2.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 315/1

(1)

13. septembri 2005. aasta kirjaga (2) teatas Taani komisjonile Taani tonnaažimaksuga maksustamise korra muutmisest. Kõnealuse korra kohaldamise luba anti algselt 12. märtsi 2002. aasta otsusega (3) (juhtum N 563/01).

(2)

Kõnealune muudatus registreeriti teatatud riigiabina numbri N 469/05 all. Teatatud muudatus kehtestati 1. juuni 2005. aasta seadusega nr 408.

(3)

28. oktoobri 2005. aasta ning 19. mai 2006. aasta ja 29. augusti 2006. aasta kirjadega (4) palus komisjon Taani ametiasutustel esitada lisateavet, mis edastati nende 22. novembri 2005. aasta ning 30. juuni 2006. aasta ja 29. septembri 2006. aasta vastustes (5).

(4)

Komisjon otsustas 7. veebruari 2007. aasta otsusega algatada ametliku uurimismenetluse (edaspidi „menetluse algatamise otsus”) vastavalt nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (edaspidi „riigiabi menetluse määrus”)) (6) artikli 4 lõikele 4. Komisjon võttis 4. aprilli 2007. aasta otsusega vastu parandusotsuse, millega muudeti Taani ametiasutuste palvel menetluse algatamise otsust. Teade otsuse lühikokkuvõttega ning ametlikus keeles kirja terviktekst ja selle korrigeeritud versioon avaldati 19. juuni 2007. aasta Euroopa Liidu Teatajas C 135  (7).

(5)

7. märtsi 2007. aasta kirjas (8) esitas Taani oma märkused menetluse algatamise otsuse kohta. Vaid üks huvitatud isik esitas oma märkused 19. juuli 2007. aasta kirjas (9).

(6)

Teatatud meedet kirjeldati menetluse algatamise otsuses ja seda meenutatakse käesolevas jaos.

(7)

Kahe samasse kontserni kuuluva äriühingu vahelised tehingud tuleb teha sõltumatute osapoolte vahelise turuhinna põhimõtte kohaselt. Vastavalt sellele põhimõttele toimub samasse kontserni kuuluvate sidusettevõtjate vaheliste tehingute hindade turuhindadele vastavuse kontrollimine. Et maksuamet saaks kontrollida selle põhimõtte järgimist, peavad äriühingud esitama kõik vajalikud andmed oma tehingute kohta samasse kontserni kuuluvate sidusettevõtjatega.

(8)

1. juuni 2005. aasta seadusega nr 408 vabastati Taani tonnaažimaksuga maksustatud Taani laevandusettevõtjad (10) kohustusest esitada maksuhaldurile kõik vajalikud andmed oma finantstehingute kohta samasse kontserni kuuluvate välismaa äriühingutega.

(9)

Täpsemalt on kõnealuse seaduse artikli 1 lõikes 9 sätestatud, et „lõikeid 1–8 ei kohaldata nende äriühingute jt suhtes, kes deklareerivad tonnaažimaksu seaduse alusel välismaa juriidiliste isikute või alaliste üksustega tehtud kontrollitud tehingutelt saadud tulu (vrd lõike 1 punktid 2–4), kui sellistelt tehingutelt saadav tulu kajastatakse tonnaažimaksuga maksustatava tuluna”. Artiklis viidatud lõiked 1–8 sisalduvad maksuhaldusseaduse (12. augusti 2004. aasta seadustik 869, mida on viimati muudetud 22. detsembri 2004. aasta seaduse 1441 artikliga 1) artikli 3B lõikes 9. Need lõiked käsitlevad kõigi Taanis tegutsevate Taani äriühingute kahte järgmist põhikohustust:

(10)

Teatatud muudatused näevad tõepoolest ette tonnaažimaksuga maksustatud ettevõtjate vabastuse mõlemast kohustusest oma piiriüleste tehingute puhul, kuid need jäävad tonnaažimaksuga maksustatud ettevõtjate suhtes jõusse Taanis asuvate sidusettevõtjate vaheliste tehingute puhul.

(11)

Seepärast mõjutab teatatud meede 12. märtsi 2002. aasta esialgse otsuse (millega kiidetakse heaks Taani tonnaažimaksuga maksustamise kord) (11) jaos 2.11.1 osutatud „turuhinna põhimõtet”, sest see muudab tonnaažimaksust kasu saavate äriühingute kohustust esitada andmeid ja aruandeid oma piiriüleste tehingute kohta.

(12)

Vabastus teavitamise ja tõendite esitamise kohustusest kehtib ainult tonnaažimaksuga maksustatud äriühingute suhtes.

(13)

Tonnaažimaksuga maksustamise korda kirjeldatakse komisjoni 12. märtsi 2002. aasta otsuses, mis käsitleb juhtumit N 563/01, ja 7. veebruari 2007. aasta otsuses, mis käsitleb juhtumit N 469/05. Käesolevas jaos kirjeldatakse järgnevalt selle peamisi aspekte.

(14)

Kõikide abikõlblike tegevustega seotud tulu, mida maksustatakse vastavalt tonnaažimaksuga maksustamise korrale, on paušaalsumma, mis vastab iga aluse tonnaažimahutavuse alusel kindlaks määratud summade kogusummale, sõltumata laevandusettevõtja tegelikust kasumist:

(15)

Nii arvutatud tulu maksustatakse ettevõtte tulumaksu tavamääraga.

(16)

Alates 1. jaanuarist 2001 rakendunud korra võivad valida äriühingud, kes on Taani maksukohustuslased (kellel on Taanis kindel tegevuskoht) ja kes osutavad meretransporditeenuseid. Maksustamise korra võivad valida ka välismaa äriühingud, kes on Taanis registreeritud, sest nad on viinud oma tegevuskoha Taani. Maksustamise korda kohaldatakse ainult meretranspordialasest tegevusest teenitud tulu suhtes.

(17)

Laevandusettevõtjad võivad otsustada, kas valida kõnealune maksustamise kord või mitte. Valik tuleb teha hiljemalt tuludeklaratsiooni esitamisel aasta kohta, mil tonnaažimaksuga maksustamist kasutatakse esimest korda. Tonnaažimaksuga maksustamise korra valimise või sellest loobumise otsus on siduv kümme aastat. Taanis peavad samasse kontserni kuuluvad laevandusettevõtjad tegema tonnaažimaksuga maksustamise korra suhtes sama valiku. Kui laevandusettevõtja otsustab valida tonnaažimaksuga maksustamise korra, kohaldatakse kõnealust maksustamise korda tema kõikide aluste ja tegevuste suhtes, mis vastavad tingimustele.

(18)

Komisjonile teadaolevalt kohaldab Taani praegu meretranspordiettevõtjate suhtes lisaks tonnaažimaksuga maksustamise korrale veel ainult ühte kava: sellega vabastatakse laevaomanikud abikõlblike aluste pardal töötavate meremeeste tulumaksu ja sotsiaalmaksu tasumisest (nn DIS-kord) (12).

(19)

Nagu meenutatud 7. veebruari 2007. aasta otsuses, kohustusid Taani ametiasutused 14. veebruari 2006. aasta kirjas teatama kümne aasta jooksul uuesti teatatud muudatusest. Seega lõpeb vaatlusalune meede 2015. aasta lõpus.

(20)

Nagu meenutatud 7. veebruari 2007. aasta otsuses, märkisid Taani ametiasutused, et kõnealune muudatus ei tohiks mõjutada olemasoleva korra eelarvet. Kavandatud muudatusega üksikuid toetusi ei muudeta.

(21)

Otsuses uurimismenetluse algatamise kohta tõstatas komisjon kaks peamist teatatud meetmega seotud probleemi.

(22)

Komisjon meenutas, et abi sihtotstarbelise kasutamise meetmed on esmatähtsad tonnaažimaksuga maksustamise korra häireteta toimimise tagamisel.

(23)

Vaatlusaluse tõhusa abi sihtotstarbelise kasutamise meetme rakendamiseta võivad eelkõige muud kui meretranspordisektorid kas kõnealuses liikmesriigis või teistes riikides kasutada võimalust hoiduda kõnealuse liikmesriigi tonnaažimaksuga maksustatud sidusettevõtjatega teostatud kaubandustehingute abil kõrvale ettevõtte tulumaksust.

(24)

Komisjon kardab ka, et teates nimetatud abi sihtotstarbelise kasutamise meetme muutmine võib kaasa tuua olukorra, kus teistes riikides maksustatavad tegevused, mis seega ei kuulu maksustamisele Taani tonnaažimaksuga, saavad viimasest põhjendamatut kasu ebaõiglase hinnaga tehingute kaudu Taani tonnaažimaksuga maksustatud Taanis asuvate sidusettevõtjatega.

(25)

Komisjon märkis, et Taani maksuhaldur jätab siiski alles võimaluse teostada järelkontrolle kontsernisiseste tehingute üle, kuhu on kaasatud üksnes Taani tonnaažimaksuga maksustatud äriühingud.

(26)

15. märtsi 2007. aasta kirjas (14) reageerisid Taani ametiasutused menetluse algatamise otsusele, teatades, et neil ei ole rohkem märkusi ning seepärast viitavad nad vastustele, mis nad juba varem andsid 22. novembri 2005. aasta, 30. juuni 2006. aasta ja 29. septembri 2006. aasta kirjades.

(27)

22. novembri 2005. aasta kirjas on mainitud järgmist: „Teatatud kavaga ei kaasne riigiressursside üleandmist kasu saavatele äriühingutele. Tegemist on teavitamise ja tõendite esitamise nõude vähendamisega, millel ei ole eraldiseisvat majanduslikku väärtust. Seega ei kaasne teatatud meetmega mingeid täiendavaid rahalisi ega maksudest tulenevaid eeliseid jne varem komisjoni poolt heaks kiidetud kavadega võrreldes. Tonnaažimaksuga maksustatud laevandusettevõtjad peavad kõigi enda poolt kontrollitavate tehingute puhul järgima turuhinna põhimõtet. Teatatud kavaga seda ei muudeta. Kavas sisaldub vaid turuhinna põhimõtte järgimisega seotud dokumentatsiooni esitamise nõude vähendamine teatavate kontrollitud tehingute puhul.”

(28)

Taani ametiasutused märgivad oma 30. juuni 2006. aasta kirjas, et enne 1. juuni 2005. aasta seaduse 408 jõustumist kohaldatakse teavitamise ja tõendite esitamise kohustust üksnes sidusettevõtjate vaheliste piiriüleste tehingute suhtes. Kõnealuse seadusega laiendati seda kohustust tehingutele Taani tonnaažimaksuga maksustatud äriühingu ja ühe tonnaažimaksuga maksustamata Taani maksukohustuslasest sidusettevõtja vahel.

(29)

Seoses küsimusega, kas välisriigid, sealhulgas teised liikmesriigid peale Taani peaksid võtma enda kanda kõigi Taani tonnaažimaksuga maksustatud äriühingutega tehtud piiriüleste tehingute kontrollimise kohustuse, märkisid Taani ametiasutused oma 29. septembri 2006. aasta kirjas järgmist:

„Riigi maksuhalduri kohus on kontrollida oma riigi maksukohustuslastest ettevõtjate ja füüsiliste isikute kasumiaruandeid. Rahvusvahelistest kohustustest tulenevalt võib olla vajalik edastada teavet ka teistele riikidele kas spontaanselt või taotluse korral.

Liikmesriigi maksuhaldur peab saama ise otsustada, kuidas ta oma kontrollifunktsioone täidab. Taani maksuhalduri jaoks on esmatähtis see, et Taani maksutulu laekumine oleks tagatud olemasolevaid ressursse arvestades. See tähendab ka, et maksuhaldur keskendub oma kontrolli teostamisel loomulikult sellistele maksustatavatele üksustele, keda riskianalüüsi hinnangul tuleks lähemalt jälgida.

Kavandatava Taani tonnaažimaksuga maksustamise korra muudatusega ei kaasne selle olukorra muutust. See võib hoopis mõjutada Taani maksuhaldurite võimalusi vastata teiste riikide maksuhaldurite teabenõuetele.

Eriti seoses siirdehindadega võib pärast tehingu toimumist olla keeruline saada vajalikke tõendeid selle kohta, kas kontsernisisesed tehingud on toimunud kooskõlas turuhinna põhimõttega. Sageli ei ole hindamisel võrdluse aluseks olevad andmed täielikud. Seepärast on oluliselt kergem saada vajalikke andmeid kontsernisiseste tehingute toimumise ajal. Andmete esitamise kohustus on selge stiimul tagada pidevalt vajaliku tõendusmaterjali olemasolu, mille põhjal saab järeldada, et kontsernisisesed tehingud toimusid kooskõlas turuhinna põhimõttega.

Teatatud muudatuse tähtsus seisneb selles, et tonnaažimaksuga maksustatud äriühingud vabastatakse teavitamiskohustusest juhul, kui tehingud on toimunud kontserni kuuluvate välismaa äriühingutega. Vabastuse kohaselt ei kohaldata nende üksuste suhtes tõepoolest samasugust pideva tõendusmaterjali tagamise nõuet või teabe esitamise nõuet üldse, mille põhjal saab järeldada, et tehingud nende kontserni kuuluvate äriühingutega toimusid kooskõlas turuhinna põhimõttega. Teise riigi teabenõudele võib vastata tõendusmaterjalide olemasolu korral, näiteks kui äriühing arveldab tšekkidega. Kuid Taani maksuhaldurid ei saa nõuda uute tõendusmaterjalide esitamist üksnes teise riigi maksuhaldurite jaoks. Kui maksustatava üksuse suhtes ei kohaldata teavitamiskohustust, ei ole näiteks võimalik nõuda, et see üksus koostaks teise riigi jaoks võrdlusanalüüsi. Selles osas võib kõnealune vabastus olla kahjulik teistele riikidele.”

(30)

Samas 29. septembri 2006. aasta kirjas on seoses küsimusega, kas teatatud meetme kasutuselevõtt tagab piisava kaitse Taani tonnaažimaksuga maksustatud laevandusettevõtjate välisriigis asuvate sidusettevõtjate katsete vastu maksudest kõrvale hoiduda, märgitud järgmist:

„Et seda oleks võimalik tagada, tuleks kõiki tonnaažimaksuga maksustatud kontserni kuuluvaid välismaa äriühinguid omavaid üksusi vähemalt kord aastas kontrollida ning sellega seoses kontrollida kõiki kahe osapoole vahel toimunud tehinguid. Kuid see oleks täiesti ebareaalne. Taani maksuhaldurid peavad oma ressursse otstarbekalt kasutama ja püüdma optimeerida oma kontrollitegevust.

Kohaldatavad eeskirjad tõestavad seda, et on püütud luua võimalikult tugevat kaitset maksudest kõrvale hoidumise vastu. Teatatud muudatus ehk teavitamise ja tõendite esitamise kohustusest vabastamine nõrgestab seda kaitset vähesel määral. Seepärast tuli sellest ka komisjoni teavitada.”

(31)

Eespool nimetatud kirjaga teatasid Taani ametiasutused, et muudatus kahjustab veidi abi sihtotstarbelise kasutamise meedet, kuid samas täpsustab, et „veidi tähendab üksnes veidi”. Taani ametiasutused väidavad, et „kui teises piiriülese tehinguga seotud liikmesriigis kohaldatakse samuti tonnaažimaksuga maksustamise korda, ei oma see muudatus tähtsust. Probleemid võivad tekkida üksnes riikidega, kus sellist tonnaažimaksuga maksustamise korda ei rakendata. Kuid siin on oluline, kas riik ise on kehtestanud teavitamiskohustuse või ei ole ta pidanud oluliseks sellist kohustust oma maksukohustuslaste suhtes kohaldada.”

(32)

Küsimusele, kuidas põhjendada Taani tonnaažimaksuga maksustatud ja mitte maksustatud (kuid Taani tulumaksuga maksustavate) äriühingute ebavõrdset kohtlemist seoses teavitamise ja tõendite esitamise kohustusega, vastasid Taani ametiasutused, et spetsiaalne kasumiaruanne, mis kajastab maksude mahaarvestamise puudumist, tähendab, et teavitamise ja tõendite esitamise kohustus on vähem oluline tonnaažimaksuga maksustatud isikute puhul.

(33)

Ainult üks huvitatud isik – Taani Reederite Ühing (Danmarks Rederiforening) – reageeris menetluse algatamise otsuse lühikokkuvõtet sisaldava teate avaldamisele Euroopa Liidu Teatajas.

(34)

Taani Reederite Ühing meenutab oma 19. juuli 2007. aasta kirjas, (15) et Taani laevandusettevõtja peab endiselt tegutsema turuhinna tingimustel nii riigisiseste tonnaažimaksuga maksustatud tegevuste ja üldtegevuste vaheliste tehingute puhul kui ka välistehingute puhul samasse kontserni kuuluvate välismaa äriühingutega. Äriühing peab olema ka pidevalt võimeline esitama tõendeid kasutatud hindade kohta.

(35)

Taani Reederite Ühing rõhutab, et teatatud meetme alusel ei pea äriühingud esitama ette teavet välismaa sidusettevõtjatega teostatud tehingute kohta, vaid nad peavad seda tegema üksnes vastava taotluse korral.

(36)

Küsimuse kohta, kas äriühingute ebavõrdne kohtlemine seoses haldusmenetlustega on õiguspärane, märgib Taani Reederite Ühing, et komisjon ei tohiks kindlasti arvata, et teatavate äriühingute suhtes võib kohaldada tarbetut halduskoormust üksnes selleks, et neid kohelda võrdselt konkurentsis teiste äriühingutega, kelle puhul ametiasutused tunnevad, et kõnealuste menetluste rakendamine on vajalik.

(37)

Taani ei saatnud kommentaare Taani Reederite Ühingu esitatud märkuste kohta.

(38)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(39)

Tonnaažimaksuga maksustamise korda kohaldades annavad Taani ametiasutused riigiressursse kasutades eelise, alandades tulumaksu, mida kõnealune sektor peaks muidu maksma, soodustades seeläbi teatavaid ettevõtjaid, kuna meede on suunatud rahvusvahelisele laevandussektorile. Sellised toetused ähvardavad kahjustada konkurentsi ja võivad mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust, kuna selliseid laevandustegevusi teostatakse põhiliselt ülemaailmsel turul.

(40)

Komisjon leiab, et teatatud meede ei muuda kava liigitamist riigiabiks EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(41)

Sellega seoses on kõige olulisem küsimus kindlaks määrata, kas kavandatav meede muudaks komisjoni 12. märtsi 2002. aasta otsuses (16) antud hinnangut korra ühisturuga kokkusobivuse kohta.

(42)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c kohaselt võib ühisturuga kokkusobivaks pidada abi teatud majandustegevuse arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega, ning seega võib sellise abi suhtes mitte kohaldada riigiabi andmise üldist keeldu. Käesoleval juhul leiab komisjon, et teatatud meedet tuleb vaadelda EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c kohaselt.

(43)

Merendussektorile antavat abi tuleks eelkõige vaadelda seoses ühenduse 2004. aasta suunistega meretranspordile antava riigiabi kohta (17) (edaspidi „suunised”).

(44)

Nagu meenutatud menetluse algatamise otsuses, on tonnaažimaksuga maksustamise korra ühisturuga kokkusobivuse üks peamisi tingimusi selliste kordadega seotud abi sihtotstarbelise kasutamise meetmete rakendamine. Sellele tingimusele on nimelt viidatud suuniste jao 3.1 viimases lõigus, kus on märgitud, et „juhul, kui laevaomanikust ettevõtja tegeleb ka muu äritegevusega, on nõutav läbipaistev raamatupidamine, et vältida abi „üleloksumist” mereveondusega mitteseotud tegevustesse”.

(45)

Korra lahutamatuks osaks olevate abi sihtotstarbelise kasutamise meetmete eesmärk on tagada, et ei kõnealuses liikmesriigis ega üheski teises liikmesriigis või kolmandas riigis ei saaks maksustamise korrast kaudselt kasu ükski muu tegevus peale meretranspordi. Kui muudetud tonnaažimaksuga maksustamise korra tulemusel saavad Taani tonnaažimaksuga maksustamise korrast kasu merendusega mitteseotud tegevused, on küsitav korra ühisturuga kokkusobivus.

(46)

Üks peamisi abi sihtotstarbelise kasutamise meetmeid on tonnaažimaksuga maksustatud äriühingute ja nende võimalike kohalike või välismaa sidusettevõtjate (või kõnealuste äriühingute osade, mis on maksustatud ettevõtte tulumaksu tavamääraga) vaheliste kaubandustehingute kontroll, mis põhineb turuhinna põhimõttel.

(47)

Isegi kui Taani ametiasutused leiavad, et teavitamise ja tõendite esitamise nõue ei oma iseenesest mingit majanduslikku väärtust, on see tegelikult seotud finantstehingutega, mis on oma olemuselt majanduslikku laadi. Kaubandustehingutega seotud tõhusa abi sihtotstarbelise kasutamise meetme rakendamiseta võivad eelkõige meretranspordisektorist erinevad sektorid kas kõnealuses liikmesriigis või teistes riikides kasutada võimalust hoiduda kõnealuse liikmesriigi tonnaažimaksuga maksustatud sidusettevõtjaga teostatud kaubandustehingute abil kõrvale ettevõtte tulumaksust, mis ei ole põhjendatud ühistes huvides oleva õiguspärase eesmärgiga.

(48)

Lisaks sellele, kui abi sihtotstarbelise kasutamise meetmed osutuvad või võivad osutuda kas või osaliselt ebatõhusaks, leiab komisjon, et tonnaažimaksuga maksustamise kord võib luua võimaluse maksudest kõrvale hoidumiseks, mis kahjustab teisi liikmesriike või EMP riike.

(49)

Juba nendel põhjustel võib abi sihtotstarbelise kasutamise meetmete leevendamine kaubandustingimusi kahjulikult mõjutada määral, mis on vastuolus ühiste huvidega. Sellisel juhul on kõnealune maksustamise kord ühisturuga kokkusobimatu.

(50)

Lisaks saab komisjon aru, et Taani ametiasutused kavatsevad turuhinna põhimõttest lähtuva abi sihtotstarbelise kasutamise meetme abil jätkata kahe sidusettevõtja vaheliste tehingute kontrollimist, kui üks neist on maksustatud tonnaažimaksuga, kuid ainult juhul, kui mõlemad on Taani maksukohustuslased.

(51)

Järelikult, kuigi järelevalve teostamine tonnaažimaksuga maksustatud äriühingu siseriiklike tehingute üle jääks Taani maksuhaldurite kohustuseks, oleks tonnaažimaksuga maksustatud Taani äriühingu ja välismaa sidusettevõtja vaheliste piiriüleste tehingute kontrollimine asjaomase välisriigi ülesanne. Selle tulemuseks võib olla puudulik järelevalve rahvusvaheliste finantstehingute üle.

(52)

Selle tulemusel muudab teatatud meede komisjoni poolt 2002. aastal heaks kiidetud Taani tonnaažimaksuga maksustamise korda, (18) kuna see vabastab tonnaažimaksuga maksustatud äriühingud 2002. aastal kehtinud nõuetest. Teises liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna riigis Taani tonnaažimaksuga maksustatud ettevõtja sidusettevõtja võib muude kui mereveondusega seotud tegevuste teostamisel kergemini ära kasutada Taani tonnaažimaksu ja hoiduda kõrvale kõnealuse liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna riigi tavamääraga ettevõtte tulumaksu tasumisest. Taani tunnistab seda, kui ta märgib, et abi sihtotstarbelise kasutamise meedet leevendatakse „veidi”. Kuid kõigi sektori äriühingute suhtes tuleks kohaldada mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Taani ametiasutused eeldavad, et pettused ja maksudest kõrvale hoidumine kaubandustehingutes on harvaesinev, kuid isegi sel juhul on kontroll ilmselt vajalik selleks, et tagada korrektsus rahvusvaheliste tehingute teostamisel.

(53)

Komisjon leiab, et kontsernisiseste tehingutega seotud abi sihtotstarbelise kasutamise meede peaks kaitsma ühisturu moonutuste eest, mis tekivad võrdselt nii asjaomases liikmesriigis kui ka teistes liikmesriikides sidusettevõtjatele pakutavatest eelistest. Muidu kahjustaks maksudest kõrvale hoidumine tonnaažimaksuga maksustatud äriühingu kaudu tõsiselt ühisturu toimimist.

(54)

Seega leiab komisjon, et liikmesriik, kes on kasutusele võtnud tonnaažimaksuga maksustamise korra, peab kohtlema piiriüleseid kontsernisiseseid tehinguid (piiriüleseid tehinguid, millest võivad saada kasu sidusettevõtjad mis tahes teises liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna riigis) samaväärselt nagu tehinguid, millest saavad kasu liikmesriigi enda territooriumil asuvad äriühingud. Teisisõnu peab liikmesriik kontsernisiseste tehingutega seotud abi sihtotstarbelise kasutamise meetme rakendamisel kohaldama tonnaažimaksuga maksustatud äriühingute ja välismaa sidusettevõtjate vaheliste tehingute puhul samu nõudeid, mida kohalike tonnaažimaksuga maksustamata sidusettevõtjatega teostatud tehingute puhul.

(55)

Mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtete kohaselt peab tonnaažimaksu kohaldav liikmesriik kõnealuse abi sihtotstarbelise kasutamise meetme alusel kehtestama sama teavitamise ja tõendite esitamise kohustuse nii siseriiklike tehingute (see võib olla kahjulik sellele liikmesriigile) kui ka piiriüleste tehingute (see võib olla kahjulik teistele liikmesriikidele või Euroopa Majanduspiirkonna riikidele) suhtes. See teave on tõepoolest esmatähtis kontsernisiseste siirdehindade kasutamise kontrollimisel.

(56)

Leevendades kontrolli, mida Taani ametiasutused peavad teostama Taani tonnaažimaksuga maksustatud äriühingu ja tema välismaa sidusettevõtja vaheliste tehingute suhtes, rikub Taani mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Sellega paneb Taani vähemalt osa kohustusest kontrollida, kas süsteemi eesmärke täidetakse ja kas seeläbi kahjustatakse ühisturuga kokkusobivuse põhimõtet, teisele liikmesriigile ja Euroopa Majanduspiirkonna riigile, kus maksustatakse tonnaažimaksuga maksustamata asjaomast tehinguga seotud sidusettevõtjat.

(57)

Seepärast teeb komisjon järelduse, et teatatud meetme tulemuseks on abi sihtotstarbelise kasutamise meetme oluline nõrgenemine teises liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna riigis.

(58)

Lisaks sellele on komisjoni arvates põhjendamatu ainult kohalikke tonnaažimaksuga maksustamata sidusettevõtjaid omavate abisaajate ja ka välismaa sidusettevõtjaid omavate abisaajate ebavõrdne kohtlemine seoses teavitamise ja tõendite esitamise kohustusega. Seega kahjustab kõnealune meede põhjendamatult välismaa sidusettevõtjaid omavate äriühingute ja neid mitte omavate äriühingute vahelist konkurentsi.

(59)

Selle tulemusel mõjutab teatatud meede kaubandustingimusi kahjulikult määral, mis on vastuolus ühiste huvidega EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses, ja sellega rikutakse suuniste jao 3.1 viimases lõigus sisalduvaid nõudeid. Seepärast tuleb kõnealune meede lugeda ühisturuga kokkusobimatuks EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(60)

Kokkuvõttes leiab komisjon, et teatatud meede põhjustab ühiste huvide kahjustamist EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja peab seega Taani tonnaažimaksuga maksustamise korda ühisturuga kokkusobimatuks EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses,