(1)

Nõukogu 12. detsembri 1972. aasta direktiiviga 72/462/EMÜ terviseohutuse ja veterinaarkontrolli probleemide kohta veiste, lammaste, kitsede ja sigade ning värske liha või lihatoodete impordil kolmandatest riikidest (8) nähti ette koostada loetelu nende riikide või riikide osade kohta, kust liikmesriigid lubavad importida teatavaid elusloomi ja teatavate loomade värsket liha.

(2)

Vastavalt sellele võeti vastu nõukogu 21. detsembri 1976. aasta otsus 79/542/EMÜ, millega koostatakse loetelu kolmandate riikide või kolmandate riikide osade kohta ning sätestatakse loomatervishoiu- ja tervisekaitsenõuded ning veterinaarsertifitseerimise tingimused teatavate elusloomade ja nende värske liha importimisel ühendusse. (9) Kõnealuse otsusega on kehtestatud sanitaarnõuded elusloomade (välja arvatud hobuslaste) ning nende loomade (sealhulgas hobuslaste) värske liha (välja arvatud lihavalmististe) impordiks Euroopa Liitu. Selle otsuse I ja II lisas on esitatud ka nende kolmandate riikide või kolmandate riikide osade loetelu, kust on lubatud ELi importida teatavaid elusloomi ja nende värsket liha, ning veterinaarsertifikaatide näidised.

(3)

Pärast kõnealuse otsuse vastuvõtmist on muudes ELi õigusaktides sätestatud rida uusi loomade ja inimeste terviseohutuse nõudeid, mis moodustavad kõnealuses valdkonnas uue reguleeriva raamistiku. Ühtlasi on direktiiv 72/462/EMÜ tunnistatud kehtetuks direktiiviga 2004/68/EÜ.

(4)

Direktiivi 2004/68/EÜ artiklis 20 on sätestatud, et importi käsitlevad rakenduseeskirjad, mis on koostatud kooskõlas direktiivi 72/462/EMÜ kohaselt vastuvõetud otsustega, muu hulgas otsusega 79/542/EMÜ, jäävad jõusse, kuni need asendatakse uue reguleeriva raamistiku alusel võetud meetmetega.

(5)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/41/EÜ (millega tunnistatakse kehtetuks teatavad direktiivid, mis käsitlevad teatavate inimtoiduks ettenähtud loomse päritoluga toodete tootmise ja turuleviimise toiduhügieeni ning tervishoiunõudeid, ja muudetakse nõukogu direktiive 89/662/EMÜ ja 92/118/EMÜ ning nõukogu otsust 95/408/EÜ) (10) artikli 4 lõikega 3 ei kohaldata direktiivi 72/462/EMÜ alusel vastuvõetud rakenduseeskirju pärast seda, kui on võetud vastu vajalikud sätted määruste (EÜ) nr 852/2004, (EÜ) nr 853/2004, (EÜ) nr 854/2004 või direktiivi 2002/99/EÜ alusel.

(6)

Otsust 79/542/EMÜ on mitu korda muudetud ning uuel reguleerival raamistikul põhinevad importi käsitlevad sätted on juba kõnealusesse otsusesse lisatud. Selguse ja läbipaistvuse huvides tuleks otsusega 79/542/EMÜ ette nähtud meetmed sätestada uues õigusaktis. Käesolev määrus sisaldab kõiki otsuse 79/542/EMÜ sätteid. Seetõttu aegub otsus 79/542/EMÜ käesoleva määruse jõustumisel ning kuni selle sõnaselge tühistamiseni seda enam ei kohaldata.

(7)

Direktiivis 92/65/EMÜ on sätestatud loomatervishoiu nõuded ELi siseseks kauplemiseks elusloomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata kõnealuse direktiivi F lisas osutatud ELi erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks Euroopa Liitu. Vastavalt kõnealusele direktiivile võib nimetatud elusloomi, spermat, munarakke ja embrüoid Euroopa Liitu importida ainult nendest kolmandatest riikidest, mis kuuluvad selles direktiivis osutatud korras koostatud loetelusse. Lisaks peab selliste elusloomadega kaasas olema veterinaarsertifikaat, mis vastab kõnealuses direktiivis osutatud korras koostatud näidisele.

(8)

Nõukogu 17. detsembri 1996. aasta direktiiviga 96/93/EÜ loomade ja loomsete saaduste sertifitseerimise kohta (11) on kehtestatud eeskirjad, mida tuleb järgida veterinaariaalastes õigusaktides nõutud sertifikaatide väljaandmisel, et vältida eksitavate või võltsitud sertifikaatide väljastamist. On asjakohane tagada, et eeskirjad ja põhimõtted, mida kohaldavad kolmandate riikide ametlikud inspektorid või veterinaararstid, oleksid vähemalt samaväärsed kõnealuses direktiivis sätestatud eeskirjade ja põhimõtetega. Teatavad kõnealuse määruse II lisas esitatud loetelusse kuuluvad kolmandad riigid on esitanud piisavaid tagatisi selliste eeskirjade ja põhimõtete olemasolu ja rakendamise kohta. Seetõttu on asjakohane lubada kõnealustest kolmandatest riikidest teatavate elusloomade toomist Euroopa Liitu tingimusel, et nende konkreetse haigusolukorra tõttu ei ole nõutavad lisapiirangud.

(9)

Direktiivis 2002/99/EÜ on sätestatud loomatervishoiu eeskirjad, mis käsitlevad loomsete saaduste ja nendest saadud inimtoiduks ettenähtud toodete Euroopa Liitu importimist. Vastavalt kõnealusele direktiivile tuleb koostada nende kolmandate riikide või kolmandate riikide piirkondade loetelud, millest on lubatud teatavate loomsete saaduste import, mis ühtlasi peab vastama teatavatele veterinaarsertifitseerimise nõuetele.

(10)

Direktiivis 2004/68/EÜ on sätestatud loomatervishoiu nõuded teatavate elusate kabiloomade impordi suhtes Euroopa Liitu ja transiidile Euroopa Liidu kaudu. Kõnealuste elusate kabiloomade import Euroopa Liitu ja transiit Euroopa Liidu kaudu on lubatud ainult nendest kolmandatest riikidest ja territooriumidelt, mis kuuluvad kõnealuses direktiivis osutatud korras koostatud loetellu või loeteludesse, ning see import peab vastama teatavatele veterinaarsertifitseerimise nõuetele.

(11)

Direktiivi 92/65/EMÜ artikli 17 lõike 2 viimase lõigu kohaselt võib elusloomi ja loomseid saadusi, mille suhtes kohaldatakse direktiive 92/65/EMÜ, 2002/99/EÜ ja 2004/68/EÜ, Euroopa Liitu importida ja need võivad Euroopa Liitu transiidi korras läbida ainult siis, kui nendega on kaasas veterinaarsertifikaat ning nad vastavad ELi õigusaktides sätestatud asjaomastele nõuetele.

(12)

Seetõttu on direktiivide 92/65/EMÜ, 2002/99/EÜ ja 2004/68/EÜ rakendamiseks asjakohane sätestada käesolevas määruses kolmandate riikide, territooriumite ja nende osade loetelu ning konkreetsed imporditingimused, sealhulgas teatavate elusloomade ja teatavate loomade värske liha veterinaarsertifikaatide näidised.

(13)

ELi õigusaktide järjepidevuse huvides tuleks käesolevas määruses arvesse võtta ka neid tervishoiunõudeid, mis on sätestatud muudes ELi õigusaktides, eelkõige määrustes (EÜ) nr 852/2004, 853/2004 ja 854/2004, millega kehtestatakse toiduainete ja loomset päritolu toidu hügieeni käsitlevad eeskirjad ning eeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks, samuti nõudeid, mis on sätestatud nõukogu 29. aprilli 1996 aasta direktiivis 96/23/EÜ, millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes toodetes, (12) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määruses (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongiformsete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad (13).

(14)

Määruses (EÜ) nr 882/2004 on sätestatud üldeeskirjad, millega reguleeritakse ametlike kontrollide läbiviimist toidu ja loomasööda, loomatervise ja loomade heaolu valdkonnas. Kõnealuse määruse artikliga 48 antakse komisjonile volitus võtta vastu nende kolmandate riikide loetelu, millest võib konkreetseid tooteid Euroopa Liitu importida. Määruses (EÜ) nr 854/2004 sätestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks, sealhulgas nende kolmandate riikide loetelu koostamiseks, millest on lubatud loomsete saaduste import. Kõnealuste eeskirjadega nähakse ette, et need loetelud võivad olla ühendatud teiste loeteludega, mis on koostatud inimeste ja loomade tervise kaitseks.

(15)

Seetõttu peavad käesoleva määruse lisades esitatud näidissertifikaadid hõlmama ka tõendeid selle kohta, et on täidetud direktiivis 96/23/EÜ ning määrustes (EÜ) nr 999/2001, 852/2004, 853/2004 ja 854/2004 sätestatud tervishoiunõuded.

(16)

Käesoleva määruse lisades esitatud näidissertifikaadid peavad hõlmama ka tõendeid selle kohta, et on täidetud loomade heaolu käsitlevad nõuded, mis on sätestatud nõukogu 22. detsembri 1993. aasta direktiivis 93/119/EÜ loomade kaitse kohta tapmisel või surmamisel (14) ning nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määruses (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal (15).

(17)

Selleks et tagada, et Euroopa Liitu toodavate elusloomade tervislikku seisundit ei ohustata nende transportimise ajal päritoluriigiks olevast kolmandast riigist Euroopa Liitu, tuleb sätestada teatavad nõuded elusloomade transportimise, sealhulgas kogumiskeskuste kohta.

(18)

Loomatervise kaitse tagamiseks ELis tuleb elusloomad vedada liidus otse nende sihtkohta.

(19)

Värske liha puhul, mis on Euroopa Liitu toodud muusse kolmandasse riiki transiidi eesmärgil, ei ole tegemist suure ohuga rahvatervisele. Siiski peab selline liha vastama kõikidele asjaomastele loomatervise nõuetele. Seetõttu tuleb kehtestada konkreetsed normid värske liha transiidi ja sellele eelneva ladustamise kohta.

(20)

Kaliningradi geograafilise asendi tõttu, mis mõjutab ainult Lätit, Leedut ja Poolat, tuleb sätestada eritingimused nende saadetiste suhtes, mille transiit Venemaale ja Venemaalt toimub läbi Euroopa Liidu.

(21)

Euroopa Liitu peab olema lubatud tuua sõraliste seltsi (Artiodactyla) kuuluvate, loodusest püütud ja tehistingimustes peetavate ulukite värsket liha (välja arvatud rups ja hakkliha). Selleks et välistada sellise impordiga kaasneda võivaid võimalikke riske loomade tervisele, on asjakohane, et kõnealused loomad eraldatakse metsloomadest kolmeks kuuks enne selliste saadetiste Euroopa Liitu toomist. Kõnealuste saadetiste veterinaarsertifikaadi näidises (RUF) tuleks seda vastavalt arvesse võtta.

(22)

Komisjoni 11. detsembri 2003. aasta otsuses 2003/881/EÜ loomatervishoiu ja sertifitseerimise nõuete kohta mesilaste (Apis mellifera) ja kimalaste (Bombus spp.) impordil kolmandatest riikidest (16) sätestatakse loomatervishoiu ja sertifitseerimise nõuded mesilaste ja kimalaste impordi suhtes teatavatest kolmandatest riikidest. ELi õigusaktide lihtsustamise huvides tuleb käesolevasse määrusesse lisada kõnealuses otsuses sätestatud meetmed. Sellest tulenevalt tuleb otsus nr 2003/881/EÜ tunnistada kehtetuks.

(23)

Asjakohane on kehtestada üleminekuperiood, et võimaldada liikmesriikidel ja tootmisharul võtta vajalikke meetmeid käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastamiseks.

(24)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

a)

kabiloomad;

b)

IV lisa 2. osas loetletud loomad;

c)

inimtoiduks ettenähtud kabiloomade ja hobuslaste värske liha, välja arvatud lihavalmistised.

a)

kui loomad tuuakse Euroopa Liitu loomanäituste jaoks, mille raames kõnealuseid loomi ei peeta ega aretata tavapärasel viisil;

b)

kui loomad kuuluvad tsirkusesse;

c)

kui loomad on ette nähtud direktiivi 92/65/EMÜ artikli 2 lõike 1 punktis c määratletud tunnustatud asutuse, instituudi või keskuse jaoks.

a)

kabiloomad – direktiivi 2004/68/EÜ artikli 2 punktis d määratletud kabiloomad;

b)

värske liha – määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punktis 1.10 määratletud värske liha;

c)

hobuslased – nõukogu direktiivi 90/426/EMÜ (17) artikli 2 punktis b määratletud hobuslased;

d)

põllumajandusettevõte – talumajapidamine või muu ametliku järelevalve all olev põllumajandus-, tööstus- või äriettevõte, sealhulgas loomaaiad, lõbustuspargid ja loodus- või jahireservaadid, kus elusloomi tavapäraselt peetakse või aretatakse.

a)

saadetised pärinevad kolmandatest riikidest, territooriumidelt või nende osadest, mis on loetletud I lisa 1. osas esitatud tabeli esimeses, teises ja kolmandas veerus, mille jaoks on olemas veterinaarsertifikaadi näidis, mis vastab I lisa 1. osas esitatud tabeli neljandas veerus loetletud asjaomasele saadetisele;

b)

saadetisega on kaasas asjakohane veterinaarsertifikaat, mis on koostatud vastavalt I lisa 2. osas sätestatud vastava veterinaarsertifikaadi näidisele, võttes arvesse kõnealuse lisa 1. osas esitatud tabeli kuuendas veerus osutatud konkreetseid tingimusi, ning mille on täitnud ja allkirjastanud eksportiva kolmanda riigi ametlik veterinaararst;

c)

saadetis vastab punktis b osutatud veterinaarsertifikaadis sätestatud nõuetele, sealhulgas:

a)

saadetised vastavad I lisa 7. osa 1. peatükis sätestatud loomade pidamis- ja karantiininõuetele;

b)

saadetist on testitud vastavalt I lisa 7. osa 2. peatükis sätestatud veterinaaruuringute nõuetele.

a)

mis on loetletud II lisa 1. osas;

b)

kus ameerika haudmemädaniku, tarumardika (Aethina tumida) ja lesta liigist Tropilaelaps spp. esinemisest teatamine on kohustuslik kogu kolmanda riigi territooriumil või asjaomasel territooriumil.

a)

kolmanda riigi või territooriumi geograafiliselt ja epidemioloogiliselt eraldatud osa;

b)

loetletud IV lisa 1. osa 1. jaos esitatud tabeli kolmandas veerus.

a)

mesilas- (Apis mellifera) ja kimalasemade (Bombus spp.) tarusid, millest igaühes on üks ema koos kõige rohkem 20 saatjaga; või

b)

kimalaste (Bombus spp.) konteinerid, millest igaüks sisaldab kõige rohkem 200 täiskasvanud kimalasega peret.

a)

saadetakse koos asjakohase veterinaarsertifikaadiga, mis on koostatud vastavalt IV lisa 2. osas sätestatud asjaomase veterinaarsertifikaadi näidisele ning mille on täitnud ja allkirjastanud eksportiva kolmanda riigi ametlik veterinaararst;

b)

vastavad punktis a osutatud veterinaarsertifikaadis sätestatud veterinaarnõuetele.

a)

veetud koos elusloomadega, kes:

b)

maha laaditud või (õhutranspordi korral) teise õhusõidukisse viidud sellises kolmandas riigis, territooriumil või nende osas, mis ei ole loetletud I lisa 1. osas esitatud tabeli esimeses, teises ega kolmandas veerus, või mille kohta ei ole I lisa 1. osas esitatud tabeli neljandas veerus loetletud asjaomastele saadetistele vastavat veterinaarsertifikaadi näidist, või maanteel või raudteel transporditud või jalgsi aetud läbi sellise kolmanda riigi, territooriumi või nende osa.

a)

nuumveiste puhul:

b)

kohe tapmiseks ettenähtud kabiloomade suhtes kohaldatakse artikli 11 lõiget 2.

a)

tarumardikate (Aethina tumida), nende munade või vastsete olemasolu;

b)

Tropilaelaps spp. liigist lesta tundemärkide olemasolu.

a)

saadetised pärinevad kolmandatest riikidest, territooriumidelt või nende osadest, mis on loetletud II lisa 1. osas esitatud tabeli esimeses, teises ja kolmandas veerus, mille jaoks on olemas veterinaarsertifikaadi näidis, mis vastab II lisa 1. osas esitatud tabeli neljandas veerus loetletud asjaomasele saadetisele;

b)

Euroopa Liitu sisenemise piiripunktis esitatakse nendega koos asjakohane veterinaarsertifikaat, mis on koostatud vastavalt II lisa 2. osas sätestatud asjaomase veterinaarsertifikaadi näidisele, võttes arvesse kõnealuse lisa 1. osas esitatud tabeli kuuendas veerus osutatud eritingimusi, ning mille on täitnud ja allkirjastanud eksportiva kolmanda riigi ametlik veterinaararst;

c)

need vastavad punktis b osutatud veterinaarsertifikaadis sätestatud nõuetele, sealhulgas:

a)

saadetised pärinevad II lisa 1. osas esitatud tabeli esimeses, teises ja kolmandas veerus loetletud kolmandatest riikidest, territooriumidelt või nende osadest, mille jaoks on olemas veterinaarsertifikaadi näidis, mis vastab II lisa 1. osas esitatud tabeli neljandas veerus osutud asjaomasele saadetisele;

b)

saadetised vastavad punktis a osutatud asjaomases veterinaarsertifikaadi näidises kõnealuse saadetise puhul kehtestatud loomatervishoiu erinõuetele;

c)

saadetistega on kaasas veterinaarsertifikaat, mis on koostatud vastavalt III lisas esitatud veterinaarsertifikaadi näidisele ning mille on täitnud ja allkirjastanud asjaomase kolmanda riigi ametlik veterinaararst;

d)

saadetised on tunnistatud transiidiks, sealhulgas vajadusel ladustamiseks, vastuvõetavaks komisjoni määruse (EÜ) nr 136/2004 (19) artikli 2 lõikes 1 osutatud ühises veterinaariaalases sisenemisdokumendis, millele on alla kirjutanud Euroopa Liitu sisenemise piiripunkti ametlik veterinaararst.

a)

pädeva asutuse veterinaarteenistus on Euroopa Liitu sisenemise piiripunktis pannud saadetisele seerianumbriga plommi;

b)

saadetisega kaasas olevate ja direktiivi 97/78/EÜ artiklis 7 osutatud dokumentide igale lehele on Euroopa Liitu sisenemise piiripunkti pädeva asutuse ametlik veterinaararst pannud templi „AINULT TRANSIIDIKS LÄBI ELi VENEMAALE”;

c)

järgitud on direktiivi 97/78/EÜ artiklis 11 sätestatud menetlusnõudeid;

d)

saadetis on Euroopa Liitu sisenemise piiripunkti ametliku veterinaararsti alla kirjutatud ühises veterinaariaalases sisenemisdokumendis tunnistatud transiidiks vastuvõetavaks.

„I”

:

kohe tapmisele kuuluvate elusloomade või nuumveiste transiidiks läbi kolmanda riigi territooriumi, kui loomi veetakse ühest liikmesriigist teise nummerdatud plommiga plommitud veokites.

Plommi number peab olema märgitud veterinaarsertifikaadile, mis tapmiseks ja nuumamiseks ettenähtud elusveiste puhul vastab direktiivi 64/432/EMÜ (26) lisas F sätestatud näidisele ning tapmiseks ettenähtud lammaste ja kitsede puhul direktiivi 91/68/EMÜ (27) E lisa I näidisele.

Lisaks peab plomm olema Euroopa Liitu sisenemiseks määratud piiripunkti saabumisel vigastamata ning plommi number peab olema sisestatud Euroopa Liidu ühtsesse veterinaariaalasesse elektroonilisse süsteemi (TRACES).

Enne transiiti läbi ühe või mitme kolmanda riigi peab pädev veterinaarasutus panema sertifikaadile Euroopa Liidust väljumise kohas templi järgmise sõnastusega: „AINULT TRANSIIDIKS EUROOPA LIIDU ERINEVATE OSADE VAHEL LÄBI ENDISE JUGOSLAAVIA MAKEDOONIA VABARIIGI/MONTENEGRO/SERBIA (28)  (29)”

Nuumveised tuleb transportida otse sihtliikmesriigi pädeva veterinaarameti määratud sihtettevõttesse. Neid loomi tohib kõnealusest sihtettevõttest välja viia üksnes kohe tapmiseks.

„II”

:

territoorium, millel on ametlikult tunnustatud tuberkuloosivaba staatus seoses näidissertifikaadi BOV-X kohaselt sertifitseeritud elusloomade ekspordiga Euroopa Liitu.

„III”

:

territoorium, millel on ametlikult tunnustatud brutselloosivaba staatus seoses näidissertifikaadi BOV-X kohaselt sertifitseeritud elusloomade ekspordiga Euroopa Liitu.

„IVa”

:

territoorium, millel on ametlikult tunnustatud veiste ensootilisest leukoosist vaba staatus seoses näidissertifikaadi BOV-X kohaselt sertifitseeritud elusloomade ekspordiga Euroopa Liitu.

„IVb”

:

heakskiidetud põllumajandusettevõtetega territoorium, millel on ametlikult tunnustatud veiste ensootilisest leukoosist vaba staatus seoses näidissertifikaadi BOV-X kohaselt sertifitseeritud elusloomade ekspordiga Euroopa Liitu.

„V”

:

territoorium, millel on ametlikult tunnustatud brutselloosivaba staatus seoses näidissertifikaadi OVI-X kohaselt sertifitseeritud elusloomade ekspordiga Euroopa Liitu.

„VI”

:

geograafilised piirangud:

„VII”

:

territoorium, millel on ametlikult tunnustatud tuberkuloosivaba staatus seoses näidissertifikaadi RUM kohaselt sertifitseeritud elusloomade ekspordiga Euroopa Liitu.

„VIII”

:

territoorium, millel on ametlikult tunnustatud brutselloosivaba staatus seoses näidissertifikaadi RUM kohaselt sertifitseeritud elusloomade ekspordiga Euroopa Liitu.

„IX”

:

territoorium, millel on ametlikult tunnustatud Aujeszky haigusest vaba staatus seoses näidissertifikaadi POR-X kohaselt sertifitseeritud elusloomade ekspordiga Euroopa Liitu.

„BOV-X”

:

veterinaarsertifikaadi näidis impordijärgselt aretamiseks ja/või tootmiseks ettenähtud koduveiste (sealhulgas liigid Bubalus ja Bison ning nende ristandid) kohta;

„BOV-Y”

:

veterinaarsertifikaadi näidis pärast importi kohe tapmiseks ettenähtud koduveiste (sealhulgas liigid Bubalus ja Bison ning nende ristandid) kohta;

„OVI-X”

:

veterinaarsertifikaadi näidis impordijärgselt aretamiseks ja/või tootmiseks ettenähtud kodulammaste (Ovis aries) ja -kitsede (Capra hircus) kohta;

„OVI-Y”

:

veterinaarsertifikaadi näidis pärast importi kohe tapmiseks ettenähtud kodulammaste (Ovis aries) ja -kitsede (Capra hircus) kohta;

„POR-X”

:

veterinaarsertifikaadi näidis impordijärgselt aretamiseks ja/või tootmiseks ettenähtud kodusigade (Sus scrofa) kohta;

„POR-Y”

:

veterinaarsertifikaadi näidis pärast importi kohe tapmiseks ettenähtud kodusigade (Sus scrofa) kohta;

„RUM”

:

veterinaarsertifikaadi näidis sõraliste seltsi (Artiodactyla) (välja arvatud veised (sealhulgas liigid Bubalus ja Bison ning nende ristandid), Ovis aries, Capra hircus, Suidae ja Tayassuidae) ning perekondadesse Rhinocerotidae ja Elephantidae kuuluvate loomade kohta;

„SUI”

:

veterinaarsertifikaadi näidis muude, kui koduloomadena peetavate Suidae, Tayassuidae ja Tapiridae kohta;

„CAM”

:

I lisa 7. osas sätestatud tingimuste kohaselt Saint-Pierre’ist ja Miquelonist imporditud loomade erikinnituse näidis.

„A”

:

lammaste katarraalse palaviku ja episootilise hemorraagia testidega seotud tagatised loomade puhul, kes on sertifitseeritud vastavalt sertifikaadi näidisele BOV-X (punkt II.2.8 B), OVI-X (punkt II.2.6 D) ja RUM (punkt II.2.6);

„B”

:

sigade vesikulaarhaiguse ja sigade klassikalise katku testidega seotud tagatised loomade puhul, kes on sertifitseeritud vastavalt sertifikaadi näidisele POR-X (punkt II.2.4 B) ja SUI (punkt II.2.4 B);

„C”

:

brutselloositestiga seotud tagatised loomade puhul, kes on sertifitseeritud vastavalt sertifikaadi näidisele POR-X (punkt II.2.4 C) ja SUI (punkt II.2.4 C).

I

need on ametliku veterinaararsti järelevalve all;

II

need asuvad sellise 20-kilomeetrise läbimõõduga ala keskel, kus ametlike kinnituste kohaselt ei ole 30 päeva jooksul enne heakskiidetud kogumiskeskustena kasutusele võtmist esinenud suu- ja sõrataudijuhtumeid;

III

enne heakskiidetud kogumiskeskustena kasutusele võtmist tuleb need puhastada ja desinfitseerida suu- ja sõrataudi vastase tõhusa desinfektsioonivahendiga, mis on ekspordiriigis ametlikult lubatud;

IV

loomade vastuvõtmise mahtu arvestades peab seal olema:

V

tegutsevas kogumiskeskuses peab töötama kõigi 5. osas sätestatud ülesannete täitmiseks piisavalt veterinaararste;

VI

jälgitavuse tagamiseks võetakse kogumiskeskuses vastu üksnes individuaalselt identifitseeritud loomi. Sel eesmärgil tagab omanik või kogumiskeskuse eest vastutav isik, et loomad on nõuetekohaselt identifitseeritud ning nendega on kaasas liigile ja kategooriale vastavad veterinaardokumendid või -sertifikaadid.

Lisaks kannab omanik või kogumiskeskuse eest vastutav isik registrisse või andmebaasi järgmised andmed ja säilitab neid vähemalt kolm aastat: loomaomaniku nimi, loomade päritolu, saabumise ja väljaviimise kuupäev, loomade identifitseerimisnumber või päritolukarja registreerimisnumber ja loomade sihtpõllumajandusettevõte ning vedaja registreerimisnumber ja loomad kogumiskeskusse toonud või sealt ära viinud veoauto registreerimisnumber;

VII

kõik kogumiskeskust läbivad loomad peavad vastama asjaomase kategooria loomade Euroopa Liitu toomiseks kehtestatud loomatervise nõuetele;

VIII

Euroopa Liitu toodavad loomad, kes läbivad kogumiskeskust, tuleb kuue päeva jooksul alates kogumiskeskusesse saabumisest peale laadida ja lähetada otse ekspordiriigi piirile:

IX

kui loomade Euroopa Liitu eksportimise tingimustega nõutakse, et enne pealelaadimist tuleb määratud aja jooksul võtta proov, peab see ajavahemik sisaldama kuni kuuepäevast kogumisperioodi alates loomade saabumisest heakskiidetud kogumiskeskusesse;

X

eksportiv kolmas riik peab määrama kindlaks aretus- ja produktiivloomade jaoks heakskiidetud keskused ja tapaloomade jaoks heakskiidetud keskused ning teatama selliste ettevõtete nimed ja aadressid komisjonile ja liikmesriikide pädevatele keskasutustele. Seda teavet tuleb korrapäraselt ajakohastada;

XI

eksportiv kolmas riik määrab kindlaks heakskiidetud keskuste üle ametliku järelevalve teostamise korra ja tagab järelevalve toimumise;

XII

kolmanda riigi pädeval asutusel tuleb heakskiidetud kogumiskeskusi korrapäraselt kontrollida, et teha kindlaks, kas punktides I kuni XI sätestatud heakskiitmise nõudeid jätkuvalt täidetakse.

Kui kontrolli tulemusel ilmneb, et kogumiskeskus ei vasta enam sätestatud tingimustele, tuleb selle tegutsemisluba peatada. Tegutsemisloa võib ennistada üksnes juhul, kui kolmanda riigi pädev asutus on teinud kindlaks, et kogumiskeskus vastab täielikult kõigile punktides I kuni XI sätestatud tingimustele.

1.

ELISA mikrotiiterplaadid.

2.

Antigeen: tarnitakse rakust ekstraheeritud kontsentraadina, valmistatakse vastavalt allpool esitatud kirjeldusele ja säilitatakse temperatuuril –20 °C või –70 °C.

3.

Blokeeriv puhver: fosfaadiga puhverdatud keedusoolalahus, mis sisaldab 0,3 % BTV-negatiivset täiskasvanud veise seerumit ja 0,1 mahuprotsendilist Tween-20 (polüoksüetüleensorbitoonmonolauraatsiirupina) fosfaadiga puhverdatud soolalahuses.

4.

Monoklonaalne antikeha: grupispetsiifilise polüpeptiidi VP7 vastane 3-17-A3 (hübridoomi rakukultuuri supernatandina), säilitatakse –20 °C juures või külmkuivatatakse, enne kasutamist lahjendatakse blokeeriva puhvriga vahekorras 1:100.

5.

Konjugaat: küüliku hiirevastane globuliin (absorbeeritud ja elueeritud), mis on konjugeeritud mädarõika peroksüdaasiga ja hoitud pimedas 4 °C juures.

6.

Kromogeen ja substraat: ortofenüleendiamiin (OPD-kromogeen) lõplikul kontsentratsioonil 0,4 mg/ml steriilses destilleeritud vees. Vahetult enne kasutamist lisatakse 0,05 mahuprotsendiline vesinikperoksiid (30 % massi/mahu-substraat; 5 μl H2O2 10 ml OPD kohta). (NB! Ettevaatust OPDga töötamisel tuleb kanda kummikindaid! Oletatav mutageen.)

7.

1 M väävelhape: 26,6 ml hapet lisatakse 473,4 ml destilleeritud veele. (NB! Alati lisatakse hapet veele, mitte kunagi vett happele!)

8.

Orbitaalsegisti.

9.

ELISA plaadilugeja (testi tulemusi võib lugeda ka visuaalselt).

Konjugaadi kontroll (Cc)

:

augud 1A ja 1B on pimekontrollid, mis sisaldavad BTV antigeeni ja konjugaati. Seda rida võib kasutada pimereana ELISA plaadilugeja jaoks.

Monoklonaalse antikeha (MAK) kontroll (Cm)

:

veerud 1 ja 2, read G ja H on monoklonaalse antikeha kontrollimiseks ning need sisaldavad BTV antigeeni, monoklonaalset antikeha ja konjugaati. Neis aukudes tekib tugevaim värvumine. Selle kontrollrea optilise tiheduse näitude keskmine väärtus vastab 0 % inhibitsiooniväärtusele.

Positiivne kontroll (C++, C+)

:

veerud 1 ja 2, read C-D-E-F. Nendes aukudes on BTV antigeen, vastavalt BTV tugev ja nõrk positiivne seerum, MAK ja konjugaat.

Negatiivne kontroll (C-)

:

augud 2A ja 2B on negatiivse kontrolli lahtrid, mis sisaldavad BTV antigeeni, BTV negatiivset antiseerumit, monoklonaalset antikeha ja konjugaati.

Uuritavad seerumid

:

suuremahuliste seroloogiliste uuringute ja kiirseire puhul võib seerumit testida ühekordse lahjendusena 1:5 (1. liide). Alternatiivina võib 10 seerumit uurida lahjendustes 1:5 kuni 1:640 (2. liide). See võimaldab hinnata uuritavate seerumite antikeha-tiitrit.

1.

BTV antigeen lahjendatakse PBSis varem tiitritud kontsentratsioonini, töödeldakse lühidalt ultraheliga agregeerunud viiruse hajutamiseks (sonikaatori puudumisel pipetitakse tugevasti) ning lisatakse 50 μl kõikidesse ELISA plaadi aukudesse. Antigeeni ühtlaseks jaotumiseks koputatakse plaadi servadele.

2.

Inkubeeritakse orbitaalsegistil 37 °C juures 60 minutit. Plaadid pestakse, täites ja tühjendades auke kolm korda mittesteriilse PBSiga, ning klopitakse filterpaberil kuivaks.

3.

Kontrollaugud: Cc aukudesse lisatakse 100 μl blokeerivat puhverlahust. Lisatakse 50 μl positiivset ja negatiivset kontrollseerumit lahjenduses 1:5 (10μl seerumit +40 μl blokeerivat puhverlahust) vastavatesse aukudesse C-, C+ ja C++. MAKi kontrollaukudesse lisatakse 50 μl blokeerivat puhverlahust.

Tilktiitrimise meetod: veergude 3–12 topeltaukudesse lisatakse iga uuritavat seerumit, mida on lahjendatud blokeerivas puhverlahuses vahekorras 1:5 (10 μl seerumit +40 μl blokeerivat puhverlahust),

või

seerumi tiitrimise meetod: blokeerivas puhverlahuses valmistatakse iga uuritava proovi kahekordsete lahjenduste rida (lahjendusastmelt 1:5 astmeni 1:640), iga veeru 3–12 kaheksas augus.

4.

Kohe pärast uuritavate seerumite lisamist lahjendatakse MAK blokeerivas puhvris vahekorras 1:100 ja lisatakse 50 μl plaadi igasse auku, välja arvatud pimekontrolli augud.

5.

Inkubeeritakse orbitaalsegistil 37 °C juures 60 minutit. Pestakse kolm korda PBSiga ja klopitakse filterpaberil kuivaks.

6.

Küüliku hiirevastase globuliini kontsentraat lahjendatakse 1/5000 blokeerivas puhvris ja lisatakse 50 μl plaadi igasse auku.

7.

Inkubeeritakse 37 °C juures 60 minutit. Pestakse kolm korda PBSiga ja klopitakse filterpaberil kuivaks.

8.

O-fenüleendiamiini dihüdrokloriid (OPD) sulatatakse ja vahetult enne kasutamist lisatakse sellele 5 μl 30 % vesinikperoksiidi iga 10 ml OPD kohta. Plaadi igasse auku lisatakse 50 μl. Lastakse värvusel tekkida umbes 10 minutit ja peatatakse reaktsioon 1 M väävelhappega (50 μl augu kohta). Värvumine peaks toimuma MAKi kontrollaukudes ja selliste seerumitega täidetud aukudes, mis ei sisalda antikehi.

9.

Plaate uuritakse ja tulemused protokollitakse visuaalselt või spektromeetri abil.

1.

40–60 ühtlaselt BHK-21 rakkudega täidetud Roux' anumat pestakse kolm korda seerumivaba Eagle’i söötmega ja nakatatakse BTV serotüübiga 1 seerumivabas Eagle’i söötmes.

2.

Inkubeeritakse 37 °C juures ja jälgitakse iga päev tsütopaatilise efekti (TPE) teket.

3.

Kui TPE on hõlmanud 90 % –100 % kõikide Roux' anumate rakukihist, kogutakse viirus kokku, raputades veel kinnitunud rakud klaasi küljest lahti.

4.

Tsentrifuugitakse kiirusel 2 000–3 000 pööret minutis rakkude sadestamiseks.

5.

Supernatant kõrvaldatakse ja rakud resuspendeeritakse umbes 30 ml PBSis, mis sisaldab 1 % sarkosüüli ja 2 ml fenüülmetüülsulfonüülfluoriidi (lüüsipuhver). Selle tulemusena võivad rakud moodustada geeli, efekti vähendamiseks võib lisada lüüsipuhvrit. (NB! Fenüülmetüülsulfonüülfluoriid on ohtlik, seda tuleb käsitseda äärmiselt ettevaatlikult!)

6.

Rakke lõhustatakse 60 sekundit, kasutades ultrahelisondi amplituudil 30 mikronit.

7.

Tsentrifuugitakse 10 minutit kiirusel 10 000 pööret minutis.

8.

Supernatant säilitatakse +4 °C juures ja järelejäänud rakukogum resuspendeeritakse 10–20 ml lüüsipuhvris.

9.

Töödeldakse ultraheliga ja selitatakse kolm korda, säilitades iga etapi supernatandi.

10.

Supernatandid pannakse kokku ja tsentrifuugitakse 120 minutit kiirusel 24 000 pööret minutis (100,000 g) +4 °C juures (5 ml 40 % sahharoosi lahusega (w/v PBSis)), kasutades Beckmanni 30 ml tsentrifuugitopse ja SW 28 rootorit.

11.

Supernatant kõrvaldatakse, vedelik eemaldatakse topsidest täielikult ning sade resuspendeeritakse PBSis ultrahelitöötlusega. Antigeen säilitatakse väikestesse kogustesse jaotatuna –20 °C juures.

1.

Vahekorras 1:20 lahjendatud BTV antigeen tiitritakse mikrotiiterplaadil kahekordsete lahjendustena (50 μl augu kohta), kasutades mitmekanalilist pipetti.

2.

Inkubeeritakse orbitaalsegistil 37 °C juures 1 tund.

3.

Plaadid pestakse kolm korda PBSiga.

4.

Mikrotiiterplaadi igasse auku lisatakse 50 μl monoklonaalset antikeha 3-17-A3 (lahjenduses 1:100).

5.

Inkubeeritakse orbitaalsegistil 37 °C juures 1 tund.

6.

Plaate pestakse kolm korda PBSiga.

7.

Mikrotiiterplaadi igasse auku lisatakse 50 μl küüliku hiirevastast globuliini, mis on konjugeeritud mädarõika peroksüdaasiga ja lahjendatud varem tiitritud optimaalse kontsentratsioonini.

8.

Inkubeeritakse orbitaalsegistil 37 °C juures 1 tund.

9.

Lisatakse substraat ja kromogeen, nagu eespool kirjeldatud. Reaktsioon peatatakse 10 minuti pärast, lisades 1 M väävelhapet (50 μl augu kohta).

Töö käik

:

1 %-line boraat- või naatriumbarbitoolpuhvris valmistatud agaroos pH tasemega 8,5–9,0 valatakse Petri tassi vähemalt 3,0-millimeetrise kihina. Agarisse lõigatakse seitse niiskusvaba auku, igaüks läbimõõduga 5,0 mm. Keskel on üks auk ja selle ümber 3 cm raadiuses kuus auku. Keskmine auk täidetakse standardantigeeniga. Äärmised augud 2, 4 ja 6 täidetakse teadaoleva positiivse seerumiga, augud 1, 3 ja 5 täidetakse uuritavate seerumitega. Selliselt ette valmistatud plaati inkubeeritakse kuni 72 tundi suletud niiskes kambris toatemperatuuril.

Tõlgendamine

:

Uuritav seerum on positiivne, kui see moodustab antigeeniga spetsiifilise pretsipitatsioonijoone, mis on identne kontrollseerumi joonega. Uuritav seerum on negatiivne, kui see ei moodusta antigeeniga spetsiifilist pretsipitatsioonijoont ega painuta kontrollseerumi joont. Petri tasse tuleks uurida tumedal taustal kaudse valgustusega.

Töö käik

:

1-protsendine boraat- või naatriumbarbitoolpuhvris valmistatud agaroos pH tasemega 8,5–9,0 valatakse Petri tassi vähemalt 3,0-millimeetrise kihina. Agarisse lõigatakse seitse niiskusvaba auku, igaüks läbimõõduga 5,0 mm. Keskel on üks auk ja selle ümber 3 cm raadiuses kuus auku. Keskmine auk täidetakse standardantigeeniga. Äärmised augud 2, 4 ja 6 täidetakse teadaoleva positiivse seerumiga, augud 1, 3 ja 5 täidetakse uuritavate seerumitega. Selliselt ette valmistatud plaati inkubeeritakse kuni 72 tundi suletud niiskes kambris toatemperatuuril.

Tõlgendamine

:

Uuritav seerum on positiivne, kui see moodustab antigeeniga spetsiifilise pretsipitatsioonijoone, mis on identne kontrollseerumi joonega. Uuritav seerum on negatiivne, kui see ei moodusta antigeeniga spetsiifilist pretsipitatsioonijoont ega painuta kontrollseerumi joont. Petri tasse tuleks uurida tumedal taustal kaudse valgustusega.

Seerum

:

Kõik seerumid inaktiveeritakse enne kasutamist 56 °C juures 30 minuti jooksul.

Töö käik

:

Neutralisatsiooni testis, kus viiruse doos on konstantne, kasutatakse mikrotiiterplaatidel MDBK või muid vastuvõtlikke rakke. Tuleks kasutada Colorado, Oxfordi vm referenttüve kontsentratsiooniga 100 TCID50 0,025 ml kohta; inaktiveeritud lahjendamata seerumiproovid segatakse sama koguse (0,025 ml) viirussuspensiooniga. Enne MDBK rakkude lisamist inkubeeritakse viiruse ja seerumi segusid 24 tundi 37 °C juures mikrotiiterplaadil. Rakke kasutatakse sellise kontsentratsiooni juures, mille puhul tekib täielik monokiht 24 tunniga.

Kontroll

:

i) viiruse nakkuslikkuse test, ii) seerumi toksilisuse kontroll, iii) nakatamata rakukultuuri kontroll, iv) referentantiseerumid.

Tõlgendamine

:

Neutralisatsioonitesti tulemused ja kasutatud viiruse tiiter registreeritakse pärast kuuepäevast inkubeerimist temperatuuril 37 °C. Seerumi tiitrid loetakse negatiivseks, kui lahjendusastme 1:2 (lahjendamata seerum) juures neutralisatsiooni ei toimu.

Reagendid

:

Enne proovide võtmist valmistatakse transportsööde. 2-milliliitrine kogus söödet pannakse nõudesse, mille arv vastab uuritavate loomade arvule. Kasutatavad nõud peaksid taluma tahke CO2 või vedela lämmastiku abil külmutamist. Proovid võetakse selleks spetsiaalselt valmistatud rögakoguja või mao-söögitoru sondi abil. Proovi võtmiseks viiakse mao-söögitoru sondi tops suu kaudu keele seljani ja söögitoru ülemisse ossa. Külgedele ja taha suunatud liigutustega proovitakse kraapida söögitoru ja neelu ülaosa epiteeli pinda. Seejärel mao-söögitoru sond eemaldatakse, soovitatavalt pärast seda, kui loom on neelatanud. Tops peaks olema täis ja sisaldama lima, sülje, söögitoru vedeliku ja rakutükkide segu. Tuleks hoolitseda selle eest, et iga proov sisaldaks nähtavat rakumaterjali. Tuleb vältida jõulist käsitsemist, mis võib põhjustada veritsust. Mõnelt loomalt võetud proovid võivad olla segunenud rohke mao sisuga. Sellised proovid tuleks kõrvaldada ning looma suud tuleks enne järgmise proovi võtmist puhastada voolava vee või soovitatavalt füsioloogilise lahusega.

Proovide käsitlemine

:

Iga mao-söögitoru sondi topsi kogutud proovi kvaliteeti uuritakse ning 2 ml lisatakse külmutamist taluvas nõus olevale samale kogusele transportsöötmele. Nõud suletakse tihedalt, kasutades lisaks teipi või parafilmi, desinfitseeritakse ja märgistatakse. Proove hoitakse jahedas (+4 °C) ja neid analüüsitakse kolme kuni nelja tunni jooksul või need pannakse kuiva jää (–69 °C) või vedela lämmastiku sisse ja hoitakse külmas kuni analüüsimiseni. Iga proovivõtmise järel sond desinfitseeritakse ja pestakse kolm korda puhta veega.

Suu- ja sõrataudi viiruse test

:

Proovimaterjaliga nakatatakse primaarsed veise kilpnäärme rakukultuurid, kasutades vähemalt kolme katseklaasi proovi kohta. Võib kasutada muid sobivaid rakke (nt primaarseid veise või sea neerurakke), kuid tuleb meeles pidada, et mõne suu- ja sõrataudi viiruse tüve suhtes on need vähem tundlikud. Katseklaase inkubeeritakse 37 °C juures rolleril ja neid analüüsitakse 48 tunni jooksul tsütopaatilise efekti (TPE) avastamiseks. Kui tulemus on negatiivne, nakatatakse I passaaži materjaliga pimesi uued rakukultuurid ja neid analüüsitakse uuesti 48 tunni jooksul. Mis tahes TPE ilmnemisel tuleb selle spetsiifilisus kinnitada.

1.

0,08 M fosfaatpuhvrit pH tasemega 7,2, mis sisaldab 0,01 % veise seerumialbumiini ning 0,002 % fenoolpunast ja antibiootikume;

2.

koekultuurisööde (nt Eagle’i MEM), mis sisaldab 0,04 M Hepes puhvrit ning 0,01 % veise seerumialbumiini ja antibiootikume, pH tasemega 7,2;

3.

transportsöötmele tuleb lisada antibiootikumid (lõpplahuse ml kohta), näiteks penitsilliin 1 000 RÜ, neomütsiinsulfaat 100 RÜ, polümüksiin-B sulfaat 50 RÜ, mükostatiin 100 RÜ.

Reagendid

:

Valmistatakse suu- ja sõrataudi viiruse antigeeni varud rakukultuuris (seda on võimalik teha ka veise keelel) ning säilitatakse –70 °C juures või vähemalt –20 °C juures pärast 50 % glütserooli lisamist. See on varuantigeen. Sellistel tingimustel on suu- ja sõrataudi viirus stabiilne ning tiitrid muutuvad kuude jooksul vähe.

Töö käik

:

Test tehakse lamedapõhjalistel koekultuuri mikrotiiterplaatidel, kasutades sobivaid rakke, nt IB-RS-2, BHK-21 või veise neerurakke. Uuritavad seerumid lahjendatakse vahekorras 1:4 seerumivabas rakukultuurisöötmes 100 RÜ/ml neomütsiini või muude sobivate antibiootikumide lisamisega. Seerumeid inaktiveeritakse 56 °C juures 30 minutit ning 50 µl seerumist tehakse kahekordsete lahjenduste seeriad mikrotiiterplaatidel. Seejärel lisatakse igasse auku varem tiitritud viirus, mida on samuti lahjendatud seerumivabas koekultuurisöötmes ja mis sisaldab viirust 100 TCID50/0,05 ml. Pärast tunniajalist inkubeerimist 37 °C juures, mille jooksul toimub neutralisatsioon, lisatakse igasse auku 50 µl rakususpensiooni, mis sisaldab 0,5–1,0 × 106 rakku 1 ml kohta rakukultuurisöötmes, mis sisaldab suu- ja sõrataudi antikehade vaba seerumit, ning plaadid kaetakse kattekilega. Plaate inkubeeritakse 37 °C juures. Ühtlased monokihid kasvavad harilikult 24 tunni jooksul. Tavaliselt on TPE mikroskoobi abil lugemiseks välja kujunenud 48 tunni pärast. Siis võib teha lõpliku hindamise ning samuti võib plaadid fikseerida ja värvida makroskoopiliseks lugemiseks, nt kasutades 10 % formaldehüüdi lahust füsioloogilises NaCl lahuses ja 0,05 % metüleensinist.

Kontroll

:

Iga katse puhul tehakse teadaoleva tiitriga homoloogse antiseerumi kontroll, rakukontroll, seerumi toksilisuse kontroll, söötme kontroll ja viiruse tiitrimine, mille alusel arvutatakse katses kasutatud viiruse tegelik kogus.

Tõlgendamine

:

TPE-ga auke käsitatakse nakatunutena ja neutralisatsioonitiitrid väljendatakse seerumi/viiruse segudes 50 % lõpp-punkti juures esineva seerumi lõpplahjenduse pöördväärtusena, mida hinnatakse vastavalt Spearman-Karberi meetodile (Karber, G. (1931), Archiv für Experimentelle Pathologie und Pharmokologie, 162, 480). Katsed loetakse kehtivaks, kui katses augu kohta kasutatud viiruse tegelik kogus jääb vahemikku 101,5–102,5 TCID50 ja kui referentseerumi tiiter ei erine üle kahe korra selle eelmiste tiitrimiste alusel saadud tiitrist.. Kui kontrolltulemused nendesse piiridesse ei mahu, tuleb katseid korrata. Lõpp-punkti tiiter 1/11 või väiksem loetakse negatiivseks.

Reagendid

:

Suu- ja sõrataudi seitsme serotüübi 146S antigeeni vastased küüliku antiseerumid on valmistatud kindlaksmääratud optimaalse kontsentratsiooniga karbonaadi/bikarbonaadi puhvris, pH tasemega 9,6. Antigeenid valmistatakse BHK-21 rakkude monokihtidel kasvatatud viiruse valitud tüvedest. Puhastamata supernatante kasutatakse ja eeltiitritakse vastavalt juhendile, kuid ilma seerumita, et saada lahus, mis pärast samaväärse koguse PBST (fosfaadiga puhverdatud keedusoola lahus, mis sisaldab 0,05 % Tween-20 ja fenoolpunase indikaatorit) lisamist annaks optilise tiheduse näidu vahemikus 1,2–1,5. Viiruseid võib kasutada inaktiveerimata kujul. PBSTd kasutatakse lahjendusvedelikuna. Merisea antiseerumid on saadud merisigade nakatamisel iga serotüübi 146S antigeeniga. Valmistatakse varem kindlaksmääratud optimaalse kontsentratsiooniga lahus PBST-s, mis sisaldab 10 % veise normaalseerumit ja 5 % küüliku normaalseerumit. Mädarõika peroksüdaasiga konjugeeritud küüliku meriseavastase immunoglobuliini varem kindlaks määratud optimaalse kontsentratsiooniga lahus valmistatakse PBST-s, mis sisaldab 10 % veise normaalseerumit ja 5 % küüliku normaalseerumit. Uuritavad seerumid lahjendatakse PBST-s.

1.

ELISA plaadid kaetakse 50 μl küüliku viirusevastase seerumiga. Plaate inkubeeritakse üle öö niiskes kambris toatemperatuuril.

2.

U-kujulise põhjaga aukudega plaadil (ettevalmistusplaat) valmistatakse igast uuritavast seerumist paarisaukudesse (50-mikroliitrit augus) kahekordsete lahjenduste rida alates lahjendusest 1:4. Igasse auku lisatakse 50-mikroliitrine antigeeni püsiv kogus ja segudel lastakse öö otsa seista temperatuuril 4 °C. Antigeeni lisamisega väheneb seerumi esialgne lahjendus 1:8-ni.

3.

ELISA plaate pestakse viis korda PBSTga.

4.

Seejärel kantakse 50 mikroliitrised seerumi/antigeeni segud ettevalmistusplaatidelt küüliku seerumiga kaetud ELISA plaatidele ja inkubeeritakse 37 °C juures üks tund pöörleval loksutil.

5.

Pärast pesemist lisatakse igasse auku 50 μl punktis 4 kasutatud antigeeni vastast merisea antiseerumit. Plaate inkubeeritakse 37 °C juures üks tund pöörleval loksutil.

6.

Plaadid pestakse ja igasse auku lisatakse 50 μl küüliku meriseavastast immunoglobuliini, mis on konjugeeritud mädarõika peroksüdaasiga. Plaate inkubeeritakse 37 °C juures üks tund pöörleval loksutil.

7.

Plaadid pestakse ja igasse auku lisatakse 50 μl ortofenüleendiamiini, mis sisaldab 0,05 % H2O2 (30 %) w/v.

8.

Reaktsioon peatatakse 15 minuti pärast 1,25 M H2SO4-ga.

Kontroll

:

Iga kasutatud antigeeni kohta on 40 auku, mis sisaldavad seerumi asemel PBSTs lahjendatud antigeeni. Veise homoloogilise referentantiseerumi kaks kahekordsete lahjendustega seeriat. Negatiivse veiseseerumi kaks kahekordsete lahjendustega seeriat.

Tõlgendamine

:

Antikeha tiitreid väljendatakse uuritavate seerumite lõpliku lahjendusena, mis annab tulemuseks 50 % OD keskmisest väärtusest, mis on registreeritud viiruse kontrolli aukudes, kus seerumit ei olnud. Tiitrid, mille lahjendusaste on suurem kui 1:40, loetakse positiivseks.

Viited

:

Hamblin C, Barnett ITR ja Hedger RS (1986). „A new enzyme-linked immunosorbent assay (ELISA) for the detection of antibodies against foot-and-mouth disease virus. I. Development and method of ELISA.” Journal of Immunological Methods, 93, 115 – 121.11.

Seerum

:

Kõik seerumid inaktiveeritakse enne kasutamist 56 °C juures 30 minuti jooksul.

Töö käik

:

Neutralisatsiooni testis mikrotiiterplaatidel, mille puhul viiruse doos on konstantne, kasutatakse Vero või muid tundlikke rakusüsteeme. Aujeszky haiguse viirust kasutatakse kontsentratsiooniga 100 TCID50 0,025 ml kohta; inaktiveeritud lahjendamata seerumiproovid segatakse sama koguse (0,025 ml) viirussuspensiooniga. Enne sobivate rakkude lisamist inkubeeritakse viiruse ja seerumi segusid üks tund 37 °C juures mikrotiiterplaadil. Kasutatakse rakkude sellist kontsentratsiooni, mille puhul täielik monokiht tekib 24 tunniga.

Kontroll

:

i) viiruse nakkuslikkuse test, ii) seerumi toksilisuse kontroll, iii) nakatamata rakukultuuri kontroll, iv) referentantiseerumid.

Tõlgendamine

:

Neutralisatsioonitesti tulemused ja kasutatud viiruse tiiter registreeritakse pärast kolme- kuni seitsmepäevast inkubeerimist temperatuuril 37 °C. Seerumi tiitrid alla lahjendusastme 1:2 (lahjendamata seerum) loetakse negatiivseks.

Seerum

:

Kõik seerumid inaktiveeritakse enne kasutamist 56 °C juures 30 minuti jooksul.

Töö käik

:

Neutralisatsiooni testis mikrotiiterplaatidel, mille puhul viiruse doos on konsatntne, kasutatakse A72 (koera kasvajad) või muid tundlikke rakusüsteeme. Sigade transmissiivse gastroenteriidi viirust kasutatakse kontsentratsiooniga 100 TCID50 0,025 ml kohta; inaktiveeritud lahjendamata seerumiproovid segatakse sama koguse (0,025 ml) viirussuspensiooniga. Enne sobivate rakkude lisamist inkubeeritakse viiruse ja seerumi segusid üks tund 37 °C juures mikrotiiterplaadil. Kasutatakse sellist rakkude kontsentratsiooni, mille puhul täielik monokiht tekib 24 tunniga. Igasse auku pannakse 0,1 ml rakususpensiooni.

Kontroll

:

i) viiruse nakkuslikkuse test, ii) seerumi toksilisuse kontroll, iii) nakatamata rakukultuuri kontroll, iv) referentantiseerumid.

Tõlgendamine

:

Neutralisatsioonitesti tulemused ja kasutatud viiruse tiiter registreeritakse pärast kolme- kuni viiepäevast inkubeerimist temperatuuril 37 °C. Seerumi tiitrid alla lahjendusastme 1:2 (lahjendamata seerum) loetakse negatiivseks. Kui lahjendamata seerumiproovid on rakukultuurile toksilised, võib seerumeid enne testis kasutamist lahjendada 1:2. See on samaväärne seerumi lõpliku lahjendusega 1:4. Seerumi tiitrid alla lahjendusastme 1:4 (lõplik lahjendus) loetakse sellisel juhul negatiivseteks.

a)

karantiinilauta võib sisse viia eraldi saadetisi. Karantiinilauta sisenemisel tuleb asutuses olevaid ühte liiki loomi lugeda siiski eraldi rühmaks ja neile vastavalt osutada. Karantiin peab algama kogu rühmale ajal, mil viimane loom sisenes karantiiniasutusse;

b)

karantiinilaudas peab iga eraldi loomarühm olema isoleeritud ja neil ei tohi olla teiste, sealhulgas teistest saadetistest pärit ja asutuses kohal olevate loomadega otsest ega kaudset kokkupuudet.

Iga saadetist tuleb hoida heakskiidetud karantiinilaudas ja kaitsta vektorputukate eest;

c)

kui karantiini ajal ei hoita loomarühma isolatsioonis ja nad puutuvad kokku teiste loomadega, tuleb karantiini uuesti alustada samaks ajavahemikuks, kui oli algselt karantiinilauta sisenemisel ette nähtud;

d)

Euroopa Liitu toodavad loomad, kes läbivad karantiinilauda, tuleb laadida ja lähetada otse Euroopa Liitu

a)

need peavad olema ametliku veterinaararsti järelevalve all;

b)

need peavad asuma sellise vähemalt 20-kilomeetrise läbimõõduga ala keskel, kus ametlike kinnituste kohaselt ei ole 30 päeva jooksul enne selle karantiinilaudana kasutusele võtmist esinenud suu- ja sõrataudijuhtumeid;

c)

enne karantiinilaudana kasutusele võtmist tuleb need puhastada ja desinfitseerida Saint-Pierre’is ja Miquelonis ametlikult lubatud 2. peatükis viidatud haiguste tõrjeks tõhusa desinfitseerimisvahendiga;

d)

loomade vastuvõtmise mahtu arvestades peab neil olema

e)

tegutsevas karantiinilaudas peab töötama kõigi ülesannete täitmiseks piisavalt veterinaararste;

f)

jälgitavuse tagamiseks tuleb karantiinilaudas vastu võtta üksnes individuaalselt identifitseeritud loomi. Sel eesmärgil tagab omanik või karantiinilauda eest vastutav isik, et loomad on nõuetekohaselt identifitseeritud ning nendega on kaasas veterinaarsertifikaadid, mis vastavad nende liigile ja kategooriale. Lisaks kannab omanik või karantiinilauda eest vastutav isik registrisse või andmebaasi ja säilitab vähemalt kolm aastat järgmised andmed: loomaomaniku nimi, saadetisena tulnud loomade päritolu, saabumise ja väljaviimise kuupäev, loomade identifitseerimisandmed ja loomade sihtkoht;

g)

pädeval asutusel tuleb kindlaks määrata karantiinilauda riikliku järelevalve menetlus ja tagada sellise järelevalve teostamine; nimetatud järelevalve peab sisaldama korrapäraseid kontrollimisi, et teha kindlaks, kas tegevusloaks vajalikke nõudeid jätkuvalt täidetakse. Kui tegutsemisluba on tühistatud või peatatud, võib selle ennistada üksnes juhul, kui pädev asutus on teinud kindlaks, et karantiiniruumid vastavad täielikult kõigile punktides a–g sätestatud tingimustele.

a)

Kasutatav uuringutüüp: võrdlev nahasisese reaktsiooni uuring, milles kasutatakse veiste puhastatud valgu derivaati (PPD) ja lindude PPDd, mis vastavad veiste ja lindude tuberkuliini valmistamise normidele vastavalt direktiivi 64/432/EMÜ B lisa punktis 2.1.2 esitatud kirjeldusele.

PPD annus tuleb süstida õla või õlavarre piirkonda direktiivi 64/432/EMÜ B lisa punktis 2.2.4 kirjeldatud meetodi järgi.

b)

Aeg: loomadele tuleb teha esimene uuring kahe päeva jooksul pärast saabumist karantiinilauta ja teine uuring 42 päeva pärast esimest uuringut.

c)

Uuringu tõlgendamine:

Reaktsioon loetakse:

d)

Võimalikud uuringujärgsed tegevused:

Kui loomal tekib positiivne reaktsioon nahasisesel veiste PPD uuringul, tuleb loom rühmast eraldada ja teistelt loomadele tuleb teha uus uuring vähemalt 42 päeva pärast esimest, positiivse tulemusega uuringut ning seda loetakse punktis b nimetatud esimeseks uuringuks.

Kui positiivne reaktsioon tekib rohkem kui ühel loomal rühmas, ei lubata kogu rühma Euroopa Liitu eksportida.

Kui ühel või enamal loomal tekib ebaselge reaktsioon, tuleb kogu rühmale teha uus uuring vähemalt 42 päeva pärast esimest, positiivse tulemusega uuringut võtmist ning seda loetakse punktis b nimetatud esimeseks uuringuks.

a)

Kasutatav uuringutüüp:

b)

Aeg: loomadele tuleb teha esimene uuring kahe päeva jooksul pärast saabumist karantiinilauta ja teine uuring 42 päeva pärast esimest uuringut.

c)

Uuringute tõlgendamine:

Uuringu reaktsioon määratletakse positiivsena direktiivi 64/432/EMÜ C lisa kohaselt.

d)

Võimalikud uuringujärgsed tegevused:

Loomad, kellel ühe nimetatud uuringu tulemus on positiivne, tuleb rühmast eraldada ning teistele loomadele tuleb teha uus uuring vähemalt 42 päeva pärast esimest, positiivset uuringut; seda loetakse punktis b nimetatud esimeseks uuringuks.

Euroopa Liitu lubatakse tuua üksnes loomi, kellel kahe järjestikuse punktis b kirjeldatud viisil tehtud uuringu tulemused olid negatiivsed.

a)

Kasutatav uuringutüüp: agargeeli immuundifusioonitest (AGID) vastavalt määruse (EL) nr 206/2010 I lisa 6. osas esitatud kirjeldusele.

Kahe haiguse eristamiseks tehakse positiivse reaktsiooni puhul loomadele võrdlev ELISA test vastavalt määruse (EL) nr 206/2010 I lisa 6. osas esitatud kirjeldusele.

b)

Aeg:

Loomadelt tuleb saada negatiivne tulemus kahel uuringul: esimene kahe päeva jooksul pärast saabumist karantiinilauta ja teine vähemalt 21 päeva pärast esimest uuringut.

c)

Võimalikud uuringujärgsed tegevused:

a)

Kasutatav uuringutüüp: diagnostiline uurimine (mao-söögitoru sond ja seroloogia), kasutades ELISA ja viiruse neutralisatsiooni (VN) testi määruse (EL) nr 206/2010 I lisa 6. osa kohaselt.

b)

Aeg: loomadelt tuleb saada negatiivne tulemus kahel uuringul: esimene kahe päeva jooksul pärast saabumist karantiinilauta ja teine vähemalt 42 päeva pärast esimest uuringut.

c)

Võimalikud uuringujärgsed tegevused: kui kas või ühe looma uuring on andnud positiivse tulemuse suu- ja sõrataudi viiruse suhtes, ei lubata ühtegi karantiinilaudas olevat looma Euroopa Liitu tuua.

Märkus: kui avastatakse mingeid suu- ja sõrataudi viiruse struktuurisiseste või -väliste valkude antikehi, loetakse need varasema suu- ja sõrataudi nakkuse tulemuseks, olenemata vaktsineerimisstaatusest.

a)

Kasutatav uuringutüüp: OIE maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamatu („Manual of Standards for Diagnostic Tests and Vaccines for Terrestrial Animals”) viimases väljaandes kirjeldatud võrdlev ELISA test on rahvusvahelise kaubanduse puhul ette nähtud uuring ja valikuuring. Kasutada võib ka seerumi neutralisatsiooni testi või mõnda muud tunnustatud uuringut vastavalt OIE käsiraamatu asjakohastes osades kirjeldatud juhenditele.

b)

Aeg: loomadele tuleb teha kaks uuringut: esimene kahe päeva jooksul pärast saabumist karantiinilauta ja teine vähemalt 42 päeva pärast esimest uuringut.

c)

Võimalikud uuringujärgsed tegevused: kui kas või ühe looma uuring on andnud veiste katku viiruse suhtes positiivse tulemuse, ei lubata ühtegi karantiinilaudas olevat looma Euroopa Liitu tuua.

a)

Kasutatav uuringutüüp: ELISA, viiruse neutralisatsiooni test või muu tunnustatud uuring vastavalt OIE käsiraamatu asjakohastes osades kirjeldatud juhenditele.

b)

Aeg: loomadele tuleb teha kaks uuringut: esimene kahe päeva jooksul pärast saabumist karantiinilauta ja teine vähemalt 42 päeva pärast esimest uuringut.

c)

Võimalikud uuringujärgsed tegevused: kui kas või ühe looma uuring on andnud vesikulaarse stomatiidi viiruse suhtes positiivse tulemuse, ei lubata ühtegi karantiinilaudas olevat looma Euroopa Liitu tuua.

a)

Kasutatav uuringutüüp: ELISA, viiruse neutralisatsiooni test või muu tunnustatud uuring vastavalt OIE käsiraamatu asjakohastes osades kirjeldatud juhenditele.

b)

Aeg: loomadele tuleb teha kaks uuringut: esimene kahe päeva jooksul pärast saabumist karantiinilauta ja teine vähemalt 42 päeva pärast esimest uuringut.

c)

Võimalikud uuringujärgsed tegevused: kui kas või ühel loomal ilmneb kokkupuude Rifti oru palaviku tekitajaga, ei lubata ühtegi karantiinilaudas olevat looma Euroopa Liitu tuua.

a)

Kasutatav uuringutüüp: seroloogia, milleks kasutatakse ELISA testi, viiruse neutralisatsiooni testi või muud tunnustatud uuringut vastavalt OIE käsiraamatu asjakohastes osades kirjeldatud protokollidele.

b)

Aeg: loomadele tuleb teha kaks uuringut: esimene kahe päeva jooksul pärast saabumist karantiinilauta ja teine vähemalt 42 päeva pärast esimest uuringut.

c)

Võimalikud uuringujärgsed tegevused: kui kas või ühel loomal ilmneb kokkupuude nodulaarse dermatiidiga, ei lubata ühtegi karantiinilaudas olevat looma Euroopa Liitu tuua.

a)

Kasutatav uuringutüüp: ELISA, viiruse neutralisatsiooni test, immunofluorestsentstest või muu tunnustatud uuring.

b)

Aeg: loomadele tuleb teha kaks uuringut: esimene kahe päeva jooksul pärast saabumist karantiinilauta ja teine vähemalt 42 päeva pärast esimest uuringut.

c)

Võimalikud uuringujärgsed tegevused: kui kas või ühel loomal ilmneb kokkupuude Krimmi-Kongo hemorraagilise palaviku tekitajaga, ei lubata ühtegi karantiinilaudas olevat looma Euroopa Liitu tuua.

a)

Kasutatav uuringutüüp: parasiidist haigusetekitaja saab kindlaks määrata kontsentreeritud vereprooviga vastavalt OIE käsiraamatu asjakohastes osades kirjeldatud juhenditele.

b)

Aeg: loomadele tuleb teha kaks uuringut: esimene kahe päeva jooksul pärast saabumist karantiinilauta ja teine vähemalt 42 päeva pärast esimest uuringut.

c)

Võimalikud uuringujärgsed tegevused: kui kas või ühel saadetisse kuuluval loomal avastatakse T. evansi, siis seda looma ei lubata Euroopa Liitu tuua. Ülejäänud selle rühma loomadele tehakse seejärel sees- ja välispidine parasiidivastane ravikuur T. evansi vastu tõhusate vahenditega.

a)

Kasutatav uuringutüüp: viiruse DNA avastamine immunofluorestsentsi või immunotsütokeemia kindlaksmääramise põhjal, kasutades OIE käsiraamatu asjakohastes osades kirjeldatud protokolle.

b)

Aeg: loomadele tuleb teha kaks uuringut: esimene kahe päeva jooksul pärast saabumist karantiinilauta ja teine vähemalt 42 päeva pärast esimest uuringut.

c)

Võimalikud uuringujärgsed tegevused: kui kas või ühel loomal ilmneb kokkupuude pahaloomulise katarraalse palavikuga, ei lubata ühtegi karantiinilaudas olevat looma Euroopa Liitu tuua.

a)

Kasutatav uuringutüüp: Agargeeli immuundifusioontest või blokeeriv ELISA test vastavalt OIE käsiraamatu asjakohastes osades kirjeldatud protokollide viimasele väljaandele.

b)

Aeg: loomadele tuleb teha kaks uuringut: esimene kahe päeva jooksul pärast saabumist karantiinilauta ja teine vähemalt 42 päeva pärast esimest uuringut.

c)

Võimalikud uuringujärgsed tegevused: loomad, kelle puhul punkti a järgi tehtud uuring on andnud positiivse tulemus, eraldatakse teistest karantiinilaudas viibivatest loomadest ning teistele loomadele tehakse kordusuuring vähemalt 21 päeva jooksul esimese, positiivse tulemusega uuringu tegemist; seda loetakse punkti b kohaselt esimeseks uuringuks.

Euroopa Liitu lubatakse tuua üksnes neid loomi, kelle puhul andsid punkti b kohaselt tehtud kaks järjestikust uuringut negatiivse tulemuse.

„BOV”

:

koduveiste (sealhulgas liigid Bison ja Bubalus ning nende ristandid) värske liha, sealhulgas hakkliha veterinaarsertifikaadi näidis;

„OVI”

:

kodulammaste (Ovis aries) ja -kitsede (Capra hircus) värske liha, sealhulgas hakkliha veterinaarsertifikaadi näidis;

„POR”

:

kodusigalaste (Sus scrofa) värske liha, sealhulgas hakkliha veterinaarsertifikaadi näidis;

„EQU”

:

kabjaliste koduloomade (Equus caballus, Equus asinus ja nende ristandid) värske liha (välja arvatud hakkliha) veterinaarsertifikaadi näidis;

„RUF”

:

seltsi Artiodactyla (välja arvatud veised (sealhulgas liigid Bison ja Bubalus ning nende ristandid), Ovis aries, Capra hircus, Suidae ja Tayassuidae) ning sugukondadesse Rhinocerotidae ja Elephantidae kuuluvate tehistingimustes peetavate ulukite värske liha (välja arvatud rups ja hakkliha) veterinaarsertifikaadi näidis;

„RUW”

:

seltsi Artiodactyla (välja arvatud veised (sealhulgas liigid Bison ja Bubalus ning nende ristandid), Ovis aries, Capra hircus, Suidae ja Tayassuidae) ning sugukondadesse Rhinocerotidae ja Elephantidae kuuluvate ulukite värske liha (välja arvatud rups ja hakkliha) veterinaarsertifikaadi näidis;

„SUF”

:

sugukondadesse Suidae, Tayassuidae või Tapiridae kuuluvate tehistingimustes peetavate ulukite värske liha (välja arvatud rups ja hakkliha) veterinaarsertifikaadi näidis;

„SUW”

:

sugukondadesse Suidae, Tayassuidae või Tapiridae kuuluvate ulukite värske liha (välja arvatud rups ja hakkliha) veterinaarsertifikaadi näidis;

„EQW”

:

alamperekonda Hippotigris (sebrad) kuuluvate kabjaliste metsloomade värske liha (välja arvatud rups ja hakkliha) veterinaarsertifikaadi näidis.

„A”

:

tagatised veterinaarsertifikaatide näidiste BOV (punkt II.2.6), OVI (punkt II.2.6), RUF (punkt II.2.7) ja RUW (punkt II.2.4) kohaselt sertifitseeritud värske liha (välja arvatud rups) laagerdamise, pH-taseme mõõtmise ja konditustamise kohta;

„C”

:

tagatised klassikalise sigade katku laboriuuringu kohta rümpadel, millest saadi näidissertifikaadi SUW (punkt II.2.3.B) kohaselt sertifitseeritud värske liha;

„D”

:

tagatised vedelate toidujäätmete söödana kasutamise kohta põllumajandusettevõttes (-ettevõtetes), mille loomadest on saadud veterinaarsertifikaadi näidiste POR (punkt II.2.3.d) kohaselt sertifitseeritud värske liha;

„E”

:

tagatised tuberkuloosiproovi kohta loomadel, kellest on saadud veterinaarsertifikaadi näidise BOV (punkt II.2.4. d) kohaselt sertifitseeritud värske liha;

„F”

:

tagatised veterinaarsertifikaatide näidiste BOV (punkt II.2.6), OVI (punkt II.2.6), RUF (punkt II.2.6) ja RUW (punkt II.2.7) kohaselt sertifitseeritud värske liha (välja arvatud rups) laagerdamise ja konditustamise kohta;

„G”

:

tagatised 1) rupsi ja seljaaju eemaldamise kohta ning 2) hirvlaste veterinaaruuringu ja päritolu kohta seoses kroonilise kõhnumistõvega, nagu on osutatud veterinaarsertifikaatide näidistes RUF (punkt II.1.7) ja RUW (punkt II.1.8);

„H”

:

Brasiilialt nõutavad lisatagatised loomade kokkupuudete, vaktsineerimisprogrammide ja järelevalve kohta. Kuna Brasiilia Santa Caterina osariigis ei vaktsineerita suu- ja sõrataudi vastu, ei kohaldata viidet vaktsineerimisprogrammile liha puhul, mis on saadud kõnealusest osariigist pärit ja seal tapetud loomadelt.

a)

Veterinaarsertifikaadid väljastab eksportiv kolmas riik I, II ja IV lisa 2. osas ja III lisas kehtestatud näidiste alusel kooskõlas asjaomastele elusloomadele / värskele lihale vastava näidise ülesehitusega.

Veterinaarsertifikaadid sisaldavad näidisel olevas numbrilises järjekorras kinnitusi, mida nõutakse kõikide kolmandate riikide puhul, ja vajaduse korral lisatagatisi, mida nõutakse eksportiva kolmanda riigi või selle osa puhul.

Kui sihtliikmesriik seda elusloomade / värske liha osas nõuab, lisatakse veterinaarsertifikaadi originaalvormile ka sertifitseerimise lisanõuded ja kõnealuste nõuete täitmise kinnitused.

b)

Kui näidissertifikaadis nõutakse, et teatavad teatised on asjakohane alles jätta, võib sertifikaati väljastav ametlik veterinaararst asjakohatud teatised maha tõmmata, parafeerida ja pitseerida või täielikult sertifikaadilt kõrvaldada.

c)

Eraldi ja unikaalne sertifikaat tuleb anda ühe ja sama I, II või IV lisa 1. osa 2. ja 3. veerus nimetatud ekspordiriigi territooriumilt või territooriumidelt eksporditavate elusloomade / värske liha kohta, kes/mis saadetakse samasse sihtkohta ja keda/mida veetakse samas raudteevagunis, veoautos, õhusõidukis või laevas.

d)

Iga sertifikaat koosneb ühest paberilehest või kui on vaja rohkem tekstiruumi, siis peab sertifikaat olema sellisel kujul, et kõik vajalikud paberilehed moodustavad osa ühtsest tervikust ja on jagamatud.

e)

Veterinaarsertifikaat koostatakse vähemalt ühes selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus asub saadetise Euroopa Liitu ja sihtliikmesriiki sisenemisel piiripunkt. Nimetatud liikmesriigid võivad siiski lubada sertifikaadi koostada mõne muu liikmesriigi keeles, millele vajaduse korral lisatakse ametlik tõlge.

f)

Kui saadetise osade identifitseerimiseks (loend veterinaarsertifikaadi näidise punktis I.28) lisatakse sertifikaadile lisalehti, käsitletakse neid paberilehti samuti sertifikaadi originaali osadena ja igale leheküljele kannab sertifikaati väljastav ametnik oma allkirja ja templi.

g)

Kui sertifikaat, sealhulgas punktis f osutatud lisalehti sisaldav sertifikaat, koosneb enam kui ühest leheküljest, on iga lehekülg selle alumisel serval nummerdatud (leheküljenumber / lehekülgede koguarv) ning selle ülemisel serval on pädeva asutuse määratud sertifikaadi viitenumber.

h)

Originaalsertifikaadi peab täitma ja sellele peab alla kirjutama ametlik veterinaararst või kui veterinaarsertifikaadi näidises on nii ette nähtud, siis mõni teine määratud ametlik inspektor. Elusloomade korral tuleb sertifikaat täita ja sellele alla kirjutada 24 tunni jooksul enne saadetise laadimist Euroopa Liitu toomiseks. Eksportiva kolmanda riigi pädevad asutused tagavad, et järgitakse sertifitseerimiseeskirju, mis on võrdväärsed nõukogu direktiivis 96/93/EÜ (40) sätestatud eeskirjadega.

Allkirja värv peab erinema teksti värvist. Sama reeglit kohaldatakse ka templite suhtes, v.a reljeefpitserid ja vesimärgid.

i)

Sertifikaadi viitenumbri peab lahtritesse I.2 ja II.a märkima pädev asutus.