EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32009O0020
Guideline of the European Central Bank of 31 July 2009 on government finance statistics (recast) (ECB/2009/20)
Euroopa Keskpanga suunis, 31. juuli 2009 , valitsuse finantsstatistika kohta (uuesti sõnastatud) (EKP/2009/20)
Euroopa Keskpanga suunis, 31. juuli 2009 , valitsuse finantsstatistika kohta (uuesti sõnastatud) (EKP/2009/20)
ELT L 228, 1.9.2009, p. 25–45
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV) Dokument on avaldatud eriväljaandes
(HR)
No longer in force, Date of end of validity: 31/08/2014; kehtetuks tunnistatud 32013O0023
Relation | Act | Comment | Subdivision concerned | From | To |
---|---|---|---|---|---|
Repeal | 32005O0005 |
Relation | Act | Comment | Subdivision concerned | From | To |
---|---|---|---|---|---|
Repealed by | 32013O0023 |
1.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 228/25 |
EUROOPA KESKPANGA SUUNIS,
31. juuli 2009,
valitsuse finantsstatistika kohta
(uuesti sõnastatud)
(EKP/2009/20)
(2009/627/EÜ)
EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri”), eelkõige selle artikleid 5.1, 5.2, 12.1 ja 14.3,
võttes arvesse nõukogu 25. mai 2009. aasta määrust (EÜ) nr 479/2009 Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta, (1)
võttes arvesse nõukogu 25. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 2223/96 ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta, (2)
ning arvestades järgmist:
(1) |
17. veebruari 2005. aasta suunist EKP/2005/5 Euroopa Keskpanga statistikaaruandluse nõuete ja teabevahetuse korra kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis valitsuse finantsstatistika valdkonnas (3) on mitu korda muudetud. Kuna selles suunises tuleb teha täiendavad muudatused, tuleb see selguse ja läbipaistvuse huvides uuesti sõnastatud. |
(2) |
Oma ülesannete täitmisel vajab Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS) majandus- ja rahapoliitilise analüüsi tegemiseks terviklikku, st kõiki tehinguid, milles keskvalitsus tegutseb Euroopa Liidu institutsioonide agendina, hõlmavat ja usaldusväärset valitsuse finantsstatistikat (government finance statistics, GFS). |
(3) |
Käesolevas suunises sätestatud kord ei mõjuta vastutust ja pädevust liikmesriigi ja ühenduse tasandil. |
(4) |
EKPSis tuleb kehtestada tõhus kord GFSi edastamiseks, et tagada EKPSile vajalik õigeaegne GFS ja selle vastavus riikide keskpankade (RKP) koostatud samade muutujate prognoosidele, olenemata sellest, kas statistika on koostatud RKPde või riigi pädevate ametiasutuste poolt. EKPSi statistikanõuete täitmiseks vajalikku teavet GFSi valdkonnas koguvad RKPde kõrval osaliselt ka riigi teised pädevad ametiasutused. Seetõttu eeldavad mõned käesolevas suunises sätestatud ülesanded koostööd EKPSi ja riikide pädevate ametiasutuste vahel. |
(5) |
Nõukogu 23. novembri 1998. aasta määruse (EÜ) nr 2533/98 (statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt) (4) artikkel 4 kohustab liikmesriike korraldama oma statistiliste andmete kogumist ning tegema igakülgset koostööd EKPSiga, et tagada EKPSi põhikirja artiklist 5 tulenevate kohustuste täitmine. |
(6) |
Määrusel (EÜ) nr 479/2009 ja Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemil (ESA 95 (5) põhinevad statistika allikad ei rahulda EKPSi vajadusi valitussektori võla, puudujäägi/võla korrigeerimise ning liikmesriikide ja ELi eelarve vaheliste tehingute statistika hõlmatuse ja tähtajalisuse osas. Seetõttu on vajalik täiendav koostamine riikide pädevate ametiasutuste poolt. |
(7) |
Tuleb kehtestada kord tehniliseks muudatuste sujuvamaks sisseviimiseks käesoleva suunise lisades tingimusel, et ei muudeta aluspõhimõtteid ega aruandluskoormust, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:
Artikkel 1
Mõisted
Käesolevas suunises kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „osalev liikmesriik”– liikmesriik, kes on võtnud kasutusele euro;
2) „mitteosalev liikmesriik”– liikmesriik, kes ei ole eurot kasutusele võtnud.
Artikkel 2
RKPde statistikaaruandluse kohustused
1. RKPd esitavad Euroopa Keskpangale (EKP) valitsuse finantsstatistika kooskõlas I lisaga ja kalendriaasta alusel. Andmed peavad vastama ESA 95 ja määruse (EÜ) nr 479/2009 põhimõtetele ja mõistetele, mida on täpsustatud II lisas.
2. Täielik andmekogum hõlmab tulude ja kulude statistika, puudujäägi/võla korrigeerimise statistika ja võla statistika osas kõiki I lisas määratletud põhi- ja lisakategooriaid. Osalised andmekogumid hõlmavad vähemalt tulude ja kulude statistika, puudujäägi/võla korrigeerimise statistika või võla statistika põhikategooriad.
3. Käesoleva suunise II lisa 1. osas on sätestatud täiendavad metoodika määratlused sektorite ja allsektorite ning järgmise kohta:
a) |
tulude ja kulude statistika – statistika I lisa tabelites 1A, 1B ja 1C; |
b) |
puudujäägi/võla korrigeerimise statistika – statistika I lisa tabelites 2A ja 2B; |
c) |
võla statistika – statistika I lisa tabelites 3A ja 3B; |
4. Andmed peavad hõlmama perioodi alates 1995. aastast kuni aastani, millega edastamine on seotud (aasta t–1).
5. Puudujäägi/ülejäägi andmetele ning võla, tulude, kulude või nominaalse sisemajanduse koguprodukti (SKP) andmetele lisatakse läbivaatamise põhjused, kui läbivaatamise tulemusel on puudujäägi/ülejäägi andmete muutus vähemalt 0,3 % SKPst või võla, tulude, kulude või nominaalse SKP andmete muutus vähemalt 0,5 % SKPst.
Artikkel 3
EKP statistikaaruandluse kohustused
1. RKPde esitatud andmete põhjal haldab EKP GFSi andmebaasi, mis hõlmab euroala ja ELi agregaadid. EKP edastab GFSi andmebaasi RKPdele.
2. RKPd tähistavad oma statistilise teabe osutusega, kellele võib seda avaldada. EKP võtab seda tähistust GFSi andmebaasi edastamisel arvesse.
Artikkel 4
Tähtajalisus
1. RKPd esitavad täieliku andmekogumi kaks korda aastas, enne 15. aprilli ja enne 15. oktoobrit.
2. Kui ilmneb uus teave, esitavad RKPd omal algatusel osalised andmekogumid lõikes 1 kirjeldatud kahe esitamise vahel. Kui esitatakse osaline andmekogum, mis hõlmab ainult põhikategooriaid, võib RKP esitada prognoosi ka lisakategooriate kohta.
3. EKP edastab GFSi andmebaasi RKPdele vähemalt kord kuus ja mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval pärast seda, kui andmed on EKP poolt avaldamiseks lõplikud.
Artikkel 5
Koostöö riigi pädevate ametiasutustega
1. Kui osa või kõigi artiklis 2 kirjeldatud andmete ja teabe allikad on riigi pädevad ametiasutused, kes ei ole RKPd, peavad RKPd püüdma luua nende ametiasutustega sobivas vormis koostöö, et tagada andmete edastamise püsiv struktuur, mis vastaks EKPSi standarditele ja nõuetele, juhul kui seda ei saavutata riigi õigusaktide alusel.
2. Kui RKP-l ei ole selle koostöö käigus võimalik artiklites 2 ja 4 kehtestatud nõudeid järgida, kuna riigi pädev ametiasutus ei esitanud RKP-le vajalikku teavet, arutavad EKP ja RKP teabe saamise võimalused selle ametiasutusega läbi.
Artikkel 6
Edastamise ja kodeerimise standardid
RKPd ja EKP kasutavad artiklites 2 ja 3 kirjeldatud andmete edastamisel ja kodeerimisel III lisas määratletud standardeid. See nõue ei välista EKP-le statistika edastamise muu vahendi kasutamist, kui selline varulahendus on kokku lepitud.
Artikkel 7
Kvaliteet
1. EKP ja RKPd kontrollivad ja tagavad EKP-le esitatavate andmete kvaliteeti.
2. EKP juhatus esitab igal aastal EKP nõukogule aruande aasta-GFSi kvaliteedi kohta.
3. Aruandes käsitletakse vähemalt andmete hõlmatust, asjakohastele määratlustele vastavust ja läbivaatamise ulatust.
Artikkel 8
Muudatuste tegemise lihtsustatud kord
Võttes arvesse statistikakomitee seisukohti, on EKP juhatusel õigus teha käesoleva suunise lisades tehnilisi muudatusi, kui see ei muuda raampõhimõtteid ega aruandluskoormust.
Artikkel 9
Jõustumine ja suunise EKP/2005/5 kehtetuks tunnistamine
1. Käesolev suunis jõustub kaks päeva pärast selle vastuvõtmist.
2. Suunis EKP/2005/5 tunnistatakse käesolevaga kehtetuks.
3. Viiteid suunisele EKP/2005/5 käsitatakse viidetena käesolevale suunisele.
Artikkel 10
Adressaadid
Käesolevat suunist kohaldatakse kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.
Frankfurt Maini ääres, 31. juuli 2009
EKP nõukogu nimel
EKP president
Jean-Claude TRICHET
(1) ELT L 145, 10.6.2009, lk 1.
(2) EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1.
(3) ELT L 109, 29.4.2005, lk 81.
(4) EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8.
(5) Avaldatud määruse (EÜ) nr 2223/96 A lisas.
I LISA
ANDMETE ARUANDLUSE NÕUDED
Põhikategooriad on rõhutatud; ülejäänud on lisakategooriad. Kategooriad on seotud valitsussektoriga, kui ei ole sätestatud teisiti. Muutuva intressimääraga võlg tähendab võlga seoses finantsinstrumentidega, mille kupongimakse ei ole määratud protsent põhisummast, vaid sõltub muust intressimäärast, tulususest või muust näitajast.
Tulude ja kulude statistika
Tabel 1A
Kategooria |
Nr ja lineaarne suhe |
Puudujääk (–) või ülejääk (+) |
1 = 2 – 5 |
Kogutulud |
2 = 3 + 4 |
Jooksevtulud kokku |
3 = 11 |
Kapitalitulud kokku |
4 = 33 |
Kogukulud |
5 = 6 + 7 |
Jooksevkulud kokku |
6 = 23 |
Kapitalikulud kokku |
7 = 35 |
Esmane puudujääk (–) või ülejääk (+) |
8 = 9 + 10 |
Puudujääk (–) või ülejääk (+) |
9 = 1 |
Makstav intress |
10 = 28 |
Jooksevtulud kokku |
11 = 12 + 15 + 17 + 20 + 22 |
Otsesed maksud |
12 |
sellest maksavad ettevõtted |
13 |
sellest maksavad kodumajapidamised |
14 |
Kaudsed maksud |
15 |
sellest käibemaks |
16 |
Sotsiaalmaksed |
17 |
sellest tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed |
18 |
sellest töötajate sotsiaalmaksed |
19 |
Muud jooksevtulud |
20 |
sellest saada olev intress |
21 |
Müük |
22 |
Jooksevkulud kokku |
23 = 24 + 28 + 29 + 31 |
Jooksevülekanded |
24 = 25 + 26 + 27 |
Sotsiaalmaksed |
25 |
Makstavad subsiidiumid |
26 |
Muud makstavad jooksevülekanded |
27 |
Makstav intress |
28 |
Hüvitised töötajatele |
29 |
sellest palgad |
30 |
Vahetarbimine |
31 |
Brutosäästud |
32 = 11 – 23 |
Kapitalitulud kokku |
33 |
sellest kapitalimaksud |
34 |
Kapitalikulud kokku |
35 = 36 + 37 + 38 |
Investeeringud |
36 |
Mittefinantsvarade muu omandamine, neto |
37 |
Tehtavad kapitalisiirded |
38 |
Puudujääk (–) või ülejääk (+) |
39 = 1 = 40 + 41 + 42 + 43 |
Keskvalitsuse puudujääk (–) või ülejääk (+) |
40 |
Regionaalse valitsuse puudujääk (–) või ülejääk (+) |
41 |
Kohaliku omavalitsuse puudujääk (–) või ülejääk (+) |
42 |
Sotsiaalkindlustusfondide puudujääk (–) või ülejääk (+) |
43 |
Memokirjed |
|
Tegelikud sotsiaalmaksed |
44 |
Sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded |
45 |
Tabel 1B
Kategooria |
Nr ja lineaarne suhe |
Liikmesriigi maksed Euroopa Liidu eelarvesse |
1 = 2 + 4 + 5 + 7 |
ELi eelarvesse laekuvad kaudsed maksud |
2 |
sellest ELi eelarvesse laekuv käibemaks |
3 |
Jooksev rahvusvaheline koostöö, mille valitsus maksab ELi eelarvesse |
4 |
Muud jooksevülekanded, mille valitsus maksab ELi eelarvesse |
5 |
sellest ELi neljas omaressurss |
6 |
Valitsuse kapitalisiirded ELi eelarvesse |
7 |
ELi kulud liikmesriikides |
8 = 9 + 10 + 11 + 12 + 13 |
ELi eelarvest makstavad subsiidiumid |
9 |
Jooksevülekanded ELi eelarvest valitsusele |
10 |
Jooksevülekanded ELi eelarvest valitsusvälistele üksustele |
11 |
Kapitalisiirded ELi eelarvest valitsusele |
12 |
Kapitalisiirded ELi eelarvest valitsusvälistele üksustele |
13 |
Netolaekumised ELi eelarvest (netolaekumine +, netomakse –) |
14 = 8 – 1 |
Memokirje |
|
Omaressursside kogumise kulud |
15 |
Tabel 1C
Kategooria |
Nr ja lineaarne suhe |
Lõpptarbimise kulud |
1 = 2 + 3 = 4 + 5 + 6 + 7 + 8 + 9 – 10 |
Individuaalse tarbimise kulud |
2 |
Kollektiivse tarbimise kulud |
3 |
Hüvitised töötajatele |
4 = [1A.29] (1) |
Vahetarbimine |
5 = [1A.31] |
Turutootjate kaudu tehtud mitterahalised sotsiaalsiirded |
6 |
Põhivara kulum |
7 |
Tootmiselt makstud maksud miinus saadud subsiidium |
8 |
Tegevuse netoülejääk |
9 |
Müük |
10 = [1A.22] |
Memokirje |
|
Lõpptarbimise kulud eelmise aasta hindades |
11 |
Puudujääk (–) või ülejääk (+) |
12 = [1A.1] |
Makstav intress |
13 = [1A.10] |
Intress, sealhulgas vahetuslepingute ja intressimäära tähtpäevalepingute arveldused |
14 |
EDP (ülemäärase puudujäägi menetlus) puudujääk (–) või ülejääk (+) |
15 = 12 + 13 – 14 |
Tulu UMTSi litsentside müügist |
16 |
Võlg |
17 = [3A.1] |
Sisemajanduse koguprodukt jooksevhindades |
18 |
Sisemajanduse koguprodukt eelmise aasta hindades |
19 |
Valitsuse investeeringud eelmise aasta hindades |
20 |
Puudujäägi/võla korrigeerimise statistika
Tabel 2A
Kategooria |
Nr ja lineaarne suhe |
Puudujääk (–) või ülejääk (+) |
1 = [1A.1] |
Finantskontode ja mittefinantskontode vaheline korrektsioon |
2 = 1 – 3 |
Tehingud finantsvarade ja kohustustega, neto |
3 = 4 – 15 |
Tehingud finantsvaradega (konsolideeritud) |
4 = 5 + 6 + 7 + 8 + 9 + 13 |
Tehingud sularaha ja hoiustega |
5 |
Tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad – lühi- ja pikaajalised väärtpaberid |
6 |
Tehingud tuletisinstrumentidega |
7 |
Tehingud laenudega |
8 |
Tehingud aktsiate ja muude omandiväärtpaberitega |
9 |
Erastamised |
10 |
Omakapitali juurdemaksed |
11 |
Muu |
12 |
Tehingud muude finantsvaradega |
13 |
sellest kogunenud, kuid maksmata maksud ja sotsiaalmaksed |
14 |
Tehingud kohustustega (konsolideeritud) |
15 = 16 + 17 + 18 + 19 + 20 + 22 |
Tehingud sularaha ja hoiustega |
16 |
Tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad – lühiajalised väärtpaberid |
17 |
Tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad – pikaajalised väärtpaberid |
18 |
Tehingud tuletisinstrumentidega |
19 |
Tehingud laenudega |
20 |
sellest keskpangalt saadud laenud |
21 |
Tehingud muude kohustustega |
22 |
Tehingud võlainstrumentidega (konsolideeritud) = valitsussektori laenunõudlus |
23 = 16 + 17 + 1 8 + 20 23 = 25 + 26 + 27 23 = 2 – 1 + 4 – 19 – 22 |
Tehingud pikaajaliste võlainstrumentidega |
24 |
Tehingud riigi vääringus vääringustatud võlainstrumentidega |
25 |
Tehingud osalevas välisvaluutas vääringustatud võlainstrumentidega (2) |
26 |
Tehingud mitteosalevas välisvaluutas vääringustatud võlainstrumentidega |
27 |
Muud vood |
28 = 29 + 32 |
Hindamise mõju võlale |
29 = 30 + 31 |
Kasum/kahjum välisvaluuta positsioonidelt |
30 |
Muud hindamise mõjud – nimiväärtus |
31 |
Muud muutused võla mahus |
32 |
Võla muutus |
33 = 23 + 28 33 = 2 – 1 + 4 – 19 – 22 + 28 |
Tabel 2B
Kategooria |
Nr ja lineaarne suhe |
Tehingud võlainstrumentidega (konsolideerimata) |
1 = 2 + 3 + 4 + 5 + 6 |
Tehingud sularaha ja hoiustega (kohustused) (konsolideerimata) |
2 |
Tehingud lühiajaliste väärtpaberitega (kohustused) (konsolideerimata) |
3 |
Tehingud pikaajaliste väärtpaberitega (kohustused) (konsolideerimata) |
4 |
Tehingud keskpangalt saadud laenudega |
5 |
Tehingud muude laenudega (kohustused) (konsolideerimata) |
6 |
Konsolideerimistehingud |
7 = 8 + 9 + 10 + 11 |
Konsolideerimistehingud – sularaha ja hoiused |
8 = 2 – [2A.16] |
Konsolideerimistehingud – lühiajalised väärtpaberid |
9 = 3 – [2A.17] |
Konsolideerimistehingud – pikaajalised väärtpaberid |
10 = 4 – [2A.18] |
Konsolideerimistehingud – laenud |
11 = 6 – ([2A.20] – [2A.21]) |
Võla statistika
Tabel 3A
Kategooria |
Nr ja lineaarne suhe |
Võlg |
1 = 2 + 3 + 4 + 5 + 6 = 7 + 12 = 13 + 14 + 15 = 16 + 17 = 19 + 20 + 22 = 24 + 25 + 26 + 27 |
Võlg – sularaha ja hoiused (kohustused) |
2 |
Võlg – lühiajalised väärtpaberid (kohustused) |
3 |
Võlg – pikaajalised väärtpaberid (kohustused) |
4 |
Võlg – laenud keskpangalt (kohustused) |
5 |
Võlg – muud laenud (kohustused) |
6 |
Liikmesriigi residentide võlg |
7 = 8 + 9 + 10 + 11 |
Keskpanga võlg |
8 |
Muude rahaloomeasutuste võlg |
9 |
Muude finantsasutuste võlg |
10 |
Muude liikmesriigi residentide võlg |
11 |
Liikmesriigi mitteresidentide võlg |
12 |
Võlg riigi vääringus |
13 |
Osalevas välisvaluutas vääringustatud võlg |
14 |
Mitteosalevas välisvaluutas vääringustatud võlg |
15 |
Lühiajaline võlg |
16 |
Pikaajaline võlg |
17 |
sellest muutuva intressimääraga |
18 |
Võlg, mille tähtaja lõpuni on kuni üks aasta |
19 |
Võlg, mille tähtaja lõpuni on üle ühe aasta ja kuni viis aastat |
20 |
sellest muutuva intressimääraga |
21 |
Võlg, mille tähtaja lõpuni on üle viie aasta |
22 |
sellest muutuva intressimääraga |
23 |
Keskvalitsuse võlakomponent |
24 = [3B.7] – [3B.15] |
Regionaalse valitsuse võlakomponent |
25 = [3B.9] – [3B.16] |
Kohaliku omavalitsuse võlakomponent |
26 = [3B.11] – [3B.17] |
Sotsiaalkindlustusfondide võlakomponent |
27 = [3B.13] – [3B.18] |
Memokirjed |
|
Võla tähtaja lõpuni keskmiselt |
28 |
Võlg – nullkupongvõlakirjad |
29 |
Tabel 3B
Kategooria |
Nr ja lineaarne suhe |
Võlg (konsolideerimata) |
1 = 7 + 9 + 11 + 13 |
Konsolideerimise osad |
2 = 3 + 4 + 5 + 6 = 8 + 10 + 12 + 14 = 15 + 16 + 17 + 18 |
Konsolideerimise osad – sularaha ja hoiused |
3 |
Konsolideerimise osad – lühiajalised väärtpaberid |
4 |
Konsolideerimise osad – pikaajalised väärtpaberid |
5 |
Konsolideerimise osad – laenud |
6 |
Keskvalitsuse emiteeritud võlg |
7 |
sellest muude valitsuse allsektorite võlg |
8 |
Regionaalse valitsuse emiteeritud võlg |
9 |
sellest muude valitsuse allsektorite võlg |
10 |
Kohaliku omavalitsuse emiteeritud võlg |
11 |
sellest muude valitsuse allsektorite võlg |
12 |
Sotsiaalkindlustusfondide emiteeritud võlg |
13 |
sellest muude valitsuse allsektorite võlg |
14 |
Memokirjed |
|
Keskvalitsuse hoitav võlg, mille on emiteerinud muud valitsuse allsektorite üksused |
15 |
Regionaalse valitsuse hoitav võlg, mille on emiteerinud muud valitsuse allsektorite üksused |
16 |
Kohaliku omavalitsuse hoitav võlg, mille on emiteerinud muud valitsuse allsektorite üksused |
17 |
Sotsiaalkindlustusfondide hoitav võlg, mille on emiteerinud muud valitsuse allsektorite üksused |
18 |
(1) [x.y] osutab kategooria numbrile y tabelis x.
(2) Esitada aastate kohta, mil liikmesriik ei olnud osalev liikmesriik.
II LISA
METOODIKA MÄÄRATLUS
1. Sektorite ja allsektorite määratlus
ESA 95 sektorid ja allsektorid
|
|
Avalik |
Riigi erasektor |
Väliskontroll |
Kogumajandus |
S.1 |
|
|
|
Mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted |
S.11 |
S.11001 |
S.11002 |
S.11003 |
Finantsettevõtted |
S.12 |
|
|
|
Keskpank |
S.121 |
|
|
|
Muud rahaloomeasutused |
S.122 |
S.12201 |
S.12202 |
S.12203 |
Muud finantsvahendajad, v.a kindlustusettevõtted ja pensionifondid |
S.123 |
S.12301 |
S.12302 |
S.12303 |
Finantsvahenduse abiettevõtted |
S.124 |
S.12401 |
S.12402 |
S.12403 |
Kindlustusettevõtted ja pensionifondid |
S.125 |
S.12501 |
S.12502 |
S.12503 |
Valitsussektor |
S.13 |
|
|
|
Keskvalitsus |
S.1311 |
|
|
|
Regionaalne valitsus |
S.1312 |
|
|
|
Kohalik omavalitsus |
S.1313 |
|
|
|
Sotsiaalkindlustusfondid |
S.1314 |
|
|
|
Kodumajapidamised |
S.14 |
|
|
|
Kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid |
S.15 |
|
|
|
Muu maailm |
S.2 |
|
|
|
EL |
S.21 |
|
|
|
ELi liikmesriigid |
S.211 |
|
|
|
ELi institutsioonid |
S.212 |
|
|
|
Kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid |
S.22 |
|
|
|
2. Kategooriate määratlus (1)
Tabel 1A
1. |
Puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.1] võrdub S.13 netolaenuandmine (+) / netolaenuvõtmine (–) (B.9). |
2. |
Kogutulud [1A.2] võrdub jooksevtulud kokku [1A.3] pluss kapitalitulud kokku [1A.4]. |
3. |
Jooksevtulud kokku [1A.3] võrdub jooksevtulud kokku [1A.11]. |
4. |
Kapitalitulud kokku [1A4] võrdub kapitalitulu kokku [1A.33]. |
5. |
Kogukulud [1A.5] võrdub jooksevkulud kokku [1A.6] pluss kapitalikulud kokku [1A.7]. |
6. |
Jooksevkulud kokku [1A.6] võrdub jooksevkulud kokku [1A.23]. |
7. |
Kapitalikulud kokku [1A.7] võrdub kapitalikulud kokku [1A.35]. |
8. |
Esmane puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.8] võrdub puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.9] pluss makstav intress [1A.10]. |
9. |
Puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.9] võrdub puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.1]. |
10. |
Makstav intress [1A.10] võrdub makstav intress [1A.28]. |
11. |
Jooksevtulu [1A.11] võrdub otsesed maksud [1A.12] pluss kaudsed maksud [1A.15], pluss sotsiaalmaksed [1A.17], pluss muud jooksevtulud [1A.20], pluss müük [1A.22]. |
12. |
Otsesed maksud [1A.12] võrdub jooksev tulumaks, jooksev omandimaks jne (D.5), mis on kirjendatud S.13 ressursside all. |
13. |
Äriühingute poolt makstavad otsesed maksud [1A.13] võrdub jooksev tulumaks ja jooksev omandimaks jne (D.5), mis on kirjendatud S.13 ressursside ja S.11 ja S.12 kasutamise all. |
14. |
Kodumajapidamiste poolt makstavad otsesed maksud [1A.14] võrdub jooksev tulumaks ja jooksev omandimaks jne (D.5), mis on kirjendatud S.13 ressursside ja S.14 kasutamise all. |
15. |
Kaudsed maksud [1A.15] võrdub tootmise ja impordi maksud (D.2), mis on kirjendatud S.13 ressursside all. |
16. |
Käibemaks [1A.16] võrdub lisandväärtusmaksu tüüpi maksudega (D.211), mis on kirjendatud S.13 ressursside all. |
17. |
Sotsiaalmaksed [1A.17] võrdub sotsiaalmaksed (D.61), mis on kirjendatud S.13 ressursside all. |
18. |
Tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed [1A.18] võrdub tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed (D.6111), mis on kirjendatud S.13 ressursside all. |
19. |
Töötajate sotsiaalmaksed [1A.19] võrdub töötajate sotsiaalmaksed (D.6112), mis on kirjendatud S.13 ressursside all. |
20. |
Muud jooksevtulud [1A.20] võrdub omanditulu (D.4) pluss kindlustuse, v.a elukindlustuse nõuded (D.72), pluss rahvusvaheline koostöö (D.74), pluss mitmesugused jooksvad ülekanded (D.75), mis on kirjendatud S.13 ressursside all, v.a S.13 intressiressurss (D.41), mis on ühtlasi ka S.13 kasutamine, pluss muude tootmissubsiidiumide saamine (D.39), mis on S.13 kasutamine. |
21. |
Muude jooksevtulude saada olev intress [1A.21] võrdub intressiga (D.41), mis on kirjendatud S.13 ressursside all ja kõikide sektorite, v.a S.13 kasutamise all. |
22. |
Müük [1A.22] võrdub turutoodang (P.11) pluss toodang enda lõpptarbeks (P.12), pluss muu toodang, v.a turutoodang (P.131), mis on kirjendatud S.13 ressursside all. |
23. |
Jooksevkulud kokku [1A.23] võrdub jooksevülekanded [1A.24] pluss makstav intress [1A.28], pluss hüvitised töötajatele [1A.29], pluss vahetarbimine [1A.31]. |
24. |
Jooksevülekanded [1A.24] võrdub sotsiaalmaksed [1A.25] pluss masktavad subsiidiumid [1A.26], pluss muud makstavad jooksevülekanded [1A.27]. |
25. |
Sotsiaalmaksed [1A.25] võrdub sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded (D.62), pluss turutootjate poolt kodumajapidamistele tehtud mitterahaliste sotsiaalsiiretega seotud kulud (D.6311 + D.63121 + D.63131), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all, pluss muud jooksevülekanded (D.75), mis on kirjendatud S.13 kasutamise ja S.15 ressursside all. |
26. |
Makstavad subsiidiumid [1A.26] võrdub subsiidiumid (D.3), mis on kirjendatud S.13 ressursside all. |
27. |
Muud makstavad jooksevülekanded [1A.27] võrdub jooksev tulumaks, jooksev omandimaks jne (D.5) pluss muud tootmise maksud (D.29), pluss omanditulu (D.4), v.a intress (D.41), pluss kindlustuse, v.a elukindlustuse netomaksed (D.71), pluss jooksev rahvusvaheline koostöö (D.74), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all, pluss muud jooksevülekanded (D.75), mis on kirjendatud S.13 kasutamise ja kõikide sektorite, v.a S.15 ressursside all. |
28. |
Makstav intress [1A.28] võrdub intress (D.41), mis on kirjendatud S.13 kasutamise ja kõikide sektorite, v.a S.13 ressursside all. |
29. |
Hüvitised töötajatele [1A.29] võrdub hüvitised töötajatele (D.1), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all. |
30. |
Töötajate hüvitiste palga osa [1A.30] võrdub palk (D.11), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all. |
31. |
Vahetarbimine [1A.31] võrdub vahetarbimine (P.2), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all. |
32. |
Kogusäästmine [1A.32] võrdub jooksevtulud kokku [1A.11] miinus jooksevkulud kokku [1A.23]. |
33. |
Kapitalitulud kokku [1A.33] võrdub laekuvad kapitalisiirded (D.9), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ning kirjendatud kui kõikide sektorite, v.a S.13 tehtavad kapitalisiirded. |
34. |
Kapitalitulud kokku, millest kapitalimaksud, [1A.34] võrdub kapitalimaksud (D.91), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused. |
35. |
Kapitalikulud kokku [1A.35] võrdub investeeringud [1A.36] pluss muu mittefinantsvarade omandamine, neto [1A.37], pluss tehtavad kapitalisiirded [1A.38]. |
36. |
Investeeringud [1A.36] võrdub brutokapitali kogumahutus põhivarasse (P.51), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused. |
37. |
Mittefinantsvarade muu omandamine, neto, [1A.37] võrdub varude muutused (P.52) pluss väärisesemete omandamine (P.53), pluss mittetoodetud mittefinantsvarade omandamine, neto (K.2), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused. |
38. |
Tehtavad kapitalisiirded [1A.38] võrdub tehtavad kapitalisiirded (D.9), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ning kirjendatud kui kõikide sektorite, v.a S.13 laekuvad kapitalisiirded. |
39. |
Puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.39] võrdub puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.1] ning võrdub keskvalitsuse puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.40] pluss regionaalse valitsuse puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.41], pluss kohaliku omavalitsuse puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.42], pluss sotsiaalkindlustusfondide puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.43]. |
40. |
Keskvalitsuse puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.40] võrdub netolaenuandmine (+) / netolaenuvõtmine (–); konto S.1311 jaotis B.9. |
41. |
Regionaalse valitsuse puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.41] võrdub netolaenuandmine (+) / netolaenuvõtmine (–); konto S.1312 jaotis B.9. |
42. |
Kohaliku omavalitsuse puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.42] võrdub netolaenuandmine (+) / netolaenuvõtmine (–); konto S.1313 jaotis B.9. |
43. |
Sotsiaalkindlustusfondide puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.43] võrdub netolaenuandmine (+) / netolaenuvõtmine (–); konto S.1314 jaotis B.9. |
44. |
Tegelikud sotsiaalmaksed [1A.44] võrdub tegelikud sotsiaalmaksed (D.611), mis on kirjendatud S.13 ressursside all. |
45. |
Sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded, [1A.45] võrdub sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded (D.62), kirjendatud S.13 kasutamise all. |
Tabel 1B
1. |
Liikmesriikide maksed ELi eelarvesse [1B.1] võrdub ELi eelarvese laekuvad kaudsed maksud pluss rahvusvaheline koostöö (D.74), mille valitsus maksab ELi eelarvesse [1B.4], pluss muud jooksevülekanded (D.75), mille valitsus maksab ELi eelarvesse [1B.5], pluss kapitalisiirded (D.9), mille valitsus maksab ELi eelarvesse [1B.7]. |
2. |
ELi eelarvesse laekuvad kaudsed maksud [1B.2] võrdub tootmise ja impordi maksud (D.2), mis on kirjendatud S.212 ressursside all. |
3. |
ELi eelarvesse laekuvad kaudsed maksud, millest ELi eelarvesse laekuv käibemaks, [1B.3] võrdub lisandväärtusemaksu tüüpi maksud (D.211), mis on kirjendatud S.212 ressursside all. |
4. |
Jooksev rahvusvaheline koostöö, mille valitsus maksab ELi eelarvesse, [1B.4] võrdub rahvusvaheline koostöö (D.74), mis on kirjendatud S.212 ressursside ja S.13 kasutamise all. |
5. |
Muud jooksevülekanded, mille valitsus maksab ELi eelarvesse, [1B.5] võrdub muud jooksevülekanded (D.75), mis on kirjendatud S.212 ressursside ja S.13 kasutamise all. |
6. |
ELi neljas omaressurss, mis tuleneb muudest jooksevülekannetest, mille valitsus maksab ELi eelarvesse, [1B.6] võrdub SKP-l põhinev neljas omaressurss (ESA 95, punkt 4.138), mis on kirjendatud kui muud jooksevülekanded (D.75) S.212 ressursside ja S.13 kasutamise all. |
7. |
Kapitalisiirded, mille valitsus maksab ELi eelarvesse, [1B.7] võrdub tehtavad kapitalisiirded (D.9), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja S.212 laekuvad kapitalisiirded. |
8. |
ELi kulud liikmesriikides [1B.8] võrdub ELi eelarvest makstavad subsiidiumid (D.3) [1B.9] pluss muud jooksevülekanded (D.7) ELi eelarvest valitsusele [1B.10], pluss jooksevülekanded (D.7) ELi eelarvest valitsusvälistele üksustele [1B.11], pluss muud kapitalisiirded (D.9) ELi eelarvest valitsusele [1B.12], pluss kapitalisiirded (D.9) ELi eelarvest valitsusvälistele üksustele [1B.13]. |
9. |
ELi eelarvest makstavad subsiidiumid [1B.9] võrdub subsiidiumid (D.3), mis on kirjendatud S.212 ressursside all. |
10. |
Jooksevülekanded ELi eelarvest valitsusele [1B.10] võrdub rahvusvaheline koostöö (D.74) pluss muud jooksevülekanded (D.75), mis kirjendatud S.13 ressursside ja S.212 kasutamise all. |
11. |
Jooksevülekanded ELi eelarvest valitsussektorivälistele üksustele [1B.11] võrdub muud jooksvad ülekanded (D.75), mis kirjendatud S.212 kasutamise ja kõikide sektorite, v.a S.13 ressursside all. |
12. |
Kapitalisiirded ELi eelarvest valitsusele [1B.12] võrdub laekuvad kapitalisiirded (D.9), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja S.212 varade muutused. |
13. |
Kapitalisiirded ELi eelarvest valitsussektorivälistele üksustele [1B.13] võrdub tehtavad kapitalisiirded (D.9), kirjendatud kui S.212 varade muutused ning kõikide sektorite, v.a S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused. |
14. |
Netolaekumine ELi eelarvest [1B.14] võrdub netolaekumine valitsusele ELi eelarvest pluss netolaekumine valitsusvälistele üksustele ELi eelarvest. |
15. |
Omaressursside kogumise kulud [1B.15] on turutoodangu (P.11) see osa, mis on kirjendatud S.13 ressursside all, s.o ELi eelarvest makstav omaressursside kogumise kulu. |
Tabel 1C
1. |
Lõpptarbimise kulu [1C.1] võrdub lõpptarbimise kulu (P.3), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all. |
2. |
Individuaalse tarbimise kulud [1C.2] võrdub individuaalse tarbimise kulud (P.31), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all. |
3. |
Kollektiivse tarbimise kulud [1C.3] võrdub kollektiivse tarbimise kulud (P.32), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all. |
4. |
Hüvitised töötajatele [1C.4] võrdub [1A.29]. |
5. |
Vahetarbimine [1C.5] võrdub [1A.31]. |
6. |
Turutootjate kaudu tehtud mitterahalised sotsiaalsiirded [1C.6] võrdub turutootjate kaudu kodumajapidamistele tehtud mitterahaliste sotsiaalsiiretega seotud kulud (D.6311 + D.63121 + D.63131), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all. |
7. |
Põhivara kulum [1C.7] võrdub põhivara kulum (K.1), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused. |
8. |
Tootmiselt makstud maksud miinus saadud subsiidium [1C.8] võrdub muud tootmismaksud (D.29), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all, miinus muud saadud tootmissubsiidiumid (D.39), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all. |
9. |
Tegevuse netoülejääk [1C.9] võrdub S.13 tegevuse netoülejääk (B.2n). |
10. |
Müük [1C.10] võrdub [1A.22]. |
11. |
Lõpptarbimise kulud eelmise aasta hindades [1C.11] võrdub lõpptarbimise kulude võrreldav maht (chain-linked volume) (P.3), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all, eelmise aasta hindades. |
12. |
Puudujääk (–) või ülejääk (+) [1C.12] võrdub puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.1]. |
13. |
Makstav intress [1C.13] võrdub makstav intress [1A.10]. |
14. |
Intress, sealhulgas vahetuslepingute ja tähtpäevaintressiga lepingute arveldused [1C.14] võrdub EDP intress (EDP D.41), mis on kirjendatud S.13 kasutamise ning kõikide sektorite, v.a S.13 ressursside all. |
15. |
Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse (excessive deficit procedure, EDP) puudujääk (–) või ülejääk (+) [1C.15] võrdub S.13 EDP netolaenuandmine (+) / netolaenuvõtmine (–) (EDP B.9). |
16. |
Tulu UMTSi litsentside müügist [1C16] võrdub tulu kolmanda põlve mobiiltelefonilitsentside müügist, kirjendatud kui mittefinantsvara võõrandamine kooskõlas Eurostati otsusega mobiiltelefonilitsentside liigituse kohta. |
17. |
Võlg [1C.17] võrdub võlg vastavalt määratlusele määruses (EÜ) nr 479/2009. |
18. |
Sisemajanduse koguprodukt jooksevhindades [1C.18] võrdub sisemajanduse koguprodukt (B.1 * g) turuhindades. |
19. |
Sisemajanduse koguprodukt eelmise aasta hindades [1C.19] võrdub sisemajanduse koguprodukti võrreldav maht (chain-linked volume) (B.1 * g) eelmise aasta hindades. |
20. |
Valitsuse investeeringud eelmise aasta hindades [1C.20] võrdub brutokapitali kogumahutuse põhivarasse (P.51) võrreldav maht (chain-linked volume), mis on kirjendatud S.13 varade muutuste all, püsihindades. |
Tabel 2A
1. |
Puudujääk (–) või ülejääk (+) [2A.1] võrdub [1A.1]. |
2. |
Finants- ja mittefinantskontode vaheline korrektsioon [2A.2] võrdub puudujääk (–) või ülejääk (+) [2A.1] miinus netotehingud finantsvara ja kohustustega [2A.3]. |
3. |
Netotehingud finantsvara ja kohustustega [2A.3] võrdub finantsvarade omandamistehingud, neto, [2A.4] miinus tehingud kohustustega, neto, [2A.15]. |
4. |
Tehingud finantsvaradega (konsolideeritud) [2A.4] võrdub tehingud sularaha ja hoiustega (F.2) [2A.5] pluss tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad (F.33) [2A.6], pluss tehingud tuletisinstrumentidega (F.34) [2A.7], pluss tehingud laenudega (F.4) [2A.8], pluss tehingud aktsiate ja muude omandiväärtpaberitega (F.5) [2A.9], pluss tehingud muude finantsvaradega [2A.13], mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused. |
5. |
Tehingud sularaha ja hoiustega (varad) [2A.5] võrdub sularaha ja hoiuste omandamine, neto, (F.2), mis kirjendatakse kui S.13 varade muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused. |
6. |
Tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad, lühi- ja pikaajaliste väärtpaberitega [2A.6] võrdub väärtpaberite, v.a aktsiate omandamine, neto, v.a tuletisinstrumendid (F.33), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused. |
7. |
Tehingud tuletisinstrumentidega (varad) [2A.7] võrdub tuletisinstrumentidega seotud netomaksed (F.34), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused. |
8. |
Tehingud laenudega (varad) [2A.8] võrdub uute laenude andmine valitsuse poolt (F.4), mis kirjendatakse kui S.13 varade muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused. |
9. |
Tehingud aktsiate ja muude omandiväärtpaberitega (varad) [2A.9] võrdub aktsiate ja muude omandiväärtpaberite omandamine, neto, (F.5), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused. |
10. |
Erastamine (neto) [2A.10] võrdub tehingud aktsiate ja muude omandiväärtpaberitega (F.5), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused ja S.11 või S.12 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja mida teostab S.13 võlgneva üksuse üle kontrolli loovutamise või saamise menetluses (ESA 95, punkt 2.26); (2) vastavaid tehinguid võib S.13 teostada vahetult võlgneva üksusega või muu krediteeriva üksusega. |
11. |
Omakapitali juurdemaksed (neto) [2A.11] võrdub tehingud aktsiate ja muude omandiväärtpaberitega (F.5), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused ja S.11 või S.12 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja mida ei teosta S.13 võlgneva ettevõtte üle kontrolli loovutamise või saamise menetluses, vaid teostab S.13 vahetult võlgneva üksusega. |
12. |
Muu [2A.12] võrdub tehingud aktsiate ja muude omandiväärtpaberitega (F.5), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused ja S.11, S.12 või S.14 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja mida ei teosta S.13 võlgneva üksuse üle kontrolli loovutamise või saamise menetluses ega S.13 vahetult võlgneva üksusega, vaid vahetult teise krediteeriva üksusega. |
13. |
Tehingud muu finantsvaraga [2A.13] võrdub rahalise kulla ja laenueriõiguste (SDR) omandamine, neto, (F.1), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused, pluss kindlustustehniliste reservide omandamine, neto, (F.6), pluss muud laekumised (F.7), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused. |
14. |
Tehingud muu finantsvaraga, sellest kogunenud, kuid maksmata maksud ja sotsiaalmaksed [2A.14] võrdub selle osaga muudest laekumistest (F.7 varad), mis on seotud maksude ja sotsiaalmaksetega ja kirjendatud D.2, D.5, D.6 ja D.91 all, miinus tegelikult laekunud maksud, mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused. |
15. |
Tehingud kohustustega (konsolideeritud) [2A.15] võrdub tehingud sularaha ja hoiustega (F.2) [2A.16] pluss tehingud lühiajaliste väärtpaberitega, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid (F.331) [2A.17], pluss tehingud pikaajaliste väärtpaberitega, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid (F.332) [2A.18], pluss tehingud tuletisinstrumentidega (F.34) [2A.19], pluss tehingud laenudega (F.4) [2A.20], pluss tehingud muude kohustustega [2A.22], mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13 varade muutused. |
16. |
Tehingud sularaha ja hoiustega (kohustused) [2A.16] võrdub sularaha ja hoiuste omandamine, neto, (F.2), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13 varade muutused. |
17. |
Tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad – lühiajalised väärtpaberid (kohustused) [2A.17] võrdub lühiajaliste väärtpaberite, v.a aktsiate omandamine, neto, v.a tuletisinstrumendid (F.331), mille esialgne tähtaeg on üks aasta või alla selle, mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13 varade muutused. |
18. |
Tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad – pikaajalised väärtpaberid (kohustused) [2A.18] võrdub pikaajaliste väärtpaberite, v.a aktsiate omandamine, neto, v.a tuletisinstrumendid (F.332), mille esialgne tähtaeg on üle ühe aasta, mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13 varade muutused. |
19. |
Tehingud tuletisinstrumentidega (kohustused) [2A.19] võrdub tuletisinstrumentidega seotud netolaekumised (F.34), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13 varade muutused. |
20. |
Tehingud laenudega (kohustused) [2A.20] võrdub uute laenude võtmine (F.4), olemasolevate laenude netotagasimaksed, mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13 varade muutused. |
21. |
Tehingud keskpangalt saadud laenudega [2A.21] võrdub tehingud laenudega (F.4), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja S.121 varade muutused. |
22. |
Tehingud muude kohustustega [2A.22] võrdub kohustuste tekkimine seoses kindlustustehniliste reservidega (F.6) pluss maksmata arved (F.7), neto, mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13 varade muutused. |
23. |
Tehingud võlainstrumentidega (konsolideeritud) [2A.23] võrdub kohustuste tekkimine seoses sularaha ja hoiustega (F.2) [2A.16] pluss väärtpaberid, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid [2A.17 ja 2A.18] (F.33), pluss laenud (F.4) [2A.20], neto. See on ka määratletud valitsussektori laenunõudlus (general government borrowing requirement). |
24. |
Tehingud pikaajaliste võlainstrumentidega [2A.24] võrdub kohustuste tekkimine seoses võlainstrumentidega, neto, [2A.23], mille esialgne tähtaeg on üle ühe aasta. |
25. |
Tehingud riigi vääringus võlainstrumentidega [2A.25] võrdub võlainstrumentidega seotud kohustuste tekkimine, neto, [2A.23], mis on vääringustatud liikmesriigi seaduslikus maksevahendis. |
26. |
Tehingud osalevas välisvaluutas vääringustatud võlainstrumentidega [2A.26] võrdub ECUs vääringustatud võlainstrumentidega seotud kohustuste tekkimine [2A.23], neto, pluss euros vääringustatud võlainstrumendid enne liikmesriigis euro kasutuselevõttu, pluss osaleva liikmesriigi seaduslikus maksevahendis vääringustatud võlainstrumendid enne osalevaks liikmesriigiks saamist. Välja on jäetud riigi vääring [2A.25]. |
27. |
Tehingud mitteosalevas vääringus võlainstrumentidega [2A.27] võrdub kohustuste tekkimine seoses võlainstrumentidega [2A.23], mis ei sisaldu [2A.25]-s või [2A.26]-s, neto. |
28. |
Muud vood [2A.28] võrdub hindamise mõju laenule [2A.29] pluss muud muutused võla mahus [2A.32]. |
29. |
Laenu hindamise mõju [2A.29] võrdub kasum/kahjum välisvaluuta positsioonidelt [2A.30] pluss muud hindamise mõjud – nimiväärtus [2A.31]. |
30. |
Kasum ja kahjum välisvaluuta positsioonidelt [2A.30] võrdub võla [3A.1] nominaalpositsiooni kasum/kahjum (K.11), kus väärtus muutub riigi vääringusse konverteerimisel valuutakursi muutuste tõttu. |
31. |
Muud hindamise mõjud – nimiväärtus [2A.31] võrdub võla muutus [2A.33] miinus tehingud võlainstrumentidega (konsolideeritud) [2A.23], miinus kasum ja kahjum välisvaluuta positsioonidelt [2A.30], miinus muud muutused võla mahus [2A.32]. |
32. |
Muud muutused võla mahus [2A.32] võrdub muud mahu muutused (K.7, K.8, K.10 ja K.12) kohustustes, mis on liigitatud kas sularaha ja hoiustena (AF.2), väärtpaberitena, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid (AF.33), või laenudena (AF.4), mis ei ole S.13 varad. |
33. |
Muutus võlas [2A.33] võrdub võlg [3A.1] aastal t miinus võlg [3A.1] aastal t–1. |
Tabel 2B
1. |
Tehingud võlainstrumentidega (konsolideerimata) [2B.1] võrdub tehingud sularaha ja hoiustega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.2] pluss tehingud lühiajaliste väärtpaberitega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.3], pluss tehingud pikaajaliste väärtpaberitega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.4], pluss tehingud keskpangalt saadud laenudega [2B.5], pluss tehingud muude laenudega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.6]. |
2. |
Tehingud sularaha ja hoiustega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.2] võrdub tehingud sularaha ja hoiustega (F.2), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused. |
3. |
Tehingud lühiajaliste väärtpaberitega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.3] võrdub tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid (F.33), mille esialgne tähtaeg on üks aasta või alla selle ja mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused. |
4. |
Tehingud pikaajaliste väärtpaberitega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.4] võrdub tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid (F.33), mille esialgne tähtaeg on üle ühe aasta ja mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused. |
5. |
Tehingud keskpangalt saadud laenudega [2B.5] võrdub tehingud laenudega (F.4), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja S.121 varade muutused. |
6. |
Tehingud muude laenudega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.6] võrdub tehingud laenudega (F.4), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.121 varade muutused. |
7. |
Konsolideeritud tehingud [2B.7] võrdub tehingud võlainstrumentidega (konsolideerimata) [2B.1] miinus tehingud võlainstrumentidega (konsolideeritud) [2A.23]. |
8. |
Konsolideerimistehingud – sularaha ja hoiused [2B.8] võrdub tehingud sularaha ja hoiustega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.2] miinus konsolideeritud tehingud sularaha ja hoiustega (kohustused) [2A.16]. |
9. |
Konsolideerimistehingud – lühiajalised väärtpaberid [2B.9] võrdub tehingud lühiajaliste väärtpaberitega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.3] miinus konsolideeritud väärtpaberitega, v.a aktsiad, – tehingud lühiajaliste väärtpaberitega (kohustused) [2A.17]. |
10. |
Konsolideerimistehingud – pikaajalised väärtpaberid [2B.10] võrdub tehingud pikaajaliste väärtpaberitega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.4] miinus konsolideeritud tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad, – pikaajaliste väärtpaberitega (kohustused) [2A.18]. |
11. |
Konsolideeritud tehingud – laenud [2B.11] võrdub tehingud muude laenudega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.6] miinus (konsolideeritud tehingud laenudega (kohustused) [2A.20], miinus laenutehingud (konsolideeritud), millest keskpangalt saadud laenudega [2A.21]). |
Tabel 3A
1. |
Võlg [3A.1] võrdub võlg [1C.17]. |
2. |
Võlg – sularaha ja hoiused (kohustused) [3A.2] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mis hõlmab sularaha ja hoiuste instrumenti (AF.2). |
3. |
Võlg – lühiajalised väärtpaberid (kohustused) [3A.3] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mis hõlmab väärtpaberite instrumenti, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid (AF.33), mille esialgne tähtaeg on üks aasta või alla selle. |
4. |
Võlg – pikaajalised väärtpaberid (kohustused) [3A.4] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mis hõlmab väärtpaberite instrumenti, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid (AF.33), mille esialgne tähtaeg on üle ühe aasta. |
5. |
Võlg – keskpangalt saadud laen (kohustused) [3A.5] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mis hõlmab laenude instrumenti (AF.4) ja mis on S.121 vara. |
6. |
Võlg – muud laenud (kohustused) [3A.6] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mis hõlmab laenude instrumenti (AF.4) ja mis ei ole S.121 vara. |
7. |
Liikmesriigi residentide võlg [3A.7] võrdub keskpanga võlg [3A.8] pluss muude rahaloomeasutuste võlg [3A.9], pluss muude finantsasutuste võlg [3A.10], pluss muude liikmesriigi residentide võlg [3A.11]. |
8. |
Keskpanga võlg [3A.8] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mis on S.121 vara. |
9. |
Muude rahaloomeasutuste võlg [3A.9] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mis on S.122 vara. |
10. |
Muude finantsasutuste võlg [3A.10] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mis on S.123, S.124 või S.125 vara. |
11. |
Liikmesriigi muude residentide võlg [3A.11] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mis on S.11, S.14 või S.15 vara. |
12. |
Liikmesriigi mitteresidentide võlg [3A.12] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mis on S.2 vara. |
13. |
Võlg riigi vääringus [3A.13] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mis on vääringustatud liikmesriigi seaduslikus maksevahendis. |
14. |
Osalevas välisvaluutas vääringustatud võlg [3A.14] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mis oli vääringustatud mõne osaleva liikmesriigi seaduslikus maksevahendis (v.a riigi vääring [3A.13]) enne kõnealuse liikmesriigi saamist osalevaks liikmesriigiks, pluss eküüs või euros vääringustatud võlg. |
15. |
Mitteosalevas välisvaluutas vääringustatud võlg [3A.15] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mis pole hõlmatud [3A.13]-s või [3A.14]-s. |
16. |
Lühiajaline võlg [3A.16] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mille esialgne tähtaeg on üks aasta või alla selle. |
17. |
Pikaajaline võlg [3A.17] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mille esialgne tähtaeg on üle ühe aasta. |
18. |
Muutuva intressimääraga pikaajaline võlg [3A.18] võrdub pikaajalise võla [3A.17] selle osaga, mille intressimäär on muutuv. |
19. |
Võlg, mille tähtaja lõpuni on kuni üks aasta, [3A.19] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mille tähtaja lõpuni on jäänud üks aasta või alla selle. |
20. |
Võlg, mille tähtaja lõpuni on üle ühe aasta ja kuni viis aastat, [3A.20] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mille tähtaja lõpuni on jäänud üle ühe aasta ja kuni viis aastat. |
21. |
Võlg, mille tähtaja lõpuni on üle ühe aasta ja kuni viis aastat, millest muutuva intressimääraga võlg, [3A.21] võrdub võla [3A.1], mille tähtaja lõpuni on jäänud üle ühe aasta ja kuni viis aastat [3A.20], selle osaga, mille intressimäär on muutuv. |
22. |
Võlg, mille tähtaja lõpuni on üle viie aasta, [3A.22] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mille tähtaja lõpuni on jäänud üle viie aasta. |
23. |
Muutuva intressimääraga võlg, mille tähtaja lõpuni on üle viie aasta, [3A.23] võrdub võla, mille tähtaja lõpuni on jäänud üle viie aasta [3A.22], selle osaga, mille intressimäär on muutuv [3A.1]. |
24. |
Keskvalitsuse võlakomponent [3A.24] võrdub S.1311 kohustused, mis ei ole S.1311 varad, miinus S.1311 varad, mis on S.13 kohustused, v.a S.1311 [3B.15]. |
25. |
Regionaalse valitsuse võlakomponent [3A.25] võrdub S.1312 kohustused, mis ei ole S.1312 varad, miinus S.1312 varad, mis on S.13 kohustused, v.a S.1312 [3B.16]. |
26. |
Kohaliku omavalitsuse võlakomponent [3A.26] võrdub S.1313 kohustused, mis ei ole S.1313 varad, miinus S.1313 varad, mis on S.13 kohustused, v.a S.1313 [3B.17]. |
27. |
Sotsiaalkindlustusfondide võlakomponent [3A.27] võrdub S.1314 kohustused, mis ei ole S.1314 varad, miinus S.1314 varad, mis on S.13 kohustused, v.a S.1314 [3B.18]. |
28. |
Võla tähtaja lõpuni keskmiselt [3A.28] võrdub tasumata summadega kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg väljendatuna aastates. |
29. |
Võlg – nullkupongvõlakirjad [3A.29] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mis on nullkupongvõlakirjades, s.o kupongimakseta võlakirjades, mille intress põhineb väljaostu- ja emissioonihinna vahel. |
Tabel 3B
1. |
Võlg (konsolideerimata) [3B.1] võrdub S.13 kohustused, sh võlaga [3A.1] samades instrumentides olevad S.13 varad. |
2. |
Konsolideerimise osad [3B.2] võrdub S.13 kohustused, mis on samaaegselt võlaga [3A.1] samades instrumentides olevad S.13 varad. |
3. |
Konsolideerimise osad – sularaha ja hoiused [3B.3] võrdub konsolideerimise osade [3B.2] selle osaga, mis hõlmab sularaha ja hoiuste instrumenti (F.2). |
4. |
Konsolideerimise osad – lühiajalised väärtpaberid [3B.4] võrdub konsolideerimise osade [3B.2] selle osaga, mis hõlmab väärtpaberite instrumenti, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid (F.33), mille esialgne tähtaeg on üks aasta või alla selle. |
5. |
Konsolideerimise osad – pikaajalised väärtpaberid [3B.5] võrdub konsolideerimise osade [3B.2] selle osaga, mis hõlmab väärtpaberite, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid (F.33), mille esialgne tähtaeg on üle ühe aasta, instrumenti. |
6. |
Konsolideerimise osad – laenud [3B.6] võrdub konsolideerimise osade [3B.2] selle osaga, mis hõlmab laenude instrumenti (F.4). |
7. |
Keskvalitsuse emiteeritud võlg [3B.7] võrdub S.1311 kohustused, mis on võlaga [3A.1] samades instrumentides ega ole S.1311 varad. |
8. |
Muude valitsuse allsektorite võlg, mille on emiteerinud keskvalitsus [3B.8], võrdub S.1311 kohustused, mis on võlaga [3A.1] samades instrumentides olevad S.1312, S.1313 või S.1314 varad. |
9. |
Regionaalse valitsuse emiteeritud võlg [3B.9] võrdub S.1312 kohustused, mis on võlaga [3A.1] samades instrumentides ega ole S.1312 varad. |
10. |
Muude valitsuse allsektorite võlg, mille on emiteerinud regionaalne valitsus [3B.10], võrdub S.1312 kohustused, mis on võlaga [3A.1] samades instrumentides olevad S.1311, S.1313 või S.1314 varad. |
11. |
Kohaliku omavalitsuse emiteeritud võlg [3B.11] võrdub S.1313 kohustused, mis on võlaga [3A.1] samades instrumentides ega ole S.1313 varad. |
12. |
Muude valitsuse allsektorite võlg, mille on emiteerinud kohalik omavalitsus [3B.12], võrdub S.1313 kohustused, mis on võlaga [3A.1] samades instrumentides olevad S.1311, S.1312 või S.1314 varad. |
13. |
Sotsiaalkindlustusfondide emiteeritud võlg [3B.13] hõlmab S.1314 kohustused, mis on võlaga [3A.1] samades instrumentides ega ole S.1314 varad. |
14. |
Muude valitsuse allsektorite võlg, mille on emiteerinud sotsiaalkindlustusfondid [3B.14], võrdub S.1314 kohustused, mis on võlaga [3A.1] samades instrumentides olevad S.1311, S.1312 või S.1313 varad. |
15. |
Keskvalitsuse hoitav võlg, mille on emiteerinud teised valitsuse allsektorid [3B.15], võrdub S.1312, S.1313 või S.1314 kohustused, mis on võlaga [3A.1] samades instrumentides olevad S.1311 varad. |
16. |
Regionaalse valitsuse hoitav võlg, mille on emiteerinud muud valitsuse allsektorite üksused [3B.16], võrdub S.1311, S.1313 või S.1314 kohustused, mis on võlaga [3A.1] samades instrumentides olevad S.1312 varad. |
17. |
Kohaliku omavalitsuse hoitav võlg, mille on emiteerinud muud valitsuse allsektorite üksused [3B.17], võrdub S.1311, S.1312 või S.1314 kohustused, mis on võlaga [3A.1] samades instrumentides olevad S.1313 varad. |
18. |
Sotsiaalkindlustusfondide hoitav võlg, mille on emiteerinud muud valitsuse allsektorite üksused [3B.18], võrdub S.1311, S.1312 või S.1313 kohustused, mis on võlaga [3A.1] samades instrumentides olevad S.1314 varad. |
(1) [x.y] osutab kategooria numbrile y tabelis x.
(2) Selle tulemusel liigitatakse võlgnev üksus allsektorist S.11001 või S.12x01 allsektorisse S.1102/3 või S.12x02/3 või vastupidi.
III LISA
EDASTAMINE JA KODEERIMISSTANDARDID
Artiklites 2 ja 3 kirjeldatud statistika elektrooniliseks edastamiseks peavad RKPd ja EKP kasutama EXDI sidekanalit. Andmefailid tuleb kodeerida SDMX-EDI (GESMES/TS) sõnumivormingus. Kõik aegread esitatakse, kasutades järgmist ECB_GST1 võtmeperekonda.
ECB_GST1 võtmeperekond
Number |
Nimi |
Kirjeldus |
Koodide nimekiri |
1 |
Sagedus |
Aruandluse aegridade sagedus |
CL_FREQ |
2 |
Vaatluspiirkond |
Andmeid esitava riigi või agregaadi tähtnumbriline kahekohaline ISO riigikood |
CL_AREA_EE |
3 |
Korrektsiooni näitaja |
See mõõde osutab, kas aegridu on mis tahes viisil korrigeeritud, näiteks hooajalised ja/või tööpäeva korrektsioonid |
CL_ADJUSTMENT |
4 |
Kasutamine või krediteeriv sektor / vara sektor |
Sektor, mille osas kategooria on kasutamine / varade muutus |
CL_SECTOR_ESA |
5 |
Kirje |
Aegridade kategooria |
CL_GOVNT_ITEM_ESA |
6 |
Ressurss või võlgnev sektor / kohustuse sektor |
Sektor, mille osas kategooria on ressurss / kohustuste ja netoväärtuse muutus |
CL_SECTOR_ESA |
7 |
Väärtuse määramine |
Kasutatud hindamismeetod |
CL_GOVNT_VALUATION |
8 |
Aegrea ühik |
Aruandluse kategooria ühik ja muud omadused |
CL_GOVNT_ST_SUFFIX |