32009L0074

Language
- My EUR-Lex
- Sign in
- Register
- My recent searches (0)

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

EUROPA
EUR-Lex home
Direktiiv - 2009/74 - EN - EUR-Lex

Document 32009L0074

Help

Komisjoni direktiiv 2009/74/EÜ, 26. juuni 2009 , millega muudetakse nõukogu direktiive 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 2002/55/EÜ ja 2002/57/EÜ seoses taimede botaaniliste nimetuste, muude organismide teaduslike nimetuste ja direktiivide 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ ja 2002/57/EÜ teatavate lisadega, pidades silmas teaduse ja tehnika arengut (EMPs kohaldatav tekst)

ELT L 166, 27.6.2009, p. 40–70 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

(HR)
⏵Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)
horvaadikeelne eriväljaanne: Peatükk 03 Köide 057 Lk 144 - 174

Legal status of the document In force: This act has been changed. Current consolidated version: 04/07/2009

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/74/oj

Date of document:: 26/06/2009
Date of effect:: 04/07/2009; jõustumine avaldamise kuupäev + 7 vt artikkel 6
Date of transposition:: 30/06/2010; Hiljemalt Vt Art 5
Date of end of validity:: No end date

Author:: Euroopa Komisjon
Form:: Direktiiv
Addressee:: Kakskümmend seitse liikmesriiki: Belgia, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, Ungari, Malta, Madalmaad, Austria, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Soome, Rootsi, Ühendkuningriik
Additional information:: Direktiiv, mis muudab, EMP tähtsus

Treaty:

Euroopa Ühenduse asutamisleping

Legal basis:

31966L0401 - A02P1BI 31966L0401 - A21BI
31966L0402 - A02P1BI 31966L0402 - A21BI
32002L0055 - A45
32002L0057 - A02P2 32002L0057 - A24

Link

Select all documents mentioning this document

Modifies:

Relation	Act	Comment	Subdivision concerned	From
Modifies	31966L0401	Muudatus	artikkel 2.1	04/07/2009
Modifies	31966L0401	Muudatus	lisa 3	04/07/2009
Modifies	31966L0401	Muudatus	lisa 2	04/07/2009
Modifies	31966L0402	Muudatus	lisa 1	04/07/2009
Modifies	31966L0402	Muudatus	artikkel 2.1	04/07/2009
Modifies	31966L0402	Muudatus	lisa 3	04/07/2009
Modifies	31966L0402	Muudatus	lisa 2	04/07/2009
Modifies	32002L0055	Muudatus	lisa 3	04/07/2009
Modifies	32002L0055	Muudatus	lisa 2	04/07/2009
Modifies	32002L0057	Muudatus	lisa 1	04/07/2009
Modifies	32002L0057	Muudatus	lisa 3	04/07/2009
Modifies	32002L0057	Muudatus	artikkel 2.1	04/07/2009
Modifies	32002L0057	Muudatus	lisa 2	04/07/2009

Modified by:

Relation	Act	Comment
Corrected by	32009L0074R(01)	(BG, CS, DA, DE, EL, EN, ES, ET, FI, FR, HU, IT, LT, LV, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, SV)
Corrected by	32009L0074R(02)	(PL)
Corrected by	32009L0074R(03)	(LV)

Link

EUROVOC descriptor:

Subject matter:

Directory code:

03.50.40.00 Põllumajandus / Õigusaktide ühtlustamine ja tervishoiumeetmed / Seemned ja seemikud
13.30.99.00 Tööstuspoliitika ja siseturg / Siseturg: õigusaktide ühtlustamine / Õigusaktide ühtlustamine muudes sektorites

HTML

PDF

Official Journal

27.6.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 166/40

KOMISJONI DIREKTIIV 2009/74/EÜ,

26. juuni 2009,

millega muudetakse nõukogu direktiive 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 2002/55/EÜ ja 2002/57/EÜ seoses taimede botaaniliste nimetuste, muude organismide teaduslike nimetuste ja direktiivide 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ ja 2002/57/EÜ teatavate lisadega, pidades silmas teaduse ja tehnika arengut

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 14. juuni 1966. aasta direktiivi 66/401/EMÜ söödakultuuride seemne turustamise kohta, (1) eriti selle artikli 2 lõike 1 punkti a ja artiklit 21a,

võttes arvesse nõukogu 14. juuni 1966. aasta direktiivi 66/402/EMÜ teraviljaseemne turustamise kohta, (2) eriti selle artikli 2 lõike 1 punkti a ja artiklit 21a,

võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/55/EÜ köögiviljaseemne turustamise kohta, (3) eriti selle artiklit 45,

võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/57/EÜ õli- ja kiudtaimede turustamise kohta, (4) eriti selle artikli 2 lõiget 2 ja artiklit 24,

ning arvestades järgmist:

(1)

On läbi vaadatud Rahvusvaheline Botaanilise Nomenklatuuri Koodeks (International Code of Botanical Nomenclature) teatavate viljeldavate liikide ja umbrohu botaaniliste nimetuste osas teaduslike teadmiste arengut silmas pidades. Samuti on arenenud teatavate organismide teaduslike nimetustega seotud rahvusvahelised tavad. Selleks, et kõnealust teaduslikku arengut arvesse võtta, tuleks direktiive 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ ja 2002/57/EÜ kohandada vastavalt käesoleva direktiivi artikli 1 lõikes 2, artikli 2 lõikes 2 ja artikli 4 lõikes 2 sätestatud viljeldavate liikide ja umbrohtude Agropyron repens (L.) Desv. ex Nevski ja Avena ludoviciana (Durieu) Nyman botaaniliste nimetuste ning teaduslike nimetuste Alternaria spp., Ascochyta linicola ja Phoma linicola osas. Lisaks sellele on mõned taimede taksonoomilised rühmad, mida varem peeti teatavate liikide alamliikideks, nüüd kindlaks tehtud iseseisvate liikidena. Direktiive 66/401/EMÜ ja 66/402/EMÜ tuleks muuta, et võtta arvesse kõnealuseid uusi klassifikatsioone.

(2)

Direktiividega 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 2002/55/EÜ ja 2002/57/EÜ ette nähtud seemnete tootmise, põldtunnustamise, proovide võtmise ja katsetamise tingimused põhinevad rahvusvaheliselt tunnustatud standarditel, mille on kehtestanud Rahvusvaheline Seemnekontrolli Assotsiatsioon (International Seed Testing Association) ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD).

(3)

Rahvusvaheline Seemnekontrolli Assotsiatsioon on läbi vaadanud oma standardid seoses järgmiste liikide seemnepartiide maksimaalse kaaluga: Arachis hypogaea L., Glycine max (L.) Merr., Lupinus albus L., Lupinus angustifolius L., Lupinus luteus L., Phaseolus coccineus L., Phaseolus vulgaris L., Pisum sativum L., Sorghum bicolor (L.) Moench, Sorghum bicolor (L.) Moench x S. sudanense (Piper) Stapf, Vicia faba L., Vicia pannonica Crantz, Vicia sativa L., Vicia villosa Roth. Sellest tulenevalt on asjakohane kohandada direktiivides 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 2002/55/EÜ ja 2002/57/EÜ nende liikide kohta sätestatud seemnepartiide maksimaalseid kaale vastavalt kõnealustele rahvusvahelistele standarditele.

(4)	Liikide Raphanus raphanistrum L. ja Sinapis arvensis L. seemne ülemmäära liigi Galega orientalis Lam. seemnes, nagu on sätestatud direktiivis 66/401/EMÜ, tuleks kohandada vastavalt OECD kehtestatud asjakohastele standarditele.

(5)	OECD on läbi vaadanud oma standardid seoses puuvilla seemnekultuuride minimaalse eralduskaugusega. Sellest tulenevalt on asjakohane kohandada direktiivis 2002/57/EÜ sätestatud puuvilla seemnekultuuride minimaalset eralduskaugust vastavalt kõnealustele rahvusvahelistele standarditele.

(6)

Eelkõige komisjoni 8. veebruari 2006. aasta määruse (EÜ) nr 217/2006 (milles sätestatakse nõukogu direktiivide 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 2002/54/EÜ, 2002/55/EÜ ja 2002/57/EÜ rakenduseeskirjad seoses liikmesriikide loaga ajutiselt lubada minimaalsetele idanevusnõuetele mittevastava seemne turustamine) (5) rakendamisel saadud kogemus on näidanud, et direktiivide 66/402/EMÜ ja 2002/55/EÜ kohaselt nõutav liikide Avena nuda L., Zea mays L. (eriti suure suhkrusisaldusega mais) ja Hordeum vulgare L. (harilik oder, paljasteraline teisend) puhta seemne minimaalse idanevuse protsent ei võimalda kõnealuste liikide seemne piisavat kättesaadavust. Seega on teaduslikke teadmisi silmas pidades asjakohane vähendada direktiivides 66/402/EMÜ ja 2002/55/EÜ minimaalse idanevuse kohta sätestatud nõudeid.

(7)	Võttes arvesse asjaolu, et kõnealuste muudatuste tõttu on vaja oluliselt muuta direktiivi 66/401/EMÜ II ja III lisa, direktiivi 66/402/EMÜ I, II ja III lisa, direktiivi 2002/55/EÜ II ja III lisa ja direktiivi 2002/57/EÜ I, II ja III lisa, on asjakohane kõnealused lisad asendada.

(8)	Seepärast tuleks direktiive 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 2002/55/EÜ ja 2002/57/EÜ vastavalt muuta.

(9)	Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajanduse, aianduse ja metsanduse seemnete ja paljundusmaterjali alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 66/401/EMÜ muudatused

Direktiivi 66/401/EMÜ muudetakse järgmiselt.

Artikli 2 lõike 1 punkti A muudetakse järgmiselt:

alapunkti a muudetakse järgmiselt:

i)	pealkirjas asendatakse sõna „Gramineae” sõnadega „Poaceae (Gramineae)”;

ii)	kandes, mis algab sõnadega „Agrostis gigantea”, asendatakse sõnad „Agrostis gigantea” sõnadega „Agrostis gigantea Roth”;

iii)	kandes, mis algab sõnadega „Arrhenatherum elatius”, asendatakse sõnad „Arrhenatherum elatius (L.) P. Beauv. ex J. S et K.B Presl” sõnadega „Arrhenatherum elatius (L.) P. Beauv. ex J. Presl & C. Presl”;

iv)	pärast kannet, mis algab sõnadega „Festuca arundinacea”, lisatakse järgmine kanne: „Festuca filiformis Pourr. – niitjas aruhein (ahtalehine aruhein)”;

v)	kandes, mis algab sõnadega „Festuca pratensis”, asendatakse sõnad „Festuca pratensis Hudson” sõnadega „Festuca pratensis Huds.”;

vi)	pärast kannet, mis algab sõnadega „Festuca rubra”, lisatakse järgmine kanne: „Festuca trachyphylla (Hack.) Krajina – kink-aruhein”;

vii)	kandes, mis algab sõnadega „Phleum bertolinii”, asendatakse sõnad „Phleum bertolinii DC – timut” sõnadega „Phleum nodosum L. – mugultimut”;

viii)

kanne, mis algab sõnadega „Festuca spp. x Lolium spp.” asendatakse järgmisega:

„xFestulolium Asch. & Graebn. – perekonda Festuca kuuluva liigi ja perekonda Lolium kuuluva liigi ristamisel saadud hübriidid”;

alapunkti b muudetakse järgmiselt:

i)	pealkirjas asendatakse sõna „Leguminosae” sõnadega „Fabaceae (Leguminosae)”;

ii)	käesolev muudatus ei kehti eestikeelse teksti kohta;

iii)	kandes, mis algab sõnadega „Medicago x varia” asendatakse sõnad „Medicago x varia T. Martyn – lutsern” sõnadega „Medicago x varia T. Martyn – hübriidlutsern”.

2)	Direktiivi 66/401/EMÜ II ja III lisa muudetakse kooskõlas käesoleva direktiivi lisa A osaga.

Artikkel 2

Direktiivi 66/402/EMÜ muudatused

Direktiivi 66/402/EMÜ muudetakse järgmiselt.

Artikli 2 lõike 1 punkti A muudetakse järgmiselt:

a)	sõnadega „Avena sativa” algav kanne asendatakse järgmiste kannetega: „Avena nuda L. – paljas kaer; Avena sativa L. (sealhulgas A. byzantina K. Koch) – harilik kaer ja bütsantsi kaer; Avena strigosa Schreb. – liivkaer (must kaer)”;

b)	sõnadega „x Triticosecale” algav kanne asendatakse järgmisega: „x Triticosecale Wittm. ex A. Camus – perekonda Triticum kuuluva liigi ja perekonda Secale kuuluva liigi ristamisel saadud hübriidid”;

c)	kandes, mis algab sõnadega „Triticum aestivum”, asendatakse sõnad „Triticum aestivum L. emend. Fiori et Paol.” sõnadega „Triticum aestivum L.”;

d)	käesolev muudatus ei kehti eestikeelse teksti kohta;

kanne „Sorghum bicolor (L) Moench × Sorghum sudanense (Piper) Stapf. – Sorgo ja sudaani sorgo ristamise tulemusel saadud hübriidid” asendatakse järgmisega:

„Sorghum bicolor (L.) Moench × Sorghum sudanense (Piper) Stapf – liikide Sorghum bicolor ja Sorghum sudanense ristamise tulemusel saadud hübriidid”.

2)	Direktiivi 66/402/EMÜ I, II ja III lisa muudetakse kooskõlas käesoleva direktiivi lisa B osaga.

Artikkel 3

Direktiivi 2002/55/EÜ muudatused

Direktiivi 2002/55/EÜ II ja III lisa muudetakse kooskõlas käesoleva direktiivi lisa C osaga.

Artikkel 4

Direktiivi 2002/57/EÜ muudatused

Direktiivi 2002/57/EÜ muudetakse järgmiselt.

Artikli 2 lõike 1 punkti b muudetakse järgmiselt:

a)	kandes, mis algab sõnadega „Brassica juncea”, asendatakse sõnad „Brassica juncea (L.) ja Czernj ja Cosson” sõnadega „Brassica juncea (L.) Czern.”;

b)	kandes, mis algab sõnadega „Brassica nigra”, asendatakse sõnad „Brassica nigra (L.) Koch” sõnadega „Brassica nigra (L.) W.D.J. Koch”;

c)	käesolev muudatus ei kehti eestikeelse teksti kohta.

2)	Direktiivi 2002/57/EÜ I, II ja III lisa muudetakse kooskõlas käesoleva direktiivi lisa D osaga.

Artikkel 5

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 30. juuniks 2010. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide tekstid.

Artikkel 6

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 7

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 26. juuni 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1) EÜT 125, 11.7.1966, lk 2298/66.

(2) EÜT 125, 11.7.1966, lk 2309/66.

(3) EÜT L 193, 20.7.2002, lk 33.

(4) EÜT L 193, 20.7.2002, lk 74.

(5) ELT L 38, 9.2.2006, lk 17.

LISA

A OSA

Direktiivi 66/401/EMÜ II ja III lisa asendatakse järgmisega.

„

II LISA

TINGIMUSED, MILLELE SEEMNED PEAVAD VASTAMA

I. SERTIFITSEERITUD SEEME

1. Seeme peab olema piisavalt sordiehtne ja -puhas.

Eriti allpool loetletud liikide seemned peavad vastama järgmistele standarditele või muudele tingimustele. Minimaalne sordipuhtus peab olema:

—	Poa pratensis’e sortide Brassica napus var. napobrassica ja Brassica oleracea convar. acephala puhul, millele viidatakse I lisa lõike 4 kolmanda lause teises osas, 98 %;

—

Pisum sativum, Vicia faba puhul:

—	esimese põlvkonna sertifitseeritud seeme: 99 %;

—	teise põlvkonna sertifitseeritud seeme: 98 %.

Minimaalset sordipuhtust kontrollitakse peamiselt I lisas sätestatud tingimuste kohaselt korraldatava põldtunnustamise käigus.

2. Seeme peab idanevuse, analüütilise puhtuse ja teiste taimeliikide seemnete sisalduse, kaasa arvatud Lupinus spp. magusate sortide kibedate seemnete sisalduse osas vastama järgmistele standarditele või muudele tingimustele.

Tabel:

Liik	Idanevus		Analüütiline puhtus								Muude taimeliikide seemnete maksimaalne sisaldus proovis, mille kaal on täpsustatud III lisa 4. veerus (kokku veeru kohta)			Tingimused muu värvusega Lupinus spp. seemnete ja kibeda lupiini seemnete sisalduse osas
	Minimaalne idanevus (% puhtast seemnest)	Maksimaalne kõvade seemnete sisaldus (% puhtast seemnest)	Minimaalne analüütiline puhtus (massiprotsentides)	Muude taimeliikide seemnete maksimaalne sisaldus (massiprotsentides)							Avena fatua, Avena sterilis	Cuscuta spp.	Rumex spp., v.a Rumex acetosella ja Rumex maritimus
	Minimaalne idanevus (% puhtast seemnest)	Maksimaalne kõvade seemnete sisaldus (% puhtast seemnest)	Minimaalne analüütiline puhtus (massiprotsentides)	Kokku	Üksik liik	Elytrigia repens	Alopecurus myosuroides	Melilotus spp.	Raphanus raphanistrum	Sinapis arvensis	Avena fatua, Avena sterilis	Cuscuta spp.	Rumex spp., v.a Rumex acetosella ja Rumex maritimus
1	2	3	4	5	6	7	8	9	10	11	12	13	14	15
Poaceae (Gramineae)
Agrostis canina	75 (a)		90	2,0	1,0	0,3	0,3				0	0 (j) (k)	2 (n)
Agrostis capillaris	75 (a)		90	2,0	1,0	0,3	0,3				0	0 (j) (k)	2 (n)
Agrostis gigantea	80 (a)		90	2,0	1,0	0,3	0,3				0	0 (j) (k)	2 (n)
Agrostis stolonifera	75 (a)		90	2,0	1,0	0,3	0,3				0	0 (j) (k)	2 (n)
Alopecurus pratensis	70 (a)		75	2,5	1,0 (f)	0,3	0,3				0	0 (j) (k)	5 (n)
Arrhenatherum elatius	75 (a)		90	3,0	1,0 (f)	0,5	0,3				0 (g)	0 (j) (k)	5 (n)
Bromus catharticus	75 (a)		97	1,5	1,0	0,5	0,3				0 (g)	0 (j) (k)	10 (n)
Bromus sitchensis	75 (a)		97	1,5	1,0	0,5	0,3				0 (g)	0 (j) (k)	10 (n)
Cynodon dactylon	70 (a)		90	2,0	1,0	0,3	0,3				0	0 (j) (k)	2
Dactylis glomerata	80 (a)		90	1,5	1,0	0,3	0,3				0	0 (j) (k)	5 (n)
Festuca arundinacea	80 (a)		95	1,5	1,0	0,5	0,3				0	0 (j) (k)	5 (n)
Festuca filiformis	75 (a)		85	2,0	1,0	0,5	0,3				0	0 (j) (k)	5 (n)
Festuca ovina	75 (a)		85	2,0	1,0	0,5	0,3				0	0 (j) (k)	5 (n)
Festuca pratensis	80 (a)		95	1,5	1,0	0,5	0,3				0	0 (j) (k)	5 (n)
Festuca rubra	75 (a)		90	1,5	1,0	0,5	0,3				0	0 (j) (k)	5 (n)
Festuca trachyphylla	75 (a)		85	2,0	1,0	0,5	0,3				0	0 (j) (k)	5 (n)
×Festulolium	75 (a)		96	1,5	1,0	0,5	0,3				0	0 (j) (k)	5 (n)
Lolium multiflorum	75 (a)		96	1,5	1,0	0,5	0,3				0	0 (j) (k)	5 (n)
Lolium perenne	80 (a)		96	1,5	1,0	0,5	0,3				0	0 (j) (k)	5 (n)
Lolium × boucheanum	75 (a)		96	1,5	1,0	0,5	0,3				0	0 (j) (k)	5 (n)
Phalaris aquatica	75 (a)		96	1,5	1,0	0,3	0,3				0	0 (j) (k)	5
Phleum nodosum	80 (a)		96	1,5	1,0	0,3	0,3				0	0 (k)	5
Phleum pratense	80 (a)		96	1,5	1,0	0,3	0,3				0	0 (k)	5
Poa annua	75 (a)		85	2,0 (c)	1,0 (c)	0,3	0,3				0	0 (j) (k)	5 (n)
Poa nemoralis	75 (a)		85	2,0 (c)	1,0 (c)	0,3	0,3				0	0 (j) (k)	2 (n)
Poa palustris	75 (a)		85	2,0 (c)	1,0 (c)	0,3	0,3				0	0 (j) (k)	2 (n)
Poa pratensis	75 (a)		85	2,0 (c)	1,0 (c)	0,3	0,3				0	0 (j) (k)	2 (n)
Poa trivialis	75 (a)		85	2,0 (c)	1,0 (c)	0,3	0,3				0	0 (j) (k)	2 (n)
Trisetum flavescens	70 (a)		75	3,0	1,0 (f)	0,3	0,3				0 (h)	0 (j) (k)	2 (n)
Fabaceae (Leguminosae)
Galega orientalis	60	40	97	2,0	1,5			0,3			0	0 (l) (m)	10 (n)
Hedysarum coronarium	75 (a) (b)	30	95	2,5	1,0			0,3			0	0 (k)	5
Lotus corniculatus	75 (a) (b)	40	95	1,8 (d)	1,0 (d)			0,3			0	0 (l) (m)	10
Lupinus albus	80 (a) (b)	20	98	0,5 (e)	0,3 (e)			0,3			0 (i)	0 (j)	5 (n)	(o) (p)
Lupinus angustifolius	75 (a) (b)	20	98	0,5 (e)	0,3 (e)			0,3			0 (i)	0 (j)	5 (n)	(o) (p)
Lupinus luteus	80 (a) (b)	20	98	0,5 (e)	0,3 (e)			0,3			0 (i)	0 (j)	5 (n)	(o) (p)
Medicago lupulina	80 (a) (b)	20	97	1,5	1,0			0,3			0	0 (l) (m)	10
Medicago sativa	80 (a) (b)	40	97	1,5	1,0			0,3			0	0 (l) (m)	10
Medicago × varia	80 (a) (b)	40	97	1,5	1,0			0,3			0	0 (l) (m)	10
Onobrychis viciifolia	75 (a) (b)	20	95	2,5	1,0			0,3			0	0 (j)	5
Pisum sativum	80 (a)		98	0,5	0,3			0,3			0	0 (j)	5 (n)
Trifolium alexandrinum	80 (a) (b)	20	97	1,5	1,0			0,3			0	0 (l) (m)	10
Trifolium hybridum	80 (a) (b)	20	97	1,5	1,0			0,3			0	0 (l) (m)	10
Trifolium incarnatum	75 (a) (b)	20	97	1,5	1,0			0,3			0	0 (l) (m)	10
Trifolium pratense	80 (a) (b)	20	97	1,5	1,0			0,3			0	0 (l) (m)	10
Trifolium repens	80 (a) (b)	40	97	1,5	1,0			0,3			0	0 (l) (m)	10
Trifolium resupinatum	80 (a) (b)	20	97	1,5	1,0			0,3			0	0 (l) (m)	10
Trigonella foenum-graecum	80 (a)		95	1,0	0,5			0,3			0	0 (j)	5
Vicia faba	80 (a) (b)	5	98	0,5	0,3			0,3			0	0 (j)	5 (n)
Vicia pannonica	85 (a) (b)	20	98	1,0 (e)	0,5 (e)			0,3			0 (i)	0 (j)	5 (n)
Vicia sativa	85 (a) (b)	20	98	1,0 (e)	0,5 (e)			0,3			0 (i)	0 (j)	5 (n)
Vicia villosa	85 (a) (b)	20	98	1,0 (e)	0,5 (e)			0,3			0 (i)	0 (j)	5 (n)
Muud liigid
Brassica napus var. napobrassica	80 (a)		98	1,0	0,5				0,3	0,3	0	0 (j) (k)	5
Brassica oleracea convar. acephala (acephala var. medullosa + var. viridis)	75 (a)		98	1,0	0,5				0,3	0,3	0	0 (j) (k)	10
Phacelia tanacetifolia	80 (a)		96	1,0	0,5						0	0 (j) (k)
Raphanus sativus var. oleiformis	80 (a)		97	1,0	0,5				0,3	0,3	0	0 (j)	5

Muud standardid või tingimused, mida kohaldatakse, kui neile viidatakse käesoleva lisa I jao punkti 2 alapunktis A:

a)	kõiki värskeid ja terveid seemneid, mis ei idane pärast eeltöötlemist, käsitatakse idanenud seemnetena;

b)	osutatud maksimumsisalduse ulatuses käsitatakse kõvasid seemneid idanemisvõimelistena;

c)	muude Poa liiki seemnete kogusisaldust kuni 0,8 massiprotsenti ei käsitata ebapuhtusena;

d)	Trifolium pratense seemnete kogusisaldust kuni 1 massiprotsent ei käsitata ebapuhtusena;

e)	liikide Lupinus albus, Lupinus angustifolius, Lupinus luteus, Pisum sativum, Vicia faba, Vicia pannonica, Vicia sativa ja Vicia villosa seemnete kogusisaldust kuni 0,5 massiprotsenti muus asjaomases liigis ei käsitata ebapuhtusena;

f)	üksiku liigi seemnete suhtes ettenähtud maksimaalset massiprotsenti ei kohaldata Poa spp. seemnete puhul;

g)	maksimaalselt kahe Avena fatua või Avena sterilis’e seemne esinemist ettenähtud kaaluga proovis ei käsitata ebapuhtusena, kui kordusproovis ei ole ühtegi kõnealuste liikide seemet;

h)	ühe Avena fatua või Avena sterilis’e seemne esinemist ettenähtud kaaluga proovis ei käsitata ebapuhtusena, kui teises, kaks korda suurema kaaluga kordusproovis ei ole ühtegi kõnealuste liikide seemet;

i)	Avena fatua ja Avena sterilis’e seemnete arvu ei ole vaja kindlaks määrata, välja arvatud juhul, kui tekib kahtlus, kas 12. veerus sätestatud tingimused on täidetud;

j)	Cuscuta spp. seemnete arvu ei ole vaja kindlaks määrata, välja arvatud juhul, kui tekib kahtlus, kas 13. veerus sätestatud tingimused on täidetud;

k)	ühe Cuscuta ssp. seemne esinemist ettenähtud kaaluga proovis ei käsitata ebapuhtusena, kui kordusproovis ei ole ühtegi Cuscuta ssp. seemet;

l)	Cuscuta ssp. seemnete arvu kindlaksmääramiseks peab proovi kaal olema kaks korda suurem kui III lisa 4. veerus asjaomase liigi puhul täpsustatud kaal;

m)	ühe Cuscuta ssp. seemne esinemist ettenähtud kaaluga proovis ei käsitata ebapuhtusena, kui teises, kaks korda suurema kaaluga kordusproovis ei ole ühtegi Cuscuta ssp. seemet;

n)	Rumex spp., v.a Rumex acetosella, ja Rumex maritimus’e seemnete arvu ei ole vaja kindlaks määrata, välja arvatud juhul, kui tekib kahtlus, kas 14. veerus sätestatud tingimused on täidetud;

muu värvusega Lupinus spp. seemnete maksimumsisaldus võib olla:

—	kibeda lupiini seemnetest	2 %
—	muudest, kui kibeda lupiini seemnetest	1 %

p)	Lupinus spp. sortides ei tohi kibedaid seemneid olla üle 2,5 %.

3. Seemne kasulikkust vähendavate kahjulike organismide määr peab olema võimalikult madal.

II. ELIITSEEME

Eliitseemne suhtes kohaldatakse käesoleva lisa I jaos sätestatud tingimusi, kui järgmiste sätetega ei ole ette nähtud teisiti.

Pisum sativum’i, Brassica napus var. napobrassica, Brassica oleracea convar. acephala, Vicia faba ja I lisa lõike 4 kolmanda lause teises osas viidatud Poa pratensis’e sortide seeme peab vastama järgmistele standarditele või muudele tingimustele. Minimaalne sordipuhtus peab olema 99,7 %.

Minimaalset sordipuhtust kontrollitakse peamiselt I lisas sätestatud tingimuste kohaselt korraldatava põldtunnustamise käigus.

Seeme peab vastama järgmistele muudele standarditele või tingimustele.

Tabel:

Liik	Muude taimeliikide seemnete maksimaalne sisaldus						Muud standardid või tingimused
	Kokku (massiprotsentides)	Arvuline sisaldus III lisa 4. veerus täpsustatud kaaluga proovis (kokku veeru kohta)
	Kokku (massiprotsentides)	Üksik liik	Rumex spp., v.a Rumex acetosella ja Rumex maritimus	Elytrigia repens	Alopecurus myosuroides	Melilotus spp.
1	2	3	4	5	6	7	8
Poaceae (Gramineae)
Agrostis canina	0,3	20	1	1	1		(j)
Agrostis capillaris	0,3	20	1	1	1		(j)
Agrostis gigantea	0,3	20	1	1	1		(j)
Agrostis stolonifera	0,3	20	1	1	1		(j)
Alopecurus pratensis	0,3	20 (a)	2	5	5		(j)
Arrhenatherum elatius	0,3	20 (a)	2	5	5		(i) (j)
Bromus catharticus	0,4	20	5	5	5		(j)
Bromus sitchensis	0,4	20	5	5	5		(j)
Cynodon dactylon	0,3	20 (a)	1	1	1		(j)
Dactylis glomerata	0,3	20 (a)	2	5	5		(j)
Festuca arundinacea	0,3	20 (a)	2	5	5		(j)
Festuca filiformis	0,3	20 (a)	2	5	5		(j)
Festuca ovina	0,3	20 (a)	2	5	5		(j)
Festuca pratensis	0,3	20 (a)	2	5	5		(j)
Festuca rubra	0,3	20 (a)	2	5	5		(j)
Festuca trachyphylla	0,3	20 (a)	2	5	5		(j)
×Festulolium	0,3	20 (a)	2	5	5		(j)
Lolium multiflorum	0,3	20 (a)	2	5	5		(j)
Lolium perenne	0,3	20 (a)	2	5	5		(j)
Lolium × boucheanum	0,3	20 (a)	2	5	5		(j)
Phalaris aquatica	0,3	20	2	5	5		(j)
Phleum nodosum	0,3	20	2	1	1		(j)
Phleum pratense	0,3	20	2	1	1		(j)
Poa annua	0,3	20 (b)	1	1	1		(f) (j)
Poa nemoralis	0,3	20 (b)	1	1	1		(f) (j)
Poa palustris	0,3	20 (b)	1	1	1		(f) (j)
Poa pratensis	0,3	20 (b)	1	1	1		(f) (j)
Poa trivialis	0,3	20 (b)	1	1	1		(f) (j)
Trisetum flavescens	0,3	20 (c)	1	1	1		(i) (j)
Fabaceae (Leguminosae)
Galega orientalis	0,3	20	2			0 (e)	(j)
Hedysarum coronarium	0,3	20	2			0 (e)	(j)
Lotus corniculatus	0,3	20	3			0 (e)	(g) (j)
Lupinus albus	0,3	20	2			0 (d)	(h) (k)
Lupinus angustifolius	0,3	20	2			0 (d)	(h) (k)
Lupinus luteus	0,3	20	2			0 (d)	(h) (k)
Medicago lupulina	0,3	20	5			0 (e)	(j)
Medicago sativa	0,3	20	3			0 (e)	(j)
Medicago × varia	0,3	20	3			0 (e)	(j)
Onobrychis viciifolia	0,3	20	2			0 (d)
Pisum sativum	0,3	20	2			0 (d)
Trifolium alexandrinum	0,3	20	3			0 (e)	(j)
Trifolium hybridum	0,3	20	3			0 (e)	(j)
Trifolium incarnatum	0,3	20	3			0 (e)	(j)
Trifolium pratense	0,3	20	5			0 (e)	(j)
Trifolium repens	0,3	20	5			0 (e)	(j)
Trifolium resupinatum	0,3	20	3			0 (e)	(j)
Trigonella foenum-graecum	0,3	20	2			0 (d)
Vicia faba	0,3	20	2			0 (d)
Vicia pannonica	0,3	20	2			0 (d)	(h)
Vicia sativa	0,3	20	2			0 (d)	(h)
Vicia villosa	0,3	20	2			0 (d)	(h)
Muud liigid
Brassica napus var. napobrassica	0,3	20	2				(j)
Brassica oleracea convar. acephala (acephala var. medullosa + var. viridis)	0,3	20	3				(j)
Phacelia tanacetifolia	0,3	20
Raphanus sativus var. oleiformis	0,3	20	2

Muud standardid või tingimused, mida kohaldatakse, kui neile viidatakse käesoleva lisa II jao punkti 2 alapunktis A:

a)	kuni 80 Poa spp. seemne sisaldust ei käsitata ebapuhtusena;

b)	3. veerus sätestatud tingimust ei kohaldata Poa spp. seemnete suhtes. Kontrollitavasse liiki mittekuuluvate Poa spp. liikide seemnete sisaldus 500 seemnest koosnevas proovis ei tohi olla suurem kui üks;

c)	kuni 20 Poa spp. seemne esinemist ei käsitata ebapuhtusena;

d)	Melilotus spp. seemnete arvu ei ole vaja kindlaks määrata, välja arvatud juhul, kui tekib kahtlus, kas 7. veerus sätestatud tingimused on täidetud;

e)	ühe Melilotus spp. seemne esinemist ettenähtud kaaluga proovis ei käsitata ebapuhtusena, kui kaks korda suurema kaaluga kordusproovis ei ole ühtegi Melilotus spp. seemet;

f)	käesoleva lisa I jao punktis 2 sätestatud tingimust c ei kohaldata;

g)	käesoleva lisa I jao punktis 2 sätestatud tingimust d ei kohaldata;

h)	käesoleva lisa I jao punktis 2 sätestatud tingimust e ei kohaldata;

i)	käesoleva lisa I jao punktis 2 sätestatud tingimust f ei kohaldata;

j)	käesoleva lisa I jao punktis 2 sätestatud tingimusi k ja m ei kohaldata;

k)	Lupinus spp. sortides ei tohi kibedaid seemneid olla üle 1 %.

III. TARBESEEME

Tarbeseemne suhtes kohaldatakse käesoleva lisa I jao punktides 2 ja 3 sätestatud tingimusi, kui järgmiste sätetega ei ole ette nähtud teisiti.

1.	Käesoleva lisa I jao punkti 2 alapunktis A esitatud tabeli 5. ja 6. veerus sätestatud massiprotsente suurendatakse 1 % võrra.

2.	Poa annua puhul ei käsitata muude Poa liigi seemnete sisaldust kuni 10 massiprotsenti ebapuhtusena.

3.	Muude Poa ssp. liikide kui Poa annua puhul ei käsitata ebapuhtusena muude Poa liigi seemnete kogusisaldust kuni 3 massiprotsenti.

4.	Hedisarum coronarium’i puhul ei käsitata ebapuhtusena Melilotus spp. seemnete kogusisaldust kuni 1 massiprotsent.

5.	Käesoleva lisa I jao punktis 2 sätestatud tingimust d ei kohaldata Lotus corniculatus’e suhtes.

Lupinus spp. puhul:

a)	on analüütiline puhtus vähemalt 97 massiprotsenti;

ei ületa muu värvusega Lupinus spp. seemnete protsent:

—	kibeda lupiini seemnetest	4 %
—	muudest kui kibeda lupiini seemnetest	2 %

7.	Vicia spp. puhul ei käsitata Vicia pannonica, Vicia villosa või viljeldavate lähisugulasliikide seemnete kogusisaldust kuni 6 massiprotsenti muus asjaomases liigis ebapuhtusena.

8.	Vicia pannonica, Vicia sativa ja Vicia villosa analüütiline puhtus on vähemalt 97 massiprotsenti.

III LISA

PARTIIDE JA PROOVIDE KAAL

Liik

Partii maksimaalne kaal

(tonnides)

Partiist võetava proovi minimaalne kaal

(grammides)

Proovi kaal seemnete arvu kindlaksmääramiseks II lisa I jao punkti 2 alapunkti A 12.–14. veerus ning II lisa II jao punkti 2 alapunkti A 3.–7. veerus

(grammides)

Poaceae (Gramineae)

Agrostis canina

Agrostis capillaris

Agrostis gigantea

Agrostis stolonifera

Alopecurus pratensis

100

Arrhenatherum elatius

200

Bromus catharticus

200

Bromus sitchensis

200

Cynodon dactylon

Dactylis glomerata

100

Festuca arundinacea

100

Festuca filiformis

100

Festuca ovina

100

Festuca pratensis

100

Festuca rubra

100

Festuca trachyphylla

100

×Festulolium

200

Lolium multiflorum

200

Lolium perenne

200

Lolium × boucheanum

200

Phalaris aquatica

100

Phleum nodosum

Phleum pratense

Poa annua

Poa nemoralis

Poa palustris

Poa pratensis

Poa trivialis

Trisetum flavescens

Fabaceae (Leguminosae)

Galega orientalis

250

200

Hedysarum coronarium

—

vili

1 000

300

—

seeme

400

120

Lotus corniculatus

200

Lupinus albus

1 000

Lupinus angustifolius

1 000

Lupinus luteus

1 000

Medicago lupulina

300

Medicago sativa

300

Medicago × varia

300

Onobrychis viciifolia:

—

vili

600

—

seeme

400

Pisum sativum

1 000

Trifolium alexandrinum

400

Trifolium hybridum

200

Trifolium incarnatum

500

Trifolium pratense

300

Trifolium repens

200

Trifolium resupinatum

200

Trigonella foenum-graecum

500

450

Vicia faba

1 000

Vicia pannonica

1 000

Vicia sativa

1 000

Vicia villosa

1 000

Muud liigid

Brassica napus var. napobrassica

200

100

Brassica oleracea convar. acephala

200

100

Phacelia tanacetifolia

300

Raphanus sativus var. oleiformis

300

Partii maksimaalset kaalu ei tohi ületada rohkem kui 5 %.

”

B OSA

Direktiivi 66/402/EMÜ I, II ja III lisa asendatakse järgmisega:

„

I LISA

TINGIMUSED, MILLELE PÕLLUKULTUURID PEAVAD VASTAMA

1. Põllu eelkultuur ei tohi takistada asjaomase põllukultuuriliigi ja sordi seemne tootmist ning põld peab olema piisavalt puhas eelkultuurist sinna jäänud taimedest.

2. Põllukultuurid peavad vastama järgmistele standarditele seoses kaugusega naabruses asuvatest õietolmuallikatest, mis võivad põhjustada soovimatut võõrtolmlemist (Sorghum spp. puhul eelkõige seoses kaugusega liigist Sorghum halepense).

Põllukultuur

Minimaalne kaugus

Phalaris canariensis, Secale cereale, välja arvatud hübriidid:

—	eliitseemne tootmise puhul

300 m

—	sertifitseeritud seemne tootmise puhul

250 m

Sorghum spp.

300 m

xTriticosecale, isetolmlevad sordid

—	eliitseemne tootmise puhul

50 m

—	sertifitseeritud seemne tootmise puhul

20 m

Zea mays

200 m

Kõnealuseid kaugusi võib mitte arvesse võtta, kui on olemas piisav kaitse soovimatu võõrtolmlemise vastu.

3. Põllukultuur peab olema piisavalt sordiehtne ja -puhas või puhasliini põllukultuuri puhul oma omaduste osas piisavalt ehtne ja puhas. Hübriidsortide seemne tootmisel kohaldatakse eespool nimetatud sätteid ka ristamisel kasutatavate sortide omaduste suhtes, kaasa arvatud isassteriilsus või viljakuse taastamine.

Eelkõige peavad Oryza sativa, Phalaris canariensis’e, Secale cereale (välja arvatud hübriidid), Sorghum spp. ja Zea mays’i põllukultuurid vastama järgmistele muudele standarditele või tingimustele.

Oryza sativa :

selgesti looduslike või punaseteraliste taimedena äratuntavate taimede arv ei ole

—	eliitseemne tootmise puhul suurem kui 0;

—	sertifitseeritud seemne tootmise puhul 50 m2 kohta suurem kui 1.

Phalaris canariensis, Secale cereale , välja arvatud hübriidid:

asjaomase põllukultuuriliigi nende isendite arv, mis ilmselgelt ei ole sordiehtsad, ei tohi olla suurem kui

—	üks isend 30 m2 kohta eliitseemne tootmise puhul;

—	üks isend 10 m2 kohta sertifitseeritud seemne tootmise puhul.

Sorghum spp.:

nende Sorghum liigi taimede protsent, mis ei vasta äratuntavalt kooslusele või puhasliinile või isa- või emataimele, ei tohi olla suurem kui

aa)

eliitseemne tootmise puhul:

i)	õitsemise ajal: 0,1 %;

ii)	koristusküpsuse ajal: 0,1 %;

bb)

sertifitseeritud seemne tootmise puhul:

i)	isataimede puhul, mis on tolmelnud ajal, mil emataimede emakasuudmed on vastuvõtlikus asendis: 0,1 %;

ii)

emataimede puhul:

—	õitsemise ajal: 0,3 %;

—	koristusküpsuse ajal: 0,1 %;

sertifitseeritud seemne hübriidsortide tootmisel tuleb järgida järgmiseid muid standardeid või tingimusi:

aa)	isataimed peavad tolmlema piisavalt ajal, mil emataimede emakasuudmed on vastuvõtlikus asendis;

bb)	kui emataimede emakasuudmed on vastuvõtlikus asendis, ei tohi tolmelnud või tolmlevate taimede arv ületada 0,1 %;

Sorghum spp. sünteetiliste sortide või vabalt tolmlevate sortide põllukultuurid peavad vastama järgmistele standarditele: põllukultuuri liigi nende isendite arv, mis ilmselgelt ei ole sordiehtsad, ei tohi olla suurem kui

—	üks isend 30 m2 kohta eliitseemne tootmise puhul;

—	üks isend 10 m2 kohta sertifitseeritud seemne tootmise puhul.

Zea mays :

nende isendite arvuprotsent, mis ilmselgelt ei ole sordiehtsad või ei vasta puhasliini või ristamisel kasutatud sordi omadustele, ei tohi olla suurem kui

aa)

eliitseemne tootmise puhul

i)	puhasliinid: 0,1 %;

ii)	lihthübriid, iga ristamisel kasutatud sort: 0,1 %;

iii)	vabalt tolmlev sort: 0,5 %;

bb)

sertifitseeritud seemne tootmise puhul

hübriidsortide korral ristamisel kasutatud sort

—	puhasliinid: 0,2 %;

—	lihthübriid: 0,2 %;

—	vabalt tolmlev sort: 1,0 %;

ii)	vabalt tolmlev sort: 1,0 %;

hübriidsortide seemne tootmisel tuleb järgida järgmisi standardeid või muid tingimusi

aa)	isataimed peavad tolmlema piisavalt ajal, mil emataimed õitsevad;

bb)	vajaduse korral tolmukad eemaldatakse;

cc)

kui vähemalt 5 % emataimede emakasuudmed on vastuvõtlikus seisundis, ei tohi tolmelnud või tolmlevate emataimede arv ületada

—	1 % mis tahes ametlikul põldtunnustamisel ja

—	2 % kõigil ametlikel põldtunnustamistel kokku.

Taimed loetakse tolmelnuiks või tolmlevaiks siis, kui pöörise keskraol või külgharudel on tolmukapead vähemalt 50 mm pikkusel lõigul sõkalde vahelt nähtavale tulnud ning on tolmelnud või tolmlevad.

4. Secale cereale hübriidid

Põllukultuur peab vastama järgmistele standarditele, mis on kehtestatud kaugusele naabruses asuvatest õietolmuallikatest, mis võivad põhjustada soovimatut võõrtolmlemist.

Põllukultuur

Minimaalne kaugus

—	eliitseemne tootmise puhul

—	kui kasutatakse isassteriilsust

1 000 m

—	kui ei kasutata isassteriilsust

600 m

—	sertifitseeritud seemne tootmise puhul

500 m

Põllukultuuri sordiehtsus ja -puhtus peavad olema piisavad ristamisel kasutatud sortide omaduste, kaasa arvatud isassteriilsuse osas.

Eelkõige vastab põllukultuur järgmistele muudele standarditele või tingimustele:

põllukultuuriliigi taimede arv, mis selgelt ei vasta ristamisel kasutatud sordi nõuetele, ei ole suurem kui

—	üks 30 m2 kohta eliitseemne tootmise puhul;

—	üks 10 m2 kohta sertifitseeritud seemne tootmise puhul; käesolev standard kehtib ametlikel põldtunnustamistel ainult emataime kohta;

ii)	eliitseemne puhul, kui kasutatakse isassteriilsust, on isassteriilse taime steriilsuse tase vähemalt 98 %;

c)	kui see on asjakohane, viljeldakse sertifitseeritud seemne tootmisel koos isassteriilset emataime ja isasfertiilsust taastavat isataime.

5. Põllukultuurid Avena nuda, Avena sativa, Avena strigosa, Hordeum vulgare, Oryza sativa, Triticum aestivum’i, Triticum durum’i, Triticum spelta ja isetolmleva xTriticosecale hübriidide sertifitseeritud seemne tootmiseks.

Põllukultuur peab vastama järgmistele standarditele seoses kaugusega naabruses asuvatest õietolmuallikatest, mis võivad põhjustada soovimatut võõrtolmlemist:

—	emataime miinimumkaugus sama liigi mis tahes muudest sortidest, välja arvatud isataime põllukultuurist, peab olema 25 m;

—	nimetatud kaugust võib mitte arvesse võtta, kui on olemas piisav kaitse soovimatu võõrtolmlemise vastu.

Põllukultuur peab olema ristamisel kasutatavate sortide omaduste osas piisavalt ehtne ja puhas.

Kui seemne tootmisel kasutatakse keemilist ristamismõjurit, peab seeme vastama järgmistele muudele standarditele või tingimustele:

iga ristamisel kasutatava sordi minimaalne sordipuhtus peab olema

—	Avena nuda, Avena sativa, Avena strigosa, Hordeum vulgare, Oryza sativa, Triticum aestivum’i, Triticum durum’i and Triticum spelta puhul: 99,7 %;

—	isetolmleva xTriticosecale puhul: 99,0 %;

ii)

minimaalne hübriidsus peab olema 95 %. Hübriidsuse protsenti hinnatakse kooskõlas kaasaegsete rahvusvaheliste meetoditega, kui sellised meetodid eksisteerivad. Kui hübriidsus määratakse kindlaks seemnekontrolli käigus enne sertifitseerimist, ei ole hübriidsuse määramine põldtunnustamise käigus nõutav.

6. Seemne kasutuskõlblikkust vähendavate kahjulike organismide, eriti Ustilagineae tase peab olema võimalikult madal.

7. Eespool nimetatud muude standardite või tingimuste täitmist kontrollitakse eliitseemne puhul ametlike põldtunnustamistega ning sertifitseeritud seemne puhul ametlike põldtunnustamistega või ametliku järelevalve all tehtud kontrollimisega.

Kõnealuseid põldtunnustamisi korraldatakse vastavalt järgmistele tingimustele.

A.	Põllukultuuri seisund ja arenguetapp võimaldavad adekvaatset kontrolli.

Põldtunnustamiste arv peab olema vähemalt

a)	Avena nuda, Avena sativa, Avena strigosa, Hordeum vulgare, Oryza sativa, Phalaris canariensis’e, xTriticosecale, Triticum aestivum’i, Triticum durum’i, Triticum spelta, Secale cereale puhul: üks;

Sorghum spp. ja Zea mays’i puhul õitsemisperioodil:

aa)	vabalt tolmlevad sordid: üks;

bb)	puhasliinid või hübriidid: kolm.

Kui kõnealust põllukultuuri kasvatatakse pärast möödunud või jooksval aastal viljeldud Sorghum spp. ja Zea mays’i põllukultuuri, tehakse vähemalt üks eripõldtunnustus, et kontrollida käesoleva lisa punktis 1 sätestatud normide täitmist.

C.	Käesoleva lisa sätete järgimise kontrollimiseks vajalike põldtunnustatavate põlluosade suurus, arv ja jaotus määratakse kindlaks kooskõlas asjakohaste meetoditega.

II LISA

TINGIMUSED, MILLELE SEEMNED PEAVAD VASTAMA

1. Seeme peab olema piisavalt sordiehtne ja -puhas või puhasliini seemne puhul oma omaduste osas piisavalt ehtne ja puhas. Hübriidsortide seemne puhul kohaldatakse eespool nimetatud sätteid ka ristamisel kasutatavate sortide omaduste suhtes.

Eelkõige peab allpool loetletud liikide seeme vastama järgmistele muudele standarditele või tingimustele:

Avena nuda, Avena sativa, Avena strigosa, Hordeum vulgare, Oryza sativa, Triticum aestivum, Triticum durum, Triticum spelta, igaühe puhul hübriidid välja arvatud

Kategooria	Minimaalne sordipuhtus (%)
Eliitseeme	99,9
Esimese põlvkonna sertifitseeritud seeme	99,7
Teise põlvkonna sertifitseeritud seeme	99,0

Minimaalset sordipuhtust kontrollitakse peamiselt I lisas sätestatud tingimuste kohaselt korraldatava põldtunnustamise käigus.

xTriticosecale isetolmlevad sordid, välja arvatud hübriidid

Kategooria	Minimaalne sordipuhtus (%)
Eliitseeme	99,7
Esimese põlvkonna sertifitseeritud seeme	99,0
Teise põlvkonna sertifitseeritud seeme	98,0

Minimaalset sordipuhtust kontrollitakse peamiselt I lisas sätestatud tingimuste kohaselt korraldatava põldtunnustamise käigus.

Avena nuda, Avena sativa, Avena strigosa, Hordeum vulgare, Oryza sativa, Triticum aestivum’i, Triticum durum’i, Triticum spelta ja isetolmleva xTriticosecale hübriidid

Sertifitseeritud seemne kategooriasse kuuluva seemne minimaalne sordipuhtus peab olema 90 %. Seda kontrollitakse ametlike järelkontrollikatsete abil sobiliku osaga proovidest.

Sorghum spp. ja Zea mays :

Kui hübriidsortide sertifitseeritud seemne tootmisel on kasutatud isassteriilset emataime ja isataime, mis ei taasta isasfertiilsust, toodetakse seemet

—	kas segades seemnepartiisid sellisele sordile sobilikus vahekorras, kus ühelt poolt on kasutatud isassteriilset emataime ja teiselt poolt isasfertiilset emataime;

—	või kasvatades isassteriilset emataime ja isasfertiilset emataime sordile sobilikus vahekorras. Nende taimede vahekorda kontrollitakse I lisas sätestatud tingimuste kohaselt korraldatava põldtunnustamise käigus.

Secale cereale hübriidid

Seeme sertifitseeritakse sertifitseeritud seemnena ainult siis, kui on kohaselt arvesse võetud ametliku järelkontrolli tulemusi, mis on korraldatud eliitseemne ametlikult võetud proovidega ja sertifitseeritud seemnena sertifitseerimiseks esitatud seemne kasvuperioodi jooksul, et teha kindlaks, kas eliitseeme vastas ristamisel kasutatud sortide omaduste, kaasa arvatud isassteriilsuse sordiehtsuse ja -puhtuse osas käesolevas direktiivis eliitseemne suhtes sätestatud nõuetele.

2. Seeme peab idanevuse, analüütilise puhtuse ja teiste taimeliikide seemne sisalduse suhtes vastama järgmistele muudele standarditele või tingimustele:

Tabel:

Liik ja kategooria

Minimaalne idanevus

(puhta seemne %)

Minimaalne analüütiline puhtus

(massiprotsent)

Muude taimeliikide, kaasa arvatud Oryza sativa punase seemne maksimaalne sisaldus seemnete arvu järgi III lisa 4. veerus sätestatud kaaluga proovis

(veeru kohta kokku)

Teised taimeliigid (a)

Oryza sativa punane seeme

Teised teraviljaliigid

Taimeliigid, mis ei kuulu teraviljade hulka

Avena fatua, Avena sterilis, Lolium temulentum

Raphanus raphanistrum, Agrostemma githago

Panicum spp.

Avena sativa, Avena strigosa, Hordeum vulgare, Triticum aestivum, Triticum durum, Triticum spelta:

—	eliitseeme

1 (b)

0 (c)

—	esimese ja teise põlvkonna sertifitseeritud seeme

85 (d)

0 (c)

Avena nuda:

—	eliitseeme

1 (b)

0 (c)

—	esimese ja teise põlvkonna sertifitseeritud seeme

75 (d)

0 (c)

Oryza sativa:

—	eliitseeme

—	esimese põlvkonna sertifitseeritud seeme

—	teise põlvkonna sertifitseeritud seeme

Secale cereale:

—	eliitseeme

1 (b)

0 (c)

—	sertifitseeritud seeme

0 (c)

Phalaris canariensis:

—	eliitseeme

1 (b)

0 (c)

—	sertifitseeritud seeme

0 (c)

Sorghum spp.

xTriticosecale:

—	eliitseeme

1 (b)

0 (c)

—	esimese ja teise põlvkonna sertifitseeritud seeme

0 (c)

Zea mays

Muud standardid või tingimused, mida kohaldatakse juhul, kui neile viidatakse käesoleva lisa 2. jao punktis A olevas tabelis.

a)	Veerus 4 sätestatud seemnete maksimaalne sisaldus hõlmab ka 5.–10. veerus toodud liikide seemneid.

b)	Teise seemne esinemist ei käsitleta võõrlisandina, kui teises sama kaaluga proovis ei leidu ühtki muu teraviljaliigi seemet.

c)	Ühe Avena fatua, Avena sterilis või Lolium temulentum’i seemne esinemist ettenähtud kaaluga proovis ei käsitleta võõrlisandina, kui teises sama kaaluga proovis ei leidu ühtegi nimetatud liigi seemet.

d)	Hordeum vulgare (harilik oder, paljasteraline teisend) nõutavat minimaalset idanevust vähendatakse 75 %ni puhtast seemnest. Ametlikul etiketil peavad olema sõnad „minimaalne idanevus 75 %”.

3. Seemne kasulikkust vähendavate kahjulike organismide määr peab olema võimalikult madal.

Eelkõige vastab seeme järgmistele Claviceps purpurea suhtes kehtestatud standarditele (sklerootsiumide või sklerootsiumi osade maksimumarv III lisa 3. veerus täpsustatud kaaluga proovis).

Kategooria

Claviceps purpurea

Teraviljad, välja arvatud Secale cereale hübriidid:

—	eliitseeme

—	sertifitseeritud seeme

Secale cereale hübriidid:

—	eliitseeme

—	sertifitseeritud seeme

4 (1)

III LISA

PARTIIDE JA PROOVIDE KAAL

Liik	Partii maksimaalne kaal (tonni)	Partiist võetava proovi minimaalne kaal (grammi)	Proovi kaal II lisa 2. jao punkti A veergudes 4–10 ja II lisa 3. jaos sätestatud seemnete arvu tuvastamiseks (grammi)
1	2	3	4
Avena nuda, Avena sativa, Avena strigosa, Hordeum vulgare, Triticum aestivum, Triticum durum, Triticum spelta, Secale cereale, xTriticosecale	30	1 000	500
Phalaris canariensis	10	400	200
Oryza sativa	30	500	500
Sorghum bicolor, Sorghum bicolor x Sorghum sudanense	30	1 000	900
Sorghum sudanense	10	1 000	900
Zea mays, puhasliinide eliitseeme	40	250	250
Zea mays, muude kui puhasliinide eliitseeme; sertifitseeritud seeme	40	1 000	1 000

Partii maksimaalset kaalu ei tohi ületada rohkem kui 5 %.

”

C OSA

Direktiivi 2002/55/EÜ II ja III lisa muudetakse järgmiselt:

II lisa punktile 3 lisatakse järgmine alapunkt:

„c)

Muud standardid või tingimused, mida kohaldatakse juhul, kui neile viidatakse punktis a esitatud tabelis:

Zea mays’i sortide (suhkrumais – eriti suure suhkrusisaldusega tüübid) nõutavat minimaalset idanevust vähendatakse 80 % ni puhtast seemnest. Ametlikul etiketil või vajadusel tarnija etiketil peavad olema sõnad „minimaalne idanevus” 80 %.”

III lisa punktis 1 asendatakse alapunktid a ja b järgmisega:

„a)	liikide Phaseolus coccineus, Phaseolus vulgaris, Pisum sativum ja Vicia faba seemned – 30 tonni;

b)	vähemalt nisutera suurused seemned, välja arvatud Phaseolus coccineus, Phaseolus vulgaris, Pisum sativum ja Vicia faba – 20 tonni.”

D OSA

Direktiivi 2002/57/EÜ I, II ja III lisa asendatakse järgmisega:

„

I LISA

TINGIMUSED, MILLELE PÕLLUKULTUURID PEAVAD VASTAMA

1. Põllu eelkultuur ei ole takistuseks asjaomase liigi ja sordi seemne tootmisel ja põld peab olema piisavalt puhas eelkultuurist sinna jäänud taimedest.

Brassica napus’e hübriidide puhul kasvatatakse põllukultuuri tootmismaal, kus liigi Brassicaceae (Cruciferae) taimede viimasest kasvatamisest on möödunud viis aastat.

2. Põllukultuur peab vastama järgmistele standarditele seoses kaugusega naabruses asuvatest õietolmuallikatest, mis võivad põhjustada soovimatut võõrtolmlemist:

Põllukultuur

Minimaalne kaugus

Brassica spp., välja arvatud Brassica napus, Cannabis sativa välja arvatud ühekojaline Cannabis sativa, Carthamus tinctorius, Carum carvi, Gossypium spp., välja arvatud Gossypium hirsutum’i ja/või Gossypium barbadense hübriidid, Sinapis alba:

—	eliitseemne tootmise puhul

400 m

—	sertifitseeritud seemne tootmise puhul

200 m

Brassica napus:

—	muude sortide kui hübriidide eliitseemne tootmise puhul

200 m

—	hübriidide eliitseemne tootmise puhul

500 m

—	muude sortide kui hübriidide sertifitseeritud seemne tootmise puhul

100 m

—	hübriidide sertifitseeritud seemne tootmise puhul

300 m

Cannabis sativa, ühekojaline Cannabis sativa:

—	eliitseemne tootmise puhul

5 000 m

—	sertifitseeritud seemne tootmise puhul

1 000 m

Helianthus annuus:

—	hübriidide eliitseemne tootmise puhul

1 500 m

—	muude sortide kui hübriidide eliitseemne tootmise puhul

750 m

—	sertifitseeritud seemne tootmise puhul

500 m

Gossypium hirsutum ja/või Gossypium barbadense:

—	Gossypium hirsutum’i emaliinide eliitseemne tootmise puhul

100 m

—	Gossypium barbadense emaliinide eliitseemne tootmise puhul

200 m

—	Gossypium hirsutum’i mittehübriidsortide ja selliste sordisiseste hübriidide sertifitseeritud seemne tootmise puhul, mille tootmiseks ei ole kasutatud tsütoplasmaatilist isassteriilsust (Cytoplasmic Male Sterility)

30 m

—	Selliste Gossypium hirsutum’i sordisiseste hübriidide sertifitseeritud seemne tootmise puhul, mille tootmiseks on kasutatud tsütoplasmaatilist isassteriilsust

800 m

—	Gossypium barbadense mittehübriidsortide ja selliste sordisiseste hübriidide sertifitseeritud seemne tootmise puhul, mille tootmiseks ei ole kasutatud tsütoplasmaatilist isassteriilsust

150 m

—	Selliste Gossypium barbadense sordisiseste hübriidide sertifitseeritud seemne tootmise puhul, mille tootmiseks on kasutatud tsütoplasmaatilist isassteriilsust

800 m

—	Gossypium hirsutum’i ja Gossypium barbadense püsivate sortidevaheliste hübriidide eliitseemne tootmise puhul

200 m

—	Gossypium hirsutum’i ja Gossypium barbadense püsivate sortidevaheliste hübriidide ja selliste hübriidide eliitseemne tootmise puhul, mille tootmiseks ei ole kasutatud tsütoplasmaatilist isassteriilsust

150 m

—	Selliste Gossypium hirsutum’i ja Gossypium barbadense hübriidide sertifitseeritud seemne tootmise puhul, mille tootmiseks on kasutatud tsütoplasmaatilist isassteriilsust

800 m

Kõnealuseid kaugusi võib mitte arvesse võtta, kui on olemas piisav kaitse soovimatu võõrtolmlemise vastu.

3. Põllukultuur peab olema piisavalt sordiehtne ja -puhas või puhasliini põllukultuuri puhul oma omaduste osas piisavalt ehtne ja puhas.

Hübriidsortide seemne tootmisel kohaldatakse eespool nimetatud sätteid ka ristamiseks kasutatavate sortide omaduste suhtes, sealhulgas isassteriilsuse või fertiilsuse taastamise suhtes.

Eelkõige peavad Brassica juncea, Brassica nigra, Cannabis sativa, Carthamus tinctorius’e, Carum carvi, Gossypium spp. ning Helianthus annuus’e ja Brassica napus’e hübriidide põllukultuurid vastama järgmistele muudele standarditele või tingimustele:

Brassica juncea, Brassica nigra, Cannabis sativa, Carthamus tinctorius, Carum carvi ja Gossypium spp., välja arvatud hübriidid

Asjaomase põllukultuuriliigi nende taimede arv, mis ei ole silmaga nähtavalt sordiehtsad, ei tohi olla

—	üks 30 m2 kohta eliitseemne tootmise puhul;

—	sertifitseeritud seemne tootmise puhul suurem kui üks 10 m2 kohta.

Helianthus annuus’e hübriidid

Nende taimede arv, mis ei vasta silmaga nähtavalt puhasliini või ristamisel kasutatud sordi nõuetele, ei tohi ületada:

aa)	eliitseemne tootmise puhul:

i)	puhasliinide puhul

0,2 %

ii)	lihthübriidide puhul

—	isataim, taimed, mis on tolmelnud ajal, mil vähemalt 2 % emataimede emakasuudmed on vastuvõtlikus asendis

0,2 %

—

emataim

0,5 %

bb)	sertifitseeritud seemne tootmise puhul:

—	isataim, taimed, mis on tolmelnud ajal, mil vähemalt 5 % emataimede emakasuudmed on vastuvõtlikus asendis

0,5 %

—

emataim

1,0 %

hübriidsortide seemne tootmisel tuleb järgida järgmisi muid standardeid või tingimusi:

aa)	isataimed peavad tolmlema piisavalt ajal, mil emataimed õitsevad;

bb)	kui emataimede emakasuudmed on vastuvõtlikus asendis, ei tohi tolmelnud või tolmlevate emataimede arv ületada 0,5 %;

cc)	eliitseemne tootmisel ei tohi emataimede arv, mis ei vasta silmaga nähtavalt ristamisel kasutatud sordi nõuetele ja mis on tolmelnud või tolmlevad, olla suurem kui 0,5 %;

dd)

kui II lisa I osa punktis 2 sätestatud tingimusi ei ole võimalik täita, tuleb täita järgmisi tingimusi: sertifitseeritud seemne tootmiseks kasutatakse isassteriilset taime, kasutades isataime, mis sisaldab erilist fertiilsust taastavat liini või selliseid liine, nii et vähemalt üks kolmandik saadavast hübriidist kasvatatavatest taimedest toodab igati tavalist õietolmu.

Brassica napus’e hübriidid, mis on toodetud isassteriilsust kasutades

Nende taimede arv, mis ei vasta silmaga nähtavalt puhasliini või ristamisel kasutatud sordi nõuetele, ei tohi ületada:

aa)

eliitseemne tootmise puhul

i)	puhasliinide puhul

0,1 %

ii)

lihthübriidide puhul

—

isataim

0,1 %

—

emataim

0,2 %

bb)

sertifitseeritud seemne tootmise puhul

—

isataim

0,3 %

—

emataim

1,0 %

b)	isassteriilsus peab eliitseemne tootmisel olema vähemalt 99 % ja sertifitseeritud seemne tootmisel vähemalt 98 %. Isassteriilsuse taseme hindamisel kontrollitakse fertiilsete tolmukapeade puudumist õites.

Gossypium hirsutum’i ja Gossypium barbadense hübriidid

Gossypium hirsutum’i ja Gossypium barbadense emaliinide eliitseemet tootvate põllukultuuride minimaalne sordipuhtus peab olema nii ema- kui ka isaliini puhul 99,8 %, kui vähemalt 5 % seemet kandvate taimede emakasuudmed on õietolmu jaoks vastuvõtlikus asendis. Seemet kandva emaliini isassteriilsuse taseme hindamisel kontrollitakse steriilsete tolmukapeade olemasolu õites ja see ei tohi olla väiksem kui 99,9 %.

Gossypium hirsutum’i ja/või Gossypium barbadense hübriidsortide sertifitseeritud seemet tootvate põllukultuuride minimaalne sordipuhtus peab olema nii seemet tootva kui ka tolmleva emaliini puhul 99,5 %, kui vähemalt 5 % seemet kandvate taimede emakasuudmed on õietolmu jaoks vastuvõtlikus asendis. Seemet kandva emaliini isassteriilsuse taseme hindamisel kontrollitakse steriilsete tolmukapeade olemasolu õites ja see ei tohi olla väiksem kui 99,7 %.

4. Seemne kasulikkust vähendavate kahjulike organismide määr peab olema võimalikult madal. Glycine max’i puhul kohaldatakse seda tingimust organismide Pseudomonas syringae pv. glycinea, Diaporthe phaseolorum var. caulivora ja var. sojae, Phialophora gregata ja Phytophthora megasperma f.sp. glycinea suhtes.

5. Eespool nimetatud muude standardite või tingimuste täitmist kontrollitakse eliitseemne puhul ametlike põldtunnustamistega ning sertifitseeritud seemne puhul ametlike põldtunnustamistega või ametliku järelevalve all tehtud kontrollimisega. Kõnealuseid põldtunnustamisi korraldatakse vastavalt järgmistele tingimustele.

A.	Põllukultuuri seisund ja arenguetapp võimaldavad adekvaatset kontrolli.

Muude kui Helianthus annuus’e, Brassica napus’e, Gossypium hirsutum’i ja Gossypium barbadense hübriidide põllukultuuride puhul tuleb korraldada vähemalt üks põldtunnustamine.

Helianthus annuus’e hübriidide puhul tuleb korraldada vähemalt kaks põldtunnustamist.

Brassica napus’e hübriidide puhul tuleb korraldada vähemalt kolm põldtunnustamist: üks enne õitsemist, teine õitsemisaja alguses ja kolmas õitsemisaja lõpus.

Gossypium hirsutum’i ja/või Gossypium barbadense hübriidide puhul tuleb korraldada vähemalt kolm põldtunnustamist: üks õitsemisaja alguses, teine enne õitsemisaja lõppu ja kolmas õitsemisaja lõpus pärast tolmlevate ema- ja isataimede eemaldamist, kui see on asjakohane.

C.	Käesoleva lisa sätete järgimise kontrollimiseks vajalike põldtunnustatavate põlluosade suurus, arv ja jaotus määratakse kindlaks kooskõlas asjakohaste meetoditega.

II LISA

TINGIMUSED, MILLELE SEEMNED PEAVAD VASTAMA

I. ELIITSEEME JA SERTIFITSEERITUD SEEME

1. Seeme peab olema sordiehtne ja -puhas. Eriti allpool loetletud liikide seemned peavad vastama järgmistele muudele standarditele või tingimustele:

Liik ja kategooria

Minimaalne sordipuhtus

(%)

Arachis hypogaea:

—	eliitseeme

99,7

—	sertifitseeritud seeme

99,5

Brassica napus, välja arvatud hübriidid, välja arvatud üksnes söödas kasutatavad sordid, Brassica rapa, välja arvatud üksnes söödas kasutatavad sordid

—	eliitseeme

99,9

—	sertifitseeritud seeme

99,7

Brassica napus spp., välja arvatud hübriidid, välja arvatud üksnes söödas kasutatavad sordid, Brassica rapa, üksnes söödas kasutatavad sordid, Helianthus annuus, välja arvatud hübriidsordid ja nende komponendid, Sinapis alba:

—	eliitseeme

99,7

—	sertifitseeritud seeme

99,0

Glycine max:

—	eliitseeme

99,5

—	sertifitseeritud seeme

99,0

Linum usitatissimum:

—	eliitseeme

99,7

—	esimese põlvkonna sertifitseeritud seeme

98,0

—	teise ja kolmanda põlvkonna sertifitseeritud seeme

97,5

Papaver somniferum:

—	eliitseeme

99,0

—	sertifitseeritud seeme

98,0

Minimaalset sordipuhtust kontrollitakse peamiselt I lisas sätestatud tingimuste kohaselt korraldatava põldtunnustamise käigus.

2. Brassica napus’e hübriidide puhul, mis on toodetud isassteriilsust kasutades, peab seeme vastama punktides a–d sätestatud tingimustele ja standarditele.

a)	Seemne sordiehtsus ja -puhtus peavad olema piisavad ristamisel kasutatud sortide omaduste osas, sealhulgas isassteriilsuse või fertiilsuse taastamise osas.

Seemne minimaalne sordipuhtus peab olema järgmine:

—	eliitseeme, emataim	99,0 %
—	eliitseeme, isataim	99,9 %
—	sertifitseeritud seeme	90,0 %

Seeme sertifitseeritakse sertifitseeritud seemnena ainult juhul, kui võetakse nõuetekohaselt arvesse põldkatsete tulemusi, mis on korraldatud ametlikult võetud eliitseemne proovide ametliku järelkontrolli käigus ja sertifitseeritud seemnena sertifitseerimiseks esitatud seemne kasvuperioodil, et kontrollida, kas eliitseeme vastab ristamisel kasutatud sortide omaduste, sealhulgas isassteriilsuse osas sordiehtsuse kohta sätestatud tingimustele ning punktis b eliitseemne kohta sätestatud minimaalse sordipuhtuse standarditele.

Hübriidide eliitseemne puhul võib sordipuhtust hinnata sobilike biokeemiliste meetodite abil.

d)	Punktis b hübriidide sertifitseeritud seemne kohta sätestatud minimaalse sordipuhtuse standardite täitmist kontrollitakse ametlikult võetud proovide sobiliku osaga korraldatud ametliku järelkontrollimise teel. Kasutada võib sobilikke biokeemilisi meetodeid.

3. Kui I lisa lõike 3 punkti B alapunkti b taandes dd sätestatud tingimusi ei ole võimalik täita, tuleb täita järgmisi tingimusi: kui Helianthus annuus’e hübriidide sertifitseeritud seemne tootmisel on kasutatud isassteriilset emataime ja isataime, mis ei taasta isasfertiilsust, segatakse isassteriilse taime poolt toodetud seemned fertiilse taime poolt toodetud seemnega. Isassteriilsete taimede ja isasfertiilsete taimede suhe ei tohi olla suurem kui kaks ühele.

4. Seeme peab idanevuse, analüütilise puhtuse ja teiste taimeliikide seemnete sisalduse, kaasa arvatud Orobanche spp. seemnete sisalduse osas vastama järgmistele muudele standarditele või tingimustele.

Tabel:

Liik ja kategooria

Minimaalne idanevus

(puhta seemne %)

Analüütiline puhtus

Muude taimeliikide seemnete maksimumsisaldus III lisa 4. veerus täpsustatud kaaluga proovis

(kokku veeru kohta)

Orobanche seemneid käsitlevad tingimused

Minimaalne analüütiline puhtus

(massiprotsenti)

Muude taimeliikide seemnete maksimumsisaldus

(massiprotsenti)

Muud taimeliigid

Avena fatua, Avena sterilis

Cuscuta spp.

Raphanus raphanistrum

Rumex spp., välja arvatud Rumex acetosella

Alopecurus myosuroides

Lolium remotum

Arachis hypogaea

—

0 (c)

Brassica spp.

—	eliitseeme

0,3

—

0 (c) (d)

—	sertifitseeritud seeme

0,3

—

0 (c) (d)

Cannabis sativa

—

30 (b)

0 (c)

(e)

Carthamus tinctorius

—

0 (c)

(e)

Carum carvi

—

25 (b)

0 (c) (d)

Glycine max

—

0 (c)

Gossypium spp.

—

0 (c)

Helianthus annuus

—

0 (c)

Linum usitatissimum:

—

lina

—

0 (c) (d)

—

linaseeme

—

0 (c) (d)

Papaver somniferum

—

25 (b)

0 (c) (d)

Sinapis alba:

—	eliitseeme

0,3

—

0 (c) (d)

—	sertifitseeritud seeme

0,3

—

0 (c) (d)

Muud standardid või tingimused, mida kohaldatakse, kui neile viidatakse käesoleva lisa I jao punkti 4 alapunktis A esitatud tabelis:

a)	5. veerus kehtestatud seemnete maksimumkogus hõlmab ka 6.-11.veerus täpsustatud liikide seemneid;

b)	teiste taimeliikide seemnete üldarvu ei ole vaja kindlaks määrata, välja arvatud juhul, kui tekib kahtlus, kas 5. veerus sätestatud tingimused on täidetud;

c)	Cuscuta spp. seemnete arvu ei ole vaja kindlaks määrata, välja arvatud juhul, kui tekib kahtlus, kas 7. veerus sätestatud tingimused on täidetud;

d)	ühe Cuscuta ssp. seemne esinemist ettenähtud kaaluga proovis ei käsitata ebapuhtusena, kui kordusproovis ei ole ühtegi Cuscuta ssp. seemet;

e)	seemnetes ei leidu Orobance spp. seemneid; ühe Orobanche spp. seemne esinemist 100 g proovis ei käsitata siiski ebapuhtusena, kui teises, 200 g proovis ei ole ühtegi Orobanche ssp. seemet.

5. Seemne kasulikkust vähendavate kahjulike organismide määr peab olema võimalikult madal. Eelkõige peavad seemned vastama järgmistele muudele standarditele või tingimustele:

Tabel:

Liik	Kahjulikud organismid
	Kahjulike organismidega saastunud seemnete maksimumprotsent (veerus kokku)			Sclerotinia sclerotiorum (maksimaalne sklerootsiumide või nende osade arv III lisa 4. veerus täpsustatud kaaluga proovis)
	Botrytis spp.	Alternaria linicola, Phoma exigua var. linicola, Colletotrichum linicola, Fusarium spp.	Platyedra gossypiella
1	2	3	4	5
Brassica napus				10 (b)
Brassica rapa				5 (b)
Cannabis sativa	5
Gossypium spp.			1
Helianthus annuus	5			10 (b)
Linum usitatissimum	5	5 (a)
Sinapis alba				5 (b)

Muud standardid või tingimused, mida kohaldatakse, kui neile viidatakse käesoleva lisa I jao punkti 5 alapunktis A esitatud tabelis:

a)	Linum usitatissimum’i (hariliku lina) puhul ei tohi Phoma exigua var. linicola poolt saastatud seemnete arv olla suurem kui üks;

b)	Sclerotinia sclerotiorum’i sklerootsiumide või nende osade arvu ei ole vaja kindlaks määrata, välja arvatud juhul, kui tekib kahtlus, kas tabeli 5. veerus sätestatud tingimused on täidetud.

Glycine max’i suhtes kohaldatavad eristandardid või muud tingimused:

Pseudomonas syringae pv. Glycinea puhul ei tohi kõnealuse organismiga saastunud osaproovide arv proovis, mis koosneb vähemalt 5 000 seemnest partii kohta ja mis on jaotatud 5 osaprooviks, olla suurem kui 4.

Kui kahtlusalused kolooniad tehakse kindlaks kõigis viies osaproovis, võib eespool nimetatud standardite või tingimuste täitmist kontrollida asjakohaste biokeemiliste testide abil, mille puhul iga kahtlusaluste kolooniate osaproov on eraldi söötmel;

b)	Diaporthe phaseolorum var. phaseolorum’i puhul ei tohi saastunud seemnete arv ületada 15 %;

c)	kaasaegsete rahvusvaheliste katsemeetodite kohaselt määratletud inertse materjali massiprotsent ei tohi olla suurem kui 0,3.

Artikli 25 lõikes 2 osutatud korras võib liikmesriigid vabastada eespool nimetatud eristandardite või muude tingimuste täitmise kontrollimisest, välja arvatud juhul, kui varasema kogemuse põhjal tekib kahtlus, kas kõnealused standardid või tingimused on täidetud.

II. TARBESEEME

Tarbeseemne suhtes kohaldatakse II lisa I osas osutatud tingimusi, välja arvatud 1. jagu.

III LISA

PARTIIDE JA PROOVIDE KAAL

Liik	Partii maksimaalne kaal (tonnides)	Partiist võetava proovi miinimumkaal (grammides)	Proovi kaal II lisa I osa punkti 4 alapunkti A veergudes 5.–11. ning II lisa I osa punkti 5 alapunkti A veerus 5 sätestatud arvude kindlaksmääramiseks (grammides)
1	2	3	4
Arachis hypogaea	30	1 000	1 000
Brassica juncea	10	100	40
Brassica napus	10	200	100
Brassica nigra	10	100	40
Brassica rapa	10	200	70
Cannabis sativa	10	600	600
Carthamus tinctorius	25	900	900
Carum carvi	10	200	80
Glycine max	30	1 000	1 000
Gossypium spp.	25	1 000	1 000
Helianthus annuus	25	1 000	1 000
Linum usitatissimum	10	300	150
Papaver somniferum	10	50	10
Sinapis alba	10	400	200

Partii maksimaalset kaalu ei tohi ületada rohkem kui 5 % võrra.

”

(1) Viie sklerootsiumi või sklerootsiumi osa esinemist ettenähtud kaaluga proovis käsitletakse standarditele vastavana, kui teine sama kaaluga proov ei sisalda enamat kui nelja sklerootsiumi või sklerootsiumi osa.

Top

All