16.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 329/31

(1)

24. novembri 2000. aasta kirjaga, mis on registreeritud 28. novembril 2000. aastal, teatas Itaalia Vabariigi Alaline Esindus Euroopa Liidu juures asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohaselt komisjonile Sardiinia maakonna 17. novembri 2000. aasta seadusest nr 22, mis käsitleb toetusmeetmeid loomakasvatajatele lammaste katarraalse palaviku (blue tongue) (1) tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks, edaspidi “Sardiinia maakonna seadus nr 22/2000”. Selle seaduse artikli 10 kohaselt on igasuguse abi andmiseks vajalik komisjoni nõusolek asutamislepingu artiklites 87 ja 88 sätestatud menetlust järgides.

(2)

15. detsembri 2000. aasta kirjaga, mis on registreeritud 19. detsembril 2000. aastal, edastas Itaalia Vabariigi Alaline Esindus Euroopa Liidu juures komisjonile täiendavat teavet, mida nõuti 13. detsembri 2000. aasta kirjaga.

(3)

Komisjon teatas 2. veebruari 2001. aasta kirjaga Itaaliale oma otsuse algatada artikli 88 lõike 2 kohane menetlus seoses eespool nimetatud abiga.

(4)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Ühenduste Teatajas. (2) Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi kõnealuse meetme kohta.

(5)

Sama otsusega kiitis komisjon seaduse nr 22/2000 artiklites 2, 3 ja 4 ette nähtud abi heaks. Komisjon leidis, et abi vastab nõutavatele tingimustele, mis võimaldab seda käsitada teatud majandustegevuse arengu soodustamiseks mõeldud abina asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses.

(6)

Itaalia ametivõimud ei esitanud märkusi kõnealuste meetmete kohta. Komisjon ei saanud märkusi teistelt huvitatud pooltelt.

(7)

Abi tugineb Sardiinia maakonna seaduse nr 22/2000 artiklile 5, mis käsitleb töötlus- ja turustuskooperatiividele suunatud abimeetmeid lammaste katarraalse palaviku (blue tongue) tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks.

(8)

2000. aasta augustis puhkes Sardiinias lammaste katarraalne palavik (edaspidi “katarraalne palavik”) ja levis võimuorganite meetmetele vaatamata kogu saarel. Haiguse levikut soodustasid ilmastikutingimused (soe ja kuiv ilm). Selle haiguse vastu võitlemiseks keelasid Itaalia pädevad tervishoiuasutused 28. augustil 2000. aastal Sardiinia maakonnast pärit või selle kaudu mäletsejatest kodu- ja metsloomade (sealhulgas sperma, munarakkude ja embrüote) viimise riigi ülejäänud territooriumile ja ELi liikmesriikidesse. Samamoodi keelati loomade viimine Cagliari provintsist Sardiinia ülejäänud territooriumile, samas kui teiste piirkondade veterinaarteenistustele tehti kohustuseks kliiniliste kontrollide läbiviimine loomafarmides, kuhu oli viimase kahe kuu jooksul sisse toodud Sardiinia lambaid. Seejärel võtsid piirkondlikud ametivõimud 5. septembril 2000. aastal vastu määruse nr 34, millega kehtestati hädaabinõud katarraalse palaviku leviku tõkestamiseks. (3) Selle määrusega keelustati kogu Sardiinia territooriumil lammaste, kitsede, veiste, pühvlite ja metsloomaliikidest kasvatatavate loomade liikumine loomafarmidest välja. Lisaks muudeti kohustuslikuks võitlus haigust siirutavate putukate (vektorite) vastu. Sardiinia tervishoiuasutused võtsid 16. oktoobril 2000. aastal vastu katarraalse palaviku vastase võitluse ja tõrje kava Sardiinias ning Sardiinia maakonnanõukogu võttis 25. oktoobril 2000. aastal vastu seaduse nr 22/2000 lammaste katarraalse palaviku tõttu tekkinud kahju hüvitamise meetmete kohta, ning sellest teatati komisjonile, et hinnata abi kokkusobivust asutamislepingu artiklitega 87, 88 ja 89. Seaduse nr 22/2000 artiklites 2, 3 ja 4 sätestatud meetmeid peeti ühisturuga kokkusobivaiks. (4) Seoses nimetatud seaduse artikliga 5 ettenähtud abiga otsustas komisjon algatada asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohase menetluse.

(9)

Seaduse nr 22/2000 artikliga 5 on maakonnavalitsusel lubatud abi andmine Sardiinia piirkonnas registreeritud põllu- ja loomsete saaduste koristuse, töötlemise, pakendamise ja turustamise ettevõtetele ja kooperatiividele, mille tulu on põhikirjajärgsete või lepinguliste kohustuste tõttu vähenenud üle 20 % võrra (ebasoodsad põllumajandusalad) või 30 % võrra (muud piirkonnad) võrreldes viimase kolme aasta keskmisega. Selle abi eesmärgiks on töötlustoorme puudusest tingitud kahju hüvitamine ning abi piirdub kooperatiiviliikmete tarnitud koguste vähenemisega seonduva kahjuga.

(10)

2000. aastaks ettenähtud abisumma on 5 miljardit liiri (umbes 2 582 280 eurot).

(11)

Komisjon otsustas algatada asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohase menetluse, sest tal oli kahtlusi selle toetuskava ühisturuga kokkusobivuse suhtes. Kahtlused puudutasid järgmisi punkte: suuniste punkt 11.4 ei näe ette sätteid loomahaiguste tõttu tekitatud kahju hüvitamise kohta töötlusettevõtetele.

Komisjon leidis, et isegi kui Itaalia ametivõimud piiraksid kooperatiividele antavat abi, ei ole seost haiguse (katarraalne palavik) ja tarnekoguste vähenemise vahel tuvastatud. Piirkond oli eelkõige kannatanud põua tõttu (vt abi nr N 745/2000), millel võis olla osa tarnekoguste vähenemises. Lisaks võisid mõned kooperatiivid täheldada toorme vähenemist muudel põhjustel peale katarraalse palaviku (või põua).

(12)

Suuniste punkti 11.3.8 kohaselt, mis võimaldab põllumajandustootjatele või tootjate organisatsioonidele, mille liikmed nad on, hüvitada ainult halbadest ilmastikutingimustest tekkivad kahjud, ei ole mõeldav nende eeskirjade rakendamine analoogia alusel töötlusettevõtetele, kellele on tekkinud selle haigusega seonduvad kahjud. Komisjon leiab, et reeglina on agrotööstusettevõtetele omane teatav paindlikkus oma tarneallikate haldamises. See võib mõistagi kaasa tuua toorme lisamaksumuse ja tasuvuse vähenemise, kuid see ei tundu õigustavat põllumajandustoodangule kohaldatavate eeskirjade otsest rakendamist.

(13)

Muu õigusliku aluse puudumise tõttu seaduse nr 22/2000 artiklis 5 sätestatud abimeetme läbivaatamiseks ja võimalikuks heakskiitmiseks näib, et abi tuleks pidada tegevustoetuseks, see tähendab abiks, mis on mõeldud nende kulude leevendamiseks, mida agrotööstusettevõtted peaksid oma tegevuse igapäevases haldamises tavaliselt ise kandma. Sellist abi tuleks põhimõtteliselt pidada ühisturuga kokkusobimatuks.

(14)

Pärast asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohase menetluse algatamise otsuse vastuvõtmist ei edastanud Itaalia komisjoni talitustele mingeid märkusi.

(15)

Asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(16)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1254/1999 (veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta) (5) artiklis 40 on sätestatud, et kui nimetatud määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse selles määruses loetletud toodete valmistamise ja nendega kauplemise suhtes asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89. Ka nõukogu määruse (EÜ) nr 2529/2001 (lamba- ja kitselihaturu ühise korralduse kohta) (6) artiklis 23 on sätestatud, et kui nimetatud määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse selle määruse artiklis 1 osutatud toodete tootmisel ja nendega kauplemisel asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89.

(17)

Seaduse nr 22/2000 artiklis 5 nähakse ette toetused põllumajandusettevõtetele ja -kooperatiividele kahjude hüvitamiseks seoses töödeldava toorme puudusega, mis on tingitud liikmete poolt tarnitava materjali vähenemisest haiguse (katarraalse palaviku) ilmnemise tagajärjel. Kõnealused ettevõtted ja kooperatiivid saavad seega majandusliku eelise, mida nad muidu oma tegevuse käigus ei saaks ja mis suurendab nende konkurentsivõimet võrreldes ühenduse teiste põllumajandustootjatega, kes samalaadset toetust ei saa.

(18)

Toetus kahjustab konkurentsi ja liikmesriikidevahelist kaubandust. Nimelt tegutsevad abisaajad majandussektoris (veise- ja lambalihasektor), milles toimub liikmesriikidevaheline kaubandus. 2001. aastal oli Itaalia veisekarja suurus 6 932 700 looma, sellest 273 900 Sardiinias. Samal aastal oli lambakarja suurus 8 311 400 looma, sellest 3 602 200 Sardiinias, ning kitsekarja suurus oli 1 024 800 looma, sellest 240 200 Sardiinias.

(19)

Kõnealune toetusmeede kuulub seega artikli 87 lõikes 1 osutatud riigiabi määratluse alla.

(20)

Riigiabi keeld ei ole absoluutne. Antud juhul ei ole artikli 87 lõikes 2 ettenähtud erandid ilmselt rakendatavad ning neid Itaalia ametivõimud ei nimetanudki.

(21)

Artikli 87 lõike 3 punkt a ei ole samuti kohaldatav, sest abi ei ole mõeldud majandusarengu edendamiseks niisugustes piirkondades, kus elatustase on ebatavaliselt madal või kus valitseb tõsine tööpuudus.

(22)

Artikli 87 lõike 3 punkti b seisukohast ei ole kõnesolev abi mõeldud üleeuroopalist ühist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimiseks või tõsise häire kõrvaldamiseks mõne liikmesriigi majanduses.

(23)

Kõnealune abi ei ole suunatud ka artikli 87 lõike 3 punktis d osutatud eesmärkide saavutamiseks.

(24)

Arvestades teatavaks tehtud toetuskava laadi, on ainsaks rakendatavaks erandiks artikli 87 lõike 3 punkt c. Seega tuleks kontrollida, kas kavandatavate meetmete suhtes saab rakendada seda erandit.

(25)

Pidades silmas, et Itaalia ametivõimud teatasid asutamislepingu artikli 88 lõike 3 tähenduses nõuetekohaselt seadusest nr 22/2000, kohaldatakse selle hindamise suhtes ühenduse põllumajandussektori riigiabi käsitlevate suuniste eeskirju (7) (edaspidi “suunised”). Need suunised on vastavalt suuniste punktile 23.3 kohaldatavad alates 2000. aasta 1. jaanuarist uue riigiabi, sealhulgas liikmesriikide poolt juba teatatud abi suhtes, mille kohta komisjon ei ole veel otsust vastu võtnud.

(26)

Suuniste punkti 11.1.1 kohaselt hõlmab põllumajandustootjale antav riigiabi mitmesuguseid meetmeid, mille eesmärgiks on hüvitada põllumajandustootjatele põllumajandustoodangule või tootmisvahenditele, sealhulgas hoonetele ja istandustele, ootamatute sündmuste, nagu näiteks loodusõnnetuste, halbade ilmastikutingimuste või looma- või taimehaiguste puhkemise tõttu tekitatud kahju.

(27)

Sellest tuleneb selgesti, et kuna tegemist on taudi tõttu tekkinud kahjuga, võib hüvitada ainult põllumajandussaaduste tootmissektorile ja mitte töötlus- või turustussektorile tekitatud kahju. Toetused selle kahju hüvitamiseks peavad olema ka kokkusobivad suuniste punktiga 11.4, mis käsitleb täpsemalt looma- ja taimehaiguste vastu võitlemiseks antavat abi.

(28)

Itaalia ametivõimud ei ole esitanud mingeid märkusi. Komisjon ei ole seega saanud täiendavat teavet, mis võiks hajutada kõnealuse abi suhtes asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 osutatud menetluse algatamisel väljendatud kahtlusi.

(29)

Pealegi ei näidanud Itaalia ametivõimud selgelt ja vaieldamatult otsest seost katarraalse palaviku tõttu ettevõtete või kooperatiivide liikmete poolt tarnitud koguste vähenemise ja samal ajavahemikul esinenud kahjumi vahel. Otsese seose puudumise korral võis kõnealune kahju tekkida muudest teguritest, nagu põud, turukriis, asjaomaste ettevõtete finantshaldamine jne. Kogu toetus seda tüüpi kahju hüvitamiseks kujutaks seega tegevustoetust, mis on ühisturuga kokkusobimatu vastavalt suuniste punktile 3.5. (8)

(30)

Eespool toodut silmas pidades järeldab komisjon, et seaduse nr 22/2000 artiklis 5 ettenähtud abi kujutab asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses riigiabi, mille suhtes ei saa kohaldada ühtegi artikli 87 lõikes 3 osutatud erandit.

(31)

Pidades silmas, et seaduse nr 22/2000 (millest teatati vastavalt asutamislepingu artikli 88 lõikele 3) artiklis 10 nähakse ette, et artiklites 3, 4 ja 5 määratud abi rakendatakse alles pärast selle heakskiitmist Euroopa Komisjonis, ei ole vajadust sätestada seaduse nr 22/2000 artiklis 5 osutatud abi tagasinõudmist,