This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32007R1124
Council Regulation (EC) No 1124/2007 of 28 September 2007 amending Regulation (EC) No 367/2006 imposing a definitive countervailing duty on imports of polyethylene terephthalate (PET) film originating in India
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1124/2007, 28. september 2007 , millega muudetakse määrust (EÜ) nr 367/2006, millega kehtestatakse Indiast pärit polüetüleentereftalaatkile impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1124/2007, 28. september 2007 , millega muudetakse määrust (EÜ) nr 367/2006, millega kehtestatakse Indiast pärit polüetüleentereftalaatkile impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks
ELT L 255, 29.9.2007, p. 1–11
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV) Dokument on avaldatud eriväljaandes
(HR)
No longer in force, Date of end of validity: 08/03/2011
Relation | Act | Comment | Subdivision concerned | From | To |
---|---|---|---|---|---|
Modifies | 32006R0367 | Asendamine | artikkel 1.2 | 30/09/2007 |
29.9.2007 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 255/1 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1124/2007,
28. september 2007,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 367/2006, millega kehtestatakse Indiast pärit polüetüleentereftalaatkile impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 6. oktoobri 1997. aasta määrust (EÜ) nr 2026/97 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”) ja eriti selle artiklit 19,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis esitati pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,
ning arvestades järgmist:
A. MENETLUS
I. Varasem uurimine ja kehtivad meetmed
(1) |
Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 2597/1999 (2) lõpliku tasakaalustava tollimaksu CN-koodide ex 3920 62 19 ja ex 3920 62 90 alla kuuluva Indiast pärit polüetüleentereftalaatkile (PET-kile, edaspidi „vaatlusalune toode”) impordi suhtes. Määruse vastuvõtmiseni viinud uurimist nimetatakse edaspidi „esialgseks uurimiseks”. Meetmetena kehtestati väärtuseline tollimaks vahemikus 3,8 % kuni 19,1 % eraldi nimetatud eksportijate suhtes, kusjuures kõikide teiste äriühingute vaatlusaluse toote impordi suhtes kohaldati jääktollimaksumäära 19,1 %. Äriühingu Jindal Poly Films Limited, endise nimega Jindal Polyester Limited (3) (edaspidi „Jindal” või „äriühing”) poolt toodetud ja ühendusse eksporditud PET-kile impordi suhtes kehtestatud tasakaalustav tollimaks oli 7 %. Esialgne uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 1997 kuni 30. septembrini 1998. |
(2) |
Pärast aegumise läbivaatamist vastavalt algmääruse artiklile 18, säilitas nõukogu oma määrusega (EÜ) nr 367/2006 (4) Indiast pärit PET-kile impordi suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksu, mis oli kehtestatud määrusega (EÜ) nr 2597/1999. Läbivaatamisega seotud uurimisperiood hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2003 kuni 30. septembrini 2004. |
(3) |
Pärast vahepealset läbivaatamist seoses ühe teise India PET-kile tootja, Garware Polyester Limited (edaspidi „Garware”) subsideerimisega, muutis nõukogu oma määrusega (EÜ) nr 1288/2006 lõplikku tasakaalustavat tollimaksu, mis oli Garware suhtes kehtestatud määrusega (EÜ) nr 367/2006. |
II. Osalise vahepealse läbivaatamise ex officio algatamine
(4) |
Komisjonil oli esmapilgul usutavaid tõendeid, et Jindali subsideerimise tase oli võrreldes esialgse uurimisega tõusnud ning et kõnealused muutused on püsivad. |
III. Uurimine
(5) |
Seetõttu otsustas komisjon pärast nõuandekomiteega konsulteerimist algatada ex officio osalise vahepealse läbivaatamise kooskõlas algmääruse artikliga 19, mis piirdub Jindali subsideerimise tasemega, et hinnata, kas tuleb kehtivaid tasakaalustavaid meetmeid jätkata, need kaotada või neid muuta. 2. augustil 2006. aastal avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas (5) teate kõnealuse läbivaatamise algatamise kohta. |
(6) |
Läbivaatamisega seotud uurimisperiood kestis 1. aprillist 2005 kuni 31. märtsini 2006. |
(7) |
Komisjon teatas osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest ametlikult Jindalile, India valitsusele ning äriühingutele Du Pont Tejin Films (Luksemburg), Mitsubishi Polyester Film (Saksamaa), Toray Plastics Europe (Prantsusmaa) ja Nuroll (Itaalia), kes esindavad valdavat osa Euroopa PET-kile tootjatest (edaspidi „ühenduse tootmisharu”). Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. |
(8) |
Uurimiseks vajaliku teabe saamiseks saatis komisjon Jindalile küsimustiku, mille äriühing koostöövalmilt täitis. Jindali valdustesse Indias tehti kontrollkäik. |
(9) |
Äriühingut Jindal, India valitsust ja ühenduse tootmisharu teavitati uurimise olulistest tulemustest ja neil oli võimalus esitada oma märkused. Äriühing Jindal esitas märkused, mida käsitletakse allpool. India valitsus ei esitanud märkusi. |
B. VAATLUSALUNE TOODE
(10) |
Vaatlusalune toode on esialgse uurimise määratluse kohaselt polüetüleentereftalaatkile (PET-kile), mis on Indiast pärit ja tavaliselt deklareeritud CN-koodide ex 3920 62 19 ja ex 3920 62 90 all. |
C. SUBSIIDIUMID
I. Sissejuhatus
(11) |
Kättesaadava teabe ja komisjoni küsimustikule antud vastuste põhjal uuriti järgmisi kavasid, mille raames väidetavalt anti subsiidiume: |
a) Üleriigilised kavad:
i) |
eellubade kava; |
ii) |
imporditollimaksude hüvituskava; |
iii) |
ekspordisuunitlusega üksuste kava/erimajanduspiirkondade kava; |
iv) |
kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava; |
v) |
ekspordi tulumaksuvabastuse kava; |
vi) |
ekspordi krediteerimise kava; |
vii) |
tollimaksuvaba täiendamise sertifikaat. |
(12) |
Kavad i kuni iv ja vii põhinevad 1992. aasta väliskaubanduse (arendamise ja reguleerimise) seadusel (nr 22, 1992), mis jõustus 7. augustil 1992 (edaspidi „väliskaubanduse seadus”). Väliskaubanduse seadus lubab India valitsusel väljastada ekspordi- ja impordipoliitikat käsitlevaid teadaandeid. India valitsus on avaldanud India väliskaubanduspoliitika mitmeaastase kava ajavahemikuks 1. septembrist 2004 kuni 31. märtsini 2009, mis järgnes varasemale ekspordi- ja impordipoliitikat käsitlevale dokumendile (FTP 2004–2009). Lisaks sellele on India valitsus avaldanud FTPd 2004–2009 reguleeriva menetlusjuhendi (HOP I 2004–2009), mida regulaarselt ajakohastatakse. (6) |
(13) |
Alapunktis v nimetatud ekspordi tulumaksuvabastuse kavad põhinevad 1961. aasta tulumaksuseadusel, mida muudetakse igal aastal rahandusseadusega. |
(14) |
Alapunktis vi nimetatud ekspordikrediidi kava põhineb 1949. aasta panganduse reguleerimise seaduse jagudel 21 ja 35A, mis lubavad India reservpangal juhendada kommertspanku ekspordikrediidi küsimuses. |
b) Piirkondlikud kavad
(15) |
Kättesaadava teabe ja komisjoni küsimustikule antud vastuste põhjal uuris komisjon ka Maharashtra osariigi omavalitsuse 1993. aasta ergutussüsteemi (edaspidi „ergutussüsteem”). Süsteem põhineb Maharashtra osariigi valitsuse tööstus-, energeetika- ja tööhõiveministeeriumi määrustel. |
II. Üleriigilised kavad
1. Eellubade kava (Advance Licence Scheme – ALS)
a) Õiguslik alus
(16) |
Kava üksikasjalik kirjeldus sisaldub FTP 2004–2009 lõigetes 4.1.3 kuni 4.1.14 ja dokumendi HOP I 2004–2009 peatükkides 4.1 kuni 4.30. Kava asendati 2006. aasta aprillis, st pärast uurimisperioodi lõppu uue lubade andmise kavaga „Advance Authorisation Scheme”. See paistab peamiselt olevat lihtsalt nimevahetus. Järgnev analüüs keskendub uurimisperioodi jooksul kehtivale eellubade kavale. |
b) Abikõlblikkus
(17) |
Eellubade kava koosneb kuuest allkavast. Need allkavad erinevad muu hulgas abikõlblikkuskriteeriumide poolest. Toetavate tootjatega seotud tootjad-eksportijad ja müüjad-eksportijad vastavad füüsilise ekspordi eellubade kava ja aastanõuete eellubade kava tingimustele. Peatööettevõtjad, kelle tarned kuuluvad „ekspordiga samaväärsete toimingute” kategooriatesse, mida on nimetatud FTP 2004–2009 lõikes 8.2, näiteks tarned ekspordisuunitlusega üksusele (EOU), saavad taotleda soodustusi ALSi raames ekspordiga samaväärsete toimingute eest. Lõppeksportijat varustavad tootvad eksportijad saavad taotleda vahetarnete ALSi. Soodustusi „ekspordiga samaväärsete toimingute” eest saavad taotleda ka tootjate-eksportijate vahetarnijad eelnevate vabastusotsuste ja sisemaiste akreditiivide alusel. Kuna Jindal kasutas uurimisperioodi jooksul kuuest allkavast ainult nelja esimest, kirjeldatakse allpool üksikasjalikumalt vaid neid. |
c) Rakendamine
(18) |
Eellubasid väljastatakse:
|
(19) |
Nagu eespool märgitud, kasutas Jindal uurimisperioodi jooksul eellubade kava. Täpsemalt kasutas ta nelja alapunktides i kuni iv osutatud allkava. |
(20) |
Et India ametiasutused saaksid kontrolli läbi viia, on litsentsiomanikul seadusjärgne kohustus pidada ettenähtud vormis „tegelikkusele vastavat ja nõuetekohast arvestust loaga hõlmatud importkaupade tarbimise ja kasutamise kohta” (HOP I 2004–2009, peatükk 4.30) (edaspidi „tarbimisregister”). Kontrollimine näitas, et äriühing ei pidanud nõuetekohaselt kõnealust tarbimisregistrit, st ei registreerinud seost sisendmaterjali ja tulemuseks oleva toote sihtpunkti vahel, nagu nõuab India valitsuse kehtestatud kord, hoolimata asjaolust, et ta mitte ainult ei ekspordi, vaid müüb tulemuseks olevat toodet ka siseturul. |
(21) |
Seoses eespool kirjeldatud allkavadega i ja iii fikseerib India valitsus nii imporditoetuse kui ekspordikohustuse (sealhulgas ekspordiga samaväärsed toimingud) mahu ja väärtuse, mis dokumenteeritakse litsentsil. Lisaks peavad valitsusametnikud impordi ja ekspordi ajal vastavad tehingud loa peal dokumenteerima. Nimetatud kava raames lubatud impordi mahu määrab kindlaks India valitsus standardsete sisend- ja väljundnormide (standard input-out norms – SION) alusel. SIONid on olemas enamiku toodete puhul, vaatlusalune toode kaasa arvatud, ja need on avaldatud HOP I 2004–2009 II osas. PET-kile ja vahetoote PET-laastude standardseid sisend- ja väljundnorme vähendati 2005. aasta oktoobris. |
(22) |
Seoses allkavaga iii märgiti, et eellubade kavast tuleneva kohustuse täitmiseks tehtud ekspordiga samaväärsed toimingud hõlmasid peamiselt kontsernisisest müüki, st Jindali PET-laaste tootev üksus (millel puudub eraldi juriidilise isiku staatus) müüs PET-laastud edasiseks PET-kile tootmiseks Jindali ekspordisuunitlusega üksusele. Tooraine import toimus seoses vahetoote (PET-laastud) tootmisega. Teisisõnu käsitletakse allkava iii puhul omamaist müüki ekspordina. |
(23) |
Allkava iv puhul kantakse Jindali poolt siseturult ostetud kogused Jindali eelloalt maha ja kodumaisele tarnijale väljastatakse vahetarne eelluba. Sellise vahetarne eelloa omanik võib maksuvabalt importida selle toote tootmiseks vajalikku kaupa, mis edaspidi tarnitakse Jindalile toorainena vaatlusaluse toote tootmiseks. |
(24) |
Eespool osutatud allkava ii puhul (aastanõude eellubade kava) on loal dokumenteeritud üksnes imporditoetus. Loa valdaja on kohustatud „dokumenteerima seosed imporditavate sisendite ja tulemuseks oleva toote vahel” (HOP I 2004–2009, lõige 4.24A, alapunkt c). |
(25) |
Imporditud sisendmaterjalid ei ole edasiantavad ja neid tuleb kasutada konkreetse eksporttoote tootmiseks. Ekspordikohustus tuleb täita ettenähtud tähtaja jooksul pärast litsentsi väljastamist (18 kuud koos kahe võimaliku kuuekuulise pikendusega, st kokku 30 kuud). |
(26) |
Kontrolli käigus selgus, et tarbimisregistris näidatud äriühingu põhitooraine tarbimismäärad ühe kilogrammi PET-kile tootmiseks sõltuvalt PET-kile kvaliteedist olid vastavast SIONist madalamad. See oli selgelt nii vana PET-kile ja PET-laastude SIONi puhul, ning on seda väiksemas ulatuses ka 2005. aasta septembris, st uurimisperioodi kestel jõustunud läbivaadatud SIONi puhul. Teisisõnu lubati Jindalil SIONi kohaselt tollimaksuvabalt importida rohkem toorainet kui tootmisprotsessis tegelikult tarvis. Seetõttu oli FTP 2004–2009 kohaselt peetav tarbimisregister oluline kontrollielement. Ometi ei olnud registrit peetud nõuetekohaselt ja India valitsus ei ole seda siiani kontrollinud. Äriühing väitis, et India valitsus tasaarveldab ülemäärase soodustuse, kui litsents aegub, st 30 kuud pärast litsentsi väljastamist, kuna üldlevinud tava kohaselt kasutatakse kahte võimalikku ajapikendust, kumbki 6 kuud. Seda väidet ei saa aga kontrollida, kuna ühtegi Jindali kasutuses olevat litsentsi ei ole veel hüvitatud. |
(27) |
2005. aasta sügisel jõustunud muudatusi FTP 2004–2009 haldamises (kohustus saata India ametiasutustele tarbimisregister seoses litsentsi hüvitamise menetlusega) ei olnud Jindali puhul veel rakendatud. Seega ei saa selle sätte de facto kohaldamist praegu kontrollida. |
d) Kokkuvõte
(28) |
Imporditollimaksust vabastamine on subsiidium algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a taande ii ja artikli 2 lõike 2 tähenduses, kuna maksmisele kuuluvate imporditollimaksude kogumata jätmine on India valitsuse finantstoetus ja Jindalile kasulik, kuna see parandab tema likviidsust. |
(29) |
Lisaks sõltuvad neli Jindali kasutatud allkava (loetletud alapunktides i kuni iv) juriidiliselt ekspordijõudlusest ja seepärast peetakse neid konkreetseteks ja tasakaalustatavateks vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 4 punktile a. Ilma ekspordikohustuseta ei saa äriühingud nende kavade alusel toetust. Ilmselgelt puudutab see allkavasid i, ii ja iv, kuid isegi ekspordiga samaväärsete toimingute ALS vastab käesoleval juhul sellele kriteeriumile, kuna ekspordisuunitlusega üksusele tarnimise lõplik eesmärk on tegelik eksport. |
(30) |
Ühtegi praegusel juhul kasutatud allkavadest ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastamise süsteemiks või asendamise puhul kasutatavaks tagastamise süsteemiks algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a taande ii tähenduses. Need ei vasta rangetele eeskirjadele, mis on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastamise mõiste ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastamise mõiste ja eeskirjad). India valitsus ei rakendanud efektiivselt oma kontrollsüsteemi või -menetlust, et kindlaks teha, kas ja millistes kogustes kasutati eksporditud toote tootmisel sisendeid (algmääruse II lisa II osa punkt 4 ja asendamise puhul kasutatava tagastamise skeemide korral III lisa II osa punkt 2). SIONid vaatlusaluse toote jaoks ei olnud piisavalt täpsed. Sellega on tõendatud, et SIONeid ei saa pidada tegeliku tarbimise kontrollisüsteemiks, kuna nende liigagi leebete standardsete normide ülesehitus ei võimalda India valitsusel piisava täpsusega kontrollida, milline kogus sisendeid kasutati ära eksporttoodangus. Lisaks sellele ei olnud India valitsus korraldanud tarbimisregistril põhinevat tõhusat kontrolli. |
(31) |
Avalikustamisjärgsetes märkustes väitis äriühing, et peab nõuetekohast tarbimisregistrit ja seega on loodud piisav kontrollisüsteem vastavalt algmääruse II lisale. Lisaks väitis äriühing, et ALS toimib asendussüsteemina, nii et tollimaksuvaba sisendit saab kasutada siseturul müüdavate toodete valmistamiseks, kui tollimaksuvaba sisendit kasutatakse mõistliku aja jooksul kas otseselt või asenduse kaudu hiljem eksporditavate kaupade tootmiseks. Isegi kui äriühing pidas registrit vaatlusaluse toote teatud koguse tootmiseks kulunud tooraine kohta, ei suutnud ta tagada süsteemi, mille kaudu saaks kontrollida, milliseid sisendeid kasutati eksporttoote tootmiseks ja millistes kogustes, nagu on sätestatud FTP 2004–2009 23. liites ja algmääruse II lisa II osa punktis 4. Lisaks ei kasuta ta süsteemi, mis võimaldaks kontrollida, kas sisendite kogus, mille suhtes nõutakse tagastamist, ei ületa samalaadsete eksporttoodete kogust vastavalt III lisa II osa punktile 2. Käesoleval juhul väidab komisjon pärast hoolikat kaalutlemist, et tarbitud tollimaksuvaba sisendi ja eksporditud toote vahel puudub seos ning seega ei ole piisavat kontrollisüsteemi. |
(32) |
Seepärast on kõnealused allkavad tasakaalustatavad. |
e) Subsiidiumi summa arvutamine
(33) |
Subsiidiumi summa arvutati järgmiselt. Lugeja on vahetootja kaudu importimise puhul kasutatavate allkavade i kuni iii alusel imporditud materjali pealt saamatajäänud imporditollimaksude (põhitollimaks ja spetsiaalne lisatollimaks) summa; allkava iv puhul on lugeja vaatlusaluse toote tootmiseks uurimisperioodi jooksul kasutatud sisendite pealt saamatajäänud imporditollimaksude summa. |
(34) |
Äriühing väitis oma avalikustamisjärgsetes märkustes, et PET-kile tootmiseks vajaliku tooraine tollimaksud on alates 2006. aasta märtsist, st pärast uurimisperioodi lõppu, langenud 15 %lt 7,5 %ni, ja taotles, et komisjon võtaks eellubade kava subsiidiumimäära arvutamisel seda muutust arvesse. Kuigi teatud juhtudel on pärast uurimisperioodi lõppu toimunud sündmusi arvesse võetud, piirdub see ainult erakorraliste asjaoludega, mida käesoleval juhul ei esine. Seega tuleb vastavalt algmääruse artiklile 5 ja artikli 11 lõikele 1 kõnealune taotlus tagasi lükata. |
(35) |
Lisaks väitis äriühing avalikustamisjärgsetes märkustes, et allkava iv alusel saadud soodustus oli tegelikult hinnaerinevus, mis tekib võrreldes sisendite tavalist omamaist ostmist ja sisendite ostmist pärast seda, kui ALSist on loobutud tarnija kasuks, ning tõi selle kohta mõningaid arvutusi, kuid ei esitanud tõendeid. Siiski on soodustus arvutatud litsentsil esitatud saamatajäänud tollimaksude alusel, samal ajal kui materjali müügi-/ostuhind on puhtalt äriline otsus, mis ei mõjuta maksmata tollimaksu summat. Igal juhul esitati väide esmakordselt pärast avalikustamist ja kuna komisjonil ei olnud võimalust seda kontrollida, jäeti see arvesse võtmata. |
(36) |
Kooskõlas algmääruse artikli 7 lõike 1 punktiga a arvati subsiidiumi saamiseks vajalikud tasud põhjendatud nõuete esitamisel subsiidiumisummadest maha. Lugejaks võeti kogu saamatajäänud imporditollimaksude summa, mitte ülemäärane tagastamine/maksuvabastus, nagu taotleb äriühing, kuna ALS ei vasta algmääruse II lisas sätestatud tingimustele. Kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 on nimetajaks ekspordikäive uurimisperioodil. Äriühing väitis, et ekspordiga samaväärsed toimingud tuleb arvata äriühingu kogu uurimisperioodi ekspordikäibe hulka. Kuna kõnealused toimingud aga tegelikult ei ole eksport vaid müük siseturul, ei saa neid ekspordi hulka liigitada ja seega ei kaasatud neid kogu ekspordikäibe summa hulka. |
(37) |
Eellubade kava suhtes kehtestatud subsiidiumimäär on 14,68 %. |
2. Imporditollimaksude hüvituskava (Duty Entitlement Passbook Scheme – DEPBS)
a) Õiguslik alus
(38) |
Imporditollimaksude hüvituskava kirjeldus on esitatud FTP 2004–2009 lõikes 4.3. |
b) Abikõlblikkus
(39) |
Tuvastati, et Jindal ei kasutanud uurimisperioodil DEPBS-kava, mistõttu nimetatud kava tasakaalustava mõju hindamine ei ole vajalik. |
3. Ekspordisuunitlusega üksuste kava (EOUS)/erimajandustsoonide kava (SEZS)
a) Õiguslik alus
(40) |
Neid kavasid on üksikasjalikult kirjeldatud FTP 2004–2009 6. peatükis, dokumendis HOP I 2004–2009 (EOUS), 2005. aasta erimajandustsoonide seaduses ja selle alusel kehtestatud eeskirjades (SEZS). |
b) Abikõlblikkus
(41) |
Kõiki äriühinguid, mis tegelevad teatud ulatuses oma toodangu või teenuste ekspordiga, välja arvatud puhtal kujul kaubandusettevõtjad, võib asutada kavade EOUS või SECZ kohaselt. Selgus, et Jindal kasutas uurimisperioodi jooksul ekspordisuunitlusega üksuste kava, aga mitte erimajandustsoonide kava. Seega keskendub analüüs ainult EOUSile. |
c) Rakendamine
(42) |
Ekspordisuunitlusega üksuse võib asutada kõikjal Indias. See kava täiendab SEZS-kava. |
(43) |
Taotlus ekspordisuunitlusega üksuse staatuse saamiseks peab sisaldama üksikasjalikke andmeid järgmise viie aasta kohta, mis käsitlevad muu hulgas kavandatavaid tootmismahte, ekspordi arvestuslikku väärtust ning impordi- ja kodumaiseid nõudeid. Kui ametiasutused kiidavad äriühingu taotluse heaks, teatatakse viimasele heakskiiduga kaasnevatest tingimustest. Ekspordisuunitlusega üksuse skeemi kohaselt tunnustatud äriühingu staatus kehtib viis aastat ja seda saab hiljem pikendada. |
(44) |
FTP 2004–2009 sätestatud ekspordisuunitlusega üksuse oluline kohustus on saavutada netotulu välisvaluutas, st võrdlusperioodil (5 aastat) peab ekspordi koguväärtus ületama imporditud kaupade koguväärtuse. |
(45) |
Ekspordisuunitlusega üksustel on õigus järgmistele soodustustele:
|
(46) |
Nende kavade alusel tegutsevad üksused on tolliseaduse 65. jao kohaselt tolli järelevalve all. Ekspordisuunitlusega üksused on seadusega kohustatud pidama kindlaksmääratud vormis arvestust kogu impordi, kõigi imporditud materjalide tarbimise ja kasutamise ning ekspordi üle. Need dokumendid tuleb esitada regulaarselt pädevatele asutustele („kvartali- ja aastaaruanded”). Siiski ei pea [ekspordisuunitlusega üksus] „seostama iga impordisaadetist ekspordi, teistele üksustele edastamise, kodumaise müügi või valmistoodanguga”, nagu on sätestatud FTP 2004–2009 lõikes 6.11.2. |
(47) |
Müük kodumaal toimub ja registreeritakse äriühingu enda kinnituse alusel. Ekspordisuunitlusega üksuste ekspordisaadetiste lähetamisprotsessi kontrollib tolli-/aktsiisiametnik, kes töötab pidevalt üksuse juures. |
(48) |
Jindal kasutas ekspordisuunitlusega üksuse kava, et importida selle alusel imporditollimaksuta kapitalikaupu ning taotleda kohalikult turult hangitud kaupade riikliku müügimaksu tagastust. Ta ei kasutanud tooraine imporditollimaksudest vabastamist, kuna ekspordisuunitlusega üksus kasutab PET-kile tootmiseks toorainena PET-laaste. PET-laaste toodetakse äriühingu teises üksuses ALS-kava alusel ostetud toormaterjalist. |
d) Järeldused EOU kohta
(49) |
Ekspordisuunitlusega üksuse vabastamine kahte tüüpi imporditollimaksudest („põhitollimaks” ja „spetsiaalne lisatollimaks”) ning riikliku müügimaksu tagastamine on India valitsuse finantstoetus algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a taande ii tähenduses. Riigi tulu, mis oleks saadud selle kava puudumisel, jääb saamata, millest ekspordisuunitlusega üksus saab kasu algmääruse artikli 2 lõike 2 mõistes, kuna see parandab tema likviidsust. |
(50) |
Seega on baastollimaksust ja spetsiaalsest lisatollimaksust vabastamise ning müügimaksu tagastamise näol tegemist subsiidiumiga algmääruse artikli 2 tähenduses. Juriidiliselt sõltuvad need ekspordijõudlusest ning seepärast käsitletakse neid algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a kohaselt konkreetsete ja tasakaalustatavatena. Ekspordisuunitlusega üksuse ekspordieesmärk, nagu on sätestatud FTP 2004–2009 lõikes 6.1, on soodustuste saamise oluline eeltingimus. |
(51) |
Lisaks leidis kinnitust, et India valitsusel ei ole tõhusat kontrollisüsteemi või -menetlust, et kindlaks teha, kas ja millistes kogustes kasutati eksporditud toote tootmisel impordi- ja müügimaksuvabu sisendeid (algmääruse II lisa II osa punkt 4 ja asendamise puhul kasutatavate tagastamise skeemide korral III lisa II osa punkt 2). Igal juhul ei ole kapitalikaupade vabastamine tollimaksudest lubatav tollimaksutagastuse süsteem, kuna kapitalikaupu ei tarbita tootmisprotsessis. |
(52) |
India valitsus ei korraldanud täiendavat uurimist tegelike sisendmaterjalide alusel, ehkki seda tuleks tõhusa kontrollsüsteemi puudumisel üldjuhul teha (algmääruse II lisa II osa punkt 5 ja III lisa II osa punkt 3), samuti ei tõendanud ta, et ülemäärast tagastamist ei toimunud. |
e) Subsiidiumi summa arvutamine
(53) |
Vastavalt sellele on tasakaalustatavaks soodustuseks vabastus kõigist üldjuhul importimisel makstavatest tollimaksudest (baastollimaks ja spetsiaalne täiendav tollimaks) ning müügimaksu tagastus uurimisperioodi jooksul. |
i) Kodumaalt hangitud kaupadelt makstud riikliku müügimaksu tagastus
(54) |
Lugeja määrati kindlaks järgmiselt: subsiidiumisumma arvutati uurimisperioodi jooksul tootmissektoris tehtud ostude (nt osade ja pakkematerjalide) tagastatud müügimaksu alusel. Subsiidiumi saamiseks vajalikud tasud arvati sellest summast algmääruse artikli 7 lõike 1 punkti a kohaselt maha. |
(55) |
Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jaotati see subsiidiumisumma kogu uurimisperioodi ekspordikäibele (nimetaja), kuna subsiidium sõltub ekspordijõudlusest ja seda ei antud toodetud, eksporditud või transporditud koguste alusel. Sel viisil saadud subsiidiumimarginaal oli 0,04 %. |
ii) Vabastus imporditollimaksust (baastollimaksust ja spetsiaalsest lisatollimaksust) ning riikliku müügimaksu tagastamine kapitalikaupade puhul
(56) |
Algmääruse artikli 7 lõike 3 kohaselt arvutati soodustus imporditud kapitalikaupadelt maksmata tollimaksu ja kapitalikaupade ostudelt makstud tagastatud müügimaksu põhjal, jagades mõlemad summad vaatlusalust toodet tootvas tööstuses kasutatavate vastavate kapitalikaupade tavalisele amortiseerumisajale. Äriühing väitis, et see oleks pidanud olema amortisatsiooninorm, mida äriühing oma raamatupidamisaruannetes kasutab; artikli 7 lõike 3 nõuet tõlgendatakse aga nii, et see viitab amortisatsiooninormile, mis on määratletud äriühingu suhtes kohaldatavates õigusnormides, käesoleval juhul 1956. aasta äriühingute seaduses. Niiviisi arvutatud summale lisatakse uurimisperioodil lisandunud intress, et summa kajastaks soodustuse väärtuse muutumist aja jooksul ja näitaks kogu kasu, mida subsiidiumi saaja on selle kava raames saanud. Subsiidiumi saamiseks vajalikud tasud arvati sellest summast algmääruse artikli 7 lõike 1 punkti a kohaselt maha, nii saadi lugeja. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 ja lõikele 3 on see subsiidiumisumma jaotatud vaatlusaluse toote müügist saadud ekspordikäibele uurimisperioodi vältel (nimetaja), kuna subsiidium on juriidiliselt sõltuv ekspordijõudlusest ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid. Äriühing väitis, et ekspordiga samaväärsed toimingud tuleb arvata kogu ekspordikäibe hulka, kuid see väide lükati tagasi eespool põhjenduses 36 esitatud põhjustel. Sel viisil saadud subsiidiumimarginaal oli 1,26 %. |
(57) |
Seega oli kogu EOU-kava subsiidiumimarginaal Jindali jaoks 1,3 %. |
4. Kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava (Export Promotion Capital Goods Scheme – EPCGS)
a) Õiguslik alus
(58) |
EPCGS-kava on üksikasjalikult kirjeldatud FTP 2004–2009 5. peatükis ja dokumendi HOP I 2004–2009 5. peatükis. |
b) Abikõlblikkus
(59) |
Kava alusel on abikõlblikud tugitootjate ja teenuse pakkujatega seotud tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad. Selgus, et Jindal kasutas seda kava uurimisperioodi jooksul. |
c) Rakendamine
(60) |
Ekspordikohustuse tingimusel on äriühingul lubatud importida kapitalikaupu (uued ja 2003. aasta aprillist alates ka kuni 10 aasta vanused kasutatud kapitalikaubad) vähendatud tollimaksumääraga. Selleks väljastab India valitsus taotluse esitamisel ja lõivu maksmisel EPCG-litsentsi. Alates 2000. aasta aprillist võimaldab kava kõigile selle alusel imporditud kapitalikaupadele 5protsendilist vähendatud imporditollimaksu. Ekspordikohustuse täitmiseks peab imporditud kapitalikaupu kasutama teatava perioodi jooksul teatava hulga eksporttoodete tootmiseks. |
d) Kokkuvõte EPCGS-kava kohta
(61) |
EPCG-kava raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a taande ii ja artikli 2 lõike 2 tähenduses, kuivõrd India valitsus jääb ilma tulust, mida ta vastasel korral saaks. Lisaks toob tollimaksu vähendamine eksportijale kasu, sest impordi arvelt säästetud tollimaksude maksmata jätmine parandab tema likviidsust. |
(62) |
Peale selle sõltub EPCGS juriidiliselt ekspordijõudlusest, kuna litsentside saamiseks tuleb võtta ekspordikohustus. Seetõttu peetakse seda algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a alusel konkreetseks ja tasakaalustatavaks. |
(63) |
Seda kava ei saa lugeda lubatud tollimaksu tagastussüsteemiks ega asendamise puhul rakendatavaks tagasimaksesüsteemiks algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a taande ii tähenduses. Kapitalikaupade suhtes ei kohaldata selliseid lubatavaid süsteeme, nagu on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, kuna neid ei tarbita eksporditavate kaupade tootmisel. |
e) Subsiidiumi summa arvutamine
(64) |
Lugeja määrati kindlaks järgmiselt: subsiidiumisumma arvutati kooskõlas algmääruse artikli 7 punktiga 3 imporditud kapitalikaupade tasumata tollimaksu alusel, mis jaotati PET-kile tootmisharus kõnealuste kapitalikaupade tavalisele amortisatsiooniperioodile, milleks pidi eespool põhjenduses 56 esitatud põhjustel olema 1956. aasta äriühingute seaduses määratletud amortisatsiooninorm, mitte äriühingu poolt tegelikult kasutatav amortisatsiooninorm. Sellele summale lisati intress, et kajastada saadava soodustuse väärtuse muutumist aja jooksul. Subsiidiumi saamiseks vajalikud tasud arvati algmääruse artikli 7 lõike 1 punkti a kohaselt maha. |
(65) |
Äriühing väitis, et ECPG-kava alusel Khanveli üksuse tarbeks tollimaksuvabalt imporditud kapitalikaubad ei olnud enam kasutuses ning nende kaupadega seotud soodustust ei tohiks lugejasse arvata. Kuna aga ei ole tõendeid selle kohta, et kõnealused kaubad ei ole enam äriühingu käsutuses või et neid enam ei kasutata, peab komisjon selle väite arvestamata jätma. |
(66) |
Vastavalt algmääruse artikli 7 lõigetele 2 ja 3 jaotati see subsiidiumisumma kogu vaatlusaluse toote ekspordikäibele uurimisperioodi vältel (nimetaja), kuna subsiidium on juriidiliselt sõltuv ekspordijõudlusest. Äriühing väitis, et ekspordiga samaväärsed toimingud tuleb arvata kogu ekspordikäibe hulka, kuid see väide lükati tagasi eespool põhjenduses 36 esitatud põhjustel. Jindal sai subsiidiumi 1,11 %. |
5. Ekspordi tulumaksuvabastuse kava (EITES)
a) Õiguslik alus
(67) |
Nimetatud kava õiguslik alus sisaldub 1961. aasta tulumaksuseaduses, mida muudetakse igal aastal rahandusseadusega. Viimases sätestatakse igal aastal maksude kogumise alus ning mitmesugused vabastused ja mahaarvamised, mida on võimalik taotleda. Nt ekspordisuunitlusega üksused võivad taotleda tulumaksuvabastust 1961. aasta tulumaksuseaduse jao 10B alusel. |
b) Rakendamine
(68) |
Kuna ei leitud, et Jindal oleks ekspordi tulumaksuvabastuse kava alusel toetust saanud, ei ole nimetatud kava tasakaalustava mõju edasine analüüs vajalik. |
6. Ekspordikrediidi kava (Export Credit Scheme – ECS)
a) Õiguslik alus
(69) |
Kava üksikasjad on sätestatud India reservpanga (RBI) üldistes ringkirjades IECD nr 5/04.02.01/2002-03 (ekspordikrediit välisvaluutas) ja IECD nr 10/04.02.01/2003-04 (ekspordikrediit ruupiates), mis on adresseeritud kõikidele India kommertspankadele. |
b) Abikõlblikkus
(70) |
Selle kava raames saavad toetusi taotleda tootvad eksportijad ning vahendavad eksportijad. Selgus, et Jindal kasutas seda kava uurimisperioodi jooksul. |
c) Rakendamine
(71) |
Nimetatud kava alusel sätestab RBI kohustuslikus korras ekspordikrediidi suhtes kohaldatava intressimäära ülempiiri nii India ruupiates kui ka välisvaluutas, mida kommertspangad võivad eksportijalt võtta, „et muuta krediit eksportijatele kättesaadavaks rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliste määradega”. ECS koosneb kahest allkavast, lähetamiseelse ekspordikrediidi kavast („pakenduskrediit”), mis hõlmab eksportijale ostu, töötlemise, tootmise, pakendamise ja/või ekspordieelse veo rahastamiseks antud krediiti, ja lähetamisjärgse ekspordikrediidi kavast, mis näeb ette käibekapitali laenud ekspordiga seotud debitoorse võlgnevuse rahastamiseks. Ka suunab RBI pankasid andma teatava osa laenude kogusummast ekspordi rahastamiseks. |
(72) |
Nende RBI üldiste ringkirjade tulemusena saavad eksportijad ekspordikrediiti soodusintressimääraga, võrreldes tavalise kommertskrediidi („sularahakrediidi”) intressimääradega, mis määratakse kindlaks turul valitsevate tingimuste alusel. |
d) Kokkuvõte ECS-kava kohta
(73) |
Vähendades rahastamiskulusid võrreldes turuintressimääradega, annavad eespool nimetatud soodusintressid kõnealusele eksportijale soodustuse algmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses. Hoolimata asjaolust, et ECSi raames annavad sooduslaenu kommertspangad, on selle soodustuse näol tegemist valitsuse toetusega algmääruse artikli 2 lõike 1 taande iv tähenduses. RBI on avalik-õiguslik asutus, kuuludes seetõttu algmääruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud „valitsuse” mõiste alla, ning ta annab kommertspankadele korralduse eksportivatele äriühingutele soodsa rahastamise võimaldamiseks. Nimetatud soodustingimustel rahastamine on samaväärne subsiidiumiga, mida loetakse algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a kohaselt konkreetseks ja tasakaalustatavaks, kuna soodusintressimäärad sõltuvad ekspordijõudlusest. |
e) Subsiidiumi summa arvutamine
(74) |
Subsiidiumisumma arvutati uurimisperioodi jooksul kasutatud ekspordikrediidilt makstud intresside ja selle summa vahe alusel, mis oleks kuulunud tasumisele, kui oleks kohaldatud turu intressimäärasid nagu äriühingu võetud tavaliste kommertslaenude puhul. See subsiidiumisumma (lugeja) jaotati kogu uurimisperioodi ekspordikäibele (nimetaja), kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2, kuna subsiidium sõltub ekspordijõudlusest ja seda ei antud toodetud, eksporditud või transporditud koguste alusel. Jindal sai ECSi alusel kasu ning sai 0,1 % suuruse subsiidiumi. |
7. Tollimaksuvaba täiendamise sertifikaat (DFRC)
a) Õiguslik alus
(75) |
Selle kava õiguslik alus on esitatud FTP 2004–2009 lõikes 4.2. |
b) Rakendamine
(76) |
Kuna ei leitud, et Jindal oleks uurimisperioodi jooksul tollimaksuvaba täiendamise sertifikaadi alusel toetust saanud, ei ole nimetatud kava tasakaalustava mõju edasine analüüs vajalik. |
III. Piirkondlikud kavad
a) Õiguslik alus
(77) |
Et soodustada tootmisettevõtete loomist osariigi vähem arenenud piirkondadesse, on Maharashtra osariigi valitsus 1964. aastast saadik pakkunud osariigi arenevates piirkondades rajatud uutele üksustele stiimuleid kava raames, mida üldiselt tuntakse „ergutussüsteemi” nimetuse all. Kava on pärast selle loomist korduvalt muudetud, 1. oktoobrist 1993 kuni 31. märtsini 2001 kohaldati „1993. aasta kava” ning viimane muudatus, PSI 2006, tehti 2006. aasta kevadel „Maharashtra tööstus-, investeerimis- ja infrastruktuuripoliitika 2006” raames ja see peaks kehtima 31. märtsini 2011. aastal. Maharashtra osariigi valitsuse ergutussüsteem koosneb mitmest allkavast, millest peamised on otsetoetused nn tööstuse edendamise subsiidiumide kaudu, vabastus kohalikust müügimaksust ja elektrimaksust ning kohaliku octroi-maksu tagasimaksmine. |
(78) |
Jindal saab toetust kuni 2011. aasta maini endiselt 1993. aasta ergutussüsteemi kava, mitte selle järglaste alusel. Seetõttu hinnati käesoleval juhul ainult 1993. aasta ergutussüsteemi kava. |
b) Abikõlblikkus
(79) |
Tingimustele vastamiseks peavad äriühingud investeerima vähearenenud piirkondadesse, rajades selleks kas uue tööstusettevõtte või tehes suuremahulise kapitaliinvesteeringu olemasoleva tööstusettevõtte laiendamisse või mitmekesistamisse. Nimetatud piirkonnad liigitatakse vastavalt nende majandusarengule eri kategooriatesse (nt vähearenenud piirkond, vähem arenenud piirkond ja kõige vähem arenenud piirkond). Toetussumma kindlaksmääramise peamine kriteerium on piirkond, kus ettevõte asub või kuhu see rajatakse, ja investeeringu suurus. |
c) Rakendamine
(80) |
Riikliku müügimaksu tagastamine valmistoodangu müügi pealt. Kaupade suhtes kohaldatakse tavaliselt riiklikku müügimaksu (osariikidevahelise müügi puhul) või varasemal ajal osariigi müügimaksu (osariigi piires toimuva müügi puhul) erinevatel tasemetel sõltuvalt osariigist/osariikidest, kus tehinguid teostatakse. 2005. aasta aprillis asendati Maharashtra osariigi müügimaksualased õigusaktid käibemaksusüsteemiga. Vabastuskava raames ei pea määratud üksused oma müügitehingute pealt müügimaksu arvestama. Samamoodi vabastatakse määratud üksused kohaliku müügimaksu tasumisest kaupade ostmisel tarnijalt, kes ise vastab kava tingimustele. Selgus, et Jindal kasutas seda maksuvabastust seoses uurimisperioodi jooksul toimunud müügitehingutega. |
(81) |
Elektrimaksu tagasimaksmise kava. Tingimustele vastavatele üksustele tagastatakse tootmise eesmärgil tarbitud elektrilt makstud elektrimaks seitsme aasta jooksul alates kaubandusliku tootmise alustamisest. Jindali puhul lõppes kõnealune seitsmeaastane periood 31. märtsil 2003. Seega ei vastanud Jindal enam elektrimaksu tagasimaksmise tingimustele. |
(82) |
Kohaliku octroi-maksu tagasimakse kava. Kohaliku maksuga maksustavad India kohalikud omavalitsused, sealhulgas Maharashtra osariigi valitsus, linna territoriaalpiiridesse toodavaid kaupu. Tööstusettevõtetel on õigus saada Maharashtra valitsuselt kohalik maks tagasi, kui nende tootmisrajatis paikneb osariigi territooriumil teatud kindlates linnades. Tagastatav kogusumma piirdub 100 %ga põhikapitali tehtud investeeringust. Jindali tehas asub väljaspool linnapiiri ning seega kohalikust maksust vabastatud, kõnealune allkava ei ole järelikult käesoleval juhul kohaldatav. |
d) Järeldus Maharashtra osariigi valitsuse 1993. aasta ergutussüsteemi kohta
(83) |
Jindal sai uurimisperioodi jooksul tagasi ainult müügimaksu valmistoodangu müügi pealt, mille kohta varem on leitud, et see ei too selle saajale mingit kasu (määruse (EÜ) nr 367/2006 põhjendus 114). Järelikult ei ole PSI käesoleval juhul tasakaalustatav. |
IV. Tasakaalustatavate subsiidiumide summa
(84) |
Vastavalt algmääruse sätetele määratud tasakaalustatavate subsiidiumide summa on uuritud eksportiva tootja puhul 17,1 %. Nimetatud subsideerimissumma ületab algmääruse artikli 14 lõikes 5 nimetatud miinimumkünnise.
|
V. Subsideerimisega seotud muutunud asjaolude püsivus
(85) |
Vastavalt algmääruse artikli 19 lõikele 2 uuriti, kas olemasolevast meetmest ei piisa kahju põhjustava tasakaalustatava subsiidiumi korvamiseks. |
(86) |
Tehti kindlaks, et uurimisperioodi jooksul sai Jindal jätkuvalt India ametiasutustelt tasakaalustatavaid subsiidiume. Lisaks sellele on käesoleva läbivaatamise käigus tuvastatud subsiidiumi määr märkimisväärselt kõrgem esialgse uurimise käigus kindlaks tehtust. Puuduvad tõendid selle kohta, et kavad lähitulevikus katkestatakse või lõpetatakse. |
(87) |
Kuna on tõendatud, et äriühing saab palju suuremat subsiidiumi kui varem ning et tõenäoliselt saab ta edaspidigi suuremaid subsiidiumisummasid, kui esialgsel uurimisel kindlaks määrati, siis leitakse, et olemasolevast meetmest ei piisa kahju põhjustava tasakaalustatava subsiidiumi korvamiseks ning et meetme taset tuleks seetõttu muuta, kajastamaks uusi uurimise tulemusi. |
VI. Järeldus
(88) |
Pidades silmas Jindali subsideerimise osas tehtud järeldusi ning tuvastatud kehtivate meetmete ebapiisavust kahjustava tasakaalustatava subsiidiumi korvamiseks, tuleks Jindali suhtes kohaldatavat tasakaalustavat tollimaksu muuta, et kajastada subsideerimise uusi väljaselgitatud tasemeid. |
(89) |
Muudetud tasakaalustav tollimaks tuleks kehtestada käesoleva läbivaatamise käigus leitud uue subsiidiumimäära põhjal, kuna esialgse uurimise käigus arvutatud kahjumarginaal jääb kõrgemaks. |
(90) |
Vastavalt algmääruse artikli 24 lõikele 1 ja määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 14 lõikele 1 ei või ühegi toote kohta korraga kehtida dumpinguvastane ja tasakaalustav tollimaks, et korrigeerida üht ja sama dumpingust ja ekspordi subsideerimisest tulenevat olukorda. Kuna Jindali puhul on kehtestatud vaatlusaluse toote suhtes 0 % dumpinguvastane tollimaks, seega need sätted käesoleval juhul ei kehti. |
(91) |
Äriühingut Jindal, India valitsust ja ühenduse tootmisharu teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatseti soovitada kehtivate meetmete muutmist ning neil oli võimalus märkuste esitamiseks. India valitsus ei esitanud märkusi ning Jindali märkusi käsitleti põhjendustes iga asjaomase punkti juures. |
(92) |
Avalikustamisjärgsetes märkustes palus äriühing komisjonil heaks kiita hinnakohustis tuvastatud tasakaalustatavate subsiidiumide korvamiseks. Komisjon analüüsis äriühingu pakkumist ja leidis, et hinnakohustist ei saa heaks kiita. Tooterühmadel põhinevad hinnakohustised, nagu pakkus välja äriühing, annavad suure paindlikkuse toodete tehniliste omaduste rühmasiseseks muutmiseks. PET-kilel on mitmeid jätkuvalt arenevaid omadusi, mis määravad suures osas müügihinna. Seega on nende omaduste muutustel märkimisväärne mõju hindadele. Katse rühmasid alarühmadeks jagada, et neid füüsikaliste omaduste poolest ühetaolisemaks muuta, tooks kaasa rühmade mitmekordistumise, mis muudaks jälgimise teostamatuks, tehes importimisel tolliasutuste jaoks eriti keeruliseks tootetüüpide erinevuste eristamise ning toodete klassifitseerimise rühmade kaupa. Neil põhjustel peetakse hinnakohustise heakskiitmist ebaotstarbekaks algmääruse artikli 13 lõike 3 tähenduses. Jindalit teavitati ja talle anti võimalus esitada märkusi. Siiski ei muutnud tema märkused eespool esitatud järeldust. |
(93) |
Kuna varem Jindaliga seotud olnud äriühing India Polyfilms Limited ühines Jindaliga 1. aprillil 1999 ja ei moodusta enam eraldi üksust, jäeti see artikli 1 lõikes 2 esitatud loetelust välja, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Nõukogu määruse (EÜ) nr 367/2006 artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Järgmiste äriühingute Indias toodetud impordi vaba netohinna suhtes enne tollimaksu tasumist ühenduse piiril kohaldatakse tollimaksu järgmiste määradega:
Äriühing |
Lõplik tollimaks (%) |
TARICi lisakood |
||
|
12,0 |
A026 |
||
Flex Industries Limited, A-1, Sector 60, Noida 201 301 (U.P.), India |
12,5 |
A027 |
||
|
14,9 |
A028 |
||
Jindal Poly Films Limited, 56 Hanuman Road, New Delhi 110 001, India |
17,1 |
A030 |
||
|
8,7 |
A031 |
||
|
19,1 |
A032 |
||
Kõik teised äriühingud |
19,1 |
A999” |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 28. september 2007
Nõukogu nimel
eesistuja
M. PINHO
(1) EÜT L 288, 21.10.1997, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).
(2) EÜT L 316, 10.12.1999, lk 1.
(3) ELT C 297, 2.12.2004, lk 2.
(4) ELT L 68, 8.3.2006, lk 15. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1288/2006 (ELT L 236, 31.8.2006, lk 1).
(5) ELT C 180, 2.8.2006, lk 90.
(6) India kaubandus- ja tööstusministeeriumi 7. aprilli 2006. aasta teadaanne nr 1 (RE-2006)/2004–2009.