EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32007D0252

Nõukogu otsus, 19. aprill 2007 , millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi Põhiõigused ja õigusasjad raames eriprogramm Põhiõigused ja kodakondsus

ELT L 110, 27.4.2007, p. 33–39 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
ELT L 4M, 8.1.2008, p. 461–467 (MT)

Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2007/252/oj

27.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 110/33


NÕUKOGU OTSUS,

19. aprill 2007,

millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi “Põhiõigused ja õigusasjad” raames eriprogramm “Põhiõigused ja kodakondsus”

(2007/252/JHA)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 308,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liit on rajatud liikmesriikide ühistele põhimõtetele, milleks on vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamine ning õigusriik.

(2)

Euroopa Liidu põhiõiguste harta, (2) pidades silmas selle staatust ja kohaldamisala, ning kaasnevad selgitused kajastavad neid õigusi, kuna need põhinevad eelkõige liikmesriikide ühistel põhiseaduslikel tavadel ja rahvusvahelistel kohustustel, Euroopa Liidu lepingul, ühenduse asutamislepingutel, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsioonil, ühenduse ja Euroopa Nõukogu poolt vastuvõetud sotsiaalhartadel ning Euroopa Ühenduste Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikal.

(3)

Euroopa Ülemkogu tunnistas novembris 2004, et kommunikatsioon on tähtis, sest see võimaldab tuua kõik inimesed Euroopa projektile lähemale ja edendada kodanikuaktiivsust.

(4)

Oma 15. oktoobri 2003. aasta teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile Euroopa Liidu lepingu artikli 7 kohta rõhutas komisjon kodanikuühiskonna rolli tähtsust nii põhiõiguste kaitsmisel kui edendamisel; komisjon peaks seega looma kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistva ja korrapärase dialoogi.

(5)

Haagi programmi kohaselt nõuab vastastikuse koostöö tugevdamine selgeid jõupingutusi vastastikuse mõistmise parandamiseks õigusasutustes ja erinevates õigussüsteemides. Siseriiklike asutuste Euroopa võrgustikele peaks pöörama sellega seoses erilist tähelepanu ja osutama vastavat toetust.

(6)

Euroopa Konstitutsioonikohtute Konverents ning Euroopa Liidu Riiginõukogude ja Kõrgemate Halduskohtute Assotsiatsioon (Councils of State and Supreme Administrative Jurisdictions of the European Union) aitavad kaasa, eelkõige asjakohaste andmebaaside haldamise teel, arvamuste ja kogemuste vahetamisele küsimustes, mis puudutavad kohtupraktikat, nende liikmete töö korraldust ja toimimist oma kohtu- ja/või nõuandefunktsioonide täitmisel seoses ühenduse õigusega. Konverentsi ja assotsiatsiooni tegevuste kaasrahastamine peaks olema võimalik sellises ulatuses, kuivõrd kulud on tekkinud Euroopa üldistes huvides tegutsemisel. Selline kaasrahastamine iseenesest ei tähenda siiski, et mõni tulevane programm hõlmaks selliseid võrgustikke, samuti ei tohiks see piirata käesoleva otsuse kohast toetuse andmist muude Euroopa võrgustike tegevustele.

(7)

Asjakohane on rõhutada teabe ja teabevahetuse tähtsust seoses õigustega, mida liidu kodakondsus liidu kodanikele annab, et parandada nende teadlikkust oma õigustest ning võimaldada neile lihtne juurdepääs usaldusväärsele teabele.

(8)

Religioonidevahelise ja mitmekultuurilise dialoogi edendamine Euroopa Liidu tasandil aitab tagada ja tugevdada rahu ja põhiõigusi.

(9)

Selle programmi eesmärgid peaksid täiendama määrusega (EÜ) nr 168/2007 (3) asutatud Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti eesmärke ning keskenduma valdkondadele, kus saab tekitada Euroopa lisandväärtust. Selle saavutamiseks tuleks tagada asjakohane koordineerimine.

(10)

Täiendavuse saavutamiseks ja ressursside parima kasutamise kindlustamiseks tuleks tagada, et välditakse käesoleva programmi raames toetatavate meetmete ning põhiõiguste valdkonnas pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks Euroopa Nõukogu meetmete kattumist, võimaldades samas ühistegevusi käesoleva programmi eesmärkide saavutamiseks. Selleks tuleks teostada asjakohast koordineerimist.

(11)

Vastavalt Thessaloniki tegevussuunistes esitatud põhimõttele avada ühenduse programmid kandidaatriikidele ja Lääne-Balkani riikidele peaks programm olema osalemiseks avatud ühinevatele riikidele, kandidaatriikidele ja Lääne-Balkani riikidele. Sellise osalemise nõudeks peaks tingimata olema kahepoolse kokkuleppe üldtingimuste täitmine ja panustamine programmi eelarvesse. Kui see teenib asjaomase tegevuse eesmärke, peaks ka programmis mitteosalevate riikide asutustel, organitel või valitsusvälistel organisatsioonidel olema võimalik osaleda partneritena individuaalsetes tegevustes, kuid nad ei saa siiski olla projekti peamised kasusaajad.

(12)

Samuti tuleks võtta asjakohaseid meetmeid, et vältida eeskirjade eiramist ja pettusi ning et nõuda tagasi kadumaläinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendid vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta), (4) nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist) (5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta). (6)

(13)

Tuleks kohaldada nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust), (7) edaspidi “finantsmäärus”, ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad), (8) mis tagavad ühenduse finantshuve, võttes arvesse eelarvevahendite valiku lihtsuse ja järjepidevuse põhimõtteid, piiratud juhtumeid, mil komisjon võtab otsese vastutuse nende rakendamise ja juhtimise eest, ning nõutavat proportsionaalsust ressursside hulga ja nende kasutamisega seotud halduskoormuse vahel.

(14)

Finantsmääruse kohaselt tuleb tegevustoetused koondada põhiõigusakti.

(15)

Kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (9) tuleks võtta vastu käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed, eristades meetmeid, mille suhtes kohaldatakse korralduskomitee menetlust, meetmetest, mille suhtes kohaldatakse nõuandekomitee menetlust, arvestades et nõuandekomitee menetlus on teatavatel juhtudel tõhususe suurendamiseks kõige sobivam.

(16)

Kuna käesoleva programmi eesmärke, eelkõige valdkonnas, mis on seotud kodanikuühiskonna ühingute toetamise, rassismi-, ksenofoobia- ja antisemitismi vastase võitluse ning põhiõiguste ja kodanikuõiguste kaitsega religioonidevahelise ja mitmekultuurilise dialoogi kaudu, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, on need programmi ulatuslikkuse või mõju tõttu paremini saavutatavad ühenduse tasandil. Ühendus võib võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(17)

Asutamislepinguga ei nähta käesoleva otsuse vastuvõtmiseks ette muid volitusi peale artiklis 308 sätestatute.

(18)

Programmi tõhusaks ja õigeaegseks rakendamiseks tuleks käesolevat otsust kohaldada alates 1. jaanuarist 2007.

(19)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on esitanud arvamuse, (10)

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Programmi loomine

1.   Käesoleva otsusega kehtestatakse üldprogrammi “Põhiõigused ja õigusasjad” raames eriprogramm “Põhiõigused ja kodakondsus”, edaspidi “programm”.

2.   Programm kehtestatakse ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013.

3.   Programmi rakendatakse ühenduse õiguse reguleerimisala piires.

Artikkel 2

Üldeesmärgid

1.   Käesoleva programmi üldeesmärgid on:

a)

edendada sellise Euroopa ühiskonna arengut, mis rajaneb põhiõiguste austamisel, nagu neid on tunnustatud Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikes 2, sealhulgas liidu kodakondsusest tulenevate õiguste austamisel;

b)

tugevdada kodanikuühiskonda ning julgustada sellega avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi seoses põhiõigustega;

c)

võidelda rassismi, ksenofoobia ja antisemitismi vastu ning edendada paremat religioonidevahelist ja kultuuridevahelist mõistmist ning suuremat tolerantsust kogu Euroopa Liidus;

d)

parandada kontakte, teabevahetust ja koostöövõrkude loomist õigus- ja haldusasutuste ning juristide vahel, sealhulgas õigusalase koolituse toetamise abil, eesmärgiga parandada selliste ametiasutuste ja spetsialistide vahelist vastastikust mõistmist.

2.   Programmi üldeesmärgid täiendavad määrusega (EÜ) nr 168/2007 asutatud Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti eesmärke.

3.   Programmi üldeesmärgid aitavad kaasa ühenduse poliitikavaldkondade arendamisele ja rakendamisele täiel määral põhiõigusi järgides.

Artikkel 3

Konkreetsed eesmärgid

Käesoleva programmi konkreetsed eesmärgid on:

a)

edendada põhiõigusi, nagu neid on tunnustatud Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikes 2, ning teavitada kõiki isikuid nende õigustest, sealhulgas liidu kodakondsusest tulenevatest õigustest, et julgustada liidu kodanikke aktiivselt osalema liidu demokraatlikus elus;

b)

analüüsida vajadusel konkreetsete põhiõiguste austamist Euroopa Liidus ja selle liikmesriikides ühenduse õiguse rakendamisel ning saada arvamusi konkreetsetes selles reguleerimisalas olevate põhiõigustega seotud küsimustes;

c)

toetada valitsusväliseid organisatsioone ja muid kodanikuühiskonna üksusi, et tõsta nende suutlikkust osaleda aktiivselt põhiõiguste, õigusriigi ja demokraatia edendamisel;

d)

luua asjaomased struktuurid, et edendada religioonidevahelist ja mitmekultuurilist dialoogi Euroopa Liidu tasandil.

Artikkel 4

Meetmed

Artiklites 2 ja 3 sätestatud üld- ja konkreetsete eesmärkide täitmiseks toetatakse käesoleva programmi raames järgmisi meetmeid:

a)

komisjoni võetud erimeetmed, näiteks uuringud ja teadustöö, arvamusküsitlused ja -uuringud, näitajate ja ühismetoodika formuleerimine, andmete kogumine ja töötlemine ning statistika levitamine, seminarid, konverentsid ja ekspertide kohtumised, avalikkusele suunatud kampaaniate ja ürituste korraldamine; veebilehekülgede arendamine ja haldamine, teabematerjalide koostamine ja levitamine, riikide ekspertide võrgustiku toetamine ja haldamine, analüüsivad, järelevalve- ja hindamistegevused;

b)

konkreetsed ühendusele huvi pakkuvad riikidevahelised projektid, mille on esitanud liikmesriigi ametiasutus või mõni muu asutus, rahvusvaheline või valitsusväline organisatsioon ning millesse on kaasatud igal juhul vähemalt kaks liikmesriiki või vähemalt üks liikmesriik ja üks muu riik, mis võib olla kas ühinev riik või kandidaatriik, aasta tööprogrammides sätestatud tingimustel;

c)

valitsusväliste organisatsioonide või muude üksuste tegevuste toetamine, kes täidavad Euroopa Liidule üldist huvi pakkuvaid eesmärke vastavalt käesoleva programmi üldeesmärkidele aasta tööprogrammides sätestatud tingimustel;

d)

tegevustoetused Euroopa Konstitutsioonikohtute Konverentsi ning Euroopa Liidu Riiginõukogude ja Kõrgemate Halduskohtute Assotsiatsiooni (Association of the Councils of State and Supreme Administrative Jurisdictions of the European Union), kes haldab ühenduse õiguse rakendamisega seotud siseriiklikke kohtuotsuseid sisaldavaid teatavaid üleeuroopalisi andmebaase, alalise tööprogrammiga seotud kulude kaasrahastamiseks niivõrd, kuivõrd need kulud on tekkinud Euroopa üldistes huvides tegutsemisel, et edendada arvamuste ja kogemuste vahetamist küsimustes, mis puudutavad kohtupraktikat, nende liikmete töö korraldust ja toimimist oma kohtu- ja/või nõuandefunktsioonide täitmisel seoses ühenduse õigusega.

Artikkel 5

Kolmandate riikide osalemine

1.   Programmi meetmetes võivad osaleda järgmised riigid, edaspidi “osalejariigid”: ühinevad riigid, kandidaatriigid ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kaasatud Lääne-Balkani riigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud assotsiatsioonilepingutes või nende lisaprotokollides, mis on nende riikidega sõlmitud või mis nendega sõlmitakse ja mis käsitlevad osalemist ühenduse programmides.

2.   Artikli 4 kohaste meetmetega võivad olla seotud ka programmis lõike 1 kohaselt mitteosalevate riikide asutused, organid või valitsusvälised organisatsioonid, kui see aitab kaasa lõikes 1 osutatud riikide ühinemisettevalmistustele või kui see on vajalik asjakohaste meetmete eesmärkide täitmiseks.

Artikkel 6

Sihtrühmad

Programm on suunatud Euroopa Liidu kodanikele, osalejariikide kodanikele ja Euroopa Liidu territooriumil seaduslikult elavatele kolmandate riikide kodanikele ja kodanikuühiskonna ühingutele, kes lisaks teistele rühmadele tegutsevad käesoleva programmi eesmärkide edendamise nimel.

Artikkel 7

Programmi kättesaadavus

1.   Programm on avatud muu hulgas institutsioonidele ning avalik-õiguslikele ja eraõiguslikele organisatsioonidele, ülikoolidele, uurimisinstituutidele, valitsusvälistele organisatsioonidele, riigiasutustele, piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele, rahvusvahelistele organisatsioonidele ja muudele Euroopa Liidus või ühes artikli 5 kohaselt osalevas riigis asutatud mittetulundusorganisatsioonidele.

2.   Programmi eesmärkide saavutamiseks on programmi raames võimalik viia läbi ühistegevusi põhiõiguste valdkonnas pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks Euroopa Nõukoguga, tehes seda ühiste maksete alusel ja kooskõlas igas institutsioonis või organisatsioonis kehtestatud erinevate eeskirjadega.

Artikkel 8

Meetmete liigid

1.   Ühendusepoolne rahastamine võib toimuda järgmises õiguslikus vormis:

a)

toetused;

b)

riigihankelepingud.

2.   Ühenduse toetusi antakse tegevustoetusena ja meetmetoetusena pakkumiskutsete alusel, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel, nagu on sätestatud finantsmääruses. Maksimaalne kaasrahastamise määr täpsustatakse aasta tööprogrammides.

3.   Lisaks on ette nähtud kulutused kaasnevatele meetmetele riigihankelepingute kaudu, mille puhul ühenduse rahalised vahendid katavad kaupade ja teenuste ostu. See hõlmab muu hulgas kulusid, mis on seotud teabe ja teabevahetusega, projektide, poliitika, programmide ja õigusaktide koostamise, rakendamise, järelevalve, kontrolli ja hindamisega.

Artikkel 9

Rakendusmeetmed

1.   Komisjon rakendab ühenduse abi vastavalt finantsmäärusele.

2.   Programmi rakendamiseks võtab komisjon artiklis 2 määratletud üldeesmärkide piires vastu aasta tööprogrammi, milles esitatakse selle konkreetsed eesmärgid, temaatilised prioriteedid, artiklis 8 ettenähtud kaasnevate meetmete kirjeldus ja vajaduse korral muude meetmete loetelu.

3.   Aasta tööprogramm võetakse vastu artikli 10 lõikes 3 nimetatud korras.

4.   Meetmetoetustega seotud hindamis- ja lepingute sõlmimise menetlustes võetakse muu hulgas arvesse järgmisi kriteeriume:

a)

vastavust aasta tööprogrammile, artiklis 2 määratletud üldeesmärkidele ning artiklites 3 ja 4 määratletud erinevates valdkondades võetud meetmetele;

b)

kavandatava meetme kontseptsiooni, korralduse, esitusviisi ja eeldatavate tulemuste kvaliteet;

c)

taotletava ühendusepoolse rahastamise suurust ja selle asjakohasust eeldatavate tulemuste suhtes;

d)

eeldatavate tulemuste mõju artiklis 2 määratletud üldeesmärkidele ning artiklites 3 ja 4 määratletud erinevates valdkondades võetud meetmetele.

5.   Artikli 4 punktides b ja c osutatud tegevustoetuse taotluse hindamisel võetakse arvesse järgmist:

a)

vastavust programmi eesmärkidele;

b)

kavandatavate meetmete kvaliteeti;

c)

nende meetmete võimalikku mitmekordset mõju avalikkusele;

d)

läbiviidud meetmete geograafilist mõju;

e)

kodanike kaasatust asjaomaste asutuste struktuuri;

f)

kavandatava meetme kulude ja tulude suhet.

6.   Komisjon teeb artikli 4 punktide b ja c alusel esitatud meetmetega seotud otsused kooskõlas artikli 10 lõikes 2 osutatud menetlusega.

7.   Vastavalt finantsmääruse artikli 113 lõikele 2 ei kohaldata järk-järgulise vähendamise põhimõtet tegevustoetuste suhtes, mis on antud Euroopa Konstitutsioonikohtute Konverentsile ning Euroopa Liidu Riiginõukogude ja Kõrgemate Halduskohtute Assotsiatsioonile (Association of the Councils of State and Supreme Administrative Jurisdictions of the European Union), kui need tegutsevad Euroopa üldistes huvides.

Artikkel 10

Komitee

1.   Komisjoni abistab komitee (edaspidi “komitee”).

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

4.   Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 11

Vastastikune täiendavus

1.   Taotletakse sünergiat ja vastastikust täiendavust muude ühenduse rahastamisvahenditega, eelkõige raamprogrammidega “Turvalisus ja vabaduste kaitse” ning “Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” ja programmiga “Progress”. Tagatakse vastastikune täiendavus Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga. Koostöös liikmesriikidega koostatakse olemasoleva teabe alusel põhiõiguste- ja kodakondsusealase teabe statistiline osa, kasutades vajaduse korral ühenduse statistikaprogrammi.

2.   Programm võib jagada ressursse muude ühenduse rahastamisvahenditega, eelkõige üldprogrammidega “Turvalisus ja vabaduste kaitse” ning “Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine”, et viia ellu meetmeid, mis vastavad kõigi programmide eesmärkidele.

3.   Käesoleva otsuse alusel rahastatavad tegevused ei saa samal eesmärgil abi teistest ühenduse rahastamisvahenditest. Tagatakse, et käesoleva otsuse alusel toetuse saajad esitavad komisjonile teabe ühenduse eelarvest ja muudest rahastamisallikatest saadud raha ning esitatud rahastamistaotluste kohta.

Artikkel 12

Eelarvelised vahendid

Käesolevas programmis ettenähtud meetmetele eraldatud eelarvelised vahendid kajastuvad Euroopa Liidu üldeelarves iga-aastaste assigneeringutena. Iga-aastased kasutatavad assigneeringud määrab eelarvepädev institutsioon finantsraamistiku piires.

Artikkel 13

Järelevalve

1.   Komisjon tagab, et iga programmi alusel rahastatud meetme kohta esitab abisaaja tehnilise ja finantsaruande töö edenemise kohta. Kolme kuu jooksul pärast meetme lõppemist tuleb esitada ka lõpparuanne. Komisjon määrab kindlaks aruannete vormi ja sisu.

2.   Komisjon tagab, et käesoleva programmi rakendamisest tulenevates lepingutes ja kokkulepetes nähakse eelkõige ette komisjoni (või tema volitatud esindaja) teostatav, vajadusel kohapealne järelevalve ja finantskontroll, sealhulgas kontrollikoja läbiviidav audiitorkontroll.

3.   Komisjon tagab, et abisaaja hoiab komisjoni jaoks alles kõik meetmega seotud kulutusi tõendavad dokumendid viie aasta jooksul pärast viimast meetmega seotud väljamakset.

4.   Lõigetes 1 ja 2 nimetatud aruannete tulemuste ja kohapealse kontrolli põhjal tagab komisjon, et vajadusel kohandatakse algselt heakskiidetud rahalise toetuse määra või toetuse andmise tingimusi ning maksegraafikut.

5.   Komisjon tagab, et võetakse kõik muud vajalikud meetmed kontrollimaks, kas rahastatavad meetmed viiakse ellu nõuetekohaselt ning käesoleva otsuse ja finantsmääruse kohaselt.

Artikkel 14

Ühenduse finantshuvide kaitse

1.   Komisjon tagab, et käesoleva otsuse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse ühenduse finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetavate meetmete kohaldamisega, tõhusa kontrollimisega ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning juhul, kui tuvastatakse eeskirjade eiramine, tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega kooskõlas määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95, määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ning määrusega (EÜ) nr 1073/1999.

2.   Käesoleva programmi raames rahastatavate ühenduse meetmete puhul kohaldatakse määrust (EÜ, Euratom) nr 2988/95 ja määrust (Euratom, EÜ) nr 2185/96 kõigi üleastumiste suhtes ühenduse õiguse sätetest, sealhulgas ettevõtja tegevusest või tegematajätmisest põhjustatud lepingulise kohustuse täitmatajätmine, mis põhjendamatu kuluartikli tõttu kahjustas või oleks võinud kahjustada Euroopa Liidu üldeelarvet või mõnda ühenduse täidetavat eelarvet.

3.   Komisjon tagab meetme rahalise toetuse summa vähendamise, selle väljamaksmise peatamise või selle tagasi nõudmise, kui ta teeb kindlaks eeskirjade eiramise, kaasa arvatud käesoleva otsuse või kõnealuse rahalise toetuse andmise üksikotsuse või lepingu või kokkuleppe sätete eiramise, või kui ilmneb, et meedet on komisjonilt nõusolekut taotlemata märkimisväärselt muudetud, nii et see on vastuolus projekti laadi või rakendamise tingimustega.

4.   Kui tähtaegadest ei ole kinni peetud või meetme rakendamisel saavutatud edu õigustab ainult osa eraldatud toetuse kasutamist, tagab komisjon, et abisaaja esitab kindlaksmääratud tähtaja jooksul selgituse. Kui toetuse saaja ei anna rahuldavat vastust, tagab komisjon, et ülejäänud rahaline toetus tühistatakse ning nõutakse juba makstud summade tagasimaksmist.

5.   Komisjon tagab, et põhjendamatu väljamakse makstakse komisjonile tagasi. Õigeaegselt tagasi maksmata summadele lisatakse intress finantsmääruses sätestatud tingimustel.

Artikkel 15

Hindamine

1.   Programmi üle teostatakse korrapäraselt järelevalvet, et jälgida selle alusel läbiviidavate tegevuste rakendamist.

2.   Komisjon tagab programmi korrapärase ja sõltumatu välishindamise.

3.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule:

a)

iga-aastase ülevaate programmi rakendamise kohta;

b)

hiljemalt 31. märtsiks 2011 hindamise vahearuande saavutatud tulemuste ning käesoleva programmi rakendamise kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide, sealhulgas artikli 4 punktis d osutatud tegevustoetuste saajate poolt tehtud töö kohta;

c)

hiljemalt 30. augustiks 2012 teatise käesoleva programmi jätkamise kohta;

d)

hiljemalt 31. detsembriks 2014 järelhindamise aruande.

Artikkel 16

Meetmete avaldamine

Komisjon avaldab igal aastal käesoleva programmi alusel rahastatavate meetmete loetuelu, lisades iga projekti kohta lühikese kirjelduse.

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Luxembourg, 19. aprill 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

B. ZYPRIES


(1)  Arvamus on esitatud 14. detsembril 2006 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  EÜT C 364, 18.12.2000, lk 1.

(3)  ELT L 53, 22.2.2007, lk 1.

(4)  EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

(5)  EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

(6)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

(7)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006 (ELT L 390, 30.12.2006, lk 1).

(8)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1248/2006 (ELT L 227, 19.8.2006, lk 3).

(9)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

(10)  ELT C 69, 21.3.2006.


Top