1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

1. lisa –

2. lisa –

3. lisa –

4. lisa –

5. lisa –

6. lisa –

7. lisa –

1. liide –

2. liide –

8. lisa –

9. lisa –

1.1.

sõiduautode ja nende haagiste taastatud rehvid;

1.2.

taastatud rehvid, mis on ette nähtud maksimumkiirusele alla 80 km/h;

1.3.

jalg- ja mootorrataste rehvid;

1.4.

rehvid, mis on algselt valmistatud ilma kiiruskategooria ja/või koormusindeksiteta;

1.5.

rehvid, mis on algselt valmistatud ilma tüübikinnituseta ning ilma E- või e-märgita.

2.1.

2.2.

Õhkrehvi konstruktsioon – rehvi põhimiku tehnilised omadused. Eelkõige eristatakse järgmisi konstruktsioone.

2.2.1.

Diagonaalrehv ehk kihtide diagonaalse paigutusega rehv – õhkrehvi konstruktsioon, mille korral koordi kihid ulatuvad randini ja paiknevad vastasnurkade all, mis on turvise keskjoone suhtes oluliselt väiksemad kui 90o.

2.2.2.

Diagonaal-vöörehv – diagonaalrehvi konstruktsioon, kus põhimik on piiratud vööga, mis koosneb kahest või enamast kihist oluliselt mittevenivast koortmaterjalist, asetatuna vastasnurkade all, mis on lähedased põhimiku omadele.

2.2.3.

Radiaalrehv – rehvi konstruktsioon, kus koordi kihid ulatuvad rantideni ja on asetatud sisuliselt 90o all turvise keskjoone suhtes ning põhimik on stabiliseeritud põhimõtteliselt mitteveniva ringvööga.

2.3.

Kasutusliik

2.3.1.

Tavaline rehv – tavaliseks maanteekasutuseks ettenähtud rehv.

2.3.2.

Spetsiaalkasutusega rehv – segakasutuseks (nii maanteel kui ka maastikul) ja piiratud kiirusel kasutamiseks ettenähtud rehv.

2.3.3.

Talverehv – rehv, mille turvisemustri ja konstruktsiooni eesmärk on eelkõige kindlustada tavalisest rehvist paremad sõiduomadused poris ja värskes või sulavas lumes. Lumerehvi turvisemuster koosneb üldiselt soontest (ribidest) ja/või jäikadest plokkelementidest, mis on suuremate vahedega kui tavalisel rehvil.

2.4.

Rant – rehvi osa, mis oma kuju ja konstruktsiooni tõttu sobib veljega ja hoiab rehvi selle peal.

2.5.

Koort – kiud, mis moodustavad õhkrehvi kihtide kanga.

2.6.

Kiht – kummiga kaetud paralleelsed koordi kihid.

2.7.

Vöö – radiaalrehvi või diagonaal-vöörehvi puhul materjali(de) kiht (kihid) turvise all, mis on sisuliselt asetatud turvise keskjoone suunas, piiramaks põhimiku ringsuunalist liikumist.

2.8.

Vahepadjand – diagonaalrehvile kinnitatav vahekiht põhimiku ja turvise vahel.

2.9.

Kaitsev vahepadjand – radiaalrehvi puhul täiendav turvise ja vöö vaheline kiht vöö vigastuste minimeerimiseks.

2.10.

Kaitsepõll – materjal randi piirkonnas põhimiku kaitseks rattavelje põhjustatud hõõrdumise või abrasiooni vastu.

2.11.

Põhimik – õhkrehvi struktuuriosa, mis pole turvis ega välimised kummist küljed ning mis rõhu all kannab koormust.

2.12.

Turvis – õhkrehvi osa, mis on välja töötatud kokkupuuteks maapinnaga, kaitseb põhimikku mehaaniliste vigastuste eest ja soodustab haakumist maapinnaga.

2.13.

Külg – õhkrehvi osa turvise ja rattaäärisega kaetud ala vahel.

2.14.

Rehvi alaosa – piirkond ristlõike maksimumlaiust tähistava joone ja piirkonna vahel, mis peab olema kaetud velje servaga.

2.15.

Turvise soon – ruum turvisemustri ribide või plokkide vahel.

2.16.

Ristlõike laius – joonkaugus rõhu all oleva, kindlaksmääratud mõõteveljele kinnitatud õhkrehvi külgede välispindade vahel, välja arvatud tähistusest (märgistusest), kaunistustest ja kaitsevöödest või -ribidest tingitud kõrgendused.

2.17.

Üldlaius – joonkaugus rõhu all oleva, kindlaksmääratud mõõteveljele kinnitatud õhkrehvi külgede välispindade vahel, kaasa arvatud tähistusest (märgistusest), kaunistustest ja kaitsevöödest või -ribidest tingitud kõrgendused.

2.18.

Ristlõike kõrgus – vahemaa, mis on võrdne poolega rehvi välisläbimõõdu ja velje nimiläbimõõdu vahest.

2.19.

Nominaalne ristlõikesuhe – sajakordne arv, mis on saadud ristlõike nimikõrgust väljendava arvu jagamisel ristlõike nimilaiust väljendava arvuga, kui mõlemad arvud on väljendatud samades ühikutes.

2.20.

Välisläbimõõt – rõhu all oleva vasttaastatud rehvi üldläbimõõt.

2.21.

Rehvimõõdu tähistus – tähistus, mis näitab järgmist:

2.21.1.

ristlõike nimilaiust. See laius peab olema väljendatud millimeetrites, välja arvatud rehvide korral, mille mõõdu tähistus on näidatud käesoleva eeskirja 5. lisa tabelite esimeses veerus;

2.21.2.

nominaalset ristlõikesuhet, välja arvatud rehvide puhul, mille mõõdu tähistus on esitatud käesoleva eeskirja 5. lisas olevate tabelite esimeses veerus;

2.21.3.

kokkuleppelist arvu “d” (sümbolit “d”), mis märgib velje nimiläbimõõtu ja mis vastab velje läbimõõdule, väljendatuna kas koodiga (arvud alla 100) või millimeetrites (arvud üle 100). Tähistuses võib kasutada mõlemale mõõtesüsteemile vastavaid arve.

2.21.3.1.

Järgnevalt on esitatud millimeetrites väljendatud sümboli “d” väärtused.

2.22.

Velje nimiläbimõõt (d) – sellise velje läbimõõt, millele paigaldamiseks rehv on mõeldud.

2.23.

Velg – tugi rehvist ja lohvist koosnevale komplektile või lohvita rehvile, millele toetuvad rehvi randid.

2.24.

Mõõtevelg – velg, mis on mis tahes ühes või mitmes rahvusvahelises rehvistandardis teatava rehvimõõdu tähistuse puhul määratletud kui “mõõtevelje laius” või “velje teoreetiline laius”.

2.25.

Katsevelg – velg, mis on ühes rahvusvahelistest rehvistandarditest kindlaks määratud kui kõnealuse rehvimõõdu tähistuse ja rehvitüübi jaoks tunnustatud või soovituslik või lubatud velg.

2.26.

Rahvusvaheline rehvistandard – üks järgmistest normdokumentidest:

Rehvistandardeid on võimalik saada järgmistelt aadressidelt:

2.27.

Murenemine – kummitükkide eraldumine turvisest.

2.28.

Koordi eraldumine – koortkanga eraldumine kummikatte küljest.

2.29.

Kihi eraldumine – naaberkihtide eraldumine.

2.30.

Turvise eraldumine – turvise eemaldumine põhimikust.

2.31.

Ekspluatatsioonikirjeldus – rehvi koormusindeksi ja kiiruskategooria erikombinatsioon.

2.32.

Koormusindeks – arvkood, mis näitab koormust, mida rehv võib kanda kiirusel, mis vastab vastavale kiiruskategooriale ja rehvi töötades vastavalt tootja poolt ette nähtud hooldustingimustele. Õhkrehvil võib olla rohkem kui üks koormusindeks, näitamaks selle kandevõimet kasutamisel üksikasetuses või üksik- ja topeltasetuses või näitamaks alternatiivset kandevõimet (“unikaalset punkti”), mille puhul kandevõime muutumine vastavalt punktile 2.35 ja käesoleva eeskirja 8. lisale ei ole lubatud.

Koormusindeksid ja neile vastavad koormused on esitatud käesoleva eeskirja 4. lisas.

2.33.

Kiiruskategooria

2.33.1.

Tähtkood, mis näitab kiirust, millel rehv võib kanda vastava koormusindeksi poolt näidatud koormust.

2.33.2.

Kiiruskategooriad ja neile vastavad kiirused on esitatud järgmises tabelis:

2.34.

Unikaalne punkt – täiendav ekspluatatsioonikirjeldus, mis märgitakse tavalise ekspluatatsioonikirjelduse kõrvale, aga mida ei tohi kasutada kandevõime muutumise arvutamiseks, nagu on määratletud punktis 2.35 ning käesoleva eeskirja 8. lisas.

2.35.

Kandevõime muutumine vastavalt kiirusele – rehvi alternatiivne kandevõime kasutatuna kiirusel, mis erineb normaalse ekspluatatsioonikirjelduse kiiruse sümboliga näidatust. Lubatud muutumised on esitatud käesoleva eeskirja 8. lisa tabelis.

2.36.

Taastamisega tegelev tootmisüksus – tegevuskoht või lokaliseerunud tegevuskohtade rühm, kus toodetakse taastatud rehve.

2.37.

Taastamine – üldnimetus kasutatud rehvi taastamise kohta kulunud turvise asendamise teel uue materjaliga. Võib sisaldada ka külje välispinna uuendamist ja kaitsva vahepadjandi harjakihtide asendamist. Taastamine hõlmab järgmisi töötlemismeetodeid:

2.37.1.

turvise taastamine – turvise asendamine;

2.37.2.

taastamine külgede ülekatmisega – turvise asendamine ja külje osaline taastamine uue materjaliga;

2.37.3.

täielik taastamine – turvise asendamine ja külje taastamine koos rehvi alaosaga tervikuna või osaliselt.

2.38.

Mantel – kulunud rehv, kaasa arvatud põhimik ning järelejäänud turvis ja küljematerjal.

2.39.

Koorimine – vana materjali eemaldamine mantlilt, valmistamaks pinda ette uue materjali jaoks.

2.40.

Parandamine – kahjustatud mantli parandustööd tunnustatud piirides.

2.41.

Turvisematerjal – materjal, mille seisukord on sobiv kulunud turvise asendamiseks. See võib esineda mitmel erineval kujul, nagu näiteks järgmistel:

2.41.1.

rehvitaastusprofiil – valmislõigatud ribad materjalist, mida pressitakse vajaliku ristlõikeprofiili saavutamiseks ja mis seejärel paigaldatakse külmalt ettevalmistatud mantlile. Uus materjal tuleb vulkaniseerida;

2.41.2.

parandusriba – turvisematerjali riba, mis pressitakse ja mähitakse vahetult selleks ettevalmistatud mantlile kuni vajaliku ristlõikeprofiili moodustumiseni. Uus materjal tuleb vulkaniseerida;

2.41.3.

vahetult pressitav materjal – turvisematerjal, mida pressitakse vajaliku ristlõikeprofiili saamiseks ja pressitakse otse ettevalmistatud mantlile. Uus materjal tuleb vulkaniseerida;

2.41.4.

eelnevalt vulkaniseeritud materjal – mantlile kinnitatud, eelnevalt vormitud ja vulkaniseeritud turvis. Uus materjal tuleb mantliga siduda.

2.42.

Küljekate – materjal, mida kasutatakse mantli külgede katmiseks, võimaldamaks nõutava märgistuse vormimist.

2.43.

Tihenduskumm – uue turvise ja mantli vahel siduva kihina ning samuti pisivigastuste parandamiseks kasutatav materjal.

2.44.

Sideaine – kleeplahus uute materjalide paigalhoidmiseks enne vulkaniseerimist.

2.45.

Vulkaniseerimine – uue materjali füüsikaliste omaduste muutumine, mis kaasneb tavaliselt kuumuse ja rõhu rakendamisega kindla ajavahemiku jookusul kontrollitud tingimustes.

3.1.

Taastatud rehvi märgistuse paigutuse näidis on esitatud käesoleva eeskirja 3. lisas.

3.2.

Taastatud rehvidel tuleb näidata sümmeetriliste rehvide korral mõlemal küljel ja asümmeetriliste rehvide korral vähemalt välimisel küljel järgmised andmed:

3.2.1.

kaubanimi või kaubamärk;

3.2.2.

rehvimõõdu tähistus, nagu on määratletud punktis 2.21;

3.2.3.

konstruktsiooni tähis järgmiselt:

3.2.3.1.

diagonaalrehvidel – kas ilma tähiseta või velje läbimõõdu tähise ette paigutatud täht “D”;

3.2.3.2.

radiaalrehvidel – velje läbimõõdu tähise ette paigutatud täht “R” ja soovi korral sõna “RADIAL”;

3.2.3.3.

diagonaal-vöörehvidel – velje läbimõõdu tähise ette paigutatud täht “B” ja lisaks sõnad “BIAS-BELTED”;

3.2.4.

ekspluatatsioonikirjeldus, mis sisaldab järgmist:

3.2.4.1.

rehvi nimikandevõime(te) tähist punktis 2.32 ette nähtud koormusindeksi(te) kujul;

3.2.4.2.

rehvi nominaalkiiruse tähist punktis 2.33 ette nähtud sümboli kujul;

3.2.5.

vajaduse korral ühte alternatiivset ekspluatatsioonikirjeldust – unikaalset punkti – mis sisaldab järgmist:

3.2.5.1.

rehvi kandevõime(te) tähist punktis 2.32 ette nähtud koormusindeksi(te) kujul;

3.2.5.2.

maksimaalse kiiruse tähist punktis 2.33 ette nähtud sümboli kujul;

3.2.6.

sõna “TUBELESS”, kui rehv on mõeldud kasutamiseks ilma lohvita;

3.2.7.

talverehvi korral märget M+S või MS või M.S. või M&S;

3.2.8.

taastamise kuupäeva järgmiselt:

3.2.8.1.

kuni 31. detsembrini 1999: kas punktis 3.2.8.2 määratletud kujul või kolmest numbrist koosneva rühmana, kus kaks esimest näitavad taastamise nädalat ja kolmas aastat vastavas kümnendis. Kuupäevakood võib hõlmata tootmisperioodi, mis hõlmab nädala numbriga näidatud nädalat ja veel kuni kolme sellele järgnevat nädalat. Näiteks võib märgistus “253” osutada rehvile, mis taastati 1993. aasta 25., 26., 27. või 28. nädalal.

Kuupäevakoodi võib märkida vaid ühele küljele;

3.2.8.2.

alates 1. jaanuarist 2000: neljast numbrist koosneva rühmana, kus kaks esimest näitavad nädalat ning kolmas ja neljas aastat, mil rehv taastati. Kuupäevakood võib hõlmata tootmisperioodi, mis hõlmab nädala numbriga näidatud nädalat ja veel kuni kolme sellele järgnevat nädalat. Näiteks võib märgistus “2503” osutada rehvile, mis taastati 2003. aasta 25., 26., 27. või 28. nädalal.

Kuupäevakoodi võib märkida vaid ühele küljele;

3.2.9.

3.2.10.

rehvirõhu tähis “PSI” indeksiga, mida kasutatakse koormuse/kiiruse kestvuskatsetel, nagu on selgitatud käesoleva eeskirja 7. lisa 2. liites.

Selle tähise võib paigutada vaid ühele küljele;

3.2.11.

sõna “RETREAD” või “REMOULD” (pärast 1. jaanuari 1999 kasutatakse üksnes sõna “RETREAD”). Taastaja soovi korral võib lisada sellesama sõna muudes keeltes;

3.2.12.

spetsiaalkasutusega rehvide korral (7) märge “ET” või “ML” või “MPT”.

3.3.

Enne tüübikinnitust peab rehvidel olema piisavalt suur vaba pind tüübikinnitusmärgi mahutamiseks, nagu on osutatud punktis 5.8 ja käesoleva eeskirja 2. lisas.

3.4.

Tüübikinnituse saamise järel tuleb punktis 5.8 osutatud ja käesoleva eeskirja 2. lisas näidatud märgised kinnitada punktis 3.3 osutatud vabale pinnale. Selle märgistuse võib kinnitada vaid ühele küljele.

3.5.

Punktis 3.2 osutatud märgised ja punktides 3.4 ja 5.8 sätestatud tüübikinnitusmärk peavad olema selgelt loetavad ning need tuleb pressida rehvi sisse või peale või püsivalt rehvile märkida.

3.6.

Kui algse tootja spetsifikatsioonid on pärast rehvide taastamist veel loetavad, käsitatakse neid taastaja poolsete taastatud rehvi spetsifikatsioonidena. Kui algsed spetsifikatsioonid pärast taastamist ei kehti, tuleb need täielikult eemaldada.

3.7.

Algne E- või e-tüübikinnitusmärk ja tüübikinnitusnumber ning mis tahes muu järgneva taastamisega tegeleva tootmisüksuse tüübikinnitusmärk ja tüübikinnitusnumber tuleb kehtivuse lõppedes eemaldada.

4.1.

Taastamisega tegeleva tootmisüksuse tüübikinnituse taotluse peab esitama rehvile kantava kaubanime või kaubamärgi valdaja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja. Taotluses peab kajastama järgmist:

4.1.1.

protekteeritud rehve tootva äriühingu struktuuri lühiiseloomustus;

4.1.2.

kvaliteedijuhtimise süsteemi lühikirjeldus, mis tagab tõhusa kontrolli rehvide taastamise menetluse üle, et saavutada vastavus käesoleva eeskirja nõuetele;

4.1.3.

kaubanimed või kaubamärgid, mis kantakse toodetavatele taastatud rehvidele;

4.1.4.

järgmine teave taastatavate rehvide valiku kohta:

4.1.4.1.

rehvimõõtude valik;

4.1.4.2.

rehvide konstruktsioon (diagonaal-, diagonaal-vöö- või radiaalrehvid);

4.1.4.3.

rehvide kasutusliik (tavaline või talverehv jne);

4.1.4.4.

taastamissüsteem ja kasutatavate uute materjalide kasutamise meetod, nagu on määratletud punktides 2.37 ja 2.41;

4.1.4.5.

taastatavate rehvide maksimaalne kiiruskategooria;

4.1.4.6.

taastatavate rehvide maksimaalne koormusindeks;

4.1.4.7.

määratud rahvusvaheline rehvistandard, millele rehvivalik vastab.

5.1.

Rehvide taastamiseks on nõutav taastamisega tegeleva tootmisüksuse kinnitamine tüübikinnitusasutuse poolt vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele. Tüübikinnitusasutus peab võtma vajalikud meetmed, nagu on kirjeldatud käesolevas eeskirjas, tagamaks, et vastavas taastamisega tegelevas tootmisüksuses taastatavad rehvid vastavad käesolevas eeskirjas sätestatud nõuetele. Taastamisega tegelev tootmisüksus on täielikult vastutav selle eest, et taastatud rehvid vastaksid käesoleva eeskirja nõuetele ja toimiksid tavakasutuses nõuetekohaselt.

5.2.

Lisaks taastamisega tegeleva tootmisüksuse esialgse hindamise tavanõuetele peab tüübikinnitusasutus veenduma, et materjali tarnijate esitatud dokumendid menetluste, töö käigu, kasutusjuhiste ja spetsifikatsioonide kohta on taastamisega tegeleva tootmisüksuse töötajatele hõlpsasti arusaadavas keeles.

5.3.

Tüübikinnitusasutus peab tagama, et iga taastamisega tegeleva tootmisüksuse menetluste ja töö käiku kajastav dokumentatsioon sisaldab parandusmaterjalide ja -viiside kohta kehtestatud nõudeid rehvi kahjustuse ulatuse või rehvi põhimikku läbivate torkeavade ulatuse osas, millest alates rehvi ei loeta taastatavaks, olenemata sellest, kas on tegemist olemasoleva vigastusega või vigastusega, mis on tekitatud taastamiseks ettevalmistamise käigus.

5.4.

Enne tüübikinnituse andmist peab asutus veenduma, et taastatud rehvid vastavad käesolevale eeskirjale ja et punktides 6.5 ja 6.6 sätestatud katsed on tulemuslikult läbi viidud vähemalt viiel, kuid mitte tingimata enamal kui 20 taastatud rehvide näidisel, mis esindavad taastamisega tegelevas tootmisüksuses toodetavat rehvivalikut.

5.5.

Iga katsetuste jooksul registreeritud ebaõnnestumise puhul katsetatakse kaht lisanäidist samast rehvispetsifikatsioonist.

Kui üks või mõlemad neist kahest teisest näidisest testi ei läbi, katsetatakse kaht näidist viimast korda.

Kui üks või mõlemad viimasest kahest näidisest testi ei läbi, lükatakse taastamisega tegeleva tootmisüksuse tüübikinnitustaotlus tagasi.

5.6.

Kui kõik käesoleva eeskirja nõuded on täidetud, antakse kinnitus ja igale taastamisega tegelevale kinnitatud tootmisüksusele antakse tüübikinnitusnumber. Selle numbri kaks esimest numbrit näitavad kinnituse andmise ajaks käesolevasse eeskirja viimati tehtud peamisi tehnilisi muudatusi hõlmavat muudatusteseeriat. Tüübikinnitusnumbrile eelneb “109R”, mis näitab, et kinnitus käib käesoleva eeskirja kohaselt taastatud rehvi kohta.

Sama asutus ei või anda sama numbrit ühelegi teisele käesoleva eeskirja reguleerimisalasse kuuluvale taastamisega tegelevale tootmisüksusele.

5.7.

Otsusest tüübikinnituse kohta või tüübikinnituse pikendamise, tüübikinnituse andmisest keeldumise, tüübikinnituse tühistamise või tootmise lõpliku peatamise kohta vastavalt käesolevale eeskirjale teatatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osapooltele käesoleva eeskirja 1. lisa näidisele vastaval vormil.

5.8.

Igale käesolevale eeskirjale vastavale taastatud rehvile paigaldatakse lisaks punktis 3.2 sätestatud märgistustele punktis 3.3 näidatud pinnale selgesti nähtavalt rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb järgmisest:

5.8.1.

ringiga ümbritsetud tähest “E”, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber, (8) ning

5.8.2.

tüübikinnitusnumbrist, nagu on kirjeldatud punktis 5.6.

5.9.

Käesoleva eeskirja 2. lisas on esitatud tüübikinnitusmärgi paigutuse näidis.

6.1.

Rehve ei võeta esimeseks taastamiseks vastu, kui neil puudub tüübikinnitus ja kui nad ei kanna E- või e-märki, kusjuures see nõue muutub kohustuslikuks hiljemalt alates 1. jaanuarist 2000.

6.2.

Tingimused enne taastamist

6.2.1.

Rehvid peavad enne ülevaatust olema puhtad ja kuivad.

6.2.2.

Enne koorimist vaadatakse iga rehv põhjalikult üle nii seest kui väljast, et teha kindlaks selle sobivus taastamiseks.

6.2.3.

Rehve, mille nähtavad kahjustused on tekkinud ülekoormuse või rehvide alarõhu tõttu, ei taastata.

6.2.4.

Rehve, millel esineb üks järgmistest kahjustustest, ei võeta taastamiseks vastu.

6.2.4.1.

Üldised:

6.2.4.2.

Kindlaksmääratud piirnormid, millest alates rehve ei loeta parandatavaks – vt punkt 5.3:

6.3.

Ettevalmistus

6.3.1.

Pärast koorimist ja enne uue materjali pealekandmist tuleb iga rehv taas põhjalikult üle vaadata, vähemalt väljast, et veenduda selle jätkuvas sobivuses taastamiseks.

6.3.2.

Kogu uue materjali pealekandmiseks ettenähtud pind peab olema ette valmistatud seda üle kuumutamata. Kooritud pinna tekstuur ei tohi sisaldada sügavaid koorimisel tekkinud vigastusi ega lahtist materjali.

6.3.3.

Eelnevalt vulkaniseeritud materjali kasutamise korral peavad ettevalmistatud pinna piirjooned vastama materjali tootja nõuetele.

6.3.4.

Koorimisel tekkinud kahjustused ei tohi ületada piirnorme, millest alates rehvi ei loeta parandatavaks (vt punkt 5.3) ning need tuleb parandada.

6.3.5.

Diagonaalrehvide koorimisel tekkinud kahjustus ei tohi ületada põhimiku välimist kihti harjaosas. Tuleb eeldada, et esimene kiht, millega kokku puututakse, on põhimiku välimine kiht, kui ei ole võimalik selgelt tuvastada vahepadjandit. Kui vahepadjand on paigaldatud, on piiratud ulatusega kahjustus lubatud.

6.3.6.

Koorimisel tekkinud piiratud ulatusega kahjustus radiaalrehvi vööl on lubatud. Suurema kahjustuse korral on lubatud vöö täielik või osaline asendamine. Kui on paigaldatud kaitsev vahepadjand, mida on võimalik selgesti tuvastada, siis kahjustuse korral võib selle eemaldada ja uut vahepadjandit ei ole vaja paigaldada.

6.3.7.

Katmata terasosad tuleb töödelda nii ruttu kui võimalik sobiva materjaliga, nagu on ette näinud kõnealuse sobiva materjali tootja.

6.4.

Taastamine

6.4.1.

Taastaja peab tagama, et parandusmaterjalide (sealhulgas paikade) tootja või tarnija vastutaks järgmise eest:

6.4.2.

Taastaja vastutab parandusmaterjali õige kasutamise eest ning selle eest, et parandustööd teostatakse puudusteta, mis võiksid kahjustada rehvi rahuldavat kasutusiga.

6.4.3.

Pind, mis ümbritseb radiaalrehvi külje või õla tugevdatud parandust, võib kergelt üles kummuda, kui rehv on paigaldatud ja soovitusliku töörõhuni täis pumbatud. Kasutada tuleb tugevdatud parandusmaterjale, mille füüsikalised omadused takistavad kummumist üle 4 mm.

6.4.4.

Taastaja peab tagama, et turvise- ja küljematerjali tootja või tarnija väljastab materjali hoiustamis- ja kasutustingimuste spetsifikatsioonid, et tagada materjali kvaliteet. Taastaja soovi korral peab see teave olema selle riigi riigikeeles, kus materjale kasutatakse.

6.4.5.

Taastaja peab tagama, et parandusmaterjali ja/või -segu kohta on tootja või tarnija tõend. Materjalisegu peab sobima rehvi kavandatud kasutuseks.

6.4.6.

Töödeldud rehv tuleb vulkaniseerida nii kiiresti kui võimalik pärast kõigi parandus- ja korrastustööde lõppu ning hiljemalt vastavalt materjali tootja spetsifikatsioonidele.

6.4.7.

Rehvi vulkaniseerimise aeg, temperatuur ja rõhk sõltuvad kasutatavate materjalide ja töötlemisvahendite eripärast ja nõuetest. Valuvormi mõõtmed peavad vastama uue materjali paksusele ning kooritud rehvi mõõtmetele.

6.4.8.

Originaalmaterjali paksus pärast koorimist ja mis tahes uue materjali keskmine paksus turvisemustri all pärast taastamist peavad olema niisugused, nagu on näidatud punktides 6.4.8.1 ja 6.4.8.2.

6.4.8.1.

Radiaalrehvide korral (mm)

3 ≤ (A+B) ≤ 13 (minimaalselt 3,0 mm; maksimaalselt 13,0 mm)

A ≥ 2 (minimaalselt 2,0 mm)

B ≥ 0 (minimaalselt 0,0 mm)

6.4.8.2.

Diagonaalrehvide korral

originaalmaterjali paksus vahepadjandi kohal peab olema ≥ 0,80 mm,

uue materjali keskmine paksus kooritud mantli kohal peab olema ≥ 2,00 mm,

originaal- ja uue materjali kogupaksus turvisemustri soonte põhja all peab olema ≥ 3,00 mm ning ≤ 13,00 mm.

6.4.9.

Taastatud rehvi ekspluatatsioonikirjeldus ei tohi sisaldada kõrgemat kiiruskategooriat või koormusindeksit kui algsel, esimest korda kasutataval rehvil, kui algse, esimest korda kasutatava rehvi tootjale ei ole antud kinnitust selle kohta, et sama põhimiku ekspluatatsioonikirjeldust võib muuta.

Teabe selle kohta, et algne, esimest korda kasutatava põhimiku kiiruskategooriat või koormusindeksit on sellisel viisil tõstetud, teeb tüübikinnitusasutus vabalt kättesaadavaks kõigile taastamisega tegelevatele tootmisüksustele ning edastab teistele 1958. aasta kokkuleppe osapooltele (vt kokkulepe, mis käsitleb ühtsete tehnonõuete kehtestamist ratassõidukitele ning neile paigaldatavatele ja/või neil kasutatavatele seadmetele ja osadele ja nende nõuete alusel väljastatud tüübikinnituste vastastikuse tunnustamise tingimusi – dokument E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.2, artikkel 5).

Selle teabe edastamiseks tuleb kasutada eeskirja nr. 54 1. lisas näidatud standardvormi.

6.4.10.

Ekspluatatsioonikirjelduse näitajate tõstmine, nagu on näidatud punktis 6.4.9, on lubatud üksnes algsete, esimest korda kasutatud rehvide esmakordsel taastamisel.

Varem taastatud rehvide puhul ei tohi suurendada kiiruskategooriat ega koormusindeksit üle määra, mis on näidatud kasutatud mantlil.

6.5.

Ülevaatus

6.5.1.

Pärast vulkaniseerimist, kui rehvis on säilinud teatud kuumustase, peab iga taastatud rehvi üle vaatama, tagamaks, et see on vaba nähtavatest puudustest. Taastamise ajal või pärast seda tuleb rehv läbivaatuseks täis pumbata vähemalt 1,5-baarise rõhuni. Kui rehvi profiilis on nähtavaid defekte (õhumull, süvend vms), tuleb rehv eriti hoolikalt läbi vaadata, et teha kindlaks puuduse põhjus.

6.5.2.

Enne taastamist, taastamise ajal või pärast seda tuleb rehvi konstruktsiooni terviklikkust vähemalt ühel korral sobiva ülevaatusmeetodi abil kontrollida.

6.5.3.

Kvaliteedikontrolliks tuleb teatud arvu rehvidega läbi viia purustavad või mittepurustavad katsetused või läbivaatus. Kontrollitud rehvide arv ja tulemused tuleb kirjalikult jäädvustada.

6.5.4.

Pärast taastamist peavad taastatud rehvi mõõtmed, mõõdetuna vastavalt käesoleva eeskirja 6. lisale, vastama kas mõõtmetele, mis on arvutatud punkti 7 menetluse kohaselt, või mõõtmetele, mis on antud käesoleva eeskirja 5 lisas. 

Tähele tuleks panna, et taastatud rehvi maksimaalne välisläbimõõt võib olla 1,5 % suurem kui eeskirjaga nr 54 lubatud uue, esialgse rehvi välisläbimõõt.

6.6.

Jõudluskatse

6.6.1.

Käesolevale eeskirjale vastavad taastatud rehvid peavad läbima koormuse/kiiruse kestvuskatsed, nagu on sätestatud käesoleva eeskirja 7. lisas.

6.6.2.

Taastatud rehv, millel pärast koormuse/kiiruse kestvuskatseid ei eraldu, murene ega purune turvis, kiht ega koort, loetakse katse läbinuks.

6.6.3.

Rehvi välisläbimõõt mõõdetuna kuus tundi pärast koormuse/kiiruse kestvuskatseid ei tohi erineda enne testi mõõdetud välisläbimõõdust rohkem kui ± 3,5 %.

7.1.

Käesolevale eeskirjale vastavad taastatud rehvid peavad vastama järgmistele mõõtmetele.

7.1.1.

Ristlõike laius

7.1.1.1.

Ristlõike laius arvutatakse järgmise valemiga:

S = S1 + K (A – A1),

kus

7.1.2.

Välisläbimõõt

7.1.2.1.

Taastatud rehvi teoreetiline välisläbimõõt arvutatakse järgmise valemiga:

D = d + 2H,

kus

kus

Kõik nimetatud sümbolid vastavad rehvi küljele märgitavale rehvimõõdu tähistusele vastavalt punktile 3.2.2 ja punkti 2.21 määratluse kohaselt.

7.1.2.2.

Rehvide puhul, mille tähistus on esitatud ECE eeskirja nr 54 5. lisa tabelite esimeses veerus, peab välisläbimõõt vastama siiski tabelite andmetele.

7.1.3.

Taastatud rehvide mõõtmise meetod

7.1.3.1.

Taastatud rehvid tuleb mõõta käesoleva eeskirja 6. lisas esitatud menetlust järgides.

7.1.4.

Ristlõike laiuse spetsifikatsioonid

7.1.4.1.

Tegelik üldlaius võib olla väiksem kui punktis 7.1 kindlaks määratud ristlõike laius või laiused.

7.1.4.2.

Samuti võib tegelik üldlaius ületada punktis 7.1 kindlaks määratud väärtused järgmiselt:

Kuid rehvidel ristlõike laiusega üle 305 mm, mis on mõeldud kasutamiseks topeltasetuses, ei tohi nimiväärtust ületada rohkem kui

7.1.5.

Välisläbimõõdu spetsifikatsioonid

7.1.5.1.

Taastatud rehvi tegelik välisläbimõõt ei tohi olla väljaspool väärtusi Dmin ja Dmax, mis saadakse järgmiste valemite abil:

Dmin = d + (2H x a)

Dmax = 1,015 x [d + (2H x b)],

kus

7.1.5.1.1.

mõõtmete korral, mida pole esitatud käesoleva eeskirja 5. lisa tabelites, on “H” ja “d” sellised, nagu on määratletud punktis 7.1.2.1;

7.1.5.1.2.

mõõtmete korral, mis on nimetatud punktis 7.1.2.2,

H = 0,5 (D – d),

kus “D” on välisläbimõõt ja “d” eespool nimetatud tabelites kõnealuse rehvimõõdu jaoks antud velje nimiläbimõõt.

7.1.5.1.3.

Koefitsient “a” = 0,97.

7.1.5.1.4.

Koefitsient “b” on järgmine:

7.1.5.2.

Talverehvidel tohib punktis 7.1.5.1 arvutatud maksimaalset välisläbimõõtu (Dmax) ületada mitte rohkem kui 1 % võrra.

8.1.

Igast taastamisega tegelevat tootmisüksust puudutavast muudatusest, mis muudab taastamisega tegeleva tootmisüksuse esitatud teavet tüübikinnituse taotluses, vt punkt 4, tuleb taastamisega tegelevale tootmisüksusele tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutust teavitada. Seejärel võib kõnealune asutus kas

8.1.1.

leida, et tõenäoliselt ei kahjusta tehtud muudatused märgatavalt nõuetele vastavust ja et igal juhul vastab taastamisega tegelev tootmisüksus endiselt nõuetele, või

8.1.2.

nõuda kinnituse täiendavat uurimist.

8.2.

Tüübikinnituse kinnitamisest või tagasilükkamisest teatatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppe osapooltele punktis 5.7 kindlaks määratud korra kohaselt, kajastades tehtud muudatused.

9.1.

Käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud taastamisega tegelev tootmisüksus peab vastama punktis 6 sätestatud nõuetele.

9.2.

Tüübikinnituse omanik peab tagama, et igal tootmisaastal kontrollitakse ja katsetatakse terve aasta peale jaotatuna käesolevas eeskirjas ette nähtud korras toodanguvaliku näidistena vähemalt järgmist arvu rehve:

9.2.1.

0,01 % aastasest kogutoodangust, aga igal juhul mitte vähem kui 2 ja mitte tingimata rohkem kui 10.

9.3.

Kui punkti 9.2 nõudeid täidab tüübikinnitusasutus või see toimub tema kontrolli all, võib tulemusi kasutada punktis 9.4 ette nähtud nõuete osana või nende asemel.

9.4.

Asutus, mis on taastamisega tegelevale tootmisüksusele tüübikinnituse andnud, võib igal ajal kontrollida tootmisüksustes rakendatavaid nõuetele vastavuse kontrollimise meetmeid. Asutus peab igal tootmisaastal pisteliselt võtma proovid iga tootmisüksuse kohta ja käesolevas eeskirjas ette nähtud korras kontrollima ja katsetama toodetava rehvivaliku näidistena vähemalt järgmist hulka rehve:

9.4.1.

0,01 % aastasest kogutoodangust, aga igal juhul mitte vähem kui 2 ja mitte tingimata rohkem kui 10.

9.5.

Punkti 9.4 katsed ja kontrollid võib asendada punktis 9.2 nõutavate katsete ja kontrollidega.

10.1.

Taastamisega tegelevale tootmisüksusele käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui ei täideta punkti 9 nõudeid või kui tootmisüksus või selles tootmisüksuses toodetud taastatud rehvid ei vasta punktis 9 sätestatud nõuetele.

10.2.

Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppe osapool tühistab varem antud tüübikinnituse, peab ta sellest viivitamata teatama teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osapooltele, kasutades käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

12.1.

Käesolevat eeskirja kohaldavad 1958. aasta kokkuleppe osapooled peavad teatama Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadile tüübikatsetuste läbiviimise eest vastutavate tehniliste teenistuste ning vajaduse korral ka tunnustatud katselaborite ja tüübikinnitusi andvate haldusasutuste nimed ja aadressid; nendele asutustele tuleb saata teistes riikides väljastatud tõendid tüübikinnituse andmise, sellest keeldumise, tüübikinnituse tühistamise või tootmise lõpliku peatamise kohta.

12.2.

Käesolevat eeskirja kohaldavad 1958. aasta kokkuleppe osapooled võivad kasutada rehvitootjate või taastamisega tegelevate tootmisüksuste laboreid ning määrata tunnustatud katselaboriteks nii nende endi territooriumil asuvaid kui ka teiste 1958. aasta kokkuleppe osapoolte territooriumidel asuvaid laboreid, eeldusel et teise osapoole haldusasutus on andnud selleks nõusoleku.

12.3.

Kui 1958. aasta kokkuleppe osapool kohaldab punkti 12.2, võib ta soovi korral saata katsetustele oma esindaja.

a)

mõõdu tähistus, mis koosneb ristlõike nimilaiusest, nominaalsest ristlõikesuhtest, konstruktsiooni tüübi sümbolist (kui see on rakendatav) ja velje nimiläbimõõdust, peab olema rühmitatud nii, nagu on näidatud ülaltoodud näites: 295/80 R 22,5;

b)

ekspluatatsioonikirjeldus, mis koosneb koormusindeksitest ja kiiruskategooriast, peab olema paigutatud kokku mõõdu tähistuse lähedale. See võib mõõdu tähistusele eelneda või järgneda, olla paigutatud sellest üles- või allapoole;

c)

sümbolid “TUBELESS” ja “M+S” võivad olla mõõdu tähistuse sümbolist eemal;

d)

sõna “RETREAD” võib olla mõõdu tähistuse sümbolist eemal;

e)

kui rakendatakse käesoleva eeskirja punkti 3.2.5, peab rehvi küljel, nominaalse ekspluatatsioonikirjelduse lähedal ringjoones olema näidatud täiendav ekspluatatsioonikirjeldus (unikaalne punkt), mis koosneb koormusindeksist ja kiiruskategooriast.

1.

Rehv paigaldatakse taastaja määratud katseveljele ja pumbatakse määratud rahvusvahelise rehvistandardiga (vt käesoleva eeskirja punkt 4.1.4.7) maksimaalse kandevõime suhtes kõnealuse rehvimõõdu ja koormusindeksi puhul ette nähtud nominaalse rehvirõhuni.

2.

Rehvi, mis on paigaldatud sobivale veljele, hoitakse ümbritseval laboritemperatuuril vähemalt 24 tundi, välja arvatud juhtudel, mil käesoleva eeskirja punktis 6.6.3 on ette nähtud teisiti.

3.

Rõhk reguleeritakse seejärel uuesti nii, nagu on määratud käesoleva lisa 1. punktis.

4.

Üldlaius mõõdetakse kuues võrdse vahekaugusega punktis ümber rehvi, võttes arvesse kaitseribide või -vööde paksust. Saadud suurim mõõtetulemus võetakse üldlaiuseks.

5.

Välisläbimõõt arvutakse täispumbatud rehvi maksimaalse ümbermõõdu põhjal.

1.

Rehvi ettevalmistamine

1.1.

Taastatud rehv paigaldatakse taastaja määratud katseveljele.

1.2.

Kui katsetatakse lohviga rehve, kasutatakse uut lohvi või lohvi, ventiili ja pöiavöö (vastavalt vajadusele) kombinatsiooni.

1.3.

Rehv pumbatakse rõhuni, mis vastab käesoleva eeskirja punktis 3.2.10 määratud rõhuindeksile.

1.4.

Rehvi ja velje komplekti hoitakse katseruumi temperatuuril vähemalt kolm tundi.

1.5.

Rehvi rõhk reguleeritakse uuesti käesoleva lisa punktis 1.3 määratud rõhule.

2.

Katse käik

2.1.

Rehvi ja velje komplekt paigaldatakse katseteljele ja surutakse see sileda mehaanilise katsetrumli väliskülje vastu, mille läbimõõt on 1,70 m ± 1 % ja mille pind on vähemalt sama lai kui rehvi turvis. Teatud juhtudel võib kasutada trumlit, mille läbimõõt on 2,00 m ± 1 %.

2.2.

Katseteljele rakendatakse seeria katsekoormusi, mida väljendatakse protsendina käesoleva eeskirja 4. lisas esitatud koormusest, mis vastab rehvil näidatud koormusindeksile, vastavuses allpool esitatud katse programmiga. Kui rehvil on olemas koormusindeksid nii üksik- kui ka topeltasetuses kasutamiseks, kasutatakse katsetustel üksikasetuse koormusindeksile vastavat koormust.

2.2.1.

Rehvi korral, mille koormusindeks ≤ 121 ja kiiruskategooria ≥ Q (160 km/h), toimub katse vastavalt käesoleva lisa punktile 3.

2.2.2.

Kõigi teiste rehvide korral on katse selline, nagu on näidatud käesoleva lisa 1. liites.

2.3.

Kestvuskatse programm – vt ka käesoleva lisa 1. liide.

2.3.1.

Rehvirõhku ei tohi katse jooksul muuta ja katsekoormus tuleb hoida ühtlasena kõigi kolme katseetapi jooksul.

2.3.2.

Katse jooksul tuleb katseruumi temperatuuri hoida 20 oC ja 30 oC vahel, kui rehvi tootja või taastaja ei anna nõusolekut kõrgemal temperatuuril katsetada.

2.4.

Kestvuskatse programm viiakse läbi ilma katkestusteta.

3.

Koormuse/kiiruse katse kava rehvidele, mille koormusindeks ≤ 121 ja kiiruskategooria ≥ Q (160 km/h).

3.1.

Koormus rattal ja rehvil peab olema järgmine protsent rehvi koormusindeksile vastavast koormusest:

3.1.1.

90 % testituna trumlil, mille läbimõõt on 1,70 m ± 1 %;

3.1.2.

92 % testituna trumlil, mille läbimõõt on 2,00 m ± 1 %.

3.2.

Algfaasi katsekiirus peab olema rehvi kiiruskategooriaga näidatud kiirusest 20 km/h väiksem.

3.2.1.

Aeg, mis kulub katse algkiiruse saavutamiseks, peab olema 10 minutit.

3.2.2.

Esimese faasi kestus peab olema 10 minutit.

3.3.

Teise faasi katsekiirus peab olema rehvi kiiruskategooriaga näidatud kiirusest 10 km/h väiksem.

3.3.1.

Teise faasi kestus peab olema 10 minutit.

3.4.

Lõppfaasi katsekiirus peab olema rehvi kiiruskategooriaga näidatud kiirus.

3.4.1.

Lõppfaasi kestus peab olema 30 minutit.

3.5.

Kogu katse kestus peab olema 1 tund.

4.

Samaväärsed katsemeetodid

Kui kasutatakse muud meetodit kui käesoleva lisa punktis 2 või 3 kirjeldatud, tuleb selle samaväärsust tõendada.

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

1. lisa

2. lisa

3. lisa

4. lisa

5. lisa

6. lisa

7. lisa

8. lisa

1.1.

kommertsveokite ja nende haagiste taastatud rehvid;

1.2.

taastatud rehvid, mis on ette nähtud maksimumkiirusele alla 120 km/h või üle 300 km/h;

1.3.

jalg- ja mootorrataste rehvid;

1.4.

rehvid, mis on algselt valmistatud ilma kiiruskategooria ja/või koormusindeksita;

1.5.

rehvid, mis on algselt valmistatud ilma tüübikinnituseta ning ilma E- või e-märgita;

1.6.

kuni 1939. aastani toodetud autodele valmistatud rehvid;

1.7.

üksnes võistlemiseks või teeväliseks kasutamiseks valmistatud ja sellele vastavalt tähistatud rehvid;

1.8.

ajutiseks kasutamiseks ettenähtud “T-tüüpi” varurehvid.

2.1.

Taastatud õhkrehvide valik – punktis 4.1.4 osutatud taastatud õhkrehvide valik.

2.2.

Õhkrehvi konstruktsioon – rehvi põhimiku tehnilised omadused. Eelkõige eristatakse järgmisi konstruktsioone.

2.2.1.

Diagonaalrehv ehk kihtide diagonaalse paigutusega rehv – õhkrehvi konstruktsioon, mille korral koordi kihid ulatuvad randini ja paiknevad vastasnurkade all, mis on turvise keskjoone suhtes oluliselt väiksemad kui 90o.

2.2.2.

Diagonaal-vöörehv – diagonaalrehvi konstruktsioon, kus põhimik on piiratud vööga, mis koosneb kahest või enamast kihist oluliselt mittevenivast koortmaterjalist, asetatuna vastasnurkade all, mis on lähedased põhimiku omadele.

2.2.3.

Radiaalrehv – rehvi konstruktsioon, kus koordi kihid ulatuvad rantideni ja on asetatud sisuliselt 90o all turvise keskjoone suhtes ning põhimik on stabiliseeritud põhimõtteliselt mitteveniva ringvööga.

2.3.

Kasutusliik

2.3.1.

Tavaline rehv – tavaliseks maanteekasutuseks ettenähtud rehv.

2.3.2.

Talverehv – rehv, mille turvisemustri ja konstruktsiooni eesmärk on eelkõige kindlustada tavalisest rehvist paremad sõiduomadused poris ja värskes või sulavas lumes. Lumerehvi turvisemuster koosneb üldiselt soontest (ribidest) ja/või jäikadest plokkelementidest, mis on suuremate vahedega kui tavalisel rehvil.

2.3.3.

Varurehv ajutiseks kasutamiseks – rehv, mis erineb mis tahes sõidukile normaalsetes sõiduoludes paigaldamiseks mõeldud rehvist ja on mõeldud ainult ajutiseks kasutamiseks piiratud sõidutingimustes.

2.3.4.

T-tüüpi varurehv ajutiseks kasutamiseks – ajutiseks kasutamiseks mõeldud varurehvi tüüp, mis on ette nähtud kasutamiseks standard- või tugevdatud rehvist kõrgema rehvirõhuga.

2.4.

Rant – rehvi osa, mis oma kuju ja konstruktsiooni tõttu sobib veljega ja hoiab rehvi selle peal.

2.5.

Koort – kiud, mis moodustavad õhkrehvi kihtide kanga.

2.6.

Kiht – kummiga kaetud paralleelsed koordi kihid.

2.7.

Vöö – radiaalrehvi või diagonaal-vöörehvi puhul materjali(de) kiht (kihid) turvise all, mis on sisuliselt asetatud turvise keskjoone suunas, piiramaks põhimiku ringsuunalist liikumist.

2.8.

Vahepadjand – diagonaalrehvile kinnitatav vahekiht põhimiku ja turvise vahel.

2.9.

Kaitsepõll – materjal randi piirkonnas põhimiku kaitseks rattavelje põhjustatud hõõrdumise või abrasiooni vastu.

2.10.

Põhimik – õhkrehvi struktuuriosa, mis pole turvis ega välimised kummist küljed ning mis rõhu all kannab koormust.

2.11.

Turvis – õhkrehvi osa, mis on välja töötatud kokkupuuteks maapinnaga, kaitseb põhimikku mehaaniliste vigastuste eest ja soodustab haakumist maapinnaga.

2.12.

Külg – õhkrehvi osa turvise ja rattaäärisega kaetud ala vahel.

2.13.

Rehvi alaosa – piirkond ristlõike maksimumlaiust tähistava joone ja piirkonna vahel, mis peab olema kaetud velje servaga.

2.14.

Turvise soon – ruum turvisemustri ribide või plokkide vahel.

2.15.

Peasooned – laiad sooned turvisepinna keskosas, mis katavad umbes kolme neljandikku turvise laiusest.

2.16.

Ristlõike laius – joonkaugus rõhu all oleva, kindlaksmääratud mõõteveljele kinnitatud õhkrehvi külgede välispindade vahel, välja arvatud tähistusest (märgistusest), kaunistustest ja kaitsevöödest või -ribidest tingitud kõrgendused.

2.17.

Üldlaius – joonkaugus rõhu all oleva, kindlaksmääratud mõõteveljele kinnitatud õhkrehvi külgede välispindade vahel, kaasa arvatud tähistusest (märgistusest), kaunistustest ja kaitsevöödest või -ribidest tingitud kõrgendused.

2.18.

Ristlõike kõrgus – vahemaa, mis on võrdne poolega rehvi välisläbimõõdu ja velje nimiläbimõõdu vahest.

2.19.

Nominaalne ristlõikesuhe – sajakordne arv, mis on saadud ristlõike nimikõrgust väljendava arvu jagamisel ristlõike nimilaiust väljendava arvuga, kui mõlemad arvud on väljendatud samades ühikutes.

2.20.

Välisläbimõõt – rõhu all oleva vasttaastatud rehvi üldläbimõõt.

2.21.

Rehvimõõdu tähistus – tähistus, mis kajastab järgmist:

2.21.1.

ristlõike nimilaiust. See laius peab olema väljendatud millimeetrites, välja arvatud rehvide korral, mille mõõdu tähistus on näidatud käesoleva eeskirja 5. lisa tabelite esimeses veerus;

2.21.2.

nominaalset ristlõikesuhet, välja arvatud rehvide puhul, mille mõõdu tähistus on esitatud käesoleva eeskirja 5. lisas olevate tabelite esimeses veerus;

2.21.3.

kokkuleppelist arvu “d” (sümbolit “d”), mis tähistab velje nimiläbimõõtu ja mis vastab velje läbimõõdule, väljendatuna kas koodiga (arvud alla 100) või millimeetrites (arvud üle 100). Tähistuses võib kasutada mõlemale mõõtesüsteemile vastavaid arve.

2.21.3.1.

Järgnevalt on esitatud millimeetrites väljendatud sümboli “d” väärtused.

2.22.

Velje nimiläbimõõt (d) – sellise velje läbimõõt, millele paigaldamiseks rehv on mõeldud.

2.23.

Velg – tugi rehvist ja lohvist koosnevale komplektile või lohvita rehvile, millele toetuvad rehvi randid.

2.24.

Mõõtevelg – velg, mis on mis tahes ühes või mitmes rahvusvahelises rehvistandardis teatava rehvimõõdu tähistuse puhul määratletud kui “mõõtevelje laius” või “velje teoreetiline laius”.

2.25.

Katsevelg – velg, mis on ühes rahvusvahelistest rehvistandarditest kindlaks määratud kui kõnealuse rehvimõõdu tähistuse ja rehvitüübi jaoks tunnustatud või soovituslik või lubatud velg.

2.26.

Rahvusvaheline rehvistandard – üks järgmistest normdokumentidest:

2.27.

Murenemine – kummitükkide eraldumine turvisest.

2.28.

Koordi eraldumine – koortkanga eraldumine kummikatte küljest.

2.29.

Kihi eraldumine – naaberkihtide eraldumine.

2.30.

Turvise eraldumine – turvise eemaldumine põhimikust.

2.31.

Turvise kulumismärgid – eenduvad kujutised turvise soontes, mis on mõeldud turvise kulumisastme visuaalseks näitamiseks.

2.32.

Ekspluatatsioonikirjeldus – rehvi koormusindeksi ja kiiruskategooria erikombinatsioon.

2.33.

Koormusindeks – arvkood, mis näitab suurimat koormust, mida rehv võib kanda.

Koormusindeksid ja neile vastavad koormused on esitatud käesoleva eeskirja 4. lisas.

2.34.

Kiiruskategooria on

2.34.1.

tähtkood, mis näitab kiirust, millel rehv suudab kanda koormusindeksile vastavat koormust. Rehvistandardeid on võimalik saada järgmistelt aadressidelt:

2.34.2.

Kiiruskategooriad ja neile vastavad kiirused on esitatud järgmises tabelis:

2.35.

Maksimaalne kandevõime – suurim mass, mida rehv arvestuslikult võib kanda.

2.35.1.

Kiiruste puhul, mis ei ületa 210 km/h, ei või maksimaalne kandevõime ületada väärtust, mis vastab rehvi koormusindeksile.

2.35.2.

Kiiruste puhul, mis on suuremad kui 210 km/h, kuid ei ületa 300 km/h, ei või maksimaalne kandevõime ületada järgnevas tabelis esitatud protsenti rehvi koormusindeksist, kusjuures võetakse arvesse selle sõiduki maksimaalset kiirust, millele rehv paigaldatakse.