18.3.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 75/66

(1)

19. detsembril 2006. aastal avaldas komisjon teadaande (2) Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV”) ja Taiwanist pärit polüvinüülalkoholide (PVA) importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta. 17. septembril 2007. aastal kehtestas komisjon määrusega (EÜ) nr 1069/2007 (3) (edaspidi „ajutine määrus”) ajutise dumpinguvastase tollimaksu HRVst pärit polüvinüülalkoholi (edaspidi „PVA”) suhtes. Taiwani suhtes ajutisi meetmeid ei kehtestatud.

(2)

Vastavalt ajutise määruse põhjenduses 13 sätestatule hõlmas dumpingut ja kahju tekitamist käsitlev uurimine ajavahemikku 1. oktoobrist 2005 kuni 30. septembrini 2006 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimiseks analüüsis komisjon andmeid ajavahemikust 1. jaanuarist 2003 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(3)

Pärast otsust kehtestada dumpinguvastane tollimaks HRVst pärit PVA suhtes ja mitte kehtestada kõnealuseid meetmeid Taiwanist pärit impordi suhtes esitasid mitmed huvitatud isikud kirjalikud märkused. Isikutele, kes soovisid oma arvamust avaldada suuliselt, anti selleks võimalus. Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist ja kontrollimist.

(4)

Komisjon tegi põhjalikuma uurimise seoses ühenduse huvidega ning lubas erandkorras paberitööstuse, st seni koostööst kõrvale jäänud olulise sektori tarbijatel esitada täidetud küsimustiku.

(5)

Kõiki isikuid teavitati peamistest faktidest ja kaalutlustest, mille alusel kavandati lõpetada menetlus HRVst ja Taiwanist pärit PVA impordi suhtes ning vabastada ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summad. Lisaks sellele anti neile võimalus esitada pärast kõnealust faktide ja kaalutluste avalikustamist teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(6)

Huvitatud isikute esitatud suulisi ja kirjalikke märkusi võeti arvesse ja vajaduse korral muudeti vastavalt neile tulemusi.

(7)

Sama ühenduse tarbija, keda on mainitud ajutise määruse põhjenduses 16, kordas ning täiendas oma väidet, et tootemääratlus ei peaks hõlmama teatud tooteklassi kuuluvat toodet (edaspidi „vaatlusalune toode”), mida ta nimetas „madala tuhasisaldusega arvkeskmise molekulmassi jaotusega PVAks” ning ostis muu hulgas ka HRVst. Kõnealune tarbija väitis, i) et komisjon ei põhjendanud piisavalt, miks ta leidis, et vaatlusaluse toote füüsikalised ja tehnilised põhiomadused olid samad, mis muudel tootemääratluse alla kuuluvatel toodetel, ning väitis lisaks, et ii) kõnealusel tootel on väga spetsiifilised lõpptarbijad. Lisaks väitis ta, iii) et vaatlusalune toode on kopolümeer ega kuulu seega kõnealuse tootemääratluse alla.

(8)

Enne kõnealuse tarbija väidete üksikasjalikku käsitlemist tuleb märkida, et esiteks on PVAs sisalduv tuhk lisand; mida madalam on tuhasisaldus, seda puhtam on PVA. Teiseks on mõiste „madala tuhasisaldusega PVA” subjektiivne. Puudub üldtunnustatud tuhasisalduse standard, mis tähendab, et igal tootjal on oma piirmäärad, mille alusel otsustatakse, kas PVA on madala tuhasisaldusega. Leiti, et seetõttu on erinevused tegelikult olulised: uuritavate tootjate piirmäärad madala tuhasisaldusega PVA määratlemisel võivad ulatuda 0,09 % kuni 0,5 % maksimaalse tuhasisalduseni. Asjaomase tarbija piirmäärad ei oleks kõige madalamad, st teised huvitatud isikud peaksid tema kasutatavaid tuhasisalduse piirmäärasid ilmselt üsna kõrgeteks.

(9)

Kõnealuse isiku tõstatatud küsimusi, mida on mainitud eespool põhjenduses 7, kaaluti hoolikalt ning need võib kokku võtta järgmiselt.

(10)

Tuleb meeles pidada, et vaatlusaluse toote füüsikaliste ja tehniliste põhiomaduste esialgne määratlus on esitatud ajutise määruse põhjenduses 14. Kõnealuses põhjenduses on vaatlusalune toode määratletud kui teatav tehniliste parameetritega konkreetne vaiguliik. Tootemääratluses nimetatud parameetrid, mille abil eristatakse vaatlusalust toodet muudest PVA toodetest, on viskoossus (3 mPas – 61 mPas, mõõdetuna 4 % lahuses) ja hüdrolüüsiaste (84,0 mol % – 99,9 mol %).

(11)

Kõiki tootemääratluse alla kuuluvaid tooteklasse nimetatakse mõnikord standardklassideks, mis tähendab, et kõiki nendesse kuuluvaid tooteid saab toota tavapärasel PVA tootmisliinil ning nende tootmiskulud on sarnased. See ei kehti aga tooteklassidesse kuuluvate toodete suhtes, mille CN-kood on sama, kuid tootemääratlus erinev: neid ei saa toota tavapärasel PVA tootmisliinil, nende tootmiseks tuleb kasutada erinevat tehnoloogiat ja täiendavaid seadmeid ning seetõttu võivad ka nende tootmiskulud olla väga erinevad. Tooteklassidesse kuuluvad tooted, mida tootemääratlus ei hõlma, on ka väga erinevate omadustega, võrreldes tootemääratlusega hõlmatud toodetega. Viskoossus- ja hüdrolüüsiaste: i) madala viskoossusega toodete hulka kuulub madala molekulmassiga PVA, mis on muu hulgas raskesti käsitsetav ja seetõttu madala tootlikkusega, samal ajal kui ii) kõrge viskoossusega tooteid, mis on samuti raskesti käsitsetavad, kasutatakse kvaliteetse läikpaberi kattes – väga spetsiifiline kasutusala, kus tuleb vältida tavaliselt tekkivaid soovimatuid pragusid; iii) kõrge hüdrolüüsiastmega toodete kasutusala on peamiselt sama ja iv) madala hüdrolüüsiastmega PVA tooteklassi kuuluvad tooted ei lahustu vees ega moodusta veega ebastabiilseid lahuseid. Selliseid tooteid kasutatakse peamiselt polüvinüülkloriidi suspensiooni tootmiseks ja need sadestuvad lahuses kõrgetel temperatuuridel.

(12)

Kõnealune tarbija väitis, et PVB-kile tootmiseks vajaliku PVB-vaigu valmistamisel on PVA kuus omadust ülimalt olulised. Kõnealused kuus omadust üheskoos muudavad vaatlusaluse toote muude turul müüdavate PVA toodetega võrreldes ainulaadseks. Väite kontrollimisel leiti, et mõne kasutusala puhul võivad tehnilised näitajad olla tõepoolest rangemad kui teiste puhul. Samas aga tehti kindlaks, et tegelikult on kõik tooteklassid, sealhulgas ka tootemääratluse alla kuuluvad tooteklassid, mida mõnikord nimetatakse „standardklassideks”, ainulaadse omaduste kombinatsiooniga. Tooteklass valitakse vastavalt soovitud kasutusalale. See kehtib nii asjaomase tarbija kasutusalade kui ka muude kasutusalade suhtes. Järelikult tuli väide tagasi lükata.

(13)

Asjaomane tarbija vaidlustas ka komisjoni poolt PVA tarbijaturule antud hinnangu ja väitis konkreetselt, et PVA tarbijaturg on väga mitmekesine. Nagu on osutatud ajutises määruses, kasutas tarbija kõnealuse klassi PVAd PVB tootmiseks, mis on ühenduses suurim kasutusala, moodustades 25–29 % PVA tarbimisest, ning PVB-kile nõudluse suure kasvu tõttu kõige kiiremini kasvava kasutusala. Järgnevate turgude uurimine näitas, et peaaegu 90 % ühenduses toodetud PVB-d kasutatakse seejärel PVB-kile tootmiseks, millega tegeleb ka asjaomane tarbija (kes ei ole siiski ainus PVB-kile tootja ühenduses). Seega leidis kinnitust ajutise määruse põhjenduses 17 esitatud väide, et konkreetne kasutusala, kus toodet kasutab kõnealune huvitatud isik, on üks peamisi toote kasutusalasid, mida turu olulisust arvesse võttes ei saa nimetada „ebastandardseks”.

(14)

Seoses väidetava spetsiifilise kasutusalaga väitis tarbija, et lõppkasutuse spetsiifilisust näitab asjaolu, et vaatlusalune toode ei ole asendatav teiste mudelitega. Sellega seoses ilmnes, et tarbija ei osta toodet ainult asjaomaselt Hiina tootjalt ning tal on juba mitu alternatiivset allikat. Tegelikult hankis ta uurimisperioodi jooksul HRV tootjalt vähem kui 5 % PVAst, mille tootemääratlusest väljajätmist ta taotles. Ülejäänud kogused hangiti kolmelt muult erinevates riikides asuvalt tootjalt. Lisaks tehti kindlaks, et kuigi enamikku muudest ühenduses müüdavatest toodetest ei saanud tõesti vaatlusaluse toote asemel kasutada, sai vaatlusalust toodet ennast kasutada ka muudel eesmärkidel ning seda müüdi ühenduse turul HRVst imporditud muude toodete hindadega sarnase hinnaga. Eespool toodut arvesse võttes tuli tagasi lükata väide, et vaatlusalune toode ei ole asendatav.

(15)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist väitis tarbija, et PVA on kopolümeer, mitte homopolümeer. Kõnealune väide põhines asjaolul, et see sisaldab kahte koostisühikut. Seda väidet uuriti ning leiti, et PVA tekib algselt samanimeliste monomeerühikute polümerisatsiooni tulemusel. Järgnev hüdrolüüs on siiski alati mittetäielik (84,0 mol % kuni 99,9 mol %) ja seetõttu võib väita, et PVA sisaldab kahte koostisühikut ning seda võib nimetada kopolümeeriks.

(16)

Leiti, et segaduse vältimiseks tuleb ajutises määruses esitatud tootemääratlust selgitada. Seetõttu on vaatlusalune toode lõpliku määratluse kohaselt Hiina Rahvavabariigist ja Taiwanist pärit samanimeliste monomeerühikute polümerisatsiooni tulemusel tekkiv teatud kopolümeerne polüvinüülalkohol (PVA), mille viskoossus mõõdetuna 4 % lahuses on 3 mPas või üle selle, aga mitte rohkem kui 61 mPas, ja mille hüdrolüüsiaste on 84,0 mol % või üle selle, aga mitte rohkem kui 99,9 mol %, ja mille hüdrolüüsiaste on 84,0 mol %, aga mitte rohkem kui 99,9 mol %, ning mida tavaliselt deklareeritakse CN-koodi ex 3905 30 00 all.

(17)

Taiwani suhtes ajutisi meetmeid ei kehtestatud, sest nagu on sedastatud ajutise määruse põhjendustes 29 ja 30, Taiwanist pärit toote importimisel esialgselt dumpingut ei tuvastatud.

(18)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 30, on ainus koostööd teinud Taiwani äriühing Chang Chun Petrochemical Co. Ltd. (edaspidi „CCP”) ainus vaatlusalust toodet eksportiv tootja Taiwanis, kelle arvele jäi uurimisperioodil Eurostati andmetel 100 % Taiwanist EÜsse liikunud ekspordist.

(19)

Mõlemad ühenduse tootjad, Kuraray Europe GmbH ja Celanese Chemicals Ibérica S.L., väitsid, et tegelikult tegeles CCP uurimisperioodi ajal dumpinguga ning palusid komisjonil läbi vaadata oma otsus CCP-poolse dumpingu kohta.

(20)

Mõlemad ühenduse tootjad väitsid, et CCP tootmiskulud olid palju suuremad, kui leidis komisjon, sest PVA tootmisel kasutatava peamise tooraine vinüülatsetaatmonomeeri (edaspidi „VAM”) maksumust alahinnati. Nad rõhutasid, et äriühing, kes tarnib CCP-le VAMi, on seotud äriühing. Väite kinnituseks esitas üks ühenduse tootja ühe konsultatsioonifirma poolt tehtud uuringu, mis käsitles PVA tootmist CCPs, ja VAMi rahvusvahelisi hindu käsitlevad trükised.

(21)

Esitatud teavet kontrolliti. Eespool nimetatud trükistes loetletud VAMi hindade ja menetluse käigus kontrollitud Aasia ja Euroopa hindade võrdlus näitab selgelt, et kõnealustes trükistes avaldatud hinnad on liialdatud. Lisaks on ka trükistes endis kirjas, et hinnad on arvestuslikud ning et tegelikud turuhinnad võivad olla kõrgemad või madalamad ja avaldatud hindu tuleks kasutada näitlikena. Tõepoolest, kuigi kõnealuseid hindu võib kasutada suundumuste jälgimiseks, ei esinda need ilmselt tegelikke hindu.

(22)

Lisaks näitas uurimine, et seotud tarnija müüs VAMi CCP-le sama hinnaga nagu ka tarbijatele, kes ei olnud temaga seotud, ning et hind, mida CCP maksis VAMi eest, oli sarnane hinnaga, mida maksid teised tootjad Aasias, eriti Jaapanis.

(23)

Lisaks põhinesid eespool nimetatud uuringus esitatud VAMi hinnad suuremal VAMi kasutusmääral, kui CCP tegelikult kasutas. Arvestades, et VAMi kasutusmäär sõltub sellest, millises vahekorras kasutatakse täielikult ja osaliselt hüdrolüüsitud PVAd, leiti, et VAMi kogused, mida kasutas CCP, on asjaomast tootevalikut arvesse võttes kooskõlas nii Aasia kui ka ühenduse teiste tootjate kasutusmääradega.

(24)

Seetõttu leiti eespool põhjendustes 20–23 esitatud põhjustel, et CCP kulutused VAMile olid alahinnatud ning kõnealust küsimust käsitlevad väited lükati tagasi.

(25)

Eespool nimetatud uuringus esitatud kulude alusel väitis üks ühenduse tootja, et lisaks VAMiga seotud kuludele oli alahinnatud ka teisi CCP tootmiskulusid, näiteks kommunaalkulusid, ettevõtte üldkulusid ning müügi-, üld- ja halduskulusid. Uuringus esitatud arvestuslike kulude toetuseks siiski konkreetseid tõendeid ei esitatud.

(26)

Kohapeal kontrollitud CCP tegelikke andmeid kontrolliti uuesti ja leidis kinnitust asjaolu, et dumpinguarvutustes oli kasutatud õigeid kuluandmeid. Seetõttu lükati väide tagasi.

(27)

Üks ühenduse tootja väitis, et CCP puhul oleks normaalväärtus tulnud arvutada kõikide tooteliikide kohta, sest Taiwani PVA turu olukord on eriline, kuna hindu hoitakse kunstlikult madalal, eriti võrreldes Aasia kohta avaldatud hinnavahemikega, ning ka seetõttu, et enamik Taiwani omamaisest müügist läks uurimisperioodi ajal seotud tarbijatele.

(28)

Tegelikult puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et Taiwani siseriiklikud müügihinnad on kunstlikult madalad. Avaldatud PVA hinnad on üksnes väga üldised hinnavahemikud Aasias tervikuna (v.a Hiinas), täpsustamata tegelikke tooteklasse ja asjaomaseid tooteliike, ning seetõttu ei saa neid kasutada Taiwani hindadega võrdlemiseks. Seega ei saa Taiwani siseriiklikke müügihindu pidada kunstlikult madalateks. Seoses väitega, et omamaine müük sõltumatutele tarbijatele on väike, leidis kinnitust, et omamaine müük sõltumatutele tarbijatele on piisav normaalväärtuse arvutamiseks.

(29)

Sama ühenduse tootja väitis ka, et kunstlikult madalatest PVA hindadest põhjustatud Taiwani turu erilise olukorra tõttu ei tohiks CCP normaalväärtuse arvutamisel kasutada algmääruse artikli 2 lõike 6 sissejuhatavas lõigus nimetatud kasumisummasid.

(30)

Põhjenduses 28 nimetatud põhjustel puudub alus, miks algmääruse artikli 2 lõike 6 sissejuhatavas lõigus nimetatud kasumisummad ei sobiks normaalväärtuse arvutamiseks. Seetõttu lükati väide tagasi.

(31)

Huvitatud isikuid teavitati eespool nimetatud tulemustest ning neile anti võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused. Ei ühenduse tootjad ega teised huvitatud isikud ei esitanud lisateavet, mis oleks muutnud komisjoni esialgset otsust Taiwani-poolse dumpingu kohta.

(32)

Eespool toodut arvesse võttes leidis kinnitust, et Taiwani dumpingumarginaal on väiksem kui 2 %, väljendatuna ekspordihinna osakaaluna, nagu on mainitud ajutise määruse põhjenduses 29. Seega tuleks kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 3 Taiwanist pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes käesolev menetlus lõpetada.

(33)

Kuna turumajandusliku ja individuaalse kohtlemise kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 31–39.

(34)

Mõlemad ühenduse tootjad, Kuraray Europe GmbH ja Celanese Chemicals Ibérica S.L., kordasid, et HRV võrdlusriigiks tuleks Taiwani asemel valida Jaapan.

(35)

Nende väitel oleks Jaapan Taiwanist sobivam võrdlusriik, sest Jaapani PVA turg on Taiwani omast jõulisem, sest i) Taiwani turul on üksainus valitsev tootja, CCP, samal ajal kui Jaapani turul tegutseb neli tootjat; ii) vaatlusalune PVA import Taiwani on piiratud ja iii) samalaadse toote siseriiklik nõudlus on Taiwanis väike.

(36)

Seoses CCP väidetava valitsemisega Taiwani turul tuleb meeles pidada, et konkurentsi taset mõjutab ka import ja nagu on juba märgitud ajutise määruse põhjenduses 46, on impordi osakaal PVA siseriiklikus tarbimises Taiwanis tegelikult kõrgem (15 %) kui Jaapanis (3 %).

(37)

Väite toetuseks, mille kohaselt on PVA import peamiselt seotud toodetega, mis ei kuulu vaatlusaluse tootemääratluse alla, ei esitatud piisavalt tõendeid ning seega ei ole väide vastuvõetav.

(38)

Seoses toote väidetava piiratud nõudlusega Taiwanis tuleb rõhutada, et Taiwani siseriiklik PVA turg on suurem kui 15 000 tonni, millest enamiku moodustab samalaadne toode. Kuigi üks ühenduse tootja väitis, et nõudlus on tegelikult piiratud, sest enamik CCP müügist läheb seotud tarbijatele, kinnitas uurimine vastupidist. Seetõttu lükati väide, et samalaadse toote nõudlus on piiratud, tagasi.

(39)

Eespool põhjendustes 36–38 esitatud põhjustel lükati tagasi väide, et Taiwani turul puudub piisav konkurents.

(40)

Üks ühenduse tootja väitis, et nii tootmis- kui ka müügimahtude poolest on Jaapani PVA turg HRV turuga sarnasem kui Taiwani turg. Isegi kui Taiwani tootmismahud ja siseriiklikud müügimahud on Jaapani omadest madalamad, on need siiski piisavalt suured Hiina PVA turuga võrdlemiseks ja EÜsse eksporditavad kogused on selleks sobivad.

(41)

Sama ühenduse tootja märkis ka, et Jaapan oleks Taiwanist sobivam võrdlusriik, sest nii nagu HRV-s, tegutsevad ka Jaapanis nii integreeritud kui ka integreerimata PVA tootjad. Tuleb siiski märkida, et kuigi HRVs on olemas tõesti mõlemat liiki tootjad, kasutavad nii Taiwani tootja kui ka ainus koostööd teinud ja kontrollitud Jaapani tootja mõlemad integreeritud PVA tootmisprotsessi. Seega ei ole kõnealune asjaolu Jaapani Taiwanile eelistamisel oluline.

(42)

Sama ühenduse tootja väitis samuti, et PVA tootevalik ja kasutusalad Jaapani turul on HRV omadega paremini võrreldavad. Selles suhtes leidis kinnitust, et tootevalik ja kasutusalad Taiwani turul tagavad Taiwani ja HRV PVA nõuetekohase võrreldavuse, samas puuduvad tõendid, et Jaapani PVA tagaks parema võrreldavuse.

(43)

Usaldusväärse normaalväärtuse kindlaksmääramisel on oluline valitud riigi koostöövalmidus. Jaapanis tegi uurimisel koostööd ainult üks samalaadse toote neljast tootjast, kuid Taiwanis olid kõik vajalikud andmed kättesaadavad kogu riigi kohta, võttes arvesse, et uuriti Taiwani. Tegelikult oli Taiwani äriühingu turuosa siseriiklikul turul palju suurem kui ainsa koostööd teinud Jaapani tootja oma ning seetõttu oli normaalväärtust kergem hinnata.

(44)

Võttes arvesse põhjendustes 36–43 esitatud põhjuseid, lükati tagasi mõlema ühenduse tootja väide, et Jaapan on HRV sobivaim võrdlusriik, ning kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 40–46.

(45)

Üks ühenduse tootja väitis, et võrdlusriigi Taiwani normaalväärtus tuleks arvutada kõikide tooteliikide kohta ning normaalväärtuse arvutamisel ei tohiks kasutada algmääruse artikli 2 lõike 6 sissejuhatavas lõigus nimetatud kasumisummat, sest kunstlikult madalate hindade tõttu valitseb Taiwani turul eriline olukord.

(46)

Eespool põhjendustes 28–30 esitatud põhjustel lükati kõnealused väited siiski tagasi. Seda arvesse võttes kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 47.

(47)

Kuna ekspordihinna kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 48–50.

(48)

Kuna võrdluse kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 51.

(49)

Kuna dumpingumarginaali kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 52 ja 53, mille kohaselt on HRV üleriigiline dumpingumarginaal 10 %.

(50)

Kuna vastavat uut ja põhjendatud teavet ning väiteid selles suhtes ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 54–60.

(51)

Eurostatilt saadud statistiliste andmete läbivaatamisel ja nende võrdlemisel muudest allikates saadud andmetega ilmnes, et ajutises määruses sisalduvat USAst lähtuvat importi, eriti 2003. aasta importi, oli alahinnatud (vt allpool põhjendus 80). Seetõttu otsustati asendada kõnealused andmed USA ekspordiandmebaasi andmetega. Pärast lõplikku avalikustamist leiti, et Eurostati esitatud andmed Hiina PVA impordi kohta olid ekslikud ja neid oli vaja parandada (vt põhjendus allpool 56).

(52)

Parandatud tarbimisandmed on järgmised:

(53)

See tähendab, et vaatlusaluse toote nõudlus suurenes vaatlusalusel perioodil 16 %. Muud ajutise määruse põhjenduses 64 esitatud kaalutlused jäävad kehtima.

(54)

Kuna kõnealuste asjaolude kohta uut ja põhjendatud teavet või väiteid ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 61–64, v.a eespool nimetatud põhjendustesse 61 ja 64 tehtud muudatused.

(55)

Kuna leidis kinnitust, et Taiwani dumpingumarginaal on tähtsusetu, jäetakse Taiwan kahjude hindamisest lõplikult välja.

(56)

Pärast lõplikku avalikustamist väljendasid teatavad huvitatud isikud tõsist kahtlust seoses Eurostati esitatud PVA importi HRVst 2003. aastal käsitlevate andmete usaldusväärsusega. Teemat uuriti ja leiti, et kõnealuse impordi andmete edastamisel esines märkimisväärne eksitus. Seetõttu korrigeeriti PVA impordi mahtu HRVst 2003. aastal järgmiselt.

(57)

2003. aasta ebatäpsete andmete põhjal arvati esialgu, et import Hiinast vaatlusalusel perioodil vähenes, aga tegelikult suurenes see 33 % võrra, kuigi 2004. aastal langes see võrreldes 2003. aastaga 9 %.

(58)

Pidades silmas seda ja ühenduse tarbimist käsitlevaid veidi muudetud andmeid (vt eespool põhjendus 51), muutub vastavalt ka HRVst pärit impordi osakaal vaatlusalusel perioodil:

(59)

HRVst pärit impordi osakaal langes vaatlusalusel perioodil 1,6 protsendipunkti võrra. Uurimisperioodi jooksul oli Hiinast pärit impordi osakaal ühenduse turul 12,9 %.

(60)

Pidades silmas 2003. aasta muudetud impordiandmeid, muutuvad vastavalt ka ajutise määruse põhjenduses 68 kirjeldatud HRVst pärit impordi hinnad. Impordi keskmine hind kerkis seega 3 % võrra.

(61)

Lõpliku avalikustamise järel teatas kaebuse esitaja, et komisjon ei oleks tohtinud jätta hinna allalöömise arvutamisel välja ühtegi vastavat mudelit. Esitaja väitel oleksid sellisel juhul HRVst pärit impordi hinnad ühenduses olnud liiga kõrged. Seoses sellega on ajutise määruse põhjenduses 70 tõepoolest sätestatud, et väike arv mudeleid (PCN ehk „toote kontrollnumbrid”) jäeti hinna allalöömise arvutamisest välja, sest leiti, et võrdlus mudelite lõikes peab olema oluline ja õiglane, mistõttu ei tohi lubada tootemääratluse alla jäävate standard- ja eriklassi toodete võrdlemist.

(62)

Asjaomased toote kontrollnumbrid moodustasid uurimisperioodil 34 % Hiina impordist, kuid ühenduse tootmisharu (mitte kaebuse esitaja) tootis neid väga väikeses mahus, mis moodustas 0,1–0,5 % samasuguste toodete müügist uurimisperioodil. HRVst pärit PVA import nimetatud toote kontrollnumbrite raames oli seotud standardklassi PVAga, kuid asjaomaste toote kontrollnumbritega seotud ühenduse tootja teatas komisjonile, et tema puhul olid kõnealused toote kontrollnumbrid seotud kvaliteetsete niširakendustes kasutatavate eritoodetega, mida ei ole võimalik standardklassi PVAga asendada. Peale selle ei olnud ta neid tootnud tavapärasel tootmisliinil, vaid eritehases partii kaupa. Asjaomane ühenduse tootja märkis konkreetselt, et kõnealune PVA ei konkureeri standardse PVAga. Seetõttu järeldas komisjon, et kõnealuse HRVst imporditud toote kontrollnumbrite puhul, mille puhul oli tegemist standardse PVAga, puudusid vastavad ühenduse tootmisharu müüdavad tooteklassid. Pidades silmas, et hinna allalöömise arvutused võisid seetõttu tugineda endiselt tüüpilistele mahtudele (st 54 % asjaomasest impordist), otsustati need toote kontrollnumbrid võrdlusest välja jätta.

(63)

Sellest lähtuvalt ja kuna kaebuse esitaja teated ei sisaldanud ümberlükkavaid tõendeid, kinnitatakse, et kõnealuste toote kontrollnumbrite välja jätmine hinna allalöömise arvutamisest on põhjendatud ja väide lükatakse seetõttu tagasi.

(64)

Kuna kõnealuste asjaolude kohta uut ja põhjendatud teavet ega väiteid ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 65–71, v.a andmed Hiina impordi turuosa kohta, mida on käsitletud eespool.

(65)

Võttes arvesse ühenduse tarbimist käsitlevaid muudetud andmeid (vt eespool põhjendus 51), muutub vastavalt ka ühenduse tootmisharu osakaal vaatlusalusel perioodil:

(66)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 76, on ühenduse tootmisharu müügimahud kasvanud ühenduse turul suurenenud nõudluse tõttu.

(67)

Pärast oluliste asjaolude ja kaalutluste avaldamist, mille alusel otsustati kehtestada dumpinguvastased meetmed, väitsid mitmed isikud, et enamik kahjunäitajatest on paranenud ja seega materiaalne kahju puudub. Üks huvitatud isik väitis koguni, et komisjoni järeldus, et ühenduse tootmisharu on kandnud materiaalset kahju, põhines üksnes ühenduse tootmisharu müügihindade langusel.

(68)

Selles suhtes tuleb meeles pidada, et vastavalt ajutise määruse põhjendusele 90 paranesid mitmed kahjunäitajad vaatlusalusel perioodil tõesti tugeva ja suureneva nõudluse tõttu ühenduse turul. Ühenduse turul toimunud hindade langus koos ülemaailmse toorainehindade suure kasvuga on siiski negatiivselt mõjutanud kõiki finantsnäitajaid, näiteks kasumlikkust, investeeringutasuvust ja rahavooge. Seda on üksikasjalikult selgitatud ajutise määruse põhjendustes 84 ja 85. Kuigi algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt ei olnud otsustamisel tingimata määravaks üks või mitu uuritavat finantsnäitajat, on ilmne, et finantsnäitajad kuuluvad põhinäitajate hulka. Seega tuleb kõnealune väide tagasi lükata.

(69)

Kuna ühenduse tootmisharu olukorra kohta uut ja põhjendatud teavet ega väiteid ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 72–92, v.a eespool nimetatud põhjendused 75 ja 76.

(70)

Mitmed huvitatud isikud juhtisid tähelepanu esialgsele järeldusele, et 2003.–2004. aastal vähenes Hiinast pärit import oluliselt. Nad väitsid, et võttes arvesse asjaolu, et samal ajavahemikul vähenes ühenduse tootmisharu kasumlikkus märkimisväärse 62 % võrra, ei saanud hindade langust põhjustada Hiinast pärit import.

(71)

Sellega seoses tuleb meeles pidada, et uurimise käigus tuvastati, et HRVst pärit impordi tõttu vähenesid ühenduse tootmisharu hinnad vaatlusalusel perioodil 3,3 % ning et HRVst pärit import deklareeriti vaatlusalusel perioodil ühenduse piiril ühenduse tootmisharu hindadest madalamate hindadega. Eurostatis olemasolevate HRVst imporditud toodete hindade ja ühenduse tootmisharu müügihindade erinevus oli 2003. aastal suurem kui kogu uurimisperioodi jooksul. Sellise analüüsi põhjal ei saa siiski teha mingeid järeldusi hindade allalöömise kohta uurimisperioodile eelnenud aastatel; täpse ja usaldusväärse hindade allalöömise marginaali saab arvutada üksnes uurimisperioodi kohta, sest seda tuleb teha mudelite võrdluse alusel ja impordi(järgsete) kulude ning müügimahtude asjakohase korrigeerimisega. Sellised andmed olid olemas üksnes uurimisperioodi kohta. Seetõttu ei saa teha järeldusi selle kohta, kas HRVst pärit impordi tõttu on ühenduse tootmisharu hinnad vähenenud kogu vaatlusaluse perioodi jooksul.

(72)

Lisaks tuvastas uurimine, et hinnad langesid turul märkimisväärselt. Võttes arvesse ajutise määruse põhjendustes 78 ja 79 kirjeldatud samal ajavahemikul toimunud toorainehindade suurt tõusu, oli selline hinnalangus kahjulik. Võttes arvesse saadud märkusi, mida on mainitud eespool põhjenduses 70, analüüsiti toorainehindade muutusi vaatlusalusel perioodil aastate kaupa. Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 78, on vinüülatsetaatmonomeer (VAM) PVA tootmises kasutatav peamine tooraine. Selle kulud moodustavad umbes 65 % PVA tootmiskuludest. Järgnevas tabelis on esitatud VAMi maksumuse osakaal ühe tonni PVA maksumuses vaatlusalusel perioodil:

(73)

Analüüs näitas, et 2004. aastal suurenesid toorainehinnad mõõdukalt, võrreldes hinnatõusuga 2005. aastal ja uurimisperioodil. Võttes arvesse toorainehindade selliseid muutusi, mille parimaks näiteks on eespool toodud VAMi maksumuse muutumine, ja mis erinesid kasumlikkuse suundumustest, võib järeldada, et kasumlikkuse järsu vähenemise 2004. aastal põhjustas pigem ühenduse tootmisharu müügihindade 7 % langus, nagu on märgitud ka ajutise määruse põhjenduses 79, kui toorainehindade tõus.

(74)

Eespool toodut arvesse võttes uuriti 2004. aasta turuosasid absoluutnäitajate poolest ja võrreldi ka 2003. aastaga, et selgitada välja, kas dumpinguhinnaga impordil võis eraldi võetuna olla oluline mõju kahju tekkele. Tehti kindlaks, et 2004. aastal suurenes ühenduse tootmisharu turuosa 1 %. Samal ajal vähenes Hiinast pärit impordi turuosa 16 %. Selle tulemusel oli ühenduse tootmisharu turuosa 2004. aastal Hiina turuosast rohkem kui neli korda suurem. Sellistel asjaoludel on tõesti raske pidada pöördelisel 2004. aastal toimunud hinnalanguse põhjuseks HRVst pärit importi, sest selle kogused olid suhteliselt väikesed ja vähenesid tugevalt.

(75)

Lõpliku avalikustamise järel väitis ühenduse tootmisharu, et isegi väikese turuosa puhul tekitas dumpinguhinnaga import majandustegevuse eripära tõttu tõsiseid turuhäireid. Tootmisharu osutas, et komisjon olevat väitnud, et PVA on kaup ja turul pakutav madalaim hind määrab suures osas turuhinna, millega teised tootjad peavad kohanema, kui nad soovivad oma tellimusi säilitada. Tuleks täpsustada, et komisjon vaid tsiteeris dokumendi lõplikul avalikustamisel kaebuse esitaja väidet ilma seda heaks kiitmata. Kaebuse esitaja väitis veel, et HRVst pärit impordi väidetavat mõju ühenduse tootmisharu müügihindadele näitab ühenduse tootmisharu müügihinna alanemine vaatlusalusel perioodil, samal ajal kui tooraine VAMi hind kasvas hüppeliselt. Ühenduse tootmisharu esindajad jäid seisukohale, et nad ei saanud toorainehindade tõusu tarbijatele üle kanda dumpinguhindadega impordi tugeva hinnasurve tõttu, mis oleks oluliselt vähendanud kasumlikkust, investeeringutasuvust ja rahavooge.

(76)

Kui aga vaadelda suundumusi lähemalt, ilmneb, et ühenduse tootmisharu rahaline olukord halvenes märkimisväärselt peamiselt alates 2004. aastast kuni uurimisperioodini. 2003. aastal, kui HRVst pärit impordi turuosa oli 11,3 % ja müügihinnad ei erinenud palju järgmiste aastate hindadest, olid ühenduse tootmisharu tulemused rahuldavad, eriti kasumlikkuse seisukohast. Seda hinnangut toetab asjaolu, et isegi ühenduse tootmisharu iseloomustas (2002. ja) 2003. aastat kui aastat „enne dumpinguhindadega impordi suurt läbimurret ühenduse turule”. Seda kinnitasid uurimise tulemused ja seega leiti ajutise määruse põhjenduses 131, et 2003. aastal valitses ühenduse turul tõepoolest tavapärane konkurentsiolukord. Seda ei ole vaidlustanud ükski huvitatud isik ja see tähendab, et 2003. aastal olid kaubandushäired väikesed, kui neid üldse esines. 2004. aastal, mil HRVst pärit import vähenes, kuid selle müügihinnad jäid üsna stabiilseks, halvenes aga ühenduse tootmisharu finantsolukord äkki dramaatiliselt.

(77)

Lõpliku avalikustamise järel osutas ühenduse tootmisharu, et komisjon olevat ekslikult väitnud, et dumpinguhinnaga import oli kahju peamine põhjus. Sellega seoses tuleb märkida, et komisjon ei väitnud, et dumpinguhinnaga import oli kahju peamine põhjus. Alusmääruse artikli 3 lõikes 6 on tõepoolest sätestatud, et „mahu- ja/või hinnatasemed on […] mõjutanud ühenduse tootmisharu […], ning et mõju ulatus võimaldab selle oluliseks liigitada (rõhuasetus lisatud)”.

(78)

Uurimise käigus välja selgitatud asjaolude täiendav analüüs on näidanud, et dumpinguhinnaga import eraldi võetuna on mõjutanud ühenduse tootmisharu kantud kahju, kuid arvestades selle üldiselt piiratud turuosa, võrreldes ühenduse tootmisharu üha kasvava turuosaga, ning selge ajalise seose puudumist dumpinguhindadega impordi ja ühenduse tootmisharu kantud suurima kahju vahel, ei ole mõju oluline.

(79)

Eespool nimetatud kaalutlusi arvesse võttes ei saa järeldada, et dumpinguhindadega impordi mõju kahjule, mida kandis ühenduse tootmisharu, saaks pidada oluliseks.

(80)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist saadi teavet, mis viitas sellele, et Eurostati andmed USAst pärit impordi kohta ei ole täielikud. Esitatud kogused osutusid liiga väikesteks võrreldes USA ekspordiandmebaasist ja ka muudest allikatest pärit andmetega. Seepärast tuli kõnealust importi käsitlevad andmed üle vaadata ning leiti, et kõige parem on asendada need USA ekspordiandmebaasist saadud andmetega, kusjuures eurodesse konverteeritud väärtuseid korrigeeriti nõuetekohaselt vastavalt CIF-hindadele ühenduse piiril. HRVst pärit impordi läbivaadatud 2003. aasta mahtude mõju ühenduse arvestuslikule tarbimisele mõjutas asjaomasel aastal turuosasid ka muudes riikides. Ajutise määruse põhjenduses 97 sisalduvat tabelit on seetõttu muudetud järgmiselt:

Import muudest kolmandatest riikidest (kogus)

Import muudest kolmandatest riikidest (keskmine hind)

Turuosad

(81)

Võrreldes ajutise määrusega on suurim erinevus USAst pärit impordikogustes ja kõnealuse impordiga seotud suundumustes. Vaatlusalusel perioodil suurenes PVA import ainult USAst tõepoolest natuke, st et turuosa suurenes kahe protsendipunkti võrra, samal ajal kui ajutises määruses leiti ekslikult, et see kahekordistus kõnealusel ajavahemikul. Lisaks olid impordi CIF-hinnad ühenduse piiril uurimisperioodil üldiselt 4,3 % kõrgemad, kui esialgu arvati. Muud ajutise määruse põhjenduses 98 esitatud kõnealust importi käsitlevad järeldused jäävad kehtima.

(82)

Osutades ajutise määruse põhjendustele 97 ja 99, kahtlesid mitmed huvitatud isikud tõsiselt Jaapani importi käsitlevate Eurostati hindade usaldusväärsuses, sest kõnealuse impordi keskmine ühikuhind oli tunduvalt kõrgem kui muudest allikatest pärit PVA ühikuhinnad. Üks huvitatud isik väitis, et kõrge keskmine müügihind tuleneb kallimate toodete, näiteks PVB ekslikust kaasamisest. Selles suhtes tuleb rõhutada, et kõnealuseid andmeid on põhjalikult uuritud ja nagu ajutise määruse põhjenduses 99 on märgitud, leiti analüüsi alusel, et Jaapanist pärit import ei oleks aidanud süvendada negatiivset hinnasuundumust, mille tulemusel halvenes tõsiselt ühenduse tootmisharu finantsolukord. Täielikkuse ja selguse huvides esitatakse järgnevalt analüüsi kokkuvõte.

(83)

Jaapanist pärit importi käsitlevate Eurostati andmete täiendav uurimine kinnitas, et andmed ei olnud seotud ühegi muu tootega peale PVA ja seega ei tõstnud kallimad tooted hindu. Nagu kaebuses on juba märgitud, hõlmas Jaapanist pärit PVA import teatud piiratud koguseid PVAd, mis ei olnud samalaadne toode, mille ühikuhind oli ilmselt tunduvalt kõrgem. Jaapanist pärit impordi keskmises väärtuses, mis arvutati statistiliste andmete põhjal, ei saanud kõnealuste muude PVA tooteklassidesse kuuluvate toodete hinna mõju neutraliseerida, sest andmetes ei eristata samalaadset toodet muudest PVA tooteklassidesse kuuluvatest toodetest. Võttes kaebuses esitatud andmete alusel arvesse kõnealuse impordi ligikaudseid koguseid ja uurimisperioodil Jaapanist imporditud PVA keskmist hinda, leiti siiski, et oleks väga ebatõenäoline, et PVA tooteklassidesse kuuluvate selliste toodete, mida tootemääratlus ei hõlma, väljajätmine oleks mõjutanud samalaadse toote keskmist CIF-hinda ühenduse piiril nii, et see oleks ühenduse müügihinna uurimisperioodil alla löönud. Lisaks suudeti kontrollida umbes 25 % uurimisperioodil Jaapanist imporditud tooteid ning need kuulusid PVA tooteklassidesse, mis olid hõlmatud tootemääratlusega. Kõnealused kogused müüdi seotud isikutele, st ülekandehindadega, ja tehti kindlaks, et ostetud tooted müüdi esimesele ühenduse sõltumatule tarbijale edasimüügihindadega, mis olid keskmiselt 8–10 % kõrgemad hindadest, mida ühenduse tootmisharu oleks saanud. Seetõttu leiti ja ollakse jätkuvalt arvamusel, et puudusid tõendid selle kohta, et Jaapanist pärit PVA import oleks uurimisperioodi ajal ühenduse hinnad alla löönud ning seega ei süvendanud see kahju, mida kandis ühenduse tootmisharu.

(84)

Mitmed huvitatud isikud seadsid kahtluse alla ka selle, kuidas suutis Jaapanist pärit import säilitada selliste kõrgete hindade juures oma suure turuosa, kui ühenduse turul valitses tugev hinnakonkurents. Selles suhtes tuleks esiteks märkida, et vastavalt põhjendusele 83 suurendas kallimate PVA tooteklassidesse kuuluvate toodete kaasamine Jaapani keskmiste impordihindade väärtust Eurostati andmetes. Kontrollitud andmete kohaselt, mis käsitlesid umbes 25 % Jaapanist imporditud toodete impordihindu esimesele ühenduse sõltumatule tarbijale, oli keskmine hind ühenduse tootmisharu hindadest pigem 8–10 % kõrgem. See ei ole identsete toodete täpne võrdlus; pigem on tegemist osa Jaapanist pärit impordi keskmiste müügihindade ja ühenduse tootmisharu keskmise müügihinna tõenäolise ning ligikaudse erinevusega. Seda arvesse võttes ei ole Jaapanist pärit impordi hinnaanalüüsi tulemused vastuolus järeldusega, et ühenduse turuhinnad tõepoolest langesid, ning väide lükatakse tagasi.

(85)

Üks huvitatud isik väitis, et Taiwanist pärit impordikogused 2003.–2006. aastal suurenesid vastupidiselt komisjoni järeldusele, et turuosa vähenes, ning et kõnealuse impordi keskmine hind tõusis vähem, kui komisjon arvas. Kõnealune väide põhines Eurostati andmete analüüsil. Selles suhtes tuleks märkida, et nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 100, kasutati ainsa Taiwani tootja tegelikke andmeid, sest ta tegi uurimise käigus täielikku koostööd. Kõnealuseid kontrollitud andmeid peeti Eurostati andmetest usaldusväärsemateks, eriti seetõttu, et kõnealune tootja müüs kogu vaatlusaluse perioodi jooksul märkimisväärsetes kogustes PVAd, mida deklareeritakse CN-koodiga ex 3905 30 00, kuid mis ei kuulu tootemääratluse alla. Seetõttu lükati kõnealuse huvitatud isiku väide tagasi.

(86)

Teine huvitatud isik väitis seoses komisjoni analüüsiga, mis käsitles USAst imporditud toodete hindu, et Taiwanist pärit import süvendas langust ühenduse turul. Ta väitis, et esimese sõltumatu tarbija keskmise hinna arvutamisel korrigeeris komisjon Eurostatist saadud USA importi käsitlevaid hindu, mis juba olid Taiwani hindadest kõrgemad, ülespoole ja selliselt korrigeeritud hinnad olid ühenduse tootmisharu hindadega üldiselt samal tasemel. Seetõttu lõid Taiwani hinnad, mis korrigeerimist ei vajanud, ühenduse tootmisharu hinna alla ja süvendasid kahju, mida ühenduse tootmisharu kandis.

(87)

Kõnealune väide tuli tagasi lükata. Tegelikult on ajutise määruse põhjendustes 97 ja 100 esitatud Taiwani hinnad CIF-hinnad ühenduse piiril. Hindade allalöömise arvutamisel on kõnealuseid hindu mitu korda korrigeeritud (võtmaks arvesse impordimaksu, impordijärgseid kulusid, kaubanduse taset). Käesoleval juhul korrigeeriti hindu oluliselt, sest peaaegu kogu müük toimus ühenduse edasimüüjate/turustajate kaudu. Hindade allalöömise määr arvutati toote kontrollnumbri tasandil ja seetõttu saadi väga täpsed tulemused, mis tõepoolest ei kinnita hindade allalöömist.

(88)

Mitmed huvitatud isikud väitsid, et kasumlikkuse vähenemise põhjustas ühenduse tootmisharu ise. Nad väitsid, et 2004. loodud täiendavate tootmisvõimsuste tõttu leidis ühenduse tootmisharu ennast olukorras, kus ta pidi maha müüma suure täiendava koguse toodetud PVAd. Huvitatud isikud väitsid, et kaebuse esitaja ise hakkas seetõttu agressiivselt teiste PVA tarnijate hindu alla lööma, et suurendada oma müügimahte ja teised konkurendid turult välja tõrjuda. Huvitatud isikute väitel selgitaks see PVA hindade alanemist vaatlusalusel perioodil. Nad leidsid, et Hiina tootjad pigem järgisid hinnasuundumusi, mitte ei määranud hindu.

(89)

Kõnealuse väitega seoses näitas uurimine tõesti, et ühenduse tootmisharu investeeringud tootmisvõimsuse suurendamiseks võimaldasid ühenduse tootmisharul müüa ühenduse turul olulisi täiendavaid koguseid. Seda kinnitab ühest küljest asjaolu, et investeerimisotsus oli oodatavat turu suurenemist arvesse võttes mõistlik otsus. Nagu selgitati eespool põhjendustes 51–53, on PVA tarbimine ühenduse turul vaatlusaluse perioodi jooksul oluliselt suurenenud ja see on suurendanud ka üldisi müügimahte. Lisaks kinnitas uurimisperioodile järgneva perioodi (2006. aasta juulist kuni 2007. aasta septembrini) analüüs, mis põhines Eurostati ja teiste uurimisaluste isikute esitatud ühenduse tarbimist ja müüki käsitlevatel andmetel, et tarbimine suurenes oluliselt ning et ühenduse tootmisharu müügimahud suurenesid veel 10 % võrra.

(90)

Samas tuvastas uurimine siiski, et maksimaalse tõhususe saavutamiseks peab PVA tehas pidevalt tootma. Nii oli ka ühenduse tootmisharuga. Uurimine näitas, et 2004.–2006. aastal toimunud laienemise tõttu suurenesid tootmismahud alates 2004. aastast oluliselt. Lõpliku avalikustamise järel väitis ühenduse tootmisharu, et PVA täiendavat tootmisliini sai kasutama hakata alles 2005. aastast ja seetõttu 2004. aastal täiendavat võimsust ei olnud. Uurimine on siiski näidanud, et 2004. aastal oli tootmisvõimsus 2003. aastaga võrreldes 7 % suurem. Samal ajal alandas ühenduse tootmisharu müügihindu 7 % ja 2005. aastal, kui tootmisvõimsuse suurendamine oli saavutanud 129 % 2003. aasta võimsusest, olid hinnad ikka veel 5 % 2003. aasta tasemest madalamad, olenemata eespool põhjenduses 72 nimetatud järsust toorainehindade kasvust (VAMi puhul + 19 %). Vahepeal on ühenduse tootmisharu suurendanud müüki sõltumatutele tarbijatele 12 % võrra ja 2005. aastal suurenes kõnealune müük veel kümne protsendipunkti võrra. Sellest lähtuvalt võib ühenduse tootmisharu müügihindade ja toodetud PVA koguse vahel olla seos.

(91)

Kaks huvitatud isikut väitsid, et tootmisvõimsusesse investeerimine mõjutas negatiivselt põhilisi finantsnäitajaid, kuna selle maksumus oleks tõsiselt mõjutanud ühenduse tootmisharu kasumlikkust. Selles suhtes tuvastas uurimine, et vastavalt ajutise määruse põhjenduses 103 sedastatule sai eristada tootmisvõimsuse laiendamisega seotud kulusid ning need ei mõjutanud märkimisväärselt seda dramaatiliselt negatiivset suundumust, mida võis täheldada ühenduse tootmisharu majanduslikus olukorras. Väide, et kõnealused kulud põhjustasid ühenduse tootmisharu kõige olulisemate finantsnäitajate halvenemise, tuleb seetõttu tagasi lükata.

(92)

Üks huvitatud isik väitis, et enda tarbeks müügi hindade kujundamine oleks negatiivselt mõjutanud kaebuse esitaja kasumlikkust. Selles suhtes tuleb märkida, et PVA müüki seotud isikutele on põhjalikult kontrollitud. Esiteks toimus selline müük sõltumatutele isikutele müügist eraldi. Seetõttu ajutise määruse põhjendustes 84 ja 85 esitatud finantsnäitajad sellist müüki ei hõlma, nagu on eraldi mainitud põhjenduses 84. Teiseks näitas enda tarbeks müügi kontrollimine, et kõnealuse müügi, mis uurimisperioodil moodustas ühenduse tootmisharu kogumüügist vähem kui 20 %, hinnad ei mõjutanud negatiivselt PVA müüki ühenduse tootmisharu sõltumatutele klientidele. Seetõttu lükati väide tagasi.

(93)

Teine huvitatud isik väitis, et vaatlusaluse perioodi esimestel aastatel mõjutas Saksamaa ehitusturu väidetav langus negatiivselt ühenduse tootmisharu peamisi finantsnäitajaid. Kõnealuse väite toetuseks tõendeid siiski ei esitatud ja statistilised andmed näitavad selgelt tõusvat suundumust PVA tarbimises ning veelgi selgemat tõusvat suundumust PVB tarbimises. Seetõttu tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(94)

Lõpliku avalikustamise järel väitis ühenduse tootmisharu, et kuna keskenduti aastatele 2003 ja 2004, jäi põhjusliku seose analüüs 2004.–2006. aasta kohta puudulikuks. Seetõttu tuleb esmalt märkida, et 2003. ja 2004. aasta on vaatlusaluse perioodi kaks esimest aastat ja sellisena ei saa neid pidada „aegunuks”. Nagu ajutise määruse põhjenduses 91 kirjeldatud, osutavad kahju tekkele finantsnäitajad, samal ajal kui suurem osa muudest näitajatest tegi läbi positiivse arengu. Sellises olukorras on mõistlik, et uurimise tegija pöörab rohkem tähelepanu perioodile, mil finantsnäitajad halvenesid kõige rohkem, ning see juhtus olema 2004. aasta, mil ühenduse tootmisharu kasumlikkus vähenes 62 %, investeeringutasuvus 83 % ja rahavood 45 % võrra. Nagu põhjendustest 70–93 näha, ei piirdu põhjusliku seose analüüs 2003. ja 2004. aastaga, vaid see hõlmab kogu vaatlusalust perioodi, st alates 2003. aastast kuni vaatlusaluse perioodi lõpuni (september 2006). Seetõttu lükatakse väide tagasi.

(95)

Pärast täiendavat analüüsi, millele andsid tõuke ajutiste meetmete kehtestamise järel saadud märkused, ei saa kinnitada, et dumpinguhindadega impordil oleks olnud oluline mõju kahjule, mida kandis ühenduse tootmisharu. Võttes arvesse i) HRVst pärit impordi suhteliselt piiratud ja vaid pisut suurenevat turuosa (11,3–12,9 %) ning ühenduse tootmisharu palju olulisemat ja pisut suurenevat turuosa (mis oli uurimisperioodil HRV turuosast enam kui kolm korda suurem) ning ii) piiratud, kui mitte tähtsusetut mõju, mida HRVst pärit import hindade allalöömisele avaldas, võib järeldada, et kahju põhjuseks, mida kandis ühenduse tootmisharu suures osas kasvavatest toorainehindadest hoolimata ühenduse turul madalaks jäänud hindade tõttu, ei saanud olla HRVst pärit dumpinguhindadega import. Seega põhjuslikku seost HRVst pärit dumpinguhindadega impordi ja materiaalse kahju vahel, mida kandis ühenduse tootmisharu, ei suudetud algmääruse artikli 3 lõike 6 ja artikli 3 lõike 7 tähenduses piisavalt tuvastada.

(96)

Seetõttu tuleb menetlus lõpetada, kuna Taiwani puhul tuvastatud dumpingumarginaal on alla 2 % ning HRVst pärit dumpinguhindadega impordi ja kahju vahelise põhjusliku seose kohta ei ole piisavalt tõendeid,