18.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 287/3

(1)

Komisjon teatas 19. jaanuaril 2006Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teadaandes (2) dumpinguvastase menetluse algatamisest teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi “Hiina RV”) pärit külmutatud maasikate importimise suhtes ühendusse.

(2)

Menetlus algatati kaebuse põhjal, mille Poola Külmutustööstuse Liit (edaspidi “kaebuse esitaja”) esitas 5. detsembril 2005 nende tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 25 % ühenduse teatavate külmutatud maasikate kogutoodangust. Kaebuses esitati tõendeid vaatlusaluse toote dumpingu kohta ning sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida loeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Komisjon teatas ametlikult menetluse algatamisest kaebuse esitanud ühenduse tootjatele, teistele ühenduse tootjatele, eksportivatele tootjatele, tarnijatele, importijatele ja kasutajatele ning teadaolevalt asjaomastele kasutajate ühendustele ja Hiina RV esindajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(4)

Kaebuse esitanud tootjad, teised koostööd teinud ühenduse tootjad, eksportivad tootjad, importijad, kasutajad ja kasutajate ühendused tegid oma seisukohad teatavaks. Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(5)

Et võimaldada Hiina RV eksportivatel tootjatel soovi korral taotleda turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist, saatis komisjon asjaga teadaolevalt seotud Hiina äriühingutele turumajandusliku või individuaalse kohtlemise taotluse vormid. Viis äriühingut taotles turumajandusliku kohtlemise kohaldamist vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7 või individuaalse kohtlemise kohaldamist juhul, kui uurimise käigus peaks selguma, et nad ei vasta turumajandusliku kohtlemise tingimustele, ja üks äriühing taotles ainult individuaalse kohtlemise kohaldamist.

(6)

Algatamisteates märkis komisjon, et dumpingu ja kahju kindlaksmääramisel võib uurimise käigus kohaldada vastavalt algmääruse artiklile 17 väljavõttelist uuringut. Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning selle vajalikkuse korral valimi moodustada, paluti kõikidel ühenduse tootjatel, eksportivatel tootjatel ja sõltumatutel importijatel endast komisjonile teatada ning esitada uurimisperioodil (1. jaanuarist31. detsembrini 2005) oma tegevuse kohta seoses vaatlusaluse tootega algatamisteates märgitud põhiandmed. Pärast esitatud teabe läbivaatamist ja võttes arvesse oma koostöösoovist teatanud Hiina RV eksportivate tootjate ja sõltumatute importijate väikest arvu, otsustati, et väljavõttelist uuringut on vaja kohaldada ainult ühenduse tootjate suhtes.

(7)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile asjaga teadaolevalt seotud isikutele ja muudele äriühingutele, kes algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul endast teatasid. Valimi küsimustikule vastas kokku 26 ühenduse tootjat. Küsimustikule saadi vastused kaheksalt valimisse võetud kaebuse esitanud ühenduse tootjalt, Hiina RV viielt eksportivalt tootjalt, kahelt Hiinas asuvalt seotud kaubandusettevõtjalt, neljalt sõltumatult importijalt ja üheksalt sõltumatult kasutajalt ühenduses. Oma seisukoha esitasid veel üks sõltumatu importija ja üks kasutaja. Oma seisukohad esitasid ka kolm importijate ühendust ja neli kasutajate ühendust.

(8)

Komisjon püüdis leida ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu esialgse kindlakstegemise, tekitatud kahju ja ühenduse huvide seisukohast vajalikuks pidas, ning tegi kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

(9)

Arvestades vajadusega määrata kindlaks normaalväärtus nende Hiina RV eksportivate tootjate jaoks, kellele turumajanduslikku kohtlemist võib-olla ei võimaldata, toimus kontroll normaalväärtuse kindlakstegemiseks võrdlusriigi andmete põhjal järgmiste äriühingute valdustes:

Türgi tootjad:

(10)

Komisjon valis ühenduse tootjate hulgast algmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt valimisse kaheksa äriühingut, lähtudes suurimast esindavast tootmismahust ühenduses (ligikaudu 14 %), mida saaks kasutada oleva aja jooksul mõistlikult uurida. Algmääruse artikli 17 lõike 2 kohaselt konsulteeriti ühenduse tootjate ühendusega, kellel vastuväiteid ei olnud. Peale selle paluti ülejäänud ühenduse tootjatel esitada kahjude analüüsimiseks teatavaid üldisi andmeid.

(11)

Dumpingut ja kahju tekitamist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2005 (edaspidi “uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2002 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi “vaatlusalune periood”).

(12)

Külmutatud maasikaid kasutatakse tavaliselt toiduainetööstuses keediste, marjamahlade, jogurtite ja muude piimatoodete valmistamiseks. Jaekauplustele ja toitlustusettevõtetele müüakse neist otsetarbimiseks vaid väike osa. Külmutatud maasikad tuleb üldjuhul ühe aasta jooksul ära tarbida, et tagada nende maitse ja värvusega seotud omaduste säilimine. Toodet valmistatakse üldjuhul standardsete tehniliste tingimuste kohaselt, mida seejärel lõppkasutaja nõudluse rahuldamiseks muudetakse.

(13)

Vaatlusaluseks tooteks on Hiina Rahvavabariigist pärit maasikad, mis on kuumtöötlemata, aurutatud või vees keedetud, külmutatud ning sisaldavad või ei sisalda suhkrut või muud magusainelisandit, praegu liigitatavad CN-koodide 0811 10 11, 0811 10 19 ja 0811 10 90 alla. Kõnealused CN-koodid on esitatud üksnes teabe eesmärgil.

(14)

Uurimine on näidanud, et hoolimata sortide, kvaliteedi, suuruse ja järeltöötlemise erinevustest on eri liiki vaatlusalustel toodetel kõigil ühesugused põhilised füüsikalised ja bioloogilised omadused ning neid kasutatakse sisuliselt samaks otstarbeks. Seega leitakse, et neid võib käsitada ühe ja sama tootena.

(15)

Mõned huvitatud isikud on väitnud, et vaatlusalusel tootel on võrreldes ühenduse tootmisharus toodetava tootega olulisi erinevusi. Need erinevused on põhiliselt seotud kasutatud maasikasortide ja -liikide ning toote kvaliteedi ja lõpliku kasutusotstarbe erinevustega. Uurimine on näidanud siiski, et Hiina RVs toodetavatel ja sealsel siseturul müüdavatel, ning Türgi kui võrdlusriigi siseturul müüdavatel igat liiki vaatlusalustel toodetel ning ühenduse tootjate poolt ühenduses toodetavatel ja müüdavatel külmutatud maasikatel leiti olevat hoolimata teatavatest erinevustest, näiteks kvaliteedis ja järeltöötluses, kujus ja suuruses, samad füüsilised ja bioloogilised põhiomadused ning ühesugune kasutusotstarve.

(16)

Seetõttu jõuti esialgsele järeldusele, et igat liiki külmutatud maasikad on üks ja sama toode ja neid loetakse samasugusteks algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(17)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse Hiina RVst pärit importi käsitlevates dumpinguvastastes uurimistes normaalväärtus kindlaks vastavalt nimetatud artikli lõigetele 1–6 nende tootjate puhul, kes vastasid algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimustele.

(18)

Turumajandusliku kohtlemise kriteeriumid on lühidalt ja kokkuvõtlikult järgmised:

(19)

Käesolevas uurimises taotles viis Hiina RV eksportivat tootjat turumajanduslikku kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b ja täitsid turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi ettenähtud tähtaja jooksul. Kui Hiina RVs asuva taotleja tütarettevõtja või mõni teine sellega seotud äriühing on vaatlusaluse toote eksportija, paluti ka sellel seotud isikul turumajandusliku kohtlemise taotluse vorm täita ja seda külastati kohapeal. Komisjonil ongi väljakujunenud tava kontrollida, kas sidusettevõtete rühmitus tervikuna vastab turumajandusliku kohtlemise tingimustele.

(20)

Uurimine näitas, et üks viiest Hiina eksportivast tootjast vastas kõikidele turumajandusliku kohtlemise kohaldamise tingimustele. Ülejäänud neli taotlust tuli tagasi lükata.

(21)

Järgmises tabelis esitatakse kokkuvõttena järeldused iga äriühingu kohta, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c esitatud viie kriteeriumi põhjal:

(22)

Selle põhjal kohaldati turumajanduslikku kohtlemist Hiina RV järgmise eksportiva tootja suhtes:

Yantai Yongchang Foodstuff.

(23)

Neljast äriühingust, kellele ei saanud turumajanduslikku kohtlemist võimaldada, ei vastanud kolm esimesele kriteeriumile. Kaks äriühingut olid küll eraomanduses, kuid tegevusload olid eriti lühikese kehtivusajaga, mistõttu nad sõltusid ametiasutuse tahtest väljastada neile olemasoleva tegevusloa kehtivuse lõppedes iga kord uus tegevusluba, mis andis riigile sekkumisvõimaluse. Ebakindlus äriühingute tuleviku suhtes kajastus ka aktsionäride tahtmatuses varustada äriühingut küllaldase kapitaliga, mis on külmutatud maasikate kapitalimahukal turul oluline probleem. Kolmanda äriühingu kohta määrati kindlaks, et värskete maasikate, s.t külmutatud maasikate tootmise ja töötlemise põhilise tooraine ostuhinnad olid kehtestatud kogu hooajaks, olenemata kvaliteedist ja hooajalistest kõikumistest. Seega ei saanud äriühing tõendada, et tema tähtsamate sisendite kulutused põhineks olulisel määral turuväärtusel.

(24)

Hoolimata asjaolust, et kaks äriühingut vastasid esimesele kriteeriumile, tuleb märkida, et kõik viis äriühingut said toetust. Leiti, et kõik äriühingud ostavad värskeid maasikaid kohalikelt talupidajatelt. Talupidajad ei maksnud nende maasikate müügilt käibemaksu. Vaatlusaluse toote tootjad arvestasid omakorda nende ostude “eeldatava käibemaksu” oma külmutatud maasikate müügi käibemaksukohustusest maha. Ent kuigi äriühingud võisid selle skeemi tulemusena oma kulusid vähendada, mõjutab see üldisi kulusid vähe ja neist väiksematest kuludest äriühingutele tekkinud võimalikku kasu võib korrigeerida normaalväärtuse korrigeerimisega.

(25)

Ükski neljast äriühingust, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, ei vastanud teisele kriteeriumile. Mõnel juhul puudus selge raamatupidamisarvestus ja selles rikuti rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid. Ka auditid ei viidanud mitmele ebajärjekindlusele raamatupidamises ega ühe äriühingu raskele finantsolukorrale. Need asjaolud seadsid auditite usaldusväärsuse ja sõltumatuse kahtluse alla. Veel kahel juhul täheldati raamatupidamises ebatäpsusi, mis on vastuolus rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega. Auditites taas neile raamatupidamisalaste õigusaktide rikkumistele ei viidatud. Seepärast järeldati, et neli kõnealust äriühingut ei olnud suutelised tõendama, et neil on üks selge peamiste raamatupidamisdokumentide kogum, mis on kooskõlas rahvusvaheliste standarditega sõltumatult auditeeritud.

(26)

Kolm neljast äriühingust, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, ei vastanud kolmandale kriteeriumile. Ühel juhul ei olnud hinnatud ega bilansis märgitud maakasutusõigust. See äriühing rentis ka kolmandatelt isikutelt ladusid, kuid renditasus ei olnud elektrikulud eraldi näidatud. Sama äriühingu puhul täheldati ka ebaregulaarset kulumiarvestust ja põhivaradega toimunud bartertehinguid. Ühe teise äriühingu puhul renditi maakasutusõigusi soodustingimustel ning leiti ebajärjekindlust ka kulumiarvestuses. Kolmandas äriühingus ei olnud kuuel seitsmest laenust tagatisi. Neil kolmel juhul järeldati, et kolmas kriteerium ei olnud täidetud, sest nende äriühingute tootmiskuludes ja/või finantsolukorras oli olulisi moonutusi, mis pärinesid varasemast mitteturumajanduslikust süsteemist.

(27)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt kehtestatakse selle artikli alla kuuluvatele riikidele võimalik üleriigiline tollimaks, välja arvatud juhtudel, kui äriühingud saavad tõendada, et nad vastavad kõikidele algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele.

(28)

Individuaalset kohtlemist sai võimaldada järgmisele eksportivale tootjale:

Junao Foodstuff Co., Ltd.

(29)

Algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt määras komisjon kõnealuste eksportivate tootjate suhtes kõigepealt kindlaks, kas tema kogu omamaine külmutatud maasikate müük oli tüüpiline, s.t kas see moodustas vähemalt 5 % kogu tema vaatlusaluse toote eksportmüügist ühendusse.

(30)

Seejärel tegi komisjon kindlaks need toote liigid, mida omamaisel turul müüs tüüpilise omamaise kogumüügiga äriühing ja mis olid ühendusse eksportimiseks müüdud liikidega identsed või otseselt võrreldavad.

(31)

Iga eksportivate tootjate poolt omamaisel turul müüdava ning ühendusse eksportimiseks müüdud külmutatud maasikate liikidega identse või otseselt võrreldava liigi puhul tehti kindlaks, kas omamaine müük oli algmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses piisavalt tüüpiline. Konkreetset liiki toote omamaist müüki käsitleti piisavalt tüüpilisena, kui vaatlusaluse liigi omamaise sõltumatutele tarbijatele müügi kogumaht uurimisperioodi jooksul moodustas vähemalt 5 % ühendusse eksporditud võrreldavat liiki toote müügi kogumahust.

(32)

Komisjon kontrollis seejärel kõnealuse äriühingu kohta, kas iga tooteliigi tüüpilises koguses omamaise müügi puhul võib olla kindel, et see müük toimus algmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt tavakaubanduse raames. Selleks tehti kindlaks, kui suure osa vaatlusaluse toote liigi müügist moodustas uurimisperioodil tulutoov omamaine müük sõltumatutele klientidele.

(33)

Normaalväärtuse kindlaksmääramine nende eksportivate tootjate puhul, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist, toimus eespool esitatud metoodika kohaselt. Uurimine näitas, et eksportival tootjal, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist, oli tüüpiline omamaine kogumüük. Peale selle leiti, et omamaised hinnad olid kujunenud tavapärase kaubandustegevuse käigus, s.t omamaiseid hindu võis kohaldada kõikide Hiina tootja müüdud tooteliikide suhtes.

(34)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt määrati normaalväärtus kindlaks nende eksportivate tootjate puhul, kellele ei saanud võimaldada turumajanduslikku kohtlemist, võrdlusriigis kehtivate hindade või arvestusliku väärtuse põhjal.

(35)

Algatamisteates viitas komisjon oma kavatsusele kasutada Hiina RV puhul normaalväärtuse määramiseks sobiva võrdlusriigina Ameerika Ühendriike ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi.

(36)

Mõned ühenduse töötlejad oli sellele ettepanekule vastu, väites, et Ameerika Ühendriigid ei sobi võrdlusriigiks, eriti tööjõukulude poolest, sest seal kasutatakse teistsuguseid tootmisviise. Kõikidele teadaolevatele tootjatele Ameerika Ühendriikides saadeti küsimustikud, kuid ühtki vastust ei saadud. Seega ei saanud Ameerika Ühendriike võrdlusriigiks valida.

(37)

Ühendus kaalus seetõttu alternatiivseid lahendusi ja leiti, et sobivaks võrdlusriigiks võib pidada Türgit. Uurimise tulemusena selgus tõepoolest, et Türgi on vaatlusaluse toote vaba konkurentsiga turg, kus on eri suurusega kodumaiseid tootjaid. Leiti, et kodumaised tootjad toodavad Euroopa töötlejate tehniliste tingimuste kohaselt ja sarnaste tootmismeetoditega sama liiki tooteid kui toodetakse Hiina RVs. Seega leiti, et Türgi turg on normaalväärtuse kindlaksmääramiseks piisavalt tüüpiline. Selle valitud võrdlusriigi suhtes vastuväiteid ei esitatud.

(38)

Võeti ühendust kõikide teadaolevate Türgi tootjatega ja kolm äriühingut nõustusid koostööd tegema. Seega saadeti neile tootjatele küsimustik ja nende vastuses esitatud andmeid kontrolliti kohapeal.

(39)

Kuigi kasutajaid esindav ühendus nõustus Türgi valikuga võrdlusriigiks, ei olnud üks eksportija selle valikuga nõus, väites, et Türgi maasikad on Hiina maasikatest palju parema kvaliteediga. Need olid väidetavalt sageli looduslikud, vastupidi Hiina tehistingimustes kasvatatavatele maasikatele, ja teist sorti.

(40)

Pärast Türgi valimist võrdlusriigiks määrati vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a eksportivate tootjate puhul, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist või kellele võimaldati individuaalset kohtlemist, normaalväärtus kindlaks kontrollitud andmete põhjal, mis saadi kolmelt võrdlusriigi tootjalt, s.t makstud või makstavate hindade põhjal vastavalt eespool esitatud metoodikale.

(41)

Kolme Türgi tootja samasuguse toote omamaine müük leiti olevat tüüpiline võrreldes vaatlusaluse tootega, mida eksportisid ühendusse Hiina RV tootjad.

(42)

Uurimine näitas, et nende tootmiskuludega võrduva või neid ületava netomüügihinnaga müüdud toote müügimahud moodustasid üle 80 % iga tootja müügi kogumahust. Seepärast leiti, et nende omamaine müük toimus tavakaubanduse raames.

(43)

Kuna vaatlusalust toodet eksporditi kõigil juhtudel otse ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele, määrati ekspordihind kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 8 põhjal, s.t tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

(44)

Normaalväärtust võrreldi ekspordihinnaga tehasest tarnimise tasandil. Selleks et tagada ekspordihinna ja normaalväärtuse õiglane võrdlus, kohandati hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi nõuetekohaselt vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Kohandamist transpordi ja kindlustuse, krediidi, komisjonitasude ja pangakulude suhtes lubati kõikidel juhtudel, kui seda peeti mõistlikuks, täpseks ja kontrollitud tõenditega põhjendatuks. Seoses võrdlusriigist laekuvate andmetega normaalväärtuse kohta kohandati vaatlusaluse toote füüsiliste omaduste erinevusi algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti a kohaselt, sest leiti, et Türgis toodetud ja müüdud maasikad on parema kvaliteediga kui Hiina tootjate eksporditud maasikad (vt põhjendust 40). Türgi maasikad olid ka parema kvaliteediga kui ühenduse tootmisharus toodetud maasikad. See kohandamine moodustab esialgsete hinnangute kohaselt 30 % Türgi müügiväärtusest. See protsent kajastas ligikaudu kodumaisel turul müüdavate Türgi maasikate ja ühenduse tootmisharu müügihindade vahet.

(45)

Äriühingu puhul, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist, võrreldi ühendusse eksporditud vaatlusaluse toote kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmise ekspordihinnaga, nagu sätestatud algmääruse artikli 2 lõigetes 11 ja 12.

Selle alusel on esialgne kaalutud keskmine dumpingumarginaal protsendina CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata järgmine:

(46)

Äriühingu puhul, kellele võimaldati individuaalset kohtlemist, võrreldi võrdlusriigi kohta kindlaksmääratud kaalutud keskmist normaalväärtust ühendusse eksportimise kaalutud keskmise ekspordihinnaga, nagu sätestatud algmääruse artikli 2 lõikes 11.

(47)

Selle alusel on esialgne kaalutud keskmine dumpingumarginaal protsendina CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata järgmine:

(48)

Kõikide teiste Hiina RV eksportivate tootjate suhtes kohaldatava üleriigilise dumpingumarginaali arvutamiseks määras ühendus kõigepealt kindlaks koostöö taseme. Võrreldi Eurostati andmete põhjal arvutatud Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote koguimporti ning Hiina RVs asuvate eksportijate ekspordimahtu, mis oli esitatud küsimustike vastustes. Selle põhjal määrati kindlaks, et koostöö on vähene, s.t 37 % Hiina koguekspordist ühendusse.

(49)

Seega arvutati dumpingumarginaal järgmiselt: koostöös osalevate eksportijate ekspordihind määrati kindlaks nendelt laekunud kontrollitud andmete põhjal. Teiseks määrati ekspordihind kindlaks Eurostati andmete põhjal, võttes seega arvesse ka Eurostati esitatud kogused, mis ületasid koostöös osalevate eksportijate nimetatud koguseid. Seejärel kaaluti neid kaht ekspordihinda nende vastavate koguste suhtes ja võrreldi võrdlusriigi kohta kindlaksmääratud kaalutud keskmise normaalväärtusega. Eurostati andmeid oli vaja üleriigilise tollimaksu kindlaksmääramiseks kasutada seetõttu, et puudus lisateave ekspordihindade kohta.

(50)

Selle alusel määrati esialgseks üleriigiliseks dumpingutasemeks 66,9 % CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata.

(51)

Käesoleva uurimise käigus leiti, et külmutatud maasikaid toodavad ühenduses:

(52)

Menetlus algatati kaebuse põhjal, mille esitas Poola Külmutustööstuse Liit (edaspidi “kaebuse esitaja”) 25 tootja nimel, kelle toodang moodustab olulise osa ühenduse teatavate külmutatud maasikate kogutoodangust.

(53)

Uurimine näitas, et kaebuse esitanud ühenduse tootjad koos teise kaebust toetanud ühenduse tootjaga ja küsimustikule vastanutega olid tootnud uurimisperioodil ligikaudu 41 100 tonni külmutatud maasikaid. See moodustab ligikaudu 29 % ühenduses toodetava samasuguse toote kogumahust ja seega olulise osa ühenduse toodangust. 25 kaebuse esitanud ühenduse tootjat ja veel üht kaebust toetanud ühenduse tootjat käsitatakse seega ühenduse tootmisharuna algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses. Mõned huvitatud isikud väitsid, et teatavad äriühingud 26st koostöös osalevast äriühingust olid menetluse toetamisest loobunud. Ükski 26 äriühingust ei ole oma toetust siiski tühistanud.

(54)

Nagu põhjenduses 10 on selgitatud, valis komisjon ühenduse külmutatud maasikate tootjate suurt arvu silmas pidades algmääruse artikli 17 kohaselt valimi, mis koosnes kaheksast tootjast, kes esindasid suurimat tüüpilist tootmismahtu, mida oli kasutada olnud aja jooksul võimalik mõistlikult uurida.

(55)

Valimisse valitud ja uurimisega täielikult koostööd teinud kaheksa ühenduse tootja kogutoodang oli uurimisperioodil ligikaudu 19 200 tonni ehk ligikaudu 14 % külmutatud maasikate arvestuslikust kogutoodangust ühenduses.

(56)

Ühenduse tarbimine kujunes vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

(57)

Ühenduse tarbimine määrati kindlaks ühenduse tootmisharu ja ühenduse teiste selle toote tootjate külmutatud maasikate toodangu kogumahu alusel, millele liideti import kõigist kolmandatest riikidest ja millest lahutati kogu eksport. Ühenduse tootmisharu ja ühenduse teiste tootjate vaatlusaluse toote kogutoodangut käsitlevad andmed on saadud asjaomaste asutuste ja ühenduste hinnangutest liikmesriikides, kus külmutatud maasikaid toodetakse – need on IERiGEZ Poolas, FruitVeb Ungaris, Assomela Itaalias ja põllumajandusministeerium Hispaanias. Imporditud ja eksporditud kogused saadi Eurostatilt.

(58)

Tuleb märkida, et tarbimisandmetes sisalduvad ka külmutatud maasikate varud. Kuna aga samasuguse toote kõikidelt ühenduse tootjatelt ei saadud usaldusväärseid müügi- ega varude andmeid, loetakse kõige usaldusväärsemaks allikaks andmeid samasuguse toote kogutoodangu kohta kõikidel ühenduse tootjatel.

(59)

Nagu eespool tabelis märgitud, on külmutatud maasikate tarbimine ühenduses püsinud vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilne, välja arvatud 2004. aastal, mil tarbimine kasvas eelmise aastaga võrreldes 13 % võrra. See kasv on aga seletatav ühenduse kõrge toodangutaseme taastumisega hea saagi tõttu ja suure impordimahu samaaegse jätkumisega. Tarbimine stabiliseerus uurimisperioodil 2002. ja 2003. aasta tasemel.

(60)

Import vaatlusalusest riigist on kujunenud mahu ja turuosa poolest järgmiselt:

(61)

Kuigi vaatlusalusel perioodil jäi külmutatud maasikate tarbimine suhteliselt stabiilseks, on import kasvanud vaatlusalusest riigist samal perioodil ligikaudu 381 % võrra. Seega on Hiina RV hinnanguline turuosa vaatlusalusel perioodil oluliselt kasvanud – 4 %-lt 2002. aastal 20 %-ni uurimisperioodil.

(62)

Eeltoodud tabelis on esitatud Hiina RVst pärit impordi keskmiste hindade areng. Hinnad langesid vaatlusaluse perioodi jooksul pidevalt kokku 38 % võrra.

(63)

Selleks et määrata kindlaks müügihinnad ühenduse turul uurimisperioodi jooksul, võrreldi valimisse kuuluva ühenduse tootmisharu hindu ja kõnealusest riigist importimise hindu. Valimisse kuuluva ühenduse tootmisharu asjaomaste müügihindadena käsitleti sõltumatutele klientidele kehtestatud müügihindu, mida vajaduse korral kohandati tehasehinna tasemele, s.t arvati maha veokulud ühenduses ning allahindlused ja soodustused. Neid hindu võrreldi Hiina eksportivate tootjate kehtestatud müügihindadega, millest on maha arvatud allahindlused ja soodustused ning mida on vajaduse korral korrigeeritud CIF-hindade tasemeni ühenduse piiril koos nõuetekohase tollivormistuskulude ja impordijärgsete kulude korrigeerimisega.

(64)

Võrdlus näitas, et uurimisperioodi vältel müüdi vaatlusalust toodet ühenduses hindadega, mis olid ühenduse tootmisharu hindadest 6,0 % võrra madalamad, võttes aluseks koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud andmed, ja 6,4 % madalamad, lähtudes Eurostati andmetest, mis hõlmavad kogu importi. Sellest hindade allalöömise tasemest ja hindade kujunemisest ühenduse tootmisharus (vt põhjendust 74), nagu allpool selgitatud, on selge, et oli juba toimunud oluline hinnalangus.

(65)

Kooskõlas tunnustatud standardiga on kahju uurimisel kogutud andmed jagatud järgmistes põhjendustes kahte jakku. Esimesed neist on seotud ühenduse tootmisharuga, mida esindavad valimisse võetud kaheksa äriühingut. Teises jaos on andmed, mis käsitlevad kõiki vaatlusaluse toote tootjaid ühenduses. Need andmed saadi vaatlusalust toodet tootvate liikmesriikide riigiasutustelt ja ühendustelt.

(66)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 sisaldas uurimine, mis käsitles dumpinguhinnaga impordi mõju ühenduse tootmisharule, hinnangut kõikide ühenduse tootmisharu seisundit mõjutavate asjakohaste majandustegurite ja -näitajate kohta aastast 2002 (võrdlusaasta) kuni uurimisperioodideni.

(67)

Allpool esitatud andmed ühenduse tootmisharu kohta on valimisse võetud kaheksa koostööd teinud ühenduse tootja koondandmed. Need andmed esindavad 26 koostööd teinud tootjat, kes valimi küsimustikule vastasid.

(68)

Valimisse kuulunud ühenduse tootjate toodangu, tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse rakendamise areng oli järgmine:

(69)

Nagu eespool esitatud tabelist näha, vähenes toodang vaatlusalusel perioodil 26 %, kuid võimsus suurenes 16 %. Tootmisvõimsuse rakendamine vähenes samal perioodil 36 %. Tootmisvõimsuse rakendamise vähenemist võib ainult osaliselt seostada võimsuse suurenemisega. Tootmisvõimsuse rakendamise vähenemise peamine põhjus on toodangu vähenemine, s.t kõnealuse aasta väiksem saak.

(70)

Külmutatud maasikate toodang on tihedalt seotud värskete maasikate toodanguga. Seega sõltub vaatlusaluse toote tootmismaht oluliselt saagi suurusest ja kvaliteedist. 2003. aastal oli kehv saak, mis põhjustas toodangu vähenemist, kuid 2004. aasta rikkalik saak andis vastupidise tulemuse, suurendades veidi toodangut võrreldes 2002. aastaga. 2004. aastast kuni uurimisperioodini vähenes toodang 29 %. Kuid võttes arvesse, et külmutatud maasikate toodang sõltub värskete marjade saagist, ei saa toodangu vähenemist 2004. aastast uurimisperioodini pidada selle toote puhul sobivaks kahjunäitajaks.

(71)

Järgmised arvud näitavad valimisse kuuluva ühenduse tootmisharu varude suurust iga perioodi lõpus.

(72)

Tuleb märkida, et külmutatud maasikad tuleb üldjuhul ühe aasta jooksul ära tarbida ja seega müüa, et tagada nende maitse ja värvusega seotud omaduste säilimine.

(73)

Varud suurenesid oluliselt vaatlusaluse perioodi jooksul. Varude vähenemine 2003. aastal tulenes kehvast saagist, mis omakorda mõjutas tooraine kättesaadavust ühenduse tootmisharu jaoks nimetatud aastal. 2004. aastal suurenesid varud oluliselt 2004. aasta rikkaliku saagi tõttu. Võrreldes 2002. aastaga suurenesid varud 2004. aastal 92 %. Pärast seda tippaega taastus uurimisperioodil varude tavapärasem tase, kuid need olid ikka veel 24 % suuremad kui 2002. aastal. 2004. aastast kuni uurimisperioodini toimus küllaltki massiline varude müük, et tagada külmutatud maasikate nõutava kvaliteedi püsimine.

(74)

Järgmised arvud näitavad valimisse kuuluva ühenduse tootmisharu müügimahtu, turuosa ja keskmisi ühikuhindu.

(75)

2003. aastal ühenduse tootmisharu müügimahud ja turuosa vähenesid tooraine, s.t värskete maasikate vähesuse tõttu nimetatud aastal. 2004. aastal vähenesid müük ja turuosa veelgi, hoolimata tavapäraste tootmistasemete taastumisest. See müügi vähenemine põhjustas laovarude kasvu. Uurimisperioodil müügimaht osaliselt paranes, peamiselt varude müümise tõttu. Suured müügimahud taastusid aga keskmise müügihinna arvel, mis järsult vähenes 1 019 eurolt tonni kohta 2004. aastal 671 euroni tonni kohta uurimisperioodil, s.t 34 %.

(76)

Vaatlusaluse toote keskmised müügihinnad valimisse kuuluvas ühenduse tootmisharus vähenesid vaatlusalusel perioodil 28 %, mis viis olulise hinnalanguseni uurimisperioodil. Nagu eespool öeldud, oli keskmiste hindade vähenemine kõige suurem ajavahemikul 2004. aastast uurimisperioodini, mil toimus müügihindade 34 %-line alanemine. Varusid tuli 2004. aastast uurimisperioodini tõepoolest väga madalate hindadega massiliselt müüa.

(77)

Allpool näidatud tasuvus on seotud müügiga ühenduse turul ja on väljendatud käibest saadud kogutuluna, investeeringutasuvusena ja rahakäibena.

(78)

Eespool esitatud käibest saadud kogutulu vähenes järsult ajavahemikul 2002. aastast uurimisperioodini. See oli peaaegu 300 % vähenemine. See on eriti tõsine sellepärast, et 2002. ja 2003. aastal teenitud näiliselt mõistlikele kasumitele on järgnenud uurimisperioodil 12,5 % vastuvõetamatud kahjumid.

(79)

Käibest saadud kogutulu, investeeringutasuvus ja rahakäive näitavad kõik, et valimisse kuuluvate tootjate olukord on vaatlusalusel perioodil halvenenud.

(80)

Valimisse kuuluva ühenduse tootmisharu investeeringute suundumus on näidatud järgmises tabelis:

(81)

Hoolimata eespool nimetatud negatiivsetest muutustest tasuvuses on ühenduse tootmisharu suurendanud oma investeeringuid vaatlusaluse toote tootmisse, et oma konkurentsivõimet vaatlusaluse toote suhtes tõsta. Investeeringuid tehti põhiliselt uutesse hoonetesse ja külmhoonete ja nende seadmete ajakohastamisse. Nende sammudega on valimisse kuuluva ühenduse tootmisharu tõhusust tunduvalt parandatud.

(82)

Komisjonile ei ole esitatud tõendeid kapitali kaasamise võime vähenemise või suurenemise kohta vaatlusalusel perioodil.

(83)

Nagu eespool näha, kohandas valimisse kuuluv ühenduse tootmisharu töötajate arvu tootmistasemetega. 2004. aastal oli töötajate arv maksimaalne suurte tootmismahtude taastumise tõttu pärast 2003. aasta väikest tootmismahtu. Toodangu vähenemise tõttu uurimisperioodil vähenesid tootlikkus ja töötajate arv. Palgakulu on vaatlusalusel perioodil vähenenud. Tootlikkuse vähenemine töötaja kohta on suures osas seletatav toodangu järsu vähenemisega impordi kasvu tulemusena. Ühenduse tootmisharus uurimisperioodil tehtud investeeringud suurendavad eeldatavasti tootmisharu tõhusust ja tootlikkust keskpikas ja pikaajalises perspektiivis.

(84)

Dumpingumarginaalid on esitatud eespool, dumpingut käsitlevas punktis. Kõik kehtestatud marginaalid on selgelt üle miinimumtaseme, välja arvatud äriühingu puhul, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist. Dumpinguhinnaga impordi mahtu ja hinda arvestades ei saa pidada tegeliku dumpingumarginaali mõju tähtsusetuks.

(85)

Ühenduse tootmisharu ei ole toibumas varasema dumpingu või subsideerimise mõjust, kuna selliseid uurimisi ei ole varem tehtud.

(86)

Järgmised andmed on ühenduse kogutoodangu kohta.

(87)

Nagu tarbimisandmete puhulgi, ei ole ametlikud andmed ühenduse müügimahtude kohta kättesaadavad. Ühenduse turul tegutsevate tootjate kogumüügimahu hindamiseks vähendati nimetatud tootjate toodangut ekspordi võrra.

(88)

Nagu eespool selgitatud, on ülal esitatud tabeli aluseks asjakohane toodangumaht miinus eksport. Seepärast näitab see müügiks saadaval olevaid toodangumahte, mis müüakse samal hooajal või jäetakse varudesse ja müüakse järgmisel hooajal. Seega on need andmed toodangu- ja mitte müügipõhised. Eespool esitatud andmed näitavad siiski ühenduse tootmisharus tervikuna nii kogumüügimahu (– 11 %) kui ka turuosa (– 14 %) vähenemist vaatlusalusel perioodil.

(89)

Kõigepealt tuleb märkida, et vaatlusalusel perioodil ilmnesid negatiivsed suundumused järgmistes kahjunäitajates: müügihinnad ja -kogused, tasuvus, varud, tootmisvõimsuse rakendamine, toodang, tööhõive, palk, tootlikkus, rahakäive ja turuosa. Kuid eespool nimetatud põhjustel ei loeta toodangu ja tootmisvõimsuse rakendamise suundumusi selle toote puhul kuigi sobivateks kahjunäitajateks. Vastupidi, seoses investeeringute ja tootmisvõimsusega leiti positiivseid muutusi.

(90)

Tuleb meenutada, et vaatlusalusel perioodil on vaatlusaluse toote Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi maht kasvanud rohkem kui 300 %, samas kui müügihinnad järsult alanesid (– 38 %). Peale selle lõid vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi hinnad uurimisperioodil ühenduse tootmisharu müügihinnad oluliselt alla – ligikaudu 6 %.

(91)

Selle tagajärjel halvenes ühenduse tootmisharu olukord vaatlusalusel perioodil märgatavalt. Varud suurenesid 24 % võrra, olles 2004. aasta lõpuks liiga suured. Samal ajal müügihinnad ja eriti müügimahud langesid 2004. aastal oluliselt. 2002. aasta müügimahud taastusid alles uurimisperioodil, kuid see toimus hindade alandamisega jätkusuutmatu tasemeni. Hoolimata tootmisharu jätkuvatest investeeringutest oma konkurentsivõime tõstmiseks põhjustas see hindade langus uurimisperioodil tasuvuse järsku vähenemist – 12,5 %. Peale selle vähenes ka tootmisharu rahakäive ja investeeringutasuvus, mille näitajad olid uurimisperioodil negatiivsed.

(92)

Uuritaval perioodil on vähenenud ka töötajate üldarv ja tootlikkus.

(93)

Järelikult seisneb kahju eelkõige hinnalanguses ja varude suurenemises. Selle tulemusena kandsid ühenduse tootjad uurimisperioodil suuri kahjusid.

(94)

Võttes arvesse, et tarbimist ühenduse ulatuses ja kogu ühenduse tootmisharu turuosa oli vaja hinnata, tuleb kahjuanalüüsi selle aspekti puhul käsitleda üksnes valimisse võetud ühenduse tootmisharu.

(95)

Kõiki neid tegureid arvestades tehakse esialgne järeldus, et ühenduse tootmisharu on kandnud olulist kahju algmääruse artikli 3 tähenduses.

(96)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõigetega 6 ja 7 kontrolliti, kas on olemas põhjuslik seos Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju vahel. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal kahjustada ühenduse tootmisharu, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(97)

Tuleb meenutada, et Hiina RVst pärit impordi maht suurenes ligikaudu 380 % ning selle hinnanguline turuosa peaaegu neljakordistus vaatlusalusel perioodil. Peale selle, nagu põhjenduses 62 selgitatud, alanesid Hiina RVst pärit impordi hinnad 38 % ja toimus märkimisväärne hindade allalöömine.

(98)

Ühenduse tootmisharu reageeris suurele impordimahule hinnataseme järsu alandamisega, alandades 2004. aastal oma müügihinda. Hoolimata sellest alandamisest jäi aga Hiinast pärit impordi keskmine müügihind ühenduse tootmisharu hindadest rohkem kui 30 % võrra madalamaks. Selle tulemusena ühenduse müük oluliselt vähenes sel hooajal ja ühenduse tootjate varud olid aasta lõpus väga suured. Võttes arvesse külmhoonete piiratud võimsust ja eriti külmutatud maasikate piiratud kõlblikkusaega, tuli 2004. aasta lõpu varud uurimisperioodil müüa. Kuna Hiina hinnad olid uurimisperioodil võrreldes 2004. aastaga veelgi langenud, pidi ühenduse tootmisharu nende varude müümiseks uuesti hindu alandama (peaaegu 24 %). Uurimisperioodil toimus müük kasumlikest hindadest tunduvalt madalamate hindadega ega olnud enam jätkusuutlik. Ühenduse tootmisharu olukorda uurimisperioodil raskendas veelgi Hiina RVst pärit impordi mahu järsk suurenemine rohkem kui 40 % võrra. Seega on selge, et üha madalamate hindadega impordi mahu olulise kasvu ja ühenduse tootmisharus täheldatud kahju vahel on olemas tugev seos.

(99)

Impordimaht muudest riikidest peale Hiina vähenes vaatlusalusel perioodil 20 % võrra. Seepärast on väga ebatõenäoline, et kolmandatest riikidest, näiteks Marokost pärit import võis aidata kaasa ühenduse tootmisharule kahju tekitamisele. Vastupidi, näib, et ka eksportivad tootjad kolmandatest riikidest on Hiina RVst pärit impordi tõttu turuosi kaotanud. Peale selle olid muudest kolmandatest riikidest pärit impordi keskmised hinnad Hiina RVst pärit impordi hindadest uurimisperioodil 78 % kõrgemad ja ligikaudu 20 % kõrgemad valimisse kuuluva ühenduse tootmisharu hindadest. Seega tehakse kolmandate riikide eksportivate tootjate turuosa vähenemisest ja suhteliselt kõrgetest hindadest esialgne järeldus, et kolmandate riikide eksportivate tootjate müük ei kahjustanud ühenduse tootmisharu. Peamistest muudest kolmandatest riikidest (s.t Marokost ja Türgist) pärit impordi mahud ja keskmised hinnad on näidatud järgmises tabelis.

(100)

On ka väidetud, et ühenduse tootmisharu kahjule on aidanud kaasa ka ekspordijõudluse vähenemine, eelkõige eksportimiseks USA turule. Eurostati andmete kohaselt eksport ühendusest vaatlusalusel perioodil tõesti vähenes ligikaudu 19 000 tonnilt 2002. aastal 15 000 tonnini 2005. aastal. Ühenduse turuga võrreldes on aga ekspordituru üldine tähtsus suhteliselt väike ja eksport moodustab tegelikult vähem kui 10 % ühenduse tarbimisest vaatlusalusel perioodil.

(101)

Kui vaadelda näitajaid, mille puhul ühenduse turgu ei saa eksporditurgudest eristada, näiteks toodangut ja tootmisvõimsuse rakendamist, aga ka investeeringuid ja tööjõudu, oli nende negatiivne areng selgelt suurem, kui ekspordijõudluse vähenemisest võiks tuleneda. Nende näitajate negatiivset arengut võib iseenesest pidada nii ühenduse turul müügi vähenemise kui ka ekspordimüügi vähenemise tagajärjeks.

(102)

Tasuvuse, rahakäibe ja investeeringutasuvuse vähenemine tulenes osaliselt sellest, et ühenduse tootmisharu oli sunnitud oma toomisvõimsust väga vähesel määral rakendama, kuna nii ühenduse kui ka ekspordituru müügimahud vähenesid, nagu eespool märgitud. Lisaks avaldas dumpinguhinnaga import survet ühenduse tootmisharu müügihindadele, mis omakorda mõjutas nimetatud näitajaid negatiivselt.

(103)

Seega, isegi kui ühenduse tootmisharu ekspordijõudluse vähenemine võis tekitatud kahjule kaasa aidata, ei saa üldist mõju oluliseks pidada ning see ei kõrvalda dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju vahelist põhjuslikku seost.

(104)

Üks huvitatud isik on väitnud, et ühenduse tootmisharule tekitasid põhiliselt kahju 2002. ja 2003. aasta kehvad saagid ja toodangu vähenemine tooraine, s.t värskete maasikate vähesuse tõttu neil aastail. On tõesti selge, et kehv saak põhjustas toodangu vähenemist. Vaevalt on see aga peamine kahju põhjustanud tegur. Toodangu ja müügikoguste vähenemisega kaasnes ka hindade langus, kuigi kehvade saakide ja varude vähenemise tulemusena hinnad tavaliselt tõusevad. Peale selle näitab ühenduse tootmisharu tasuvuse uurimine vaatlusalusel perioodil, et tootmisharu tasuvus püsis kuni 2004. aastani, mil Hiina RVst pärit impordi hinnad oluliselt langesid.

(105)

On ka väidetud, et vaatlusaluse toote tarbimine ühenduse turul on vähenenud ning et ühenduse tootmisharule tekkinud kahju tulenes pigem sellest vähenemisest, mitte dumpinguhindadega impordist Hiina RVst. Tuletatakse meelde, et käesolevas uurimises on andmed tarbimise kohta tuletatud tootmisandmetest ning et sellest tulenevaid tarbimisandmeid võib mõjutada toote varude sisaldumine neis andmetes. Seepärast ei saa välistada tarbimise ebaolulist vähenemist 2004. aastal. See vähenemine oleks võinud mõjutada ühenduse tootmisharu müügimahtu. Ent isegi kui tarbimine vaatlusalusel perioodil vähenes, tuletatakse meelde, et Hiina RVst pärit import kasvas vaatlusalusel perioodil 381 % võrra, ja seda hindadega, mis selle perioodi jooksul 38 % võrra alanesid. Seepärast leitakse, et võimalik tarbimise vähenemine ei saa olla tekitatud kahju ainus põhjus.

(106)

On ka väidetud, et ühenduse tootmisharu probleemid on seotud tootmisharu struktuuriliste probleemidega, sealhulgas tootmissüsteemiga, mille tõhusust võiks parandada. Kuid konkreetseid tõendeid selle kohta ei esitatud. Kui isegi eeldada, et tootmisharul esines vaatlusalusel perioodil struktuurilisi puudujääke, tuleb märkida, et tootmisharu tegi vaatlusalusel perioodil pidevalt investeeringuid. Nende investeeringute eesmärk oli jätkata tootmisharu tõhususe parandamist.

(107)

Ühenduse tootmisharu finantstulemused ja konkurentsivõime olid head kuni Hiina RVst pärit dumpinguhindadega toodete suurte impordimahtude ilmumiseni. Vaadeldud näitajate põhjal võib taas öelda, et kahju ilmnes siis, kui alustati olulistes kogustes dumpinguhindadega Hiina külmutatud maasikate importimist. Seepärast tehakse esialgne järeldus, et võimalikud esinenud struktuurilised puudujäägid ei saanud olla tekitatud kahju ainus või peamine põhjus.

(108)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et ühenduse tootmisharule oli tekitanud kahju külmutatud maasikate hindade ja tarnimisega spekuleerimine ühenduse turul, ning et tekkinud kahju oli seega ise tekitatud. On väidetud, et Poola tootjad hoidsid 2003. aasta kehva saagi ajal hindu kunstlikult kõrgel, vähendades külmutatud maasikate tarnimist, ning et sama strateegiat jätkati ka 2004. aasta hooajal, sundides toodet kasutavat tootmisharu otsima alternatiivseid tarneid Hiina RVst. Ühenduse tootmisharule jäi seetõttu oluline varu, mis tuli kasumlikest hindadest madalamatega müüa.

(109)

Neid väiteid endale kahju tekitamise kohta siiski täiendavalt ei tõendatud. Punktides 18.1.2 ja 18.1.3 esitatud valimisse kuuluvate ühenduse tootjate müügi ja varude andmete analüüs neid väiteid pealegi ei kinnita. 2003. aasta kõrged hinnad sattusid kokku selle hooaja kehvast saagist põhjustatud suurte toorainekuludega. Varud selle perioodi lõpul olid ka vaatlusalusel perioodil registreeritud varudest kõige väiksemad. 2004. aastal taastus toodangu 2002. aasta tase ja selle kasvuga kaasnes müügihindade alanemine. Ühenduse tootmisharu ei olnud hoolimata müügihindade alanemisest suuteline toodangut nimetatud aastal maha müüma, mille tulemusena 2004. aasta lõpu varud oluliselt suurenesid. Ühenduse tootmisharu oli uurimisperioodil sunnitud oma müügihindu veelgi alandama. See hinnaalandus oli osaliselt põhjendatav vajadusega eelmisel aastal kogunenud varud ära müüa. Kuid põhiliselt vallandas hindade alandamise vajadus reageerida Hiina RVst pärit impordi dumpinguhindadele, mis olid nimetatud aastal võrreldes 2004. aastaga veel 24 % võrra alanenud.

(110)

Isegi kui ühenduse tootmisharul oleks olnud teoreetiliselt võimalik 2004. aastal oma varudest rohkem ära müüa, oleks seda tulnud teha suurt kahjumit tekitavate hindadega. Seepärast on selge, et ühenduse tootmisharu oli nii 2004. kui ka 2005. aastal kahju tekitavas olukorras. Selle tootmisharu põhiprobleem oli pigem dumpinguhindadega impordi mahu kasv madalate hindadega, mis lõid alla ühenduse tootmisharu hinnad, kui juhtimisalased otsused vaatlusaluse toote varude müümise ajastamise kohta.

(111)

Veel üks tegur, mis väidetavalt põhjustas kahju, on USA dollari langev vahetuskurss euro suhtes (Hiina RMB on seotud dollariga). Vaatlusalusel perioodil ulatus dollari odavnemine euro suhtes ligikaudu 34 %ni.

(112)

Seoses kahjumarginaalidega võis dollari odavnemine aidata kaasa sellele, et vaatlusaluse toote import ühendussse suurenes. Puuduvad aga tõendid seose kohta ühenduse turul toimunud Hiinast pärit impordi hindade languse ja dollari euro suhtes odavnemise vahel. Seda näitab asjaolu, et Hiinast pärit impordi hindade langus ületab dollari euro suhtes odavnemise ulatust, ning aastate võrdlus näitab, et vahetuskursside taseme kõikumine impordi hindades ei kajastunud. Näiteks uurimisperioodil odavnes dollar euro suhtes ligikaudu 10 % võrra, kuid Hiinast pärit impordi hinnad langesid 24 % võrra.

(113)

Tuleb meenutada, et käesoleval juhul on esmane tõend kahju kohta toodangu vähenemine koos varude suurenemisega ja hinnalangusega, mis põhjustas tasuvuse vähenemist. Võttes arvesse, et kiiresti kasvav import Hiina RVst lõi ühenduse tootmisharu hinnad olulisel määral alla, ei ole tõendeid selle kohta, et teised eelnimetatud tegurid oleksid olnud nii olulised, et oleksid kõrvaldanud Hiina RVst pärit dumpinguhindadega impordi ja ühenduse tootmisharule tekkinud märgatava kahju vahelise põhjusliku seose. Uurimise käigus ei leitud muid tegureid, mis oleksid võinud olulist kahju põhjustada.

(114)

Lähtudes eespool esitatud analüüsist kõigi teadaolevate tegurite mõju kohta ühenduse tootmisharu olukorrale, tehakse esialgne järeldus, et Hiina RVst pärit dumpinguhindadega impordi ja ühenduse tootmisharule tekkinud olulise kahju vahel on olemas põhjuslik seos.

(115)

Uuriti, kas on olemas kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järelduseni, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine asjaomase riigi impordi suhtes võiks olla vastuolus ühenduse huvidega. Ühenduse huvide kindlaksmääramisel lähtuti kõikide asjaomaste huvitatud isikute, s.t ühenduse tootmisharu, importijate, töötlejate/kasutajate ja tarnijate huvide hindamisest. Komisjon saatis küsimustikud eelkõige külmutatud maasikate importijatele ja tööstuslikele kasutajatele.

(116)

Ühenduse tootmisharu on kahjustanud odava hinnaga külmutatud maasikate massiline importimine Hiina RVst. Tuleb ka meelde tuletada, et ühenduse tootmisharu eespool esitatud majanduslike näitajate kohaselt finantstulemused vaatlusalusel perioodil halvenesid. Võttes arvesse kahju laadi (s.t põhiliselt hinnalangus ja kasumi vähenemine) ja vaatlusaluse toote impordi kasvutendentsi, oleks meetmete puudumisel ühenduse tootmisharu olukorra edasine halvenemine vältimatu.

(117)

Uurimine näitas, et ühenduse toodang tuleb külmutustööstuse paljudelt tootjatelt, kellel on vaatlusaluse toote tootmiseks ja müümiseks ligikaudu 2 700 töötajat. Külmutatud maasikad on kogu ühenduse külmutustööstuse jaoks tähtis toode. Valimi küsimustikule vastanutel moodustas vaatlusalune toode rohkem kui 10 % majandustegevuse kogukäibest. Kui meetmeid ei võeta, jätkub hindade langus ja ühenduse tootjate kahjud on edaspidi suured. Ühenduse tootjate kehva finantsolukorda arvestades võib eeldada, et kui meetmeid ei võeta, on mõned ühenduse tootjad sunnitud juba lähiajal tootmise lõpetama. Seega tuleks seda hinnangulist töökohtade arvu – 2 700 töötajat – tõenäoliselt oluliselt vähendada. Kui meetmeid ei võeta, on pealegi väga tõenäoline, et kasutajatest ettevõtetel tekib keskpikas ja pikaajalises perspektiivis toorainepuudus, sest maasikate hinnalanguse tõttu talupidajad ei kasvata enam töötlevale tööstusele mõeldud maasikaid. Tööjõukaotuse mõju annaks selles sektoris eriti tugevasti tunda, sest paljud ühenduse tootmisharu tootjad asuvad maapiirkonnas ja mõjutavad oluliselt kohaliku elanikkonna tööhõivet. Eelneva põhjal saaks ühenduse tootmisharu dumpinguvastaste meetmete kehtestamisest ilmselgelt kasu.

(118)

Dumpinguvastased meetmete kehtestamisel saab ühenduse tootja tõenäoliselt tõsta oma müügihinnad tasemeni, mis tagab mõistliku kasumimarginaali, ning taastatakse ühenduse tootmisharu ja Hiina RV eksportivate tootjate vaheline õiglane konkurents. Peale selle võimaldaks meetmete kehtestamine ühenduse tootmisharul ka oma restruktureerimist jätkata.

(119)

Seepärast tehakse esialgne järeldus, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine oleks ühenduse tootmisharu huvides.

(120)

Küsimustikule vastas neli sõltumatut importijat. Oma seisukohad esitasid kirjalikult ja suuliselt veel üks sõltumatu importija ja kolm importijate ühendust.

(121)

Neljast küsimustikule vastanud äriühingust täitsid vaid kolm äriühingut impordimahtu käsitleva punkti. See maht moodustab uurimisperioodil vähem kui 5 % vaatlusaluse toote kogu impordist, mis on pärit Hiina RVst.

(122)

Üks koostöös osalenud importija nõustus meetmete kehtestamisega, kui need kehtestatakse piiratud ajavahemikuks ja vormis, mis võimaldab tõhusat konkurentsi.

(123)

Kaks koostöös osalevat importijat olid meetmete kehtestamise vastu ja rõhutasid, et selline tegevus ei vastaks ühenduse huvidele, sest probleem piirdub ainult Poolaga; nad leidsid, et ainult ühe liikmesriigi tootmisharu huve tuleks kaaluda mitme ülejäänud liikmesriigi huvide suhtes, kelle importijatele võib dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine majanduslikku kahju tekitada. Peale selle märkisid need koostööd tegevad importijad, et meetmete kehtestamine takistaks nende kontakte Hiina RVst eksportivate tootjatega ning nende abistamist väljaõppe ja koolitusega.

(124)

Dumpinguvastaste meetmete eesmärgiks ei ole aga impordi keelamine ega ühenduse importijate tegevuse takistamine. Tuleb märkida, et kõik koostööd tegevad importijad ostavad ka ühenduse tootjatelt Poolast olulistes kogustes külmutatud maasikaid ning et äriühingute tegevus hõlmab vaatlusaluse toote edasist töötlemist.

(125)

Peale selle peaks tollimaksu üldine mõju importijate tegevuse tulemustele olema minimaalne. Importijad ostavad üldiselt laias valikus mitmesuguseid toiduaineid. Külmutatud maasikad ei moodusta tavaliselt üle 10 % nende importijate kogu impordist. See tõenäoliselt nõrgendab tollimaksu mõju.

(126)

Kuid võttes arvesse, et selles sektoris kauplevad importijad nii Poola kui ka Hiina tarnijatega ning et kehtestatav tollimaks oleks mõõdukas ega sulgeks turgu Hiina RVst pärit importijatele, ei eeldata, et see avaldaks importijatele olulist mõju. Kättesaadavad on ka muud alternatiivsed tarneallikad teistest, tollimaksudeta kolmandatest riikidest (nt Maroko).

(127)

Küsimustikule vastas üheksa kasutajatest äriühingut, s.t külmutatud maasikate töötlejat. Mõned neist vastustest olid aga ebakvaliteetsed ja neis puudusid olulised andmed ostude ja vaatlusaluse toote kasutamise ning sellega seotud kulude kohta. Oma seisukohad esitasid ka kolm töötlejate ühendust ja veel üks töötleja. Kõik kasutajate organisatsioonid ja töötlejad, kes avaldasid menetluse vastu huvi, olid meetmete kehtestamise vastu. Kasutajatest äriühingud, kes olid esitanud küsimustikule vastates ostude kohta asjakohaseid andmeid, esindasid kokku (lisaks importijate 4 % osakaalule) 12 % kõnealusest riigist ühendusse imporditavast toodangust. Menetlusse andmeid esitanud kasutajate ühendused esindavad nende enda arvestuse kohaselt oma liikmete kaudu 170 000 tonni ehk 80 % kogu külmutatud maasikate tarbimisest ühenduses.

(128)

Külmutatud maasikad on pooltoode, mis on eelkõige mõeldud edasiseks töötlemiseks, kuigi väike osa neist müüakse ka jaeettevõtjatele otsetarbimiseks. Külmutatud maasikate otsetarbimine toitlustusettevõtetes ja kodumajapidamistes ei ületa hinnangute kohaselt 20 000 tonni aastas. Külmutatud maasikate põhilised kasutajad on töötlejad, kes tegelevad keediste ja marjatoodete valmistamisega, mida kasutatakse eelkõige piimatööstuses ja marjajookide tootmiseks. Maasikakeedise toodang ühenduses on suhteliselt stabiilne, hinnangute kohaselt 230 000–250 000 tonni aastas. Külmutatud maasikate hinnanguline tarbimine selles sektoris on ligikaudu 100 000 tonni aastas. Erinevalt keediste, tarretiste ja marmelaadi tootmisest on marjadest valmistatavate toodete sektori ja eriti piimatööstuse kasv olnud samal perioodil stabiilne. Maasikamaitse on marjadest toodete valmistamisel ja piimatööstuses populaarne ning maasikad moodustavad mõlema sektori kogutoodangust tähtsa osa. Ligikaudu 110 000 tonni maasikaid tarbitakse hinnangute kohaselt värskete piimatoodete ja jäätise tootmisel. Kuigi maasikamaitsel on ka marjajookide kogutoodangus oluline osa, on see tunduvalt väiksem kui keedisevalmistamise ja marjadest valmistatud toodete sektoris.

(129)

Kui marjadest valmistatud toodete sektor välja jätta (kuna need ei ole tarbijatele müüdavad lõpptooted), kasutatakse külmutatud maasikaid kokkuvõttes eelkõige keediste valmistamisel ja piimatoodete sektoris ligikaudu võrdsetes osades.

(130)

Külmutatud maasikaid kasutavad tööstussektorid on märkinud, et eri sorti ja eri kvaliteediga külmutatud maasikate sisseostmisel on nende tootmises keskne roll, sest tööstuses kasutatavatesse retseptidesse kuulub tavaliselt eri allikatest hangitud maasikate segu. Tootmisharu tugineb mitmesugustele tooraineallikatele samuti seetõttu, et tarbijate eelistused ja nõudlus Euroopa Liidus on erinevad. Ka koostöös osalenud kasutajad märkisid, et tarnimine mitmest allikast on vajalik, et tagada aastaringne varustamine külmutatud maasikatega küllaldastes kogustes. Uurimisega koostööd tegevad töötlemisettevõtjad on väitnud, et meetmete kehtestamine põhjustaks sektoris külmutatud maasikate hangete vähesust nii kogustes kui ka tootmiseks vajalike eri kvaliteetide poolest. Peale selle oleks meetmete kehtestamine vastuolus Hiina eksportivate tootjate tehtud oluliste investeeringutega, mida kasutajad on toetanud kõikide kohaldatavate ohutusnõuete täitmise tagamiseks Hiina RV eksportivate tootjate poolt.

(131)

Külmutatud maasikate tootmine Euroopa Liidus on põhiliselt koondunud Poolasse, kus tootmises külmutatakse peaaegu ainult maasikasorti “Senga Sengana”. Marjade töötlejad hindavad seda maasikasorti, sest selle värvus ja maitseomadused säilivad külmutamisel. Poola külmutatud maasikate tootjate suur ladustamisvõimsus võimaldab tarnete jagamist kogu aasta peale, kuigi värskete maasikate saaki kogutakse Poolas ainult kord aastas. Näib, et Poola külmutatud maasikad koos impordiallikatega, mida dumpinguvastased tollimaksud ei mõjuta (Türgi ja Maroko), võivad tagada pideva varustamise kõikide maasikasortidega, mida (eriti keediseid valmistav) töötlev tööstus vajab.

(132)

Hiina RV tootjad alustasid külmutatud maasikate eksportimist suuremates kogustes alles 2003. aastal, põhjendus 60. Nimetatud aastal suurenes import Hiina RVst 324 %. Näib, et kõik muud tarneallikad olid varustanud ühenduse töötlejaid sortide ja kvaliteediga, mida need valmistoodete jaoks vajasid. Eksport Hiina RVst hõlmab mitut eri liiki ja kvaliteeti külmutatud maasikaid, mille tarned algavad juunis ja saavutavad kõrgaja augustis.

(133)

Nagu põhjenduses 124 märgitud on, ei ole dumpinguvastaste meetmete eesmärgiks impordi keelamine ega ühenduse toiduainetööstuse tegevuse takistamine. Dumpinguvastaste meetmete eesmärk ei ole piirata aastaringset varustamist ega toiduainetetööstusele vajalike erinevate sortide kättesaadavust. Vastupidi, kasutav tootmisharu on rõhutanud, et külmutatud maasikate kättesaadavusel ühendusest, eriti Poolast, on sort “Senga Sengana” oma eriomaduste tõttu väga oluline mitmesuguste toodete tootmisel, nt keedised, jogurtid ja marjadest valmistatud tooted. Seega peab järeldama, et ühenduse toodangu jätkumise tagamine vastab ka kasutajate huvidele. Ühenduse töötlejad omakorda näivad tuginevat palju vähem Hiina RVst pärit külmutatud maasikatele, arvestades nende 2002. aasta eelseid hangete struktuure ja asjaolu, et nad impordivad suuremaid koguseid ka muudest allikatest, näiteks Türgist ja Marokost. Võib kindlalt järeldada, et neid asjaolusid arvestades saab välistada dumpinguvastaste meetmete tõttu tekkida võiva tarnete vähesuse ohtu. Selles suhtes tuleb märkida, et üks ühenduse põhilisi keedisetootjaid ei ole vaatlusalust toodet otse Hiina RVst importinud.

(134)

Mitu koostööd teinud kasutajat väitsid, et meetmete kehtestamine suurendaks oluliselt kulusid, destabiliseeriks toorainehindu ja takistaks konkurentsi Euroopa turul, jättes töötlejatele Poola ainsaks külmutatud maasikate tarneallikaks. Samuti väideti, et töötleva tööstuse kulude kasvu ei saa turu praeguse struktuuri tõttu kõikidel turustamisega tegelevatel tasanditel jaemüügile üle kanda.

(135)

Kasutav tootmisharu on tõendanud, et vaatlusalune toode moodustab olulise osa keediste tootmiskulust (ligikaudu 30–40 %). Samas tuleb meelde tuletada, et nagu tootmisharu on ise tunnistanud, on keedistesse üldjuhul segatud erinevatest allikatest pärit maasikaid, millest Hiina päritoluga maasikaid oleks ainult ligikaudu 20 %. Mõju analüüs näitab, et äriühingute kulud kasvaksid ainult ligikaudu 2,5 %. Peale selle ei sõltu ükski töötlev tööstus, ei keediste ega piimatoodete valmistajad ainult toodetest, mis sisaldavad külmutatud maasikaid. Vastupidi, need tooted moodustavad tüüpiliselt ainult 10 % nende äriühingute kogukäibest. Meetmetel on seega kokkuvõttes kasutajate toodangu kogukulule ja tasuvusele ilmselt ainult kõrvaline mõju.

(136)

Peale selle, kuna Euroopa turul on palju ettevõtjaid ja suur impordimaht mitmesugustest kolmandatest riikidest, pole ohtu takistada konkurentsi Euroopa turul ka sel juhul, kui eksport Hiina RVst oluliselt väheneb.

(137)

Eespool esitatut silmas pidades on ebatõenäoline, et dumpinguvastased meetmed põhjustaksid tarnete vähesust või konkurentsi kadumist ühenduse turul, eriti kuna Hiina külmutatud maasikad säilitavad ilmselt olulise turuosa ja on ka palju muid eksportivaid tootjaid kolmandatest riikidest. Seoses kulude mõjuga kasutajatele leiti, et see oleks vaid kõrvaline ega kahjustaks oluliselt toiduainetetööstuse konkurentsivõimet ega tegevuse tulemusi. Kasutav tootmisharu on pealegi juhtinud tähelepanu asjaolule, et Poola külmutatud maasikate toodang on marjade töötlevale tööstusele oluline, ning et ühenduse toodangu elujõudu toetavad meetmed oleksid lõppkokkuvõttes kasulikud ka kasutavale tootmisharule. Seepärast leitakse esialgu, et meetmed ei avaldaks kasutajatele olulist mõju.

(138)

Üksiktalupidajad käesoleva uurimise käigus teavet ei esitanud. Seepärast saadi selle sektori kohta teavet Euroopa Komisjoni põllumajanduse peadirektoraadilt ja Poola asjaomastelt põllumajandusametitelt, sest Poola on Euroopa Liidus põhiline külmutamiseks mõeldud maasikate tootja. Erinevalt teiste liikmesriikide toodangust, mis on suunatud värskete marjade turule, on peaaegu kõik Poolas kasvatatavad maasikad mõeldud külmutamiseks ja edasiseks töötlemiseks. Näitajad osutavad, et maasikakasvatussektoris toimub koondumine, mille tulemusena jääb järele väiksem arv suuremaid talumajapidamisi. Tööstuslike tootjate arv Poolas vähenes hinnangute kohaselt 153 000-lt 1996. aastal 96 700-le 2002. aastal. Kuigi viimastel aastatel toimunud koondumine on eeldatavasti seda arvu veelgi vähendanud, on siiski selge, et maasikakasvatus on Poolas paljude talumajapidamiste jaoks tähtis majandustegevus.

(139)

Töötlevale tööstusele mõeldud värskete maasikate hind on traditsiooniliselt kõikunud olenevalt pakkumisest ja saagi suurusest. Alates 2004. aastast on hinnad olnud aga tootmiskuludest madalamad, tekitades talupidajatele kahjumit. Selle languse peamine põhjus on väidetavalt Hiina RVst pärit odava impordi kasv, mille tulemusena ühenduse tootmisharu on pidanud oma toorainekulusid vähendama, pakkudes talupidajatele üha madalamaid hindu. Eeldatakse, et kui toorainehindade langus jätkub, on oluline oht, et mõned talupidajad lõpetavad maasikate kasvatamise ning töötleval tööstusel tekib tarnete puudujääk. Meetmete kehtestamisel oleks ühenduse tootmisharul ilmselt võimalik müüa vaatlusalust toodet kõrgemate hindadega ning pakkuda seetõttu ka maasikate tarnijatele kõrgemaid hindu.

(140)

On selge, et meetmed oleksid tarnijate sektorile kasulikud, võimaldades neil tasuvalt ettevõtlusega tegelda.

(141)

Meetmete kehtestamine Hiina RVst pärit külmutatud maasikate impordile oleks selgelt ühenduse tootmisharu huvides. Mõju külmutatud maasikate hinnale importijate/ettevõtjate ning kasutava tootmisharu puhul on eeldatavasti piiratud. Seevastu meetmete võtmata jätmisel oleksid ühenduse tootmisharu, sealhulgas tema tooraine tarnijate jaoks turuosa kaotus, hinna alanemine ja finantskahjud selgelt suuremad.

(142)

Eespool esitatut silmas pidades tehakse esialgne järeldus, et Hiina RVst pärit külmutatud maasikate impordi suhtes dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamata jätmiseks puuduvad kaalukad põhjused.

(143)

Dumpingu, tekitatud kahju ja ühenduse huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades tuleb kehtestada meetmed, et Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga import ei tekitaks ühenduse tootmisharule täiendavat kahju.

(144)

Meetmed tuleb kehtestada tasemel, mis on piisav kõnealusest impordist põhjustatud kahju kõrvaldamiseks, leitud dumpingumarginaali ületamata. Kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksu määra arvutamisel leiti, et mis tahes kehtestatav meede peaks võimaldama ühenduse tootmisharul katta oma tootmiskulud ja saada enne maksude mahaarvamist sellist üldkasumit, mida sellist tüüpi tootmisharu võiks selles sektoris usutavasti saavutada tavapärastes konkurentsitingimustes, nimelt dumpinguhinnaga impordi puudumise korral samasuguse toote müümisel ühenduses. Arvutamisel aluseks võetud maksueelne kasumimarginaal oli 6,5 % käibest vastavalt enne 2002. aasta dumpinguhinnaga importi saavutatud keskmisele kasumitasemele. 2003. aastal saavutatud kõrgeid kasumitasemeid arvesse ei võetud, sest nimetatud aastal olid hinnad ja kasum erakordselt kõrged. Seega leiti kättesaadavate andmete põhjal esialgu, et mittekahjustava dumpinguhinna puudumisel võis eeldada ühenduse tootmisharus sobiva tasemena kasumimarginaali saavutamist tasemel 6,5 % käibest. Selle alusel arvutati ühenduse tootmisharu samasuguse toote mittekahjustav hind. Mittekahjustav hind saadi eelnimetatud 6,5 % kasumimarginaali lisamisel tootmiskuludele.

(145)

Seejärel määrati vajalik hinnatõus, võrreldes kaalutud keskmist impordihinda ja keskmist mittekahjustavat hinda. Impordihindu suurendati 15,4 % võrra tavapärase tollimaksu (14,4 %) ja importija käitluskulude (1 %) katmiseks.

(146)

Nimetatud võrdluse tulemusel saadud vahe esitati seejärel protsendimäärana keskmisest impordi CIF-hinnast. Uurimine näitas, et ühenduse turul eksportivate tootjate ja ühenduse tootmisharu müüdavad vaatlusalused tooted olid võrreldavad. See arvutus tehti seega keskmiste alusel.

(147)

Ajutised kaalutud keskmised kahjumarginaalid, mis määrati äriühingutele, kellele võimaldati turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist, olid järgmised:

(148)

Kõigi teiste Hiina eksportijate suhtes kogu riigi lõikes kohaldatava kahju kõrvaldamist võimaldava taseme arvutamise puhul tuleks meenutada, et koostöö oli vähene. Seetõttu arvutati kaalutud keskmine marginaal a) nende koostööd tegevate eksportijate kahjumarginaali alusel, kelle suhtes ei kohaldatud ei turumajanduslikku ega individuaalset kohtlemist ja b) koostööst keeldunute suhtes nende äriühingute kõrgeima kahjumarginaali alusel, kelle suhtes ei kohaldatud ei turumajanduslikku ega individuaalset kohtlemist. Kogu riigis kohaldatav kahju kõrvaldamist võimaldav tase oli 34,2 %, mis oli kahe eelnimetatud elemendi kaalutud keskmine.

(149)

Eespool esitatut silmas pidades leitakse, et kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 tuleks kehtestada ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes. Kooskõlas väiksema tollimaksu reegliga peaksid kehtestatavad dumpinguvastased tollimaksumäärad olema dumpingu- või kahjumarginaali tasemel, sõltuvalt sellest, kumb on madalam.

(150)

Käesolevas määruses nimetatud äriühingute individuaalsed dumpinguvastased tollimaksumäärad kehtestati käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seega peegeldavad need nimetatud äriühingute puhul uurimise jooksul tuvastatud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt “kõigi muude äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi korral, mis on pärit asjaomasest riigist ning mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega konkreetsed juriidilised isikud. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nime ja aadressiga nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei saa nimetatud määrasid kohaldada ning nende osas kehtib “kõigi muude äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(151)

Taotlus kohaldada individuaalse äriühingu jaoks ette nähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva isiku asutamist) tuleb eelnevalt saata komisjonile (3) koos kõigi vajalike andmetega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate isikutega seotud võimalike muudatustega äriühingu tootmistegevuses, siseriiklikus või eksportmüügis. Vajaduse korral muudab komisjon määrust ja ajakohastab nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(152)

Et tagada dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohane jõustamine, ei tuleks jääktollimaksu kohaldada mitte üksnes nende eksportijate suhtes, kes koostööd ei teinud, vaid ka nende tootjate suhtes, kes uurimisperioodil ühendusse ei eksportinud.

(153)

Kavandatavad ajutised dumpinguvastased tollimaksud on järgmised:

(154)

Hea haldustavana tuleks määrata ajavahemik, mille jooksul võivad endast teada andnud huvitatud isikud algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda enda ärakuulamist. Lisaks sellele tuleks märkida, et käesoleva määruse eesmärkidel tollimaksu kehtestamise kohta tehtud järeldused on esialgsed ning võivad vajada läbivaatamist lõpliku tollimaksu kehtestamiseks,

European Commission

Directorate-General for Trade

Direction B

Office J-79 5/16

B-1049 Brussels