11.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 117/95

(1)

Komisjoni teatises „Digitaalse dividendi muutmine sotsiaalseks kasuks ja majanduskasvuks” (2) on rõhutatud, et on tähtis kooskõlastatult avada sagedusala 790–862 MHz („sagedusala 800 MHz”) elektrooniliste sideteenuste jaoks ja võtta selleks vastu tehnilised kasutustingimused. Sagedusala 800 MHz on osa digitaalsest dividendist, see tähendab raadiosagedustest, mis tänu spektri tõhusamale kasutamisele vabanevad seoses üleminekuga maapealselt analoogtelevisioonilt maapealsele digitelevisioonile. Teadaolev sotsiaalmajanduslik kasu põhineb ühenduse lähenemisviisi eeldusel, et sagedusala 800 MHz vabastatakse aastaks 2015 ja et kehtestatakse tehnilised tingimused, mis välistavad piiriülese segamise suure võimsusega saatejaamade poolt.

(2)

Tehnoloogianeutraalsust ja teenuseneutraalsust on kinnitatud 25. novembri 2009. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/140/EÜ, millega muudetakse direktiive 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta, 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta ning 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (3) (parema õigusloome direktiiv). Lisaks soovitab raadiospektripoliitika rühm 18. septembri 2009. aasta arvamuses digitaalse dividendi kohta kohaldada elektroonilise side teenustele traadita juurdepääsu poliitika (WAPECS) põhimõtteid ja palub komisjonil võimalikult kiiresti järgida arvamuses esitatud soovitusi, et viia ELi tasandil miinimumini ebakindlus selles suhtes, kas liikmesriikidel on võimalik teha sagedusala 800 MHz kättesaadavaks.

(3)

Euroopa Parlament innustab 24. septembri 2008. aasta resolutsioonis „Kuidas digitaalset dividendi Euroopas täielikult ära kasutada: ühine lähenemisviis digitaalringhäälingule üleminekuga vabaneva spektriosa kasutamisel” liikmesriike vabastama oma digitaalse dividendi võimalikult kiiresti ja kutsub üles võtma selleks meetmeid ühenduse tasandil. Nõukogu kinnitas 18. detsembri 2009. aasta järeldustes digitaalse dividendi muutmise kohta sotsiaalseteks hüvedeks ja majanduskasvuks oma 2008. aastal avaldatud seisukohta, milles kutsus komisjoni üles toetama liikmesriike ja aitama neil teha omavahel ja kolmandate riikidega tihedat koostööd, mille eesmärk on kooskõlastada spektrikasutus ja täielikult ära kasutada digitaalne dividend.

(4)

Euroopa majanduse elavdamise kavas (4) on märgitud lairibaühenduse tugevat mõju majanduskasvule ja seatud eesmärk saavutada ajavahemikus 2010–2013 täielik kaetus lairibaühendusega (5). Seda ei ole võimalik saavutada ilma traadita side infrastruktuuride olulise panuseta, sealhulgas maapiirkondadele lairibaühenduse pakkumisel; selleks tuleks sellistele piirkondadele varakult avada juurdepääs digitaalse dividendi kasutamisele.

(5)

Sagedusala 800 MHz eraldamine kasutamiseks maapealsetele süsteemidele, millega on võimalik pakkuda elektroonilise side teenuseid, oleks oluline mobiilside-, paikse side ja ringhäälingusektori lähendamisel üksteisele ja peegeldaks tehnilist innovatsiooni. Kõnealuses sagedusalas pakutavate teenuste puhul tuleks põhieesmärgiks seada lõppkasutaja juurdepääs lairibasidele, sealhulgas ringhäälingusisule.

(6)

Vastavalt raadiospektrit käsitleva otsuse artikli 4 lõikele 2 andis komisjon 3. aprillil 2008 Euroopa postside- ja telekommunikatsiooniadministratsioonide konverentsile (edaspidi „CEPT”) volitused määrata kindlaks tehnilised tingimused, mida tuleb kohaldada sagedusalas 800 MHz, et see oleks optimeeritud kasutamiseks eelkõige paikse side ja/või mobiilside võrkude, aga ka muude kasutusviiside jaoks, pannes erilise rõhu ühistele ja minimaalsetele (kõige vähem piiravatele) tehnilistele tingimustele, kõige sobivamale sageduste jaotusele ja soovitusele, kuidas käsitleda programmitootmise ja erisündmuste edastamise (Programme-Making and Special Events, PMSE) teenuseid.

(7)

Kõnealuste volituste raames on CEPT vastu võtnud neli aruannet (CEPTi 29., 30., 31. ja 32. aruanne). Nimetatud aruannetes on esitatud tehnilised tingimused sagedusalas 800 MHz töötavate baas- ja terminaljaamade jaoks. Sellised ühtlustatud tehnilised tingimused võimaldavad kasutada mastaabisäästu; aluseks on sagedusala kõige tõenäolisema kasutuse jaoks optimeeritud parameetrid, kuid tingimustega ei nõuta ühegi konkreetse tehnoloogia kasutamist.

(8)

CEPTi 29. aruandes on antud suunised piiriülese kooskõlastamise küsimustes, mis on eriti olulised kooseksisteerimise etapil ehk sel ajal, kui mõned liikmesriigid on juba rakendanud paikse side ja/või mobiilside jaoks optimeeritud tehnilised tingimused, samas kui teistes liikmesriikides tegutsevad sagedusalas 800 MHz veel võimsad ringhäälingusaatjad. CEPT leiab, et Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu piirkondlikul raadioside konverentsil, millel käsitleti digitaalsete maapealsete ringhäälinguteenuste planeerimist piirkondade 1 ja 3 osades ning sagedusalades 174–230 MHz ja 470–862 MHz, vastuvõetud lõppaktis (GE06 kokkulepe) on esitatud piiriüleseks kooskõlastamiseks vajalikud regulatiivsed menetlused.

(9)

CEPTi 30. aruandes on esitatud kõige vähem piiravad tingimused, kasutades sagedusploki ääremaskide (Block-Edge Masks, BEM) kontseptsiooni; tegemist on regulatiivsete nõuetega, millega püütakse vältida ohtu, et naabervõrgud hakkavad segama üksteise saateid, ning need ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 1999. aasta direktiiviga 1999/5/EÜ (raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta) (6) kehtestatud aparatuuristandardite piirväärtuste kohaldamist. Nimetatud CEPTi aruande alusel optimeeritakse sagedusploki ääremaske eelkõige paikse side ja/või mobiilside võrkude, aga ka muude kasutusviiside jaoks ajajaotusdupleksi (time division duplex, TDD) ja sagedusjaotusdupleksi (frequency division duplex, FDD) abil.

(10)

Segava mõju esinemise korral või olukorras, kus on mõistlik karta selle tekitamist, võiks CEPTi 30. aruande meetmeid täiendada ka võimalike riiklike proportsionaalsete meetmetega.

(11)

Televisiooni vastuvõtuseadmete, sealhulgas kaabeltelevisiooniseadmete segamise ja häirete vältimine võib sõltuda tõhusama häirevähendussüsteemi olemasolust sellistes seadmetes. Televisiooni vastuvõtuseadmetega seotud tingimused tuleks kiiresti kindlaks määrata, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiivist 2004/108/EÜ, mis käsitleb elektromagnetilise ühilduvuse alaste liikmesriikide õigusaktide ühtlustamist ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 89/336/EMÜ (7) (elektromagnetilise ühilduvuse direktiiv).

(12)

Televisiooni, sealhulgas kaabeltelevisiooni vastuvõtuseadmetele avalduva segava mõju vältimine võib sõltuda ka terminaljaamade plokisisese ja väljaspool sagedusala mõõdetava kiirguse piirangutest. Terminaljaamadega seotud tingimused tuleks kiiresti kindlaks määrata raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikust tunnustamist käsitlevast (R&TTE) direktiivist lähtuvalt, arvestades CEPTi 30. aruandes väljatöötatud seisukohti.

(13)

CEPTi 31. aruandes on tehtud järeldus, et sagedusala 800 MHz puhul tuleks sagedused eelistatavalt jaotada FDD-režiimi alusel, et hõlbustada piiriülest kooskõlastamist ringhäälinguteenindajatega, ja on märgitud, et sellise jaotuse puhul ei soodustataks ega takistataks ühegi praegu kavandatava tehnoloogia rakendamist. See ei välista liikmesriigi jaoks võimalust kasutada teistsugust sageduste jaotust, et: a) saavutada üldiste huvidega seotud eesmärgid, b) tagada suurem tõhusus turupõhise spektrijuhtimise alusel, c) tagada suurem tõhusus olemasolevate kasutusõiguste jagamisel kooseksisteerimise aja jooksul või d) vältida segamist, näiteks kooskõlastamisel kolmandate riikidega. Sagedusala 800 MHz eraldamisel või kättesaadavaks tegemisel maapealsetele elektroonilisi sideteenuseid pakkuda suutvatele süsteemidele peavad liikmesriigid seepärast kasutama sageduste eelistatud jaotust või muid CEPTi 31. aruandes kirjeldatud jaotusi.

(14)

CEPTi 32. aruandes on tunnistatud, et ka tulevikus on vaja käitada programmitootmise ja erisündmuste edastamise rakendusi, ning esile on tõstetud rida võimalikke sagedusalasid ja innovaatilisi tehnika arengu suundumusi, mis võiksid olla lahenduseks sagedusala 800 MHz praegusele kasutamisele selleks otstarbeks. Administratsioonid peaksid edaspidigi uurima olemasolevaid võimalusi ning programmitootmise ja erisündmuste edastamise rakenduste süsteeme, et teatada oma tulemustest komisjonile korrapäraselt saadetavates spektrikasutuse aruannetes.

(15)

Arvestades, et Euroopa Parlament, nõukogu ja raadiospektripoliitika rühm on tunnistanud selle küsimuse kiireloomuliseks ning et uuringud Euroopa ja maailma tasemel näitavad nõudluse suurenemist lairibaühendust pakkuvate maapealse elektroonilise side teenuste järele, tuleb CEPTile antud volituste alusel saadud tulemused võtta Euroopa Liidus kasutusse ja liikmesriigid peavad need rakendama alates sellest ajahetkest, kui nad eraldavad sagedusala 800 MHz kasutamiseks muus võrgus kui võimsad ringhäälinguvõrgud.

(16)

Kuna on vaja kiiresti kehtestada ühised tehnilised tingimused sagedusala 800 MHz tõhusaks kasutamiseks elektroonilise side teenuste süsteemide puhul, et meetmed, mille üks või mitu liikmesriiki lähiajal võtavad, ei vähendaks ühtlustatud üleeuroopalise lähenemisviisi kasulikkust, mõjutab ajastus otseselt seda, kuidas liikmesriigid korraldavad ringhäälinguteenuste osutamise oma territooriumil.

(17)

Iga liikmesriik võib otsustada, kas ja millal ta eraldab või teeb kättesaadavaks sagedusala 800 MHz muudele võrkudele kui võimsad ringhäälinguvõrgud, ning käesolev otsus ei piira sagedusala 800 MHz kasutamist mõnes liikmesriigis avaliku korra või avaliku julgeoleku tagamiseks või riigikaitse eesmärkidel.

(18)

Komisjon ei peaks kindlaks määrama tähtpäeva, mis ajaks peab liikmesriik lubama kasutada sagedusala 800 MHz elektroonilise side teenuseid pakkuvate süsteemide puhul; kui selline kindlaksmääramine on vajalik, otsustavad selle parlament ja nõukogu komisjoni ettepaneku alusel.

(19)

Sagedusala 800 MHz eraldamisel ja kättesaadavaks muutmisel vastavalt CEPTi töö tulemustele tunnistatakse, et kõnealuses sagedusalas kasutatakse ka muid rakendusi, mida käesoleva otsusega ei hõlmata. Niivõrd, kuivõrd kooseksisteerimist raadiorakendustega ei ole CEPTi 29., 30., 31. või 32. aruandes käsitletud, võib iga riik ise otsustada kooseksisteerimiseks sobivad jagamise kriteeriumid.

(20)

Sagedusala 800 MHz optimaalseks kasutamiseks, kui naabruses asuv liikmesriik või kolmas riik on otsustanud seda kasutada teisiti, on vaja piiriüleste ülekannete konstruktiivset kooskõlastamist, millele kõik osalised peavad lähenema innovaatiliselt ja võtma arvesse raadiospektripoliitika rühma 19. juuni 2008. aasta arvamusi ELi välispiiridega seotud spektriküsimuste kohta ja 18. septembri 2009. aasta arvamust digitaalse dividendi kohta. Liikmesriigid peaksid arvestama, et küsimusi on vaja kooskõlastada liikmesriikidega, kus veel kasutatakse olemasolevaid suure võimsusega ringhäälingusaatjate õigusi. Nad peaksid ka hõlbustama sagedusala 800 MHz tulevast reorganiseerimist, et pikas perspektiivis oleks võimalik seda optimaalselt kasutada madala ja keskmise võimsusega süsteemides elektrooniliste sideteenuste osutamiseks. Lennunduse raadionavigatsioonisüsteemidega kooseksisteerimise erijuhul, mille puhul lisaks sagedusploki ääremaskidele läheb vaja ka tehnilisi meetmeid, peaksid liikmesriigid sõlmima kahe- või mitmepoolsed kokkulepped.

(21)

Sagedusala 800 MHz kasutamine kolmanda riigi muude olemasolevate rakenduste puhul võib mitmes liikmesriigis pidurdada nimetatud sagedusala kasutuselevõttu ja kasutamist maapealsetes süsteemides, millega on võimalik pakkuda elektroonilise side teenuseid, ning seda on vaja arvestada otsustamisel, milliseks tähtajaks peavad liikmesriigid lubama sagedusala 800 MHz kasutuselevõtu selliste maapealsete süsteemide puhul. Teave selliste piirangute kohta tuleks saata komisjonile raadiospektrit käsitleva otsuse artikli 7 ja artikli 6 lõike 2 kohaselt ning see tuleks avaldada vastavalt sama otsuse lõikele 5.

(22)

Selleks et tagada sagedusala 800 MHz tõhus kasutamine ka pikemas perspektiivis, peaksid administratsioonid edaspidigi uurima, kuidas suurendada spektri kasutamise tõhusust ja toetada innovatsiooni selles valdkonnas. Käesoleva otsuse läbivaatamisel tuleks arvestada selliste uuringute tulemusi.

(23)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas raadiospektrikomitee arvamusega,