„LOODE-ATLANDI KALANDUSALASE KOOSTÖÖ KONVENTSIOON”

„KONVENTSIOONIOSALISED,

MÄRKIDES, et Loode-Atlandi rannikuäärsed riigid on kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni ja rahvusvahelise tavaõigusega kehtestanud majandusvööndid, kus neil on suveräänne õigus uurida, kasutada, kaitsta ja majandada elusressursse;

MEENUTADES Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni asjakohaseid sätteid, 4. augusti 1995. aasta rakenduskokkulepet Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete kohta ning ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni 24. novembri 1993. aasta kokkulepet, millega ergutatakse avamerekalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju;

VÕTTES ARVESSE vastutustundliku kalapüügi juhendit, mis võeti vastu 31. oktoobril 1995. aastal Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni konverentsi 28. istungil, ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni poolt vastu võetud juhendiga seotud dokumente;

TÕDEDES, et kalavarude säästev kasutamine toob majanduslikku ja sotsiaalset kasu;

SOOVIDES edendada Loode-Atlandi kalavarude pikaajalist kaitset ja säästvat kasutamist;

OLLES TEADLIK vajadusest teha rahvusvahelist koostööd ja konsulteerida kõnealuseid kalavarusid käsitlevates küsimustes;

PIDADES OLULISEKS, et kõnealuste kalavarude tõhus kaitse ja majandamine põhineks parimail kättesaadavail teaduslikel nõuannetel ja ettevaatusprintsiibil;

VÕTTES ÜLESANDEKS kohaldada Loode-Atlandi kalavarude majandamisel ökosüsteemil põhinevat lähenemisviisi, mis hõlmab mere ökosüsteemi ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmist, püügitegevuse pikaajalisest või pöördumatust kahjulikust mõjust tuleneva riski minimeerimist ning ökosüsteemi kõigi komponentide vaheliste seoste arvessevõtmist;

VÕTTES ÜLESANDEKS JÄTKUVALT rakendada vastutustundlikku püügitegevust ning ennetada, ära hoida ja lõpetada ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük;

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:”

„I artikkel

Mõistete kasutamine

Käesolevas konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „1982. aasta konventsioon”– Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsioon;

b)   „1995. aasta kokkulepe”– 4. augusti 1995. aasta rakenduskokkulepe Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakendamise kohta;

c)   „rannikuäärne riik”– konventsiooniosaline, kellel on konventsioonialas majandusvöönd;

d)   „konventsiooniosaline”–

i)	mis tahes riik või piirkondlik majandusühendus, kes on nõustunud end käesoleva konventsiooniga siduma ja kelle suhtes konventsioon kehtib, ning

ii)	käesolev konventsioon kehtib mutatis mutandis 1982. aasta konventsiooni artikli 305 lõike 1 punktides c, d ja e osutatud mis tahes üksuse kohta, mis asub Põhja-Atlandi piirkonnas ja millest saab käesoleva konventsiooni osaline, ning niivõrd kui „konventsiooniosaline” viitab sellistele üksustele;

e)   „konventsiooniala”– artikli 4 lõikes 1 kirjeldatud piirkond, mille suhtes kohaldatakse käesolevat konventsiooni;

f)   „kalavarud”– kõik konventsiooniala kalad, molluskid ja koorikloomad, v.a:

i)	sessiilsed liigid, mis võivad 1982. aasta konventsiooni artikli 77 kohaselt kuuluda rannikuäärsete riikide suveräänsete õiguste alla, ning

ii)	1982. aasta konventsiooni I lisas loetletud anadroomsed ja katadroomsed varud ning pika rändega liigid, niivõrd kui neid majandatakse muude rahvusvaheliste kokkulepete raames;

g)   „püügitegevus”– kalavarude püük või töötlemine või kalavarude või neist valmistatud toodete ümberlaadimine või mis tahes muu püüki ettevalmistav või toetav või sellega seotud tegevus, sealhulgas:

i)	kalavarude tegelik luure, püüdmine või loomuse võtmine või nimetatud tegevuste katse;

ii)	mis tahes tegevus, mille puhul võib põhjendatult eeldada, et selle tulemuseks on kalavarude asukoha kindlaksmääramine, püüdmine, loomuse võtmine või väljapüük mis tahes eesmärgil, ning

iii)	mis tahes tegevus merel, mida sooritatakse käesolevas määratluses kirjeldatud tegevuste toetamiseks või ettevalmistamiseks,

kuid ei hõlma ühtki hädaolukorraga, sealhulgas meeskonnaliikmete tervise ja ohutuse või laeva ohutusega seotud tegevust;

h)   „kalalaev”– mis tahes laev, mis tegeleb või on tegelnud püügitegevusega, sealhulgas kalatöötluslaevad ning laevad, mis tegelevad ümberlaadimise või muu tegevusega, millega valmistatakse ette püüki või püügiga seotud tegevust, või on seotud katselise või uurimusliku kalapüügiga;

i)   „lipuriik”–

i)	riik või üksus, millele kuuluvatel laevadel on õigus sõita oma lipu all, või

ii)	piirkondlik majandusintegratsiooni organisatsioon, mille laevadel on õigus sõita selle organisatsiooni asukoha liikmesriigi lipu all;

j)   „ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük”– tegevused, mida kirjeldatakse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelises tegevuskavas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks, mis võeti vastu 2. märtsil 2001;

k)   „elusressursid”– mere ökosüsteemi kogu elusosa;

l)   „mere bioloogiline mitmekesisus”– mere ökoloogiliste koosluste ja neisse kuuluvate elusorganismide mitmekesisus. See hõlmab liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust;

m)   „kodanikud”– hõlmab nii füüsilisi kui ka juriidilisi isikuid;

n)   „sadamariik”– mis tahes riik, mis võtab laevu vastu oma sadamates, kaldalähedastes terminalides või muudes rajatistes, sh ka lossimiseks, ümberlaadimiseks, tankimiseks või varustamiseks;

o)   „piirkondlik majandusintegratsiooni organisatsioon”– piirkondlik majandusintegratsiooni organisatsioon, millele tema liikmesriigid on käesoleva konventsiooniga hõlmatud küsimustes üle andnud õiguspädevuse, sealhulgas õiguse teha kõnealustes küsimustes oma liikmesriikidele siduvaid otsuseid, ning

p)   „reguleeritav piirkond”– see osa konventsioonialast, mis asub väljaspool riikide jurisdiktsiooni alla kuuluvatest piirkondadest.

II artikkel

Eesmärk

Käesoleva konventsiooni eesmärk on tagada konventsiooniala kalavarude pikaajaline kaitse ja säästlik kasutamine, kaitstes selle kaudu nende kalavarude elupaigaks olevat mere ökosüsteemi.

III artikkel

Üldpõhimõtted

Käesoleva konventsiooni eesmärkide saavutamiseks teevad konventsiooniosalised vastavalt vajadusele kas eraldi või üheskoos järgmist:

a)	edendavad kalavarude optimaalset kasutamist ja pikaajalist jätkusuutlikkust;

b)	võtavad parimail kättesaadavail teaduslikel nõuannetel põhinevad meetmed, et hoida kalavarusid tasemel, mis võimaldab maksimaalset jätkusuutlikku saagikust, või tagada selle taseme taastamine;

c)	kohaldavad ettevaatusprintsiipi kooskõlas 1995. aasta kokkuleppe artikliga 6;

d)	võtavad asjakohaselt arvesse püügitegevuse mõju teistele liikidele ja mere ökosüsteemile ning võtavad meetmed, et minimeerida kahjulik mõju elusressurssidele ja mere ökosüsteemile;

e)	võtavad asjakohaselt arvesse vajadust säilitada mere bioloogilist mitmekesisust;

f)	väldivad ülepüüki ja liigset püügivõimsust või likvideerivad need ning tagavad, et püügivõimsuse tase ei ületaks kalavarude säästva kasutamise seisukohast sobivat taset;

g)	tagavad täielike ja täpsete andmete kogumise püügitegevuse kohta konventsioonialas ning nende andmete õigeaegse jagamise konventsiooniosaliste vahel;

h)	tagavad majandamismeetmete tõhusa järgimise ja mis tahes rikkumise puhul adekvaatse rangusega sanktsioonid ning

i)	võtavad vajalikul määral arvesse vajadust minimeerida kalalaevadelt pärit reostust ja jäätmeid, saagi vette tagasi laskmist, kaotatud või hüljatud püügivahendite poolset püüki, sihtrühma mittekuuluvate liikide püüki ning mõju seotud või sõltuvatele liikidele, eelkõige ohustatud liikidele.

IV artikkel

Reguleerimisala

1.   Käesolevat konventsiooni kohaldatakse Loode-Atlandi vete suhtes põhja pool 35° 00′ põhjalaiust ja lääne pool joonest, mis jääb põhja poole 35° 00′ põhjalaiust ja 42° 00′ läänepikkust kuni 59° 00′ põhjalaiust, edasi lääne poole kuni 44° 00′ läänepikkust ja edasi põhja poole kuni Gröönimaa rannikuni, aga samuti Saint Lawrence’i lahe, Davise väina ja Baffini lahe vete suhtes lõuna pool 78° 10′ põhjalaiust.

2.   Konventsiooniala jaotatakse teaduslikeks ja statistilisteks alapiirkondadeks, rajoonideks ja alarajoonideks, mille piirid on määratletud käesoleva konventsiooni I lisas.

V artikkel

Organisatsioon

1.   Konventsiooniosalised lepivad kokku, et asutavad Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (edaspidi „organisatsioon”), mis täidab käesolevas konventsioonis sätestatud ülesandeid selle konventsiooni eesmärgi saavutamiseks, ning peavad kõnealust organisatsiooni ülal ja tugevdavad seda.

2.   Organisatsioon koosneb järgmistest üksustest:

a)

komisjon;

b)	teadusnõukogu ja

c)	sekretariaat.

3.   Organisatsioon on juriidiline isik ja sellel on suhetes teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega ja konventsiooniosaliste territooriumidel õigusvõime, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks ja eesmärgi saavutamiseks. Organisatsioon ja asjaomane konventsiooniosaline lepivad kokku privileegides ja immuniteedis, mis organisatsioonil ja selle ametnikel on konventsiooniosalise territooriumil, sh sõlmitakse eelkõige asukohaleping organisatsiooni ja asukohaks oleva konventsiooniosalise vahel.

4.   Komisjoni esimees on organisatsiooni president ja peamine esindaja.

5.   President kutsub organisatsiooni aastakoosoleku kokku komisjoni määratud ajal ja kohas.

6.   Organisatsiooni peakorter asub Kanadas, Nova Scotia provintsis Halifaxi piirkondlikus omavalitsuses või muus komisjoni määratud paigas.

VI artikkel

Komisjon

1.   Iga konventsiooniosaline on komisjoni liige ja võib komisjoni nimetada ühe esindaja, kellega võivad kaasas olla asetäitjad, eksperdid ja nõunikud.

2.   Komisjon valib esimehe ja aseesimehe, kelle ametiaeg on kaks aastat. Neid kõiki võib tagasi valida, kuid nad ei või järjest samas ametis olla kauem kui neli aastat. Esimees ja aseesimees ei tohi olla ühe ja sama konventsiooniosalise esindajad.

3.   Iga konventsiooniosaline võib nõuda komisjoni erakorralise koosoleku kokkukutsumist. Komisjoni esimees kutsub seejärel sellise koosoleku kokku enda määratud ajal ja kohas.

4.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse reguleeritavas piirkonnas komisjoni poolt vastu võetud meetmeid.

5.   Komisjon:

a)	võtab vastu oma koosolekute läbiviimiseks ja ülesannete täitmiseks vajalikud eeskirjad, sh töökorra, finantseeskirjad ja muud eeskirjad, ning võib neid vajaduse korral muuta;

b)	asutab sellised allorganid, mida ta peab asjakohaseks oma kohustuste täitmiseks, ja juhib nende tegevust;

c)	kontrollib organisatsiooni korralduslikku, haldus- ja finantstegevust ning muid siseküsimusi, sealhulgas organisatsiooni üksuste omavahelisi suhteid;

d)	nimetab tegevsekretäri vastavalt enda kehtestatud korrale;

e)	koordineerib organisatsiooni välissuhteid;

f)	kinnitab organisatsiooni eelarve;

g)

võtab vastu eeskirjad, millega nähakse ette valitsustevaheliste organisatsioonide, konventsiooni- ja valitsusväliste organisatsioonide esindajate osalemine komisjoni koosolekutel vajaduse korral. Need eeskirjad ei või olla põhjendamatult piiravad ning peavad tagama õigeaegse juurdepääsu komisjoni aruannetele ja andmestikele;

h)	täidab muid ülesandeid ja viib läbi konventsiooniga kooskõlas olevaid üritusi, mida peab vajalikuks;

i)	suunab teadusnõukogu selle tööülesannete ja prioriteetide kindlaksmääramisel ning

j)	töötab välja rahvusvahelise õigusega kooskõlas oleva asjakohase menetluse, et hinnata, kuidas konventsiooniosalised täidavad oma kohustusi, mis on sätestatud artiklites 10 ja 11.

6.   Komisjon koos teadusnõukoguga:

a)	vaatab regulaarselt läbi kalavarude olukorra ja teeb kindlaks meetmed, mida on vaja nende kaitseks ja majandamiseks;

b)	kogub, analüüsib ja levitab asjakohast teavet;

c)	hindab püügitegevuse ja muu inimtegevuse mõju elusressurssidele ja nende ökosüsteemidele;

d)	töötab välja suunised püügitegevuseks teaduslikul eesmärgil ning

e)	töötab välja suunised andmete kogumiseks, esitamiseks, õigsuse kinnitamiseks, andmetele juurdepääsu tagamiseks ja nende kasutamiseks.

7.   Komisjon võib saata teadusnõukogule käsitlemiseks kõik küsimused, mille puhul tal on vaja teaduslikku alust selliste otsuse tegemiseks, mis on seotud kalavarudega, püügitegevuse mõjuga elusressurssidele ning nende ressursside elupaigaks oleva ökosüsteemi kaitsega.

8.   Artiklis 3 sätestatud põhimõtete kohaldamisel võtab komisjon seoses reguleeritava piirkonnaga vastu:

a)	käesoleva konventsiooni eesmärgi saavutamiseks vajalikud kaitse- ja majandamismeetmed;

b)	kaitse- ja majandamismeetmed, mis on vajalikud, et minimeerida püügitegevuse mõju elusressurssidele ja nende ökosüsteemidele;

c)	lubatud kogupüügi ja/või püügikoormuse tasemed ning määrab kindlaks püügis osalemise iseloomu ja ulatuse;

d)	lõike 6 punktis d osutatud meetmed kalapüügiks teaduslikul eesmärgil;

e)	lõike 6 punktis e osutatud meetmed andmete kogumiseks, esitamiseks, nende õigsuse kinnitamiseks, andmetele juurdepääsu tagamiseks ja nende kasutamiseks ning

f)	meetmed lipuriigi kohustuste nõuetekohase täitmise tagamiseks.

9.   Komisjon võtab meetmed asjakohase koostöömehhanismi loomiseks, et tagada tõhus seire, kontroll, järelevalve ja jõustamine komisjoni poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmetele, mis hõlmavad:

a)	konventsiooniosaliste vastastikusi õigusi pardaleminekuks ja laevade kontrollimiseks ning lipuriigi poolset vastutuselevõtmist ja sanktsioone sellise pardalemineku ja kontrollimise tulemusel saadud tõendite alusel;

b)	miinimumnõudeid kalalaevade kontrollimiseks konventsiooniosaliste poolt sadamates, kus lossitakse reguleeritavast piirkonnast pärit kalavarusid või neist valmistatud tooteid;

c)	artiklites 10, 11 ja 12 sätestatud järelmeetmeid sellise kontrollimise tulemusel saadud tõendite alusel ning

d)	meetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks, ilma et see piiraks muid konventsiooniosalise enda poolt sel eesmärgil võetud meetmeid.

10.   Komisjon võib võtta meetmeid lõigetes 8 ja 9 sätestatud küsimustes, mis on seotud konventsiooniosalise jurisdiktsiooni all oleva piirkonnaga, kui asjaomane rannikuäärne riik seda soovib ja hääletab selle soovituse poolt.

11.

a) Lõikes 8 osutatud ülesannete täitmisel püüab komisjon tagada kooskõla järgmiste meetmete vahel: i) reguleeritava piirkonna ja rannikuäärse riigi jurisdiktsiooni all oleva piirkonna kalavarusid või kalavarude rühma käsitlev meede või meede, mis liikidevaheliste seoste tõttu võiks avaldada mõju varudele või varude rühmale, mis asuvad täielikult või osaliselt rannikuäärse riigi jurisdiktsiooni all olevas piirkonnas, ning ii) mis tahes meetmed, mis rannikuäärne riik on võtnud kalavarude või varude rühmade majandamiseks ja kaitseks seoses püügitegevusega tema jurisdiktsiooni all olevas piirkonnas; b) komisjon ja asjaomane rannikuäärne riik püüavad vastavalt kooskõlastada selliseid meetmeid ja oma tegevust. Käesoleva artikli kohaldamisel teavitab iga rannikuäärne riik komisjoni enda poolt võetud meetmetest.

12.   Meetmetes, mis komisjon võtab reguleeritava piirkonna püügivõimaluste jaotamisel, võetakse arvesse nende konventsiooniosaliste huve, kelle laevad on traditsiooniliselt kalastanud selles piirkonnas, ning asjaomaste rannikuriikide huve. Newfoundlandi Suurmadala ja Flemish Capi piirkonna püügivõimaluste jaotamisel peab komisjon pöörama erilist tähelepanu konventsiooniosalisele, kelle rannikuäärsed kogukonnad sõltuvad põhiliselt nimetatud kalarikaste madalatega seotud kalavarude püügist ja kes on teinud tähelepanuväärseid jõupingutusi nende kalavarude kaitse tagamisel rahvusvahelise koostöö kaudu, pakkudes eelkõige rahvusvahelise ühise jõustamiskava raames rahvusvahelise püügitegevuse järelevalvet ja kontrolli kõnealustel madalatel.

13.   Komisjon võib välja töötada korra, mis võimaldab konventsiooniosalisel võtta meetmeid, sh mittediskrimineerivad kaubandusega seotud meetmed iga lipuriigi või kalapüügiüksuse suhtes, kelle kalalaevade püügitegevus vähendab komisjoni poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmete tõhusust. Kui konventsiooniosaline rakendab kaubandusega seotud meetmeid, peavad need olema kooskõlas tema rahvusvaheliste kohustustega.

VII artikkel

Teadusnõukogu

1.   Iga konventsiooniosaline on teadusnõukogu liige ja võib määrata sinna oma esindajad, keda igal koosolekul võivad saata asetäitjad, eksperdid ja nõunikud.

2.   Teadusnõukogu valib esimehe ja aseesimehe, kelle ametiaeg on kaks aastat. Neid kõiki võib tagasi valida, kuid nad ei või järjest samas ametis olla kauem kui neli aastat.

3.   Esimees võib teadusnõukogu erakorralise koosoleku kokku kutsuda enda määratud ajal ja kohas omal soovil, rannikuäärse riigi taotlusel või konventsiooniosalise taotlusel, mida toetab mõni teine konventsiooniosaline.

4.   Teadusnõukogu võtab vastu eeskirjad oma koosolekute läbiviimiseks ja oma ülesannete täitmiseks, sh töökorra, ning muudab neid vajaduse korral.

5.   Teadusnõukogu võib moodustada selliseid allorganeid, mida ta peab oma ülesannete täitmiseks vajalikuks.

6.   Ametiisikute valimist, eeskirjade vastuvõtmist ja nende muutmist ning muid töökorraldusega seotud küsimusi käsitlevad otsused võetakse vastu kõigi kohalolevate ja poolt või vastu hääletavate konventsiooniosaliste häälteenamusega. Igal konventsiooniosalisel on üks hääl. Hääletamist ei toimu, kui kohal on vähem kui kaks kolmandikku konventsiooniosalistest.

7.   Teadusnõukogu võtab vastu eeskirjad, millega nähakse ette valitsustevaheliste organisatsioonide, konventsiooni- ja valitsusväliste organisatsioonide esindajate osalemine komisjoni koosolekutel vajaduse korral. Need eeskirjad ei või olla põhjendamatult piiravad ning peavad tagama õigeaegse juurdepääsu teadusnõukogu aruannetele ja dokumentidele.

8.   Teadusnõukogu, kooskõlas käesoleva konventsiooni eesmärgi ja põhimõtetega:

a)

annab konventsiooniosalistele võimaluse konsultatsioonideks ja koostööks püügitegevuse ja mere ökosüsteemidega seotud teadusliku teabe ja seisukohtade tundmaõppimiseks ja vahetamiseks, samuti võimaluse uurida ja hinnata kalavarude praegust ja tulevast seisukorda, sh neid mõjutavaid keskkonna- ja ökoloogilisi tegureid;

b)	edendab konventsiooniosaliste vahelist koostööd selliste teadusuuringute läbiviimiseks, mille eesmärk on täita lüngad teaduslikes andmetes;

c)	koostab ja säilitab statistilisi andmeid ja dokumente;

d)	avaldab või levitab aruandeid, teavet ja materjale, mis on seotud konventsiooniala püügitegevusega ja ökosüsteemidega, ning

e)	annab komisjoni palvel komisjonile teadusalast nõu.

9.   Teadusnõukogu võib:

a)	anda komisjonile omal algatusel selliseid soovitusi, mis aitavad komisjonil täita oma kohustusi;

b)	teha koostööd mis tahes avalik- või eraõiguslike organisatsioonidega, kellel on sarnased eesmärgid, ning

c)	nõuda konventsiooniosalistelt, et nad esitaksid talle statistilist ja teaduslikku teavet, mida tal on vaja oma kohustuste täitmiseks.

10.   Teadusnõukogu annab teadusalast nõu vastusena igale küsimusele, mille on esitanud talle:

a)	komisjon seoses reguleeritava piirkonna kalavarude ja ökosüsteemi kaitse ja majandamise teadusliku alusega, võttes arvesse pädevusraamistikku, mis komisjon on asjaomase küsimuse suhtes kindlaks määranud, või

b)	rannikuäärne riik seoses tema jurisdiktsiooni alla kuuluvasse alasse jääva reguleeritava piirkonna kalavarude ja ökosüsteemi kaitse ja majandamise teadusliku alusega.

11.   Rannikuäärne riik määrab teadusnõukoguga konsulteerides kindlaks pädevusraamistiku iga küsimuse suhtes, mis ta saadab teadusnõukogule. Selline pädevusraamistik hõlmab muu hulgas järgmist:

a)	vaadeldava püügitegevuse ja piirkonna kirjeldus;

b)	teaduslike hinnangute või prognooside taotlemisel mis tahes asjakohaste tegurite või tähelepanekute kirjeldus, mida tuleb arvesse võtta, ning

c)	vajadusel mis tahes eesmärkide kirjeldus, mille poole rannikuäärne riik püüdleb, ning märge selle kohta, kas tuleks esitada konkreetne soovitus või mitu varianti.

12.   Üldjuhul annab teadusnõukogu nõu konsensuse alusel. Kui konsensust ei saavutata, esitab nõukogu oma aruandes oma liikmete kõik seisukohad.

13.   Sekretariaat avaldab kõik teadusnõukogu esitatud aruanded.

VIII artikkel

Sekretariaat

1.   Sekretariaat osutab teenuseid komisjonile, teadusnõukogule ja nende allorganitele, aidates neid nende kohustuste ja ülesannete täitmisel.

2.   Sekretariaadi kõrgeim haldusametnik on tegevsekretär.

3.   Tegevsekretär määrab sekretariaadi töötajad ametisse korra kohaselt, mille kehtestab komisjon, konsulteerides vajaduse korral teaduskomiteega.

4.   Tegevsekretäril on komisjoni üldise järelevalve all täielikud volitused sekretariaadi töötajate ja tööga seotud küsimuste juhtimiseks ning ta täidab ka teisi komisjoni poolt ettenähtud ülesandeid.

IX artikkel

Eelarve

1.   Iga konventsiooniosaline kannab oma delegatsiooni kulud, mis on seotud käesoleva konventsiooni kohaselt läbiviidavate koosolekutega.

2.   Komisjon kehtestab iga konventsiooniosalise aastamaksu kooskõlas aastaeelarvega järgmistel alustel:

a)	10 % eelarvest jaguneb rannikuäärsete riikide vahel proportsionaalselt nende nominaalse väljapüügiga konventsiooni piirkonnas aasta jooksul, mis lõpeb kaks aastat enne eelarveaastat;

b)	30 % eelarvest jaguneb võrdselt kõigi konventsiooniosaliste vahel;

c)	60 % eelarvest jaguneb kõigi konventsiooniosaliste vahel proportsionaalselt nende nominaalse väljapüügiga konventsiooni piirkonnas aasta jooksul, mis lõpeb kaks aastat enne eelarveaastat, ning

d)	kui konventsiooniosalise rahvaarv on alla 300 000 elaniku, piirdub tema aastamaks maksimaalselt 12 % kogu eelarvest. Kui kehtestatakse selline piirang, jaguneb ülejäänud osa eelarvest võrdselt kõigi konventsiooniosaliste vahel vastavalt punktidele a, b ja c.

Eespool osutatud nominaalne väljapüük on kalavarude teatatud püügikogused, mis on kindlaks määratud komisjoni poolt artikli 6 punkti 5 alapunkti a kohaselt vastu võetud finantseeskirjades.

3.   Tegevsekretär teatab igale konventsiooniosalisele tema osamaksu suuruse, mis on arvutatud lõike 2 kohaselt, ning seejärel kannab iga osaline niipea kui võimalik oma osamaksu organisatsioonile üle.

4.   Liikmemaks tasutakse selle riigi valuutas, kus asub organisatsiooni peakorter.

5.   Tegevsekretär edastab igale konventsiooniosalisele aastaeelarve projekti koos maksegraafikuga hiljemalt 60 päeva enne organisatsiooni aastakoosolekut.

6.   Konventsiooniga ühinev osaline tasub ühinemisaastal osamaksu mahus, mis on arvutatud tema ühinemispäevast alates proportsionaalselt aasta järelejäänud täiskuudega.

7.   Kui konventsiooniosaline ei ole oma osamaksu kahe järjestikuse aasta jooksul täielikult tasunud, peatatakse tema hääleõigus ja vastuväidete esitamise õigus seni, kuni ta on oma rahanduslikud kohustused organisatsiooni ees täitnud, kui komisjon ei ole otsustanud teisiti.

8.   Organisatsiooni rahanduslikku olukorda kontrollivad igal aastal komisjoni valitud organisatsioonivälised audiitorid.

X artikkel

Konventsiooniosaliste kohustused

1.   Iga konventsiooniosaline:

a)

rakendab käesolevat konventsiooni ning kõiki sellega seotud kaitse- ja majandamismeetmeid või muid kohustusi ning edastab komisjonile regulaarselt kirjeldusi sellest, mida ta on teinud nende meetmete rakendamiseks või kohustuste järgimiseks, sh artikli 11 lõike 2 punktis e osutatud menetluste tulemusel võetavate meetmete rakendamiseks;

b)	teeb koostööd konventsiooni eesmärkide edendamiseks;

c)	võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada komisjoni poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmete tõhusus ja need jõustada;

d)	kogub ja vahetab teaduslikke, tehnilisi ja statistilisi andmeid ning teadmisi konventsiooniala elusressursside ja ökosüsteemide kohta, sh täielik ja üksikasjalik teave tööndusliku väljapüügi ja püügikoormuse kohta, ning võtab asjakohased meetmed selliste andmete õigsuse kontrollimiseks;

e)	võtab töönduslikust väljapüügist bioloogilisi proove;

f)	teeb õigeaegselt kättesaadavaks teabe, mida võib vajada komisjon või teadusnõukogu;

g)

ilma et see piiraks asjaomase lipuriigi õiguse kohaldamist, võtab võimalikult ulatuslikke meetmeid või teeb koostööd teiste konventsiooniosalistega, et tagada, et tema kodanikud ja kodanike omanduses olevad või nende poolt käitatavad kalalaevad vastavad käeoleva konventsiooni sätetele ja täidavad komisjoni poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmeid, ning

h)

ilma et see piiraks asjaomase lipuriigi õiguse kohaldamist, uurib viivitamata, kui saab asjakohast teavet, võimalikult põhjalikult käesoleva konventsiooni või komisjoni võetud kaitse- ja majandamismeetmete iga väidetavat rikkumist, mille on toime pannud tema kodanikud või võõra riigi lipu all sõitvad kalalaevad, mille omanikud on või mida käitavad tema riigi kodanikud, ning teatab otsekohe meetmetest, mis ta on sellega seoses võtnud.

2.   Iga konventsiooniosaline rannikuäärne riik edastab komisjonile regulaarselt kirjeldusi meetmetest, sh jõustamismeetmetest, mida ta on võtnud piirialade kalavarude kaitseks ja majandamiseks oma jurisdiktsiooni all olevates vetes, mis jäävad konventsioonialasse.

XI artikkel

Lipuriigi kohustused

1.   Iga konventsiooniosaline tagab, et tema lipu all sõitvad laevad:

a)	järgivad käesoleva konventsiooni sätteid ja komisjoni poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmeid ning et need laevad ei tegele millegagi, mis kahjustab selliste meetmete tõhusust;

b)	ei tegele loata püügitegevusega riikide jurisdiktsiooni alla kuuluvates piirkondades konventsioonialas ning

c)	ei tegele püügitegevusega reguleeritavas piirkonnas, kui neil ei ole selleks konventsiooniosalise luba.

2.   Konventsiooniosaline:

a)	ei luba oma lipu all sõitvatel laevadel tegelda reguleeritavas piirkonnas püügitegevusega, kui ta ei suuda täita nende laevade suhtes tõhusalt oma kohustusi, mis tulenevad käesolevast konventsioonist ja on kooskõlas rahvusvahelise õigusega;

b)	peab registrit kalalaevade kohta, mis sõidavad tema lipu all ja millel ta on lubanud püüda kalavarusid reguleeritavas piirkonnas, ning tagab, et registrisse kantakse selline teave, mida komisjon vajalikuks peab;

c)	vahetab punktis b osutatud registris olevat teavet komisjoni poolt määratud korra kohaselt;

d)	uurib komisjoni määratud korra kohaselt viivitamata ja põhjalikult komisjoni võetud meetmete väidetavat rikkumist, mille on toime pannud tema lipu all sõitev kalalaev, ja teatab viivitamata meetmetest, mis ta on sellega seoses võtnud, ning

e)	punktis d osutatud väidetava rikkumise korral tagab, et võetakse viivitamata asjakohased jõustamismeetmed ning algatatakse tema seaduste kohaselt haldus- või kohtumenetlus.

3.   Lõike 2 punkti e kohaselt võetud jõustamismeetmed või kohaldatud sanktsioonid peavad vastama rikkumise raskusele, et need tagaksid tõhusalt nõuete järgimise, aitaksid ära hoida edaspidiseid rikkumisi ning võtaksid rikkujatelt illegaalsest tegevusest saadava tulu.

XII artikkel

Sadamariigi kohustused

1.   Käesoleva konventsiooni raames meetmete võtmisel peab konventsiooniosaline sadamariik võtma täielikult arvesse oma õigusi ja kohustusi vastavalt rahvusvahelisele õigusele, et tõhustada komisjoni poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmeid.

2.   Iga konventsiooniosaline sadamariik rakendab komisjoni poolt vastuvõetud sadamates toimuva kontrolli meetmeid.

3.   Käesolev artikkel ei mõjuta konventsiooniosalise suveräänsete õiguste teostamist oma territooriumil asuvate sadamate suhtes.

XIII artikkel

Komisjoni otsuste vastuvõtmine

1.   Üldjuhul võtab komisjon otsused vastu konsensuse alusel. Käesolevas artiklis tähendab „konsensus”, et otsuse tegemise ajal ei esitata ühtegi ametlikku vastuväidet.

2.   Kui komisjoni esimees leiab, et kõikidest pingutustest hoolimata ei saavutata konsensust, ja kui ei ole sätestatud teisiti, tehakse komisjoni otsused kohalolevate ja poolt või vastu hääletavate konventsiooniosaliste kahe kolmandiku häälteenamusega tingimusel, et hääletamist ei toimu, kui kohal on vähem kui kaks kolmandikku konventsiooniosalistest. Igal konventsiooniosalisel on üks hääl.

XIV artikkel

Komisjoni otsuste rakendamine

1.   Iga meede, mille komisjon on vastu võtnud artikli 6 lõigete 8 ja 9 kohaselt, muutub siduvaks kõigi konventsiooniosaliste jaoks järgmiselt:

a)	tegevsekretär saadab viie tööpäeva jooksul alates meetme vastuvõtmisest teatise meetme kohta igale konventsiooniosalisele, märkides edastamise kuupäeva, mis on vajalik lõike 2 kohaldamisel, ning

b)	kui meetmes ei ole sätestatud teisti, muutub see lõike 2 kohaselt igale konventsiooniosalisele siduvaks 60 päeva pärast selle edastamist.

2.   Kui üks konventsiooniosalistest esitab tegevsekretärile vastuvõetud meetme suhtes vastuväite 60 päeva jooksul alates saatmise kuupäevast, mis on edastatud lõike 1 punkti a kohaselt, võib teine konventsiooniosaline samuti esitada vastuväite enne täiendava 20-päevase ajavahemiku möödumist või 15 päeva jooksul pärast edastamise kuupäeva, mis on täpsustatud konventsiooniosalistele saadetud teatises vastuväite kohta, mis esitati nimetatud täiendava 20-päevase ajavahemiku jooksul, olenevalt sellest, kumb on hilisem. Seejärel muutub meede siduvaks igale konventsiooniosalisele, v.a need, kes esitasid vastuväite. Kui pikendatud ajavahemiku või -vahemike lõpul on enamik konventsiooniosalisi esitanud vastuväiteid ja neid toetanud, ei saa see meede siduvaks, kui mõned või kõik konventsiooniosalised ei lepi siiski omavahel kokku, et see muutub nende jaoks siduvaks alates kokkulepitud kuupäevast.

3.   Iga konventsiooniosaline, kes on esitanud vastuväite, võib selle igal ajal tagasi võtta, ning siis muutub see meede tema jaoks siduvaks.

4.

a) Kui meetme jõustumisest on möödunud üks aasta, võib iga konventsiooniosaline ükskõik mis ajal saata tegevsekretärile teate, et ta ei kavatse lugeda seda meedet enda jaoks siduvaks, ja kui nimetatud teatist tagasi ei võeta, ei ole asjaomane meede enam selle konventsiooniosalise jaoks siduv ühe aasta möödumisel päevast, mil tegevsekretär teatise kätte sai. b) Pärast seda, kui meede on punkti a kohaselt lakanud olemast siduv ühe konventsiooniosalise jaoks, võib see meede igal ajal lakata olemast siduv mõne teise konventsiooniosalise jaoks alates päevast, mil tegevsekretär saab teatise tema kavatsuse kohta mitte olla seotud.

5.   Iga konventsiooniosaline, kes on esitanud mingi meetme suhtes lõike 2 kohase vastuväite või lõike 4 kohase teate oma kavatsuse kohta mitte lugeda meedet enda jaoks siduvaks, peab samal ajal esitama selgituse sellise tegevuse põhjuste kohta. Selgituses tuleb täpsustada, kas ta peab seda meedet käesoleva konventsiooni sätetega vastuolus olevaks või et see meede on konventsiooni suhtes vormiliselt või faktiliselt põhjendamatult diskrimineeriv. Selgituses tuleb märkida ka meetmed, mida ta kavatseb võtta pärast vastuväite või teatise esitamist, sh alternatiivsete meetmete kirjeldus, mida ta kavatseb võtta või on võtnud asjaomaste kalavarude kaitseks ja majandamiseks kooskõlas käesoleva konventsiooni eesmärkidega.

6.   Tegevsekretär teavitab viivitamata kõiki konventsiooniosalisi:

a)	mis tahes vastuväite saamisest või selle tagasivõtmisest vastavalt lõikele 2 või 3;

b)	kuupäevast, mil mis tahes meede muutub siduvaks vastavalt lõikele 1;

c)	mis tahes teatise saamisest vastavalt lõikele 4 ning

d)	igast selgitusest ja alternatiivse meetme kirjeldusest, mis ta on saanud vastavalt lõikele 5.

7.   Iga konventsiooniosaline, kes algatab lõigetes 2, 4 või 5 sätestatud menetluse, võib samal ajal esitada asja menetlemiseks ajutisele vaekogule. II lisa kohaldatakse vajalike muudatustega.

8.   Kui konventsiooniosaline ei esita asja ajutisele vaekogule menetlemiseks vastavalt lõikele 7, otsustab komisjon kirja teel hääletades lihthäälteenamusega, kas esitada asjaomase konventsiooniosalise lõike 5 kohased selgitused selliseks menetlemiseks. Kui komisjon otsustab esitada asjaomase küsimuse selliseks menetlemiseks, kohaldatakse II lisa vajalike muudatustega.

9.   Kui komisjon otsustab lõike 8 kohaselt mitte esitada asjaomast küsimust ajutisele vaekogule menetlemiseks, võib iga konventsiooniosaline nõuda komisjoni koosoleku kokkukutsumist, et läbi vaadata komisjoni poolt vastu võetud meede ja lõike 5 kohaselt antud selgitus.

10.   Lõike 7 või 8 kohaselt moodustatud ajutine vaekogu vaatab läbi lõike 5 kohaselt antud selgituse ja sellega seotud meetme ning annab komisjonile nõu:

a)	kas konventsiooniosalise lõike 5 kohaselt antud selgitus on hästi põhjendatud, ja kui on, siis kas asjaomast meedet tuleks vastavalt muuta või see tühistada, või kui ta leiab, et selgitus ei ole hästi põhjendatud, siis kas asjaomane meede tuleks säilitada, ning

b)	kas asjaomase konventsiooniosalise lõike 5 kohaselt antud selgituses esitatud alternatiivsed meetmed on kooskõlas käesoleva konventsiooni eesmärgiga ja järgivad kõigi konventsiooniosaliste vastavaid huve.

11.   Hiljemalt 30 päeva pärast käesoleva artikli kohase ajutise vaekogu menetluse lõppemist tuleb komisjon kokku, et arutada ajutise vaekogu soovitusi.

12.   Kui lõigetes 7 kuni 11 sätestatud menetlused on lõpule viidud, võib iga konventsiooniosaline algatada artiklis 15 sätestatud vaidluste lahendamise menetluse.

XV artikkel

Vaidluste lahendamine

1.   Lepinguosalised teevad koostööd, et ära hoida vaidluste teket.

2.   Kui kahe või enama konventsiooniosalise vahel tekib käesoleva konventsiooni tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlus, sh artikli 14 lõikes 5 esitatud selgituse üle, seoses mis tahes meetmega, mis konventsiooniosaline on võtnud pärast artikli 14 lõike 4 kohase vastuväite esitamist, püüavad need konventsiooniosalised, edaspidi „vaidlevad konventsiooniosalised”, lahendada oma vaidlust läbirääkimiste, järelepärimise, vahenduse, lepitamise, vahekohtu- või kohtumenetluse teel, ajutise vaekogu menetlusega või muul nende valitud rahumeelsel viisil.

3.   Kui vaidlus käsitleb komisjoni poolt artikli 6 lõigete 8 ja 9 kohaselt vastu võetud meetmeid või nendega seotud meetmeid, sh artikli 14 lõikes 5 osutatud selgitust, või mis tahes meedet, mille vaidlev konventsiooniosaline on võtnud pärast artikli 14 lõike 2 kohase vastuväite esitamist või pärast artikli 14 lõike 4 kohase teatise saatmist, võivad vaidlevad konventsiooniosalised esitada vaidluse ajutisele vaekogule mittesiduvaks menetlemiseks II lisa kohaselt.

4.   Kui vaidlus on esitatud menetlemiseks ajutisele vaekogule, konsulteerib vaekogu esimesel võimalusel vaidlevate konventsiooniosalistega ja püüab vaidluse kiiresti lahendada. Ajutine vaekogu esitab aruande vaidlevatele konventsiooniosalistele ja tegevsekretäri kaudu ka teistele konventsiooniosalistele. Aruanne hõlmab kõiki soovitusi, mida ajutine vaekogu peab vaidluse lahendamiseks asjakohaseks.

5.   Kui vaidlevad konventsiooniosalised nõustuvad ajutise vaekogu soovitustega, teavitavad nad 14 päeva jooksul alates ajutise vaekogu aruande kättesaamisest kõiki teisi konventsiooniosalisi tegevsekretäri kaudu meetmetest, mida nad kavatsevad võtta kõnealuste soovituste rakendamiseks. Pärast seda võib komisjon kooskõlas oma asjakohaste menetlustega viidata ajutise vaekogu soovitustele.

6.   Kui pärast ajutise vaekogu soovitusi ei ole jõutud lahenduseni, siis võib iga vaidlev konventsiooniosaline esitada vaidluse sundmenetluseks, mis hõlmab 1982. aasta konventsiooni XV osa 2. jao või 1995. aasta kokkuleppe VIII osa kohast siduvat otsust.

7.   Kui vaidlevad konventsiooniosalised on kokku leppinud esitada vaidlus ajutisele vaekogule menetlemiseks, võivad nad samal ajal kokku leppida kohaldada ajutiselt komisjoni poolt vastu võetud asjaomast meedet, kuni ajutise vaekogu aruande esitamiseni, kui nad ei ole vaidlust lahendanud muul viisil.

8.   Kui vaidlevad konventsiooniosalised ei suuda kokku leppida mis tahes lõike 2 kohases rahumeelses lahenduses, esitatakse vaidlus neist ühe taotlusel sundmenetluseks, mis hõlmab 1982. aasta konventsiooni XV osa 2. jao või 1995. aasta kokkuleppe VIII osa kohast siduvat otsust.

9.   Kui kasutatakse sundmenetlust, mis hõlmab siduvat otsust, kohaldavad vaidlevad konventsiooniosalised, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti, ajutiselt mis tahes otsust, mille ajutine vaekogu on teinud vastavalt lõikele 4 või vajaduse korral vastavalt artikli 14 lõikele 10. Nad jätkavad selliste ajutiste meetmete või omavahel kokku lepitud samaväärse toimega korra kohaldamist, kuni kohus, kelle jurisdiktsiooni alla vaidlus kuulub, näeb ette ajutised meetmed või teeb otsuse või kuni kõnealuse meetme kehtivuse lõppemiseni.

10.   Lõike 5 kohaseid teavitamise sätteid kohaldatakse vajalike muudatustega, võttes arvesse ajutisi meetmeid, mida kohaldatakse lõike 7 kohaselt või nähakse ette lõike 9 kohaselt või otsuse kohaselt, mille on langetanud kohus, kellele vaidlus lahendamiseks esitati.

11.   Kohus või ajutine vaekogu, kellele vaidlus on käesoleva artikli kohaselt lahendamiseks esitatud, kohaldab käesoleva konventsiooni, 1982. aasta konventsiooni ja 1995. aasta kokkuleppe asjakohaseid sätteid, samuti elusressursside kaitse ja majandamise üldiselt aktsepteeritud standardeid ja muid rahvusvahelise õiguse norme, mis ei ole vastuolus käesoleva konventsiooniga, pidades silmas käesoleva konventsiooni eesmärkide saavutamist.

12.   Käesolev konventsioon ei sea kahtluse alla ühegi konventsiooniosalise (kui 1982. aasta konventsiooni osalise) õigust küsimusi vaidlustada ega takista teda selles ega sea kahtluse alla õigust esitada vaidlus sundmenetluseks, mis hõlmab 1982. aasta konventsiooni XV osa 2. jao kohast siduvat otsust teise konventsiooniosalise suhtes, või tema kui 1995. aasta kokkuleppe osalise õigust esitada vaidlus sundmenetluseks, mis hõlmab 1995. aasta kokkuleppe artikli 30 kohast siduvat otsust teise konventsiooniosalise suhtes.

XVI artikkel

Koostöö konventsiooniväliste osapooltega

1.   Kui laev, millel on õigus sõita konventsioonivälise osapoole lipu all, tegeleb püügitegevusega reguleeritavas piirkonnas, siis nõuab komisjon asjaomaselt lipuriigilt, et ta teeks organisatsiooniga täielikku koostööd, kas ühinedes konventsiooniga või nõustudes kohaldama komisjoni poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmeid.

2.   Konventsiooniosalised:

a)	vahetavad teavet reguleeritavas piirkonnas püügitegevusega tegelevate laevade kohta, millel on õigus sõita konventsioonivälise osapoole lipu all, ning mis tahes meetme kohta, mis nad on võtnud vastusena sellisele püügitegevusele;

b)	võtavad käesoleva konventsiooni ja rahvusvahelise õigusega kooskõlas olevad meetmed, et ära hoida selliste laevade püügitegevust, millel on õigus sõita konventsioonivälise osapoole lipu all, kui nende laevade tegevus vähendab komisjoni poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmete tõhusust;

c)	soovitavad kõigil konventsioonivälistel osapooltel tagada, et tema kodanikud või laevad, millel on õigus sõita nende lipu all, hoiduksid igasugusest püügitegevusest, mis vähendab komisjoni poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmete tõhusust, ning

d)	otsivad võimalusi teha koostööd kõigi konventsiooniväliste osapooltega, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad impordivad, ekspordivad või reekspordivad kalatooteid, mis on toodetud konventsioonialas püütud saagist.

XVII artikkel

Koostöö teiste organisatsioonidega

Organisatsioon:

a)	teeb vastavalt vajadusele koostööd vastastikust huvi pakkuvates küsimustes ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooniga, ÜRO teiste eriorganisatsioonide ja muude asjakohaste organisatsioonidega;

b)

otsib võimalusi koostöö edendamiseks ja võib sel eesmärgil sõlmida lepinguid teiste valitsustevaheliste organisatsioonidega, kes võivad kaasa aidata tema tööle ning kes on pädevad tagama elusressursside ja ökosüsteemide pikaajalise kaitse ja säästliku kasutamise. Ta võib paluda sellistel organisatsioonidel saata vaatlejaid oma või mis tahes oma allorganite koosolekutele. Ta võib vajaduse korral otsida ka võimalusi selliste organisatsioonide koosolekutel osalemiseks, ning

c)	teeb koostööd teiste asjaomaste piirkondlike kalandusorganisatsioonidega, võttes arvesse nende kaitse- ja majandamismeetmeid.

XVIII artikkel

Läbivaatamine

Komisjon algatab regulaarselt käesoleva konventsiooni sätete läbivaatamise ja adekvaatsuse hindamise ning vajaduse korral teeb ettepanekuid nende sisu ja rakendamismeetmete tugevdamiseks, et arutada konventsiooni eesmärgi saavutamist takistada võivaid probleeme.

XIX artikkel

Lisad

Lisad on käesoleva konventsiooni lahutamatu osa ja kui ei ole selgelt sätestatud teisiti, hõlmab viide käesolevale konventsioonile ka viidet selle lisadele.

XX artikkel

Heausksus ja õiguste kuritarvitamine

Konventsiooniosalised täidavad käesoleva konventsiooni kohaselt võetud kohustusi heauskselt ja kasutavad käesoleva konventsiooniga tunnustatud õigusi neid kuritarvitamata.

XXI artikkel

Seos muude lepingutega

1.   Käesolev konventsioon ei muuda konventsiooniosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad muudest käesoleva konventsiooniga kooskõlas olevatest lepingutest ja mis ei mõjuta teiste konventsiooniosaliste käesolevast konventsioonist tulenevate õiguste kasutamist või kohustuste täitmist.

2.   Käesolev konventsioon ei vaidlusta ega sea kahtluse alla konventsiooniosaliste õigusi, jurisdiktsiooni ega kohustusi, mis tulenevad 1982. aasta konventsioonist või 1995. aasta kokkuleppest. Käesolevat konventsiooni tõlgendatakse ja kohaldatakse 1982. aasta konventsiooni ja 1995. aasta kokkuleppe alusel ning viisil, mis on nendega kooskõlas.

XXII artikkel

Konventsiooni muudatused

1.   Iga konventsiooniosaline võib teha käesoleva konventsiooni muutmiseks ettepanekuid, mille vaatab läbi ja mida käsitleb komisjon oma aastakoosolekul või erakorralisel koosolekul. Iga selline ettepanek saadetakse tegevsekretärile vähemalt 90 päeva enne koosolekut, kus seda arutada kavatsetakse, ja tegevsekretär edastab viivitamata selle ettepaneku kõikidele konventsiooniosalistele.

2.   Muudatusettepaneku vastuvõtmiseks on vaja kõigi konventsiooniosaliste kolme neljandikulist häälteenamust. Vastuvõetud muudatusettepaneku teksti saadab hoiulevõtja kõikidele konventsiooniosalistele.

3.   Muudatus jõustub kõigi konventsiooniosaliste suhtes 120 päeva möödudes edastamiskuupäevast, mis on täpsustatud hoiulevõtja teatises kolmelt neljandikult konventsiooniosalistest muudatuse heakskiitmise kohta kirjaliku teate saamisest, kui ükski konventsiooniosaline ei ole esitanud hoiulevõtjale muudatuse kohta vastuväidet 90 päeva jooksul alates saatmiskuupäevast, mis on täpsustatud hoiulevõtja kättesaamise teatises, ning sel juhul ei jõustu muudatus mitte ühegi konventsiooniosalise suhtes. Muudatusele vastuväite esitanud konventsiooniosaline võib selle igal ajal tagasi võtta. Kui tagasi on võetud kõik vastuväited muudatusettepanekule, mille on heaks kiitnud kolm neljandikku konventsiooniosalistest, jõustub see muudatus kõigi konventsiooniosaliste suhtes 120 päeva möödumisel viimase vastuväite tagasivõtmise kuupäevast, mis on täpsustatud hoiulevõtja teatises.

4.   Kõik konventsiooniosalised, kes ühinevad käesoleva konventsiooniga pärast muudatuse vastuvõtmist vastavalt käesoleva artikli lõikele 2, loetakse nimetatud muudatuse heaks kiitnuks.

5.   Hoiulevõtja teavitab kõiki konventsiooniosalisi viivitamata muudatuste heakskiitmise teatiste ning vastuväidete või nende tagasivõtmise teatiste kättesaamisest ja muudatuste jõustumisest.

6.   Ilma et see mõjutaks lõigete 1–5 kohaldamist, võib komisjon kõigi konventsiooniosaliste kahekolmandikulise häälteenamusega:

a)

teadusnõukogu soovitusi arvestades jagada reguleeritava piirkonna asjakohasteks teaduslikeks ja statistilisteks alapiirkondadeks, reguleeritavateks rajoonideks ja alarajoonideks, kui ta peab seda haldamise seisukohast vajalikuks. Selliste alapiirkondade, rajoonide ja alarajoonide piirid on määratletud I lisas;

b)	teadusnõukogu taotlusel muuta I lisas sätestatud teaduslike ja statistiliste alapiirkondade, rajoonide ja alarajoonide piire, kui sellist tegevust toetab iga rannikuäärne riik, keda see mõjutab, ja kui ta peab seda haldamise, teaduse ja statistika seisukohast vajalikuks.”

„XXIV artikkel

Denonsseerimine

1.   Iga konventsiooniosaline võib käesoleva konventsiooni denonsseerida, saates hoiulevõtjale vastava kirjaliku teate mis tahes aasta 30. juunil või enne nimetatud kuupäeva. Denonsseerimine jõustub sama aasta 31. detsembril. Hoiulevõtja teavitab viivitamata kõiki teisi konventsiooniosalisi.

2.   Mis tahes teine konventsiooniosaline võib pärast seda samuti käesoleva konventsiooni denonsseerida alates sama aasta 31. detsembrist, saates hoiulevõtjale vastava kirjaliku teate hiljemalt 30 päeva pärast lõike 1 kohast teadet. Hoiulevõtja teavitab viivitamata kõiki teisi konventsiooniosalisi.

XXV artikkel

Registreerimine

1.   Käesoleva konventsiooni originaal antakse hoiule Kanada valitsusele, kes saadab kinnitatud koopia kõigile allakirjutanutele ja kõigile konventsiooniosalistele.

2.   Hoiulevõtja registreerib käesoleva konventsiooni ja kõik selle muudatused Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadis.”

„ ”