17.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 100/1

(1)

18. oktoobril 2006. aastal kehtestas komisjon määrusega (EÜ) nr 1551/2006 (2) (“ajutine määrus”) ajutise dumpinguvastase tollimaksu teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit külmutatud maasikate impordi suhtes.

(2)

Teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit külmutatud maasikate impordi suhtes ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise järel teavitati kõiki osalisi asjaoludest ja kaalutlustest, millele ajutine määrus tugines. Kõigile osalistele anti aega avaldatud teabe kohta märkuste esitamiseks.

(3)

Mõned huvitatud isikud esitasid märkused kirjalikult. Isikutele, kes soovisid oma arvamust avaldada suuliselt, anti selleks võimalus. Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta vajalikuks pidas. Huvitatud isikute suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ning vajaduse korral tehti esialgsetes järeldustes vastavad muudatused.

(4)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti kehtestada lõplikud meetmed ning tagastada määrusega (EÜ) nr 1551/2006 kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad (“lõplik teavitamine”). Lisaks sellele anti huvitatud isikutele pärast kõnealust teavitamist aega oma märkuste esitamiseks. Huvitatud isikute esitatud suulisi ja kirjalikke märkusi võeti arvesse ja vajaduse korral tehti esialgsetes järeldustes vastavad muudatused.

(5)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajalike andmete kogumist. Lisaks kontrollkäikudele ajutise määruse põhjenduses 8 nimetatud äriühingute valdustesse tehti pärast ajutiste meetmete rakendamist täiendavaid kohapealseid kontrollkäike veel järgmiste ühenduses asuvate kasutajate ja importijate valdustesse:

(6)

Tuleb meenutada, et dumpingut ja kahju käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2005 (edaspidi “uurimisperiood”). Kahju hindamise jaoks oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2002 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi “vaatlusalune periood”).

(7)

Üks huvitatud isik kahtles valitud uurimisperioodi asjakohasuses, väites, et 2005. aasta ei olnud tüüpiline, kuna impordihinnad olid kõnealusel aastal ebatavaliselt madalad. Uurimisperiood valiti aga vastavalt algmääruse artikli 6 lõikele 1, mille kohaselt valitakse uurimisperioodiks tavaliselt vähemalt kuue kuu pikkune menetluse algatamisele vahetult eelnev ajavahemik. Seetõttu ei kajastu ükski 2005. aasta väidetavatest eripäradest uurimisperioodi valikus, vaid neid uuritakse põhjusliku seose analüüsis.

(8)

Tuginedes eespool nimetatule, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 11 nimetatud uurimisperiood.

(9)

Tuleb meenutada, et ajutise määruse 13. põhjenduses määratleti vaatlusaluse tootena Hiina Rahvavabariigist pärit maasikad, mis on kuumtöötlemata, aurutatud või vees keedetud, külmutatud ning sisaldavad või ei sisalda suhkrut või muud magusainelisandit, praegu liigitatavad CN-koodide 0811 10 11, 0811 10 19 ja 0811 10 90 alla.

(10)

Mõned huvitatud isikud on seisukohal, et erinevused eri liiki külmutatud maasikate kasutusotstarbes ja kvaliteedis on märkimisväärsed. Samal põhjusel väideti, et Hiinast pärit külmutatud maasikad ei ole võrreldavad ühenduses toodetud külmutatud maasikatega.

(11)

Ajutise määruse 15. põhjenduse kohaselt on uurimine näidanud, et hoolimata sortide, kvaliteedi, suuruse ja järeltöötlemise erinevustest on vaatlusaluse toote eri liikidel ning ühenduse tootjate poolt toodetavatel ja ühenduse turul müüdavatel külmutatud maasikatel ühesugused füüsikalised ja bioloogilised põhiomadused ning neid kasutatakse sisuliselt samal otstarbel. Seega leiti, et neid võib käsitada ühe ja sama tootena. Kuna kõnealused huvitatud isikud ei esitanud oma väite kinnitamiseks ühtki täiendavat tõendit ning ühtki uut asjaolu ei ilmnenud, lükatakse kõnealune väide tagasi.

(12)

Kuna puuduvad toote ja samasuguse toote määratlust käsitlevad muud märkused, kinnitatakse ajutise määruse 12.–16. põhjenduse sisu ja neis tehtud esialgsed järeldused.

(13)

Märkusi, mis muudaksid turumajandusliku kohtlemise kohta tehtud järeldusi, ei saadud. Seega kinnitatakse ajutise määruse 17.–26. põhjenduses esitatud järeldused.

(14)

Kolm eksportivat tootjat, kellele individuaalset kohtlemist ei võimaldatud, väitsid, et kõnealune otsus tuleks läbi vaadata. Tuleb meenutada, et kolm kõnealust äriühingut ei vastanud algmääruse artikli 9 lõike 5 kriteeriumidele b ja e. Kriteerium b näeb ette, et ekspordihinnad ja -kogused ning müügitingimused on vabalt määratud. Kriteerium e näeb ette, et riik ei tohiks sekkuda sellisel määral, mis võimaldaks meetmetest kõrvalehoidmist, kui üksikeksportijatele määratakse erinevad tollimaksumäärad.

(15)

Ükski kolme kõnealuse äriühingu esitatud argument ei andnud põhjust muuta esialgses etapis tehtud otsust. Eelkõige tuvastati asjaomaste äriühingute puhul riigi sekkumine, mis piiras nende ekspordikoguste vaba kujunemist (kriteerium b).

(16)

Lisaks sekkus riik sellisel määral, et üksikeksportijatele erinevate tollimaksumäärade määramisel oleks meetmetest kõrvale hoidumine olnud tõenäoline (kriteerium e).

(17)

Kuna individuaalset kohtlemist käsitlevate järelduste kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse 27. ja 28. põhjenduses esitatud järeldused.

(18)

Pärast ajutiste meetmete avaldamist ei saadud ühtki märkust, mis oleks muutnud otsust kasutada võrdlusriigina Türgit. Seega otsus kinnitatakse. Tuleb meenutada, et normaalväärtuse kehtestamiseks kohandati Türgi maasikate omamaiseid hindu, et võtta arvesse nende paremat kvaliteeti võrreldes Hiina maasikatega (vaata ajutise määruse põhjendusi 39–44).

(19)

Kuna normaalväärtust käsitlevate järelduste kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse 29.–42. põhjenduses esitatud järeldused.

(20)

Kuna ekspordihinda käsitlevate järelduste kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse 43. põhjenduses esitatud järeldused.

(21)

Käesolevaga viidatakse ajutise määruse 44. põhjendusele. Kuna ei esitatud ühtegi märkust, mis kõnealuses põhjenduses esitatud järeldusi muutnud oleksid, kinnitatakse esialgsed järeldused.

(22)

Tuginedes eelnevale, on lõplikult kindlaks määratud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata, järgmised:

(23)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse 51. põhjenduses esitatud esialgsed järeldused ühenduse kogutoodangu kohta.

(24)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse 52. ja 53. põhjenduses esitatud ühenduse tootmisharu määratlus.

(25)

Tuleb meenutada, et ühenduses külmutatud maasikate tootjate suurt arvu silmas pidades moodustati kahju hindamiseks kaheksast tootjast koosnev valim. Üks huvitatud isik väitis, et ühenduse tootjatest moodustatud valim ei olnud esinduslik, kuna kõik valitud ühenduse tootjad asusid Poolas. Selleks et suurimal tootmismahul põhinev valim oleks esinduslik, oleks tulnud arvesse võtta ka tootjate geograafilist asukohta.

(26)

Tuleb meenutada, et ajutise määruse 54. põhjenduse kohaselt moodustati valim vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 1, milles on ette nähtud, et valimi võib moodustada suurima tüüpilise tootmismahu põhjal, mida on võimalik olemasoleva aja jooksul mõistlikult uurida.

(27)

Seega peab kõnealuse meetodi alusel valimit koostades esmalt arvesse võtma valimi esinduslikkust tootmismahu seisukohalt. Seda, et valim oleks ka geograafiliselt esinduslik, ei ole nõutud; seda võib, kuid ei pea täiendavalt arvesse võtma.

(28)

Kuna külmutatud maasikate tootmine on lisaks sellele nii mahu kui ka tootjate arvu poolest koondunud suures osas Poolasse, ei saa geograafilise asukoha arvessevõtmisel vältida seda, et valim koosneb ainult Poola tootjatest. Seetõttu lükatakse kõnealune argument tagasi.

(29)

Kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse 54. ja 55. põhjenduses kahju hindamiseks sätestatud valim.

(30)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse 56.–59. põhjenduses esitatud ühenduse tarbimise arvutused.

(31)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse 60. ja 61. põhjenduses esitatud asjaomase impordi mahu ja turuosa arvutused.

(32)

Ühe huvitatud isiku sõnul tuleks hindade allalöömise analüüsimisel teha kohandusi, võttes arvesse kvalitatiivseid erinevusi ühenduses toodetud ning eksportivate tootjate külmutatud maasikate vahel. Siiski märgiti, et esialgses etapis võeti hindade allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müümise kalkuleerimisel arvesse vaid teatavaid eksportivate tootjate müügitehinguid. Arvesse ei võetud madala kvaliteediga eksporti, kuna ühenduse tootmisharu kõnealuseid madala kvaliteediga tooteid ei tootnud ega müünud. Nendel asjaoludel nõutud kohandusi ei lubatud. Kuna rohkem märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse 62.–64. põhjenduses esitatud järeldused asjaomase impordi hindade ja hinna allalöömise kohta.

(33)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et ühenduse tootmisharu hinnad tõusid 2006. aastal umbes 1 000 eurot tonni kohta ning seda tuleks tekitatud kahju analüüsimisel kajastada. Tuleb siiski meenutada, et uurimisperiood hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2005 kuni 31. detsembrini 2005 ja et kahju hindamiseks vajalike suundumuste uurimiseks ette nähtud ajavahemik kestis 1. jaanuarist 2002 kuni uurimisperioodi lõpuni. Nendel asjaoludel ei ole algmääruse artikli 6 lõike 1 viimase lause kohaselt võetud kahju analüüsimisel arvesse pärast uurimisperioodi lõppu toimunud hinnamuutusi. 2006. aasta hinnatõusu tähtsust on aga arvestatud D-jaotises “Põhjuslik seos” (51.–54. põhjendus).

(34)

Ükski huvitatud isik ei kahelnud ajutise määruse 66.–85. põhjenduses esitatud ühenduse tootmisharu olukorda käsitlevates andmetes ja nende tõlgendamises. Seega kinnitatakse ajutise määruse kõnealustes põhjendustes esitatud järeldused.

(35)

Ükski huvitatud isik ei kahelnud ajutise määruse 86.–88. põhjenduses esitatud ühenduse kogutoodangu makroökonoomilistes andmetes ja nende tõlgendamises. Seega kinnitatakse ajutise määruse kõnealustes põhjendustes esitatud järeldused.

(36)

Eelnevale tuginedes kinnitatakse, et ühenduse tootmisharu on kandnud olulist kahju algmääruse artikli 3 tähenduses.

(37)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist väitsid mitmed huvitatud isikud, et oluline kahju, mida ühenduse tootmisharu kandis, on põhjustatud muudest teguritest. Mitut märkust on juba ajutises määruses nõuetekohaselt käsitletud. Uusi argumente käsitletakse vajaduse korral allpool.

(38)

Ühe väite kohaselt ei kaalutud kahju põhjustajana piisavalt Marokost pärit importi. Üks huvitatud isik kahtles ajutise määruse põhjenduses 99 esitatud andmete tõlgendamises, viidates sellele, et Maroko impordi hind oli uurimisperioodi jooksul madalam kui ühenduse tootmisharu tasuvuspunkt. See olevat kahju tekkimisele kaasa aidanud.

(39)

Tuleb meenutada, et ajutise määruse 99. põhjenduses esitatud tabeli kohaselt oli Maroko hind ühenduse tootmisharu hinnast oluliselt kõrgem. Hiinast pärit madala hinnaga eksport mõjutas ka Maroko eksportijaid ning nad pidid sellele reageerima ühenduselt küsitava hinna alandamisega. Seda kinnitab Marokost pärit külmutatud maasikate impordi mahu vähenemine. Seetõttu tuli kõnealune argument tagasi lükata.

(40)

Uurimisperioodi jooksul odavnes Poola zlott euro suhtes. Mõned huvitatud isikud väitsid, et ühenduse tootmisharu mõjutanud hinna alanemine oleks tundunud palju väiksem, kui arvutusi oleks eurode asemel analüüsitud Poola zlottides. 2004. ja 2005. aasta jooksul kõikus zloti kurss tõepoolest umbes 10 %. Hinnates aga ühenduse hindade suundumusi nende kahe aasta jooksul, oli hinna alanemine eurodes 35 %.

(41)

Umbes 10 % suuruse vahetuskursi muutuse ja 35 % suuruse hinnalanguse vahelist erinevust arvesse võttes ei saa zloti odavnemist euro suhtes pidada ühenduse tootmisharu hindade alanemise peamiseks põhjuseks. Seetõttu tuli kõnealune argument tagasi lükata.

(42)

Mõned huvitatud isikud tulid tagasi juba ajutise määruse 106.–110. põhjenduses käsitletud argumendi juurde, et kahju oli ise tekitatud halbade majanduslike otsuste ning ühenduse tootmisharu struktuuriliste puudujääkidega. Kõnealuste väidete toetuseks nimetati komisjoni aruannet nõukogule ja Euroopa Parlamendile töötlemiseks ettenähtud marjade ja kirsside sektori olukorra kohta, millele on lisatud komisjoni talituste töödokument samal teemal (3) ning Euroopa Parlamendi 12. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni töötlemiseks ettenähtud marjade ja kirsside olukorra kohta. (4)

(43)

Komisjon võttis aruannet oma esialgsete järelduste tegemisel arvesse ning seda tõendab viide ajutise määruse 138. põhjenduses. Kuigi aruanne ja resolutsioon annavad ühenduse punaste puuviljade ja marjade sektori kohta olulist taustteavet, tuleb märkida, et neis mõlemas käsitletakse pigem värskete maasikate kasvatajate kui ühenduse tootmisharu (külmutajate) probleeme. Igal juhul ei järeldu aruandest ega resolutsioonist, et ühenduse tootmisharu probleemid oleks tingitud ühenduse tootmisharu enda struktuurilistest puudujääkidest.

(44)

Lisaks väideti, et Poola liitumisel ELiga liikus Poola tööjõud riikidesse, kus olid suuremad palgad, tekitades seega kasvava tööjõukulu tõttu tootmisharule lisaprobleeme kodumaisel turul. Samas sedastati, et uute piirangute tõttu piiril ei saa ühenduse tootmisharu enam ühendusse mittekuuluvate naaberriikide odavale tööjõule loota. Arvati, et kõnealustel suundumustel oli sellisele tööjõumahukale tootmisharule märkimisväärne negatiivne mõju.

(45)

Kõnealused suundumused võisid suurendada talupidajate kulutusi tööjõule. Nende kulude võimalik suurenemine on aga otseselt seotud talupidajate kuludega, mitte ühenduse tootmisharu (külmutajate) kuludega. Seetõttu on talupidajate suurenenud kulude ja ühenduse tootmisharu kulude vahel vaid osaline seos. Lisaks sellele ilmneb 42. põhjenduses osutatud komisjoni aruandest ja komisjoni talituste töödokumendist, et tootmiskulude suurenemisest hoolimata värskete maasikate müügihinnad pigem langesid kui tõusid pärast Poola ühinemist Euroopa Liiduga. Müügihindade langust arvesse võttes ei saanud värskete maasikate kasvatajate kulude suurenemine ühenduse tootmisharu mõjutada. Seetõttu tuleb kõnealune argument tagasi lükata.

(46)

Üks isik väitis, et ühenduse tootmisharus tõhususe parandamiseks tehtud investeeringud ja ümberkorraldused on tootmisharu tasuvust ja rahakäivet negatiivselt mõjutanud. Kuid mis tahes investeeringutega seotud kulud, mis ühenduse tootmisharus tehti, ei muuda seda, et hinnad langesid uurimisperioodi jooksul märkimisväärselt kahjustavale tasemele ning suurim mõju ühenduse tootmisharu tasuvusele oli ennekõike madalatel hindadel. Kõnealuste investeeringutega on ühenduse tootmisharu tõhusust tõepoolest parandatud, nagu on nimetatud ajutise määruse 81. põhjenduses. Seetõttu tuleb kõnealune argument tagasi lükata.

(47)

Lisaks väideti, et kahju, mida ühenduse tootmisharu kandis, oli ise tekitatud, kuna toodangu kvaliteet oli madalam kui Hispaaniast ja Californiast pärit toodangul. Tuleb märkida, et nii Hispaania kui California toodavad valdavalt värskete maasikate turu jaoks ning puuduvad märgid, et ühenduse tootmisharu oleks kaotanud oma turuosa nende tootjatega võrreldes. Külmutatud maasikate import Ameerika Ühendriikidest oli uurimisperioodi jooksul väiksem kui 200 tonni ning see ei saanud ühenduse tootmisharu tasuvust oluliselt mõjutada. Seetõttu tuleb kõnealune argument tagasi lükata.

(48)

Ühenduse tootmisharu väidetavate struktuuriliste puudujääkide kohta puuduvad tõendid. Seetõttu tuleb kõnealused argumendid tagasi lükata. Seega kinnitatakse järeldused, milleni jõuti ajutise määruse 106.–110. põhjenduses.

(49)

Ajutise määruse 108. ja 110. põhjenduses nimetatud ühenduse tootmisharu väidetavate spekulatiivsete majanduslike otsuste kohta väitis üks kasutaja, et hindu ühenduse turul ei kujundanud Hiina import, vaid valdavalt ühenduse tootmisharu, kelle käes oli suurim turuosa. Seega väitis kõnealune isik, et hinnalanguse tekitas ühenduse tootmisharu ise ja mitte dumpinguhinnaga Hiina import.

(50)

On selge, et ühenduse tootmisharu turuosa moodustas uurimisperioodil 59 %, mõjutades seega oluliselt turuhindu. Kuid hoolimata sellest, et ühenduse tootmisharu turuosa oli suur, ei saa eitada, et Hiina Rahvavabariigist pärit madala hinnaga impordil, mille hind oli 6 % võrra madalam ühenduse tootmisharu hindadest, oli turuhindadele negatiivne mõju. Kõnealuse dumpinguhinnaga impordi surve põhjustas ühenduses üldise hinnalanguse ning selle turuosa suurenes märkimisväärselt – 4 protsendilt 2002. aastal 20 protsendini uurimisperioodi jooksul. Seetõttu tuleb kõnealune argument tagasi lükata.

(51)

Külmutatud maasikad on tundlik põllumajandussaadus ning uurimine on näidanud, et värskete maasikate kättesaadavusel on külmutatud maasikate hinnale suur mõju. Mitmed huvitatud isikud väitsid, et uurimisperioodil tuvastatud kahju peamiseks põhjuseks oli 2003. aasta erakordselt väike saak. Samuti kinnitasid mõned huvitatud isikud, et maasikate hind järgib tavaliselt nelja-aastast tsüklit, kus hinnatõusule järgneb ületootmine ning sellele hindade langus. Väideti, et 2005. aastal oli kõnealuses tsüklis madalseis ning selle aasta erakordselt madalad hinnad olid tingitud nimetatud loomulikust kõikumisest. Hinnamuutusi võis täheldada ka ajavahemikul enne 2002. aastat ning seda väidet toetas 20-protsendiline hinnatõus 2006. aastal, st aasta pärast uurimisperioodi.

(52)

Analüüsides külmutatud maasikate hindu asjaomasest perioodist erinevatel aegadel, ilmneb tõepoolest, et hinnakõikumisi esines ka märkimisväärse aja jooksul enne 2002. aastat. Näiteks tingis 2001. aasta külluslik saak väga madalad hinnad. Madalate hindade tõttu vähenes sellele järgnevatel aastatel värskete maasikate tootmine, mis võimaldas hindadel uuesti stabiliseeruda. Kõnealuste arengute analüüs toetab väiteid, et asjaomase toote hinnad muutuvad tsükliliselt ning seda mõjutavad tugevalt ilm ja saagi suurus.

(53)

Siiski tuleb meenutada, et Hiinast pärit impordi maht suurenes 380 % võrra hindade juures, mis alanesid asjaomase perioodi jooksul 38 %, ning sellel oli ühenduse tootmisharu finantsolukorrale märkimisväärne mõju, mis põhjustas tootmisharule suurt kahju.

(54)

Kuigi külmutatud maasikate hindade loomulik kõikumine ja saagi suurus on mõjutanud märkimisväärselt ühenduse tootmisharu hindu, ei saa neid iseenesest pidada ainsaks või peamiseks põhjuseks, miks ühenduse tootmisharu kahju kandis.

(55)

Nagu on nimetatud ajutise määruse 97. ja 98. põhjenduses, näitas uurimine, et Hiina Rahvavabariigist pärit dumpinguhindadega impordi ja ühenduse tootmisharu kantud kahju vahel oli põhjuslik seos.

(56)

Samuti näitas uurimine, et ühenduse tootmisharu hindade ning tsüklilise iseloomu ja saagi hooajalise erinevusega seotud hinnakõikumiste vahel on seos. Seda järeldust toetavad ka andmed vaatlusaluse perioodi ja sellele eelneva aja kohta ning pärast uurimisperioodi toimunud areng.

(57)

Kuigi kõnealused tsüklilised kõikumised võisid halvendada ühenduse tootmisharu finantsolukorda, ei saa ühenduse tootmisharu hindade languse määra ning ajutise määruse 66.–85. põhjenduses kirjeldatud ühenduse tootmisharu olukorra analüüsis kajastatud negatiivsete suundumuste põhjustajaks pidada ainult loomulikku kõikumist. Seega ei toeta toodangu tsüklilise iseloomu ja saagi suuruse mõju analüüs argumenti, et kõnealuste tegurite mõju oleks olnud piisavalt suur, et lükata ümber põhjuslik seos dumpinguhindadega impordi ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju vahel.

(58)

Tuginedes eelnevale ja kuna põhjusliku seose kohta teisi märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse 113.–114. põhjenduses tehtud järeldused.

(59)

Analüüsiti, kas esialgne järeldus, et meetmete kehtestamine ei olnud vastuolus ühenduse huvidega, jäi kehtima ka siis, kui arvesse oli võetud pärast ajutiste meetmete kehtestamist huvitatud isikute poolt esitatud märkusi ja täiendusi. Esialgses etapis põhines ühenduse huvide kindlaksmääramine kõigi erinevate ühenduse huvide, st ühenduse tootmisharu, importijate, töötlejate/kasutajate ja talupidajate huvide hindamisel.

(60)

Komisjon võttis ühendust paljude huvitatud isikutega, et nende seisukohti välja selgitada. Lisaks ühenduse tootmisharule kuulati ära ka kõikide turul olevate suurimate tootemarkide esindajad ning kasutajate huve esindavad ühendused ning tehti täiendavaid kohapealseid kontrollkäike.

(61)

Esialgses etapis teostatud uurimine näitas, et ühenduse toodangu tootsid külmutustööstuse tootjad, kelle töötajatest umbes 2 700 tegeleb vaatlusaluse toote tootmise ja müügiga. Samuti on olemas osaline seos külmutustööstuse ja maasikatega varustavate talupidajate olukorra vahel eeldusel, et nad kasvatavad ainult külmutamiseks ette nähtud maasikaid ning et külmutajad on asjaomase toote ainsaks turuks.

(62)

Tuleb meenutada, et ühenduse tootjate kahju oli vaatlusalusel perioodil märkimisväärne ning nende kahjum oli dumpinguhindadega impordi tõttu 12,5 %. Kahjum oli selline hoolimata asjaolust, et ühenduse tootmisharu vähendas oma kulusid, makstes talupidajatele värskete maasikate eest vähem. Värskete maasikate eest makstud hind oli väiksem kui talupidajate tootmiskulud ning oleks seega pikemas perspektiivis vastuvõetamatu nii talupidajatele kui ka ühenduse tootmisharule. Kui külmutatud maasikate hinnad peaksid veel korra langema allapoole kahju vältivat taset, oleks sellel kahesugused tagajärjed. Ühenduse tootmisharu kannataks finantskahju, kuid võib pikemas perspektiivis kaotada ka värskete maasikate varud, kuna hinnad, mida nad oleksid suutelised talupidajatele maksma, oleksid nii madalad, et talupidajaid ohustaks äritegevuse lõpetamine. Tuleb meenutada, et värskete maasikate tööstuslikke tootjaid oli Poolas 2002. aastal hinnanguliselt 96 700, kellest umbes 80 000 kasvatas maasikaid nende edasiseks töötlemiseks. Kuigi on võimalik, et see arv on sektori konsolideerimise tagajärjel vähenenud, on siiski selge, et maasikakasvatus on paljude Poola talupidajate jaoks tähtis majandustegevus. Väideti, et maasikakasvatussektor on peamise tähtsusega mitmes sellises Poola piirkonnas, mida iseloomustab suur tööpuudus, ning meetmete kehtestamata jätmine suurendaks tööpuudust veelgi. Samuti väideti, et need talupidajad ei saa teistele, tasuvamatele põllukultuuridele üle minna, kuna kõnealuste piirkondade mullastikutingimused on sobilikud peamiselt maasikate kasvatamiseks.

(63)

Nagu ajutises määruses (139. põhjendus) nimetatud, on alates 2004. aastast talupidajatele makstud hinnad olnud nii madalad, et ei kata tootmiskulusid.

(64)

Lisaks sellele toetab ka 42. põhjenduses osutatud komisjoni aruanne seda, et Poola maasikakasvatajad on killustunud tootmisharu ning ei jõua tõenäoliselt muudele turgudele peale kohaliku külmutustööstuse. Järelikult mõjutab külmutustööstuse halvenev finantsolukord oluliselt talupidajaid. Asjaolu, et pärast uurimisperioodi tõusid turuhinnad uuesti kahju vältivale tasemele ning Hiinast pärit import vähenes, võib panna kahtlema ühenduse olukorra parandamiseks võetavate meetmete vajalikkuses, kuid puuduvad märgid, et see tõus oleks jääv või pikaajaline.

(65)

Kõnealuseid asjaolusid arvesse võttes on selge, et ühenduse tootmisharule ja talupidajatele oleks dumpinguvastaste meetmete vastuvõtmine kasulik ning et meetmetel oleks ühenduse turule stabiliseeriv mõju. Ühenduse tootmisharu külmutatud maasikate hinnad ei langeks Hiina Rahvavabariigist pärit impordi tõttu. Seega suudaksid ühenduse tootjad oma hindu tõsta ning saavutada uuesti mõistliku kasumimarginaali. Väga tõenäoliselt mõjuks see positiivselt ka varustavale tööstusele. Seetõttu järeldatakse, et meetmete kehtestamine on ühenduse tootmisharu ja maasikakasvatajate huvides.

(66)

Lisaks uurimise esialgses etapis tehtud järeldustele külastas komisjon veel kahte vaatlusaluse toote importijat. Kuigi mõlemad kauplevad ka ELis toodetud maasikatega, impordivad nad vaatlusalust toodet Hiina Rahvavabariigist, mis moodustab 50–60 % nende vastavatest ostudest. Tuleb aga märkida, et külmutatud maasikatega kauplemine on vaid osa nende majandustegevusest ning moodustab nende kogukäibest 30–50 %. Nende import Hiina Rahvavabariigist moodustab umbes 14 % kogu asjaomase toote impordist. Seetõttu peetakse kõnealuseid importijaid esinduslikeks. Mõlemad importijad olid dumpinguvastaste meetmete kehtestamise vastu. Uurimine on näidanud, et arvestades asjaolu, et nõudlus maasikate järele on tingitud tarbijaeelistustest, mida dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ei mõjuta, nõudlus külmutatud maasikate järele tõenäoliselt ei muutu. Seega, kõrgemad hinnad importijaid tõenäoliselt ei mõjuta, kuna nad saavad jätkata samade koguste importimist nagu enne ning väga tõenäoliselt kanda ka suure osa külmutatud maasikate lisakuludest kasutajatele üle. Seda kinnitab asjaolu, et varasemad hinnaerinevused ei mõjutanud müügihindu ega kasumimarginaale, mis jäid üsna stabiilseks.

(67)

Seega kinnitatakse ajutises määruses tehtud esialgne järeldus, st et kõrgemad impordihinnad importijaid oluliselt ei mõjuta.

(68)

Nagu märgiti ajutise määruse 127. põhjenduses, saadi kasutajatelt ja töötlejatelt vähe vastuseid. Menetluse esialgses etapis oli komisjonil kasutajate väiteid põhjendavate andmete kogumise ja kontrollimisega raskusi. Seetõttu püüdis komisjon pärast ajutise määruse avaldamist koostööd parandada. Ta tegi täiendavaid kohapealseid kontrollkäike kaheksa kasutaja valdustesse. Selle tulemusena saadi viielt äriühingult andmed, mis võimaldasid mõistlikku mõju hindamist. Koguti veel teavet ja andmeid. Kõnealuse täiendava teabe põhjal analüüsisid komisjoni talitused uuesti meetmete kehtestamise võimalikke mõjusid ühenduse kasutajatele.

(69)

Üks huvitatud isik väitis, et kõnealust koostööd ei tohiks arvesse võtta, kuna seda ei tehtud algatamisteates määratud ajavahemikus. Selle kohta tuleb märkida, et koostööd tegevad äriühingud andsid endast teada ning esitasid märkused ajutiste meetmete kohta vastavalt algmääruses sätestatud nõuetele.

(70)

Kohapeal kontrollitud teave on seotud umbes 9 protsendiga ühenduse kogutarbimisest. Lisaks sellele olid esindatud erinevad kasutajate sektorid: muudes toodetes (nt jogurtites) kasutatavate maasikatest valmistatud toodete tootjad, jogurtitootjad ja maasikamoosi tootjad. Koostööd tegevad ühendused esindasid umbes 80 % külmutatud maasikate tarbimisest ühenduses. Selline esinduslikkuse määr vastab üldtunnustatud tavadele. Seetõttu tuleb argument, mille kohaselt valim ei olnud piisavalt esinduslik, tagasi lükata.

(71)

Kasutajad väitsid, et komisjon peaks meetmete mõju hindama mitte ainult imporditud Hiina maasikate võimalikku hinnatõusu analüüsides. Meetme mõju turule on ulatuslikum, hõlmates ka teistest allikatest pärit külmutatud maasikaid.

(72)

Põhjalikum uurimine näitas tõepoolest, et meetmetega kaasneb üsna tõenäoliselt üldisem hinnatõus, mis ei piirdu Hiinast pärit maasikate puhul ette nähtud 34,2 protsendiga (ajutise tollimaksu määr). Meetmed võivad tõenäoliselt kaasa tuua ka ühenduse hindade tõusu 19 % võrra, st kuni tasemeni, mis arvutuste kohaselt on kahju vältiv. Selline üldine hinnatõus oleks tõepoolest vältimatu, kuna erinevalt teistest sektoritest ning pidades silmas ilmast ja saagikusest tingitud piiranguid, ei ole teised strateegiad, nagu turuosa koguseline suurendamine, ühenduse tootmisharu jaoks lahendus. Kuna ühenduse tootmisharu ja Hiinast pärit import moodustavad umbes 80 % ühenduse tarbimisest, on väga tõenäoline, et teised ühendusse külmutatud maasikaid eksportivad riigid tõstavad samuti “hinnaliidrite” eeskujul oma hindu.

(73)

Kasutajate maasikatega seotud tegevuste puhul tooks nendel asjaoludel tollimaksu kehtestamine ajutistes meetmetes ette nähtud määral kasutajate jaoks kaasa keskmiselt 6 % võrra suuremad sisendkulud. Mitmed kasutajad oleksid sunnitud töötama kahjumiga. Järeldused põhinevad maasikatega seotud tegevustel, kuna vaatlusaluseks tooteks on külmutatud maasikad ning muid asjaomaste äriühingute tegevusi ei uurita. Selleks et teostada kahju ja dumpingu analüüs, tuleb ka tagada samasuguste, st uurimisaluse tootega seotud tegevuste võrdlemine.

Tabelis on näidatud kontrollitud kasutajate kuludele avalduv mõju.

(74)

Kõige enam mõjutaks maasikahindade tõus koostööd tegevaid maasikatest valmistatud toodete ja maasikamoosi tootjaid. Selle põhjuseks on asjaolu, et maasikad on moosi põhikoostisosa. Kõnealuste äriühingute puhul langeks nende kasumimarginaal vahemikus 7–8 %, mis tooks neist kahe jaoks kaasa umbes 5 % suuruse kahjumi.

(75)

Koostööd teinud jogurtitootjate jaoks on maasikate hind tootmiskuludes väiksema tähtsusega, kuna retseptis lisandub sellele piimatoodete hind. Sellest hoolimata leiti, et nende keskmine kasumimarginaal oli üsna madal. Isegi kui nimetatud jogurti tootmise kogukulud suureneksid vaid 2 %, oleks see piisav, et umbes 1 % suurune kasum muutuks umbes 1 % suuruseks kahjumiks.

(76)

Järelikult võib meetmete mõju kasutajatele olla kulude suurenemise tõttu ulatuslikum, kui ajutiste meetmeteni viinud analüüsis hinnati. Nagu on näidatud punktis 4.4, ei ole kõnealune kulude mõju pikemas perspektiivis siiski nii tuntav.

(77)

Üks kasutajate ühendus väitis, et tollimaks kahjustab rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi ühenduses asuvaid külmutatud maasikate kasutajaid. Väideti, et tollimaksu ei saa klientidele (jaemüüjatele ja turustajatele) üle kanda, kuna paljud kasutajad on sõlminud oma klientidega pikaajalised fikseeritud hinnaga lepingud. Fikseeritud hinnad tähendavad, et igasugune täiendava hinnatõusu risk jääb kasutajate kanda. Paljud kasutajad väitsid ning esitasid ka tõendid selle kohta, et nad on suurtest jaemüüjatest/turustajatest sõltuvad ning et neil on hindu väga raske tõsta. Väideti, et kasutajate ja jaemüügisektori vahel sõlmitavates lepingutes fikseeritakse hinnad ajavahemikuks kuuest kuust kuni aastani. Seetõttu väidavad kasutajad, et neil ei ole muud võimalust kui täiendavad kulud ise kanda. Eespool esitatut silmas pidades tuleb tunnistada, et tõenäoliselt peavad vähemalt lühemas perspektiivis kulude suurenemise kandma kasutajad. Uurimine on aga ka näidanud, et hoolimata meetmete negatiivsest mõjust vaatlusalust toodet sisaldavate toodete kasumlikkusele, jääb enamiku kasutajaettevõtete üldine kasumlikkus positiivseks.

(78)

Niivõrd, kuivõrd on kulude suurenemist võimalik üle kanda, võib see mõjutada tarbijahindu. Marju sisaldavad tooted, eriti jogurtid, on suure tarbijarühma jaoks üks peamisi toiduaineid. Maasikamaitselised jogurtid moodustavad jogurtiturust umbes 20–30 % ning hoolimata asjaolust, et ükski tarbijaorganisatsioon ei ole selles küsimuses seisukohta võtnud, võib see mõjutada tarbijaid vähemalt keskpikas kuni pikas perspektiivis. Sama kehtib ka moosi puhul.

(79)

Punktides 4.2 ja 4.3 on näidatud, et meetmete kehtestamine mõjutab tõenäoliselt kulutusi, mida kasutajad teevad sisendmaterjalile, ning lisaks sellele on kasutajad kinnitanud, et kõnealuse kulude tõusu peavad nad ajal, mil neil on jaemüügisektoriga leping, ise kandma. Võib aga eeldada, et olukord, kus nad ei saa lõplikku kulude suurenemist tootmisahelale üle kanda, on vaid ajutine, kuna lepingud on tähtajalised.

(80)

Paljud kasutajad on väitnud, et Poola “Senga sengana” sorti maasikate varu avaldab olulist mõju kõikide külmutatud maasikatest valmistatud toodete tootmismahtudele ja kvaliteedile. Seega oleks ühenduse tootmisharu olukorra halvenemisel neile märkimisväärne negatiivne mõju. Ei saa välistada, et olukorras, kus Poola maasikate kättesaadavus turul on piiratud või need puuduvad turult täiesti, oleks kasutajatel tõsiseid probleeme, et leida alternatiivseid varuallikaid Poolas kasvatatavatele maasikasortidele. Tegelikult on väga ebatõenäoline, et selline alternatiiv leitaks, kuna kasutajad ise on väitnud, et sellist kvaliteeti nagu Poolas ei leia kusagilt mujalt. Lisaks sellele ei saa välistada, et olukorras, kus konkurents turul on väike, seisaksid kasutajad nagunii hinnatõusuga silmitsi.

(81)

Uurimine on näidanud, et meetmete kehtestamine oleks kasulik mitte ainult ühenduse 2 700 töötajaga tootjatele, vaid ka umbes 80 000 talupidajale, kelle elatis sõltub vähemal või rohkemal määral maasikatest.

(82)

Nagu ajutise määruse 133. põhjenduses üksikasjalikult kirjeldatud, on kasutav tootmisharu näidanud, et ühenduse toomisharu poolseid vaatlusaluse toote varusid on vaja selleks, et kasutajad saaksid pakkuda turul täielikku tootevalikut ning kõrgekvaliteedilist toodangut. Uurimine on näidanud, et ühenduse tootmisharu toormaterjali tsüklilisel iseloomul, st maasikasaagi kõikumisel, on hindadele märkimisväärne mõju, mida kinnitab ka pärast uurimisperioodi toimunud areng. Nagu ajutise määruse 74. põhjenduses üksikasjalikult kirjeldatud, olid hinnad vaatlusaluse perioodi lõpus ja uurimisperioodil nii madalad, et ühenduse tootmisharu oli sunnitud maksma talupidajatele värskete maasikate eest tootmishinnast väiksemat hinda. Selle tagajärjel lõpetasid mõned talupidajad maasikate tootmise. Kuigi hinnad 2006. aastal tõusid, on selge, et ühenduse tootmisharu ning sellest tulenevalt ka kasutajate värskete maasikatega varustamine oleks ohus, kui vaatlusalusel perioodil täheldatud madalate hindadega olukord peaks korduma.

(83)

Põhjalikum uurimine on näidanud, et dumpinguvastase tollimaksu mõju kasutajatele oleks käesoleval juhul märkimisvääne. Tollimaks vähendaks mitme kasutaja kasumlikkust või põhjustaks mõnel juhul isegi tõsist kahjumit, eriti kuna hinnatõusu ei pruugi olla võimalik turustajatele/jaekaubandusele lühemas perspektiivis üle kanda. Vaadates aga uuritud kasutajate üldist kasumlikkust, ei ole kõnealused mõjud nii tõsised.

(84)

Kasutav tootmisharu on väitnud, et jaemüüjatega sõlmitud fikseeritud hinnaga lepingud takistavad töötleval tootmisharul meetmetest tingitud hinnatõusu jaemüügisektorile üle kanda. Võttes arvesse, et kõnealused lepingud on tähtajalised, tuleb siiski ka eeldada, et olukord, kus kasutav tootmisharu kulude suurenemist edasi kanda ei saa, kestaks vaid 6–12 kuud.

(85)

Seega ilmneb, et lõplike meetmete kehtestamine mõjutaks oluliselt külmutatud maasikate kasutajaid, kuid kõnealune mõju oleks tõenäoliselt ajutine. Kui meetmeid ei kehtestataks, võivad hinnad uuesti langeda, ning sellel oleks oluline ja kestev negatiivne mõju ühenduse tootmisharule ja talupidajatele.

(86)

Tuginedes eespool nimetatule, järeldatakse, et kaalukad põhjused Hiina Rahvavabariigist pärit külmutatud maasikate impordi suhtes dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamata jätmiseks puuduvad.

(87)

Dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja ühenduse huvide kohta tehtud lõplikke järeldusi silmas pidades tuleks kehtestada dumpinguvastased meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks ühenduse tootmisharule täiendavat kahju.

(88)

Dumpinguvastaste meetmete vorm võib olla erinev. Kuigi komisjoni valikuvabadus meetmete vormi valimisel on suur, jääb peamiseks eesmärgiks kahjustava dumpingu mõjude kõrvaldamine. Ajutise määrusega kehtestati madalama tollimaksu reegli kohaselt väärtuseliseks tollimaksuks 0 % eksportiva tootja puhul, kellele anti turumajanduslik staatus, 12,6 % eksportiva tootja puhul, kellele võimaldati individuaalset kohtlemist, ning kõigi teiste äriühingute puhul 34,2 %.

(89)

Nagu on nimetatud 51. põhjenduses, tõusis vaatlusaluse toote hind ühenduse turul pärast ajutiste meetmete võtmist aasta pärast uurimisperioodi, 2006. aastal, 20 % võrra. Võttes arvesse asjaolu, et vaatlusalune toode on üsna homogeenne, ning vältimaks seda, et meetmed ei oleks kasutajate jaoks ebaproportsionaalsed, peetakse kõnealustel asjaoludel kõige sobivamaks meetme vormiks minimaalset impordihinda. Tuleb tähele panna, et minimaalsel impordihinnal ja väärtuselisel tollimaksul on sarnane eemärk, st kõrvaldada kahjustava dumpingu mõjud. Kõnealuse tollimaksu vormi puhul ei pea tollimaksu maksma impordi puhul, mis toimub CIF-hinnaga ühenduse tollipiiril, mis on võrdne või suurem kui kehtestatud minimaalne impordihind. Kui import toimub madalama hinnaga, tuleb maksta tegeliku hinna ja kehtestatud minimaalse impordihinna vahe.

(90)

Minimaalse impordihinna taseme kehtestamisel on tuginetud samadele järeldustele, nimelt dumpingu ja hindade allalöömise marginaalidele, milleni jõuti ajutises määruses.

(91)

Minimaalse impordihinna kehtestamisel on arvesse võetud nii tuvastatud dumpingumarginaale kui ka tollimaksumäära, mis on vajalik tootmisharu kantud kahju kõrvaldamiseks.

(92)

Vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 4 tuleks lõplik tollimaks kehtestada kas dumpingu- või kahjumarginaali tasemel, olenevalt sellest, kumb neist on madalam. Selle reegli kohaldamiseks tuli seega kindlaks määrata kahju vältiv hind või kahju vältiv minimaalne impordihind. Seejärel võrreldi kõnealust kahju vältivat minimaalset impordihinda äriühingule omase dumpinguvaba minimaalse impordihinnaga, mis põhines normaalväärtusel, mida on korrigeeritud vastavalt vabale netohinnale ühenduse piiril.

(93)

Kahju vältiva hinna arvutamisel tuli arvesse võtta tollimaksude taset, mis võimaldaks ühenduse tootmisharul katta oma tootmiskulud ning saada enne maksude mahaarvamist sellist kasumit, mida sellist tüüpi tootmisharu võiks selles sektoris tavapärastes konkurentsitingimustes usutavasti saavutada. Kuna huvitatud isikud ühtki märkust ei esitanud, tugineti 6,5-protsendilise kasumimarginaali kindlaksmääramisel ajutise määruse 144. põhjenduses nimetatud kaalutlustele.

(94)

Külmutatud maasikaid imporditakse kombineeritud nomenklatuuri kolme erineva koodi (“CN-kood”) all, mille tollimaksude tase on imporditud kaupadele lisatud suhkru või neis sisalduvate teiste magusainete kogusest sõltuvalt erinev. Selleks et võtta arvesse erinevaid tollimaksude tasemeid, tuli igale CN-koodile kehtestada eraldi minimaalne impordihind.

(95)

Nagu ajutise määruse 153. põhjenduses nimetatud, leiti, et üks Hiina eksportiv tootja ei eksportinud külmutatud maasikaid dumpinguhinnaga. Järelikult ei kohaldata kõnealuse äriühingu ekspordi suhtes ühtki dumpinguvastast meedet.

(96)

Kõigil teistel juhtudel leiti, et kogu Hiina ekspordi suhtes kohaldatav kahju vältiv minimaalne impordihind, 684,20 eurot, oli väiksem kui vastavad dumpinguvabad minimaalsed impordihinnad. Seepärast on kogu muu Hiina Rahvavabariigist pärit ekspordi suhtes kehtestatud minimaalne impordihind kahju vältiva minimaalse impordihinna tasemel.

(97)

Kui import toimub CIF-hinnaga ühenduse tollipiiril, mis on võrdne või suurem kui kehtestatud minimaalne impordihind, ei tule tollimaksu maksta. Kui aga import toimub minimaalsest impordihinnast madalama hinnaga, tuleb maksta tollimaks, mis vastab tegeliku hinna ja kehtestatud minimaalse impordihinna vahele.

(98)

Vabastatakse alates 19. oktoobrist 2006 imporditavate toodete suhtes kohaldatud ajutised tollimaksud väärtuselise tollimaksu kujul suuruses 0 % kuni 34,2 %. Väärtuseliste tollimaksude lõplik sissenõudmine oleks kahjustava dumpingu kõrvaldamiseks ebaproportsionaalne, arvestades, et selle perioodi vältel olid hinnad minimaalsest impordihinnast oluliselt suuremad.

(99)

Minimaalsetel impordihindadel põhinevat tollimaksu süsteemi võib olla raskem rakendada ja see võib olla altim kauba tolliväärtuse valesti deklareerimisele kui muud meetmete vormid. Pidades silmas kompensatsioonikokkulepete sõlmimise võimalust selles turuosas, on vaja võtta kasutusele topeltmeetmete süsteem. Kõnealune topeltsüsteem koosneb minimaalsest impordihinnast ja kindlasummalisest tollimaksust. Vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 4 arvutati kindlasummaline tollimaks kaalutud keskmise kahjumarginaali põhjal, kuna see leiti olevat madalam kui kaalutud keskmine dumpingumarginaal. Selleks et tagada minimaalse impordihinna tõhus järgimine, tuleks importijaid teavitada, et kui impordijärgsel kontrollimisel leitakse, et i) esimese ühenduses asuva sõltumatu kliendi poolt tegelikult makstud netohind ühenduse piiril (“impordijärgne hind”) on väiksem kui tollideklaratsioonis märgitud netohind ühenduse piiril enne tollimakse ning ii) impordijärgne hind on madalam kui minimaalne impordihind, rakendatakse vastavate tehingute suhtes tagasiulatuvalt kindlasummalist tollimaksu, välja arvatud juhul, kui kindlasummaline tollimaks moodustab koos impordijärgse hinnaga summa (tegelikult makstud hind pluss kindlasummaline tollimaks), mis on väiksem kui minimaalne impordihind. Sellisel juhul kohaldatakse tollimaksumäära, mis võrdub minimaalse impordihinna ja impordijärgse hinna vahega. Toll peaks viivitamata komisjonile teatama, kui tuvastatakse valesti deklareerimine.

(100)

Sellega seoses ning tõstatatud küsimuste lahendamiseks kavatseb komisjon võtta kasutusele kaks konkreetset “sammast”, mis tagaksid, et meetmed on jätkuvalt asjakohased ning neid järgitakse täies ulatuses. Esiteks viidatakse nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (6) muu hulgas selle artiklile 78, mille kohaselt võib toll kontrollida äridokumente ja asjaomase kaubaga seotud impordi- või eksporditoimingute või selle kaubaga seotud järgnevate äritoimingute andmeid. Selline kontroll võib toimuda deklarandi valdustes, mõne muu nimetatud toimingutega otseselt või kaudselt seotud isiku valdustes või isiku valdustes, kelle valduses seoses äritegevusega on nimetatud dokument või vajalikud andmed. Toll võib ka kaupa kontrollida.

(101)

Kaitseks meetmete võimaliku absorptsiooni vastu, eelkõige seotud äriühingute vahel, teeb ühendus käesolevaga teatavaks oma kavatsuse algatada viivitamata algmääruse artikli 12 lõike 1 alusel läbivaatamine ning võib kõnealuse käitumise kohta mis tahes tõendite saamisel kehtestada vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 5 impordi suhtes registreerimisnõude.

(102)

Komisjon tugineb muu hulgas liikmesriikide tolli esitatud teabele impordijärelevalve kohta, aga samuti teabele, mille liikmesriigid on esitanud vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 6.