Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 32006D0548

2006/548/EÜ,Euratom: Komisjoni otsus, 2. august 2006 , millega muudetakse otsust 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom

ELT L 215, 5.8.2006, p. 38–43 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
ELT L 118M, 8.5.2007, p. 1055–1060 (MT)

⏵Dokument on avaldatud eriväljaandes (BG, RO, HR)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 17/03/2015; kehtetuks tunnistatud ja asendatud 32015D0444

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2006/548/oj

Date of document:
02/08/2006
Date of effect:
05/08/2006; jõustumine avaldamise kuupäev vt artikkel 2
Date of end of validity:
17/03/2015; kehtetuks tunnistatud ja asendatud 32015D0444
Author:
Euroopa Komisjon
Form:
Otsus
Treaty:
Euroopa Ühenduse asutamisleping
Legal basis:
Link
Link
Link
Select all documents mentioning this document
Modifies:
Relation Act Comment Subdivision concerned From To
Modifies 32001D0844 Lõpetamine artikkel 2.1 05/08/2006
Modifies 32001D0844 Muudatus lisa 05/08/2006
Modified by:
Relation Act Comment Subdivision concerned From To
Repealed by 32015D0444
Instruments cited:
Link
Link

5.8.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 215/38

KOMISJONI OTSUS,

2. august 2006,

millega muudetakse otsust 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom

(2006/548/EÜ, Euratom)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 218 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 131,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1 ja artikli 41 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt komisjoni otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom (1) lisas sisalduva artikli 2 lõikele 1 komisjoni turvasätete kohta võtab turvaküsimuste eest vastutav komisjoni liige asjakohased meetmed tagamaks, et ELi salastatud teabe käitlemisel komisjonis peetakse kinni komisjoni turvaeeskirjadest, muu hulgas ka komisjoni välislepingupartnerite poolt.

(2)

Komisjoni turvasätteid käsitleva artikli 2 lõikes 2 on sätestatud, et liikmesriikidel, teistel asutamislepingutega või nende alusel loodud institutsioonidel, ametitel, talitustel ja asutustel võimaldatakse saada ELi salastatud teavet tingimusel, et nad kindlustavad, et nende talitustes ja tööruumides peetakse rangelt kinni vastavatest eeskirjadest, muu hulgas ka liikmesriikide välislepingupartnerite poolt.

(3)

Komisjoni turvasätted ei hõlma praegu seda, kuidas tuleks kohaldada põhimõtteid ja miinimumstandardeid juhul, kui komisjon annab lepingu või toetuslepinguga välistele üksustele ülesandeid, mis on seotud ELi salastatud teabega ja/või sisaldavad selle kasutamist.

(4)

Seetõttu on komisjoni turvasätetesse ja nendele lisatud turvaeeskirjadesse vaja lisada konkreetsed ühised miinimumstandardid.

(5)

Neid ühiseid miinimumstandardeid peaksid täitma ka liikmesriigid meetmete võtmisel vastavalt riigisisesele korrale, kui nad annavad lepingu või toetuslepinguga komisjoni turvasätteid käsitleva artikli 2 lõikes 2 osutatud välistele üksustele ülesandeid, mis on seotud ELi salastatud teabega ja/või sisaldavad selle kasutamist.

(6)

Kõnealuseid ühiseid miinimumstandardeid tuleks kohaldada, ilma et see piiraks teiste asjakohaste õigusaktide kohaldamist, eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ (2) (riiklike teenuslepingute, riiklike tarnelepingute ja riiklike ehitustöölepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta), nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (3) (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) ning komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (4) (millega kehtestatakse selle rakenduseeskirjad) ning eriti määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklites 106 ja 107 viidatud kahe- ja mitmepoolsete lepingute kohaldamist,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom lisas esitatud komisjoni turvasätteid muudetakse järgmiselt.

1.

Artikli 2 lõikele 1 lisatakse järgmine lõige:

“Kui komisjoni ja välislepingupartneri või toetusesaaja vaheline leping või toetusleping sisaldab ELi salastatud teabe töötlemist välislepingupartneri või toetusesaaja tööruumides, peavad asjakohased meetmed, mida nimetatud lepingupartner või toetusesaaja peab võtma artiklis 1 osutatud eeskirjade täitmiseks ELi salastatud teabe töötlemisel, olema lepingu või toetuslepingu lahutamatu osa.”

2.

Komisjoni turvasätteid käsitlevas lisas sätestatud komisjoni julgeolekueeskirju muudetakse järgmiselt:

a)

I osa jaole 5.1 lisatakse järgmine lause:

“Selliseid miinimumstandardeid tuleb kohaldada ka juhul, kui komisjon annab lepingu või toetuslepinguga välistele tööstus- või muudele üksustele ülesandeid, mis on seotud ELi salastatud teabega ja/või sisaldavad selle kasutamist: need ühised miinimumstandardid on esitatud II osa 27. jaos.”;

b)

II osasse lisatakse käesoleva otsuse lisa tekst lõikena 27;

c)

liitele 6 lisatakse järgmised lühendid:

“DSA

:

määratud julgeolekuasutus

FSC

:

ettevõtte julgeolekukontroll

FSO

:

ettevõtte julgeolekuülem

PSC

:

töötajate julgeolekukontroll

SAL

:

julgeolekuaspekte käsitlev dokument

SCG

:

salastatuse kategooriate määramise juhend”

.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 2. august 2006

Komisjoni nimel

asepresident

Siim KALLAS

(1)  EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/70/EÜ, Euratom (ELT L 34, 7.2.2006, lk 32).

(2)  ELT L 134, 30.4.2004, lk 114. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2083/2005 (ELT L 333, 20.12.2005, lk 28).

(3)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(4)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1261/2005 (ELT L 201, 2.8.2005, lk 3).

LISA

“27.   TÖÖSTUSJULGEOLEKU ÜHISED MIINIMUMSTANDARDID

27.1   Sissejuhatus

Käesolevas jaos käsitletakse tööstustegevuse julgeolekuaspekte, mis on iseloomulikud selliste läbirääkimiste pidamisele ja lepingute või toetuslepingute sõlmimisele, millega antakse tööstus- või muudele üksustele täitmiseks ülesandeid, mis on seotud ELi salastatud teabega ja/või sisaldavad selle kasutamist, sealhulgas ELi salastatud teabe edastamine või sellele juurdepääs riigihankemenetluse ja konkursikutsemenetluse käigus (pakkumisperiood ja lepingueelsed läbirääkimised).

27.2   Mõisted

Käesolevates ühistes miinimumstandardites kasutatakse järgmisi mõisted:

a)   salastatud leping– mis tahes toodete tarnimise, tööde tegemise, hoonete kasutuseleandmise või teenuste osutamise leping või toetusleping, mille täitmise eelduseks on või millega kaasneb juurdepääs ELi salastatud teabele või sellise teabe loomine,

b)   salastatud alltöövõtuleping– leping, mille lepingupartner või toetusesaaja on sõlminud teise partneriga (st alltöövõtjaga) kaupade tarnimise, tööde tegemise, hoonete kasutuseleandmise või teenuste osutamise eesmärgil, mille täitmise eelduseks on või millega kaasneb juurdepääs ELi salastatud teabele või sellise teabe loomine,

c)   lepingupartner– ettevõtja või juriidiline isik, kellel on lepinguliste kohustuste võtmiseks või toetusesaajaks olemiseks vajalik õigus- ja teovõime,

d)   määratud julgeolekuasutus (DSA)– asutus, mis vastutab ELi liikmesriigi julgeolekuasutuse (NSA) ees tööstus- või muudele üksustele riigi kõigi tööstusjulgeolekuga seotud poliitikaküsimuste edastamise eest ning kõnealuse poliitika suunamise ja selle rakendamisel abi andmise eest. Riigisisene julgeolekuasutus võib täita määratud julgeolekuasutuse ülesandeid,

e)   ettevõtte julgeolekukontroll (FSC)– riigisisese julgeolekuasutuse/määratud julgeolekuasutuse haldusotsus selle kohta, et julgeoleku seisukohast suudab ettevõte tagada teatava salastatuse tasemega ELi salastatud teabele piisava kaitse ning et ettevõtte töötajad, kes peavad pääsema juurde ELi salastatud teabele, on läbinud nõuetekohase julgeolekukontrolli ja neid on teavitatud julgeolekunõuetest, mis on vajalikud juurdepääsuks ELi salastatud teabele ja selle kaitsmiseks,

f)   tööstus- või muu üksus– lepingupartner või tema alltöövõtja, kes on kaasatud kaupade tarnimisse, tööde tegemisse või teenuste osutamisse; siia võivad kuuluda tööstus-, kaubandus-, teenindus-, teadus-, uurimis-, haridus- või arendusüksused,

g)   tööstusjulgeolek– kaitsemeetmete ja -menetluste kohaldamine, et vältida, avastada ja korvata lepingupartneri või alltöövõtja poolt lepingu(eelsetel) läbirääkimistel ja salastatud lepingute täitmisel käideldud ELi salastatud teabe kaotust ja kahjustamist,

h)   riigisisene julgeolekuasutus– ELi liikmesriigi valitsusasutus, mis vastutab lõplikult ELi salastatud teabe kaitsmise eest kõnealuses liikmesriigis,

i)   lepingu üldine salastatuse tase– kogu lepingu või toetuslepingu salastatuse kategooria määramine, mis põhineb sellise teabe ja/või materjali salastatuse kategoorial, mida luuakse, edastatakse või millele saadakse juurdepääs või mida võidakse luua või edastada või millele võidakse saada juurdepääs üldise lepingu või toetuslepingu mis tahes osa alusel. Lepingu üldine salastatuse tase ei või olla madalam kui selle mis tahes osa kõige kõrgem salastatuse tase, kuid tulenevalt tasemete kogumõjust võib olla sellest kõrgem,

j)   julgeolekuaspekte käsitlev dokument (SAL)– lepingu sõlminud ametiasutuse poolt esitatud konkreetsete lepinguliste tingimuste kogum, mis moodustab sellise salastatud lepingu lahutamatu osa, millega kaasneb juurdepääs ELi salastatud teabele või millega kaasneb sellise teabe loomine, ning millega määratakse kindlaks lepingu julgeolekunõuded või need lepingu osad, mida tuleb julgeoleku kaalutlustel kaitsta,

k)   salastatuse kategooriate määramise juhend (SCG)– dokument, milles kirjeldatakse programmi, lepingu või toetuslepingu salastatud osasid, määrates kindlaks neile kohaldatavad salastatuse kategooriad. Salastatuse kategooriate määramise juhendit võib kogu programmi, lepingu või toetuslepingu kehtivuse aja jooksul täiendada ja nende teabeelementide salastatuse kategooriat võib ümber klassifitseerida või alandada. Salastatuse kategooria määramise juhend peab olema julgeolekuaspekte käsitleva dokumendi osa.

27.3   Korraldus

a)

Komisjon võib anda liikmesriikides registreeritud tööstus- või muudele üksustele salastatud lepinguga selliseid ülesandeid, mis on seotud ELi salastatud teabega ja/või sisaldavad selle kasutamist.

b)

Komisjon tagab, et salastatud lepingute sõlmimisel järgitakse kõiki kõnealustest miinimumstandarditest tulenevaid nõudeid.

c)

Komisjon kaasab kõnealuste tööstusjulgeoleku miinimumstandardite kohaldamiseks asjakohase riigisisese julgeolekuasutuse või riigisisesed julgeolekuasutused. Riigisisesed julgeolekuasutused võivad kõnealused ülesanded anda täitmiseks ühele või mitmele määratud julgeolekuasutusele.

d)

Nimetatud julgeolekuasutuste juhtkond vastutab lõplikult tööstus- või muudes üksustes ELi salastatud teabe kaitsmise eest.

e)

Kui sõlmitakse kõnealuste miinimumstandardite kohaldamisalasse kuuluv salastatud leping või alltöövõtuleping, teatab komisjon ja/või vajaduse korral riigisisene julgeolekuasutus/määratud julgeolekuasutus sellest viivitamata selle liikmesriigi riigisisesele julgeolekuasutusele/määratud julgeolekuasutusele, kus lepingupartner või alltöövõtja on registreeritud.

27.4   Salastatud lepingud ja toetuse andmise otsused

a)

Salastatud lepingute või toetuslepingute salastatuse kategooria määramisel tuleb arvesse võtta järgmisi põhimõtteid:

—

komisjon määrab vajaduse korral kindlaks kaitset vajava salastatud lepingu aspektid ja vastava salastatuse kategooria, sealjuures peab ta arvesse võtma enne salastatud lepingu sõlmimist loodud teabele selle koostaja poolt esialgselt määratud salastatuse kategooriat,

—

lepingu üldine salastatuse kategooria ei või olla madalam kui selle mis tahes osa kõrgeim salastatuse kategooria,

—

lepingujärgselt loodud ELi salastatud teabe kategooria määratakse vastavalt salastatuse kategooriate määramise juhendile,

—

vajaduse korral vastutab komisjon lepingu üldise salastatuse kategooria või lepingu mis tahes osa salastatuse kategooria muutmise eest, konsulteerides selle koostajaga, ning kõikide huvitatud osapoolte teavitamise eest,

—

salastatud teavet, mis on avaldatud lepingupartnerile või alltöövõtjale või on lepingujärgselt loodud, ei tohi kasutada muudel kui salastatud lepingus määratletud eesmärkidel ning seda ei tohi ilma selle koostaja kirjaliku nõusolekuta edastada kolmandatele isikutele.

b)

Asjaomaste liikmesriikide riigisisesed julgeolekuasutused/määratud julgeolekuasutused vastutavad selle eest, et lepingupartnerid ja alltöövõtjad, kellega on sõlmitud salastatud lepingud, mis sisaldavad kategooriasse CONFIDENTIEL UE või sellest kõrgemasse salastatuse kategooriasse kuuluvat teavet, võtavad kõik vajalikud meetmed salastatud lepingu täitmisel neile avaldatud või nende poolt lepingujärgselt loodud ELi salastatud teabe kaitsmiseks kooskõlas riigisiseste õigusnormidega. Julgeolekunõuete täitmata jätmine võib tuua kaasa lepingu lõpetamise.

c)

Kõik tööstus- või muud üksused, kes osalevad selliste salastatud lepingute täitmises, millega kaasneb juurdepääs kategooria CONFIDENTIEL UE või sellest kõrgema salastatuse kategooria teabele, peavad olema läbinud ettevõtte julgeolekukontrolli. Liikmesriigi riigisisese julgeolekuasutuse/määratud julgeolekuasutuse väljastatud tõend kinnitab, et ettevõte suudab julgeoleku seisukohast pakkuda ja tagada ELi salastatud teabele kaitse, mis on vastavuses selle salastatuse tasemega.

d)

Pärast salastatud lepingu sõlmimist vastutab lepingupartneri või alltöövõtja juhtkonna määratud julgeolekuülem selle eest, et kõik need konkreetses liikmesriigis registreeritud tööstus- või muude üksuste töötajad, kes oma ülesannete tõttu vajavad juurdepääsu kategooria CONFIDENTIEL UE või kõrgema salastatuse kategooria ELi salastatud teabele, läbiksid julgeolekukontrolli. Seda kontrolli viib läbi riigisisene julgeolekuasutus/määratud julgeolekuasutus vastavalt oma riigisisestele eeskirjadele.

e)

Salastatud lepingutes peab sisalduma 27. jao 2. punkti alapunktis j määratletud julgeolekuaspekte käsitlev dokument. Julgeolekuaspekte käsitlev dokument peab sisaldama salastatuse kategooriate määramise juhendit.

f)

Enne läbirääkimismenetluse alustamist salastatud lepingu sõlmimiseks võtab komisjon ühendust selle liikmesriigi riigisisese julgeolekuasutusega/määratud julgeolekuasutusega, kus asjaomased tööstus- või muud üksused on registreeritud, et saada kinnitust selle kohta, et neil on kehtiv ja lepingu salastatuse kategooriale vastav ettevõtte julgeolekukontrolli tõendav dokument.

g)

Lepingut sõlmiv ametiasutus ei tohi anda väljavalitud ettevõttele salastatud lepingut täitmiseks enne julgeolekukontrolli läbimist kinnitava tõendi saamist.

h)

Julgeolekukontrolli ei nõuta lepingute puhul, mis sisaldavad kategooriasse RESTREINT UE kuuluvat teavet, kui liikmesriikide riigisisestes õigusnormides ei ole sätestatud teisiti.

i)

Salastatud lepingute korral peavad pakkumiskutsed sisaldama sätet selle kohta, et ettevõte, kes pakkumist ei esita või keda ei valita lepingupartneriks, peab tagastama kõik dokumendid kindlaksmääratud tähtaja jooksul.

j)

Lepingupartneril võib olla vajalik pidada läbirääkimisi salastatud alltöövõtulepingute sõlmimiseks alltöövõtjatega eri tasanditel. Lepingupartner vastutab selle eest, et kõigi alltöövõtuga seotud ülesannete täitmine toimub kooskõlas käesolevas jaos sisalduvate ühiste miinimumstandarditega. Lepingupartner ei või siiski edastada ELi salastatud teavet või materjali alltöövõtjale ilma selle koostaja eelneva kirjaliku nõusolekuta.

k)

Tingimused, mille alusel lepingupartner võib alltöövõtulepinguid sõlmida, peavad olema määratletud nii pakkumises või konkursikutses kui ka salastatud lepingus. Euroopa Liitu mittekuuluvates riikides registreeritud üksustega ei tohi sõlmida alltöövõtulepinguid ilma komisjoni selgesõnalise kirjaliku loata.

l)

Kogu salastatud lepingu kehtivusaja jooksul jälgib komisjon koostöös asjaomase riigisisese julgeolekuasutuse/määratud julgeolekuasutusega lepingu julgeolekusätete täitmist. Salastatud teabega seotud juhtumitest teatatakse vastavalt käesolevate julgeolekueeskirjade II osa 24. jaole. Ettevõtte julgeolekukontrolli otsuse muutmisest või selle tühistamisest teatatakse viivitamata komisjonile ja muule riigisisesele julgeolekuasutusele/määratud julgeolekuasutusele, keda oli julgeolekukontrollist teavitatud.

m)

Kui salastatud leping või salastatud alltöövõtuleping lõpetatakse, teatavad komisjon ja/või vajaduse korral riigisisene julgeolekuasutus/määratud julgeolekuasutus sellest viivitamata selle liikmesriigi riigisisesele julgeolekuasutusele/määratud julgeolekuasutusele, kus lepingupartner või alltöövõtja on registreeritud.

n)

Pärast salastatud lepingu või alltöövõtulepingu lõpetamist või sõlmimist järgivad lepingupartnerid ja alltöövõtjad jätkuvalt käesolevas jaos sisalduvaid ühiseid miinimumstandardeid ning säilitavad salastatud teabe konfidentsiaalsuse.

o)

Erisätted salastatud teabe hävitamise kohta lepingu lõppemisel nähakse ette julgeolekuaspekte käsitlevas dokumendis või muudes asjakohastes julgeolekunõudeid kehtestavates sätetes.

p)

Käesolevas jaos nimetatud kohustusi ja tingimusi kohaldatakse mutatis mutandis menetluste suhtes, mille raames antakse toetusi otsuse alusel, eriti selliste toetuste saajate suhtes. Kohustused ja tingimused sätestatakse toetuse andmise otsustes.

27.5   Külastused

Salastatud lepingute raames toimuvad komisjoni töötajate külastused ELi salastatud lepinguid täitvatesse liikmesriikide tööstus- või muudesse üksustesse peavad olema korraldatud asjaomase riigisisese julgeolekuasutuse/määratud julgeolekuasutuse kaudu. ELi salastatud lepingute raames toimuvad tööstus- või muude üksuste töötajate külastused peavad olema korraldatud asjaomaste julgeolekuasutuste/määratud julgeolekuasutuste kaudu. ELi salastatud lepinguga seotud riigisisesed julgeolekuasutused/määratud julgeolekuasutused võivad siiski leppida kokku korras, mille kohaselt tööstus- või muude üksuste töötajate külastusi võib korraldada otse.

27.6   ELi salastatud dokumentide edastamine ja vedu

a)

ELi salastatud teabe edastamisel kohaldatakse käesolevate julgeolekueeskirjade II osa 21. jagu. Täiendavalt nimetatud sätetele kohaldatakse kõiki kehtivaid liikmesriikidevahelisi menetlusi.

b)

Salastatud lepingutega seotud ELi salastatud materjali rahvusvaheline vedu toimub vastavalt liikmesriikide riigisisesele korrale. Rahvusvaheliseks veoks kohaldatavate julgeolekukorralduste käsitlemisel kohaldatakse järgmisi põhimõtteid:

—

julgeolek kindlustatakse veo kõigil etappidel ja igas olukorras saatekohast kuni lõppsihtkohani,

—

saadetisele kohaldatava kaitse tase määratakse selles sisalduva materjali kõrgeima salastatuse kategooria järgi,

—

vajaduse korral viiakse veoteenuseid pakkuvates äriühingutes läbi ettevõtte julgeolekukontroll. Sellistel juhtudel tehakse saadetist käitlevale personalile julgeolekukontroll vastavalt käesolevas jaos sisalduvatele ühistele miinimumstandarditele,

—

vedu toimub võimalikult täpselt punktist punkti ja see lõpetatakse nii kiiresti kui võimalik,

—

võimaluse korral peaks teekond kulgema üksnes läbi ELi liikmesriikide. Teekond läbi Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide tuleks ette võtta üksnes siis, kui selleks on andnud loa nii lähteriigi kui ka vastuvõtjariigi riigisisene julgeolekuasutus/määratud julgeolekuasutus,

—

enne ELi salastatud materjali edastamist koostab saatja veoplaani, mille kinnitab asjaomane riigisisene julgeolekuasutus/määratud julgeolekuasutus.”
Top