Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 32009R1136

    Komisjoni määrus (EÜ) nr 1136/2009, 25. november 2009 , millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise finantsaruandlusstandardiga (IFRS) 1 (EMPs kohaldatav tekst)

    ELT L 311, 26.11.2009, p. 6–20 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    ⏵Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

    Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 15/10/2023; mõjud tunnistatud kehtetuks 32023R1803

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1136/oj

    Date of document:
    25/11/2009
    Date of effect:
    29/11/2009; jõustumine avaldamise kuupäev + 3 vt artikkel 3
    Date of end of validity:
    15/10/2023; mõjud tunnistatud kehtetuks 32023R1803
    Author:
    Euroopa Komisjon
    Form:
    Määrus
    Additional information:
    EMP tähtsus
    Treaty:
    Euroopa Ühenduse asutamisleping
    Legal basis:
    Link
    Link
    Link
    Select all documents mentioning this document
    Modifies:
    Relation Act Comment Subdivision concerned From To
    Modifies 32008R1126 Muudatus lisa 29/11/2009
    Modified by:
    Relation Act Comment Subdivision concerned From To
    Implicitly repealed by 32023R1803 16/10/2023
    Instruments cited:
    Link

    26.11.2009   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 311/6

    KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1136/2009,

    25. november 2009,

    millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise finantsaruandlusstandardiga (IFRS) 1

    (EMPs kohaldatav tekst)

    EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 1,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1126/2008 (2) on vastu võetud teatavad 15. oktoobri 2008. aasta seisuga kehtinud rahvusvahelised standardid ja tõlgendused.

    (2)

    Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu avaldas 27. novembril 2008 rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi 1 (Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne kasutuselevõtt), edaspidi „muudetud IFRS 1”. Muudetud IFRS 1ga asendatakse olemasolev IFRS 1, et IFRS 1 oleks tulevikus kergemini kasutatav ja muudetav. Muudetud IFRS 1 kõrvaldab standardist ka mõned üleminekusätted ja sisaldab teatavaid väikseid muudatusi sõnastuses. Praegused nõuded ei muutu.

    (3)

    Konsulteerimine Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) tehniliste ekspertide rühmaga (TEG) kinnitab, et muudetud IFRS 1 vastab vastuvõtmiseks vajalikele tehnilistele kriteeriumidele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2. Kooskõlas komisjoni 14. juuli 2006. aasta otsusega 2006/505/EÜ, millega luuakse standardialaste nõuannete järelevalverühm, kes nõustab komisjoni Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) arvamuste (3) objektiivsuse ja erapooletuse hindamisel, võttis standardialaste nõuannete järelevalverühm arvesse EFRAGi arvamust heakskiidu kohta ja teavitas komisjoni, et see on hästi tasakaalustatud ja objektiivne.

    (4)

    Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1126/2008 vastavalt muuta.

    (5)

    Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    Artikkel 1

    Määruse (EÜ) nr 1126/2008 lisas asendatakse rahvusvaheline finantsaruandlusstandard IFRS 1 (Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne kasutuselevõtt) standardiga IFRS 1 (Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne kasutuselevõtt) (muudetud 2008), nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas.

    Artikkel 2

    Kõik ettevõtted peavad hiljemalt pärast 31. detsembrit 2009 algava esimese majandusaasta alguskuupäevast kohaldama käesoleva määruse lisas sätestatud standardit IFRS 1.

    Artikkel 3

    Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Brüssel, 25. november 2009

    Komisjoni nimel

    komisjoni liige

    Charlie McCREEVY

    (1)  EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.

    (2)  ELT L 320, 29.11.2008, lk 1.

    (3)  ELT L 199, 21.7.2006, lk 33.

    LISA

    RAHVUSVAHELISED RAAMATUPIDAMISSTANDARDID

    IFRS 1

    Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne kasutuselevõtt

    „Paljundamine lubatud Euroopa Majanduspiirkonnas. Kõik olemasolevad õigused kehtivad väljaspool EMPd, v.a õigus paljundada isiklikuks kasutamiseks või muul õiguspärasel otstarbel. Lisateavet on võimalik saada IASB veebilehelt www.iasb.org”

    RAHVUSVAHELINE FINANTSARUANDLUSSTANDARD IFRS 1

    Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne kasutuselevõtt

    EESMÄRK

    1

    Käesoleva IFRSi eesmärk on tagada, et (majandus)üksuse esimesed IFRS finantsaruanded ning vahefinantsaruanded sisaldaksid nende finantsaruannete poolt hõlmatava perioodi osa kohta kvaliteetset teavet, mis:

    a)

    on kasutajatele läbipaistev ja võrreldav kõigi esitatud perioodide osas;

    b)

    pakub sobiva lähtepunkti arvestuse pidamiseks kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega (IFRSidega);

    c)

    on esitatav kulutustega, mis ei ületa kasu.

    RAKENDUSALA

    2

    (Majandus)üksus rakendab käesolevat IFRSi:

    a)

    oma esimestes IFRS finantsaruannetes;

    b)

    igas vahefinantsaruandes (kui neid koostatakse), mille ta esitab kooskõlas IAS 34-ga Vahefinantsaruandlus oma esimeste IFRS finantsaruannetega hõlmatud perioodi osa kohta.

    3

    (Majandus)üksuse esimesed IFRS finantsaruanded on esimesed aruandeaasta finantsaruanded, milles (majandus)üksus rakendab IFRSe ning esitab selgesõnalise ja tingimusteta kinnituse finantsaruannete IFRSidele vastavuse kohta. IFRSide kohased finantsaruanded on (majandus)üksuse esimesed IFRS finantsaruanded, kui (majandus)üksus näiteks:

    a)

    esitas oma kõige viimased eelmised finantsaruanded:

    i)

    kooskõlas siseriiklike nõuetega, mis kõikides aspektides ei ole kooskõlas IFRSidega;

    ii)

    vastavuses IFRSidega kõikides aspektides, välja arvatud see, et finantsaruanded ei sisaldanud selgesõnalist ja tingimusteta kinnitust, et need olid IFRSidega vastavuses;

    iii)

    mis sisaldasid selgesõnalist kinnitust vastavuse kohta mõnede, kuid mitte kõikide IFRSidega;

    iv)

    kooskõlas siseriiklike nõuetega, mis ei vasta IFRSidele, kasutades mõnesid üksikuid IFRSe objektide arvestamisel, mille kohta riiklikud nõuded puudusid;

    v)

    kooskõlas siseriiklike nõuetega, esitades mõnede summade suhtes võrdluse IFRSide kohaselt määratud vastavate summadega;

    b)

    koostas finantsaruanded kooskõlas IFRSidega vaid sisekasutuseks, neid (majandus)üksuse omanikele või teistele väliskasutajatele kättesaadavaks tegemata;

    c)

    koostas kooskõlas IFRSidega aruandluspaketi konsolideerimise eesmärgil, koostamata täielikku finantsaruannete komplekti, mis on määratletud IAS 1-s Finantsaruannete esitamine (parandatud 2007);

    d)

    ei esitanud finantsaruandeid eelnevate perioodide kohta.

    4

    Käesolevat IFRSi rakendatakse vaid siis, kui (majandus)üksus võtab IFRSid esmakordselt kasutusele. Seda ei rakendata, kui (majandus)üksus näiteks:

    a)

    lõpetab finantsaruannete esitamise kooskõlas siseriiklike nõuetega, olles varem esitanud need ja ka teise finantsaruannete komplekti, mis sisaldas selgesõnalist ja tingimusteta kinnitust IFRSidele vastavuse kohta;

    b)

    esitas eelmisel aastal finantsaruanded kooskõlas siseriiklike nõuetega ja need finantsaruanded sisaldasid selgesõnalist ja tingimusteta kinnitust IFRSidele vastavuse kohta;

    c)

    esitas eelmisel aastal finantsaruanded, mis sisaldasid selgesõnalist ja tingimusteta kinnitust IFRSidele vastavuse kohta, vaatamata sellele, et audiitorid väljastasid nende finantsaruannete kohta märkustega järeldusotsuse.

    5

    Käesolevat IFRSi ei rakendata arvestusmeetodite muutuste suhtes, mida teeb juba IFRSe kasutav (majandus)üksus. Selliste muutuste kohta kehtivad:

    a)

    arvestusmeetodite muutuste nõuded, mis on esitatud IAS 8-s Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead;

    b)

    spetsiaalsed üleminekunõuded teistes IFRSides.

    KAJASTAMINE JA HINDAMINE

    IFRS finantsseisundi algaruanne

    6

    (Majandus)üksus koostab ja esitab IFRS finantsseisundi algaruande IFRSidele ülemineku kuupäeva seisuga. See on IFRSidel põhineva arvestuse lähtepunkt.

    Arvestusmeetodid

    7

    		(Majandus)üksus kasutab samu arvestusmeetodeid oma IFRS finantsseisundi algaruandes ja kõikide perioodide suhtes, mis on tema esimestes IFRS finantsaruannetes esitatud. Sellised arvestusmeetodid peavad olema vastavuses kõikide IFRSidega, mis esimese IFRS aruandeperioodi lõpul kehtivad, välja arvatud paragrahvides 13–19, ja lisades B-E sätestatud erandite korral.

    8

    (Majandus)üksus ei rakenda IFRSide erinevaid versioone, mis kehtisid varasematel kuupäevadel. (Majandus)üksus võib rakendada uut, veel mittekohustuslikku IFRSi, kui see lubab varasemat rakendamist.

    Näide: IFRSide viimaste versioonide järjepidev rakendamine

    Taust

    (Majandus)üksuse A esimese IFRS aruandeperioodi lõpp on 31. detsember 20X5. (Majandus)üksus A otsustab esitada nendes finantsaruannetes võrdlusinformatsiooni vaid ühe aasta kohta (vt paragrahv 21). Seetõttu on tema IFRSidele ülemineku kuupäev 1. jaanuar 20X4 (või vastavalt eelmise aruandeperioodi lõpp 31. detsember 20X3). (Majandus)üksus A esitas finantsaruanded kooskõlas eelmise raamatupidamistavaga (GAAP) igal aastal 31. detsembri seisuga, kaasa arvatud 31. detsember 20X4.

    Nõuete rakendamine

    (Majandus)üksus A on kohustatud rakendama kehtivaid IFRSe perioodide suhtes, mis lõpevad 31. detsembril 20X5, järgmiselt:

    a)

    koostades ja esitades oma IFRS finantsseisundi algaruande 1. jaanuar 20X4 seisuga; ja

    b)

    koostades ja esitades oma finantsseisundi aruande 31. detsembri 20X5 seisuga (sealhulgas võrdlusinformatsioon 20X4. aasta kohta), koondkasumiaruande, omakapitali muutuste aruande ja rahavoogude aruande 31. detsember 20X5 lõppeva aasta kohta (sealhulgas võrdlusinformatsioon 20X4. aasta kohta) ja lisad (sealhulgas võrdlusinformatsioon 20X4. aasta kohta).

    Kui uus IFRS ei ole veel kohustuslik, kuid lubab varasemat rakendamist, on (majandus)üksusel A lubatud, kuid mitte kohustuslik seda IFRSi rakendada oma esimestes IFRS finantsaruannetes.

    9

    Teiste IFRSide üleminekusätteid rakendatakse arvestusmeetodite muutuste suhtes, mis on tehtud juba IFRSe kasutava (majandus)üksuse poolt; neid ei rakendata esmakordse kasutuselevõtja IFRSidele ülemineku suhtes, välja arvatud lisades B-E sätestatud juhtudel

    10

    Välja arvatud paragrahvides 13–19 ja lisades B-E sätestatud erandid, IFRS finantsseisundi algaruandes (majandus)üksus:

    a)

    kajastab kõik varad ja kohustised, mille kajastamist IFRSides nõutakse;

    b)

    ei kajasta objekte varade ja kohustistena, kui IFRSides sellist kajastamist ei lubata;

    c)

    liigitab ümber objektid, mida ta eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt kajastas üht tüüpi varana, kohustisena või omakapitali osana, kuid mis IFRSide kohaselt on teist tüüpi vara, kohustis või omakapitali osa; ja

    d)

    rakendab IFRSe kõikide kajastatud varade ja kohustiste mõõtmisel.

    11

    Arvestusmeetodid, mida (majandus)üksus oma IFRS finantsseisundi algaruandes kasutab, võivad erineda neist, mida ta sama kuupäeva kohta kasutas kooskõlas eelmise raamatupidamistavaga (GAAP). Vajalikud korrigeerimised tulenevad sündmustest ja tehingutest, mis toimusid enne IFRSidele ülemineku kuupäeva. Seetõttu kajastab (majandus)üksus neid korrigeerimisi otse jaotamata kasumis (või kui on asjakohane, muus omakapitali kategoorias) IFRSidele ülemineku kuupäeva seisuga.

    12

    Käesolev IFRS kehtestab kaks rühma erandeid põhimõtte suhtes, et (majandus)üksuse IFRS finantsseisundi algaruanne peab vastama igale IFRSile:

    a)

    lisas B keelatakse teiste IFRSide mõningate aspektide tagasiulatuvat rakendamist;

    b)

    lisad C-E annavad vabastuse teiste IFRSide teatud nõuetest.

    Teiste IFRSide tagasiulatuva rakendamise erandid

    13

    Käesolevas IFRSis keelatakse rakendada tagasiulatuvalt mõningaid aspekte teistest IFRSidest. Need erandid on sätestatud paragrahvides 14-17 ja lisas B.

    Hinnangud

    14

    		(Majandus)üksuse IFRSide kohased hinnangud IFRSidele ülemineku kuupäeva seisuga peavad olema kooskõlas hinnangutega, mis on tehtud sama kuupäeva kohta eelmise raamatupidamistavaga (GAAP) kooskõlas (pärast arvestusmeetodite erinevusi peegeldavaid korrigeerimisi), välja arvatud siis, kui esinevad objektiivsed tõendid, et hinnangud olid ekslikud.

    15

    (Majandus)üksus võib saada pärast IFRSidele ülemineku kuupäeva teavet hinnangute kohta, mida ta oli teinud kooskõlas eelmise raamatupidamistavaga (GAAP). Paragrahv 14 kohaselt käsitleb (majandus)üksus sellise teabe saamist samal viisil kui aruandeperioodi järgseid mittekorrigeerivaid sündmusi kooskõlas IAS 10ga Aruandeperioodi järgsed sündmused. Eeldame näiteks, et (majandus)üksuse IFRSidele ülemineku kuupäev on 1. jaanuar 20X4 ja 15. juulil 20X4 sai (majandus)üksus uut teavet, mis nõuaks eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt 31. detsembril 20X3 tehtud hinnangu ülevaatamist. (Majandus)üksus ei võta seda uut informatsiooni arvesse oma IFRS finantsseisundi algaruandes (välja arvatud siis, kui hinnangud vajavad korrigeerimist arvestusmeetodite erinevuste tõttu või on olemas objektiivsed tõendid vigade kohta hinnangutes). Selle asemel kajastab (majandus)üksus seda uut teavet oma 31. detsembril 20X4 lõppenud aasta kasumiaruandes (või kohaldatavuse korral muu koondkasumi aruandes).

    16

    (Majandus)üksusel võib osutada vajalikuks teha IFRSidele ülemineku kuupäeva seisuga IFRSide kohaseid hinnanguid, mis sellel kuupäeval ei olnud eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt nõutavad. Saavutamaks kooskõla IAS 10-ga peavad need IFRSide kohased hinnangud peegeldama olukorda, mis eksisteeris IFRSidele ülemineku kuupäeva seisuga. Eelkõige peavad IFRSidele ülemineku kuupäeva seisuga kehtinud hinnangud turuhindade, intressimäärade ja valuutakursside kohta peegeldama selle kuupäeva turusituatsiooni.

    17

    Paragrahve 14-16 rakendatakse IFRS finantsseisundi algaruande suhtes. Samuti rakendatakse neid võrreldava perioodi suhtes, mis on esitatud (majandus)üksuse esimestes IFRS finantsaruannetes, sel juhul mõistetakse viiteid IFRSidele ülemineku kuupäevale viidetena võrreldava perioodi lõpu kuupäevale.

    Vabastused teistest IFRSidest

    18

    (Majandus)üksus võib otsustada kasutada üht või mitut vabastust, mis on toodud lisades C-E. (Majandus)üksus ei rakenda neid vabastusi analoogia põhjal teiste objektidega.

    19

    Mõned lisades C-E esitatud vabastused viitavad õiglasele väärtusele. Õiglaste väärtuste kindlaksmääramisel kooskõlas käesoleva IFRSiga rakendab (majandus)üksus lisas A toodud õiglase väärtuse määratlust ja teistes IFRSides toodud täpsemaid juhiseid kõnealuse vara või kohustise õiglase väärtuse kindlaksmääramise kohta. Kindlaksmääratud õiglased väärtused peavad peegeldama olukorda, mis eksisteeris sellel kuupäeval, millise seisuga väärtused kindlaks määrati.

    ESITAMINE JA AVALIKUSTAMINE

    20

    Käesolevas IFRSis ei sätestata erandeid teistes IFRSides toodud esitusviisi ja avalikustamise nõuete suhtes.

    Võrdlusinformatsioon

    21

    Vastamaks IAS 1 nõuetele sisaldavad (majandus)üksuse esimesed IFRS finantsaruanded vähemalt kolme finantsseisundi aruannet, kahte koondkasumiaruannet, kahte eraldiseisvat kasumiaruannet (kui on esitatud), kahte rahavoogude aruannet ja kahte omakapitali muutuste aruannet ning nendega seotud lisasid, kaasa arvatud võrdlusinformatsiooni.

    IFRSidega mitte seotud võrdlusinformatsioon ja möödunud perioodi kokkuvõtted

    22

    Mõned (majandus)üksused esitavad aruandes valitud andmete kokkuvõtteid perioodide kohta, mis eelnevad esimesele perioodile, mille kohta nad esitavad täieliku võrdlusinformatsiooni kooskõlas IFRSidega. Käesolevas IFRSis ei nõuta selliste kokkuvõtete vastavust IFRSide kajastamise ja mõõtmise nõuetele. Lisaks esitavad mõned (majandus)üksused eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt koostatud võrdlusinformatsiooni koos IAS 1-s nõutud võrdlusinformatsiooniga. Kõigi finantsaruannete korral, mis sisaldavad möödunud perioodi kokkuvõtteid või eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt koostatud võrdlusinformatsiooni, (majandus)üksus:

    a)

    tähistab eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohase informatsiooni selgelt kui IFRSide kohaselt mittekoostatu;

    b)

    avalikustab peamiste korrigeerimiste sisu, mis viiksid informatsiooni vastavusse IFRSidega. (Majandus)üksus ei pea neid korrigeerimisi avaldama koguseliselt.

    IFRSidele ülemineku selgitus

    23

    		(Majandus)üksus selgitab, kuidas üleminek eelmiselt raamatupidamistavalt (GAAP) IFRSidele mõjutas tema aruandes esitatud finantsseisundit, finantstulemust ja rahavoogusid.

    Võrdlev esitamine

    24

    Kooskõlas paragrahviga 23 hõlmavad (majandus)üksuse esimesed IFRS finantsaruanded:

    a)

    eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt esitatud omakapitali võrdlust IFRSidele vastava omakapitaliga mõlema järgmise kuupäeva seisuga:

    i)

    IFRSidele ülemineku kuupäev; ja

    ii)

    viimase perioodi lõpp, mille kohta on (majandus)üksus koostanud viimased aruandeaasta finantsaruanded kooskõlas eelmise raamatupidamistavaga (GAAP);

    b)

    võrdlust IFRSide kohaselt esitatud kogu koondkasumiga viimase perioodi kohta (majandus)üksuse viimastes aruandeaasta finantsaruannetes. Selle võrdluse lähtepunkt on eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt esitatud koondkasumi kogusumma sama perioodi kohta või kui (majandus)üksus ei esitanud sellist kogusummat, eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt esitatud kasum või kahjum;

    c)

    kui (majandus)üksus oma IFRS finantsseisundi algaruannet koostades esmakordselt kajastas või tühistas varade väärtuse langusest tulenevat kahjumit, avalikustatakse informatsioon, mida IAS 36 Varade väärtuse langus oleks nõudnud, kui (majandus)üksus oleks kajastanud või tühistanud varade väärtuse langusest tulenevat kahjumit perioodi kohta, mis algab IFRSidele ülemineku kuupäevaga.

    25

    Võrdlused, mida nõutakse paragrahvi 24 punktides a ja b, peavad olema piisavalt üksikasjalikud, et kasutajad saaksid aru finantsseisundi aruande ja koondkasumi aruande suhtes tehtud olulistest korrigeerimistest. Kui (majandus)üksus esitas eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt koostatud rahavoogude aruande, selgitab ta ka rahavoogude aruande olulisi korrigeerimisi.

    26

    Kui (majandus)üksus avastab eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt koostatud aruannetes vigu, siis paragrahvi 24 punktides a ja b nõutud võrdlustes tuleb eristada vigade korrigeerimisi arvestusmeetodite muutustest.

    27

    IAS 8-s ei käsitleta arvestusmeetodite muutusi, mis tekivad IFRSide esmakordsel kasutuselevõtul. Seetõttu ei rakendata (majandus)üksuse esimeste IFRS finantsaruannete suhtes IAS 8 avalikustamisnõudeid arvestusmeetodite muutuste kohta.

    28

    Kui (majandus)üksus ei esitanud eelmiste perioodide kohta finantsaruandeid, siis esimestes IFRS finantsaruannetes avalikustatakse see asjaolu.

    Finantsvarade või -kohustiste määratlemine

    29

    (Majandus)üksusel on lubatud määratleda varem kajastatud finantsvara või -kohustis finantsvara või -kohustisena õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavana või müügivalmis olevana kooskõlas paragrahviga D19. (Majandus)üksus avalikustab igasse kategooriasse määratud kõikide finantsvarade või -kohustiste õiglase väärtuse määratlemise kuupäeva seisuga ning nende liigituse ja bilansilise (jääk)maksumuse varasemates finantsaruannetes.

    Õiglase väärtuse kasutamine tuletatud soetusmaksumusena

    30

    Kui (majandus)üksus kasutab õiglast väärtust IFRS finantsseisundi algaruandes materiaalse põhivara, kinnisvarainvesteeringu või immateriaalse vara objekti tuletatud soetusmaksumusena (vt paragrahvid D5 ja D7), avalikustab (majandus)üksus esimestes IFRS finantsaruannetes IFRS finantsseisundi algaruande iga kirje kohta:

    a)

    nende õiglaste väärtuste kogusumma;

    b)

    summaarse korrigeerimise eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaste bilansiliste (jääk)maksumuste suhtes.

    Tuletatud soetusmaksumuse kasutamine tütarettevõtetesse, ühiselt kontrollitavatesse (majandus)üksustesse ja sidusettevõtetesse tehtud investeeringute puhul

    31

    Samuti juhul, kui (majandus)üksus kasutab tuletatud soetusmaksumust oma IFRS finantsseisundi algaruandes tütarettevõttesse, ühiselt kontrollitavasse (majandus)üksusesse või sidusettevõttesse tehtud investeeringu puhul oma konsolideerimata finantsaruannetes (vt paragrahv D15), avalikustatakse (majandus)üksuse konsolideerimata finantsaruannetes:

    a)

    nende investeeringute summaarne tuletatud soetusmaksumus, mille puhul tuletatud soetusmaksumus on nende eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohane bilansiline (jääk)maksumus;

    b)

    nende investeeringute summaarne tuletatud soetusmaksumuse, mille puhul tuletatud soetusmaksumus on õiglane väärtus; ja

    c)

    summaarne korrigeerimine eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaste bilansiliste (jääk)maksumuste suhtes.

    Vahefinantsaruanded

    32

    Kui (majandus)üksus esitab IAS 34 kohaselt vahefinantsaruande tema esimeste IFRS finantsaruannetega kaetud perioodi osa kohta, siis paragrahvi 23 nõuete täitmiseks tuleb (majandus)üksusel lisaks IAS 34 nõuetele täita ka järgmised nõuded:

    a)

    kui (majandus)üksus esitas vahefinantsaruande vahetult eelnenud majandusaasta võrreldava vaheperioodi kohta, sisaldab vahefinantsaruanne:

    i)

    eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt esitatud omakapital võrreldava vaheperioodi lõpus võrrelduna IFRSidele vastava omakapitaliga samal kuupäeval; ja

    ii)

    võrdlus sama võrreldava perioodi (jooksvalt ja kumulatiivselt) IFRSidele vastava koondkasumi kogusummaga. Selle võrdluse lähtepunkt on eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt esitatud koondkasumi kogusumma sama perioodi kohta või kui (majandus)üksus ei esitanud sellist kogusummat, eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt esitatud kasum või kahjum;

    b)

    lisaks punktis a nõutud võrdlustele sisaldab (majandus)üksuse esimene IAS 34 kohane vahefinantsaruanne esimeste IFRS finantsaruannetega kaetud perioodi osa kohta paragrahvi 24 punktides a ja b (täiendatud paragrahvides 25 ja 26 nõutud detailidega) kirjeldatud võrdlusi või ristviiteid muule väljaantud dokumendile, mis neid võrdlusi sisaldab.

    33

    IAS 34-s nõutakse minimaalse teabe avalikustamist, mis põhineb eeldusel, et vahefinantsaruande kasutajatel on juurdepääs ka viimastele aruandeaasta finantsaruannetele. Siiski nõutakse IAS 34-s, et (majandus)üksus avalikustaks „kõik sündmused või tehingud, mis on olulised antud vaheperioodi mõistmiseks”. Kui esmakordsed kasutuselevõtjad ei avalikustanud oma viimastes eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt koostatud aruandeaasta finantsaruannetes informatsiooni, mis on oluline antud vaheperioodi mõistmiseks, avalikustatakse vahefinantsaruandes see informatsioon või lisatakse ristviide muule väljaantud dokumendile, mis seda sisaldab.

    JÕUSTUMISKUUPÄEV

    34

    (Majandus)üksus rakendab käesolevat IFRSi, kui tema esimesed IFRS finantsaruanded on koostatud 1. juulil 2009 või hiljem algava perioodi kohta. Varasem rakendamine on lubatud.

    35

    (Majandus)üksus rakendab paragrahvi D1 punktis n ja paragrahvis D23 toodud muudatusi 1. juulil 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 23 Laenukasutuse kulutused (parandatud 2007) varasema perioodi suhtes, rakendatakse neid muudatusi selle varasema perioodi suhtes.

    36

    IFRS 3 Äriühendused (parandatud 2008) muutis paragrahve 19, C1 ning paragrahvi C4 punkte f ja g. Kui (majandus)üksus rakendab IFRS 3 (parandatud 2008) varasema perioodi suhtes, rakendatakse muudatusi ka selle varasema perioodi suhtes.

    37

    IAS 27 Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded (muudetud 2008) muutis paragrahve 13 ja B7. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 27 (muudetud 2008) varasema perioodi suhtes, rakendatakse muudatusi ka selle varasema perioodi suhtes.

    38

    Tütarettevõttesse, ühiselt kontrollitavasse (majandus)üksusesse või sidusettevõttesse tehtud investeeringu maksumus (IFRS 1 ja IAS 29 muudatused), mis anti välja mais 2008, lisas paragrahvi 31, paragrahvi D1 punkti g, paragrahvi D14 ja paragrahvi D15. (Majandus)üksus rakendab neid paragrahve 1. juulil 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab paragrahve varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

    39

    Paragrahvi B7 muudeti mais 2008 väljaantud IFRSide edasiarendustega. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi 1. juulil 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 27 (muudetud 2008 ) varasema perioodi suhtes, rakendatakse muudatusi ka selle varasema perioodi suhtes.

    IFRS 1 (VÄLJAANTUD 2003) TAGASIVÕTMINE

    40

    Käesolev IFRS asendab IFRS 1 (väljaantud 2003 ja muudetud mais 2008).

    A liide

    Mõisted

    Käesolev lisa on IFRSi lahutamatu osa.

    IFRSidele ülemineku kuupäev

    Varaseima perioodi algus, mille kohta (majandus)üksus esitab täieliku IFRSidele vastava võrdlusinformatsiooni oma esimestes IFRS finantsaruannetes.

    Tuletatud soetusmaksumus

    Soetusmaksumuse või amortiseeritud soetusmaksumuse asendusena kasutatav summa mingi kuupäeva seisuga. Hilisema kulumiarvestuse ja amortiseerimise puhul lähtutakse eeldusest, nagu oleks (majandus)üksus võtnud vara või kohustise algselt arvele antud kuupäeval ja selle soetusmaksumus võrdunuks tuletatud soetusmaksumusega.

    Õiglane väärtus

    Summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustist teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.

    Esimesed IFRS finantsaruanded

    Esimesed aruandeaasta finantsaruanded, kus (majandus)üksus võtab kasutusele rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid (International Financial Reporting Standards, IFRSid) selgesõnalise ja tingimusteta kinnitusega IFRSidele vastavuse kohta.

    Esimene IFRSi aruandeperiood

    (Majandus)üksuse esimeste IFRS finantsaruannetega kaetud viimane aruandeperiood.

    Esmakordne kasutuselevõtja

    (Majandus)üksus, mis esitab oma esimesed IFRS finantsaruanded.

    Rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid (IFRSid)

    Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) poolt vastu võetud standardid ja tõlgendused. Need hõlmavad:

    a)

    rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid (IFRS);

    b)

    rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid (IAS); ja

    c)

    Rahvusvahelise Finantsaruandluse Tõlgendamise Komitee (IFRIC) või selle eelkäija Standardite Tõlgendamise Alalise Komisjoni (SIC) tehtud tõlgendusi.

    IFRS finantsseisundi algaruanne

    (Majandus)üksuse finantsseisundi aruanne IFRSidele ülemineku kuupäeva seisuga.

    Eelmine raamatupidamistava (GAAP)

    Arvestuse alus, mida esmakordne kasutuselevõtja kasutas vahetult enne IFRSide kasutusele võtmist.

    Lisa B

    Teiste IFRSide tagasiulatuva rakendamise erandid

    Käesolev lisa on IFRSi lahutamatu osa.

    B1

    (Majandus)üksus rakendab järgmisi erandeid:

    a)

    finantsvarade ja -kohustiste kajastamise lõpetamine (paragrahvid B2 ja B3);

    b)

    riskimaandamisinstrumentide arvestus (paragrahvid B4–B6) ja;

    c)

    mittekontrollivad osalused (paragrahv B7).

    Rahaliste varade ja rahaliste kohustiste kajastamise lõpetamine

    B2

    Välja arvatud paragrahvis B3 lubatu suhtes rakendab esmakordne kasutuselevõtja IAS 39-s Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine toodud kajastamise lõpetamise nõudeid edasiulatuvalt 1. jaanuaril 2004 või hiljem tehtavate tehingute suhtes. Teisiti öeldes, kui esmakordne kasutuselevõtja lõpetas tuletisinstrumentideks mitteolevate finantsvarade või -kohustiste kajastamise kooskõlas eelmise raamatupidamistavaga (GAAP) enne 1. jaanuari 2004 toimunud tehingu tulemusena, ei kajasta ta neid varasid ja kohustisi kooskõlas IFRSidega (v.a kui need vastavad kajastamiskriteeriumitele hilisema tehingu või sündmuse tulemusena).

    B3

    Vaatamata paragrahvile B2 võib (majandus)üksus rakendada IAS 39-s toodud kajastamise lõpetamise nõudeid tagasiulatuvalt alates (majandus)üksuse poolt valitud kuupäevast tingimusel, et IAS 39 rakendamiseks vajalik informatsioon finantsvarade ja -kohustiste suhtes, mille kajastamine lõpetati varasemate tehingute tulemusena, saadi nende tehingute esmasel arvestamisel.

    Riskimaandamisinstrumentide arvestus

    B4

    Nagu nõutakse IAS 39-s, IFRSidele ülemineku kuupäeva seisuga (majandus)üksus:

    a)

    mõõdab kõiki tuletisinstrumente õiglases väärtuses; ja

    b)

    elimineerib kõik tuletisinstrumentidest tekkinud edasilükatud kahjumid ja kasumid, mis esitati eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt varade või kohustistena.

    B5

    (Majandus)üksus ei kajasta oma IFRS finantsseisundi algaruandes selliseid riskimaandamise suhteid, mis ei vasta IAS 39 kohase riskimaandamise arvestuse tingimustele (nt mitmed riskimaandamise suhted, kus riskimaandamisinstrument on rahaline instrument või väljaantud optsioon; kus riskimaandamisobjekt on netopositsioon; või kus maandatakse lunastustähtajani hoitava investeeringu intressiriski). Kui (majandus)üksus on kooskõlas eelmise raamatupidamistavaga (GAAP) määranud siiski netopositsiooni riskimaandamisobjektiks, võib ta kooskõlas IFRSidega määrata riskimaandamisobjektiks üksiku objekti selles netopositsioonis eeldusel, et ta ei tee seda hiljem kui IFRSidele ülemineku kuupäeva seisuga.

    B6

    Kui enne IFRSidele ülemineku kuupäeva on (majandus)üksus määratlenud tehingu riskimaandamistehinguna, kuid selline riskimaandamine ei vasta IAS 39-s toodud riskimaandamisarvestuse tingimustele, rakendab (majandus)üksus IAS 39 paragrahve 91 ja 101, et lõpetada riskimaandamisarvestus. Enne IFRSidele ülemineku kuupäeva tehtud tehinguid ei määratleta tagasiulatuvalt riskimaandamistehingutena.

    Mittekontrollivad osalused

    B7

    Esmakordne kasutuselevõtja rakendab IAS 27 (muudetud 2008) järgmisi nõudeid edasiulatuvalt alates IFRSidele ülemineku kuupäevast:

    a)

    paragrahvis 28 toodud nõue, et koondkasumi kogusumma omistatakse emaettevõtte omanikele ja mittekontrollivatele osalustele isegi juhul, kui tulemuseks on mittekontrollivate osaluste negatiivne saldo;

    b)

    paragrahvides 30 ja 31 toodud nõuded emaettevõttele tütarettevõttes kuuluva osaluse muutuste, mille tulemusena kontrolli ei kaotata, arvestamise kohta; ja

    c)

    paragrahvides 34-37 toodud nõuded tütarettevõtte üle kontrolli kaotamise arvestamise kohta ja sellega seotud nõuded, mis on toodud IFRS 5 Müügiks hoitavad põhivarad ja lõpetatud tegevusvaldkonnad paragrahvis 8.

    Kui aga esmakordne kasutuselevõtja otsustab rakendada IFRS 3 (parandatud 2008) tagasiulatuvalt varasematele äriühenduste suhtes, rakendab ta ka IAS 27 (muudetud 2008) kooskõlas käesoleva IFRSi paragrahviga C1.

    C liide

    Erandid äriühenduste puhul

    Käesolev lisa on IFRSi lahutamatu osa. (Majandus)üksus rakendab enne IFRSidele ülemineku kuupäeva kajastatud äriühenduste suhtes järgmisi nõudeid.

    C1

    Esmakordne kasutuselevõtja võib otsustada mitte rakendada IFRS 3 (parandatud 2008) tagasiulatuvalt varasemate äriühenduste suhtes (äriühendused, mis toimusid enne IFRSidele ülemineku kuupäeva). Samas, kui esmakordne kasutuselevõtja korrigeerib mõne äriühenduse arvestust, et see oleks vastavuses IFRS 3-ga (parandatud 2008), siis korrigeerib ta kõikide pärast seda toimunud äriühenduste arvestust ja rakendab sellest kuupäevast alates ka IAS 27 (muudetud 2008). Näiteks kui esmakordne kasutuselevõtja otsustab korrigeerida äriühenduse arvestust, mis toimus 30. juunil 20X6, korrigeerib ta kõikide äriühenduste arvestust, mis toimusid 30. juuni 20X6 ja IFRSidele ülemineku kuupäeva vahel ning samuti rakendab ta alates 30. juunist 20X6 IAS 27 (muudetud 2008).

    C2

    (Majandus)üksus ei pea rakendama IAS 21 Valuutakursside muutuste mõjud tagasiulatuvalt õiglase väärtuse korrigeerimiste ja firmaväärtuse suhtes, mis tekkisid enne IFRSidele ülemineku kuupäeva toimunud äriühendustes. Kui (majandus)üksus ei rakenda IAS 21 tagasiulatuvalt õiglase väärtuse korrigeerimiste ja firmaväärtuse suhtes, vaatleb ta neid enda, mitte omandatava (majandus)üksuse varade ja kohustistena. Seega on nimetatud firmaväärtus ning õiglase väärtuse korrigeerimised kas juba väljendatud (majandus)üksuse arvestusvaluutas või siis on need mitterahalised välisvaluutaobjektid, mida kajastatakse kasutades eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt rakendatud vahetuskurssi.

    C3

    (Majandus)üksus võib rakendada IAS 21 tagasiulatuvalt õiglase väärtuse korrigeerimiste ja firmaväärtuse suhtes, mis tekivad kas:

    a)

    kõikides äriühendustes, mis toimusid enne IFRSidele ülemineku kuupäeva; või

    b)

    kõikides äriühendustes, mida (majandus)üksus otsustab korrigeerida olemaks vastavuses IFRS 3-ga, nagu on lubatud ülaltoodud paragrahvis C1.

    C4

    Kui esmakordne kasutuselevõtja ei rakenda IFRS 3 tagasiulatuvalt varasema äriühenduse suhtes, kajastatakse seda äriühendust järgmiselt:

    a)

    Esmakordne kasutuselevõtja säilitab sama liigituse (omandamine juriidilise omandaja poolt, pöördomandamine juriidilise omandatava poolt või huvide ühendamine), mida ta kasutas oma eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohastes finantsaruannetes.

    b)

    Esmakordne kasutuselevõtja kajastab IFRSidele ülemineku kuupäeva seisuga kõiki varasema äriühenduse käigus omandatud varasid ja kohustisi, välja arvatud:

    i)

    teatud finantsvarad ja -kohustised, mille kajastamine on eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt lõpetatud (vt paragrahv B2); ja

    ii)

    varad, sealhulgas firmaväärtus, ja kohustised, mida ei kajastatud omandaja konsolideeritud finantsseisundi aruandes kooskõlas eelmise raamatupidamistavaga (GAAP) ja mis ka IFRSide kohaselt ei vastaks kajastamise tingimustele omandatava eraldiseisvas IFRS finantsseisundi aruandes (vt allpool punktid f–i).

    Esmakordne kasutuselevõtja kajastab võimalikku eeltoodust tulenevat muutust, korrigeerides jaotamata kasumit (või vajadusel muud omakapitali kategooriat), välja arvatud juhul, kui muutus tuleneb eelnevalt firmaväärtuse koosseisus kajastatud immateriaalse vara kajastamisest (vt punkti g alapunkt i).

    c)

    Esmakordne kasutuselevõtja jätab oma IFRS finantsseisundi algaruandest välja kõik eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt kajastatud objektid, mis ei vasta IFRSide kohaselt vara või kohustisena kajastamise tingimustele. Esmakordne kasutuselevõtja arvestab tulenevat muutust järgmiselt:

    i)

    esmakordne kasutuselevõtja võis olla varasema äriühenduse liigitanud omandamiseks ja kajastanud immateriaalse varana objekti, mis IAS 38 Immateriaalsed varad kohaselt ei vasta varana kajastamise tingimustele. Ta liigitab selle objekti (ja vajadusel sellega seotud edasilükkunud tulumaksu ja mittekontrollivad osalused) ümber firmaväärtuse osaks (välja arvatud juhul, kui ta eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt arvas firmaväärtuse maha otse omakapitalist, vt punkti g alapunkt i ja punkt i).

    ii)

    esmakordne kasutuselevõtja kajastab kõik muud tulenevad muutused jaotamata kasumis (1).

    d)

    IFRSides nõutakse teatud varade ja kohustiste edasist mõõtmist alusel, mis ei põhine algsel soetusmaksumusel, nagu näiteks õiglases väärtuses. Esmakordne kasutuselevõtja mõõdab varasid ja kohustisi selle alusel oma IFRS finantsseisundi algaruandes, isegi kui need soetati või omandati varasemas äriühenduses. Ta kajastab iga eeltoodust tulenevat muutust bilansilises (jääk)maksumuses korrigeerides jaotamata kasumit (või vajadusel muud omakapitali kategooriat), mitte firmaväärtust.

    e)

    Vahetult pärast äriühenduse toimumist loetakse antud äriühenduse käigus omandatud varade ja kohustiste eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaseid bilansilisi (jääk)maksumusi nende IFRSide kohasteks tuletatud soetusmaksumusteks samal kuupäeval. Kui IFRSides nõutakse nende varade ja kohustiste edasist soetusmaksumusepõhist mõõtmist, on tuletatud soetusmaksumus soetusmaksumusepõhise kulumi- või amortisatsiooniarvestuse aluseks alates äriühenduse kuupäevast.

    f)

    Kui varasemas äriühenduses omandatud vara või kohustis ei olnud eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt kajastatud, ei ole selle tuletatud soetusmaksumuseks IFRS finantsseisundi algaruandes null. Selle asemel kajastab ja mõõdab omandaja seda oma konsolideeritud finantsseisundi aruande alusel, mida IFRSidega nõutaks omandatava finantsseisundi aruandes. Näiteks: kui omandaja ei kapitaliseerinud eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt varasemas äriühenduses omandatud kapitalirente, kapitaliseerib ta need kapitalirendid oma konsolideeritud finantsaruannetes, nagu IAS 17 Rendid kohaselt tuleks seda teha omandatava IFRS finantsseisundi aruandes. Analoogselt, kui omandaja ei kajastanud eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt tingimuslikku kohustist, mis endiselt eksisteerib IFRSidele ülemineku kuupäeval, kajastab omandaja seda tingimuslikku kohustist nimetatud kuupäeval, välja arvatud juhul, kui IAS 37 Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad keelab selle kajastamist omandatava finantsaruannetes. Seevastu kui vara või kohustis kajastati eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt osana firmaväärtusest, kuid tulnuks kajastada eraldi IFRS 3 kohaselt, jääb see vara või kohustis firmaväärtuse koosseisu, välja arvatud juhul, kui IFRSides nõutakse selle kajastamist omandatava finantsaruannetes.

    g)

    Firmaväärtuse bilansiline (jääk)maksumus IFRS finantsseisundi algaruandes on tema eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohane bilansiline (jääk)maksumus IFRSidele ülemineku kuupäeva seisuga pärast kahte järgmist korrigeerimist:

    i)

    Kui seda nõutakse ülaltoodud punkti c alapunktis i, suurendab esmakordne kasutuselevõtja firmaväärtuse bilansilist (jääk)maksumust, kui ta liigitab ümber objekti, mida ta kajastas eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt immateriaalse varana. Analoogselt, kui punktis f nõutakse, et esmakordne kasutuselevõtja kajastaks immateriaalset vara, mida kajastati eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt firmaväärtuse koosseisus, vähendab esmakordne kasutuselevõtja vastavalt firmaväärtuse bilansilist (jääk)maksumust (ja vajadusel korrigeerib edasilükkunud tulumaksu ja mittekontrollivaid osalusi).

    ii)

    Sõltumata sellest, kas eksisteerib asjaolusid firmaväärtuse võimaliku languse kohta, rakendab esmakordne kasutuselevõtja IAS 36, kontrollides firmaväärtuse langust IFRSidele ülemineku kuupäeva seisuga ja kajastades võimalikku väärtuse langust jaotamata kasumis (või ümberhindluse reservis, kui nii nõutakse IAS 36-s). Vara väärtuse languse test peab tuginema tingimustele, mis eksisteerisid IFRSidele ülemineku kuupäeval.

    h)

    IFRSidele ülemineku kuupäeva seisuga ei tehta firmaväärtuse bilansilisse (jääk)maksumusse muid korrigeerimisi. Näiteks esmakordne kasutuselevõtja ei korrigeeri firmaväärtuse bilansilist (jääk)maksumust selleks, et:

    i)

    jätta välja antud äriühenduses omandatud pooleliolev uurimis- ja arendustegevus (välja arvatud juhul, kui sellega seotud immateriaalne vara vastaks IAS 38 kohase kajastamise kriteeriumitele omandatava finantsseisundi aruandes);

    ii)

    korrigeerida firmaväärtuse varasemat amortisatsiooni;

    iii)

    tühistada firmaväärtuse korrigeerimine, mida kooskõlas IFRS 3-ga ei lubataks, kuid mis tehti eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt seoses varade ja kohustiste korrigeerimisega äriühenduse kuupäeva ja IFRSidele ülemineku kuupäeva vahel.

    i)

    Kui esmakordne kasutuselevõtja kajastas firmaväärtust eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt omakapitali vähendamisena:

    i)

    ei kajasta ta firmaväärtust oma IFRS finantsseisundi algaruandes. Lisaks sellele ei kanna ta firmaväärtust üle kasumiaruandesse, kui ta tütarettevõtte võõrandab või kui leiab aset tütarettevõttesse tehtud investeeringu väärtuse langus.

    ii)

    võimaliku sündmuse hilisemast lahenemisest tulenevad tingimusliku ostutasuga seotud korrigeerimised kajastatakse jaotamata kasumis.

    j)

    Eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt ei pruukinud esmakordne kasutuselevõtja konsolideerida tütarettevõtet, mis omandati varasemas äriühenduses (näiteks juhul, kui eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt emaettevõte ei lugenud seda tütarettevõtteks või ei koostanud konsolideeritud finantsaruandeid). Esmakordne kasutuselevõtja korrigeerib tütarettevõtte varade ja kohustiste bilansilist (jääk)maksumust, viies need vastavusse summadega, mille kajastamist tütarettevõtte finantsseisundi aruandes IFRSid nõuaksid. Firmaväärtuse tuletatud soetusmaksumus võrdub IFRSidele ülemineku kuupäeval järgmiste summade vahega:

    i)

    emaettevõtte osalus nendes korrigeeritud bilansilistes (jääk)maksumustes; ja

    ii)

    emaettevõtte konsolideerimata finantsaruannetes kajastatud tütarettevõttesse tehtud investeeringu soetusmaksumus.

    k)

    Mittekontrollivate osaluste ja edasilükkunud tulumaksu mõõtmine järgneb muude varade ja kohustiste mõõtmisele. Seetõttu mõjutavad eespool kajastatud varade ja kohustiste korrigeerimised mittekontrollivaid osalusi ja edasilükkunud tulumaksu.

    C5

    Varasemate äriühenduste erand rakendub ka varasemate investeeringute omandamiste suhtes sidusettevõtetes ja osalemiste suhtes ühisettevõtmistes. Lisaks sellele rakendatakse paragrahvis C1 valitud kuupäeva võrdselt kõikide selliste omandamiste suhtes.

    (1)  Sellised muutused sisaldavad ümberklassifitseerimisi immateriaalsetest varadest või immateriaalsetesse varadesse, kui firmaväärtus ei olnud kajastatud varana eelnevalt rakendatud GAAP järgi. See osutub vajalikuks, kui (majandus)üksus a) eelnevalt kasutatud GAAP kohaselt lahutas firmaväärtuse otse omakapitalist; või b) ei kajastanud äriühendust omandamisena.

    Lisa D

    Vabastused muudest IFRSidest

    Käesolev lisa on IFRSi lahutamatu osa.

    D1

    (Majandus)üksus võib otsustada kasutada üht või mitut järgmist vabastust:

    a)

    aktsiapõhised maksetehingud (paragrahvid D2 ja D3);

    b)

    kindlustuslepingud (paragrahv D4);

    c)

    õiglane väärtus või ümberhindlus tuletatud soetusmaksumusena (paragrahvid D5-D8);

    d)

    rendid (paragrahv D9);

    e)

    hüvitised töötajale (paragrahvid D10 ja D11);

    f)

    kumulatiivsed kursivahed (paragrahvid D12 ja D13);

    g)

    investeeringud tütarettevõtetesse, ühiselt kontrollitavatesse (majandus)üksustesse ja sidusettevõtetesse (paragrahvid D14 ja D15);

    h)

    tütarettevõtete, sidusettevõtete ja ühisettevõtmiste varad ja kohustised (paragrahvid D16 ja D17);

    i)

    liitfinantsinstrumendid (paragrahv D18);

    j)

    varasemalt kajastatud finantsinstrumentide liigituse kindlaksmääramine (paragrahv D19);

    k)

    finantsvarade või finantskohustiste esmasel kajastamisel mõõdetud õiglane väärtus (paragrahv D20).

    l)

    eemaldamiskohustised, mis sisalduvad materiaalse põhivara maksumuses (paragrahv D21);

    m)

    finantsvarad või immateriaalsed varad, mis on arvestatud kooskõlas IFRIC 12-ga Teenuste kontsessioonikokkulepped (paragrahv D22); ja

    n)

    laenukasutuse kulutused (paragrahv D23).

    (Majandus)üksus ei rakenda neid vabastusi analoogia põhjal teiste objektidega.

    Aktsiapõhised maksetehingud

    D2

    Esmakordsel kasutuselevõtjal soovitatakse, kuid teda ei kohustata, rakendada IFRS 2 Aktsiapõhine makse omakapitaliinstrumentide suhtes, mis olid garanteeritud enne 7. novembrit 2002. Samuti soovitatakse esmakordsel kasutuselevõtjal, kuid teda ei kohustata, rakendada IFRS 2 omakapitaliinstrumentide suhtes, mis garanteeriti pärast 7. novembrit 2002 ning mis anti üle enne kas a) IFRSidele ülemineku kuupäeva või b) 1. jaanuari 2005, olenevalt sellest, kumb esineb hiljem. Kui esmakordne kasutuselevõtja otsustab rakendada siiski IFRS 2 selliste omakapitaliinstrumentide suhtes, siis võib ta teha seda ainult siis, kui ta on avalikustanud nende omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse, mis on määratud kindlaks mõõtmiskuupäeval, mis on määratletud IFRS 2-s. Kõikide omakapitaliinstrumentide garanteerimise kohta, mille puhul (majandus)üksus ei ole rakendanud IFRS 2 (nt omakapitaliinstrumendid, mis on garanteeritud 7. novembril 2002 või enne seda), avalikustab esmakordne kasutuselevõtja sellest hoolimata IFRS 2 paragrahvides 44 ja 45 nõutud informatsiooni. Kui esmakordne kasutuselevõtja muudab omakapitaliinstrumentide garanteerimise tingimusi, mille suhtes IFRS 2 ei ole rakendatud, siis ei nõuta (majandus)üksuselt IFRS 2 paragrahvide 26-29 rakendamist juhul, kui muudatused tehti enne IFRSidele ülemineku kuupäeva.

    D3

    Esmakordsel kasutuselevõtjal soovitatakse, kuid teda ei kohustata, rakendada IFRS 2 kohustiste suhtes, mis leidsid aset aktsiapõhistel maksetehingutel, mis arveldati enne IFRSidele ülemineku kuupäeva. Esmakordsel kasutuselevõtjal soovitatakse samuti, kuid teda ei kohustata, rakendada IFRS 2 enne 1. jaanuari 2005 arveldatud kohustiste suhtes. Kohustiste puhul, mille suhtes IFRS 2 on rakendatud, ei nõuta esmakordselt kasutuselevõtjalt võrdlusinformatsiooni korrigeerimist ulatuses, mil see informatsioon puudutab perioodi või kuupäeva, mis on varasem kui 7. november 2002.

    Kindlustuslepingud

    D4

    Esmakordne kasutuselevõtja võib rakendada IFRS 4-s Kindlustuslepingud toodud üleminekusätteid. IFRS 4 piirab muutusi kindlustuslepingute arvestusmeetodites, sealhulgas esmakordne kasutuselevõtja poolt tehtavaid muutusi.

    Õiglane väärtus või ümberhindlus tuletatud soetusmaksumusena

    D5

    (Majandus)üksus võib otsustada mõõta materiaalse põhivara objekti IFRSidele ülemineku kuupäeva seisuga õiglases väärtuses ja kasutada seda õiglast väärtust objekti tuletatud soetusmaksumusena antud kuupäeva seisuga.

    D6

    Esmakordne kasutuselevõtja võib otsustada kasutada eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt IFRSidele ülemineku kuupäeva seisuga või enne seda läbiviidud materiaalse põhivara objekti ümberhindlust objekti tuletatud soetusmaksumusena ümberhindluse kuupäeva seisuga, kui ümberhinnatud väärtus oli ümberhindluse kuupäeval üldjoontes võrreldav:

    a)

    õiglase väärtusega; või

    b)

    IFRSide kohase soetusmaksumuse või amortiseeritud soetusmaksumusega, mida on korrigeeritud näiteks kajastamaks üldise või mõne spetsiifilise hinnaindeksi muutusi.

    D7

    Paragrahvide D5 ja D6 valikuid saab kasutada ka:

    a)

    kinnisvarainvesteeringute puhul, kui (majandus)üksus otsustab kasutada IAS 40-s Kinnisvarainvesteeringud esitatud soetusmaksumuse mudelit;

    b)

    immateriaalse vara puhul, mis vastab:

    i)

    IAS 38-s esitatud kajastamiskriteeriumitele (sealhulgas algse soetusmaksumuse usaldusväärne mõõtmine); ja

    ii)

    IAS 38-s esitatud ümberhindamiskriteeriumitele (sealhulgas aktiivse turu olemasolu).

    (Majandus)üksus ei või kasutada neid valikuid muude varade või kohustiste suhtes.

    D8

    Esmakordne kasutuselevõtja võib olla määranud tuletatud soetusmaksumuse eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt mõnedele või kõikidele oma varadele ja kohustistele, mõõtes nende õiglast väärtust mingil kindla kuupäeva seisuga seoses selliste sündmustega nagu erastamine või väärtpaberite avalik pakkumine. Ta võib kasutada sellist sündmusepõhist õiglase väärtuse mõõtmist IFRSide kohase tuletatud soetusmaksumusena mõõtmise kuupäeva seisuga.

    Rendid

    D9

    Esmakordne kasutuselevõtja võib rakendada üleminekusätteid, mis on toodud IFRIC 4-s Kindlaks tegemine, kas kokkulepe hõlmab renti. Seega, esmakordne kasutaja võib kindlaks määrata, kas IFRSidele ülemineku kuupäeval eksisteerinud kokkulepe hõlmab renti nende faktide ja asjaolude põhjal, mis eksisteerisid sellel kuupäeval.

    Hüvitised töötajatele

    D10

    Kooskõlas IAS 19-ga Hüvitised töötajatele võib (majandus)üksus otsustada kasutada „koridori”-meetodit, mis jätab mõned aktuaarsed kasumid ja kahjumid kajastamata. Selle lähenemise tagasiulatuva rakendamise kohaselt tuleb (majandus)üksusel jagada kumulatiivsed aktuaarsed kasumid ja kahjumid plaani algusest kuni IFRSidele ülemineku kuupäevani kajastatavaks ja mittekajastatavaks osaks. Esmakordne kasutuselevõtja võib siiski otsustada kajastada kõiki kumulatiivseid aktuaarseid kasumeid ja kahjumeid IFRSidele ülemineku kuupäeva seisuga, isegi kui ta hilisemate aktuaarsete kasumite ja kahjumite suhtes kasutab „koridori”-meetodit. Kui esmakordne kasutuselevõtja seda valikut kasutab, rakendab ta seda kõikide plaanide suhtes.

    D11

    (Majandus)üksus võib avalikustada IAS 19 paragrahvi 120A punktis p nõutud summad, sest need summad määratakse kindlaks iga aruandeperioodi kohta edasiulatuvalt alates IFRSidele ülemineku kuupäevast.

    Kumulatiivsed kursivahed

    D12

    IAS 21-ga nõutakse, et (majandus)üksus:

    a)

    kajastab mõned kursivahed muus koondkasumis ja akumuleerib need omakapitali eraldi komponendis; ja

    b)

    välismaise äriüksuse võõrandamise korral kannaks kumulatiivsed kursivahed antud välismaise äriüksuse suhtes (sealhulgas vajadusel vastavate riskimaandamisinstrumentidega seotud kasumi ja kahjumi) üle kasumiaruandesse võõrandamise kasumi või kahjumi osana.

    D13

    Esmakordne kasutuselevõtja ei pea siiski neid nõudeid täitma kumulatiivsete kursivahede suhtes, mis eksisteerisid IFRSidele ülemineku kuupäeva seisuga. Kui esmakordne kasutuselevõtja seda vabastust kasutab, siis:

    a)

    loetakse kõikide välismaiste äriüksustega seotud kumulatiivsed kursivahed IFRSidele ülemineku kuupäeva seisuga nulliks;

    b)

    hilisema välismaise äriüksuse võõrandamise kasumi või kahjumi arvestamisel tuleb enne IFRSidele ülemineku kuupäeva tekkinud kursivahed välja arvata ja hiljem tekkinud kursivahed kaasata.

    Investeeringud tütarettevõtetesse, ühiselt kontrollitavatesse (majandus)üksustesse ja sidusettevõtetesse

    D14

    Kui (majandus)üksus koostab konsolideerimata finantsaruanded, nõutakse IAS 27-ga (muudetud 2008), et ta arvestaks tütarettevõtetesse, ühiselt kontrollitavatesse (majandus)üksustesse ja sidusettevõtetesse tehtud investeeringud kas:

    a)

    soetusmaksumuses või

    b)

    kooskõlas IAS 39-ga.

    D15

    Kui esmakordne kasutuselevõtja mõõdab sellist investeeringut soetusmaksumuses kooskõlas paragrahviga D14, mõõdab ta investeeringu oma eraldiseisvas IFRS finantsseisundi algaruandes ühes alljärgnevalt nimetatud summadest:

    a)

    soetusmaksumuses, mis on kindlaks määratud kooskõlas IAS 27-ga või

    b)

    tuletatud soetusmaksumuses. Sellise investeeringu tuletatud soetusmaksumus on selle:

    i)

    õiglane väärtus (mis on kindlaks määratud kooskõlas IAS 39-ga) (majandus)üksuse IFRSidele ülemineku kuupäeva seisuga tema konsolideerimata finantsaruannetes; või

    ii)

    eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohane bilansiline (jääk)maksumus selle kuupäeva seisuga.

    Esmakordne kasutuselevõtja võib otsustada valida eespool toodud alapunkti i või ii, et mõõta oma investeeringut igas tütarettevõttes, ühiselt kontrollitavas (majandus)üksuses või sidusettevõttes, mille mõõtmisel ta otsustab kasutada tuletatud soetusmaksumust.

    Tütarettevõtete, sidusettevõtete ja ühisettevõtmiste varad ja kohustised

    D16

    Kui tütarettevõttest saab esmakordne kasutuselevõtja hiljem kui tema emaettevõttest, kajastab tütarettevõte enda finantsaruannetes oma varasid ja kohustisi kas:

    a)

    bilansilistes (jääk)maksumustes, mida kasutataks emaettevõtte konsolideeritud finantsaruannetes emaettevõtte IFRSidele ülemineku kuupäeva seisuga, kui seoses konsolideerimisprotseduuridega ja äriühenduse, mille raames emaettevõte tütarettevõtte omandas, mõjude arvestamisega ei ole tehtud mingeid korrigeerimisi;

    b)

    bilansilistes (jääk)maksumustes tütarettevõtte IFRSidele ülemineku kuupäeva seisuga, nagu see on nõutud käesoleva IFRSi muudes osades. Need bilansilised (jääk)maksumused võivad erineda punktis a kirjeldatust:

    i)

    kui käesoleva IFRSi kohaste vabastuste tagajärjeks on mõõtmised, mis sõltuvad IFRSidele ülemineku kuupäevast.

    ii)

    kui tütarettevõtte finantsaruannetes kasutatavad arvestusmeetodid erinevad konsolideeritud finantsaruannetes kasutatutest. Näiteks võib tütarettevõte kasutada arvestusmeetodina IAS 16 Materiaalsed põhivarad kohaselt soetusmaksumuse mudelit, samal ajal kui kontsern kasutab ümberhindluse mudelit.

    Analoogne valikuvõimalus on sidusettevõttel või ühisettevõtmisel, mis saab esmakordseks kasutuselevõtjaks hiljem kui (majandus)üksus, millel on tema üle märkimisväärne mõju või ühine kontroll.

    D17

    Kui (majandus)üksus saab esmakordseks kasutuselevõtjaks pärast oma tütarettevõtet (või sidusettevõtet või ühisettevõtmist), mõõdab (majandus)üksus oma konsolideeritud finantsaruannetes tütarettevõtte (või sidusettevõtte või ühisettevõtmise) varasid ja kohustisi samas bilansilises (jääk)maksumuses kui tütarettevõte (või sidusettevõte või ühisettevõtmine) finantsaruannetes, pärast konsolideerimise ja kapitaliosaluse meetodi korrigeerimise ja äriühenduse, mille raames (majandus)üksus tütarettevõtte omandas, mõjude arvesse võtmist. Analoogselt, kui emaettevõte saab oma konsolideerimata finantsaruannete suhtes esmakordseks kasutuselevõtjaks enne või pärast kui konsolideeritud finantsaruannete suhtes, mõõdab ta oma varasid ja kohustisi mõlemates finantsaruannetes samades summades, välja arvatud konsolideerimise korrigeerimised.

    Liitfinantsinstrumendid

    D18

    IAS 32-s Finantsinstrumendid: avalikustamine nõutakse, et (majandus)üksus jagaks liitfinantsinstrumendi selle omandamisel eraldi kohustise ja omakapitali komponentideks. Kui kohustuse komponenti enam ei eksisteeri, nõuab IAS 32 tagasiulatuv rakendamine kahe omakapitali osa eraldamist. Esimene osa on jaotamata kasumis ja kujutab endast kohustise komponendilt arvestatud kumulatiivset intressi. Teine osa kujutab endast algset omakapitali komponenti. Käesoleva IFRSi kohaselt ei pea esmakordne kasutuselevõtja neid kaht osa eristama, kui kohustise komponenti IFRSidele ülemineku kuupäeva seisuga enam ei eksisteeri.

    Varem kajastatud finantsinstrumentide määratlemine

    D19

    IAS 39 lubab finantsvara selle esmasel kajastamisel määratleda müügivalmis olevana või finantsinstrumendina (tingimusel, et see vastab teatud kriteeriumitele), et seda saaks määratleda õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatava finantsvara või -kohustisena. Vaatamata sellele nõudele kehtivad erandid järgmiste asjaolude korral:

    a)

    (majandus)üksusel on lubatud teha määratlus müügivalmis varaks IFRSidele ülemineku kuupäeva seisuga.

    b)

    (majandus)üksusel on lubatud määratleda IFRSidele ülemineku kuupäeva seisuga iga finantsvara või -kohustis õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavaks tingimusel, et sellel kuupäeva seisuga vastab vara või kohustis IAS 39 paragrahvi 9 punkti b alapunktides i ja ii või paragrahvis 11A esitatud kriteeriumitele.

    Finantsvarade või finantskohustiste esmasel kajastamisel mõõdetud õiglane väärtus

    D20

    Vaatamata paragrahvide 7 ja 9 nõuetele võib (majandus)üksus rakendada IAS 39 paragrahvi AG76 viimase lause ja paragrahvi AG76A nõudeid ühel järgmistest viisidest:

    a)

    edasiulatuvalt tehingute suhtes, mis on tehtud pärast 25. oktoobrit 2002;

    b)

    edasiulatuvalt tehingute suhtes, mis on tehtud pärast 1. jaanuari 2004.

    Eemaldamiskohustised, mis sisalduvad põhivara maksumuses

    D21

    IFRIC 1 Muutused olemasolevates eemaldamis-, taastamis- ning sarnastes kohustistes nõuab, et kirjeldatud muutused eemaldamis-, taastamis-, ning sarnastes kohustistes liidetakse või arvatakse maha nendega seotud vara maksumusest; seejärel vara korrigeeritud amortiseeritav osa amortiseeritakse edasiulatuvalt tema järelejäänud kasuliku eluea jooksul. Esmakordne kasutuselevõtja ei pea neid nõudeid täitma, kui muutused sellistes kohustistes leidsid aset enne IFRSidele ülemineku kuupäeva. Kui esmakordne kasutuselevõtja seda erandit siiski rakendab, siis:

    a)

    mõõdab ta kohustist IFRSidele ülemineku kuupäeva seisuga kooskõlas IAS 37-ga;

    b)

    sellises ulatuses, milles kohustis jääb IFRIC 1 rakendusalasse, hindab ta summat, mis oleks sisaldunud seotud vara soetusmaksumuses kohustise esmakordsel tekkimisel, diskonteerides kohustist selle kuupäevani kasutades parimat hinnangut riskiga korrigeeritud diskontomäära(de)le, mis oleks sellele kohustisele rakendunud kõnealuse vaheperioodi vältel; ja

    c)

    arvutab IFRSidele ülemineku kuupäeva seisuga akumuleeritud kulumi, võttes aluseks vara kasuliku eluea hinnangu antud hetkel, kasutades (majandus)üksuse poolt IFRSide kohaselt kasutusele võetud kulumiarvestuse põhimõtteid.

    Finantsvarad või immateriaalsed varad, mis on arvestatud kooskõlas IFRIC 12-ga

    D22

    Esmakordne kasutuselevõtja võib rakendada IFRS 12-s toodud üleminekusätteid.

    Laenukasutuse kulutused

    D23

    Esmakordne kasutuselevõtja võib rakendada IAS 23, mida on parandatud 2007, paragrahvides 27 ja 28 toodud üleminekusätteid. Nendes paragrahvides toodud viiteid jõustumiskuupäevale tõlgendatakse 1. juulina 2009 või IFRSidele ülemineku kuupäevana, olenevalt kumb esineb hiljem.

    E liide

    Lühiajalised vabastused IFRSidest

    Käesolev lisa on IFRSi lahutamatu osa.

    [Lisa on reserveeritud tulevastele võimalikele lühiajalistele vabastustele].

    Top