabe dokumendi jagu „Eesmärgid ja investeerimispoliitika” võib lisaks lõikes 2 loetletud elementidele sisaldada muid elemente, sealhulgas eurofondi investeerimisstrateegia kirjeldust, kui kõnealused elemendid on vajalikud, et asjakohaselt kirjeldada eurofondi eesmärke ja investeerimispoliitikat.

2. JAGU

Riski ja tootluse profiil

Artikkel 8

Võimalike riskide ja tootluste, sealhulgas sünteetilise näitaja kasutamise selgitus

1.   Investorile esitatava põhiteabe dokumendi jagu „Riski ja tootluse profiil” hõlmab sünteetilist näitajat, millele lisatakse:

a)	jutustav selgitus näitaja ja selle peamiste piirangute kohta;

b)	jutustav selgitus selliste riskide kohta, mis on eurofondi puhul väga olulised ja mida sünteetiline näitaja asjakohaselt ei hõlma.

2.   Lõikes 1 osutatud sünteetiline näitaja esitatakse kategooriatena arvskaalal ning eurofond määratakse ühte kategooriasse. Sünteetilise näitaja esitamisel järgitakse I lisas sätestatud nõudeid.

3.   Lõike 1 kohase sünteetilise näitaja arvutamise käik ja näitaja mis tahes hilisem läbivaatamine dokumenteeritakse asjakohaselt.

Fondivalitsejad säilitavad näitaja arvutamist käsitlevad andmed vähemalt viie aasta jooksul. Struktureeritud fondide puhul pikendatakse kõnealust perioodi viie aastani pärast tähtaega.

4.   Lõike 1 punktis a osutatud jutustav selgitus hõlmab järgmist teavet:

a)	märkus selle kohta, et sünteetilise näitaja arvutamisel kasutatud varasemad andmed ei pruugi olla usaldusväärsed näitajad eurofondi tulevase riskiprofiili hindamisel;

b)	märkus selle kohta, et osutatud riski- ja tootluskategooria ei pruugi jääda samale tasemele ja et eurofondi asjakohane kategooria võib aja jooksul muutuda;

c)	märkus selle kohta, et madalaim kategooria ei tähenda riskivaba investeeringut;

d)	lühiselgitus selle kohta, miks eurofond kuulub teatavasse kategooriasse;

e)	üksikasjalikud andmed eurofondi pakutava mis tahes kapitaligarantii või -kaitse olemuse, kestvuse ja sisu kohta, sealhulgas osakute tagasivõtmise võimalik mõju väljaspool ajavahemikku, mil on tagatud kapitaligarantii või -kaitse.

5.   Lõike 1 punktis b osutatud jutustav selgitus hõlmab järgmiseid riskikategooriaid, kui need on olulised:

a)	krediidirisk, kui oluline osa investeeringutest on tehtud võlainstrumentidesse;

b)	likviidsusrisk, kui oluline osa investeeringutest on tehtud finantsinstrumentidesse, mis on piisavalt likviidsed, kuid võivad teatavatel tingimustel olla suhteliselt vähelikviidsed, nii et see mõjutab kogu eurofondi likviidsusriski;

c)	vastaspoolerisk, kui fondil on kolmanda poole antud garantii või kui investeeringu riskipositsioon tuleneb olulisel määral ühest või mitmest vastaspoolega sõlmitud lepingust;

d)	operatsioonirisk ja varade hoidmisega seotud riskid;

e)	direktiivi 2009/65/EÜ artikli 50 lõike 1 punktis g osutatud selliste finantstehnikate mõju, nagu eurofondi riskiprofiili mõjutavad tuletisinstrumentide lepingud, kui kõnealuseid tehnikaid kasutatakse alusvaraga seotud riskipositsiooni võtmiseks, suurendamiseks või vähendamiseks.

Artikkel 9

Riskide tuvastamise, täpsustamise ja esitamise põhimõtted

Artikli 8 lõike 1 punktis b osutatud riskid tuvastatakse ja täpsustatakse kooskõlas riskide tuvastamise, mõõtmise ja jälgimise sisekorraga, mille eurofondi fondivalitseja kehtestab vastavalt direktiivile 2010/43 /EL. Kui fondivalitseja valitseb mitut eurofondi, tuvastatakse ja täpsustatakse riskid järjepideval viisil.

3. JAGU

Tasud

Artikkel 10

Tasude esitamine

1.   Investorile esitatava põhiteabe dokumendi jaos „Tasud” esitatakse tasud II lisaga ettenähtud tabeli vormis.

2.   Lõikes 1 osutatud tabel täidetakse järgmiste nõuete kohaselt:

a)	sisenemis- ja väljumistasud esitatakse maksimaalse protsendina, mille võib maha arvata rahalistest kohustustest, mis on investoril eurofondi ees;

b)	konkreetse arvuna esitatakse eurofondi poolt aasta jooksul võetavad tasud, nn „jooksvad tasud”, mis hõlmavad kõiki aastatasusid ja muid makseid, mida võetakse eurofondi varadest kindlaksmääratud ajavahemiku tagant ja mis põhinevad eelmise aasta näitajatel;

c)	tabelis loetletakse ja täpsustatakse eurofondi kõik teatavatel konkreetsetel tingimustel võetavad tasud, samuti tasu arvutamise alus ja see, millal tasu kohaldatakse.

Artikkel 11

Tasude kirjeldus ja märkus tasude olulisuse kohta

1.   Jaos „Tasud” esitatakse jutustav selgitus iga tabelis märgitud tasu kohta, sealhulgas järgmine teave:

a)

seoses sisenemis- ja väljumistasudega: i) märgitakse selgelt, et esitatud on tasude maksimummäärad ja et teatavatel juhtudel tuleb investoril maksta vähem; ii) lisatakse märkus selle kohta, et investor saab teavet tegelike väljumis- ja sisenemistaude kohta oma finantsnõustajalt või isikult, kes talle teenust vahendab;

b)	seoses jooksvate tasudega märgitakse, et jooksvate tasude näitaja põhineb eelmise [kuu/aasta] lõppenud aasta kuludel ja see võib olla teatavatel juhtudel aastate lõikes erineda.

2.   Jakku „Tasud” lisatakse märkus tasude olulisuse kohta, milles osutatakse selgelt, et investoritelt võetavaid tasusid kasutatakse eurofondi tegevuskulude, sealhulgas turundus- ja turustuskulude katmiseks, ja et kõnealused tasud vähendavad investeeringu võimalikku kasvu.

Artikkel 12

Lisanõuded

1.   Tasude struktuuri kõik elemendid esitatakse võimalikult selgelt, et investorid saaksid hinnata tasude kogumõju.

2.   Kui portfelli tehingukulud võivad eurofondi valitud strateegia tõttu oluliselt mõjutada tootlust, tuleb selle kohta vastavalt artikli 7 lõike 2 punktile e teha märkus jaos „Eesmärgid ja investeerimispoliitika”.

3.   Tulemustasu avalikustatakse vastavalt artikli 10 lõike 2 punktile c. Eurofondi eelmisel majandusaastal väljamakstud tulemustasu esitatakse protsendina.

Artikkel 13

Erijuhud

1.   Kui uus eurofond ei saa täita artikli 10 lõike 2 punktis b ja artikli 11 lõike 1 punktis b esitatud nõudeid, määratakse jooksvad tasud kindlaks hinnanguliselt, tuginedes prognoositavatele kogutasudele.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)	kõikehõlmavat fikseeritud tasu kohaldavate fondide puhul, kui selle asemel märgitakse kõnealune fikseeritud tasu;

b)	tasude ülemmäära sätestanud fondide puhul, kui selle asemel märgitakse kõnealune ülemmäär ja kui fondivalitseja kohustub avaldatud näitajat järgima ja kandma ise kõik kulud, mis ületavad kõnealust ülemmäära.

Artikkel 14

Ristviited

Jakku „Tasud” lisatakse vajaduse korral ristviited eurofondi prospekti osadele, kust võib leida täiendavat teavet, sealhulgas teavet tulemustasude ja nende arvutamisviisi kohta.

4. JAGU

Eelmiste perioodide tootlus

Artikkel 15

Eelmiste perioodide tootluse esitamine

1.   Eurofondi eelmiste perioodide tootlust käsitlev teave esitatakse tulpdiagrammina, mis hõlmab eurofondi tootlust vähemalt kümne viimase aasta jooksul.

Esimeses lõigus osutatud tulpdiagramm peab olema loetav, kuid selle suurus ei tohi mingil juhul ületada investorile esitatava põhiteabe dokumendi poolt lehekülge.

2.   Vähem kui viis tervet kalendriaastat tegutsenud eurofondide puhul hõlmab tootlust käsitlev teave ainult viis viimast aastat.

3.   Iga aasta puhul, mille kohta ei ole andmeid, märgitakse ainult kuupäev ilma igasuguste muude märkusteta.

4.   Seoses eurofondidega, mille puhul ei ole veel terve kalendriaasta tootlust kajastavaid andmeid, lisatakse märkus, et puuduvad piisavad andmeid, et anda investoritele kasulikku teavet fondi eelmiste perioodide tootluse kohta.

5.   Tulpdiagrammile lisatakse selgelt eristatavalt märkused, mis:

a)	hoiatavad, et eelmiste perioodide tootlus ei pruugi olla tulevase tootluse asjakohane näitaja;

b)	kirjeldavad lühidalt, milliseid kulusid ja tasusid on eelmiste perioodide tootluse arvutamisel arvesse võetud ja millised on välja jäetud;

c)	osutavad fondi asutamise aastale;

d)	osutavad vääringule, milles eelmiste perioodide tootlus on arvutatud.

Punktis b sätestatud nõudeid ei kohaldata eurofondide suhtes, millel ei ole sisenemis- või väljumistasusid.

6.   Investorile esitatava põhiteabe dokumendis ei märgita eelmiste perioodide tootlust kajastavaid andmeid üheski seoses jooksva kalendriaasta mis tahes osaga.

Artikkel 16

Eelmiste perioodide tootluse arvutamise metoodika

Eelmiste perioodide tootluse arvutamisel tuginetakse eurofondi varade puhasväärtusele ja eeldusele, et fondi mis tahes jaotatav tulu on reinvesteeritud.

Artikkel 17

Oluliste muudatuste mõju ja käsitlemine

1.   Kui artiklis 15 osutatud tulpdiagrammiga hõlmatud ajavahemikul on eurofondi eesmärke ja investeerimispoliitikat oluliselt muudetud, näidatakse jätkuvalt oluliste muudatuste eelset eurofondi eelmiste perioodide tootlust.

2.   Lõikes 1 osutatud oluliste muudatuste eelne periood kajastatakse tulpdiagrammis ja sellele lisatakse selge hoiatus, et tootlus saavutati tingimustes, mis praegu enam ei kehti.

Artikkel 18

Võrdlusaluse kasutamine koos eelmiste perioodide tootlusega

1.   Kui investorile esitatava põhiteabe dokumendi jaos „Eesmärgid ja investeerimispoliitika” osutatakse võrdlusalusele, lisatakse diagrammi igale eurofondi eelmiste perioodide tootlust kajastavale tulbale kõnealuse võrdlusaluse tootlust kajastav tulp.

2.   Eurofondide puhul, millel puudub eelmiste perioodide tootlus viie või kümne aasta kohta, ei esitata võrdlusalust nende aastate kohta, mil eurofond ei tegutsenud.

Artikkel 19

Modelleeritud andmete kasutamine eelmiste perioodide tootluse kajastamisel

1.   Modelleeritud tootluse kasutamine ajavahemiku puhul, mil andmed puuduvad, on lubatud ainult järgmistel juhtudel, tingimusel, et kõnealused tootlusandmed on tõesed, selged ja mitteeksitavad:

a)	olemasoleva eurofondi või investeerimisüksuse uue aktsiaklassi tootlust võib modelleerida teise aktsiaklassi tootluse alusel, tingimusel, et kahe aktsiaklassi osakaal eurofondi varades ei erine oluliselt;

b)

investor-eurofond võib modelleerida oma tootlust ühiseurofondi tulemuste alusel, tingimusel, et täidetud on üks järgmistest tingimustest: i) investor-eurofondi strateegia ja eesmärgid ei võimalda tal hoida muid varasid, kui ühiseurofondi osakud ja lisakäibekapital; ii) investor-eurofondi näitajad ei erine oluliselt ühiseurofondi näitajatest.

2.   Kõigil juhtudel, mil tootlus on modelleeritud lõike 1 kohaselt, on tulpdiagrammil selgelt eristatav märkus selle kohta, et tootlus on modelleeritud.

3.   Õiguslikku vormi muutnud eurofond, kes on jätkuvalt asutatud samas liikmesriigis, säilitab tootlust kajastavad andmed ainult juhul, kui liikmesriigi pädev asutus põhjendatult leiab, et õigusliku vormi muutus ei mõjuta eurofondi tootlust.

4.   Direktiivi 2009/65/EÜ artikli 2 lõike 1 punki p alapunktides i ja iii osutatud ühinemiste korral säilitatakse investorile esitatava põhiteabe dokumendis ainult ühendava eurofondi eelmiste perioodide tootluse andmed.

5. JAGU

Praktiline teave ja ristviited

Artikkel 20

Jao „Praktiline teave” sisu

1.   Investorile esitatava põhiteabe dokumendi jagu „Praktiline teave” sisaldab järgmist teavet, mis on oluline kõigi selliste liikmesriikide investoritele, kus eurofondi turustatakse:

a)	depositooriumi nimi;

b)	kust ja kuidas saada täiendavat teavet eurofondi kohta, samuti fondi prospekti, viimase aastaaruande ja varasemate poolaastaaruannete koopiaid, märkides samas, millises keeles on kõnealused dokumendid kättesaadavad ja et neid võib saada tasuta;

c)	kust ja kuidas saada praktilist teavet, sealhulgas kust leida teavet osakute kõige värskemate hindade kohta;

d)	märkus, et eurofondi päritoluliikmesriigi maksuseadused võivad mõjutada investori maksupositsiooni;

e)	järgmine märkus:

„[Märkida äriühinguna asutatud fondi või fondivalitseja nimi] võidakse vastutusele võtta ainult käesolevas dokumendis esitatud selliste märkuste alusel, mis on eksitavad, ebatäpsed või ei ole kooskõlas eurofondi prospekti asjakohaste osadega.”

2.   Kui investorile esitatava põhiteabe dokument käsitleb eurofondi investeerimisüksust, hõlmab jagu „Praktiline teave” artikli 25 lõikes 2 täpsustatud teavet, sealhulgas investori õigust vahetada investeerimisüksusi.

3.   Vajaduse korral esitatakse investorile esitatava põhiteabe dokumendi jaos „Praktiline teave” artikli 26 kohaselt nõutav teave olemasolevate aktsiaklasside kohta.

Artikkel 21

Muudele teabeallikatele osutavate ristviidete kasutamine

1.   Ristviiteid muudele teabeallikatele, sealhulgas prospektile ja aasta- või poolaastaaruannetele, võib lisada investorile esitatava põhiteabe dokumenti tingimusel, et kogu teave, mis on investorile vajalik investeeringu põhielementide mõistmiseks, on esitatud ka investorile esitatava põhiteabe dokumendis.

Ristviiteid lubatakse teha eurofondi või fondivalitseja veebilehe, sealhulgas mis tahes sellise veebilehe osale, milles on esitatud prospekt ja perioodilised aruanded.

2.   Lõikes 1 osutatud ristviited juhivad investori asjakohase teabeallika konkreetsesse jakku. Investorile esitatava põhiteabe dokumendis võib kasutada mitut erinevat ristviidet, kuid seda tuleks teha võimalikult vähe.

6. JAGU

Investorile esitatava põhiteabe dokumendi läbivaatamine ja muutmine

Artikkel 22

Investorile esitatava põhiteabe läbivaatamine

1.   Fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond tagab, et investorile esitatav põhiteave vaadatakse läbi vähemalt iga 12 kuu tagant.

2.   Investorile esitatav põhiteave vaadatakse läbi enne prospekti, fonditingimuste või äriühinguna asutatud fondi põhikirja kavandatud muutmist, kui kõnealused muudatused ei kuulu lõike 1 kohasele läbivaatamisele.

3.   Investorile esitatav põhiteave vaadatakse läbi enne või pärast mis tahes muudatusi, mis võivad oluliselt mõjutada investorile esitatava põhiteabe dokumendis sisalduvat teavet.

Artikkel 23

Muudetud versiooni avaldamine

1.   Kui artikli 22 kohase läbivaatamise käigus selgub, et investorile esitatava põhiteabe dokumenti tuleb muuta, tehakse muudetud versioon kättesaadavaks viivitamata.

2.   Kui investorile esitatava põhiteabe dokumendi muudatus tulenes fondivalitseja oodatavast otsusest, sealhulgas prospekti, fonditingimuste või äriühinguna asutatud fondi põhikirja muudatustest, tehakse investorile esitatava põhiteabe dokumendi muudetud versioon kättesaadavaks enne muudatuste jõustumist.

3.   Investorile esitatava põhiteabe dokument, mis sisaldab eurofondi nõuetekohaselt muudetud eelmiste perioodide tootlust, tehakse kättesaadavaks hiljemalt 35. tööpäeval pärast iga aasta 31. detsembrit.

Artikkel 24

Tasude struktuuri olulised muudatused

1.   Tasusid käsitlev teave kajastab nõuetekohaselt tasude struktuuri mis tahes muudatusi, mis tulenevad investori makstavate ühekordsete tasude maksimaalse lubatud määra suurendamisest.

2.   Kui artikli 10 lõike 2 punkti b kohaselt arvutatud jooksvad tasud ei ole enam usaldusväärsed, arvutab fondivalitseja selle asemel jooksvate tasude näitaja, mis tema põhjendatud hinnangul osutab summale, mida eurofond peab tulevikus tõenäoliselt maksma.

Tasude muutuse kohta lisatakse järgmine märkus:

„Asjaomane jooksvate tasude näitaja kajastab prognoositavaid tasusid. [Lühipõhjendus selle kohta, miks varasematel andmetel põhineva näitaja asemel kasutatakse prognoosidel põhinevat näitajat.] Eurofondi majandusaasta aruandes esitatakse iga aasta puhul üksikasjalikud andmed makstud tasude kohta.”

IV PEATÜKK

TEATAVAD EUROFONDISTRUKTUURID

1. JAGU

Investeerimisüksused

Artikkel 25

Investeerimisüksused

1.   Kui eurofond koosneb kahest või enamast investeerimisüksusest, koostatakse iga investeerimisüksuse kohta eraldi investorile esitatava põhiteabe dokument.

2.   Iga lõike 1 kohane investorile esitatava põhiteabe dokumendi jaos „Praktiline teave” esitatakse järgmine teave:

a)	et investorile esitatava põhiteabe dokumendis kirjeldatakse eurofondi üksust ning vajaduse korral, et prospekt ja perioodilised aruanded koostatakse kogu eurofondi kohta, mis on nimetatud investorile esitatava põhiteabe dokumendi alguses;

b)	kas iga üksuse varad ja kohustised on seadusjärgselt eraldatud ning kuidas see võib investorit mõjutada;

c)	kas investoril on õigus vahetada ühe üksuse osakutesse tehtud investeering teise üksuse osakute vastu; kui jah, siis kust saada teavet kõnealuse õiguse kasutamise kohta.

3.   Kui fondivalitseja kehtestab investorile tasu lõike 2 punki c kohase investeeringu vahetamise eest ja kui kõnealune tasu erineb standardsest osakute ostu- või müügitasust, märgitakse kõnealune tasu eraldi investorile esitatava põhiteabe dokumendi jaos „Tasud”.

2. JAGU

Aktsiaklassid

Artikkel 26

Investorile esitatav põhiteave aktsiaklasside kohta

1.   Kui eurofond hõlmab mitut osaku- või aktsiaklassi, koostatakse investorile esitatava põhiteabe dokument iga osaku- või aktsiaklassi kohta.

2.   Investorile esitatavat põhiteavet, mis on asjakohane sama eurofondi kahe või enama klassi puhul, võib esitada ühtse dokumendina tingimusel, et kõnealune dokument vastab täielikult II peatüki 2. jaos sätestatud nõuetele, mis muu hulgas käsitlevad ka dokumendi pikkust.

3.   Fondivalitseja võib eurofondi ühe või mitme klassi kajastamiseks valida ühe esindava klassi, tingimusel, et valik on kõnealuste muude klasside potentsiaalsete investorite jaoks tõene, selge ja mitteeksitav. Sel juhul täpsustatakse investorile esitatava põhiteabe dokumendi jaos „Riski ja tootluse profiil” olulisi riske, mis on seotud muude kajastatavate klassidega. Esindaval klassil põhinevat investorile esitatava põhiteabe dokumenti võib esitada muude klasside investoritele.

4.   Erinevaid klasse ei koondata ühte lõikes 3 osutatud esindavasse klassi.

5.   Fondivalitseja säilitab andmed muude klasside kohta, mida lõikes 3 osutatud esindav klass kajastab, ja põhjendab esindava klassi valikut.

Artikkel 27

Praktilist teavet kajastav jagu

Vajaduse korral lisatakse investorile esitatava põhiteabe dokumendi jakku „Praktiline teave” märkus selle kohta, milline klass on esindavaks klassiks valitud, kasutades eurofondi prospektis määratud nimetust.

Samuti märgitakse kõnealuses jaos, kust investorid saavad teavet eurofondi muude klasside kohta, mida turustatakse nende liikmesriigis.

3. JAGU

Fondifondid

Artikkel 28

Eesmärgid ja investeerimispoliitika

Kui eurofond investeerib olulise osa oma varadest teise eurofondi või direktiivi 2009/65/EÜ artikli 50 lõike 1 punktis e osutatud muudesse investeerimisfondidesse, hõlmab kõnealuse eurofondi eesmärkide ja investeerimispoliitika kirjeldus, mis on esitatud investorile esitatava põhiteabe dokumendis, lühiselgitust selle kohta, kuidas teisi investeerimisfonde jooksvalt valitakse.

Artikkel 29

Riski ja tootluse profiil

Artikli 8 lõike 1 punktis b osutatud riskitegurite jutustavas selgituses võetakse arvesse igast allfondist tulenevaid riske sel määral, mil need võivad oluliselt mõjutada kogu eurofondi.

Artikkel 30

Tasude jagu

Tasude kirjeldamisel võetakse arvesse kõiki tasusid, mida eurofond peab allfondi investorina maksma. Kõiki allfondi poolt kohaldatavaid sisenemis- ja väljumistasusid ning jooksvaid tasusid tuleb kajastada eurofondi enda tegevuskulude arvutamisel.

4. JAGU

Investor-eurofondid

Artikkel 31

Eesmärgid ja investeerimispoliitika

1.   Direktiivi 2009/65/EÜ artiklis 58 määratletud investor-eurofondide puhul hõlmab investorile esitatav põhiteave eesmärkide ja investeerimispoliitika kirjeldust ning teavet investor-eurofondi selliste varade osakaalu kohta, mis on investeeritud ühiseurofondi.

2.   Samuti tuleks investorile esitatav põhiteabe dokumendis kirjeldada ühiseurofondi eesmärke ja investeerimispoliitikat ja lisada sinna vajaduse korral kas:

i)	märkus selle kohta, et investor-eurofondi tootlus saab olema ühiseurofondi tootlusega väga sarnane, või

ii)	selgitus selle kohta, kuidas ja miks investor-eurofondi ja ühiseurofondi tootlus võib erineda.

Artikkel 32

Riski ja tootluse profiil

1.   Kui investor-eurofondi riski ja tootluse profiil erineb mingis osas oluliselt ühiseurofondi profiilist, tuleb see ära märkida ja selle põhjuseid selgitada investorile esitatava põhiteabe dokumendi jaos „Riski ja tootluse profiil”.

2.   Mis tahes likviidsusriski ning ühiseurofondi ja investor-eurofondi vahel kehtestatud ostu- ja tagasivõtmiskorda selgitatakse investorile esitatava põhiteabe dokumendi jaos „Riski ja tootluse profiil”.

Artikkel 33

Tasud

Investorile esitatava põhiteabe dokumendi jagu „Tasud” hõlmab nii kulusid, mis on seotud investeerimisega investor-eurofondi, kui ka mis tahes tasusid, mida ühiseurofond võib nõuda investor-eurofondilt.

Lisaks koondatakse investor-eurofondi jooksvatesse tasudesse kokku nii investor-eurofondi kui ka ühiseurofondi jooksvad tasud.

Artikkel 34

Praktilist teavet kajastav jagu

1.   Investor-eurofondi puhul investorile esitatava põhiteabe dokumendi jagu „Praktiline teave” sisaldab konkreetset investor-eurofondi iseloomustavat teavet.

2.   Lõikes 1 osutatud teave hõlmab järgmist::

a)	märkus selle kohta, et ühiseurofondi prospekt, investorile esitatava põhiteabe dokument ja perioodilised aruanded on investoritele nõudmise korral kättesaadavad, samuti selle kohta, kuidas ja mis keeles saab neid omandada;

b)	kas punktis a osutatud dokumendid on kättesaadavad ainult paberkandjal või muul püsival andmekandjal ja kas mõne sellise dokumendi eest tuleb maksta, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 2009/65/EÜ artikli 63 lõike 5 kohast tasuta esitamise nõuet;

c)	kui ühiseurofond ja investor-eurofond on asutatud eri liikmesriikides ja see asjaolu võib mõjutada investor-eurofondi maksustamist, lisatakse selle kohta märkus.

Artikkel 35

Eelmiste perioodide tootlus

1.   Investor-eurofondi puhul investorile esitatava põhiteabe dokumendis kajastatakse investor-eurofondi eelmiste perioodide tootlust, mitte ühiseurofondi eelmiste perioodide tootlust.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata:

a)	kui investor-eurofond kasutab võrdlusalusena ühiseurofondi eelmiste perioodide tootlust või

b)	kui investor-eurofond käivitati investor-eurofondina pärast ühiseurofondi käivitamist ja kui artiklis 19 sätestatud tingimused on täidetud ja kui ühiseurofondi eelmiste perioodide tootluse põhjal on esitatud modelleeritud tootlus aastate kohta, mil investor-eurofond veel ei tegutsenud või

c)

kui investor-eurofondil on võimalik esitada selliste eelmiste perioodide tootlust käsitlevad andmed, mil ta investor-eurofondina veel ei tegutsenud, ja kui kõnealused andmed asjakohaste aastate kohta esitatakse tulpdiagrammil, kusjuures olulised muudatused on kajastatud vastavalt artikli 17 lõikele 2.

5. JAGU

Struktureeritud eurofondid

Artikkel 36

Tootlusstsenaariumid

1.   Struktureeritud eurofondide puhul koostatav investorile esitatava põhiteabe dokument ei sisalda jagu „Eelmiste perioodide tootlus”.

Käesoleva jao kohaldamisel käsitletakse struktureeritud eurofondidena eurofonde, kes tagavad investoritele teatavatel kindlaksmääratud kuupäevadel algoritmil põhinevad väljamaksed, mis on seotud finantsvarade, indeksite, võrdlusportfellide või samalaadsete eurofondide tootlusega või hinnamuutustega või muude selliste tingimustega realiseerumisega, mis on seotud finantsvarade, indeksite või võrdlusportfellide või samalaadsete eurofondidega.

2.   Struktureeritud eurofondide puhul koostatav investorile esitatava põhiteabe dokumendi jagu „Eesmärgid ja investeerimispoliitika” sisaldab selgitust selle kohta, kuidas valem toimib või kuidas väljamaksed arvutatakse.

3.   Lõikes 2 osutatud selgitusele lisatakse joonis, mis kirjeldab eurofondi potentsiaalse tootluse vähemalt kolme stsenaariumit. Asjakohased stsenaariumid valitakse nii, et demonstreerida asjaolusid, mil valemi kohaselt arvutades võidakse tulemuseks saada madal, keskmine või kõrge tootlus, sealhulgas vajaduse korral negatiivne tootlus investori jaoks.

4.   Lõikes 3 osutatud stsenaariumid peavad võimaldama investoril täielikult aru saada valemil põhineva arvutamise mehhanismi mõjust.

Stsenaariumid esitatakse tõesel, selgel ja mitteeksitaval viisil, mis on tõenäoliselt arusaadav keskmisele jaeinvestorile. Eelkõige ei tohiks kõnealused stsenaariumid kunstlikult võimendada eurofondi lõpptootluse olulisust.

5.   Lõikes 3 osutatud stsenaariumid põhinevad põhjendatud ja konservatiivsetel prognoosidel tulevaste turutingimuste ja hinnaliikumiste kohta.

Kui valemi kohaselt on investoril võimalik saada olulist varalist kahju, nagu kapitaligarantii korral, mis toimib ainult teatavatel tingimustel, tuleb kõnealust kahju asjakohaselt kirjeldada, isegi kui vastavate turutingimuste tõenäosus on väike.

6.   Lõikes 3 osutatud stsenaariumidele lisatakse märkus selle kohta, et kõnealused stsenaariumid on lisatud valemi illustreerimiseks ja need ei kajasta tulevikuprognoose. Tuleb selgelt märkida, et osutatud stsenaariumide realiseerumise tõenäosus ei pruugi olla sama.

Artikkel 37

Pikkus

Struktureeritud eurofondide puhul ei ületa investorile esitatava põhiteabe dokumendi maht printimisel kolme A4-formaadis paberilehte.

V PEATÜKK

PÜSIV ANDMEKANDJA

Artikkel 38

Tingimused, mida kohaldatakse investorile esitatava põhiteabe või prospekti esitamisel veebilehel või muul püsival andmekandjal kui paberil

1.   Kui direktiivi 2009/65/EÜ kohaldamisel esitatakse investorile esitatav põhiteave või prospekt veebilehel või muul püsival andmekandjal kui paberil, peavad olema täidetud järgmised tingimused:

a)	investorile esitatava põhiteabe või prospekti esitamine asjaomasel püsival andmekandjal vastab tingimustele, milles fondivalitseja ja investori vaheline äritegevus toimub või hakkab toimuma, ning

b)	kui isikule, kellele investorile esitatav põhiteave või prospekt esitatakse, antakse valida paberil või asjaomasel muul püsival andmekandjal esitatava teabe vahel, teeb see isik valiku selgelt viimase kasuks.

2.   Kui investorile esitatav põhiteave või prospekt esitatakse veebilehel ja kõnealune teave ei ole investorile adresseeritud isiklikult, peavad lisaks olema täidetud järgmised tingimused:

a)	kõnealuse teabe esitamine asjaomasel andmekandjal vastab kontekstile, milles fondivalitseja ja investori vahelist äritegevust läbi viiakse või hakatakse läbi viima;

b)	investor peab andma oma selge nõusoleku kõnealuse teabe esitamiseks asjaomases vormis;

c)	investorit tuleb elektrooniliselt teavitada veebilehe aadressist ja kohast veebilehel, kust teabele juurde pääseb;

d)	teave peab olema ajakohastatud;

e)	teave peab olema kõnealusel veebilehel kättesaadav pidevalt sellisel ajavahemikul, mille jooksul investoril võib põhjendatult olla vaja sellega tutvuda.

3.   Käesoleva artikli kohaldamisel käsitletakse teabe esitamist elektrooniliselt vastavalt tingimustele, milles fondivalitseja ja investori vaheline äritegevus toimub või hakkab toimuma, asjakohasena, kui on tõendeid, et investoril on pidev juurdepääs Internetile. Sellise tõendina käsitletakse seda, kui investor annab kõnealuse äritegevuse läbiviimiseks oma e-posti aadressi.

VI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 39

Jõustumine

1.   Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. juulist 2011.

---

(1)  ELT L 302, 17.11.2009, lk 32.

(2)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 42.

(3)  ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.

(4)  ELT L 241, 2.9.2006, lk 26.

(5)  ELT L 25, 29.1.2009, lk 18.

---

---

---

---