I LISA

MEETMED

1.   MEEDE 1: EBASEADUSLIKU INFOSISU VASTU VÕITLEMINE

Vihjeliinid võimaldavad üldsusel teatada ebaseaduslikust infosisust. Vihjeliinidest edastatakse need teated meetmete võtmiseks asjaomasele asutusele (Interneti-teenuste pakkujale, politseile või teisele vihjeliinile). Politsei vihjeliine täiendavad olemasolu korral tsiviilvihjeliinid. Nende roll erineb õiguskaitseorganite rollist, sest nad ei uuri õiguserikkumisi, ei vahista õigusrikkujaid ega võta neid vastutusele. Nad võivad olla teabekeskusteks, mis juhendavad Interneti-teenuste pakkujaid ebaseadusliku infosisu määratlemisel.

Olemasolev vihjeliinide võrk on ainulaadne struktuur ja seda ei oleks rajatud ilma ühenduse rahastamiseta. Nagu on märgitud Turvalisema Interneti tegevuskava 2002. aasta hindamisaruandes, on kõnealune võrk väga edukalt suurendanud liikmete arvu ja saavutanud rahvusvahelise ulatuse. Et vihjeliinid saaksid oma võimalusi täieulatuslikult kasutada, on tarvis tagada võrgu üleeuroopaline levik ja koostöö ning suurendada tõhusust teabe, parimate tavade ja kogemuste vahetamise teel. Ühenduse rahalisi vahendeid tuleks kasutada ka üldsuse vihjeliinide alase teadlikkuse tõstmiseks ja seega nende tõhusamaks muutmiseks.

Rahastatakse ettepanekute esitamiskutsete alusel valitud vihjeliine, mis tegutsevad võrgukeskustena ja teevad koostööd teiste Euroopa vihjeliinide võrgukeskustega.

Vajadusel võiks toetada nõustamistelefone, mis võimaldavad lastel jagada oma muresid seoses Internetis leviva ebaseadusliku ja kahjuliku infosisuga.

Vihjeliinide tõhususe hindamiseks tuleks arvesse võtta mitmeid näitajaid. Tuleks koguda kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid andmeid vihjeliinide loomise ja tegutsemise, riiklike keskuste arvu, liikmesriikide geograafilise hõlmatuse, saadud teadete arvu, vihjeliinide töötajate arvu ja nende kogemuste taseme, ametiasutustele ja Interneti-teenuste pakkujatele meetmete võtmiseks edastatud teadete kohta ning, võimalikul määral, selle tulemusel võetud meetmete, eelkõige nende veebilehtede arvu ja liigi kohta, mille Interneti-teenuste pakkujad on vihjeliinide poolt edastatud teabe alusel sulgenud. Need andmed tuleks võimalusel avalikustada ja edastada pädevatele asutustele.

Programmi tõhususe tagamiseks vajatakse vihjeliine kõikides liikmesriikides ja kandidaatriikides, kus need praegu puuduvad. Need uued vihjeliinid tuleb kiiresti ja tõhusalt ühendada olemasoleva Euroopa vihjeliinide võrguga. Tuleb stimuleerida kiiret vihjeliinide asutamise protsessi. Edendada tuleks sidemeid kõnealuse võrgu ja kolmandates riikides (eelkõige muudes Euroopa riikides, kus ebaseaduslikku infosisu hoitakse ja toodetakse) asuvate vihjeliinide vahel, et võimaldada ühiste lähenemisviiside väljatöötamist ning oskusteabe ja parimate tavade edasiandmist. Vajaduse korral ja vastavalt siseriiklikele õigusaktidele tuleb jätkuvalt parandada tsiviilvihjeliinide ja õiguskaitseorganite vahelise koostöö mehhanisme, sealhulgas näiteks nimetatud vihjeliinide tegevusjuhendite väljatöötamist. Võib tekkida vajadus vihjeliinide töötajate õigusliku ja tehnilise koolituse järele. Vihjeliinide aktiivne osalemine võrkude loomises ja piiriüleses tegevuses muutub kohustuslikuks.

Vihjeliinid tuleks siduda liikmesriikide algatustega, neid tuleks riiklikul tasandil toetada ja need peaksid olema rahaliselt elujõulised, et tagada tegevuse jätkumine pärast käesoleva programmi lõppemist. Kaasrahastamine on ette nähtud tsiviilvihjeliinide puhul, seetõttu ei anta rahalist toetust politsei vihjeliinidele. Vihjeliinid selgitavad kasutajatele erinevust vihjeliinide ja ametiasutuste tegevuse vahel ning teavitavad kasutajaid ebaseaduslikust infosisust teatamise alternatiivsete võimaluste olemasolust.

Suurima mõju ja tulemuslikkuse saavutamiseks olemasolevate rahaliste vahenditega peab vihjeliinide võrk toimima võimalikult tõhusalt. Seda saab kõige paremini saavutada, kui võrgule määrata koordineeriv keskus, mis hõlbustab vihjeliinide vahel kokkuleppele jõudmist, et töötada välja üksikute vihjeliinide suhtes kohaldatavate siseriiklike õigusaktidega kooskõlas olevad Euroopa tasandi suunised, töömeetodid ja kord.

Koordineeriv keskus:

—	edendab võrku tervikuna, et muuta võrk nähtavaks Euroopa tasandil ja tõsta üldsuse sellealast teadlikkust kogu Euroopa Liidus, luues näiteks ühtse profiili ja sisenemispunkti, mis võimaldab otsest juurdepääsu asjaomasele siseriiklikule kontaktpunktile,

—	võtab ühendust asjakohaste organitega võrgu leviku laiendamiseks liikmes- ja kandidaatriikides,

—	parandab võrgu töö tulemuslikkust,

—	koostab vihjeliinidele parimate tavade juhendid ja kohandab neid uuele tehnoloogiale,

—	korraldab korrapärase kogemuste ja teabe vahetuse vihjeliinide vahel,

—	on nõuandvaks ja juhendavaks teabekeskuseks tegevust alustavatele vihjeliinidele, eelkõige kandidaatriikides,

—	tagab ühendusepidamise kolmandate riikide vihjeliinidega,

—	teeb tihedat koostööd teadlikkuse tõstmise koordineeriva keskusega (vt punkti 4 allpool), et tagada kõigi programmi tegevuste ühtsus ja tõhusus ning tõsta üldsuse vihjeliinidealast teadlikkust,

—	osaleb Turvalisema Interneti foorumil ja teistel asjakohastel üritustel, koordineerides vihjeliinide sisendit ja tagasisidet.

Koordineeriv keskus jälgib vihjeliinide tõhusust ning kogub nende tegevuse kohta täpseid ja asjakohaseid statistilisi andmeid (saadud teadete arv ja liik, võetud meetmed, tulemused jne). Need statistilised andmed peavad olema liikmesriikide vahel võrreldavad.

Vihjeliinide võrk peaks tagama, et hõlmatakse murettekitava ebaseadusliku infosisu peamised liigid, ulatudes väljapoole lapsporno valdkonda, ja sellealaste teadete vahetamise. Muude valdkondadega nagu rassistliku infosisuga tegelemisel võib vaja minna erinevaid mehhanisme ja asjatundjate arvamusi, mis võib hõlmata teisi, erinevate teemadega tegelevaid keskusi. Kuna programmi rahalised ja haldusvahendid on piiratud, ei rahastata tingimata kõiki selliseid keskusi; rahastamine võidakse koondada koordineeriva keskuse rolli tugevdamiseks nendel aladel.

2.   MEEDE 2: SOOVIMATU JA KAHJULIKU INFOSISU TÕKESTAMINE

Lisaks ebaseadusliku infosisu vastu võitlemisele selle tekkekohas võib kasutajatel – alaealiste puhul vastutavatel täiskasvanutel – vaja minna tehnilisi vahendeid. Võib edendada juurdepääsu sellistele vahenditele, et anda kasutajatele võimalus ise otsustada, kuidas käsitleda kahjulikku ja soovimatut infosisu (kasutaja vastutus).

Tuleks jätkata rahaliste vahendite eraldamist filtreerimistarkvara ja -teenuste toimet ja tõhusust käsitleva kättesaadava teabe hulga suurendamiseks, et kasutajal oleks võimalus teha teadlik valik. Sealjuures võivad osutuda väärtuslikeks partneriteks kasutajaorganisatsioonid ja teaduslikud uurimisinstituudid.

Klassifitseerimissüsteemid ja kvaliteedimärgid koos filtreerimistehnoloogiatega annavad kasutajatele võimaluse valida infosisu, mida nad soovivad saada, ning aitavad anda lastevanematele ja haridustöötajatele Euroopas vajalikku teavet otsuste tegemiseks vastavalt nende kultuurilistele ja keelelistele väärtustele. Arvestades eelmiste projektide tulemusi, võiks rahastada selliseid projekte, mille eesmärgiks on klassifitseerimissüsteemide ja kvaliteedimärkide kohandamine, et võtta arvesse telekommunikatsiooni, audiovisuaalse meedia ja infotehnoloogia lähenemist, ning isereguleeruvaid algatusi enesele kvaliteedimärkide andmise usaldusväärsuse toetamiseks ja talitusi, kes kontrollivad selliste enesele antavate klassifitseerivate märgiste täpsust. Samuti võib olla vajalik jätkuvalt ergutada infosisu pakkujaid klassifitseerimissüsteeme ja kvaliteedimärke kasutusele võtma.

Soovitav oleks püüda arvestada uute tehnoloogiate väljaarendamise käigus sellega, kui turvaline on nende kasutamine lastele, selle asemel, et püüda leida lahendusi juba väljatöötatud uute tehnoloogiate tagajärgedele. Lõppkasutaja turvalisus on kriteerium, mida tuleb võtta arvesse koos tehniliste ja äriliste kaalutlustega. Üheks võimaluseks seda teha oleks edendada lastehoolekande spetsialistide ja tehniliste ekspertide vahelist arvamustevahetust. Siiski tuleks arvestada sellega, et mitte iga sidusteenuste jaoks väljaarendatud toode pole mõeldud lastele kasutamiseks.

Seetõttu rahastatakse käesoleva programmi kaudu tehnoloogilisi meetmeid, mis vastavad kasutajate vajadustele ja võimaldavad neil piirata soovimatu ja kahjuliku infosisu hulka ning hallata saadavat soovimatut rämpsposti, sealhulgas alljärgnevaid meetmeid:

—	olemasoleva filtreerimistehnoloogia tõhususe hindamine ja üldsuse teavitamine sellest selgel ja lihtsal viisil, mis hõlbustab võrdlemist,

—	soovimatu ja kahjuliku infosisu vastase tõhusa tegevuse alase teabe ja parimate tavade vahetamise hõlbustamine ja kooskõlastamine,

—	infosisu klassifitseerimise ja veebilehekülgede kvaliteedimärkide kasutuselevõtmise suurendamine infosisu pakkujate poolt ning infosisu klassifitseerimise ja kvaliteedimärkide kohandamine, et võtta arvesse sama infosisu kättesaadavust erinevate edastusmehhanismide kaudu (lähenemine),

—	vajadusel filtreerimistehnoloogia kättesaadavuse soodustamine, eelkõige keeltes, mis ei ole turul piisavalt esindatud. Kui see on asjakohane, peaksid kõnealused kasutatavad tehnoloogiad kaitsma õigust eraelu puutumatusele direktiivide 95/46/EÜ (1) ja 2002/58/EÜ kohaselt.

Soodustatakse eraelu puutumatust edendavate tehnoloogiliste meetmete kasutamist. Käesoleva meetme raames võetavates meetmetes võetakse arvesse sätteid nõukogu 24. veebruari 2005. aasta raamotsuses 2005/222/JSK infosüsteemide vastu suunatud rünnakute kohta (2).

Selle meetme rakendamine kooskõlastatakse põhjalikult meetmetega turvalisema keskkonna edendamiseks (isereguleeruv meede) ja teadlikkuse tõstmiseks (teavitades üldsust soovimatu ja kahjuliku infosisuga tegelemise vahenditest).

3.   MEEDE 3: TURVALISEMA KESKKONNA EDENDAMINE

Täielikult toimiv iseregulatsioonisüsteem on soovimatu, kahjuliku ja ebaseadusliku infosisu ringluse peatamise oluliseks osaks. Iseregulatsioon hõlmab mitmeid komponente: konsultatsioon ja asjaomaste osapoolte asjakohane esindatus; tegevusjuhendid; ühenduse tasandil koostööd hõlbustavad riiklikud organid ning iseregulatsiooni raamistike siseriiklik hindamine (3). Selles valdkonnas peab ühendus tööd jätkama, et tõhustada tegevusjuhiste rakendamist Euroopa Internetis ja uutes sidustehnoloogia tööstusharudes.

Turvalisema Interneti tegevuskava raames 2004. aastal loodud Turvalisema Interneti foorum peaks saama tööstuse esindajate, õiguskaitseorganite, poliitikakujundajate ja kasutajaorganisatsioonide (nt lastevanemate ja õpetajate organisatsioonide, lastekaitseasutuste, tarbijakaitseorganite, kodaniku- ja digitaalõiguste organisatsioonide) vaheliste arutelude foorumiks. See on riiklikele kaas- või isereguleeruvatele organitele kogemuste vahetamise kohaks ning annab võimaluse arutada seda, kuidas tööstus saab kaasa aidata ebaseadusliku infosisu vastu võitlemisele.

Turvalisema Interneti foorum on ekspertide tasemel toimuva arutelu keskuseks ning konsensuse saavutamise ja asjakohastele siseriiklikele ja Euroopa kanalitele järelduste, soovituste, juhiste jne edastamise kohaks.

Turvalisema Interneti foorum hõlmab kõiki meetmeid, hõlbustades arutelu ja ergutades tegevust seoses ebaseadusliku, soovimatu ja kahjuliku infosisuga. Koosnedes täiskogudest ja vajadusel konkreetsete küsimustega tegelevate, selgete eesmärkide ja tähtaegadega töögruppidest, on see kohtumiskohaks kõikide valdkondade esindajatele – sealhulgas valitsusasutuste ja -programmide, standardimisorganite, tööstuse, teiste komisjoni teenistuste, kasutajaorganisatsioonide (nt lastevanemate ja õpetajate organisatsioonid, lastekaitseasutused, tarbijakaitseorganid ning kodaniku- ja digitaalõiguste organisatsioonid) esindajatele. Foorum annab siseriiklikul ja Euroopa tasandil aktiivsetele, eelkõige liikmesriikide programmides ja algatustes osalevatele inimestele võimaluse vahetada arvamusi, teavet ja kogemusi. Kui see on asjakohane, peaks Turvalisema Interneti foorum vahetama teavet ja tegema koostööd vastavates valdkondades, nt võrgu- ja teabeturbe alal tegutsevate asjakohaste organisatsioonidega.

Turvalisema Interneti foorumi konkreetsed eesmärgid on:

1.	Liikmesriikides asjaomaste struktuuride võrgu loomise edendamine ja sidemete loomine isereguleeruvate organitega väljaspool Euroopat.

2.

Konsensuse ja iseregulatsiooni edendamine sellistel aladel nagu näiteks veebilehekülgede kvaliteedi klassifitseerimine, kogu meediat hõlmav infosisu klassifitseerimine, klassifitseerimine ja filtreerimistehnikad, mis laienevad uutele infosisu liikidele nagu on-line-mängud ja uutele juurdepääsuvõimalustele nagu mobiiltelefonid.

3.

Teenustepakkujate ergutamine koostama tegevusjuhendeid näiteks infosisust teatamise ja selle kõrvaldamise menetluste läbipaistva ja kohusetundliku käsitlemise kohta, kasutajate teavitamise kohta Interneti turvalisemast kasutamisest ja olemasolevatest vihjeliinidest, kuhu saab teatada ebaseaduslikust infosisust.

4.	Klassifitseerimisprojektide ja filtreerimistehnoloogiate tõhusust käsitlevate uuringute edendamine. Sealjuures võivad osutuda väärtuslikeks partneriteks kasutajaorganisatsioonid ja teaduslikud uurimisinstituudid.

Arvesse võetakse käesoleva programmi kaudu kaasrahastatud käimasolevate ja lõpetatud projektide tulemusi. Avatud foorum aitab tõsta teadlikkust ja kaasata kandidaatriike ja teisi kolmandaid riike, pakkudes rahvusvahelist areeni kogu maailma puudutava probleemi lahendamiseks. Seega tagab foorum, et olulised ühendused nagu kasutajaorganisatsioonid (nt lastevanemate ja õpetajate organisatsioonid, lastekaitseasutused, tarbijakaitseorganid, kodaniku- ja digitaalõiguste organisatsioonid), tööstusharud ja riigiorganid on teadlikud turvalisema kasutuse alastest rahvusvahelistest ja ühenduse algatustest, et nendega konsulteeritakse algatuste osas ja nad toetavad neid.

Turvalisema Interneti foorum on osalemiseks avatud huvitatud osapooltele väljaspool ühendust ja kandidaatriike. Rahvusvahelist koostööd edendatakse foorumiga seotud ümarlaua abil, eesmärgiga tagada korrapärane dialoog parimate tavade, tegevusjuhendite, iseregulatsiooni ja kvaliteedi klassifitseerimise osas. Komisjon tagab seotud foorumite ja sarnaste algatuste koostoime täieliku kasutamise.

Läbi võib viia pakkumismenetluse Turvalisema Interneti foorumit toetava sekretariaadi loomiseks, kuhu kuuluksid ka asjakohaste valdkondade spetsialistid, kes esitavad ettepanekuid uurimisteemade kohta, valmistavad ette töödokumente, juhivad arutelusid ja märgivad üles järeldusi.

Ühenduse tasandil antavat rahalist toetust vajavad muud tegevusvaldkonnad võiksid hõlmata näiteks isereguleeruvaid projekte piiriüleste tegevusjuhendite väljatöötamiseks. Võidakse pakkuda abi ja toetust, et tagada ühenduse tasandil koostöö liikmesriikide ja kandidaatriikide asjakohaste organite võrkude loomise kaudu ning asjakohaste õigusalaste ja regulatiivküsimuste süstemaatilise läbivaatamise ja aruandluse kaudu, et aidata välja arendada iseregulatsiooni hindamise ja sertifitseerimise meetodid, pakkuda praktilist abi riikidele, kes soovivad asutada isereguleeruvaid organeid ja laiendada sidemeid isereguleeruvate organitega väljaspool Euroopat.

4.   MEEDE 4: TEADLIKKUSE TÕSTMINE

Teadlikkuse tõstmise alane tegevus peaks hõlmama ebaseadusliku, soovimatu ja kahjuliku infosisu mitmeid kategooriaid (sealhulgas nt lastele sobimatu materjal, rassistlik ja ksenofoobiline materjal) ning võtma vajadusel arvesse tarbijakaitse, andmekaitse ning teabe- ja võrguturbega (viirused, rämpspost) seotud küsimusi. See peaks käsitlema ülemaailmse veebi kaudu levitatavat infosisu, samuti interaktiivse teabe ja kommunikatsiooni uusi liike, mis on tekkinud seoses Interneti ja mobiiltelefonide kiire levikuga (nt võrdõigusvõrgu teenused, lairibavideo, sõnumivahetus, jututoad jne).

Komisjon jätkab vajalike meetmete võtmist, et julgustada kulusäästlike vahendite kasutamist teabe levitamiseks suurele hulgale kasutajatest, eelkõige edastajaorganisatsioonide ja elektrooniliste levitamiskanalite kaudu, et jõuda soovitud sihtrühmadeni. Komisjon peaks eelkõige kaaluma massimeedia kasutamist ning koolidele ja Interneti-kohvikutele teabematerjalide jagamist.

Programm toetab asjakohaseid organeid, kes valitakse avaliku konkursi teel igas liikmesriigis ja igas kandidaatriigis teadlikkuse tõstmise keskusteks ning mis viivad läbi teadlikkuse tõstmise alaseid tegevusi ja programme tihedas koostöös kõikide asjakohaste osalejatega riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Euroopa lisandväärtuse tagab koordineerimiskeskus, kes teeb teiste keskustega tihedat koostööd, et tagada parimate tavade vahetus.

Organid, kes soovivad saada teadlikkuse tõstmise keskusteks, peavad näitama, et neil on siseriiklike asutuste tugev toetus. Neil peaks olema selge ülesanne harida üldsust Interneti ja uute sidustehnoloogiate turvalisema kasutamise või meedia- ja infokirjaoskuse omandamise alal ning neil peavad olema vajalikud rahalised vahendid selle ülesande täitmiseks.

Teadlikkuse tõstmise keskused peaksid:

—	välja töötama ühtse, mõjuva ja suunatud teadlikkuse tõstmise kampaania, kasutades asjakohaseid vahendeid ja võttes arvesse teiste riikide parimaid tavasid ja kogemusi,

—

alustama ja arendama (ametlikku või mitteametlikku) partnerlust oluliste osapooltega (valitsusasutused, pressi- ja meediagrupid, Interneti-teenuste pakkujate ühendused, kasutajaorganisatsioonid, hariduse sidusrühmad) ja tegevust nende riigis seoses Interneti ja uute sidustehnoloogiate turvalisema kasutamisega,

—	edendama dialoogi ja teabevahetust eelkõige hariduse ja tehnoloogia valdkonna sidusrühmade vahel,

—	vajadusel tegema koostööd selle programmiga seotud valdkondades nagu meedia- ja infokirjaoskuse või tarbijakaitse laiemad valdkonnad,

—	teavitama kasutajaid Euroopa filtreerimistarkvarast ja -teenustest ning vihjeliinidest ja iseregulatsiooni kavadest,

—	tegema aktiivset koostööd teiste Euroopa võrgu keskustega vahetades parimate tavade alast teavet, osaledes koosolekutel ning kujundades ja rakendades Euroopa lähenemisviisi, mis on vajadusel kohandatud vastavalt siseriiklikele keelelistele ja kultuurilistele eelistustele,

—	pakkuma alustavatele teadlikkuse tõstmise keskustele asjatundlikku teavet ja tehnilist abi (kogenenumad keskused võivad uusi keskusi juhendada).

Selleks, et tagada maksimaalne koostöö ja tõhusus, rahastatakse koordineerivat keskust, et pakkuda logistilist ja infrastruktuurialast abi kõikide liikmesriikide keskustele, tagades Euroopa tasemel nähtavuse, hea omavahelise suhtlemise ja kogemuste vahetamise, nii et õpitut saab jätkuvalt rakendada (näiteks üldsuse teadlikkust tõstva infosisu kohandamisel).

Koordineeriv keskus peaks:

—	pakkuma tõhusat suhtlemist ning tagama info ja parimate tavade vahetamise võrgus,

—	pakkuma teadlikkuse tõstmise keskuste töötajatele Interneti ja uute sidustehnoloogiate turvalisema kasutamise alast koolitust (koolitajate koolitus),

—	pakkuma tehnilist abi kandidaatriikidele, kes soovivad alustada teadlikkust tõstva tegevusega,

—	koordineerima teadlikkuse tõstmise keskuste poolt pakutavat asjatundlikku teavet ja tehnilist abi teadlikkuse tõstmise keskuste käivitamisel,

—	tegema ettepanekuid vastavate näitajate kohta ja korraldama teadlikkust tõstvat tegevust käsitleva statistilise info kogumist, analüüsimist ja vahetamist, et tegevuse mõju hinnata,

—

pakkuma kohaliku sisuga asjakohaste teabe-, teadlikkust tõstvate ja uurimisvahendite (või vajadusel kohalike alamlehekülgede) ühtse ja ulatusliku riikidevahelise varamu (veebiportaali) jaoks infrastruktuuri, mis võib sisaldada mitmes keeles lühiuudiseid, artikleid, igakuiseid infolehti ja samuti anda ülevaate Turvalisema Interneti foorumi tegevustest,

—	laiendama sidemeid teadlikkust tõstva tegevusega väljaspool Euroopat,

—	osalema Turvalisema Interneti foorumil ja teistel asjakohastel üritustel koordineerides teadlikkuse tõstmise võrgu sisendit ja tagasisidet.

Samuti viiakse võrdleval alusel läbi uuring selle kohta, mil viisil inimesed, eelkõige lapsed, kasutavad uusi sidustehnoloogiaid. Edasine tegevus ühenduse tasandil võiks näiteks sisaldada toetust konkreetsetele lastesõbralikele Interneti-teenustele või autasu aasta parimale teadlikkust tõstvale tegevusele.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31). Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(2)  ELT L 69, 16.3.2005, lk 67.

(3)  Vt soovituses 98/560/EÜ äratoodud suunavaid juhiseid iseregulatsiooni raamistiku rakendamiseks siseriiklikul tasandil, et kaitsta alaealisi ja inimväärikust Internetis pakutavate audiovisuaal- ja teabeteenuste kasutamisel.

II LISA

KULUDE SUUNAV JAOTUS

1)	Ebaseadusliku infosisu vastu võitlemine	25–30 %
2)	Soovimatu ja kahjuliku infosisu tõkestamine	10–17 %
3)	Turvalisema keskkonna edendamine	8–12 %
4)	Teadlikkuse tõstmine	47–51 %

III LISA

PROGRAMMI RAKENDAMISE VAHENDID

1.	Komisjon rakendab programmi I lisas sätestatud tehnilisest sisust lähtudes.

2.

Programmi rakendatakse kaudse tegevuse kaudu, mis hõlmab järgmist: a) kaasfinantseeritavad tegevused: i) katseprojektid ja parimaid tavasid käsitlevad tegevused. Sihtotstarbelised projektid programmiga seotud valdkondades, sealhulgas projektid, mis näitavad parimaid tavasid või hõlmavad olemasoleva tehnoloogia uuenduslikke kasutusi; ii) võrgud, mis toovad kokku mitmeid sidusrühmi, et tagada tegevus kogu Euroopa Liidus ja hõlbustada koordineerimistegevusi ja teadmiste edastamist. Need võivad olla seotud parimaid tavasid käsitlevate tegevustega; iii) üleeuroopaline võrdlev uuring selle kohta, mil viisil inimesed, eelkõige lapsed, kasutavad uusi sidustehnoloogiaid. Ühenduse toetus ei ületa üldjuhul 50 % projektikuludest. Avaliku sektori asutustele võib hüvitada tehtud lisakulutused 100 % ulatuses; b) täiendavad meetmed: järgmised täiendavad meetmed toetavad programmi rakendamist või tulevaste tegevuste ettevalmistamist: i) võrdlusuuringud ja arvamusuuringud kõikide liikmesriikide kohta usaldusväärsete võrreldavate meetodite abil kogutavate andmete saamiseks Interneti ja uute sidustehnoloogiate turvalisema kasutamise kohta; ii) Interneti ja uute sidustehnoloogiate turvalisema kasutamise edendamiseks välja töötatud tehnoloogiate, nt filtreerimise, tehniline hindamine. Hindamisel võetakse arvesse samuti seda, kas nimetatud tehnoloogiad edendavad eraelu puutumatust; iii) programmi ja selle tegevusi, sealhulgas iseregulatsiooni ja Turvalisema Interneti foorumi tööd toetavad tegevused või tulevaste tegevuste ettevalmistamine; iv) parimate tavade auhinnalised konkursid; v) teabevahetus, konverentside, seminaride, töökursuste või muude kohtumiste korraldamine ja rühmitatud tegevuste juhtimine; vi) levitamine, teabe- ja kommunikatsioonialased tegevused. Meetmete hulka ei kuulu toodete, protsesside või teenustega kauplemise, turustustegevuse ja müügiedendamise meetmed.

3.	Kaasfinantseeritavad tegevused valitakse välja komisjoni veebileheküljel avaldatud ettepanekute esitamiskutsete alusel vastavalt kehtivatele finantssätetetele.

4.	Ühenduse toetuse saamise taotlustele tuleks vajaduse korral lisada rahastamiskava, milles loetletakse kõik projektide rahastamise komponendid, sealhulgas ka ühenduselt taotletav rahaline toetus ja kõik muudest allikatest taotletud või saadud toetused.

5.	Täiendavaid meetmeid rakendatakse pakkumismenetluse abil vastavalt kehtivatele finantssätetele.