31.7.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 203/1

---

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 704/2008,

15. juuli 2008,

protokolli sõlmimise kohta, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. augustist 2008 kuni 31. juulini 2012

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37 koostoimes artikli 300 lõikega 2 ja lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühendus ja Mauritaania Islamivabariik on sõlminud kalandusalase partnerluslepingu. Kõnealune leping, mis kiideti heaks nõukogu määrusega (EÜ) nr 1801/2006 (2) jõustus 5. detsembril 2006.

(2)	Ühendus ja Mauritaania Islamivabariik on pidanud läbirääkimisi ja parafeerinud protokolli, millega määratakse kindlaks partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. augustist 2008 kuni 31. juulini 2012.

(3)	Kõnealuse protokolli heakskiitmine on ühenduse huvides.

(4)	Kõnealune protokoll asendab eelmise, määrusega (EÜ) nr 1801/2006 heakskiidetud protokolli.

(5)	Tuleks määrata kindlaks kalapüügivõimaluste jagunemine liikmesriikide vahel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Ühenduse nimel kiidetakse heaks protokoll, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. augustist 2008 kuni 31. juulini 2012.

Protokolli tekst on lisatud käesolevale määrusele.

Artikkel 2

1.   Protokolliga kindlaksmääratud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel järgmiselt:

Püügiliik	GT või maksimaalne litsentside arv litsentseerimisperioodi kohta	Liikmesriik	GT, litsentside arv või aastane püügi ülemmäär liikmesriigi kohta
1. liik: vähilaadsete (v.a langustid ja krabid) püüdmiseks ettenähtud laevad	9 570 GT	Hispaania	7 313 GT
		Itaalia	1 371 GT
		Portugal	886 GT
2. liik: senegali merluusi traalerid ja põhjaõngejada kasutavad laevad	3 240 GT	Hispaania	3 240 GT
3. liik: põhjalähedaste kalade (v.a senegali merluus) püügiks ettenähtud laevad, mis kasutavad muid püügivahendeid kui traalnoot	1 162 GT	Hispaania	1 162 GT
4. liik: pelaagiliste traalnootadega külmutustraalerid põhjalähedaste kalade püügiks	375 GT	Kreeka	375 GT
5. liik: peajalgsed	13 950 GT 32 litsentsi	Hispaania	24 litsentsi
		Itaalia	4 litsentsi
		Portugal	1 litsents
		Kreeka	3 litsentsi
6. liik: langustid	300 GT	Portugal	300 GT
7. liik: tuunikülmutusseinerid	22 litsentsi	Hispaania	17 litsentsi
		Prantsusmaa	5 litsentsi
8. liik: tuunipüügi ritvõngelaevad ja triivõngejadaga laevad	22 litsentsi	Hispaania	18 litsentsi
		Prantsusmaa	4 litsentsi
9. liik: pelaagilisi traalnootasid kasutavad külmutustraalerid	17 litsentsi võrdlustonnaažiga 250 000 tonni
10. liik: krabipüük	300 GT	Hispaania	300 GT
11. liik: värske pelaagilise püügi laevad	aastane keskmine 15 000 GT kuus

2.   Vastavalt protokolli sätetele võib 11. liigi (värske pelaagilise püügi laevad) kasutamata püügivõimalusi kasutada 9. liigi (pelaagilisi traalnootasid kasutavad külmutustraalerid) puhul kuni 20 püügilitsentsi ulatuses kuus.

3.   9. liigi (pelaagilisi traalnootasid kasutavad külmutustraalerid) puhul edastab komisjon pärast aastase püügikava kättesaamist, kus on täpsustatud taotlused laevade kaupa, litsentsitaotlused Mauritaania ametiasutustele. Selle põhjal ja võttes arvesse 250 000 tonni suuruse võrdlustonnaaži kasutamist, teavitab komisjon asjaomaseid Mauritaania ametiasutusi kas ta kavatseb kasutada võrdlustonnaaži ületavat 50 000 tonni suurust täiendavat kvooti. Vajadusel palub ta asjaomastel ametiasutustel 50 000 tonni suurust täiendavat kvooti suurendada.

Aastases püügikavas esitatakse täpselt iga laeva tegevuskuud ja iga tegevuskuu hinnanguline püük. Protokolli kohaldamise esimesel aastal edastatakse püügikavad komisjonile hiljemalt 15. oktoobriks 2008. Alates 2009. aastast edastatakse püügikavad komisjonile hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks.

Juhul kui 9. liigi puhul (pelaagilisi traalnootasid kasutavad külmutustraalerid), ületavad püügilitsentside taotlused võrdlusperioodiks lubatud maksimaalse arvu, edastab komisjon Mauritaania ametiasutustele eelistatult nende laevade taotlused, mis on asjaomasele taotlusele eelnenud üheksa kuu jooksul püügilitsentsi kõige rohkem kasutanud.

4.   11. liigi puhul (värske pelaagilise püügi laevad) edastab komisjon püügilitsentside taotlused pärast aastase püügikava kättesaamist, kus on täpsustatud taotlused laevade kaupa. Püügikava esitatakse komisjonile hiljemalt eelneva aasta 1. detsembriks. Kavas on täpsustatud iga tegevuskuu kohta ettenähtud GT arv.

Kui keskmine aastane taotlus ületab 15 000 GT kuus, eraldatakse püügilitsentsid vastavalt esimeses lõigus osutatud püügikavadele.

Artikkel 3

1.   Kalapüügivõimalusi majandatakse kooskõlas nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) (3) artikliga 20.

2.   Kui artiklis 2 osutatud liikmesriikide püügilitsentsitaotlused ei ammenda protokolliga määratud kalapüügivõimalusi, võib komisjon võtta arvesse mis tahes teise liikmesriigi püügilitsentsitaotlusi.

Artikkel 4

Liikmesriigid, kelle laevad kalastavad käesoleva protokolli alusel, teevad komisjonile teatavaks kõikide Mauritaania kalastusvööndis püütud kalaliikide kogused vastavalt üksikasjalikule korrale, mis on ettenähtud komisjoni 14. märtsi 2001. aasta määruses (EÜ) nr 500/2001, millega sätestatakse ühenduse kalalaevade poolt kolmandate riikide vetes ja avamerel püütud saagi seiret käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2847/93 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (4).

Artikkel 5

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isikud, kes on volitatud protokollile alla kirjutama, et see ühenduse jaoks siduvaks muuta.

Artikkel 6

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  Arvamus on esitatud 10. juulil 2008 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  ELT L 343, 8.12.2006, lk 1.

(3)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 865/2007 (ELT L 192, 24.7.2007, lk 1).

(4)  EÜT L 73, 15.3.2001, lk 8.

---

PROTOKOLL

millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. augustist 2008 kuni 31. juulini 2012

Artikkel 1

Kohaldamise ajavahemik ja kalapüügivõimalused

1.   Alates 1. augustist 2008 neljaks aastaks lepingu artiklite 5 ja 6 kohaselt antavad kalapüügivõimalused on sätestatud käesolevale protokollile lisatud tabelis. Need võimalused on osa III lisas esitatud üldisest püügikoormusest, mille Mauritaania ametiasutused on kindlaks määranud kättesaadavate teaduslike soovituste põhjal ja mida perioodiliselt ajakohastatakse.

2.   Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 4 ja 5 kohaselt.

3.   Vastavalt lepingu artiklile 6 võivad Euroopa Ühenduse liikmesriigi lipu all sõitvad laevad Mauritaania kalastusvööndis kala püüda vaid tingimusel, et neile on käesoleva protokolli alusel ja selle lisades esitatud tingimustel väljastatud püügilitsents.

Artikkel 2

Rahaline toetus — maksekord

1.   Lepingu artikliga 7 ettenähtud rahaline toetus on 86 miljonit eurot esimesel aastal, 76 miljonit eurot teisel aastal, 73 miljonit eurot kolmandal aastal ja 70 miljonit eurot neljandal aastal (1). Osutatud summadest eraldab Mauritaania lepingu artikli 7 lõike 1 punktiga b riigi kalanduspoliitika rakendamiseks ettenähtud rahalist abi suurusjärgus 11 miljonit eurot esimesel aastal, 16 miljonit eurot teisel aastal, 18 miljonit eurot kolmandal aastal ja 20 miljonit eurot neljandal aastal, millest 1 miljon eurot aastas Arguin’i panga rahvuspargi toetuseks.

2.   9. liigi alla kuuluva pelaagilise püügi 250 000 tonni suuruse aastase üldtonnaaži ületamisel eraldab ühendus täiendava toetuse suurusjärgus 40 eurot püügitonni kohta.

3.   Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 4, 5, 6, 7, 9, 10 ja 13 kohaselt.

4.   Ühenduse rahaline toetus makstakse esimesel aastal hiljemalt 31. augustil 2008 ja järgmistel aastatel hiljemalt 1. augustil.

5.   Rahaline toetus kantakse Mauritaania Keskpangas avatud Mauritaania Islamivabariigi riigikassa (Trésor de la République islamique de Mauritanie) arvele, mille andmed ministeerium teatab.

6.   Käesoleva protokolli artikli 6 kohaselt otsustatakse kõnealuse toetuse ja Arguin’i panga rahvuspargi toetuse kasutamine Mauritaania finantsseaduse raames ja on seega Mauritaania ametiasutuste ainupädevuses.

Artikkel 3

Teaduskoostöö

1.   Lepinguosalised kohustuvad edendama Mauritaania kalastusvööndites vastutustundlikku kalapüüki säästva majandamise põhimõtte alusel.

2.   Käesoleva protokolli kehtivusajal teevad ühenduse ja Mauritaania ametiasutused koostööd teatavate küsimuste uurimiseks, mis hõlmavad Mauritaania kalastusvööndite varude seisundi arengut; selleks tuleb vastavalt lepingu artikli 4 lõikele 1 korraldada vähemalt kord aastas ühise teaduskomitee nõupidamine. Kummagi lepinguosalise taotlusel ja käesoleva protokolli raames väljendatud vajaduste korral võib kokku kutsuda muid kõnealuse teaduskomitee nõupidamisi.

3.   Ühise teaduskomitee järelduste ja parimate kättesaadavate teaduslike soovituste alusel peavad lepinguosalised lepingu artiklis 10 osutatud ühiskomitees nõu ning võtavad vajaduse korral ja vastastikusel kokkuleppel meetmeid kalavarude säästva majandamise tagamiseks.

4.   Ühise teaduskomitee volitused hõlmavad eelkõige järgmisi tegevusi:

a)	koostada iga-aastane teadusaruanne käesoleva lepingu esemeks oleva kalapüügi kohta;

b)	välja töötada iga-aastane programm, milles käsitletakse teaduslikke küsimusi kalavarude seisu ja ökosüsteemi arengu paremaks mõistmiseks, ja seda programmi ellu viia;

c)	uurida komitees ühehäälselt heakskiidetud menetlust järgides käesoleva lepingu teostamisel kerkivaid teaduslikke küsimusi;

d)	teostada muu hulgas ja vajaduse korral katsepüüki, et määrata kindlaks kalapüügivõimalused ja kasutusvõimalused, mis tagavad kalavarude ja ökosüsteemi säilimise.

Artikkel 4

Kalapüügivõimaluste läbivaatamine

1.   Käesoleva protokolli artiklis 1 osutatud kalapüügivõimalusi võib vastastikusel kokkuleppel suurendada, tingimusel et lepingu artikli 4 lõikes 1 osutatud ühise teaduskomitee järelduste kohaselt ei kahjustata sellega Mauritaania varude säästvat majandamist. Sellisel juhul suurendatakse käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 osutatud rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel. Euroopa Ühenduse makstava rahalise toetuse kogusumma ei tohi siiski olla üle kahe korra suurem käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 osutatud summast ning see peab jääma proportsionaalseks kalapüügivõimaluste suurendamisega.

2.   Kui lepinguosalised lepivad kokku käesoleva protokolli artikli 3 lõikes 3 esitatud meetmete võtmises, vähendades artiklis 1 osutatud kalapüügivõimalusi, vähendatakse rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel. Ilma et see piiraks käesoleva protokolli artikli 6 kohaldamist võib ühendus peatada selle rahalise toetuse maksmise juhul, kui käesolevas protokollis sätestatud ühtegi kalapüügivõimalust ei saa rakendada.

3.   Lepinguosalised võivad vastastikusel kokkuleppel vaadata üle ka kalapüügivõimaluste jaotuse eri laevakategooriate vahel, tingimusel et järgitakse teaduskomitee soovitusi nende kalavarude majandamise kohta, mida ümberjaotamine võib mõjutada. Kui kalapüügivõimaluste ümberjaotamisel on vaja rahalist toetust kohandada, lepivad lepinguosalised selles kokku.

4.   Lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud kalapüügivõimaluste muutmise üle otsustakse lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel lepingu artiklis 10 sätestatud ühiskomitees.

Artikkel 5

Katsepüük

1.   Lepinguosalised võivad tegeleda Mauritaania kalastusvööndis katsepüügiga, võttes arvesse lepingu artiklis 4 osutatud teaduskomitee arvamust. Sel eesmärgil ja ühe lepinguosalise taotlusel konsulteerivad nad teineteisega ning määravad iga juhtumi puhul eraldi kindlaks uued varud, tingimused ja muud asjakohased näitajad.

2.   Katsepüügi lubasid antakse uurimise eesmärgil kuni kuueks kuuks ja kooskõlas lepingu artikli 6 lõikega 2. Lubade suhtes kehtib tasu maksmise kohustus.

3.   Kui lepinguosalised leiavad, et katsepüük on andnud positiivseid tulemusi, võib ökosüsteemide ja mere elusressursside säilitamist silmas pidades anda ühenduse laevadele uusi kalapüügivõimalusi vastavalt käesoleva protokolli artiklis 4 sätestatud kokkuleppekorrale kuni käesoleva protokolli kehtivuse lõppemiseni ning sõltuvalt lubatavast püügikoormusest. Selle tulemusena suureneb rahaline toetus vastavalt artikli 4 sätetele.

4.   Katsepüüki teostatakse tihedas koostöös Mauritaania okeanograafia- ja kalandusuuringute instituudiga (instituut). Selleks võtab instituut vastu otsuse pardale võetavate teadlaste ja vaatlejate meeskonna koosseisu kohta, kelle kulud kannab laevaomanik. Katsepüügi tulemusena saadud andmeid kasutatakse instituudi aruandes, mis edastatakse ministeeriumile.

5.   Katsepüügi ajal väljapüütud saak kuulub laevaomanikule. Keelatud on püüda liike, mille suurus on reguleerimata või mille püüdmine, pardal hoidmine ja turustamine ei ole Mauritaania õiguse kohaselt lubatud.

6.   Kui lepinguosalised ei ole vastastikusel kokkuleppel otsustanud teisiti, lossitakse kogu katsepüügiga tegelevate laevade saak Mauritaanias.

Artikkel 6

Partnerluslepingu panus Mauritaania kalanduspoliitika rakendamisse

1.   Lepingu artikli 7 lõike 1 punktiga b ettenähtud rahaline toetus on käesoleva protokolli artikli 2 lõike 1 kohaselt 11 miljonit eurot esimesel aastal, 16 miljonit eurot teisel aastal, 18 miljonit eurot kolmandal aastal ja 20 miljonit eurot neljandal aastal. Kõnealune rahaline toetus aitab kaasa Mauritaania meremajanduse ja kalandussektori säästva arengu riikliku strateegia väljaarendamisele ja elluviimisele vastutustundliku ja säästva kalapüügi rakendamiseks Mauritaania vetes kooskõlas kalavarude säilitamise strateegiliste eesmärkidega, sektori parema integratsiooniga riigi majandusse, eelkõige alljärgnevas lõikes 3 osutatud sekkumisvaldkondade puhul, mille soovituslike näitajate loetelu on esitatud IV lisas ning on toeks ka Arguin’i panga rahvuspargile.

2.   Lõikes 1 osutatud rahalise toetuse kasutamise eest vastutab Mauritaania ning see põhineb lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel kindlaks määratud eesmärkidel ja nende saavutamiseks kavandatud ühe- ja mitmeaastastel programmidel ning näitajatel, mille järgi tulemust hinnata.

3.   Ilma et see piiraks lepinguosaliste poolt nende eesmärkide kindlaksmääramist ja kooskõlas Mauritaania meremajanduse ja kalandussektori säästva arengu riikliku strateegia praeguste prioriteetidega, ning et kindlustada sektori säästev ja vastutustundlik majandamine, on lepinguosalised otsustanud keskenduda

püügipiirkondade korraldamise ja rendi parema saamise raames järgmistele eesmärkidele:

—	püügipiirkondade korraldamise kavade elluviimine (kaheksajalad, krevetid jne),

—	kalandusalaste ja okeanograafiauuringute tõhustamine,

—	järelevalveameti tegevuse tõhustamine,

—	suutlikkuse kontroll ja ajakohastamine,

—	uute püügiliikide (sardiinid, anšoovised) väljaarendamine;

sektorit hõlmavate majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede raames järgmistele eesmärkidele:

—	infrastruktuuride ja sadamateenuste arendamine,

—	kvaliteedinäitajate muutmine nõuetele vastavateks ja nende edendamine, eelkõige kalatoodete tootmise terviseohutuse ning pädevate asutuste järelevalvesuutlikkuse parandamise osas,

—	sektorisse tehtavate erainvesteeringute edendamine, eelkõige tootmisseadmete ajakohastamise ja moderniseerimise abil, üldise konkurentsivõime näitajate ja oma suhteliste konkurentsieeliste edendamine,

—	väikesemahulise merekalapüügi, sisevetekalanduse ja vesiviljeluse arendamine;

merekeskkonna, elupaikade ja ranniku kaitse raames järgmistele eesmärkidele:

—	merekeskkonna ja vee-elupaikade säilitamine,

—	diagnoosivõimekuse suurendamine ja meresaaste vastase võitluse parandamine;

õigusliku ja institutsioonilise raamistiku raames järgmistele eesmärkidele:

—	kalandusministeeriumi ja selle haldusalas olevate asutuste institutsioonilise suutlikkuse tõhustamine,

—	kalandustegevust ja sektori õiguskeskkonda hõlmava olemasoleva õigusliku raamistiku parandamine.

Artikkel 7

Mauritaania kalanduspoliitika toetuse rakendamise tingimused

1.   Ilma et see piiraks käesoleva protokolli artikli 6 lõike 3 kohaldamist, lepivad Euroopa Ühendus ja Mauritaania lepingu artiklis 10 osutatud ühiskomitees IV lisas määratletud suuniste põhjal ja kohe pärast protokolli jõustumist kokku järgmises:

a)	ühe- ja mitmeaastased suunised, millest juhindutakse allpool esitatud artiklis 6 kindlaksmääratud Mauritaania kalanduspoliitika prioriteetide elluviimisel ja artikli 6 lõikes 3 sätestatud säästva ja vastutustundliku kalapüügi juurutamisel;

b)	ühe- ja mitmeaastased eesmärgid ning igal aastal saavutatud tulemuste hindamist võimaldavad kriteeriumid ja näitajad.

2.   Kõik muudatused neis suunistes, eesmärkides ning hindamiskriteeriumides ja -näitajates kiidavad lepinguosalised heaks ühiskomitees.

3.   Koos eesmärkide ja suunistega, mis on määratud kindlaks ja ellu viidud 31. juulini 2008 kehtinud protokolliga 2006/2008 edastatakse Euroopa Komisjonile igal aastal hiljemalt 1. märtsil kalendriaastat hõlmav mitmeaastane kava käesoleva protokolli sektori toetuseks.

Esimesel protokolli kohaldamise aastal teatab Mauritaania ühendusele käesoleva protokolli artikli 6 lõikes 1 sätestatud rahalise toetuse kasutamisest suuniste, eesmärkide ning hindamiskriteeriumide ja -näitajate heakskiitmise ajal ühiskomitees.

Sektorisisese toetuse puhul tehakse juunis kalendriaasta tulemusnäitajate saavutamise ühine vahekokkuvõte ning järgmise aasta jaanuaris tulemusnäitajate saavutamise ühine lõpparuanne. Lisaks edastab Mauritaania hiljemalt iga aasta 30. oktoobril järgmise aasta rahandusseadusega ettenähtud rahaeraldised.

4.   Kõnealuste ühiste aruannete jaoks edastab ministeerium komisjonile hiljemalt kuu enne ühise vahekokkuvõtte ja lõpparuande tegemist ajutise aruande ja aastase lõpparuande saavutatud tulemuste elluviimise kohta, samuti kõigi esinenud probleemide ning nende lahendamise ja ületamise kohta.

Komisjon jätab endale õiguse taotleda Mauritaania ametiasutustelt nimetatud tulemustega seotud lisateavet, et pidada lepingu artiklis 10 sätestatud ühiskomitee raames nõu Mauritaania ametiasutustega kavandatud eesmärkide saavutamist võimaldavate meetmete vastuvõtmiseks.

Artikkel 8

Ühenduse ettevõtjate majanduslik integratsioon Mauritaania kalandussektoriga

1.   Lepinguosalised kohustuvad edendama ühenduse ettevõtjate integreerimist kogu Mauritaania kalandusvaldkonda. Selle raames teostavad lepinguosalised 2008. aasta jooksul Mauritaania kalandussektorisse tehtud erainvesteeringutega seotud kohustuste objektiivseid hindamisi, eesmärgiga tuua esile suunised, mis võivad edendada investeeringuid, mille puhul arvestatakse lossimise infrastruktuuride arengut, tootmisvahendite muutmist nõuetele vastavaks ja tootmisvahendite ajakohastamist ning kalatoodete turustamisvaldkonna edendamist, samuti meetmed sektori õigusliku ja institutsionaalse raamistiku parandamiseks ja sektori konkurentsivõime tühistamiseks.

2.   Lepinguosalised otsustavad luua ühise töörühma, mis uuriks korrapäraselt Mauritaania kalandussektorisse tehtud erainvesteeringute edendamisega seotud küsimusi, eelkõige seda, kuidas lihtsustada Euroopa eraettevõtete jaoks tegevuse alustamist, Mauritaania ja Euroopa ettevõtjate ühisettevõtete tegevuse alustamist ning leida avaliku ja erasektori jaoks kohane partnerlus. Ühine töörühm võiks määrata kindlaks iga-aastase eritegevuskava ning jälgida ühisel kokkuleppel selle rakendamist, eelkõige partnerluslepingu alusel elluviidava Mauritaania kalanduspoliitika raames.

3.   Lepinguosalised otsustavad ühtlasi seada sisse iga-aastase kohtumise, mis toimub Mauritaania kalandussektori eraettevõtjate partnerlust edendava foorumi raames. Kõnealusele iga-aastasel foorumil on oodatud osalema Euroopa ja Mauritaania eraettevõtjad ning see toimub Mauritaanias.

4.   Värske kala sektori arendamiseks vähendab Mauritaania nendelt ühenduse ettevõtjatelt, kes lossivad Mauritaania sadamates (eelkõige kohalikule tööstusele müümiseks, nende toodete väärtuse suurendamiseks Mauritaanias või Mauritaania kalastusvööndis püütud saagi vedamiseks mööda maismaateid) nõutavate tasude suurust vastavalt käesoleva protokolli lisa 1 sätetele ja asjakohastele Mauritaania õigusaktidele.

Artikkel 9

Vaidlused — protokolli kohaldamise peatamine

1.   Käesoleva protokolli ja selle lisade sätete tõlgendamisel ja nende kohaldamisel tekkivate mis tahes erimeelsuste korral peavad lepinguosalised nõu lepingu artikliga 10 ettenähtud ühiskomitees, mis kutsutakse vajadusel kokku erakorraliselt.

2.   Protokolli kohaldamise võib ühe lepinguosalise algatusel peatada, kui lepinguosaliste vaheline vaidlus on tõsine ja lõike 1 kohaselt kokku kutsutud ühiskomitee nõupidamisel rahumeelset lahendust ei saavutatud.

3.   Protokolli kohaldamise peatamiseks peab huvitatud lepinguosaline teatama oma kavatsusest kirjalikult vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva.

4.   Erandina lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud peatamise menetlusest on ühendusel õigus protokolli kohaldamine viivitamata peatada, kui Mauritaania ei täida endale kalanduspoliitika rakendamise osas võetud kohustusi. Sellest peatamisest teatatakse viivitamata Mauritaania ametiasutustele.

5.   Kui protokolli kohaldamine peatatakse, jätkavad lepinguosalised neid lahutavas vaidluses kokkuleppelise lahenduse leidmiseks nõupidamisi. Lahenduse leidmisel jätkatakse protokolli kohaldamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel ajavahemiku võrra, millal protokoll oli peatatud.

Artikkel 10

Protokolli kohaldamise peatamine maksete tasumata jätmise tõttu

Kui ühendus ei tasu käesoleva protokolli artikliga 2 ettenähtud makseid, võib käesoleva protokolli artikli 4 sätteid arvestades käesoleva protokolli kohaldamise peatada järgmistel tingimustel:

a)	ministeerium saadab Euroopa Komisjonile teate makse mittelaekumise kohta. Komisjon viib läbi vastavad kontrollimenetlused ja tasub vajadusel makse hiljemalt 30 tööpäeva jooksul pärast teate kättesaamise kuupäeva;

b)	kui Mauritaania pädevad asutused ei ole punktis a sätestatud ajavahemiku jooksul makset või asjakohast selgitust makse puudumise kohta saanud, on neil õigus peatada protokolli kohaldamine. Sellest teavitavad nad viivitamata Euroopa Komisjoni;

c)	protokolli kohaldamine jätkub niipea, kui kõnealune makse on tasutud.

Artikkel 11

Siseriiklike õigusaktide kohaldamine

Ilma et see piiraks lepingu sätete kohaldamist, kohaldatakse käesoleva protokolli ja selle lisa alusel kala püüdvate laevade tegevuse, eelkõige lossimise, ümberlaadimise, sadamateenuste kasutamise, varude hankimise ja muu suhtes Mauritaanias kehtivaid õigus- ja haldusnorme.

Artikkel 12

Kestus

Käesolevat protokolli ja selle lisasid kohaldatakse nelja aasta jooksul alates 1. augustist 2008, juhul kui ei toimu artikli 13 kohast lõpetamist.

Artikkel 13

Lõpetamine

1.   Protokolli lõpetamise korral teatab huvitatud lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest protokoll lõpetada vähemalt kuus kuud enne asjaomase lõpetamise jõustumist.

2.   Eelmises lõikes osutatud teatise üleandmisega alustatakse lepinguosaliste vahelisi konsultatsioone.

Artikkel 14

Jõustumine

1.   Käesolev protokoll ja selle lisad jõustuvad kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele selleks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

2.   Neid kohaldatakse alates 1. augustist 2008 ajavahemikku 1. juuli 2006 kuni 31. juuli 2008 hõlmava protokolli ja selle lisade asemel.

---

(1)  Summale lisanduvad otse Mauritaaniale I lisa IV peatükis osutatud kontole kantavad I lisa III peatükis ettenähtud laevaomanike tasud, mille suurus on hinnanguliselt 15 miljonit eurot aastas.

Kümnenda Euroopa Arengufondi Mauritaania strateegiadokument, eeldades selle allkirjastamist, ja riiklik näidisprogramm sisaldavad muu hulgas kolme aasta jooksul alates 2009. aastast eraldatavat hinnanguliselt 40 miljoni euro suurust eelarvetoetust, juhul kui vajalikud tingimused seda võimaldavad. Kui kümnenda Euroopa Arengufondi, eelkõige selle kalanduspoliitika, vahekokkuvõte annab tunnistust programmi üldiselt positiivsetest tulemustest, võivad kõne alla tulla ka muudatused kümnenda Euroopa Arengufondi kavandatava assigneeringu suurendamises.

 

Kalapüügivõimaluste tabel

Püügiliik
	VÄHILAADSED			PÕHJALÄHEDANE PÜÜK			PEAJALGSED	PELAAGILINE PÜÜK
	1. liik: vähilaadsed (v.a langustid ja krabid)	10. liik: krabid	6. liik: langustid	2. liik: traalerid ja põhjaõngejada kasutavad laevad senegali merluusi püüdmiseks	3. liik: Põhjalähedane püük (v.a senegali merluus), muud püügivahendid kui traalnoot	4. liik: põhjatraalerid (v.a senegali merluus)	5. liik: peajalgsed	7. liik: tuuniseinerid	8. liik: tuunipüügi ritvõngelaevad ja triivõngejadaga laevad	9. liik: pelaagilisedkülmutustraalerid (1)	11. liik: Värske pelaagilise püügi laevad (1)
GTmaksimaalselt litsentseerimisperioodi kohta	9 570 GT	300 GT	300 GT	3 240 GT	1 162 GT	375 GT	13 950 GT 32 laeva	22 laeva	22 laeva	17 litsentsi	aastane keskmine 15 000 GT kuus

1. PÜÜGILIIK: VÄHILAADSETE (V. A LANGUSTID JA KRABID) PÜÜDMISEKS ETTENÄHTUD LAEVAD

1.   Kalastusvöönd

i) Põhja pool laiuskraadi 19° 21' N, väljaspool järgmiste punktidega piiratud vööndit:
20° 46,3' N	17° 03,0' W
20° 40,0' N	17° 07,5' W
20° 05,0' N	17° 07,5' W
19° 35,5' N	16° 47,0' W
19° 28,0' N	16° 45,0' W
19° 21,0' N	16° 45,0' W
ii) Lõuna pool laiuskraadi 19° 21′ N, lääne pool kuue miili lähtejoonest, (vt koordinaatide viitedokumenti II lisa 6. liites).
Kui krevetipüügi plaan vastu võetakse, võib käesoleva tsooni lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel üle vaadata.

2.   Lubatud püügivahend

Kreveti põhjatraalnoot ja teised selektiivsed vahendid.

Lepinguosalised viivad läbi tehnilisi katseid, et määrata kindlaks selektiivsed seadmed, ja eelkõige: (i) selektiivsed võrgud traalnootadele, (ii) muud selektiivsed vahendid peale traalnooda. Nende selektiivsete vahendite rakendamine peab toimuma enne 31. detsembrit 2009, pärast katsetulemuste teaduslikku, tehnilist ja majanduslikku hindamist.

Kahekordne traalipära on keelatud. Kahekordsest lõngast traalipära on keelatud. Kaitsepõlled on lubatud vastavalt Mauritaania kalanduskoodeksi artiklile 24.

3.   Lubatud väikseim võrgusilma suurus

50 mm

4.   Bioloogilise taastumise aeg

Kaks (2) kahekuulist (2) perioodi: mai, juuni ja september, oktoober.

Lepinguosalised võivad ühiskomitee raames saavutatud ühisel kokkuleppel kohandada, suurendada või vähendada eespool nimetatud bioloogilise taastumise perioodide kestust ning määrata kindlaks ruumilis-ajaliselt suletud alad, et kaitsta kudealasid ja noorkalade elualasid.

5.   Kaaspüük ja alammõõdud

Vastavalt Mauritaania õigusaktidele, vt VI peatükk ja I lisa 5. liide (kaaspüük) ning V peatüki punkt 5 ja I lisa 6. liide (alammõõdud)..

Juhul kui Mauritaania õigusaktidega ei ole teatavate liikide puhul kaaspüük ega alammõõdud ette nähtud, peavad lepinguosalised lubatud koguste määramiseks ühiskomitees nõu

6.   Lubatud tonnaaž/Tasud

	2008/2009	2009/2010	2010/2011	2011/2012
Lubatud tonnaaž (GT) litsentseerimisperioodil	9 570 GT	9 570 GT	9 570 GT	9 570 GT
Tasud eurodes GT kohta aastas	291	303	315	315

7.   Märkused

Tasud määratakse kindlaks protokolli kohaldamise nelja-aastaseks perioodiks.

Lossimist ja ümberlaadimist soodustatakse vastavalt protokollis ja lisas 1 sätestatule.

2. PÜÜGILIIK: SENEGALI MERLUUSI TRAALERID (1) JA PÕHJAÕNGEJADAGA LAEVAD

1.   Kalastusvöönd

1.1	i) Põhja pool laiuskraadi 19° 15,6’ N, lääne pool järgmisi punkte ühendavat joont:
	20° 46,3' N	17° 03,0' W
	20° 36,0' N	17° 11,0' W
	20° 36,0' N	17° 36,0' W
	20° 03,0' N	17° 36,0' W
	19° 45,7' N	17° 03,0' W
	19° 29,0' N	16° 51,5' W
	19° 15,6' N	16° 51,5' W
	19° 15,6' N	16° 49,6' W
	ii) Lõuna pool laiuskraadi 19° 15,60’ N kuni laiuskraadini 17° 50’ N, lääne pool 18 miili joonest, mille koordinaadid on arvutatud lähtuvalt kuue miili joonest, mille koordinaadid on II lisa 6. liites.
	iii) Lõuna pool laiuskraadi 17° 50,0’ N lääne pool 12 miili joonest, mille koordinaadid on arvutatud lähtuvalt kuue miili joonest, mille koordinaadid on II lisa 6. liites.
1.2	Peajalgsete püügi bioloogilise taastumise ajal on vöönditeks jaotamine järgmine:
	i) Cap Blanci ja Cap Timirisi vahel on keelutsoon määratletud järgmiste punktidega:
	20° 46,0' N	17° 03,0' W
	20° 46,0' N	17° 47,0' W
	20° 03,0' N	17° 47,0' W
	19° 47,0' N	17° 14,0' W
	19° 21,0' N	16° 55,0' W
	19° 15,6' N	16° 51,5' W
	19° 15,6' N	16° 49,6' W
	ii) Cap Timirisist lõuna poole (lõuna pool laiuskraadi 19° 15,60’ N) kuni Nouakchott’ini (17° 50’ N) on keelutsoon 18 miili joon, mille koordinaadid on arvutatud lähtuvalt kuue miili joonest, mille koordinaadid on II lisa 6. liites.
	iii) Nouakchott’ist lõuna poole (lõuna pool laiuskraadi 17° 50’ N) on keelutsoon 12 miili joon, mille koordinaadid on arvutatud lähtuvalt 6 miili joonest, mille koordinaadid on II lisa 6. liites.

2.   Lubatud püügivahend

— Põhjatraalnoot,

— merluusi põhjatraalnoot.

Kahekordne traalipära on keelatud.

Kahekordsest lõngast traalipära on keelatud.

3.   Lubatud väikseim võrgusilma suurus

70 mm traalnooda puhul.

4.   Bioloogilise taastumise aeg

Lepinguosalised lepivad ühiskomitee raames ja ühise teaduskomitee poolt heakskiidetud parimate kättesaadavate teaduslike soovituste alusel kokku kõige sobivama bioloogilise taastumise aja.

5.   Kaaspüük ja alammõõdud

Vastavalt Mauritaania õigusaktidele, vt VI peatükk ja I lisa 5. liide (kaaspüük) ning V peatüki punkt 5 ja I lisa 6. liide (alammõõdud).

Juhul kui Mauritaania õigusaktidega ei ole teatavate liikide puhul kaaspüük ega alammõõdud ette nähtud, peavad lepinguosalised lubatud koguste määramiseks ühiskomitees nõu.

6.   Lubatud tonnaaž/Tasud

	2008/2009	2009/2010	2010/2011	2011/2012
Lubatud tonnaaž (GT) litsentseerimisperioodil	3 240 GT	3 240 GT	3 240 GT	3 240 GT
Tasud eurodes GT kohta aastas	148	153	159	159

7.   Märkused

Tasud määratakse kindlaks protokolli kohaldamise nelja-aastaseks perioodiks.

1) See püügiliik ei hõlma külmutustraalereid.

Lossimist ja ümberlaadimist soodustatakse vastavalt protokollis ja lisas 1 sätestatule.

3. PÜÜGILIIK: PÕHJALÄHEDASTE KALADE (V. A SENEGALI MERLUUS) PÜÜGIKS ETTENÄHTUD LAEVAD, MIS KASUTAVAD MUID PÜÜGIVAHENDEID KUI TRAALNOOT

1.   Kalastusvöönd

1.1	i) Põhja pool laiuskraadi 19° 48,50’ N, alates kolmest meremiilist, mõõdetuna alates Cap Blanci–Cap Timirisi lähtejoonest.
	ii) Lõuna pool laiuskraadi 19° 48,50’ N kuni laiuskraadini 19° 21′ N, lääne pool pikkuskraadi 16° 45′ W.
	iii) Lõuna pool laiuskraadi 19° 21,00’ N, lääne pool kolme miili joonest, mille koordinaadid on arvutatud lähtuvalt kuue miili joonest, mille koordinaadid on II lisa 6. liites.
1.2	Peajalgsete püügi bioloogilise taastumise ajal on vöönditeks jaotamine järgmine:
	i) Cap Blanci ja Cap Timirisi vahel:
	20° 46,0' N	17° 03,0' W
	20° 46,0' N	17° 47,0' W
	20° 03,0' N	17° 47,0' W
	19° 47,0' N	17° 14,0' W
	19° 21,0' N	16° 55,0' W
	19° 15,6' N	16° 51,5' W
	19° 15,6' N	16° 49,6' W
	ii) Cap Timirisist lõuna pool (lõuna pool laiuskraadi 19° 15,60’ N) kuni Nouakchott’ini (17° 50’ N) on keelutsoon kolme miili joon, mille koordinaadid on arvutatud lähtuvalt kuue miili joonest, mille koordinaadid on II lisa 6. liites.
	iii) Nouakchott’ist lõuna poole (lõuna pool laiuskraadi 17° 50’ N) on keelutsoon kolme miili joon, mille koordinaadid on arvutatud lähtuvalt kuue miili joonest, mille koordinaadid on II lisa 6. liites.

2.   Lubatud püügivahend

— Õngejada;

— seisevvõrk suurima sügavusega 7 m ja suurima pikkusega 100 m. Polüamiidmonokiududest seisevvõrkude kasutamine on Mauritaania õigusaktide kohaselt keelatud;

— ridvata õng;

— mõrd;

— noot elussööda püügiks.

3.   Lubatud väikseim võrgusilma suurus

120 mm nakkevõrgu puhul;

20 mm elussöödaga püügi võrgu puhul;

4.   Kaaspüük ja alammõõdud

Vastavalt Mauritaania õigusaktidele, vt VI peatükk ja I lisa 5. liide (kaaspüük) ning V peatüki punkt 5 ja I lisa 6. liide (alammõõdud).

Juhul kui Mauritaania õigusaktidega ei ole teatavate liikide puhul kaaspüük ega alammõõdud ette nähtud, peavad lepinguosalised lubatud koguste määramiseks ühiskomitees nõu.

5.   Lubatud tonnaaž

	2008/2009	2009/2010	2010/2011	2011/2012
Lubatud tonnaaž (GT) litsentseerimisperioodil	1 162 GT	1 162 GT	1 162 GT	1 162 GT
Tasud eurodes GT kohta aastas	254	264	274	274

6.   Märkused

Tasud määratakse kindlaks protokolli kohaldamise nelja-aastaseks perioodiks.

Kasutatavast püügivahendite tüübist tuleks teatada litsentsi taotlemisel.

Nootade kasutamine on lubatud ainult õngejadas ja mõrrapüügil kasutatava elussööda püüdmisel.

Mõrdade kasutamine on lubatud kõige rohkem seitsmel laeval, millest igaühe mahutavus on alla 135 GT.

Lossimist ja ümberlaadimist soodustatakse vastavalt protokollis ja lisas 1 sätestatule.

Lepinguosalised lepivad ühiskomitee raames ja ühise teaduskomitee poolt heakskiidetud parimate kättesaadavate teaduslike soovituste alusel kokku kõige sobivama bioloogilise taastumise aja.

4. PÜÜGILIIK: PELAAGILISTE TRAALNOOTADEGA KÜLMUTUSTRAALERID PÕHJALÄHEDASTE KALADE PÜÜGIKS

1.   Kalastusvöönd

1.1	i) Põhja pool laiuskraadi 19° 15,60’ N, lääne pool järgmisi punkte ühendavat joont:
	20° 46,3' N	17° 03,0' W
	20° 36,0' N	17° 11,0' W
	20° 36,0' N	17° 36,0' W
	20° 03,0' N	17° 36,0' W
	19° 45,7' N	17° 03,0' W
	19° 29,0' N	16° 51,5' W
	19° 15,6' N	16° 51,5' W
	19° 15,6' N	16° 49,6' W
	ii) Lõuna pool laiuskraadi 19° 15,60’ N kuni laiuskraadini 17° 50’ N, lääne pool 18 miili joonest, mille koordinaadid on arvutatud lähtuvalt kuue miili joonest, mille koordinaadid on II lisa 6. liites.
	iii) Lõuna pool laiuskraadi 17° 50,00’ N lääne pool 12 miili joonest, mille koordinaadid on arvutatud lähtuvalt kuue miili joonest, mille koordinaadid on II lisa 6. liites.

2.   Lubatud püügivahend

— Traalnoot

Kahekordne traalipära on keelatud.

Kahekordsest lõngast traalipära on keelatud.

3.   Lubatud väikseim võrgusilma suurus

70 mm

4.   Bioloogilise taastumise aeg

Kaks (2) kahekuulist (2) perioodi: mai, juuni ja september, oktoober.

Lepinguosalised võivad ühiskomitee raames saavutatud ühisel kokkuleppel kohandada, suurendada või vähendada eespool nimetatud bioloogilise taastumise perioodide kestust ning määrata kindlaks ruumilis-ajaliselt suletud alad, et kaitsta kudealasid ja noorkalade elualasid.

5.   Kaaspüük ja alammõõdud

Vastavalt Mauritaania õigusaktidele, vt VI peatükk ja I lisa 5. liide (kaaspüük) ning V peatüki punkt 5 ja I lisa 6. liide (alammõõdud).

Juhul kui Mauritaania õigusaktidega ei ole teatavate liikide puhul kaaspüük ega alammõõdud ette nähtud, peavad lepinguosalised lubatud koguste määramiseks ühiskomitees nõu.

6.   Lubatud tonnaaž/Tasud

	2008/2009	2009/2010	2010/2011	2011/2012
Lubatud tonnaaž (GT) litsentseerimisperioodil	375 GT	375 GT	375 GT	375 GT
Tasud eurodes GT kohta aastas	156	163	169	169

7.   Märkused

Tasud määratakse kindlaks protokolli kohaldamise nelja-aastaseks perioodiks.

Lossimist ja ümberlaadimist soodustatakse vastavalt protokollis ja lisas 1 sätestatule.

5. PÜÜGILIIK: PEAJALGSED

1.   Kalastusvöönd

Põhja pool laiuskraadi 19° 15,60’ N, väljaspool järgmiste punktidega piiratud vööndit:
20° 46,3' N	17° 03,0' W
20° 40,0' N	17° 07,5' W
19° 57,0' N	17° 07,5' W
19° 28,2' N	16° 48,0' W
19° 18,5' N	16° 48,0' W
19° 18,5' N	16° 40,5' W
19° 15,6' N	16° 38,0' W
Lõuna pool laiuskraadi 19° 15,60’ N kuni laiuskraadini 17° 50’ N, lääne pool üheksa miili joonest, mõõdetuna alates kuue miili joonest, mille koordinaadid on II lisa 6. liites.
Lõuna pool laiuskraadi 19° 15,60’ N kuni laiuskraadini 17° 50’ N, lääne pool üheksa miili joonest, mõõdetuna alates kuue miili joonest, mille koordinaadid on II lisa 6. liites.

2.   Lubatud püügivahend

Põhjatraalnoot

Kahekordne traalipära on keelatud.

Kahekordsest lõngast traalipära on keelatud.

3.   Lubatud väikseim võrgusilma suurus

70 mm

4.   Bioloogilise taastumise aeg

Kaks (2) kahekuulist (2) perioodi: mai, juuni ja september, oktoober.

Lepinguosalised võivad ühiskomitee raames saavutatud ühisel kokkuleppel, parimate kättesaadavate teaduslike soovituste alusel kohandada, suurendada või vähendada eespool nimetatud bioloogilise taastumise perioodi kestust ning määrata kindlaks ruumilis-ajaliselt suletud alad, et kaitsta kudealasid ja noorkalade elualasid.

5.   Kaaspüük ja alammõõdud

Vastavalt Mauritaania õigusaktidele, vt VI peatükk ja I lisa 5. liide (kaaspüük) ning V peatüki punkt 5 ja I lisa 6. liide (alammõõdud).

Juhul kui Mauritaania õigusaktidega ei ole teatavate liikide puhul kaaspüük ega alammõõdud ette nähtud, peavad lepinguosalised lubatud koguste määramiseks ühiskomitees nõu.

6.   Lubatud tonnaaž/Tasud

	2008/2009	2009/2010	2010/2011	2011/2012
Lubatud tonnaaž (GT) litsentseerimisperioodil	13 950 GT	13 950 GT	13 950 GT	13 950 GT
Tasud eurodes GT kohta aastas	349	363	377	377

7.   Märkused

Tasud määratakse kindlaks protokolli kohaldamise nelja-aastaseks perioodiks.

Lossimist ja ümberlaadimist soodustatakse vastavalt protokollis ja lisas 1 sätestatule.

6. PÜÜGILIIK: LANGUSTID

1.   Kalastusvöönd

1.1 Põhja pool laiuskraadi 19° 21′ N, 20 meremiili mõõdetuna alates Cap Blanci–Cap Timirisi lähtejoonest.

1.2 Lõuna pool laiuskraadi 19° 21′ N, 15 miili, mille koordinaadid on arvutatud lähtuvalt kuue miili joonest, mille koordinaadid on II lisa 6. liites.

2.   Lubatud püügivahend

Lõksud

3.   Lubatud väikseim võrgusilma suurus

60 mm võrk.

4.   Bioloogilise taastumise aeg

Kaks (2) kahekuulist (2) perioodi: mai, juuni ja september, oktoober.

Lepinguosalised võivad ühiskomitee raames saavutatud ühisel kokkuleppel eespool nimetatud bioloogilise taastumise perioodi kestust kohandada, suurendada või vähendada.

5.   Kaaspüük ja alammõõdud

Vastavalt Mauritaania õigusaktidele, vt VI peatükk ja I lisa 5. liide (kaaspüük) ning V peatüki punkt 5 ja I lisa 6. liide (alammõõdud).

Juhul kui Mauritaania õigusaktidega ei ole teatavate liikide puhul kaaspüük ega alammõõdud ette nähtud, peavad lepinguosalised lubatud koguste määramiseks ühiskomitees nõu.

6.   Lubatud tonnaaž/Tasud

	2008/2009	2009/2010	2010/2011	2011/2012
Lubatud tonnaaž (GT) litsentseerimisperioodil	300 GT	300 GT	300 GT	300 GT
Tasud eurodes GT kohta aastas	283	294	305	305

7.   Märkused

Tasud määratakse kindlaks protokolli kohaldamise nelja-aastaseks perioodiks.

Lossimist soodustatakse vastavalt protokollis ja lisas 1 sätestatule.

7. PÜÜGILIIK: TUUNIKÜLMUTUSSEINERID

1.   Kalastusvöönd

1.1 Põhja pool laiuskraadi 19° 21′ N, 30 meremiili, mõõdetuna alates Cap Blanci–Cap Timirisi lähtejoonest.

1.2 Lõuna pool laiuskraadi 19° 21′ N, 30 miili, mõõdetuna alates kuue miili joonest, mille koordinaadid on II lisa 6. liites.

2.   Lubatud püügivahend

Seinnoot

3.   Lubatud väikseim võrgusilma suurus

Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) soovitatud standard.

4.   Kaaspüük ja alammõõdud

Vastavalt Mauritaania õigusaktidele, vt VI peatükk ja I lisa 5. liide (kaaspüük) ning V peatüki punkt 5 ja I lisa 6. liide (alammõõdud).

Juhul kui Mauritaania õigusaktidega ei ole teatavate liikide puhul kaaspüük ega alammõõdud ette nähtud, peavad lepinguosalised lubatud koguste määramiseks ühiskomitees nõu.

5.   Lubatud tonnaaž/Tasud

Tasu püütud tonni eest	35 eurot
Püügiloaga laevade arv	22
Ettemaks EUR/laeva kohta aastas	1 750 eurot

6.   Märkused

Tasud määratakse kindlaks protokolli kohaldamise nelja-aastaseks perioodiks.

Lossimist ja ümberlaadimist soodustatakse vastavalt protokollis ja lisas 1 sätestatule.

8. PÜÜGILIIK: TUUNIPÜÜGI-RITVÕNGELAEVAD JA TRIIVÕNGEJADAGA LAEVAD

1.   Kalastusvöönd

Triivõngejadaga laevade puhul kohaldatakse sama vööndit kui 7. liigi tuunipüügiseinerite puhul.

Tuunipüügi-ritvõngelaevade puhul kohaldatakse järgmist vööndit:

1.1 Põhja pool laiuskraadi 19° 21′ N, 15 meremiili, mõõdetuna alates Cap Blanci–Cap Timirisi lähtejoonest.

1.2 Lõuna pool laiuskraadi 19° 21′ N, 12 miili, mille koordinaadid on arvutatud lähtuvalt kuue miili joonest, mille koordinaadid on II lisa 6. liites.

Lubatud vöönd elussöödaga püügiks:

— põhja pool laiuskraadi 19° 48,50’ N, 3 meremiili Cap Blanci–Cap Timirisi lähtejoonest;

— lõuna pool laiuskraadi 19° 48,5’ N kuni laiuskraadini 19° 21′ N, lääne pool pikkuskraadi 16° 45′ W;

— Lõuna pool laiuskraadi 19° 21,00’ N, lääne pool kolme miili joonest, mille koordinaadid on arvutatud lähtuvalt kuue miili joonest, mille koordinaadid on II lisa 6. liites.

2.   Lubatud püügivahend

Ritvõnged ja triivõngejadad

3.   Kaaspüük ja alammõõdud

Vastavalt Mauritaania õigusaktidele, vt VI peatükk ja I lisa 5. liide (kaaspüük) ning V peatüki punkt 5 ja I lisa 6. liide (alammõõdud).

Juhul kui Mauritaania õigusaktidega ei ole teatavate liikide puhul kaaspüük ega alammõõdud ette nähtud, peavad lepinguosalised lubatud koguste määramiseks ühiskomitees nõu.

4.   Lubatud tonnaaž/Tasud

Püügiloaga laevade arv	22
Ritvõngelaevad — tasu püütud tonni eest	25 eurot
Triivõngejadaga laevad — tasu püütud tonni eest	35 eurot
Ettemaks EUR/laeva kohta aastas	2 500 eurot ritvõngelaevadel 3 500 eurot triivõngejadaga laevadel

5.   Märkused

Tasud määratakse kindlaks protokolli kohaldamise nelja-aastaseks perioodiks.

1) Väikseim lubatud silmasuurus elussöödaga püügil: 16 mm. Elussöödaga püük on piiratud ühiskomitee poolt kindlaks määratud päevade arvuga kuus. Püügitegevuse alustamisest ja lõpetamisest tuleb teatada järelevalveametile.

2) Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) ja ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) asjaomaste soovituste kohaselt on hiidhai (Cetorhinus maximus), mõrtsukhai (Carcharodon carcharias), harilik liivhai (Carcharias taurus) ja supi nugishai (Galeorhinus galeus) püük keelatud.

3) Vastavalt ICCAT soovitustele 04–10 ja 05–05 püütud haide säilitamise kohta seoses ICCAT hallatava püügiga.

4) Lossimist ja ümberlaadimist soodustatakse vastavalt protokollis ja lisas 1 sätestatule.

5) Lepinguosalised lepivad kokku praktilised tingimused võimaldamaks selle püügiliigi puhul püüda või koguda nende laevade tegevuseks vajalikku elussööta. Juhul kui need tegevused toimuvad tundlikes piirkondades või ebatavaliste vahenditega, määratakse tingimused kindlaks Mauritaania okeanograafia- ja kalandusuuringute instituudi soovituste alusel ja kooskõlas järelevalveametiga.

9. PÜÜGILIIK: PELAAGILISI TRAALNOOTASID KASUTAVAD KÜLMUTUSTRAALERID

1.   Kalastusvöönd

i) Põhja pool laiuskraadi 19° 21' N, väljaspool järgmiste punktidega piiratud vööndit:
20° 46,3' N	17° 03,0' W
20° 36,0' N	17° 11,0' W
20° 36,0' N	17° 24,1' W
19° 57,0' N	17° 24,1' W
19° 45,7' N	17° 03,0' W
19° 29,0' N	16° 51,5' W
19° 21,0' N	16° 45,0' W
ii) Lõuna pool laiuskraadi 19° 21′ N kuni laiuskraadini 17° 50′ N: alates 13 meremiilist mõõdetuna kuue miili joonest. mille koordinaadid on II lisa 6. liites.
iii) Lõuna pool laiuskraadi 17° 50,0’ N kuni laiuskraadini 16° 40’ N, lääne pool üheksa miili joonest, mille koordinaadid on arvutatud lähtuvalt kuue miili joonest, mille koordinaadid on II lisa 6. liites.

2.   Lubatud püügivahend

Pelaagiline traalnoot

Pelaagilise või poolpelaagilise traaleri kotti võib kaitsta minimaalselt 400 mm suuruse venitatud silmaga võrkkattega ja vähemalt 1,5 meetri suuruste vahedega kaitserõngastega, välja arvatud traali taha paigutatud kaitserõngas, mis peab olema vähemalt 2 meetri kaugusel koti avast. Koti tugevdamine või kahekordistamine kõigi muude vahenditega on keelatud ning traal ei tohi mingil juhul püüda muid liike peale lubatud väikeste pelaagiliste liikide.

3.   Lubatud väikseim võrgusilma suurus

40 mm

4.   Kaaspüük ja alammõõdud

Vastavalt Mauritaania õigusaktidele, vt VI peatükk ja I lisa 5. liide (kaaspüük) ning V peatüki punkt 5 ja I lisa 6. liide (alammõõdud).

Juhul kui Mauritaania õigusaktidega ei ole teatavate liikide puhul kaaspüük ega alammõõdud ette nähtud, peavad lepinguosalised lubatud koguste määramiseks ühiskomitees nõu.

Vt V peatüki punkt 5 ja I lisa 7. liide (pelaagiliste väikeliikide ümberarvestuse näitajad).

5.   Lubatud tonnaaž/Tasud

Üheaegse püügiloaga laevade arv	17
Tasud EUR/GT kuus	2008/2009	2009/2010	2010/2011	2011/2012
Laevad, mille tonnaaž (GT) on väiksem kui 5 000 GT või sellega võrdne	8,2	8,3	8,4	8,5
Laevad, mille tonnaaž (GT) on 5 000 GT või suurem kuid väiksem kui 7 000 GT	7,2	7,3	7,4	7,5
Laevad, mille tonnaaž (GT) on 7 000 GT või suurem kuid väiksem kui 9 500 GT	6,2	6,3	6,4	6,5
Eespool osutatud litsentside alusel kalastavate külmutustraalerite lubatava kogupüügi ülempiir on 250 000 tonni aastas, protokollis ja selles lisades ette nähtud sätete alusel on siiski võimalik seda kvooti ületada.

6.   Märkused

11. liigi kasutamata püügivõimalusi võib kasutada 9. liigi puhul kuni 20 litsentsi ulatuses kuus.

Tasud määratakse kindlaks protokolli kohaldamise nelja-aastaseks perioodiks.

Lossimist ja ümberlaadimist soodustatakse vastavalt protokollis ja lisas 1 sätestatule.

10. PÜÜGILIIK: KRABIPÜÜK

1.   Kalastusvöönd

i) Põhja pool laiuskraadi 19° 15,60 N, lääne pool järgmisi punkte ühendavat joont:
20° 46,3' N	17° 03,0' W
20° 36,0' N	17° 11,0' W
20° 36,0' N	17° 36,0' W
20° 03,0' N	17° 36,0' W
19° 45,7' N	17° 03,0' W
19° 29,0' N	16° 51,5' W
19° 15,6' N	16° 51,5' W
19° 15,6' N	16° 49,6' W
ii) Lõuna pool laiuskraadi 19° 15,60’ N kuni laiuskraadini 17° 50’ N, lääne pool 18 miili joonest, mõõdetuna alates kuue miili joonest, mille koordinaadid on II lisa 6. liites.
iii) Lõuna pool laiuskraadi 17° 50’ N, lääne pool 12 miili joonest, mõõdetuna alates kuue miili joonest, mille koordinaadid on II lisa 6. liites.

2.   Lubatud püügivahend

Krabilõksud

3.   Lubatud väikseim võrgusilma suurus

60 mm võrk.

4.   Bioloogilise taastumise aeg

Kaks (2) kahekuulist (2) perioodi: mai, juuni ja september, oktoober.

Lepinguosalised võivad ühiskomitee raames saavutatud ühisel kokkuleppel, parimate kättesaadavate teaduslike soovituste alusel kohandada, suurendada või vähendada eespool nimetatud bioloogilise taastumise aega ning määrata kindlaks ruumilis-ajaliselt suletud alad, et kaitsta kudealasid ja noorkalade elualasid.

5.   Kaaspüük ja alammõõdud

Vastavalt Mauritaania õigusaktidele, vt VI peatükk ja I lisa 5. liide (kaaspüük) ning V peatüki punkt 5 ja I lisa 6. liide (alammõõdud).

Juhul kui Mauritaania õigusaktidega ei ole teatavate liikide puhul kaaspüük ega alammõõdud ette nähtud, peavad lepinguosalised lubatud koguste määramiseks ühiskomitees nõu.

6.   Lubatud tonnaaž/Tasud

	2008/2009	2009/2010	2010/2011	2011/2012
Lubatud tonnaaž (GT) litsentseerimisperioodil	300 GT	300 GT	300 GT	300 GT
Tasud eurodes GT kohta aastas	283	294	305	305

7.   Märkused

Tasud määratakse kindlaks protokolli kohaldamise nelja-aastaseks perioodiks.

Lossimist ja ümberlaadimist soodustatakse vastavalt protokollis ja lisas 1 sätestatule.

11. PÜÜGILIIK: VÄRSKE PELAAGILISE PÜÜGI LAEVAD

1.   Kalastusvöönd

i) Põhja pool laiuskraadi 19° 21’ N, väljaspool järgmiste punktidega piiratud vööndit:
20° 46,3' N	17° 03,0' W
20° 36,0' N	17° 11,0' W
20° 36,0' N	17° 24,1' W
19° 57,0' N	17° 24,1' W
19° 45,7' N	17° 03,0' W
19° 29,0' N	16° 51,5' W
19° 21,0' N	16° 45,0' W
ii) Lõuna pool laiuskraadi 19° 21’ N kuni laiuskraadini 17° 50’ N, 13 miili kaugusel kuue miili joonest, mille koordinaadid on II lisa 6. liites.
iii) Lõuna pool laiuskraadi 17° 50’ N kuni laiuskraadini 16° 04’ N, 12 miili kaugusel kuue miili joonest, mille koordinaadid on II lisa 6. liites.

2.   Lubatud püügivahend

Pelaagiline traalnoot ja tööstusliku püügi seinnoot.

Pelaagilise või poolpelaagilise traaleri kotti võib kaitsta minimaalselt 400 mm suuruse venitatud silmaga võrkkattega ja vähemalt 1,5 meetri suuruste vahedega kaitserõngastega, välja arvatud traali taha paigutatud kaitserõngas, mis peab olema vähemalt 2 meetri kaugusel koti avast. Koti tugevdamine või kahekordistamine kõigi muude vahenditega on keelatud ning traal ei tohi mingil juhul püüda muid liike peale lubatud väikeste pelaagiliste liikide.

3.   Lubatud väikseim võrgusilma suurus

40 mm traaleritel ja 20 mm seineritel.

4.   Kaaspüük ja alammõõdud

Vastavalt Mauritaania õigusaktidele, vt VI peatükk ja I lisa 5. liide (kaaspüük) ning V peatüki punkt 5 ja I lisa 6. liide (alammõõdud).

Juhul kui Mauritaania õigusaktidega ei ole teatavate liikide puhul kaaspüük ega alammõõdud ette nähtud, peavad lepinguosalised lubatud koguste määramiseks ühiskomitees nõu.

Vt V peatüki punkt 5 ja I lisa 7. liide (pelaagiliste väikeliikide ümberarvestuse näitajad).

5.   Lubatud tonnaaž/Tasud

Lubatud tonnaaž	Aastane keskmine 15 000 GT kuus, võrdub 3 kuuajalise litsentsiga 9. liigi pelaagilise püügi külmutustraaleritele.
	Aastase keskmise arvutamine kuude kaupa tähendab, et ühe kuu keskmine kasutamine protokolli aasta jooksul vastab siin esitatud arvule, võimaldades ühe kuu jooksul kasutamata koguste edasikandmist järgmisele kuule.
	2008/2009	2009/2010	2010/2011	2011/2012
Tasud EUR/GT kuus	7,2	7,3	7,4	7,5

6.   Märkused

11. liigi kasutamata püügivõimalusi võib kasutada 9. liigi puhul kuni 20 litsentsi ulatuses kuus.

Tasud määratakse kindlaks protokolli kohaldamise nelja-aastaseks perioodiks.

Värske pelaagilise püügi laevade püügikogused ei ole piiratud.

Üleminekusätted lisas 1 sätestatud meremeeste töölevõtul (XV peatükk, punkt 6).

Lossimist ja ümberlaadimist soodustatakse vastavalt protokollis ja lisas 1 sätestatule.

---

(1)  11. liigi kasutamata püügivõimalusi võib kasutada 9. liigi puhul kuni 20 litsentsi ulatuses kuus.

I LISA

ÜHENDUSE LAEVADE KALAPÜÜGITINGIMUSED MAURITAANIA KALASTUSVÖÖNDIS

I PEATÜKK

Litsentsi taotlemiseks vajalikud dokumendid

1.   Komisjon esitab oma delegatsiooni kaudu ministeeriumile iga laeva esimese litsentsitaotluse korral käesoleva lisa 1. liites esitatud näidisele vastava, nõuetekohaselt täidetud litsentsitaotluse. Andmed nagu laeva nimi, tonnaaž (GT), väline registrinumber, raadiokutsung, masina võimsus, kogupikkus ja kodusadam, peavad vastama ühenduse kalalaevade registri andmetele.

2.   Esimese litsentsitaotluse korral lisab laevaomanik taotlusele:

—	liikmesriigi poolt kinnitatud rahvusvahelise mõõtekirja koopia, milles on esitatud laeva GTdes väljendatud tonnaaž;

—	laeva külgvaate hiljutise, liikmesriigi pädevate ametiasutuste poolt kinnitatud värvifoto, millel on näha laeva seisund taotluse esitamise ajal. Selle foto suurus peab olema vähemalt 15 x 10 cm;

—	nõutavad dokumendid laeva registreerimiseks Mauritaania riiklikus laevade registris. Kõnealuse registreerimise puhul ei tule registreerimistasusid maksta. Riiklikus laevade registri raames ettenähtud registreerimine on täielikult haldustoiming.

3.   Laeva tonnaaži iga muutmise korral on laevaomanik kohustatud esitama liikmesriigi poolt kinnitatud uue mõõtekirja koopia ning kõik muutmisega seotud täiendavad dokumendid, eelkõige taotluse koopia, mille laevaomanik on esitanud pädevatele asutustele, kõnealuste asutuste nõusoleku ja muutmistega seotud üksikasjalikud andmed.

Laeva ehituse või välisilme muutmise korral tuleb esitada ka uus liikmesriigi pädevate ametiasutuste poolt kinnitatud foto.

4.   Litsentsitaotlused esitatakse ainult nendele laevadele, mille kohta on esitatud punktidega 1, 2 ja 3 ettenähtud dokumendid.

II PEATÜKK

Litsentside taotlemine, väljaandmine ja kehtivus

1.   Kalapüügiõigus

1.1.   Igal laeval, mis soovib käesoleva lepingu alusel Mauritaania kalastusvööndis kalastada, peab olema kalapüügiõigus.

1.2.   Laeval on kalapüügiõigus ainult siis, kui selle omanikul või kaptenil või laeval endal ei ole Mauritaanias kalapüügikeeldu. Nad peavad suhetes Mauritaania ametiasutustega olema täitnud kõik oma varasemad Mauritaanias toimuvast kalapüügist tulenevad kohustused.

2.   Litsentsitaotlused

2.1.   Komisjon esitab oma delegatsiooni kaudu pelaagilise püügi laevade litsentsitaotlused koos tehniliste näitajate vastavust tõendavate dokumentidega ministeeriumile vähemalt kümme tööpäeva enne kalapüügi algust.

Kõigi muude litsentsitüüpide kohta esitab komisjon oma delegatsiooni kaudu igas kvartalis vähemalt üks kuu enne taotletavate litsentside kehtivusaja algust ministeeriumile iga püügiliigi kaupa nimekirjad laevadest, mis taotlevad püügiluba protokollile lisatud teabelehtedes kindlaksmääratud piires. Nimekirjadega peab kaasas olema maksetõend. Väljaspool tähtaega saabunud litsentsitaotlusi ei käsitleta.

2.2.   Kõnealustes nimekirjades on püügiliikide kaupa esitatud laevade arv ja iga laeva peamised tehnilised näitajad, sealhulgas ühenduse kalalaevade registris nimetatud püügivahendid, rubriikide kaupa lahtikirjutatud maksete summa ning Mauritaania meremeeste arv.

2.3.   Litsentsitaotlusele lisatakse ka andmefail vormingus, mis vastab ministeeriumis kasutatavale tarkvarale ning sisaldab kõiki püügilitsentsi koostamiseks vajalikke üksikasjalikke andmeid, kaasa arvatud muudatused laeva andmetes.

2.4.   Litsentsitaotlusi võetakse vastu ainult kalapüügiõigusega laevadelt, mis on täitnud kõik punktides 2.1., 2.2. ja 2.3. ettenähtud vorminõuded.

2.5.   Kalastusvööndisse sisenemise ja vööndist lahkumise hõlpsamaks kontrollimiseks võivad naaberriikide püügilitsentsidega laevad oma litsentsitaotlustele märkida asjaomase riigi ja liigi(d) ning kõnealuste litsentside kehtivusaja.

2.6.   Kõiki litsentsitaotluste — ja üldisemalt käesoleva lepingu — raames esitatud isikuandmeid võib kasutada vaid käesoleva lepingu raames.

3.   Litsentside väljastamine

3.1.   Ministeerium annab laeva litsentsi välja pärast seda, kui laevaomaniku esindaja on esitanud tõendid IV peatükis osutatud laevade individuaalsete maksete tasumise kohta (Mauritaania riigikassa kviitung), vähemalt 10 päeva enne litsentside kehtivusaja algust. Pelaagilise püügi laevade puhul on kõnealune tähtaeg viis päeva. Litsentse väljastavad ministeeriumi Nouâdhibou või Nouakchott’i osakonnad.

3.2.   Litsentsides on märgitud ka kehtivusaeg, laeva tehnilised näitajad, Mauritaania meremeeste arv ning andmed tasude maksmise kohta, samuti ka asjakohastes teabelehtedes sätestatud kalastustegevuse tingimused.

3.3.   Püügilitsentse võib välja anda üksnes laevadele, mis on täitnud kõik litsentside väljastamiseks vajalikud halduslikud vorminõuded. Litsentsi saanud laevad kantakse püügiloaga laevade nimekirja, mis edastatakse delegatsiooni kaudu korraga järelevalveametile ja komisjonile.

3.4.   Komisjoni teavitatakse delegatsiooni kaudu kõigist litsentsitaotlustest, mille ministeerium on jätnud rahuldamata. Vajaduse korral esitab ministeerium pärast kõigi olemasolevate maksmata trahvide saldo mahaarvamist selliste litsentsitaotlustega seotud maksete kreeditarve.

3.5.   Lepinguosalised lepivad kokku elektroonilise litsentsisüsteemi rakendamise edendamises.

4.   Litsentside kehtivusaeg ja kasutamine

4.1.   Litsentsid kehtivad ainult tasudega kaetud ajavahemiku jooksul ning teabelehel kindlaksmääratud ja kõnealusel litsentsil täpsustatud tingimustel.

Litsentse antakse välja kolmeks, kuueks või kaheteistkümneks kuuks. Neid saab pikendada.

Pelaagilise püügi laevade puhul (9. ja 11. püügiliik) võib litsentse välja anda ühe kuu kaupa. Litsentsil märgitakse pelaagiliste traalerite puhul (ainult 9. püügiliik) ettenähtud kvoot litsentsiperioodi jooksul. Litsentsis ettenähtud tähtaja jooksul väljapüüdmata kogused võib üle kanda sama laeva uuele litsentsile või teisele sama püügiliigi laevale.

Litsentside kehtivusaeg määratakse vastavalt järgmisteks tähtaegadeks:

esimene tähtaeg	:	1. august 2008 kuni 31. detsember 2008
teine tähtaeg	:	1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2009
kolmas tähtaeg	:	1. jaanuar 2010 kuni 31. detsember 2010
neljas tähtaeg	:	1. jaanuar 2011 kuni 31. detsember 2011
viies tähtaeg	:	1. jaanuar 2012 kuni 31. juuli 2012.

Litsentside kehtivusaeg ei tohi alata ühe ning lõppeda järgmise tähtaja kestel.

4.2.   Iga litsents antakse välja konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda. Liikmesriigi pädevate asutuste poolt nõuetekohaselt kindlaks tehtud vääramatu jõu korral ning komisjoni taotlusel asendatakse ühele laevale välja antud litsents võimalikult kiiresti teisele sama püügiliigi laevale antud litsentsiga tingimusel, et kõnealuse püügiliigi puhul lubatud tonnaaži ei ületata.

4.3.   Asendatav litsents tagastatakse komisjoni delegatsiooni vahendusel ministeeriumile, kes seejärel annab välja uue litsentsi.

4.4.   Litsentsi asendamisel vajalikuks osutuvad makstud summade täiendavad kohandused teostatakse enne asenduslitsentsi väljaandmist.

4.5.   Litsentsid peavad olema kalapüügiõigusega laeva pardal ning need esitatakse järelevalveasutusele igal kontrollimisel.

III PEATÜKK

Tasud

1.   Iga laeva tasud arvutatakse protokollis sisalduvates kalapüügi teabelehtedes ettenähtud aastaste määrade põhjal. Kolme- ja kuuekuuliste litsentside puhul, v.a pelaagilise püügi laevad, arvutatakse tasud pro rata temporis põhimõttel vastavalt kehtivusaja pikkusele, kusjuures lisatakse vastavalt 3 % ja 2 %, et katta litsentside koostamisel tekkinud kulud. Litsentsitasude summad sisaldavad kõiki muid seotud tasusid ja makse peale parafiskaalse maksu, (1) sadamatasude ja teenuste eest makstavate tasude. Ilma et see piiraks protokolli artikliga 12 ettenähtud sätteid, lisatakse rahandusseadusse eelarveassigneering volitatud ja sõltumatute teadusvaatlejate ja kontrollide rahastamiseks, ning see asendab eelmise protokolliga ettenähtud mitmes osas makstava makse.

Erandina 7. ja 8. liigist (tuunipüügilaevad, vt XIV peatükk) ja 9. ja 11. liigist (maksed ühe kuu kaupa), tuleb parafiskaalset maksu maksta kvartali kaupa või mitme kvartali kaupa, sõltumata bioloogilise taastumise perioodist.

Kalendriaasta eest makstavate parafiskaalsete maksude puhul kasutatav vahetuskurss (MRO/EUR) on Mauritaania keskpanga poolt välja arvutatud eelmise aasta keskmine vahetuskurss, mis on ministeeriumile edastatud hiljemalt vahetuskursi kohaldamisele eelneva aasta 1. detsembril.

2.   Tasude maksmine toimub kvartalite kaupa, välja arvatud lepingus sätestatud või selle rakendamisest tulenevate lühemate tähtaegade puhul, kui lõivud makstakse pro rata temporis põhimõttel vastavalt litsentsi tegelikule kehtivusajale.

3.   Üks kvartal koosneb kolme kuu pikkusest ajavahemikust, mis algab vastavalt kas 1. oktoobril, 1. jaanuaril, 1. aprillil või 1. juulil, välja arvatud protokolli esimene ja viimane tähtaeg, mis kestavad vastavalt 1.8.2008 kuni 30.9.2008 ja 1.3.2012 kuni 31.7.2012.

IV PEATÜKK

Makseviisid

1.   Maksed tehakse eurodes järgmiselt:

a)	tasude puhul — Mauritaania riigikassale tehtava ülekandega, mis kantakse ühele Mauritaania keskpanga välisarvele;

b)	parafiskaalse maksuga seotud kulude puhul: — järelevalveasutusele tehtava ülekandega, mis kantakse ühele Mauritaania keskpanga välisarvele;

c)	rahatrahvide puhul — Mauritaania riigikassale tehtava ülekandega, mis kantakse ühele Mauritaania keskpanga välisarvele;

d)	litsentside suurendamise tasude puhul — ministeeriumile tehtava ülekandega, mis kantakse ühele Mauritaania keskpanga välisarvele.

2.   Punktis 1 osutatud summad loetakse tegelikult makstuteks riigikassa või ministeeriumi kinnituse alusel, mis järgneb Mauritaania keskpanga teatisele.

3.   Enne protokolli jõustumist esitavad Mauritaania ametiasutused komisjonile nimekirja Mauritaania keskpanga välismaal avatud arvetest koos rahvusvahelisi ülekandeid lihtsustavate üksikasjadega (BIC ja IBAN kood).

V PEATÜKK

Püügiandmete edastamine

1.   Ühenduse laeva ühe merereisi kestus määratakse järgmiselt:

—	ajavahemik Mauritaania kalastusvööndisse sisenemise ja vööndist lahkumise vahel;

—	ajavahemik Mauritaania kalastusvööndisse sisenemise ja ümberlaadimise vahel, või

—	ajavahemik Mauritaania kalastusvööndisse sisenemise ja lossimise vahel Mauritaanias.

2.   Püügipäevik

2.1.   Laevade kaptenid registreerivad iga päev kõik kindlaksmääratud toimingud püügipäevikus, mille näidis on käesoleva lisa 2. liites ja mida võib muuta kooskõlas Mauritaania õigusaktidega. Kõnealune dokument peab olema täidetud nõuetekohaselt ja loetavalt ning sellel peab olema laeva kapteni allkiri. Siirdekalade püügiga tegelevate laevade suhtes kohaldatakse käesoleva lisa XIV peatükki.

Püügipäevikus deklareeritud ja inspekteerimise ajal tuvastatud pardal hoitavate kalakoguste vaheline lubatud kõikumise protsent on:

—	7 % värske kala püügi puhul,

—	4 % mittepelaagilise külmutatud kala puhul,

—	2 % pelaagilise külmutatud kala puhul.

2.2.   Püügipäevikud, milles puuduvad sissekanded või mis sisaldavad kehtetut teavet, loetakse nõuetele mittevastavalt täidetuks.

2.3.   Iga reisi lõpus saadab laeva kapten püügipäeviku originaaleksemplari järelevalveametile. Laevaomanik peab 15 tööpäeva jooksul edastama kõnealuse püügipäeviku ühe koopia liikmesriigi pädevatele asutustele ning komisjoni delegatsioonile.

2.4.   Ilma et see piiraks Mauritaania õigusaktidega sätestatud karistuste kohaldamist, peatatakse punktide 2.1., 2.2. või 2.3. sätete täitmata jätmise korral püügilitsents automaatselt, kuni laevaomanik on oma kohustused täitnud.

2.5.   Lepinguosalised lepivad kokku elektroonilise püügipäeviku süsteemi rakendamise edendamises.

2.6.   Pelaagilise püügi laevade puhul (9. ja 11. püügiliik) toimub püügiandmete kontroll lossimise või ümberlaadimise ajal või reisi lõpus.

3.   Püügipäeviku lisa (Lossimise ja ümberlaadimise deklaratsioonid)

3.1.   Lossimise ja ümberlaadimise puhul peavad laevakaptenid loetavalt ja nõuetekohaselt täitma ning allkirjastama püügipäeviku lisa, nagu on ettenähtud käesoleva lisa 3. liitele lisatud näidises.

3.2.   Iga lossimise lõpus saadab laevaomanik püügipäeviku lisa originaaleksemplari kuni 30 päeva jooksul järelevalveametile ja koopia ministeeriumile. Samaks tähtajaks tuleb edastada koopia liikmesriigi pädevatele asutustele ning komisjoni delegatsioonile. Pelaagilise püügi laevade puhul on tähtaeg 15 päeva.

3.3.   Kapten saadab iga loakohase ümberlaadimise lõpus viivitamata püügipäeviku lisa originaaleksemplari järelevalveametile ja koopia ministeeriumile. 15 tööpäeva jooksul tuleb edastada koopia liikmesriigi pädevatele asutustele ning komisjoni delegatsioonile.

3.4.   Punktide 3.1., 3.2. või 3.3. sätete täitmata jätmise korral peatatakse püügilitsents automaatselt, kuni laevaomanik on oma kohustused täitnud.

4.   Kvartali püügideklaratsioonid

4.1.   Komisjon teatab oma delegatsiooni kaudu iga kvartali kolmanda kuu lõpuks ministeeriumile ühenduse laevade eelmises kvartalis püütud kogused. Pelaagilise püügi laevade puhul (9. ja 11. püügiliik) tehakse kõnealune teatis ühe kuu kaupa järgmise kuu 30. päeva jooksul.

4.2.   Kõnealune teave esitatakse kuude, püügiliikide, laevade ja kalaliikide kaupa.

4.3.   Need andmed edastatakse ministeeriumile ka ministeeriumi kasutatava tarkvaraga ühilduvas vormingus arvutifailina.

5.   Andmete usaldusväärsus

Teave punktides 1, 2, 3 ja 4 osutatud dokumentides peab kajastama tegelikku püügiolukorda, et neid saaks aluseks võtta kalavarude muutumise seirel.

Kohaldada tuleb pardal oleva saagi alammõõte käsitlevaid Mauritaani kehtivaid õigusakte, mis on esitatud 6. liites.

Loetelu neist teguritest, mida kohaldatakse peata/tervete kalade ja/või roogitud/tervete kalade ümberarvestamise kohaldamisel on esitatud 7. liites.

VI PEATÜKK

Kaaspüük

1.   Kaaspüügi protsendimäärad kehtestatakse igal püügietapil lähtuvalt pardal hoitava kogusaagi eluskaalust Mauritaania õigusaktide kohaselt. Käesoleva lisa 5. liites on need protsendimäärad esitatud püügiliikide kaupa.

Kõnealuseid kaaspüüke hõlmavad õigusaktid on kantud ka väljaantud litsentsidele.

2.   Kui kõnealused protsendimäärad ületavad kaaspüügi lubatud määra, kohaldatakse Mauritaania õigusaktide kohaselt sanktsioone, mille tagajärjel võidakse lõplikult keelata õigusrikkujate, kaptenite ja laevade kogu kalapüük Mauritaanias.

3.   Keelustatud liikide pardal hoidmine on keelatud ning karistatav Mauritaania õigusaktides ettenähtud korras.

VII PEATÜKK

Lossimine Mauritaanias

Lepinguosalised, mõistes parema integratsiooni tähtsust mõlema kalandussektori ühiseks arendamiseks, on otsustanud julgustada vabatahtlikke lossimisi ja võtta vastu järgmised sätted lossimise kohta Mauritaania sadamates.

ÜLDTINGIMUSED JA RAHALISED STIIMULID

1.   Lossimised toimuvad Mauritaania Nouâdhibou sadamas. Laevaomanikud valivad lossimise kuupäevad. Nad teatavad järelevalveasutusele ja Mauritaania sadama ametiasutustele valitud kuupäeva faksi või elektronkirja teel 72 tundi enne kavandatavat sadamasse saabumist, ning esitavad lossitava saagi hinnangulise üldkoguse. Sadama valdajad kinnitavad 24 tunni jooksul faksi või elektronkirja teel laevaomanikule või laevaomaniku esindajale, et lossimine toimub 24 tunni jooksul alates laeva saabumisest sadamasse.

2.   Lossimine tuleb lõpule viia 24 tunni jooksul alates laeva sadamasse saabumisest.

3.   Lossimise lõpus annavad sadama pädevad asutused kaptenile lossimistõendi.

4.   Laeva sadamas viibimise aja jooksul on selle kaluritel õigus vabaks läbisõiduks meremehe teenistusraamatu alusel.

5.   Ühenduse laevadel, mis lossivad või laadivad ümber Nouâdhibou sadamas, on õigus lossimise või ümberlaadimise ajal makstavate litsentsitasude vähendamisele. Vähendamise määr on 25 % kehtiva litsentsi maksumusest lossivate laevade puhul ja 15 % ümberlaadivate laevade puhul. Ometi

—	ei kohaldata litsentsitasude vähendamist laeva puhul, mis lossib/laadib vähem kui 15 % asjaomase litsentsi kehtivusperioodi püügipäevikus deklareeritud püügist;

—

kohaldatakse litsentsitasude vähendamist pro rata temporis põhimõttel laeva puhul, mis lossib/laadib 16 % kuni 65 % asjaomase litsentsi kehtivusperioodi püügipäevikus deklareeritud püügist (nt 30 % deklareeritud saagi lossimine võimaldab litsentsitasude 25 % suurust vähendamist 30 % võrra vähendada.

—	kohaldatakse litsentsitasude vähendamist täielikult laeva puhul, mis lossib/laadib rohkem kui 65 % asjaomase litsentsi kehtivusperioodi püügipäevikus deklareeritud püügist.

6.   Rakenduseeskirjad: asjaomaste laevade lossimisega seotud lossimistõendi(te) koopiad edastatakse delegatsiooni vahendusel komisjonile. Kõnealuse laeva uue litsentsitaotluse esitamisel edastab komisjon ministeeriumile tõendite koopiad koos uue litsentsi tasude vähendamise taotlusega.

7.   Ministeerium edastab enne käesoleva protokolli kohaldamise esimese kolme kuu lõppu delegatsiooni vahendusel komisjonile järgmised andmed:

—	lossimiste üldeeskirjad, kaasa arvatud sadamamaksud;

—	asjakohaste ühenduse määruste alusel heakskiidetud rajatised;

—	tollilaod;

—	laevade maksimaalne suurus ja arv, millel on võimalik nendele juurde pääseda;

—	värskete, jahutatud ja sügavkülmutatud (–22 °C) toodete ladustamistingimused ja -maht;

—	värskete kalatoodete välisturgudele transportimise vahendid ja sagedus;

—	keskmised tarnehinnad ja -tingimused (kütus, toidumoon jne);

—	raadiokutsung, telefoni- ja faksinumber, teleksiaadressid, sadamaasutuste tööajad;

—	igasugune muu lossimist hõlbustav teave.

MAKSUD JA RAHASTAMISTINGIMUSED

Nouâdhibou sadamas lossivad ühenduse laevad on vabastatud kõigist lõivudest ja samaväärse toimega maksudest, välja arvatud sadama teenustasud ja samadel tingimustel Mauritaania laevade suhtes kehtivad lõivud.

Lossitud kalandussaaduste suhtes kohaldatakse tollikorraldust Mauritaania õigusaktide kohaselt. Need on seetõttu Mauritaania sadamasse sisenemisel või eksportimisel vabastatud kõigist tolliprotseduuridest ja tollimaksudest või muudest samaväärse toimega maksudest ning neid käsitletakse „ajutiselt imporditud kaupadena” (ajutine ladustamine).

Laevaomanikud otsustavad oma laevade toodangu kasutusotstarbe üle. Toodangut võib töödelda, tollikontrolli all ladustada, müüa Mauritaanias või eksportida (välisvaluuta eest).

Mauritaania turule mõeldud toodete müügi korral Mauritaanias kehtivad Mauritaania kalandustoodete suhtes kehtestatud maksud ja lõivud.

Kasumi võib välja viia täiendavate maksudeta (vabastamine tollimaksudest ja samaväärse toimega maksudest).

Ümberlaadimiste puhul, mis toimuvad protokolli 5. liitega ettenähtud lubatud piirkondades, on kehtestatud sadamatasuks 1,25 USA dollarit ümberlaaditava kalatonni kohta. Kõiki kõnealuses maksustamises tehtavaid muudatusi peab toetama lepingu ühiskomitee.

Lossivate ja varustuslaevade puhul kohaldab sadama ametiasutus ühtlasi sisenemis- ja lahkumistasu.

Nendele, 1. detsembril 2007 jõustunud meetmetele antakse hinnang pärast aastast rakendamist.

VIII PEATÜKK

Mauritaania meremeeste töölevõtmine

Välja arvatud tuunipüügiseinerid, mis võtavad tööle vähemalt ühe Mauritaania meremehe laeva kohta, ritvõngejadaga tuunipüügilaevad, mis peavad võtma kolm Mauritaania meremeest laeva kohta, ja 11. püügiliigi alla kuuluvad pelaagilise püügi laevad, mille kohta on käesoleva lisa XV peatüki punktis 6 sätestatud üleminekusätted, võtavad kõik ühenduse laevad reisi ajaks tööle vähemalt järgmise arvu Mauritaania meremehi:

—	2 meremeest ja 1 ohvitser või 1 vaatleja laevadel tonnaažiga alla 200 GT;

—	3 meremeest ja 1 ohvitser või 1 vaatleja laevadel tonnaažiga 200 GT – 250 GT;

—	4 meremeest ja 1 ohvitser või 1 vaatleja laevadel tonnaažiga 250 GT – 300 GT;

—	6 meremeest ja 1 ohvitser laevadel tonnaažiga 300 GT – 350 GT;

—	7 meremeest ja 1 ohvitser laevadel tonnaažiga 350 GT – 500 GT;

—	8 meremeest ja 1 ohvitser laevadel tonnaažiga 500 GT – 800 GT;

—	laevadele tonnaažiga 800 GT – 2 000 GT kuni 37 % meeskonnast, kuid mitte vähem kui 8 meremeest ja 2 ohvitseri;

—	laevadele tonnaažiga alates 2 000 GT kuni 37 % meeskonnast, kuid mitte vähem kui 12 meremeest ja 2 ohvitseri.

1.2.   Laevadel, mille tonnaaž on 800 GT või rohkem, vähendatakse minimaalset pardale võetavate meremeeste arvu 2 võrra iga täiendavalt tööle võetud ohvitseri eest.

1.3.   Laevaomanikud valivad oma laevadele töölevõetavad meremehed ja ohvitserid ise, kooskõlas kaubandusliku meresõidu koodeksi sätetega.

2.   Laevaomanik või tema esindaja edastab ministeeriumile oma laevale tööle võetud Mauritaania meremeeste nimed, märkides, millised on nende tööülesanded meeskonnas.

3.   Ühenduse kalalaevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsiooni. Eelkõige on tegemist ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamise ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega.

4.   Mauritaania meremeeste töölepingud, mille koopia antakse allakirjutajatele, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel, pidades nõu Mauritaania pädevate asutustega. Lepingud tagavad meremeestele sotsiaalkindlustuse, sealhulgas elukindlustuse ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustuse.

5.   Laevaomanik või tema esindaja peab kahe kuu jooksul pärast litsentsi väljastamist edastama otse ministeeriumile koopia asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse poolt nõuetekohaselt allkirjastatud lepingust.

6.   Mauritaania meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasu määratakse enne litsentside väljastamist kindlaks laevaomanike või nende esindajate ja asjaomaste Mauritaania meremeeste või nende esindajate kokkuleppel. Mauritaania meremeeste palgatingimused ei tohi olla halvemad Mauritaania laevadel töötava meeskonna suhtes kohaldatavatest tingimustest, need peavad vastama ILO standarditele ega tohi olla nendest madalamad.

7.   Kui üks või mitu töölevõetud meremeest laeva väljumise ajaks kohale ei ilmu, võib laev ettenähtud püügireisi alustada, kui ta on teavitanud lähtesadama pädevaid ametiasutusi meremeeste arvu ebapiisavusest ja ajakohastanud meeskonna nimekirja. Osutatud ametiasutused teavitavad sellest järelevalveasutust.

Laevaomanik teeb kõik vajaliku tagamaks, et hiljemalt järgmisel püügireisil töötab tema laeval käesolevas lepingus ettenähtud arv meremehi.

8.   Kui Mauritaania meremehi ei võeta pardale muudel põhjustel kui eelmises punktis osutatud, on asjaomased ühenduse laevaomanikud kohustatud kuni 3 kuu jooksul iga Mauritaania kalastusvööndis püütud päeva eest maksma kindlaksmääratud summana 20 eurot meremehe kohta.

Maksmine meremeeste pardale mittevõtmise eest toimub tegelike püügipäevade arvu ja mitte litsentsi kestuse alusel.

Seda summat kasutatakse Mauritaania kaluritest meremeeste koolituseks ja see makstakse käesoleva lisa IV peatüki punktis 1b osutatud pangakontole.

9.   Komisjon edastab oma delegatsiooni kaudu ministeeriumile kord poolaastas, iga aasta 1. jaanuaril ja 1. juulil, ühenduse laevadel töölevõetud Mauritaania meremeeste nimekirja koos märkega nende sissekandmise kohta meremeeste registrisse, näidates ära laevad, kuhu nad on tööle võetud.

10.   Välja arvatud punktis 7 sätestatud juhud, peatatakse laevaomanike korduva ettenähtud meremeeste töölevõtmise kohustuse rikkumise korral laeva püügilitsents automaatselt, kuni see kohustus on täidetud.

IX PEATÜKK

Tehniline kontroll

1.   Kõik ühenduse laevad peavad kord aastas ning iga kord pärast tonnaaži muutmist või püügiliigiga seotud muudatusi, mis nõuavad teist tüüpi püügivahendite kasutuselevõttu, minema kehtivate õigusaktidega ettenähtud inspekteerimisteks Nouâdhibou või Nouakchott’i sadamasse. Kõnealused inspekteerimised peavad toimuma 48 tunni jooksul alates laeva sadamasse saabumisest.

Tuunipüügilaevade, triivõngejadaga laevade ja pelaagilise püügi laevade tehnilise kontrolli kord on sätestatud käesoleva lisa XIV ja XV peatükis.

2.   Laeva kaptenile antakse pärast tehnilist kontrolli tõend, mille kehtivusaeg vastab litsentsi kehtivusajale ning mida pikendatakse tasuta automaatselt nende laevade suhtes, mis aasta jooksul litsentsi uuendavad. Tõendit tuleb hoida kogu aeg laeva pardal.

3.   Tehnilise kontrolli käigus kontrollitakse laeva tehniliste näitajate ja püügivahendite vastavust ning Mauritaania meremehi käsitlevate sätete täitmist.

4.   Mauritaania õigusaktidega sätestatud ja ühenduse lepinguosalisele edastatud määradele vastavad kontrollimise kulud kannab laevaomanik. Kulud ei tohi olla suuremad kui muude laevade poolt tavaliselt sama teenuse eest makstav summa.

5.   Punktide 1 ja 2 sätete täitmata jätmise korral peatatakse püügilitsents automaatselt, kuni laevaomanik on oma kohustused täitnud.

X PEATÜKK

Laeva andmed

1.   Kõigi ühenduse laevade pardatähised peavad vastama asjakohastele ühenduse õigusaktidele. Kõnealustest õigusaktidest tuleb ministeeriumile teatada enne käesoleva protokolli jõustumist. Edaspidi tuleb ministeeriumile teatada kõigist õigusaktides tehtud muudatustest vähemalt 1 kuu enne õigusakti jõustumist.

2.   Iga pardatähist, nime või registrinumbrit peitva laeva suhtes rakendatakse Mauritaania kehtivate õigusaktidega sätestatud sanktsioone.

XI PEATÜKK

Litsentside peatamine või tühistamine

Kui Mauritaania asutused otsustavad käesolevat protokolli ja Mauritaania õigusakte kohaldades peatada või lõplikult tühistada ühenduse laeva litsentsi, peab laeva kapten kohe lõpetama kalapüügi ja suunduma viivitamata Nouâdhibou sadamasse, et anda litsentsi originaal üle järelevalveametile. Niipea kui ettenähtud kohustused on nõuetekohaselt täidetud, teatab ministeerium komisjonile delegatsiooni kaudu peatamise lõpetamisest ning litsents tagastatakse.

XII PEATÜKK

Rikkumised

1.   Kõigi rikkumiste korral rakendatakse sanktsioone Mauritaania õigusaktidega ettenähtud korras.

2.   Tõsiste või väga tõsiste rikkumiste korral, nagu on määratletud Mauritaania õigusaktidega, jätab ministeerium endale õiguse ajutiselt või lõplikult keelata asjaomaste laevade, kaptenite ja vajaduse korral laevaomanike kalapüügitegevuse Mauritaania vetes.

XIII PEATÜKK

Trahvid

Kooskõlas Mauritaania õigusaktidega arvutatakse ühenduse laevadele määratud trahvisummad Mauritaania õigusaktidega kindlaksmääratud alam- ja ülemmäärade piires. Summa peetakse kinni II lisa VI peatüki punktiga 3 ettenähtud korra kohaselt. Järelevalveamet arvutab kohaldatud trahvi summa ümber eurodesse käesoleva lisa III peatüki punktis 1 kehtestatud vahetuskursi alusel. Mõlemad summad teatatakse korraga nii laevaomanikule kui ka delegatsiooni vahendusel komisjonile.

Mauritaania õigusaktid ning nende hilisemad muudatused edastatakse ühendusele.

XIV PEATÜKK

Siirdekalade püügiga tegelevate laevade suhtes kohaldatavad sätted (tuunipüügilaevad ja triivõngejada kasutavad laevad)

1.   Tuunipüügiseinerite, ritvõngedega tuunipüügilaevade ja triivõngejadaga laevade litsentsid antakse kalendriaastatega kattuvateks ajavahemikeks, välja arvatud käesoleva protokolli esimesel ja viimasel kehtivusaastal.

Litsentsi originaaleksemplar peab olema pidevalt laeva pardal ning see esitatakse järelevalveameti nõudmisel. Komisjon ajakohastab nende laevade esialgse nimekirja, millele on käesoleva protokolli sätete kohaselt püügilitsentsi taotletud. Kõnealune esialgne nimekiri edastatakse ministeeriumile pärast selle koostamist ja edaspidi alati, kui seda on ajakohastatud. Pärast komisjoni poolt ministeeriumile saadetud esialgse nimekirja ja ettemakse tasumise teate kättesaamist lisab Mauritaania pädev ametiasutus asjaomase laeva püügiloaga laevade nimekirja, mis edastatakse järelevalveasutusele. Sel juhul saadetakse nimekirja kinnitatud koopia laevaomanikule ja seda hoitakse pardal püügilitsentsi asemel kuni viimase väljastamiseni.

Ettemakse tasumise tõendite esitamisel koostab ministeerium litsentsi ja lisab asjaomase laeva püügiloaga laevade nimekirja, mis edastatakse järelevalveametile ja delegatsiooni kaudu ka komisjonile.

2.   Enne litsentsi saamist tuleb kõik lepingu raames esmakordselt tegevust alustavad laevad esitada kehtivate õigusaktidega ettenähtud kontrollimisteks. Kõnealune kontroll võib toimuda kokkulepitud välissadamas. Kõik kontrollimisega seotud kulud kannab reeder.

3.   Litsentsid antakse välja pärast protokolli teabelehtedes kindlaksmääratud ettemaksele vastava põhisumma tasumist IV peatüki punkti 1 alapunktis a kindlaksmääratud kontole. Osutatud kindlaksmääratud summa arvutatakse lepingu esimesel ja viimasel kehtivusaastal pro rata temporis põhimõttel vastavalt litsentsi tegelikule kehtivusajale.

Parafiskaalne maks makstakse Mauritaania püügivööndis veedetud aja eest pro rata temporis põhimõttel. Igakuiseid makseid arvestatakse 30. päevaste tegeliku püügi perioodide kaupa. Käesoleva sätte kohaselt on kõnealune maks jagamatu ning seetõttu tuleb iga alustatud kuu eest kogu tasu maksta.

Esimene igakuine maksuosa tuleb tasuda litsentsi taotlemise ajal ja sel juhul võetakse arvesse püügipäevade arvu kattumist.

Laev, mis on kala püüdnud aasta jooksul 1–30 päeva, maksab maksu ühe kuu eest. Teine igakuine maksuosa tuleb tasuda pärast esimese 30-päevase ajavahemiku möödumist ja samamoodi iga järgnev osa.

Täiendavad igakuised maksed tuleb tasuda hiljemalt 10 päeva pärast iga täiendava ajavahemiku 1. päeva.

4.   Laevadel peetakse Mauritaania vetes toimuva iga kalapüügiperioodi kohta käesoleva lisa 4. liites esitatud ICCATi näidise kohast püügipäevikut. Seda täidetakse ka siis, kui püüki ei toimu.

Ajavahemike kohta, mil eelmises lõigus osutatud laev ei viibi Mauritaania vetes, kantakse eelmises lõigus osutatud püügipäevikusse sõnad „väljaspool Mauritaania majandusvööndit”.

Käesolevas punktis osutatud püügipäevikud saadetakse ministeeriumile ja liikmesriigi pädevatele asutustele 15 tööpäeva jooksul pärast laeva saabumist lossimissadamasse.

Ilma et see piiraks Mauritaania õigusaktidega sätestatud karistuste kohaldamist, peatatakse eespool nimetatud sätete täitmata jätmise korral püügilitsents automaatselt, kuni laevaomanik on oma kohustused täitnud.

5.   Arvestades kontrolle, mida Mauritaania soovib teostada, esitab komisjon delegatsiooni kaudu ministeeriumile iga laevaomaniku koostatud ja liikmesriikide püügiandmete kontrollimise eest vastutavate teadusasutuste (Institut de Recherche pour le Développement (IRD), Instituto Espanol de Oceanografia (IEO), Instituto Nacional de Investigaçao Agraria e das Pescas (INIAP) ja Institut Mauritanien de Recherches Océanographiques et des Pêches (IMROP)) poolt kontrollitud püügiaruannete põhjal enne iga aasta 15. juunit eelmise aasta eest maksmisele kuuluvate litsentsitasude lõpliku arvestuse.

6.   Lepingu viimase kehtivusaasta kohta teatatakse eelmise aasta eest maksmisele kuuluvate litsentsitasude lõplik arvestus nelja kuu jooksul pärast lepingu kehtivusaja lõppu.

7.   Lõplik arvestus saadetakse asjakohastele laevaomanikele, kellel on alates ministeeriumi poolt summade heakskiitmisest teatamisest 30 päeva aega pädevate asutuste ees oma rahaliste kohustuste täitmiseks. Hiljemalt pooleteise kuu jooksul pärast kõnealust teatamist tehakse Mauritaania riigikassale IV peatüki punkti 1 alapunktis a osutatud kontole makse eurodes.

Kui lõpliku arvestuse summa on väiksem kui punktis 4 osutatud ettemakse, siis nende vahet laevaomanikule tagasi ei maksta.

8.   Erandina II lisa I peatükist peavad laevad kolme tunni jooksul enne iga kalastusvööndisse sisenemist või sealt lahkumist otse Mauritaania asutustele teatavaks tegema oma asukoha ning pardal oleva saagi koguse eelistatavalt faksi teel või kui laeval ei ole faksi, siis raadio kaudu.

Faksinumbri ja raadiosageduse teatab järelevalveamet.

Mauritaania asutused ja laevaomanikud säilitavad faksikoopiad või raadioteadete salvestused, kuni mõlemad pooled on punktis 5 osutatud tasude lõplikus suuruses kokku leppinud.

9.   Mauritaania asutuste taotluse korral ning ühisel kokkuleppel asjaomase laevaomanikuga on tuunipüügiseinerile lubatud võtta kokkulepitud ajaks üks teadusvaatleja laeva kohta.

XV PEATÜKK

Pelaagilise püügi laevade suhtes kohaldatavad sätted

1.   Litsentsi originaaleksemplar peab olema pidevalt laeva pardal ning see esitatakse Mauritaania pädevate asutuste nõudmise korral. Kui litsentsi originaaleksemplari ei saa praktilistel põhjustel laevale toimetada kohe, kui ministeerium on selle väljastanud, võib kuni kümne päeva jooksul olla pardal ka litsentsi koopia või faksikoopia.

2.   Laevade tehniline kontroll võib toimuda Euroopas. Sellisel juhul tuleb ministeeriumi poolt kõnealuseks kontrollimiseks määratud kahe isiku reisi- ja elamiskulud maksta laevaomanikel.

3.   Litsentsitasude summad sisaldavad kõiki muid seotud tasusid ja makse peale parafiskaalse maksu, sadamatasude ja teenuste eest makstavate tasude.

Juhul kui ühendus soovib 9. liigi puhul 50 000 tonni ulatuses täiendavat kvooti, teavitab ta sellest Mauritaaniat hiljemalt iga aasta 15. veebruaril. Ühisel kokkuleppel võivad lepinguosalised siiski otsustada kõnealust piirmäära aasta kaupa ja olemasolevate teaduslike soovituste alusel või pärast ühise teaduskomitee arvamuse saamist suurendada.

Ühenduse edastatud teabe alusel koostatakse hiljemalt iga aasta 15. septembriks eelnenud aasta püügi lõpparuanne.

Lepingupoolte heakskiidetud püügi lõpparuande alusel ja juhul, kui 250 000 tonni suurust kogutonnaaži on ületatud, maksab komisjon Mauritaania riigikassa kontole täiendavat rahalist toetust 40 eurot püügitonni kohta.

Püügi ülemmäära põhimõtet ei kohaldata 11. püügiliigi alla kuuluvate värske pelaagilise püügi laevade suhtes.

Litsentsitasud ning võimalikud lisatasud kantakse IV peatüki punkti 1 alapunktis a esitatud riigikassa kontole.

4.   Pelaagilise püügi laevad teatavad järelevalveametile oma kavatsusest siseneda Mauritaania kalastusvööndisse või sealt lahkuda. Kõnealune teatamine peab toimuma sisenemisel 12 tundi ette ning lahkumisel 36 tundi ette. Lahkumisest teatamisel edastab iga laev ühtlasi pardal oleva saagi koguse ja liigid.

5.   Laevaomanikud peavad võtma asjakohased meetmed Mauritaania meremeeste ja teadusvaatlejate transportimiseks laevaomanike kulul.

6.   11. püügiliigi alla kuuluvate pelaagilise püügi laevade suhtes kohaldatakse meremeeste töölevõtu osas järgmisi sätteid:

—	kuue esimese tegevuskuu jooksul Mauritaania kalastusvööndis on laevad vabastatud Mauritaania meremeeste töölevõtmise kohustusest;

—	kuue järgmise tegevuskuu jooksul võtavad laevad tööle 50 % VIII peatüki punktiga 1 ettenähtud meremeestest;

Pärast neid kahte kuuekuulist ajavahemikku kohaldatakse 11. püügiliigi laevade suhtes VIII peatüki punkti 1 sätteid.

---

(1)  Mille määrad tööstusliku püügi laevadele kohalikus vääringus, vastavalt parafiskaalse maksu dekreedile on järgmised (1 ujb = 1 GT)

Vähilaadsete, peajalgsete ja süvamerepüük

Tonnaaž	Summa kvartalis (MRO)
< 99 ujb	50 000
100–200 ujb	100 000
200–400 ujb	200 000
400–600 ujb	400 000
> 600 ujb	600 000

Pelaagiline püük (väike ja suur)

Tonnaaž	Summa kuus (MRO)
< 2 000 ujb	50 000
2 000–3 000 ujb	150 000
3 000–5 000 ujb	500 000
5 000–7 000 ujb	750 000
7 000–9 000 ujb	1 000 000
> 9 000 ujb	1 300 000

II LISA

MAURITAANIA ISLAMIVABARIIGI KALASTUSVÖÖNDIS KALASTAVATE ÜHENDUSE LAEVADE KALASTUSTEGEVUSE KONTROLLI ALANE KOOSTÖÖ

I PEATÜKK

Mauritaania kalastusvööndisse sisenemine ja kalastusvööndist lahkumine

1.   Käesoleva kokkuleppe alusel töötavad ühenduse laevad, välja arvatud tuunipüügilaevad, triivõngejada kasutavad laevad ja pelaagilise püügi laevad (mille tähtajad on sätestatud I lisa XIV ja XV peatükis), peavad teatama:

a)

sisenemistest vähemalt 36 tundi ette, esitades järgmised andmed: — laeva asukoht teatamise ajal; — ligikaudne Mauritaania majandusvööndisse sisenemise päev, kuupäev ja kellaaeg; — teatamise ajal pardal oleva saagi kogus ja liigid, kui laev on varem teatanud muu kalastusvööndi püügilitsentsi olemasolust selles alampiirkonnas. Sellisel juhul peab järelevalveametile olema kättesaadav kõnealuse vööndi püügipäevik ning kontrollimise aeg ei või olla pikem käesoleva peatüki punktis 4 ettenähtud tähtajast;

b)	väljumistest vähemalt 48 tundi ette, esitades järgmised andmed: — laeva asukoht teatamise ajal; — Mauritaania majandusvööndist väljumise päev, kuupäev ja kellaaeg; — teatamise ajal pardal oleva saagi kogus ja liigid.

2.   Laevaomanikud teatavad järelevalveametile Mauritaania kalastusvööndisse sisenemisest ja sealt lahkumisest faksi, elektronposti või kirja teel käesoleva lisa 1. liites osutatud faksinumbritel või aadressil. Kui osutatud viisidel on teatamine raskendatud, võib teabe edastada erandkorras ühenduse kaudu.

Komisjonile teatatakse delegatsiooni kaudu kõigist kõnealuste numbrite või aadresside muutmistest 15 päeva ette.

3.   Mauritaania majandusvööndis viibimise ajal peavad ühenduse laevad jälgima pidevalt rahvusvahelise kõne sagedusi (VHF kanal 16 või HF 2 182 Khz).

4.   Kalastustsoonist lahkumise teate kättesaamisel on Mauritaania ametiasutustel õigus võtta vastu kontrolli teostamise otsus enne laevade lahkumist proovide võtmise teel Nouâdhibou või Nouakchott’i sadamas.

Kõnealused kontrollimised ei tohi kesta pelaagiliste liikide puhul (9. liik) üle kuue tunni ja muude liikide puhul üle kolme tunni.

5.   Punktide 1 kuni 3 sätete täitmatajätmise korral rakendatakse järgmisi sanktsioone:

a)	esimesel korral: — laev suunatakse võimaluse korral kõrvale, — pardal olev kalasaak laaditakse maha ja konfiskeeritakse riigikassa nimel, — laev maksab Mauritaania õigusakti kohaselt määratud minimaalse rahatrahvi;

b)	teisel korral: — laev suunatakse võimaluse korral kõrvale, — pardal olev kalasaak laaditakse maha ja konfiskeeritakse riigikassa nimel, — laev maksab Mauritaania õigusakti kohaselt määratud maksimaalse rahatrahvi, — litsents tunnistatakse kehtetuks allesjäänud kehtivusajaks;

c)	kolmandal korral: — laev suunatakse võimaluse korral kõrvale, — pardal olev kalasaak laaditakse maha ja konfiskeeritakse riigikassa nimel, — litsents tunnistatakse lõplikult kehtetuks, — kapteni ja laeva tegevus Mauritaanias keelustatakse.

6.   Eeskirju rikkuva laeva põgenemise korral teatab ministeerium komisjonile ja asjaomasele liikmesriigile, et võidakse kohaldada punktis 5 osutatud sanktsioone.

II PEATÜKK

Rahumeelne läbisõit

Ühenduse kalalaevadel, mis kasutavad rahumeelse läbisõidu ja meresõidu õigust Mauritaania kalastusvööndis Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni ja asjakohaste siseriiklike ja rahvusvaheliste õigusaktide kohaselt, peavad parda püügivahendid olema stoovitud (pakitud) nii, et neid ei oleks võimalik viivitamata kasutada.

III PEATÜKK

Ümberlaadimised

1.   Ühenduse laevade kalasaagid laaditakse ümber ainult Mauritaania sadamates ja käesoleva lisa 5. liites osutatud tsoonides.

2.   Saagi ümberlaadimist soovivate ühenduse laevade suhtes kohaldatakse punktidega 3 ja 4 ettenähtud korda.

3.   Kõnealuste laevade kaptenid teatavad järelevalveametile käesoleva lisa I peatüki punktis 2 osutatud sidevahendite kaudu vähemalt 36 tundi ette järgmised andmed:

—	ümberlaadivate kalalaevade nimed;

—	kaubalaeva nimi;

—	ümberlaaditavad kogused tonnides liikide kaupa;

—	ümberlaadimise päev, kuupäev ja kellaaeg.

Järelevalveamet teatab oma vastuse maksimaalselt 24 tunni jooksul.

4.   Ümberlaadimine loetakse Mauritaania kalastusvööndist väljumiseks. Laevad peavad seetõttu esitama järelevalveametile kalapüügipäeviku originaaleksemplari ning kalapüügipäeviku lisa ning teatama oma kavatsusest kalapüüki jätkata või lahkuda Mauritaania kalastusvööndist.

5.   Igasugune muu kui punktide 1 kuni 4 kohaselt reguleeritav ümberlaadimine on Mauritaania majandusvööndis keelatud. Iga kõnealust sätet rikkuva isiku suhtes rakendatakse Mauritaania õigusaktidega ettenähtud sanktsioone.

6.   Mauritaania jätab endale õiguse keelduda ümberlaadimisest, kui transpordilaev on tegelenud ebaseadusliku, deklareerimata ja reguleerimata kalapüügiga kas Mauritaania majandusvööndis või sellest väljaspool.

IV PEATÜKK

Järelevalve ja kontrollimised

1.   Ühenduse kalalaevade kaptenid võimaldavad ja soodustavad kalapüügi järelevalve ja kontrollimise eest vastutavate Mauritaania ametiisikute pardaletulekut ning nende kohustuste täitmist.

Kõnealused ametiisikud ei või pardal viibida kauem, kui on vaja nende ülesannete täitmiseks.

Pärast iga vaatluse ja kontrolli läbiviimist antakse laeva kaptenile kontrollkäigu aruanne.

2.   Ühendus kohustub säilitama ühenduse sadamates erijälgimisprogrammi. Programm edastatakse ministeeriumile, kellel on õigus kontrollis osaleda vastavalt V peatüki sätetele. Ministeeriumile saadetakse korrapäraselt kontrollimiste kohta koostatud ettekannete kokkuvõtted.

V PEATÜKK

Maismaal toimuvate kontrollimiste vastastikune vaatlussüsteem

Lepinguosalised on otsustanud luua maismaal toimuvate kontrollimiste vastastikuse vaatlussüsteemi, et kontrolli tõhusust parandada. Selleks nimetavad nad esindajad, kes osalevad riiklike kontrolliasutuste poolt tehtavatel kontrollimistel ja inspekteerimistel ning võivad teha märkusi käesoleva protokolli kohaldamise kohta.

Kõnealustel esindajatel peab olema:

—	kutsekvalifikatsioon,

—	piisav kalandusalane kogemus ja

—	põhjalikud teadmised lepingu ja käesoleva protokolli tingimustest.

Kontrollimisi teevad riiklikud kontrolliasutused ning nendes osalevad esindajad ei tohi omal algatusel kasutada riigiametnikele antud inspekteerimisvolitusi.

Esindajad peavad koos riigiametnikega juurde pääsema laevadele, tööruumidele ja dokumentidele, mida kõnealused ametnikud inspekteerivad, et koguda nende ülesande täitmiseks vajalikke andmeid, mis ei sisalda nimelisi viiteid.

Esindajad võtavad koos riigi kontrolliasutustega osa käikudest sadamatesse, dokis seisvatele laevadele, avaliku pakkumise keskustesse, kala hulgimüügikohtadesse, külmhoonetesse ja muudesse tööruumidesse, kus kala enne turuleviimist lossitakse ja hoitakse.

Esindajad koostavad ning esitavad iga nelja kuu tagant aruande üksikasjalike andmetega inspekteerimiste kohta, milles ta on osalenud. Kõnealune aruanne adresseeritakse pädevatele asutustele. Nimetatud asutused saadavad aruande koopia teisele lepinguosalisele.

1.   Rakendamine

Kummagi lepinguosalise pädev kontrolliasutus teatab igal üksikjuhtumil teisele lepinguosalisele kirjalikult kümme päeva ette kavandatavatest maismaal toimuvatest inspekteerimistest.

Teine lepinguosaline teatab viis päeva ette kavatsusest saata oma esindaja.

Esindaja lähetus ei tohiks kesta üle 15 päeva.

2.   Konfidentsiaalsus

Esindaja suhtub vastutustundlikult rajatistesse ja seadmetesse ning kõigisse seadeldistesse laeva pardal, ning tunnistab kõigi talle kättesaadavate dokumentide konfidentsiaalsust.

Esindaja edastab oma töö tulemused ainult asjaomastele pädevatele asutustele.

3.   Asukoht

Käesolevat programmi rakendatakse ühenduse lossimissadamates ja Mauritaania sadamates.

4.   Rahastamine

Iga lepinguosaline kannab oma esindaja kulud ühises kontrollioperatsioonis, sealhulgas reisi ja laevaloleku kulud.

VI PEATÜKK

Laeva peatamine ja sanktsioonide rakendamine

1.   Peatamise protokoll

Peatamise protokolli koostab järelevalveamet laeva kontrollkäigu järel koostatud aruandes tuvastatud ja märgitud võimalike rikkumiste põhjal. Kontrollkäigu aruandes on täpselt esitatud peatamiseni viinud olukord ja peatamise põhjused, aruande peab olema allkirjastanud laeva kapten, kellel on õigus esitada oma vastuväiteid; järelevalveamet edastab kaptenile koopia kontrollkäigu aruandest.

Antud allkiri ei piira kapteni õigusi ega meetmeid, mida ta võib talle süüks pandud rikkumise puhul enda kaitseks võtta.

2.   Teatis laeva peatamisest

Peatamise puhul saadab järelevalveamet postiga laeva esindajale rikkumise protokolli ja kontrollkäigu aruande. Järelevalveamet teatab delegatsioonile võimalikult kiiresti, kuid siiski 48 tunni jooksul igast Mauritaania kalastusvööndis toimunud ühenduse kalalaeva peatamisest või laeva suhtes sanktsiooni rakendamisest.

Kui on tegemist rikkumisega, mida ei ole võimalik merel lõpetada, peab kapten viima järelevalveameti nõudmisel laeva Nouâdhibou sadamasse. Kui on tegemist rikkumisega, mida kapten tunnistab ja mida saab merel lõpetada, võib laev püüki jätkata.

Mõlemal juhul võib laev pärast täheldatud rikkumise lõpetamist püüki jätkata.

3.   Laeva peatamise juhtumi menetlus

3.1.   Käesoleva protokolli ning Mauritaania õigusaktide kohaselt võib rikkumised lahendada kokkuleppemenetluse abil või kohtumenetlusega.

3.2.   Kui rikkumine lahendatakse kokkuleppemenetluse abil, määratakse trahvisumma Mauritaania õigusaktidega kindlaksmääratud alam- ja ülemmäärade piires.

Õigusrikkumisele lahenduse leidmiseks võtab laevaomaniku esindaja järelevalveametiga viivitamata ühendust.

Menetluskomisjon kutsutakse järelevalveameti poolt kokku ainult tööpäeval 24 tundi pärast laeva sadamasse jõudmist. Samuti toimitakse laeva peatamise puhul vööndist lahkumise kontrolli ajal.

Trahv tuleb tasuda ülekandega hiljemalt 30 päeva pärast asja menetlemist. Laeva väljumisel Mauritaania majandusvööndist peab makse olema tehtud enne kõnealust väljumist. Laev vabastatakse, kui trahvi tasumise kinnituseks on esitada järelevalveasutusele edastatud riigikassa tõend ja/või Mauritaania keskpangale (Nouâdhibou või Nouakchott) tehtud SWIFT-ülekande koopia. Juhul kui kinnituseks on SWIFT-ülekande tõend, peab laevaomaniku esindaja esitama hiljemalt 72 tundi pärast laeva vabastamist riigikassale laekumise tõendi originaali.

3.3.   Kui ülekandetoiming ei ole lõpetatud, edastab ministeerium toimiku viivitamata vabariigi prokuratuuri. Kehtivate õigusaktide kohaselt peab laevaomanik tegema võimalike trahvide katteks pangatagatise. Laev vabastatakse 72 tundi pärast tagatise esitamise kuupäeva.

3.4.   Pangatagatist ei tagastata enne kohtuprotsessi lõppemist. Ministeerium vabastab tagatise otsekohe, kui kohtumenetlus lõpeb süüdimõistva otsuseta. Samas kui süüdimõistva otsusega nähakse ette trahv, peab selle maksmine toimuma vastavalt kehtivale õigusaktile, millega nähakse ette pangatagatise vabastamine siis, kui 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse väljakuulutamist on makse tehtud.

3.5.   Laev vabastatakse ja meeskonnal lubatakse sadamast lahkuda:

—	kui kokkuleppemenetlusest tulenevad kohustused on täidetud, või

—	enne kohtumenetluse lõppu niipea, kui laevaomanik on maksnud punktis 3.3 osutatud pangatagatise ja ministeerium on selle heaks kiitnud.

4.   Menetluste jälgimine

Kogu teave ühenduse laevade toimepandud rikkumiste kohta edastatakse 48 tunni jooksul komisjonile tema delegatsiooni kaudu.

VII PEATÜKK

Kalalaevade satelliitseire

1.   Kõiki käesoleva lepingu raames kalastavaid laevu jälgitakse satelliidi abil ajal, mil nad asuvad Mauritaania majandusvööndis.

2.   Satelliitseire eesmärgil on Mauritaania majandusvööndi koordinaadid (pikkus- ja laiuskraadid) esitatud 4. liites.

3.   Lepinguosalised vahetavad aadresside ja elektroonilise andmeedastuse spetsifikaadiga seotud teavet oma kontrollikeskuste vahel punktides 5 ja 7 sätestatud korras. Sealhulgas edastatakse võimaluse korral kontrollikeskuste omavaheliseks üldiseks sidepidamiseks mõeldud andmed, nagu nimed, telefoni- ja faksinumbrid ning e-posti aadressid (Internet või https). Teave Mauritaania kontrollikeskuse kohta on esitatud käesoleva lisa 1. liites.

4.   Laevade asukoht määratakse kindlaks vea ülemmääraga kuni 500 m ja usaldusvahemikuga 99 %.

5.   Kui lepingu alusel kalastav laev, mida ühenduse õiguse kohaselt satelliitside abil jälgitakse, siseneb Mauritaania majandusvööndisse, teatab lipuriigi kontrollikeskus seirekeskusele (FMC) viivitamata ja maksimaalselt iga tunni järel laeva asukoha (laeva tunnusandmed, pikkus- ja laiuskraadid, kurss ja kiirus). Sõnumid peavad olema asukohateadetena identifitseeritavad.

6.   Punktis 5 osutatud sõnumid edastatakse elektroonilisel kujul https protokollis või mõnes muus turvatud vormingus (X.25…). Teated saadetakse reaalajas vastavalt 3. liites esitatud tabelis esitatud vormile.

7.   Kui kalalaeva pardal olevas asukoha pideva jälgimise satelliitsüsteemis esineb tehnilisi vigu või see enam ei tööta, edastab laeva kapten faksi teel lipuriigi kontrollikeskusele ning Mauritaania seirekeskusele määratud aja jooksul punktis 5 osutatud teabe. Selliste asjaolude korral tuleb üldine asukohateade saata iga 4 tunni tagant. See asukohateade sisaldab laeva kapteni poolt vastavalt punktis 5 sätestatud tingimustele iga kahe tunni järel registreeritud asukohateateid. Ettevaatuse huvides on laevaomanikel soovitatav hoida pardal ka teist raadiojaama.

Lipuriigi kontrollikeskus saadab need teated viivitamata Mauritaania seirekeskusele. Rikkis seade parandatakse või vahetatakse välja maksimaalselt viie päeva jooksul. Selle tähtaja möödumisel peab kõnealune laev Mauritaania majandusvööndist lahkuma või sisenema mõnesse Mauritaania sadamasse.

Tõsise tehnilise probleemi korral, mis nõuab lisaaega, võidakse kapteni taotlusel anda maksimaalselt 15 päevane pikendus. Sellisel juhul jäävad kehtima punkti 7 sätted ja kõik laevad, välja arvatud tuunipüügilaevad, peavad pöörduma tagasi sadamasse, et võtta pardale Mauritaania teadusvaatleja.

8.   Lipuriikide kontrollikeskused jälgivad oma laevade liikumist Mauritaania majandusvööndis iga tunni tagant. Kui laevade jälgimist pole võimalik nõuetekohaselt läbi viia, teavitatakse sellest viivitamata Mauritaania seirekeskust ning toimitakse vastavalt punktile 7.

9.   Kui Mauritaania seirekeskus leiab, et lipuriik ei edasta punktis 5 osutatud teavet, teavitab ta sellest delegatsiooni kaudu viivitamata komisjoni.

10.   Käesolevate sätete kohaselt teisele lepinguosalisele edastatud seireandmeid tuleb kasutada üksnes sellise kontrolli ja järelevalve puhul, mida Mauritaania ametiasutused teostavad käesoleva lepingu alusel kalastavate ühenduse laevade üle. Andmeid ei tohi mitte mingil tingimusel edastada kolmandatele isikutele.

11.   Satelliitseiresüsteemi seadmed ja tarkvara peavad olema usaldusväärsed, need ei tohi võimaldada mingisugust asukoha võltsimist ning need ei tohi olla käsitsi seadistatavad.

Süsteem peab olema täisautomaatne ja alati töökorras, sõltumata keskkonna- ja ilmastikutingimustest. Satelliitseiresüsteemi on keelatud hävitada, kahjustada, kasutuskõlbmatuks muuta ja segada.

Laevakaptenid tagavad, et:

—	andmeid ei muudeta;

—	satelliitseireseadme antenni või antennide ees ei oleks takistusi;

—	satelliitseireseadme elektritoidet ei katkestata;

—	satelliitseireseade ei ole lahti ühendatud.

12.   Lepinguosalised kohustuvad nõudmisel teineteisele oma satelliitseireseadmete kohta teavet andma, eesmärgiga veenduda, et kõnealused seadmed vastavad täielikult teise lepinguosalise nõudmistele käesolevate sätete järgimiseks.

13.   Käesolevate sätete tõlgendamisel ja nende kohaldamisel tekkivate erimeelsuste korral peavad lepinguosalised nõu lepingu artiklis 10 osutatud ühiskomitees.

14.   Kahtluse korral kindla laeva suhtes saadab Mauritaania seirekeskus taotluse lipuriigi seirekeskusele, mis seejärel edastab viivitamata kõnealuse laeva geograafilise asukoha taotluses märgitud ajavahemiku jooksul.

Kui teatavate laevade tegevuse osas on kahtlusi, teavitab Mauritaania sellest ametlikult laeva lipuriiki ja ühendust. Ühendus kohustub kohaldama ühenduse õiguse asjakohaseid sätteid.

15.   Lepinguosalised kohustuvad lepingu artiklis 10 sätestatud ühiskomitee raames otsima kõige sobivamaid lahendusi, et:

a)	lahendada enne käesoleva protokolli jõustumist kõik tehnilised probleemid, mis võivad mõjutada laevaseiresüsteemi (VMS) tõhusust Mauritaania kalandusvööndis;

b)	analüüsida kõiki viise ja vahendeid, mis võimaldavad tugevdada koostööd laevaseiresüsteemi (VMS) rakendamise parandamiseks, eelkõige selleks, et soodustada Euroopa laevade andmete üheaegset edastamist lipuriigi seirekeskusele ning järelevalveametile.

VIII PEATÜKK

Mauritaania teadusvaatlejad ühenduse laevade pardal

Käesolevaga luuakse vaatlussüsteem ühenduse laevadel.

1.   Iga Mauritaania kalastusvööndi litsentsiga ühenduse laev võtab pardale Mauritaania teadusvaatleja, välja arvatud tuunipüügiseinerid, mille puhul toimub pardalevõtmine ministeeriumi taotlusel. Ühel laeval on korraga ainult üks vaatleja.

Ministeerium esitab komisjonile delegatsiooni kaudu igas kvartalis enne litsentside väljaandmist nende laevade nimekirja, mis peavad pardale võtma teadusvaatleja.

2.   Vaatleja laevapardal viibimise aeg vastab ühe reisi pikkusele. Ministeeriumi selgelt väljendatud nõudmise korral võib kõnealust aega pikendada mitme reisi pikkuseni, olenevalt konkreetse laeva reisi keskmisest pikkusest. Ministeerium esitab selle nõudmise kõnealusele laevale määratud vaatleja nime teatamise ajal.

Vaatleja võib reisi lühendamise korral teha ka järgmise reisi samal laeval.

3.   Ministeerium teatab delegatsiooni kaudu komisjonile ametisse määratud ning vajalike dokumentidega varustatud vaatlejate nimed vähemalt seitse tööpäeva enne vaatlejate laevalemineku kavandatavat kuupäeva.

4.   Kõik vaatlejate tegevusest tulenevad kulud, sealhulgas nende palk, rahalised tasud ja toetused, kannab ministeerium. Vaatleja laevalemineku või laevalt lahkumise korral välissadamas maksab reisikulud ja päevaraha laevaomanik, kuni vaatleja on asunud Mauritaania laevale või saabunud Mauritaania sadamasse.

5.   Laeva kaptenid, kelle laevale on määratud teadusvaatleja, võtavad kõik meetmed, et võimaldada vaatleja laevaleminekut ja laevalt lahkumist.

Vaatlejaid koheldakse laeva pardal samal viisil nagu laeva juhtkonda.

Vaatleja käsutusse antakse kõik tema kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid. Kapten võimaldab vaatlejatele juurdepääsu kõigile vaatleja kohustuste täitmiseks vajalikele sidevahenditele, laeva kalapüügiga vahetult seotud dokumentidele, st püügipäevikule, püügipäeviku lisale ja logiraamatule, ning laevaosadele, millele juurdepääs võimaldab vaatlejatel täita oma ülesandeid.

6.   Vaatlejad lähevad laevale ja lahkuvad laevalt tavaliselt Mauritaania sadamates esimese reisi alguses, mis järgneb määratud laevade nimekirjast teatamisele, mis peab toimuma vähemalt 20 päeva enne reisi algust.

Asjaomased laevaomanikud teevad oma kohalike esindajate kaudu 15 päeva jooksul pärast kõnealust teatamist käesoleva lisa I peatükis loetletud sidevahendite kaudu teatavaks vaatleja pardalevõtmise kuupäeva ja sadama.

7.   Vaatlejad peavad ettenähtud laeva kaptenile oma kohalolekust teatama üks päev enne kavandatavat laevalemineku kuupäeva. Juhul kui teadusvaatleja kohale ei ilmu, teatab laeva kapten sellest järelevalveametile, kes järgmise kahe tunni jooksul asjaomase vaatleja asendab. Vastasel juhul on laeval õigus sadamast lahkuda, varustatuna tõendiga teadusvaatleja puudumise kohta. Siiski võib ministeerium oma kuludega saata pardale uue teadusvaatleja, ilma laeva kalastustegevust häirimata.

8.   Kui laevaomanik ei täida teadusvaatlejatega seotud tingimusi, peatatakse sellest tulenevalt litsents automaatselt, kuni laevaomanik on oma kohustused täinud.

9.   Teadusvaatlejatel peab olema:

—	kutsekvalifikatsioon,

—	piisav kalandusalane kogemus ja

—	põhjalikud teadmised käesoleva protokolli ja kohaldatavate Mauritaania eeskirjade kohta.

10.   Teadusvaatlejad tagavad, et ühenduse laevade tegevus Mauritaania kalastusvööndis vastaks käesoleva protokolli tingimustele.

Nad koostavad selle kohta aruande. Eelkõige teevad nad järgmist:

—	jälgivad laevade püügitegevust,

—	tuvastavad püügiga tegelevate laevade asukoha,

—	võtavad teadusprogrammi raames bioloogilisi proove,

—	registreerivad püügivahenditega seotud andmed ning kasutatud võrkude silmasuurused.

11.   Vaatlemisel piirdutakse käesoleva protokolliga reguleeritava kalapüügi ja sellega seotud tegevusega.

12.   Teadusvaatleja:

—	võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema pardaletulek ja laeval viibimine ei katkestaks ega takistaks kalapüüki,

—	kasutab käesoleva lepingu kohaselt kasutatavate võrkude silmasuuruse mõõtmisel kinnitatud vahendeid ja menetlusi ning

—	käsitseb hoolikalt pardal olevat omandit ja seadmeid ning tunnistab kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsust.

13.   Vaatlejad koostavad vaatlusperioodi lõpus ja enne laevalt lahkumist käesoleva lisa 2. liites esitatud näidise kohase aruande. Vaatlejad kirjutavad aruandele alla kapteni juuresolekul, kes võib omalt poolt aruandesse lisada kõik asjakohaseks peetavad märkused, või nõuda nende lisamist, ning kirjutab seejärel alla. Aruande koopia antakse kaptenile vaatleja laevalt lahkumisel.

Ministeerium edastab iga kuu delegatsiooni kaudu komisjonile teadmiseks eelmise kuu aruanded.

IX PEATÜKK

Merre tagasilaskmine ja reostus

Lepinguosalised uurivad kalalaevadelt vette tagasi lastud kogustega seotud probleeme ning kõnealuste koguste ärakasutamise võimalusi.

Lepinguosalised kohustuvad rakendama alates käesoleva protokolli jõustumisest kontrollimeetmeid, millega hoida ära kalalaevade jääkkütteõli merre laskmine.

X PEATÜKK

Võitlus ebaseadusliku kalapüügi vastu

Lepinguosalised, püüdes ennetada ja piirata kalanduspoliitikat kahjustavat ebaseaduslikku kalapüüki Mauritaania kalastusvööndis, lepivad kokku kõnealuse tegevusega seotud teabe korrapärases vahetamises.

Lisaks olemasolevate õigusaktide alusel juba kasutuselevõetud abinõudele peavad nad üksteisega nõu ühiselt või eraldi võetavate täiendavate meetmete üle. Selleks tõhustavad nad koostööd eelkõige võitluses ebaseadusliku kalapüügi vastu.

III LISA

NB: 2005. aastal on Läänemere laevade (Leedu ja Läti) tegevusandmed, k.a püüginäitajad (133 053 tonni) veerus „muud laevad” ja mitte veerus „ELi laevad”.

(*)	ELi kalalaevade alla kuuluvate 7. ja 8. liigi tuunipüügilaevade andmed on veerus EL

KALANDUSMINISTEERIUM	TÖÖSTUSLIKU KALAPÜÜGI OSAKOND
KALALAEVADE PÜÜGITEGEVUSE 2005. AASTA ANDMED

		RIIGISISENE					EL					MUUD					KOKKU
LIIGID		LA	KW	KT	PPA	PÜÜK	LA	KW	KT	PPA	PÜÜK	LA	KW	KT	PPA	PÜÜK	LA	KW	KT	PPA	PÜÜK
1		22	10 484	5 413	2 390	1 538	35	18 408	9 889	4 682	7 663	9	7 151	2 135	697	468	66	36 043	17 437	7 769	9 669
2		8	7 042	3 171	398	386	14	4 794	3 089	1 956	7 210	1	307	161	18	6	23	12 143	6 421	2 372	7 602
3		6	2 049	1 040	904	1 294	13	2 387	1 244	1 418	4 036	4	1 939	799	418	503	23	6 375	3 083	2 740	5 833
4		0	0	0	0	0	9	4 946	2 470	834	858	0	0	0	0	0	9	4 946	2 470	834	858
5	C	100	63 316	29 876	19 795	22 333	50	34 554	20 922	9 758	16 833	0	0	0	0	0	150	97 870	50 798	29 553	39 166
	G	88	26 699	20 081	11 714	10 137	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	88	26 699	20 081	11 714	10 137
	ST	188	90 015	49 957	31 509	32 470	50	34 554	20 922	9 758	16 833	0	0	0	0	0	238	124 569	70 879	41 267	49 303
6		0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0
7		0	0	0	0	0	23	46 265	28 983		1 708	0	0	0	0	0	23	46 265	28 983	0	1 708
8		0	0	0	0	0	27	9 797	6 137		7 633	4	1 451	909			31	11 248	7 046	0	7 633
9		3	10 350	17 136	594	28 587	12	75 460	59 699	1 044	112 347	51	145 449	316 158	7 848	416 212	66	231 259	392 993	9 486	557 146
10		0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	4	1 236	839	44	80	4	1 236	839	44	80
KOKKU		227	119 940	76 717	35 796	64 275	183	196 611	132 433	19 691	158 288	73	157 533	321 001	9 025	417 269	483	474 084	530 151	64 512	639 833

		LIIGID:
LA:	Laevade arv	1	— VÄHILAADSED V. A LANGUST	7	— TUUNIPÜÜGISEINERID
KW:	Aluse võimsus	2	— SENEGALI MERLUUS	8	— RITVÕNGEDEGA JA TRIIVÕNGEJADAGA TUUNIPÜÜGILAEVAD
KT:	Kogutonnaaž	3	— MUUD PÕHJALÄHEDASED PÜÜGIVAHENDID KUI TRAALNOOT	9	— PELAAGILISE PÜÜGI LAEVAD
PPA:	Püügipäevade arv	4	— PÕHJATRAALERID (V. A SENEGALI MERLUUS)	10	— KRABID
PÜÜK:	Laevade kogupüük,	5	— PEAJALGSED	11	— VÄRSKE PELAAGILINE PÜÜK
	sihtliigid ja kaaspüük	6	— LANGUSTID

Lepinguosalised lepivad kokku ajakohastada igal aastal kõnealust püügikoormuse ülevaadet hiljemalt järgmise aasta 1. mail.

KALANDUSMINISTEERIUM	TÖÖSTUSLIKU KALAPÜÜGI OSAKOND
KALALAEVADE PÜÜGITEGEVUSE 2006. AASTA ANDMED

		RIIGISISENE					EL					MUUD					KOKKU
LIIGID		LA	KW	KT	PPA	PÜÜK	LA	KW	KT	PPA	PÜÜK	LA	KW	KT	PPA	PÜÜK	LA	KW	KT	PPA	PÜÜK
1		20	13 616	4 715	3 039	1 474	34	14 926	9 601	6 910	7 042	3	1 501	936	293	308	57	30 043	15 252	10 242	8 824
2		2	589	224	88	476	13	3 915	3 414	2 526	7 874	0	0	0	0	0	15	4 504	3 638	2 614	8 350
3		6	2 779	1 010	594	4 661	7	1 110	552	637	2 173	0	0	0	0	0	13	3 889	1 562	1 231	6 834
4		0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0
5	C	84	67 290	26 176	18 947	11 212	43	30 086	17 983	7 665	13 995	0	0	0	0	0	127	97 376	44 159	26 612	25 207
	G	42			7 546	4 838	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	42			7 546	4 838
	ST	126			26 493	16 050	43			7 665	13 995						169			34 158	30 045
6		0	0	0	0	0	1	570	219	98	11	0	0	0	0	0	1	570	219	98	11
7 (1)		0	0	0	0	0	10	20 062	8 547		978	11	22 068	5 650			21	42 130	14 197
8 (1)		0	0	0	0	0	20	8 383	3 207		7 812	16	4 611	4 914			36	12 994	8 121
9		0	0	0	0	0	15	56 269	73 441	1 939	264 645	22	90 385	113 506	3 705	271 480	37	146 654	186 947	5 644	536 125
10		1	692	132	90	160	1	441	252	61	180	0	0	0	0	0	2	1 133	384	151	340
11		0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0
KOKKU		155	84 966	32 257	30 304	22 821	144	135 762	117 216	19 836	304 709	52	118 565	125 006	3 998	271 788	351	339 293	274 479	54 138	590 528

		LIIGID:
LA:	Laevade arv	1	— VÄHILAADSED V. A LANGUST	7	— TUUNIPÜÜGISEINERID
KW:	Aluse võimsus	2	— SENEGALI MERLUUS	8	— RITVÕNGEDEGA JA TRIIVÕNGEJADAGA TUUNIPÜÜGILAEVAD
KT:	Kogutonnaaž	3	— MUUD PÕHJALÄHEDASED PÜÜGIVAHENDID KUI TRAALNOOT	9	— PELAAGILISE PÜÜGI LAEVAD
PPA:	Püügipäevade arv	4	— PÕHJATRAALERID (V. A SENEGALI MERLUUS)	10	— KRABID
PÜÜK:	Laevade kogupüük,	5	— PEAJALGSED	11	— VÄRSKE PELAAGILINE PÜÜK
	sihtliigid ja kaaspüük	6	— LANGUSTID

---

(1)  ELi kalalaevade alla kuuluvate 7. ja 8. liigi tuunipüügilaevade andmed on veerus EL.

Lepinguosalised lepivad kokku ajakohastada igal aastal kõnealust püügikoormuse ülevaadet hiljemalt järgmise aasta 1. mail.

IV LISA

Suunised, mis võimaldavad töötada välja eesmärkide ja tulemuslikkuse mõõtmise näitajate maatriksi Mauritaania meremajanduse ja kalandussektori säästva arengu strateegia rakendamise jälgimiseks

Strateegilised teljed ja eesmärgid	Näitajad (soovituslik nimekiri)
1.   Püügipiirkondade haldamine ja rendi optimeerimine
1.1. Püügipiirkondade jätkusuutlik haldamine	Koostatud, rakendatud ja hinnatud arenduskavade arv. Registreeritud ühenduse laevade arv (absoluutväärtuses ja protsentides). Laevaregistri pidamine Mauritaania majandusvööndis.
1.2. Kalandusalaste ja okeanograafiauuringute tõhustamine	Kalavarude hindamiseks teostatud kampaaniate arv. Elluviidud uurimisprogrammide arv. Peamiste varude seisukorra kohta välja antud ja järgitud soovituste arv (eelkõige ülepüütud kalavarude külmutus- ja säilitusmeetmed).
1.3. Püügijärelevalve tugevdamine	[Sõltumatute volitatud inspektorite arv ja vastavad kanded seadusega kooskõlas olevas eelarves] Teostatud kontrollimiste tase ja mitmekesisus (merejärelevalvepäevade arv, sadamas ja merel toimunud kontrollimiste arv, õhust toimunud kontrollimiste arv, avaldatud statistiliste ülevaadete arv). Radariga kaetud ala määr Mauritaania majandusvööndis. Laevastiku kaetuse määr laevaseiresüsteemiga VMS. Elektroonilise püügipäeviku kasutamise määr/kogu tööstuslik ja rannikupüügi laevastik.
1.4. Suutlikkuse kontroll ja ajakohastamine	Suutlikkuse ajakohastamise programm on ellu viidud. Põhjalähedasi liike (eelkõige kaheksajalgu) püüdvate laevade vähendamise määr
1.5. Uute püügivõimaluste väljaarendamine	Uute püügivõimaluste väljaarendamise projektid on ellu viidud
2.   Sektorit hõlmavate majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede suurenemine
2.1. Infrastruktuuride ja sadamateenuste arendamine	Nouâdhibou sadama taastamise seis. Nouâdhibou väikesemahulise püügi sadama taastamise ja laiendamise seis. Kalaturu nõuetega vastavusseviimiseks võetud meetmete arv. Väikesemahulise püügi lossimiskaide ehitamise seis. Nouâdhibou reidilt koristatud vrakkide arv.
2.2. Väikesemahulise kalapüügi laevastiku ajakohastamine ja sanitaarnõuetega vastavusse viimine	Ümberstruktureerimiseks võetud meetmete arv. Väljapakutud rahaliste vahendite tase. Jahutusseadmetega varustatud piroogide arv. Piroogide ja nende toodete suhtes kohaldatavaid minimaalseid hügieeni- ja tervishoiutingimusi käsitlevate eeskirjade väljatöötamine ja rakendamine.
2.3. Kalandustoodete kvaliteedi parandamine (lossitud ja töödeldud toodete vastavus sanitaarnõuetele)	Kalandustoodete kontrolli süsteemi on kohandatud ja see toimib. Hügieeninormide nõudeid tutvustavate kampaaniate arv (korraldatud koolituste arv ja koolitatud isikute arv). Toimiv analüüside labor Nouakchott'is. Nouakchott’i kalaturg on sanitaarnormidega vastavusse viidud. Külmutusseadmega varustatud piroogide arv. Väikesemahulise püügi jaoks loodud lossimis- ja töötlemiskohtade arv.
2.4. Väikesemahulise kalapüügi, sisevetekalanduse ja vesiviljeluse arendamine	Väikesemahulise kalapüügi maht. Elluviidud vesiviljelusprojektide arv. Sisevetekalanduse projektide rahastamise osakaal.
2.5. Sektorisse tehtavate erainvesteeringute edendamine	Heakskiidetud institutsionaalsete reformide arv. Investeeringute tegemiseks vajaliku õigusliku keskkonna parandamine. Heaks kiidetud rahastamisvahendite kasutamine (väikesemahulise püügi toetamine, tööstusliku püügi toetamine). Toimunud kaubanduspartnerluse foorumite arv. Tehtud erainvesteeringute maht. Väljaarendatud projektide arv avaliku ja erasektori partnerluseks või erasektori ja erasektori vaheliseks partnerluseks.
3.   Merekeskkonna, elupaikade ja ranniku kaitse
3.1. Merekeskkonna ja vee-elupaikade säilitamine	Toimunud merekeskkonna diagnostiliste uuringute arv (algusetapp ja keskkonnanäitajate jälgimise uuringud). Võetud säilitusmeetmete tase ja arv. Saasteainete töötlemise võimekuse parandamine (jääkkütteõli kogumisreservuaarid jne), kasutatud vee töötlus- ja puhastuskeskused. Saasteainete käitlemise määrus on vastu võetud ja seda rakendatakse.
3.2. Diagnoosivõimekuse suurendamine ja meresaastevastase võitluse parandamine	Saastamisvastase keskuse asutamise seis. Meresaastevastases võitluses kasutatava materjali tase ja hulk.
4.   Õiguslik ja institutsiooniline reform
4.1. Töötajate koolituse tõhustamine	Koolituskava on vastu võetud ja seda rakendatakse. Koolituskava raames toimunud täienduskoolituste arv. Tehniliste töötajate täienduskoolituste arv.
4.2. Kalandusministeeriumi tehniliste talituste ja valdkonna haldamisega seotud talituste tõhususe parandamine	Tegevuse eelarve suurenemise määr. Jooksvaid andmeid sisaldav andmebaas. Väikesemahulise ja tööstusliku kalapüügi litsentside haldamise parandamine
4.3. Järelevalve tõhustamine — strateegia rakendamise hindamine (süsteemi juhtimine)	Operatiivse järelevalve süsteem toimib. Asjaomased näitajad on kättesaadavad ning neid mõõdetakse korrapäraselt. Korrapäraselt toimunud hindamiste arv.

---