20.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 186/44

(1)

CVA esitas komisjonile 15. veebruaril 2010 e-postiga direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 5 kohase taotluse. Komisjon nõudis oma 15. aprilli 2010. aasta e-kirjades Itaalia ametiasutustelt ja CVAlt täiendavat teavet. Itaalia ametiasutused edastasid täiendava teabe 10. mai ja 20. mai 2010 e-kirjadega ning CVA, pärast esialgse tähtaja pikendamist, 7. mail 2010.

(2)

CVA, mis on direktiivi 2004/17/EÜ tähenduses riigiettevõte, esitas taotluse järgmiste, taotluses kirjeldatud tegevuste suhtes:

(3)

Direktiivi 2004/17/EÜ artiklis 30 on sätestatud, et direktiivis käsitletava tegevuse võimaldamiseks sõlmitud lepingute suhtes ei kohaldata kõnealust direktiivi, kui liikmesriigis, kus tegevus toimub, on see tegevus otseselt avatud konkurentsile turgudel, millele juurdepääs ei ole piiratud. Otsest avatust konkurentsile hinnatakse objektiivsete kriteeriumide põhjal, võttes arvesse asjaomase sektori erijooni. Juurdepääsu ei peeta piiratuks, kui liikmesriik on rakendanud asjakohased ühenduse õigusaktid, mis avavad konkurentsile asjaomase sektori või osa sellest, ning kohaldab neid. Nimetatud õigusaktid on loetletud direktiivi 2004/17/EÜ XI lisas, kusjuures elektrisektorit käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 1996. aasta direktiivis 96/92/EÜ elektri siseturu ühiseeskirjade kohta (3). Direktiiv 96/92/EÜ on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiiviga 2003/54/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 96/92/EÜ (4).

(4)

Itaalia on lisaks direktiivile 96/92/EÜ rakendanud ja kohaldanud ka direktiivi 2003/54/EÜ, ning otsustanud õiguslikult ning funktsionaalselt eraldada nii põhivõrgud kui jaotusvõrgud, välja arvatud kõige väiksemate ettevõtjate puhul, kes on funktsionaalse eraldamise nõuete täitmisest vabastatud. Sellest tulenevalt ja vastavalt artikli 30 lõike 3 esimesele lõigule ei saa juurdepääsu turule lugeda piiratuks kogu Itaalia Vabariigi territooriumil.

(5)

Otsest avatust konkurentsile tuleb hinnata erinevate näitajate põhjal, millest ükski ei ole iseenesest otsustav. Käesolevas otsuses käsitletavate turgude puhul tuleb ühe kriteeriumina arvesse võtta peamiste turuosaliste turuosa. Teine kriteerium on kõnealuste turgude koondumise määr. Asjaomaste turgude omadusi arvestades tuleb arvesse võtta täiendavaid kriteeriume, nagu tasakaalustava turu toimimine, hinnakonkurents ja tarbijate poolt tarnija vahetamise määr.

(6)

Käesolev otsus ei piira konkurentsieeskirjade kohaldamist.

(7)

Komisjoni varasemate pretsedentide kohaselt (5) on elektrisektoris võimalik eristada järgmisi asjaomaseid tooteturge: i) tootmine ja hulgimüük; ii) edastamine; iii) jaotamine ja iv) jaemüük. Seega tuleks CVA taotluses sõltumatult analüüsida ühelt poolt tootmist ja hulgimüüki ning teiselt poolt jaemüüki.

(8)

Nagu on märgitud eespool 2. põhjenduses, käsitleb CVA esitatud taotlus elektri tootmist ja hulgimüüki kogu Itaalia Vabariigi territooriumil või alternatiivina põhjaosa makrotsoonis.

(9)

Vastavalt olemasolevale teabele (6) tuleks peaaegu täielikus vastavuses olevate hindadega eri piirkondade ühendustes esineva ülekoormuse tõttu jagada Itaalia riigi territoorium neljaks piirkondlikuks ja geograafiliseks elektri tootmise ja hulgimüügi turuks: põhjaosa makrotsoon, kesk- ja lõunaosa makrotsoon, (7) Sitsiilia makrotsoon (8) ja Sardiinia. Itaalia ametiasutused kinnitavad, et põhjaosa makrotsooni eristamine eraldi turuna on jätkuvalt põhjendatud, kuid lisavad, et käimasolevate muutuste ning pooleliolevate põhjalike uuringute tõttu ei ole hetkel võimalik ülejäänud makrotsoonide piire selgelt määratleda ega nende geograafiliste turgude konkurentsiolukorda lõplikult hinnata. Arvestades eespool öeldut ning seda, et CVA elektrijaamad asuvad kõik põhjaosa makrotsoonis, piirdutakse käesolevas otsuses direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõikes 1 sätestatud tingimuste hindamisel põhjaosa makrotsooni elektri tootmise ja hulgimüügi konkurentsiolukorra analüüsimisega. Kuigi põhjaosa makrotsoon kujutab endast eraldi asjaomast turgu, ei saa seda siiski vaadelda ümbritsevatest maadest ja teistest piirkondadest isoleerituna.

(10)

Järgides väljakujunenud tava (9) otsuste tegemisel vastavalt artiklile 30 leidis komisjon, et elektritootmise puhul „on üks riiklike turgude konkurentsitaseme näitaja kolme suurima tootja turuosa kokku”. Itaalia ametiasutuste andmeil oli 2009. aastal põhjaosa makrotsooni kolme suurima tootja turuosa 49,7 %. Kolme suurima tootja koguturuosa selline koondumine on väiksem kui vastav Austria näitaja (52,2 %), millele viidatakse otsuses 2008/585/EÜ, samuti on see väiksem kui Poola näitaja (58 % kogutoodangust), millele viidatakse otsuses 2008/741/EÜ, ning oluliselt väiksem kui Soome (73,6 %) ja Rootsi (86,7 %) näitajad, millele osutatakse vastavalt otsustes 2006/422/EÜ ja 2007/706/EÜ . Koondumise määr on aga suurem kui Ühendkuningriigi vastav näitaja (39 %), millele viidatakse otsustes 2006/211/EÜ ja 2007/141/EÜ . Siiski loetakse nimetatud määr piisavalt väikeseks, et seda võiks pidada põhjaosa makrotsooni elektri tootmise ja hulgimüügi teataval määral konkurentsile otsese avatuse märgiks.

(11)

Lisaks impordib Itaalia märkimisväärses koguses elektrit – 2008. aastal suurusjärgus üle 42 997 GWh. Itaalia on netoimportija ning imporditud elektrienergia katab ligikaudu 13,43 % üldisest energiatarbest (10). Itaalia ametiasutuste kinnitusel (11) on impordil konkurentsi turgutav mõju, eriti põhjaosa makrotsoonis. Kuigi seda mõju vähendavad tehnilised piirangud teiste riikidega ühenduse loomisel, oodatakse olukorra edasist paranemist seoses uue õigusaktiga (12). Seetõttu avaldab väljastpoolt Itaalia territooriumi lähtuv elektrienergia import põhjaosa makrotsooni juhtivatele tootjatele teatavat hinnasurvet. Nimetatud tegureid tuleks seega lugeda põhjaosa makrotsooni elektri tootmise ja hulgimüügi teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest lähtuvale konkurentsile otsese avatuse märgiks.

(12)

Komisjoni 11. märtsi 2010. aasta teatis „Aruanne gaasi ja elektri siseturu loomisel tehtud edusammude kohta” (13) näitas, et 14 liikmesriigis kontrollivad kolm suurimat tootjat endiselt enam kui 75 % tootmisvõimsusest. Aruandes on Itaalia siiski paigutatud „mõõdukalt koondunud” turgudega riikide kategooriasse, (14) kus Herfindahli-Hirchmani indeksi (HHI) väärtused on võrreldes teiste kategooriatega väiksemad. Arvestades, et võrreldes teiste piirkondadega on konkurentsisurve põhjaosa makrotsoonis isegi tuntavam, saab koondumise määra lugeda põhjaosa makrotsooni elektri tootmise ja hulgimüügi konkurentsile otsese avatuse märgiks.

(13)

Lisaks tuleb ka tasakaalustusmehhanismide toimimist pidada täiendavaks näitajaks, isegi kui need hõlmavad üksnes väikest osa liikmesriigis toodetud või tarbitud elektri üldkogusest. Vastavalt kättesaadavatele andmetele toimib asjaomane tasakaalustusmehhanism (eelkõige turupõhine hinnakujundus ja hästiarenenud päevasisene turg) selliselt, et see ei takista elektritootmise otsest avatust konkurentsile.

(14)

Elektri jaemüügi puhul jaguneb asjaomane tooteturg omakorda järgmiselt: (A) jaemüük kesk-, kõrge- ja ülikõrgepingevõrguga ühendatud tööstustarbijatele ja (B) jaemüük madalpingevõrguga ühendatud väiksematele tööstustarbijatele, äritarbijatele ja kodutarbijatele. Neid turge analüüsitakse allpool eraldi.

(15)

Itaalia ametiasutuste kinnitusel on kesk-, kõrge- ja ülikõrgepingevõrguga ühendatud lõpptarbijatele müüdava elektri jaeturg riigisisene.

(16)

Vastavalt olemasolevale teabele (15) on kesk-, kõrge- ja ülikõrgepingevõrguga ühendatud lõpptarbijatele elektrit müüva kolme suurima jaemüüja koguturuosa 43,89 %; see on piisavalt väike osa (16) ning seda tuleks lugeda konkurentsile otsese avatuse märgiks.

(17)

Arvestades vaatlusaluse toote (elektri) omadusi ning asendustoodete või -teenuste vähesust või puudumist, on hinnakonkurentsil ja hinnakujundusel elektrituru konkurentsi hindamisel suurem tähtsus. Seepärast võib tarnijat vahetavate tarbijate arvu lugeda hinnakonkurentsi näitajaks ja seega kaudselt „konkurentsi tõhususe loomulikuks näitajaks. Kui tarnijat vahetavaid kliente on vähe, on turu toimimises tõenäoliselt probleem, isegi kui ei jäetaks tähele panemata varasema tarnijaga uuesti läbirääkimise võimalusest tulenevat kasu” (17).

(18)

Vastavalt viimastele kättesaadavatele andmetele Itaalia kohta (2008) (18) oli kõlblikes mõõtepunktides tarnija vahetamise määr suurte tööstustarbijate puhul 32,50 % ja keskmise suurusega tööstustarbijate puhul 32,80 %. Kuigi Itaalias on tarnija vahetamise määr väiksem kui näiteks Austrias, kus suurte ja väga suurte tööstustarbijate puhul on vastav näitaja 41,5 %, (19) on see Itaalias siiski märkimisväärne, hõlmates peaaegu ühte kolmandikku kõigist suurtest ja keskmise suurusega tööstustarbijatest. Pealegi ei kasutata kesk-, kõrge- ja ülikõrgepingevõrguga ühendatud lõpptarbijate jaeturul reguleeritud hindu. Seega on Itaalias olukord tarnija vahetamise ja lõpptarbija hinnakontrolli osas rahuldav ning seda tuleks lugeda konkurentsile otsese avatuse märgiks.

(19)

Asjaomast geograafilist jaemüügiturgu on traditsiooniliselt loetud riigisiseseks. CVA taotluses nähakse asjaomase elektri jaemüügituruna riigisisest turgu.

(20)

Eeldades, et geograafiline turg on riigisisene ning tuginedes hetkel kättesaadavale teabele, (20) selgub, et Itaalias on elektri jaemüügituru koondumine väga suur. Madalpingevõrguga ühendatud lõpptarbijatele elektrit müüva kolme suurima jaemüüja ühine turuosa on 79,44 %, kusjuures suurimale ettevõtjale üksi kuulub 71,11 %. Siinkohal oleks asjakohane meelde tuletada väljakujunenud kohtupraktikat, (21) mille kohaselt on „väga suured turuosad tõendiks valitseva seisundi olemasolust, välja arvatud erandjuhtudel. Selline on olukord, kui turuosa ületab 50 %”.

(21)

Lisaks jaguneb Itaalia jaeturg omakorda kolmeks alamkategooriaks, millest kahe esimese puhul kasutatakse reguleeritud hindu:

(22)

Käesoleva otsuse puhul ei saa neid turge lugeda eraldi asjaomasteks turgudeks, sest tarbijad võivad alamkategooriaid vahetada ja kõigi alamkategooriate hinnad on turupõhised (22). Kuid vastavalt AEEG 2009. aasta aruandele moodustab „tõhustatud kaitse teenusest” ja „kaitstud teenusest” koosnev nn „suletud turg” umbes 36 % kogu jaeturust. Lisaks selgub samast aruandest, et tõhustatud kaitse teenuse puhul on väga tugevalt esindatud (84,3 protsendiga) üks tarnija, kes tegutseb ühtlasi ka vabaturul. Itaalia ametiasutuste teatel peavad tarbijad tarnija vahetamise kulusid liiga suureks ning saadavat kasu liiga väheseks. See asjaolu ühes tõhustatud kaitse teenuse madalate hindadega teeb nimetatud alamkategoorias piisava kliendibaasi hankimise uute ettevõtjate jaoks väga raskeks. Põhimõtteliselt saavad nii konkurentsieelise tõhustatud kaitse teenuse pakkujad, kes tegutsevad ka vabaturul, kuna tõhustatud kaitse teenust vabaturu teenuse vastu ja vastupidi vahetada soovivad tarbijad tarnijat enamasti ei vahetagi.

(23)

Asjaomastelt Itaalia ametivõimudelt saadud teabest (23) võib aga järeldada, et vastupidiselt traditsioonile ning taotleja eeldusele, ei ole käesoleva otsuse tähenduses elektri jaemüügi geograafiline turg Itaalias riigisisene, vaid kohalik, ning selle territoorium ei ulatu enamasti kohaliku omavalitsuse piiridest kaugemale.

(24)

Teadmata, missugune on konkurentsi tase igal sel viisil määratletud kohalikul jaeturul, kus müüakse elektrit madalpingevõrguga ühendatud lõpptarbijatele ning arvestades ülaltoodud kahtlusi konkurentsi taseme kohta madalpingevõrguga ühendatud tarbijatele elektrit müüval jaeturul, mida käsitleti üldiselt riigisisesena, vastavalt põhjendustes 19–22 väljendatule, ei ole võimalik järeldada, et direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 1 kohase vabastuse andmise tingimused on elektri jaemüügil Itaalia madalpingevõrguga ühendatud lõpptarbijatele täidetud.

(25)

Sellest tulenevalt kohaldatakse direktiivi 2004/17/EÜ endiselt lepingutele, mida ostjad sõlmivad elektri jaemüügi võimaldamiseks madalpingevõrguga ühendatud lõpptarbijatele Itaalias, ning ideekonkursside korraldamise puhul sellise tegevuse sooritamiseks Itaalias.

(26)

Elektri tootmise ja hulgimüügiga seotud olukorra põhjaosa makrotsoonis võib kokku võtta järgmiselt: kolme suurima tootja koguturuosa on mõõdukalt väike ning märkimisväärses koguses toimuv elektri import turgutab eelnimetatud tsooni konkurentsi. 13. põhjenduses on märgitud, et tasakaalustusmehhanismi toimimine ei takista elektritootmise otsest avatust konkurentsile. Järelikult võib kõiki eespool osutatud tegureid lugeda põhjaosa makrotsooni konkurentsile otsese avatuse märgiks.

(27)

Võttes arvesse põhjendustes 8–13 käsitletud tegureid, tuleks direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 1 kohast konkurentsile otsese avatuse tingimust pidada põhjaosa makrotsooni elektri tootmise ja hulgimüügi puhul täidetuks.

(28)

Kuna turule piiramatu juurdepääsu tingimust peetakse täidetuks, ei kohaldata direktiivi 2004/17/EÜ, kui ostjad sõlmivad lepinguid elektri tootmise ja hulgimüügi võimaldamiseks põhjaosa makrotsoonis, ega ka juhul, kui korraldatakse ideekonkurss sellise tegevuse sooritamiseks nimetatud geograafilises piirkonnas.

(29)

Elektri jaemüügi olukorra kesk-, kõrge- ja ülikõrgepingevõrguga ühendatud lõpptarbijatele Itaalias võib kokku võtta järgmiselt: kolme suurima jaemüüja koguturuosa on väike, mõõtepunktides tarnija vahetamise määr on rahuldav ning lõpptarbija hinnakontroll puudub. Need järeldused langevad kokku ka asjaomaste Itaalia ametiasutuste arvamusega, mille kohaselt on nimetatud turg olnud aastaid konkurentsile avatud ning konkurentsi tase turul on seetõttu rahuldav.

(30)

Võttes arvesse põhjendustes 15–18 käsitletud tegureid, tuleks direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 1 kohast konkurentsile otsese avatuse tingimust pidada täidetuks elektri jaemüügi puhul kesk-, kõrge- ja ülikõrgepingevõrguga ühendatud lõpptarbijatele kogu Itaalia Vabariigi territooriumil.

(31)

Kuna turule piiramatu juurdepääsu tingimust peetakse täidetuks, ei kohaldata direktiivi 2004/17/EÜ, kui ostjad sõlmivad lepinguid elektri jaemüügiks kesk-, kõrge- ja ülikõrgepingevõrguga ühendatud lõpptarbijatele Itaalias, ega ka juhul, kui korraldatakse ideekonkurss sellise tegevuse sooritamiseks nimetatud geograafilises piirkonnas.

(32)

Võttes arvesse põhjendustes 19–25 käsitletud tegureid, arvestades kahtlusi piisava riigisisese konkurentsi kohta elektri jaemüügi puhul madalpingevõrguga ühendatud lõpptarbijatele ning omamata üksikasjalikku teavet Itaalia ametiasutuste määratletud iga asjaomase kohaliku turu kohta, ei saa järeldada, et direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 1 kohase vabastuse andmise tingimused on elektri jaemüügil Itaalia madalpingevõrguga ühendatud lõpptarbijatele täidetud. Järelikult kohaldatakse direktiivi 2004/17/EÜ endiselt lepingutele, mida ostjad sõlmivad elektri jaemüügi võimaldamiseks madalpingevõrguga ühendatud lõpptarbijatele Itaalias, ning ideekonkursside korraldamise puhul sellise tegevuse sooritamiseks Itaalias. Kuna artiklis 67 kehtestatud statistikaalaseid kohustusi kohaldatakse endiselt, siis võib osutuda vajalikuks tagada kohaste meetmete võtmine kõnealuste ostjate poolt (näiteks juhtimise või raamatupidamisarvestuse eraldamine), et käesoleva otsusega mittevabastatud asjaomaste tegevuste sooritamiseks korraldatud hangete aruandlus oleks nõuetekohane.

(33)

Samuti on asjakohane meelde tuletada, et mitut tegevust hõlmavate lepingute puhul kohaldatakse direktiivi 2004/17/EÜ artiklit 9. Käesolevas kontekstis tähendab see, et „segahanke” puhul, mis hõlmab hankeid nii direktiivi 2004/17/EÜ kohaselt vabastatud kui mittevabastatud tegevuste võimaldamiseks, peab ostja lähtuma lepingu peamiseks eesmärgiks olevast tegevusest. Segahanke puhul, mille peamiseks eesmärgiks on võimaldada elektri jaemüüki madalpingevõrguga ühendatud lõpptarbijatele, kohaldatakse direktiivi 2004/17/EÜ sätteid. Kui objektiivselt on võimatu kindlaks määrata, milliseks tegevuseks leping on peamiselt mõeldud, siis sõlmitakse leping vastavalt käesolevale artikli 9 lõigetele 2 ja 3.

(34)

Käesolev otsus põhineb õiguslikul ja tegelikul olukorral 2010. aasta veebruarist maini, nagu see ilmneb Itaalia Vabariigi ja CVA esitatud teabest, 2005. ja 2010. aasta teatistest ning nende tehnilistest lisadest, komisjoni talituste 2007. aasta töödokumendist, lõpparuandest ning AEEG 2009. aasta aruandest. Otsuse võib läbi vaadata, kui õigusliku või tegeliku olukorra olulise muutumise tõttu ei ole direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 1 kohaldamise tingimused elektri hulgimüügiks põhjaosa makrotsoonis ja elektri jaemüügiks kesk-, kõrge- ja ülikõrgepingevõrguga ühendatud lõpptarbijatele enam täidetud.

a)

elektri tootmine ja hulgimüük põhjaosa makrotsoonis;

b)

elektri jaemüük kesk-, kõrge- ja ülikõrgepingevõrguga ühendatud lõpptarbijatele kogu Itaalia Vabariigi territooriumil.