4.5.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 116/55

(1)

2002. aasta 18. oktoobri kirjas teatas Saksamaa komisjonile “päästmisabist”, mis kujutas endast riiklikku tagatist 50 miljoni euro suurusele laenule, mille oli MobilCom AG-le, edaspidi “MobilCom”, andnud riigile kuuluv Kreditanstalt für Wiederaufbau, edaspidi “KfW”. Laenusumma maksti välja 19. septembril 2002.

(2)

Nii 2002. aasta 21. kui ka 30. oktoobri kirjas palus komisjon lisateavet, mille Saksamaa esitas nõuetekohaselt 23. oktoobri kirjades, mis märgiti kättesaaduks vastavalt 23. ja 24. oktoobril, ja 5. novembri kirjas, mis märgiti kättesaaduks viimati nimetatud kuupäeval.

(3)

2002. aasta 27. novembri kirjas, mis märgiti kättesaaduks 28. novembril 2002, teatas Saksamaa komisjonile täiendavast 80 % suurusest puudujäägitagatisest uuele, 112 miljoni euro suurusele laenule. Komisjon ja Saksamaa esindajad kohtusid 10. detsembril 2002.

(4)

2003. aasta 21. jaanuari kirjas teatas komisjon Saksamaale oma otsusest kiita heaks 50 miljoni euro suurusele laenule antud tagatis kui EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c ning raskustes olevate ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste (3) kohane päästmisabi.

(5)

Samas kirjas teatas komisjon Saksamaale oma otsusest alustada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 nimetatud 112 miljoni euro suuruse laenu 80 % suurust puudujäägitagatist puudutavat ametlikku menetlust.

(6)

Komisjoni otsus menetluse alustamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (4) Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles oma arvamust esitama.

(7)

2003. aasta 24. veebruari kirjades, mis märgiti kättesaaduks 25. ja 26. veebruaril, esitas Saksamaa oma arvamuse komisjoni otsuse kohta alustada menetlust.

(8)

2003. aasta 14. märtsi kirjas, mis märgiti samal päeval kättesaaduks, andis Saksamaa komisjonile lisateavet, tehes samas teatavaks oma kavatsuse pikendada MobilComile antud 50 miljoni ning 112 miljoni euro suuruse laenu riiklikke tagatisi 2007. aasta lõpuni. Saksamaa märkis ka seda, et teisest laenust on ettevõttele välja makstud ainult 88,3 miljonit eurot.

(9)

2003. aasta 10. aprilli kirjas palus komisjon riiklike tagatiste planeeritava pikendamise kohta lisateavet, mille Saksamaa esitas 9. mai kirjas, mis märgiti kättesaaduks 12. mail. 21. mai kirjas, mis märgiti kättesaaduks 21. mail, esitas Saksamaa lisateavet.

(10)

2003. aasta 3. juuni kirjas, mis märgiti kättesaaduks 4. juunil, esitas MobilCom oma arvamuse komisjoni otsuse kohta alustada menetlust.

(11)

2003. aasta 9. juuli kirjas teavitas komisjon Saksamaad sellest, et artikli 88 lõikes 2 nimetatud, juba käimasolevat menetlust pikendatakse eesmärgiga hõlmata laenutagatiste kavandatud pikendamist 2007. aasta lõpuni.

(12)

Komisjoni otsus menetluse pikendamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (5) Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles avaldama oma arvamust.

(13)

2003. aasta 1. septembri kirjas, mis märgiti kättesaaduks 2. septembril, esitas Saksamaa oma arvamuse menetluse pikendamise kohta. 2003. aasta 9. septembri kirjas palus komisjon lisateavet. Saksamaa esitas 23. septembril kirjaliku vastuse, mis märgiti kättesaaduks 25. septembril ja milles ta teavitas komisjoni muu hulgas ka sellest, et 22. septembriks 2003 oli MobilCom täies ulatuses tagastanud talle väljastatud laenud, millele olid antud riiklikud tagatised, ning et KfW (konsortsiumi juht) oli võlakirjad tagastanud keskvalitsusele ning Schleswig-Holsteini liidumaale.

(14)

2003. aasta 5. novembri kirjas, mis märgiti kättesaaduks 6. novembril, märkis Saksamaa, et komisjonile laenutagatiste pikendamiseks kuni 2007. aasta lõpuni esitatava taotluse küsimusega on tegeldud pärast laenude tagastamist.

(15)

Nii 2003. aasta 25. septembri kirjas, mis märgiti kättesaaduks 25. septembril, kui 2. oktoobri kirjas, mis märgiti kättesaaduks 6. oktoobril, saatis kaks MobilComi konkurenti komisjonile menetluse pikendamise kohta oma arvamuse, mis edastati Saksamaale, saamaks viimase arvamust. Saksamaa vastas 5. novembri kirjas, mis märgiti kättesaaduks 6. novembril.

(16)

2004. aasta 9. ja 21. jaanuaril peeti komisjoni, keskvalitsuse, Schleswig-Holsteini liidumaa ning ettevõtte esindajate vahel läbirääkimisi küsimuses, kas konkurentsi ülemäärase moonutamise ennetamiseks on vaja kasutusele võtta lisameetmeid. 2004. aasta 13. veebruari kirjas, mis märgiti kättesaaduks 13. veebruaril, teatas Saksamaa komisjonile, et MobilCom on üldiselt valmis seitsmeks kuuks peatama MobilComi mobiiltelefonilepingute otsese on-line-sõlmimise. 2004. aasta 16. veebruari kirjas palus komisjon mitme punkti kohta selgitusi. 26. märtsil saatis komisjon täiendava kirja, millele Saksamaa vastas 2. aprilli kirjades, mis märgiti kättesaaduks samal päeval, ning 28. aprilli kirjas, mis märgiti kättesaaduks samal päeval, väites, et ta ei saa kindlalt lubada, et MobilComi on-line-kauplused suletakse. 2004. aasta 23. juuni kirjas, mis märgiti kättesaaduks 24. juunil, saatis Saksamaa komisjonile lisainformatsiooni MobilComi klientide käesoleva arvu kohta.

(17)

MobilComi asutas 1991. aastal MobilCom Communicationstechnik GmbH nime all Gerhard Schmid. Ettevõte on registreeritud Schleswig-Holsteinis, Rendsburg-Eckernfördes asuvas Büdelsdorfis, mis on vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile c abi objektiks. Lisaks peakorterile Büdelsdorfis on MobilComil Saksamaal teisigi tegevuskohti (Kielis, Karlsteinis, Erfurtis ning Hallbergmoosis).

(18)

Kõige suurem osa MobilComi aktsiatest kuulub France Télécomile (28,3 %), ülejäänud aktsiad kuuluvad väikeaktsionäridele.

(19)

MobilCom alustas äritegevust teise põlvkonna (“2G”) mobiiltelefoniteenuste edasimüüjana teiste hulgas T-Mobilele, Vodafonele ning E-Plusile. 1996. aastal paisati ta väärtpaberiturule ning 1997. aastal oli ta üks esimestest Frankfurti väärtpaberituru Neuer Markt segmenti kuuluvatest ettevõtetest. 1998. aastal laiendas MobilCom oma tegevust teistesse ärivaldkondadesse, sisenedes Saksamaa lauatelefoni- ning Interneti-turule. Tegevuse laiendamine mobiiltelefonivaldkonna plahvatusliku tõusu aastatel võimaldas MobilComi kiiret kasvu.

(20)

Ajavahemikus 1997 — 2000 ostis MobilCom üles teisi ettevõtteid, muu hulgas võrguteenuse pakkuja Topneti, mobiiltelefoniteenuse pakkuja Cellway ning Saksamaal tol ajal kõige suuremaks otsingumootoriks olnud DINO-Online'i. Samuti lisandusid tema portfelli telekommunikatsiooniettevõte TelePassport, teenuseosutaja D Plus ning enamusosalus Comtech'i arvutiketis. 1999. aastal paiskas MobilCom Frankfurti Neuer Markti aktsiaturule oma Interneti-tütarettevõtte, freenet.de AG, mis oli Saksamaa suuruselt teine on-line-teenus.

(21)

2000. aastal asutas MobilCom koos France Télécomiga ühisettevõtte, MobilCom Multimedia GmbH, taotlemaks kolmanda põlvkonna mobiilsidevõrkude (UMTS) litsentsi ning sisenemaks UMTSi turule. France Télécom vahetas oma osaluse ühisettevõttes 28,3 % MobilComi aktsiate vastu, mille tulemusel sai MobilCom AGst MobilCom Multimedia GmbH aktsiate ainuomanik. France Télécom tasus MobilCom AG aktsiate eest 7,5 miljardit eurot. UMTS-litsentsi jaoks vajaliku välisinvesteeringu pidi saama rahvusvaheliselt panganduskonsortsiumilt. Strateegilise koostöö aluseks UMTSi alal sai koostööraamistiku kokkulepe, mille osapooled allkirjastasid 2000. aasta märtsis.

(22)

2000. aasta augustis tegi MobilCom 8,4 miljardi euro suuruse pakkumise ning föderaalvalitsus väljastas talle UMTS-litsentsi. 2001. aastal ühinesid D Plus ning Cellway, valmistamaks ette UMTSi jaotusstruktuuri. Samal aastal algas UMTS-võrgu ehitamine.

(23)

Mobiiltelefoni ning -teenuse pakkumise sektoris sai MobilComi eesmärgiks UMTS-i turule sisenemise abil areneda lihtsa teenuse pakkujast võrgupõhise mobiiltelefoniteenuse pakkujaks. (6)

(24)

Lauatelefoni-/internetiäri koosnes ühelt poolt kõnesideteenusest ning teiselt poolt Interneti-ühendusest, mida pakkus Internetiga tegelev tütarettevõte — freenet.de AG, mille aktsiatest kuulus 76,1 % MobilComile. Lauatelefoniteenust pakkus MobilCom enne kriisi ligi kaheksale miljonile kliendile, kellest umbes 3,2 miljonit olid Interneti kasutajad.

(25)

2001. majandusaastal oli MobilComi kontserni kuuluvate ettevõtete käive 2,59 miljardit eurot, mis oli umbes 10 % suurem kui eelmisel aastal. Sellest summast tuli 1,919 miljardit eurot mobiiltelefoniteenusest, 0,583 miljardit eurot lauatelefoni- ning Interneti-teenusest ning 88 miljonit eurot muudest valdkondadest. UMTSi valdkonna käive oli null, kuna seda alles ehitati.

(26)

Aasta lõpuks kasutas MobilComi mobiiltelefoni 5,01 miljonit klienti, mis tähendab võrreldes eelmise aasta 4 miljoni kliendiga 25 % kasvu. See tähendab seda, et mobiiltelefonivaldkonnas oli MobilComi kasv kiirem kui turu kasv (2001. aastal 17 %). Abonentidest koosnes kaks kolmandikku kliendibaasist, samas kui turu keskmiseks näitajaks oli 44 %.

(27)

2002. aasta 31. juulil oli MobilComi töötajate nimekirjas 5 175 inimest, kaasa arvatud tähtajaliste lepingutega töötajad. See vastab 4 463 täiskohaga töötajale.

(28)

Pärast ümberkorraldusi keskendub MobilCom mobiiltelefonside teenuse pakkumisele. Enne kriisi pakkus ta ka UMTSi ning lauatelefoni-/Interneti-teenust.

(29)

Vastavalt Saksamaa poolt esitatud ümberkorralduskavale lisatud turu-uuringule on mobiiltelefonside turg osa telekommunikatsiooniteenuste turust, mille alla kuuluvad veel lauatelefonid, kaabeltelevisioon, renditavad liinid, kullerteenus ning teised valdkonnad. Mobiil-telekommunikatsiooniteenuste turgu (“mobiiltelefonside turg”) tuleb vaadelda kui eraldi seisvat turgu, mis eristub teistest telekommunikatsiooniteenustest sellega, et tema poolt pakutavad tooted erinevad märgatavalt niisuguste teenuste turul olevatest toodetest.

(30)

Mobiiltelefonside turul aktiivsed ettevõtted võib jagada võrguoperaatoriteks ning teenuseosutajateks. Võrguoperaatorid omavad mobiilsideteenuste pakkumiseks vajalikku infrastruktuuri ning opereerivad sellega. Nad müüvad neid teenuseid nii otse kui teenuseosutajate kaudu. Teenuseosutajate tegevus piirdub mobiiltelefonside teenuste pakkumisega vastavalt nende hinnakirjale.

(31)

Vastavalt telekommunikatsiooni ja posti järelevalveorganile (“RegTP”) oli telekommunikatsiooniteenuste kogukäibeks 2002. aastal Saksamaal 61 miljardit eurot. Tänaseks on telekommunikatsiooniteenuste turul kõige suurema käibega lauatelefoni- ning mobiiltelefoniteenuse valdkond, moodustades kumbki ligi kolmandiku kogukäibest.

(32)

Vastavalt RegTP-le teenisid mobiiltelefonsideettevõtted 2002. aastal kokku 23,7 miljardit eurot. Ajavahemikus 1998 — 2002 oli mobiiltelefonsideteenuste aastaseks kasvuks keskmiselt 25,7 %, mis on palju suurem Saksamaa telekommunikatsiooniteenuste kogu turu kasvust (8,3 %). Siiski oli mobiiltelefonsideteenuste käibe keskmine aastane kasv väiksem selles valdkonnas tegutsejate arvu keskmisest aastasest kasvust, mille põhjuseks oli keskmise kuukäibe pidev kahanemine ühe ettevõtte kohta. 2001. ja 2002. aastal aeglustus mobiiltelefonside turgude kasv märgatavalt (2002. aastal 2,8 %).

(33)

Kõik komisjonile kättesaadavad mobiiltelefoniside turu näitajate kohta käivad ennustused ning uuringud (7) põhinevad eeldusel, et järgmise kolme või nelja aasta jooksul jõuab mobiiltelefonikasutajate arv loomuliku küllastuspunktini ehk 80 %—90 %ni Saksamaa rahvastikust. 2002. aasta lõpuks moodustas turg 72,4 % rahvastikust (2001. aastal 68 %). Seetõttu on ootuspärane, et tulevikus ei keskenduta mitte klientide arvu suurendamisele, vaid olemasolevate tulusate klientide hoidmisele ning keskmise kuukäibe kasvatamisele. Konkureerivad ettevõtted pööravad üha enam tähelepanu klientidele, kes on valmis operaatorit vahetama. Pärast 1999. ja 2000. aastat, mis olid järsu kasvu aastateks, kasvab järgnevatel aastatel Saksamaal vajadus vahetada välja terminalivarustus (ja seetõttu ka mobiiltelefonsidelepingud).

(34)

 (8)

(35)

Teise põlvkonna mobiiltelefonside turu liidriteks on oma mobiiltelefonsidevõrkusid omavad T-Mobile ning Vodafone.

(36)

Rääkides klientide ning töötajate arvust, on MobilComiga võrreldavad kolm mobiiltelefonioperaatorit.

(37)

O2 Deutschland, mis on 100 % tütarettevõtteks mmO2 plc-le, mis varemalt oli British Telecommunications plc tütarettevõtteks, käitab Saksamaal mobiiltelefonisidevõrkusid ning pakub mobiiltelefonisideteenuseid. Tema töötajate arv on 3 500.

(38)

Debitel on telekommunikatsiooniettevõte, millel ei ole oma võrguinfrastruktuuri; ta toimib kui telefoni kõneaja ning teise põlvkonna mobiiltelefonisidevõrgu funktsioonide edasimüüja. Tema töötajate arvu on 3 544 ning 2002. aastal oli tema käibeks 2,8 miljardit eurot.

(39)

Talkline tegeleb teise põlvkonna mobiiltelefonisideteenuste edasimüügiga. 2001. aastal oli tema käive 1,26 miljardit eurot. Talkline'i sõnul on tal 1 000 töötajat.

(40)

Ehkki aastatel 1997 — 2000 õnnestus MobilComil tänu klientide arvu järsule tõusule kasvatada oma käivet mobiiltelefonsideteenuste valdkonnas, hakkasid tulemused järjepidevalt halvenema. See juhtus eelkõige seetõttu, et samal ajal kui uute klientide saamiskulud tõusid, kahanes äritegevusest saadav tulu. Lisaks sellele kasvasid suured võlad, milleks eelkõige 2001. aastal tuli sätestada eritingimused.

(41)

Lisaks sellele oli UMTSi valdkonna olukord, eelkõige aga turu, toodete ning terminalivarustuse arendamine kehvemas seisus kui kavandatud ning ilmselgelt graafikust maas.

(42)

2002. aasta 13. septembril teatas France Télécom oma koostöö lõppemisest MobilCom AGga, kuna ilmnes, et tema Saksa partneri iseseisev, UMTSga seotud tegevus ei olnud enam tulus. France Télécomi täielik loobumine UMTSga seotud koostööst tähendas UMTSi äri rahastamise kohest peatumist.

(43)

Selleks hetkeks oli MobilComil lähtudes tema majandusaruandest 7,1 miljardi euro suurune võlg, millele lisandusid märkimisväärsed võrku investeerimise, organisatsiooni ülalpidamise kulud ning intressid. Kuna France Télécom oli mitmeid kuid olnud MobilComi ainsaks rahastamisallikaks ning kuna alternatiivseid rahastamisvõimalusi ei olnud, seisis MobilCom silmitsi maksujõuetusega.

(44)

Sellel taustal võimaldas keskvalitsus päästmisabi 50 miljoni euro suuruse laenu puudujäägitagatise näol. Laenuandjaks sai riigi omanduses olev KfW, kes maksis laenu välja 2002. aasta 21. septembril. See võimaldas ettevõttel esialgu oma tegevust jätkata. Seda abi, mille komisjon kiitis heaks 2003. aasta 21. jaanuaril, käesolevas menetluses ei käsitleta.

(45)

Samal ajal otsustas MobilCom France Télécomiga sõlmitud koostööleppe alusel esitada viimasele kompensatsiooninõude.

(46)

2003. aasta 22. novembril kirjutasid MobilCom AG, Mobilcom Holding GmbH, MobilCom Multimedia, France Télécom ning Wirefree Services Belgium S.A. alla MobilComi tulevikku puudutavale leppele (MC arveldusleping), millega tühistati oluline osa MobilComi võlgadest.

(47)

Leppe alustalaks sai MobilComi kontsernile kuuluva UMTSi kohustuste ülevõtmine. Vastutasuks loobus MobilCom Télécomi kasuks igasugusest võimalikust UMTSi varade müügist saadavast tulust, välja arvatud oma 10 % osalus.

(48)

Veelgi täpsemalt võttis France Télécom üle kohustused panga ees (4,692 miljardit eurot) ning tarnekrediidi (umbes 1,25 miljardit eurot). Samas loobus ta 1,009 miljardi euroni küündiva aktsionäride laenude kogusumma tagasimaksmisest. Nõuetest loobumine ning ülevõetud kohustused vastasid kogusummas 6,9 miljardile eurole, kusjuures sellele lisandusid veel ülekande ajaks kogunenud intressid.

(49)

France Télécom kohustus tasuma ka UMTSi valdkonnaga tegelemise lõpetamise eest raha vaid 2003. aasta 31. detsembrini ning kogusummas 370 miljonit eurot. Osapooled loobusid kõigist vastastikustest, nende ärisuhtest tulenevatest nõuetest. (10)

(50)

Sellele vaatamata ei mõjutanud France Télécomi osaluse lõppemine UMTSi valdkonnas negatiivselt mitte ainult MobilComi UMTS-operatsioone, vaid tõstatas vajaduse ümberkorralduste tegemiseks ka teistes tegevusvaldkondades, eriti aga kahjumlikul põhitegevusalal — mobiiltelefonsides ning mobiiltelefonsideteenuste osutamises.

(51)

France Télécom oli leppe kohta käivate läbirääkimiste ajal ilmselgelt keeldunud mobiiltelefonside ning mobiiltelefonsideteenuste osutamise valdkonna ümberkorraldamise jaoks vahendite eraldamisest. 2002. aasta 20. septembril andsid Saksamaa ning Schleswig-Holsteini liidumaa nimetatud valdkonna jaoks vajalike ümberkorraldamismeetmete rahastamise kindlustamiseks lisa 80 % puudujäägitagatise 112 miljoni euroni küündivale laenule.

(52)

Saksamaa esitas MobilComi kontserni ümberkorraldamise üldise kava, milles toodi välja kriisi põhjused ning moodus, mille abil oleks võimalik taastada kasumlikkus pikas perspektiivis.

(53)

Lähtuvalt kavast tuli MobilComi kontserni jätkuvate majandusraskuste peamisi põhjusi otsida põhitegevuse, st mobiiltelefonside ning mobiiltelefonsideteenuste osutamise vallast ning endisest UMTS-ärist.

(54)

Vastavalt ümberkorralduskavale oli UMTSi valdkonna väline olukord kehvem kui ennustati. Kasuminäitajaid, mida UMTS-ärist oodati, tuli korrigeerida. Kriisi vallapääsemisel osutus otsustavaks aga France Télécomi loobumine UMTSi valdkonna laienemises osalemisest; võttes arvesse asjaolu, et UMTSi valdkonna arendamine nõudnuks märkimisväärseid rahalisi vahendeid, on selge, et just see muutus MobilComi kontserni likviidsust ähvardavaks.

(55)

Mobiiltelefonside ja mobiiltelefonsideteenuste osutamise valdkonnas oli lähtudes ümberkorralduskavast kriisi peamiseks põhjuseks liigne keskendumine kasvule, mis toimus kasumlikkuse arvelt. Soovides võita kliente tulevasele UMTS-le, oldi liialt palju rõhutatud turuosa suurendamist. Kuna minevikus oleks uute klientide võitmine olnud võimalik ainult ebaproportsionaalselt suurte kulude abil ning peamiselt odavasse hinnaklassi, ning kuna samas oli käive madal, olid ka kasumimarginaalid väiksed.

(56)

Lisaks sellele päädisid paljude klientide mitterahuldav maksekäitumine ning suurest võlast johtuvad sätted märkimisväärsete kuludega. Mobiiltelefonside ning — teenuseosutamise valdkond kandis tollel ajal korduvaid kahjusid.

(57)

UMTS-le keskendumine tähendas muu hulgas seda, et teistes ärivaldkondades vajalikud kohandamised jäeti tähelepanu alt välja.

(58)

Ümberkorralduskavas toodud strateegia aluseks, mille eesmärgiks oli ettevõtte kasumlikkuse taastamine, oli range keskendumine põhitegevusvaldkonnale, ehk siis mobiiltelefonside valdkonnas teenuse pakkumisele.

(59)

Kasumit mittetootev UMTSi äri tuli täielikult peatada. UMTSi valdkonnast tagasi astumise kuludeks, milleks on näiteks UMTSga seotud varade mahamüümine või nende väärtuse kärpimine, ning UMTSi 1 000 täiskohaga töötaja koondamine, hinnati ümberkorralduskavas olevat maksimaalselt 370 miljonit eurot. Vastavalt kavale ei pidanud vajatama enamat kui MC arvelduslepingu alusel France Télécomi poolt lubatud 370 miljonit eurot.

(60)

Kava kohaselt pidi MobilCom tagasi astuma ka Interneti- ning lauatelefoniteenuse valdkonnast. Sel eesmärgil pidi lauatelefoni divisjon integreeritama freenet.de AGsse ning seejärel freenet.de AGs olev osalus müüdama (osade kaupa).

(61)

Kahjumis oleva mobiiltelefonside ning -teenuseosutamise valdkonna ümberkorralduskava alustalaks pidi saama 850 täiskohaga töötaja koondamine, müügi ning klienditeeninduse, mis paiknesid enne hajusalt mitmetes linnades, koondamine Büdelsdorfis asuvasse kontserni peakorterisse ning Erfurti, vähendamaks klientide omastamisele tehtavaid kulutusi (muu hulgas MobilComi kaupluste sulgemisega) ning efektiivsem majandamine klientide aktsiaportfellidega. Üldiselt pidi rõhku pandama klientide väiksemale arvule, kuid suuremale tulususele ning käibele.

(62)

Neid meetmeid pidi rahastatama 80 % riigitagatisega laenu abil. Algselt hinnati vajaminevaks summaks 112 miljonit eurot, lõpuks kulutati aga ainult 88,3 miljonit eurot, mis vastavalt ümberkorralduskavale jagunes järgmiselt:

(63)

Ümberkorralduskavale lisatud äriplaani ning tulu- ja kulueelarve kohaselt (koostatud ajavahemikuks kuni 2007. aasta), hakkab MobilCom taas teenuseosutamise valdkonnas tulu teenima 2005. aastal. Mis puutub riikliku tagatisega laenude tagasimaksmisse, siis vastavalt kolme stsenaariumi — soodne tulemus, keskmine või “realistlik” tulemus ning mittesoodne tulemus — alusel tehtud likviidsusanalüüsile peaks ka kõige mustema stsenaariumi järgi ennustatava käibe juures laenud tagasi makstama 2007. aasta lõpuks. Vastavalt ümberkorralduskavale on võimalik ka laenude varasem tagasimaksmine, eeldusel et freenet.de AG aktsiad suudetakse edukalt maha müüa.

(64)

MobilCom alustas ümberkorralduskavas nimetatud meetmete rakendamist 2002. aasta novembris. UMTSi valdkond oli kavast lähtudes külmutatud ning müümiseks valmis. UMTSi ja teenuseosutamise valdkonnas kavandatud 1 850 töötaja koondamine viidi lõpule juba 2003. aasta märtsis. Lisameetmed, mis olid seotud teenuseosutamise valdkonna sisu ümberkorraldamisega, nagu näiteks Karlsteinis ja Hallbergmoosis asuvate kontorite sulgemine, kasumit mitte toovate kaupluste sulgemine ning uue organisatsioonistruktuuri sisseviimine, rakendati täies mahus 2002. aasta neljandas ning 2003. aasta esimeses kvartalis.

(65)

Lisaks sellele koondati kõik MobilComi lauatelefoniäriga seotud tegevused MobilCom CityLine GmbH (MCL) alla ning kanti 2003. aasta 10. aprillil ostulepinguga üle freenet.de AG-le. 35. miljoni euro suuruse ostuhinna esimesed kaks osamakset, 10 miljonit eurot ning 8,5 miljonit eurot, mis tasuti MobilComile õigeaegselt 2003. aasta mais ning augustis, kasutati vastavalt kavale, tagastamaks teist riigi poolt tagatud laenu.

(66)

UMTS-võrk müüdi 2003. aasta mais E-Plusile ning UMTS-litsents tagastati RegTP-le 2003. aasta detsembris. See võimaldas MobilComil pakkuda muu hulgas UMTS-teenust ning võtta osa turu arengust. (12)

(67)

2003. aasta 17. septembril otsustasid juhatuse nõukogu ning järelevalvenõukogu müüa 20 % osalusest freenet.de AGs. Pärast nõudluse kiirendatud uurimist müüdi 20 % aktsiatest (3,75 miljonit) mitmesugustele kodu- ja välisinvestoritele. Müügist saadav kogutulu oli 176,1 miljonit eurot (47 eurot aktsia kohta). MobilComile jäi pärast seda 52,89 % freenet.de AG aktsiatest.

(68)

Müügist saadud tuludest tasus MobilCom 2003. aasta 22. septembril riigi poolt tagatud kahe laenu krediidilimiidid ning seega sai võlgadest priiks. Tagatise obligatsioonid tagastati keskvalitsusele ning Schleswig-Holsteini liidumaale.

(69)

Pärast laenude tagastamist jäi MobilComile ligi 60 miljonit eurot freeneti müümisest saadud rahast.

(70)

Saksamaa sõnul ei ole freenet.de AG aktsiate edasist müüki kavas. MobilComi osalus freenet.de AGs oli tema sõnul vahepeal muutunud strateegilisest puhtalt rahaliseks valduseks, ehkki MobilComile jäi 52,89 % aktsiatest. Saksamaa kirjeldas allesjäänud operatsioonilisi sidemeid freeneti kontserniosa ja MobilComi kontserniosa vahel kui tähtsusetuid. MobilComi ja freenet.de AG vahel ei olnud ühtegi juhtimise ega kasumi ülekandmise lepet.

(71)

2003. aasta oktoobris toimus MobilComis uus märkimisväärne raha sissevool, kui eeskostja prof Helmut Thoma müüs MobilComi asutaja ning endise juhataja omanduses olnud aktsiad. (13)

(72)

MobilComi kasum taastus nii mobiiltelefonside ning -teenuseosutamise kui lauatelefoni- ja Interneti-teenuse valdkonnas. Teenuseosutamise valdkonnas saavutas MobilCom positiivse tulemuse 2003. aasta teises ja kolmandas kvartalis, tootes viimase üheteistkümne kvartali jooksul esimest korda kasumit. Tema tulu ilma intressi, maksude ja kulumita (EBITDA) mobiiltelefonside ning -teenuseosutamise ning lauatelefoni- ning Interneti-teenuse valdkonnas kasvas 2003. majandusaastal 103,6 miljonini, kusjuures käive oli 1,837 miljardit eurot. Ärikasum (EBIT) kasvas 22,3 miljoni euroni (võrreldes -372,9 miljoni euroga 2002. aastal).

(73)

Teenuseosutamise valdkonna arengutendentse ümberkorraldusfaasis võib kirjeldada järgmiselt: (14)

(74)

Kui võtta arvesse 3,75 miljoni euro väärtusega freeneti aktsiate arvelt tekkinud kapitali juurdekasvu, kasvas kontserni tulu 2003. aastal 160,4 miljoni euroni. Ettevõtte enda sõnul seisab MobilCom nüüd kindlal alusel.

(75)

KfW poolt 2002. aasta 19. septembril antud laen kogusummas 50 miljonit eurot, millele keskvalitsus andis täieliku tagatise, pidi olema tagastatud 2003. aasta 15. märtsil, kuid võimalik oli selle tagastamine 2003. aasta 15. septembrini. Esialgu pikendati seda 2003. aasta 21. juulini. Lähtudes komisjoni otsusest ümberkorralduskava kohta, pikendas KfW 2003. aasta juulis taas laenu tagastamistähtaega, sel korral viimast korda 2004. aasta 20. maini. Laenu intressimääraks oli 6,814 %. Intress koosnes intressiperioodi Euriborist, millele lisandus 3,50 % aasta kohta.

(76)

Teise, MobilCom AG-le ja MobilCom Holding GmbH-le Deutche bank AGst, Dresdner Bank AGst, KfWst ning LandesBank Schleswig-Holsteinist koosneva pankade konsortsiumi poolt, eesotsas KfWga, antud 112 miljoni euro suuruse laenu tagamise võtsid enda peale keskvalitsus ning Schleswig-Holsteini liidumaa koos. 2002. aasta 20. novembril väljastatud laenu tagastamistähtajaks oli 2004. aasta 20. mai (18 kuud). Laen pidi tagasi makstama osade kaupa. Laenu intressimäär koosnes iga osamakse tagastamistähtajale vastavast Euriborist liidetuna 2,50 %le aasta kohta. Keskvalitsuse ja Schleswig-Holsteini liidumaa poolt antud tagatis kattis 80 % laenusummast. Keskvalitsus käendas 48 % summast ning Schleswig-Holsteini liidumaa 32 % summast. Vastavalt 2002. aasta 20. novembri laenuleppele pidi laenu tagastamistähtajaks saama 2003. aasta 15. märts. Siiski jäi võimalus, et kui enne tagastamistähtaega esitatakse komisjonile ümberkorralduskava, pikendatakse tähtaega automaatselt ajani, mille komisjon määrab kõnesoleva ümberkorralduskava alusel abi andmiseks. Ümberkorralduskava esitamisega 2003. aasta märtsis pikendati teist tagatist, katmaks tagastamisaja kogukestust, kuni komisjon langetab kava kohta oma otsuse.

(77)

Saksamaa teavitas komisjoni sellest, et tasu, mille MobilCom pidi keskvalitsusele maksma 50 miljoni euro ning 112 miljoni euro suuruse laenu tagamise eest, oli kummalgi juhul 0,8 % aastas. Samuti tasus MobilCom nõutava avaldustasu suurusega 25 000 eurot. Schleswig-Holsteinile tasuti tagatise eest 1 % aastas ning avalduse töötlemise ühekordne tasu oli 25 564 eurot.

(78)

Saksamaa väitis, et kuna ümberkorralduseks läks vaja ning kulutati ainult 88,3 miljonit eurot, esitas MobilCom 2003. aasta 1. aprillil KfW-le kui konsortsiumi juhile avalduse allesjäänud laenust (kogusummas 23,7 miljonit eurot) loobumiseks.

(79)

Komisjon kiitis 50 miljoni euro suuruse võla tagatise heaks kui Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktist c ning ühenduse juhistest lähtuva päästmisabi.

(80)

Otsusega alustada ametlikku uurimist kinnitas komisjon keskvalitsuse ning Schleswig-Holsteini liidumaa poolt teisele laenule antud tagatise kuulumist Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 nimetatud riigiabi mõiste alla. Võttes aluseks oma esialgse hinnangu, otsustas ta, et nimetatud abi tuleks hinnata lähtudes ühenduse juhistest, ning kahtles, kas see oli ühisturu jaoks kohane.

(81)

Konkreetsemalt öeldes ei olnud komisjoni jaoks selge, kas hilisemas staadiumis antud laenu (112 miljonit eurot) kasutati ainult selleks, et hoida ettevõtet töös nimetatud päästmisperioodil, või kasutati seda juba ettevõtte ümberkorraldamiseks. Kuna ümberkorraldusabi omab konkurentsile eriti moonutavat mõju, võib seda lubada ainult ümberkorralduskava alusel; siiski ei olnud see komisjonile kättesaadav hetkel, kui alustati Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 nimetatud menetlust.

(82)

2003. aasta 9. juuli otsusega lisas komisjon käimasoleva uurimise käsitlusalasse esialgselt kavandatava laenutagatiste pikendamise 2007. aastani.

(83)

Eriti kahtles komisjon selles, kas MobilCom vajas riigi poolt tagatud laenude tagastamistähtaja pikendamist. Tol ajal ei oleks olnud võimalik välistada võimalust, et MobilCom oli võimeline tagama piisavalt vahendeid laenu tagastamiseks, müües kiiresti maha oma osaluse Internetiga tegelevas tütarettevõttes freenet.de AG.

(84)

Kuna laenud tagastati 2003. aasta 22. septembril, mille järel tagatiste obligatsioonid tagastati käendajatele, siis võtab Saksamaa arvesse, et avaldus, millega taotleti laenutagatiste pikendamist 2007. aastani ning mis nii või naa esitati ettevaatusabinõuna, on praeguseks tühistatud.

(85)

Teiseks abimeetmeks oli 112 miljoni euro suuruse laenu tagatis, mille kohta Saksamaa säilitab oma arusaamise, et ka see kuulub ühenduse juhiste kohaselt päästmisabi kategooriasse.

(86)

Saksamaa kinnitab, et laenusid kasutati ainult selleks, et rahastada teenuseosutamise valdkonnas rakendatud meetmeid, mille eesmärgiks oli optimeerida kliendi tollistruktuuri, kohandada müügikulusid ning vähendada käesoleva töötajaskonnaga seotud kulusid, aga samuti lihtsalt hoida ettevõtte tavalist äri tegevuses ning vähendada päästmisfaasis vajadust likviidsuse järele. Ilma nende meetmeteta oleks likviidsusnõue 2003. aasta märtsiks olnud 110 miljoni euro võrra suurem.

(87)

Lisaks sellele ei olnud üldine ümberkorralduskava abi andmise hetkeks veel esitatud ning ega tegelikult poleks selle kokkupanemine nii lühikese aja jooksul võimalik olnudki.

(88)

Juhul kui komisjon ei nõustu selle hinnanguga, palub Saksamaa kinnitada teise laenu tagatis komisjonile järgnevalt esitatud ümberkorralduskava alusel kui ümberkorraldusabi. Saksamaa võtab seisukoha, et ümberkorralduskavast lähtunud MobilComi taganemine UMTSi ärist ning lauatelefoni- ja Interneti-teenuse valdkonnast tasakaalustas kõikvõimalikud riigitagatisega laenu poolt mobiiltelefonside turu konkurentsile tekkida võivad moonutused.

(89)

Märkustes, mille MobilCom esitas ametliku uurimise alustamise ning pikendamise kohta, lükkas ta kõrvale kõik kahtlused selle kohta, kas abi oli kohane ühisturule.

(90)

Tema väitel oleks MobilComi olemasolu lakkamisel mobiiltelefonsideteenuste turg jäänud seisakusse. Tema väitel domineerivad mobiiltelefonside turul võrguoperaatorid, kelle koguosalus turul on pea 70 %, ning kellest umbes 52 % annab aru kahele domineerivale varustajale — T-Mobilele ning Vodafonele. MobilComi kadumine oleks andnud Debitelile tõelise monopoliseisuse oma võrguta teenuseosutajate hulgas, vabastades selle ettevõtte survest koondada kõige soodsamad hinnad ning pakkuda neid oma klientidele. Teenuseosutajate roll hinnakonkurentsi katalüsaatoritena oleks seeläbi oluliselt nõrgenenud, mille tagajärjeks oleks olnud Saksamaa mobiiltelefonside turu oligopolistliku struktuuri tugevnemine.

(91)

MobilCom väitis ka seda, et riigi tagatis ei oleks viinud konkurentsi moondumisele — see oli viidud absoluutse miinimumini. Tagatisega kaeti kokku kõigest 80 % laenusummast. Olemasolevad rahalised vahendid olid täies ulatuses määratud ümberstruktureerimiskava rakendamiseks ning olid rangelt piiritletud teenuseosutamise valdkonna ümberkorraldusega. Iga meede, mida ümberkorralduskavas kirjeldati, oli hädavajalik pikaajalise elujõulisuse taastamiseks. MobilCom selgitas põhjalikult ja kirjutas lahti ümberkorralduskava üksikasjalikud kulud.

(92)

MobilCom tõi välja ka selle, et allesjäänud konkurendid said ümberkorralduskavast kasu, kuna sellest tulenevalt loobus ta kõigist tegevustest, mis ei kuulunud otseselt põhitegevuse alla, ent millest viimasele oleks võinud kasu olla — eriti puudutab see UMTS-võrgu operatsioone.

(93)

Ühtegi negatiivset mõju konkurentidele ei oodatud, kuna ümberkorraldamisega pidi kaasnema ka teenuseosutamise valdkonna tootlikkuse kahanemine. Eelkõige tähendas töötajate suuremahuline koondamine ning tegevuskohtade sulgemine MobilComi oluliselt väiksemat võimet kliente omastada.

(94)

2004. aasta 9. ja 21. jaanuaril Saksamaa ja komisjoni vahel peetud kõnelustel, millest võtsid osa ka MobilComi esindajad, selgitas ettevõte oma kirjalikke märkusi, väites, et ta on säilitanud oma seadusliku vaatenurga, mis on ka Saksamaa poolt omaks võetud, ning milleks on see, et teine abimeede oli päästmis-, mitte aga ümberkorraldusabi. Seetõttu ei tõstatatud küsimust kohastest kompensatoorsetest meetmetest.

(95)

Mobiiltelefonsideteenuse osutajana on Talkline GmbH & Co KG (“Talkline”) MobilComi otsene konkurent. Ta tõi välja, et nagu teisedki otsesed konkurendid, on temagi pidanud kahe aasta jooksul oma kuludega, ilma riigiabita kohanema turu tingimustega ning muutma oma tegevussuunda.

(96)

Esiteks väitis Talkline, et MobilComile antud teine laen, millele anti riiklik tagatis, ei olnud mitte päästmis-, vaid ümberkorraldusabi. Ettevõtte ümberkorraldamine oli teise laenu andmise ajaks novembris juba alanud.

(97)

Ettevõte oli ka seisukohal, et MobilComile antud abi põhjustas konkurentsi tõsise moondumise. Ilma piisava kompensatsioonita ei olnud antud abi ühisturu jaoks kohane.

(98)

Talkline tõi välja konkurentsi moondumise põhjused, millest esimene oli asjaolu, et tagatis võimaldas MobilComil jätkata tegevust ilma piiranguteta, viies samal ajal läbi täieliku ning kiire ümberkorralduse. Tõsi, MobilCom küll kaotas ümberkorralduse ajal oma endise osa turul, ent tema olemasolu turul oli konkurentide jaoks siiski selgelt tuntav.

(99)

Teiseks võimaldasid riikliku tagatisega laenud MobilComil tõsta oma kliendibaasi kasumlikkust. Pärast oma kliendibaasi ümberkorraldamist oli MobilComi kasv olnud pea sama kiire kui turu kasv, ent tema kliendibaasi toodetud kasum oli ebaproportsionaalselt kõrge.

(100)

Lisaks sellele võimaldasid laenud viivitada fikseeritud võrgu väljapakutud müügiga freenet.de AG-le, millest johtus ka viimases oleva osaluse osaline müük, võimaldamaks ära kasutada sellega seotud oodatavat turuhinna tõusu, mis tegi võimalikuks mitte ainult laenu tagasimaksmise, vaid ka mobiiltelefonside valdkonda investeerimise, kuna pärast 2003. aasta septembris toimunud 20 % aktsiate müüki jäi talle pärast laenude täielikku tagasimaksmist kätte pea 60 miljonit eurot.

(101)

Talkline kahtleb ka selles, kas teise tagatise andmine oli vajalik. Selle andmise ajaks oli MobilComil juba piisavalt põhivara, millest Talkline rõhutas eriti osalust freenet.de AGs. Alles 2003. aasta septembris aset leidnud 20 % freenet.de AG osaluse (3,65 miljonit aktsiat) müümine oleks 2002. aasta novembris tekitanud ettevõttele vähemalt 18,75 miljoni euro suuruse sissetuleku, müües aktsiaid hinnaga umbes 5 eurot. Kogu osaluse (13,65 miljonit aktsiat) müük oleks taganud ettevõttele 68 miljoni euro suuruse sularaharessursi, mis oleks suures osas muutnud laenamise ning veel enam riikliku tagatise mittevajalikuks. Selle arvutuse aluseks oli ainult freenet.de AG aktsiaturuhind, mitte aga põhiväärtus, mille MobilComi ning freenet.de AG juhatus olid tõstnud märkimisväärselt kõrgemale.

(102)

Juhul kui komisjon otsustab, et teise laenu riikliku tagatise nimetamine ümberkorraldusabiks on lubatav, võib ta seda Talkline'i seisukohast lähtudes lubada ainult juhul, kui Saksamaa pakub ühenduse juhiste punktist 35 et seq. lähtuvaid kompensatoorseid meetmeid.

(103)

Talkline'i arvates ei olnud Saksamaa poolt rakendatud meetmed piisavad kompenseerimaks abi ebasoodsaid mõjusid. Mobiiltelefonside valdkonna tootlikkuse vähendamine ning sellest lähtuv kliendibaasi vähendamine on laias laastus seotud asjaoluga, et MobilCom loobus kasumit mitte toovatest kliendisuhetest. Selline vähendamine oli vajalik majanduslikust vaatepunktist, mistõttu seda ei saa mõista quid pro quo'na.

(104)

MobilCom ei astunud täiesti välja lauatelefoni- ja Interneti-teenuse valdkonnast. Veelgi enam, freeneti osaluse müük, olles mõjutanud mobiiltelefonside valdkonnas olevat konkurentsi, oligi sisuliselt kapitali ümberkorraldamine. Konkurentsi võimalike moonutuste quid pro quo'na polnud see mitte väärtusetu, vaid see raskendas oluliselt moonutust, kuna alates sellest hetkest investeeris MobilCom freeneti aktsiate müügist saadava tulu otse teenuseosutamise valdkonda.

(105)

UMTSi külmutamise põhjuseks oli majanduslik vajadus ning seetõttu ei saa seda vaadelda ei sobiva ega kompenseeriva meetmena tasakaalustamaks mobiiltelefonside valdkonnas tekkinud konkurentsi moonutusi. Sellest said kasu ainult allesjäänud UMTS-litsentsi omanikud, kellel oli seega üks konkurent vähem.

(106)

Lõpuks esitas Talkline nimekirja võimalikest meetmetest, mis võiksid tasakaalustada tema arvates tekkinud moonutusi. Meetmete hulgas oli välja toodud klientide pro rata“müük” konkurentidele, on-line-kaupluste ning teiste otseste kanalite sulgemine piiratud ajaks, ning tagasiastumine UMTSst teenuseosutajana (“võimendatud teenuseosutamine”) piiratud ajaks.

(107)

Komisjon sai märkusi ka ühelt teiselt konkurendilt, kes oli samuti isikliku võrgustruktuurita teenuseosutaja.

(108)

Ka selle konkurendi arvates pole väljapakutud quid pro quo piisav, saavutamaks MobilComi põhitegevusala tootlikkuse kahandamist, mis on vajalik konkurentsis tekkinud moonutuste tasakaalustamiseks. MobilComi sooviks oli koondada kõrget kasumit tootvad kliendid keskmisesse ning kõrgemasse segmenti. Selle tagajärjel oleks tal vaatamata klientide arvu vähenemisele võimalik säilitada oma positsioon turul, kuna koondades kõrget kasumit tootvaid kliente, väheneksid kulud ning käive kasvaks.

(109)

Käesolevate turutingimuste, nimelt küllastuse, kliendi kohta käiva madalama keskmise käibe ning langevate kasumimarginaalide juures oli MobilComi poolt üritatav ümberpositsioneerumine just see, mille suunas kõik teenuseosutajad püüdlesid. Abi, mis ei olnud kättesaadav otsestele konkurentidele, kasutati MobilComi poolt selleks, et kindlustada konkurentsieelis selles klientide kihis, mis on niivõrd väärtuslik, et kõik üritasid sellest iga hinna eest oma osa saada. Saksamaa oli seega toetanud MobilComi ümberkorraldust otse tema konkurentide arvelt, mis ei olnud ilma täiendavate kompensatoorsete meetmeteta vastuvõetav.

(110)

Vastuseks kolmandate isikute poolt esitatud märkustele väidab Saksamaa, et teine abimeede oli hädavajalik, kuna 2002. aasta novembri keskpaigaks oli MobilComi tegevuseks vajalik sularahareserv otsa saanud. Ilma KfW konsortsiumilt saadud laenuta oleks MobilCom olnud sunnitud kohe taotlema maksujõuetuks tunnistamist. MobilComi juhatuse hinnangul oleks maksujõuetuse väljakuulutamise korral oluline osa klientidest kiiresti kaotatud: seega oleks MobilComi ümberkorraldamine maksujõuetuse alusel olnud võimatu.

(111)

Saksamaa lisab, et 2002. aasta septembri teisel poolel peetud arveldusläbirääkimistel ütles France Télécom selgelt välja, et ta võiks MobilComi vabastada tema UMTSga seotud kohustustest ainult juhul, kui ta oleks kindel, et MobilCom ei kuuluta välja maksujõuetust ajavahemikul, mil maksujõuetuse seadusest lähtudes oleks võimalik talle kahjunõudeid esitada. Seega oli France Télécom läbirääkimiste algusest peale soovinud välisaudiitorilt saada aruandeid, milles räägitaks MobilComile jäänud ärivaldkondade jätkuvast toimimisest, ning nõudnud kolmandatelt isikutel tegutsemist selles suunas, et eduka ümberkorraldamise rahastamise jaoks vajalikud vahendid oleksid tagatud. Sellel eesmärgil KfW konsortsiumi poolt antud 112 miljoni euro suurune laen oli seega MC arvelduslepingu tingimuseks. France Télécom nõudis ka seda, et laenu väljavõtmine oleks võimalik vähemalt 18 kuu jooksul. Asjaolu, et laenu ning tagatise tähtaeg oli 2004. aasta 20. mai, tähendas Saksamaa jaoks seda, et see nõudmine oli täidetud.

(112)

Saksamaa väidab ka seda, et riiklik tagatis oli laenu saamiseks hädavajalik. KfW konsortsiumiga sõlmitud laenuleping eeldas, et MobilCom korraldab kõik võimalikud tagatised. Kuid sellest ei piisanud, veenmaks konsortsiumi väljastama vajalikku summat. Vaatamata keskvalitsuse suurtele pingutustele, veenmaks konsortsiumi kuuluvaid pankasid võtma enda peale suuremat riskiproportsiooni, nõudsid pangad keskvalitsuselt ning Schleswig-Holsteini liidumaalt puudujäägitagatist, mis kataks 80 % laenust. Ilma ametliku tagatiseta (riskikaitse) poleks ükski pankadest olnud valmis andma MobilComile vahendeid ning MobilCom oleks kuulutatud maksujõuetuks.

(113)

Küsimusele, kas antav abi oli nii väike kui võimalik, vastas Saksamaa, et KfW konsortsiumiga sõlmitud laenuleping kohustas MobilComi kasutama kogu peamiste füüsiliste ning rahaliste varade müügist saadud tulu laenude ning seega ka riikliku tagatise tagasimaksmiseks. Samuti kohustas see peagi müüma lauatelefonivõrku ning Interneti-äri. Samal ajal algas nii nende kui UMTSi varade müük. Nendest saadi lahti nii kiiresti ning nii edukalt, et MobilCom oli võimeline laenu ning riigitagatised ennetähtaegselt tasuma.

(114)

Lauatelefoniäri ning UMTSi varade müük ning hiljem ka Milleniumi aktsiate ülekandmine tähendas seda, et laenusumma oli oluliselt vähenenud, ning 2003. aasta 17. septembril aset leidnud freenet.de AG osaluse müügist saadava summaga kustutati laen täielikult. Seega oli riigitagatis kasutuses ainult poole KfW laenu eluajast.

(115)

Varade realiseerimist ning seega riigi poolt tagatud laenude tagasimaksmist poleks saanud enam kiiremini korraldada. See oli tõsi nii lauatelefoniäri müügi puhul, mis toimus 2003. aasta märtsis, ning UMTSi varade müügi puhul, mis lepiti kokku 2003. aasta mais, kui ka MobilComi aktsiate müügi puhul eeskostja dr Dieter Thoma poolt, mis oli lubatav alles alates 2003. aasta aprillist (MobilComil ei olnud dr Thoma otsuste üle võimu; lähtudes tema eeskostjalepingust Gerhard Schmidi ning Milleniumiga oli tema kohustuseks hoida hind nii kõrge kui võimalik).

(116)

Saksamaa väitel kehtib sama ka freeneti aktsiate müügi kohta. Lähtudes Saksamaa seadusest, mis puudutab riiklikke aktsiaseltse, oli juhatusel ettevõtte ning aktsionäride huvides kohustus ennetada ettevõtte varade müüki allpool nende väärtust. Saksamaa rõhutab, et tol ajal oleks osalust saanud kiiresti müüa ainult aktsiaturu kaudu. Freeneti aktsia turuhind oli madal, umbes 5 eurot, mis andnuks kogu osaluse eest 68 miljonit eurot; juhul kui 76,1 % freeneti aktsiatest oleks pidanud kiiresti maha müüdama, oleks hind tõenäoliselt veelgi langenud. Pealegi poleks ettevõtte juhtkond 2002. aasta novembris müügiga nõustunud, kuna sel ajal polnud France Télécomi juhatuse koosolek veel kinnitanud MC arvelduslepingut.

(117)

Saksamaa väitel polnud tollal alternatiivseid tegevusi, mis oleksid võimaldanud MobilComi edasist toimimist turul. Maksujõuetus oleks parimal juhul teeninud konkurentide huvisid, kuna MobilComi kliendid oleksid olnud valmis nende juurde üle minema. Saksamaa rõhutab, et tol hetkel ei olnud ühtki mõistlikku põhjendust MobilComi maksujõuetuks kuulutamisele. Sellele rääkisid vastu konkurentsi, infrastruktuuri ning tööturu küsimused, mis olid riigitagatise andmisel tugev argument.

(118)

Algselt pidas Saksamaa kinni oma seisukohast, et märkimisväärsed kompensatoorsed meetmed olid juba rakendatud, millest olulisemateks oli UMTS- ning lauatelefoniäri müük, MobilComi osaluse vähendamine freenet.de AGs arvestatavast enamusest finantsvara tasemele ning Hallbergmoosis ja Karsteinis olevate kontorite sulgemine. 2004. aasta jaanuaris Saksamaaga peetud otsestel kõnelustel tõi komisjon välja võimalikke kompensatoorseid lisameetmeid, eelkõige aga MobilComi online-kaupluste sulgemise seitsmekuuliseks perioodiks, millega Saksamaa algselt nõus oli. Siiski teatas Saksamaa 2004. aasta aprillis komisjonile, et ta ei saa teha online-kaupluste sulgemise otsust.

(119)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt on mis tahes liikmesriigi poolt või riiklikest ressurssidest antav teatud ettevõtteid või teatud kaupade tootmist eelistades konkurentsi moonutav või moonutada ähvardav abi sobimatu ühisturgu mõjutava liikmesriikidevahelise kaubanduse raames, välja arvatud juhul, kui leping sätestab teisiti.

(120)

Komisjon märgib, et Saksamaa taotlus komisjonile lubamaks laenutagatiste pikendamist 2007. aastani on nüüd peatatud, kuna laenud tagastati 2003. aasta 22. septembril järgnevalt käendajatele tagastatud tagatud võlakirjadega. Seega ei pea komisjon enam kaaluma vastavat taotlust.

(121)

Komisjon kiitis heaks 50 miljoni euro suuruse laenu riikliku tagatise päästeabi näol ühenduse 2003. aasta 21. jaanuari juhtnööride raames. Seega ei tule vastavat abi võtta uuesti kaalumisele.

(122)

Komisjon leiab, et on näidatud, et 20. novembril antud 112 miljoni euro suuruse laenu 80 % riikliku tagatise näol on tegemist abiga EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 raames.

(123)

Tagatise tagasid Saksamaa rahandusministeerium ja Schleswig-Holsteini liidumaa majandus-, tehnoloogia- ja kommunikatsiooniministeerium, kusjuures mõlemad neist on riigiasutused. Seega tuleb abi lugeda riigi poolt antuks.

(124)

Riigitagatised kuuluvad tavaliselt artikli 87 lõike 1 reguleerimisalasse juhul, kui ei maksta mingeid turuobligatsioone ega mõjutata riikidevahelist kaubandust. (15)

(125)

Komisjon on seisukohal, et riigitagatise eest makstud tasu näol ei olnud tegemist turuobligatsiooniga. Saksamaa väitis, et MobilComi poolt riigi valitsusele makstud tasu oli 0,8 % aasta kohta, millele lisandus igal korral 25 000 euro suurune taotlustasu. Schleswig-Holsteini liidumaal oli õigus maksta tagatistasu suurusega 1 % aasta kohta ja 25 564 euro suurust menetlustasu. Aga Saksamaa ei andnud rohkem teavet selle kohta, kas tasud vastavad riskidele ja turutingimustele. Pigem viitab ka Saksamaa ise alati teise laenu tagatisele kui abile. Vaatamata eelnevalt mainitule ning arvestades MobilComi rasket majanduslikku olukorda ja tõsiasja, et ta oli maksujõuetuse piiril, leiab komisjon, et tagatistasu ei peegeldanud tagatise lubamisega kaasnenud riski Saksamaa valitsusele ja liidumaale. Ükski erainvestor ei oleks andnud tagatist sellistel tingimustel.

(126)

Seega andis tagatis MobilComile selektiivse eelise, mida ei oleks normaalsetes turutingimustes tekkinud. Eriti paranesid tema laenuvõimalused. MobilCom oli majanduslikes raskustes ja tagatis võimaldas tal võtta laene tingimustel, mis ei vastanud tema tegelikule rahanduslikule olukorrale või samasuguses seisus olevale riigitagatiseta ettevõttele laenava laenuandja võetud riskile. Normaalsetes turutingimustes keelduvad vähesed pangad andmast laenu ettevõttele, kui tasumise tagab riik.

(127)

Lisaks sellele võib tagatis mõjutada liikmesriikidevahelist konkurentsi ja kaubandust. MobilCom osutab teise põlvkonna mobiilsideteenuseid üle Saksamaa. Saksamaa poolt antud laenutagatis parandas MobilComi konkurentsivõimet ja sellel on ebasoodus mõju teiste teise põlvkonna mobiilsideteenuse osutajate võimele konkureerida. Tagatis aitas ka tugevdada MobilComi positsiooni ühenduse tasandil, kuna nüüd oli vähem tõenäoline, et teiste liikmesriikide teenuseosutajad looksid võrgustiku või laieneksid Saksamaale. Ühenduse raames on telekommunikatsiooniturul tugev konkurents erinevatest liikmesriikidest teenuseosutajate vahel. Paljud MobilComi praegustest potentsiaalsetest konkurentidest teise põlvkonna mobiilsideteenuse osutamisel on ettevõtted, millel on peakontorid teistes liikmesriikides (nt O2, E-Plus, Vodafone D2, Talkline ja Debitel).

(128)

Riigitagatise näol on vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 sätetele tegu riigiabiga.

(129)

Komisjon on seisukohal, et tagatise saanud laen ei sisalda abi elemente. Tagatis tähendas, et laen on kindlustatud vastavalt turunõuetele. MobilComi 112 miljoni euro suurusele laenule määratud intress (2,5 % aasta kohta üle Euribori määra) oli võrreldav edukate ettevõtete intressimääraga ja ei olnud alla komisjoni viitemäära. (16)

(130)

EÜ asutamislepingu artikkel 87 sätestab erandid põhimõttest, mille kohaselt riigiabi ei sobi kokku ühisturuga. Esiteks tuleb kaaluda, kas kõnealune abi sobib kokku ühisturuga EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 2 kohaselt. Kuid asjaomane abi ei ole (a) sotsiaalse iseloomuga abi ja seda ei anta eratarbijatele; (b) looduskatastroofi või muu eraolukorra poolt tekitatud kahjusid kattev abi; (c) Saksamaa liiduvabariigi teatud piirkonna majandusele suunatud abi. Mis puutub EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikesse 3, siis punktides a ja c (regionaalne aspekt) sätestatud vabastused ei ole kohaldatavad, kuna abi MobilComile ei ole mõeldud kindla majandusvaldkonna arengu soodustamiseks. Artikli 87 lõike 3 punktides b ja d sätestatud vabastused ei ole samuti kohaldatavad. Nendes viidatakse abile üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimiseks ning kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks.

(131)

Mis puutub EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis c ja sellel põhinevates ühenduse suunistes sätestatud eranditesse, siis on komisjon seisukohal, et teised ühenduse suunised, nt teadus- ja arendustegevuse, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele või tööhõive- ja koolitustegevusele antavat abi käsitlevad suunised ei ole kohaldatavad. Kui raskustes olevate ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevates ühenduse suunistes sätestatud tingimused on täidetud, võib abi panustada majandustegevuse arengusse ebasoodsalt kaubandust mõjutamata (suuniste punkt 20) ning seda võib seega pidada ühisturuga kokkusobivaks.

(132)

Pärast põhjalikku kaalumist on komisjon otsustanud, et vastupidiselt Saksamaa ja abisaaja ettevõtte seisukohale on teise abimeetme näol tegemist ümberkorraldusabi, mitte päästmisabiga.

(133)

Päästmisabi on ühenduse suuniste raames oma iseloomult ajutine. Selle eesmärk on hoida raskustes vaevlevat ettevõtet pinnal seni, kuni töötatakse välja ümberkorraldus- või likvideerimiskava. Abi peab hoidma ettevõtte toimivana, kuni on välja töötatud ümberkorralduskava (nt katma töötasu- ja palgakulud ning jooksvad kulud).

(134)

Samas põhineb ümberkorraldus teostataval, koherentsel ja kaugeleulatuval plaanil taastada ettevõtte pikaajaline elujõulisus. Tavaliselt kätkeb see ettevõtte tegevuse ümberkorraldamist ja tõhustamist, mis tavaliselt sisaldab loobumist kahjumit tootvatest tegevustest ja selliste olemasolevate tegevuste ümberkorraldamist, mida saaks muuta taas konkureerivaks. Töökorra ümberkorraldusega peavad tavaliselt kaasas käima ümberkorraldused finantsvallas.

(135)

Komisjon on seisukohal, et teine tagatis ei kvalifitseeru päästmisabina. Laen, mida see kattis, ei olnud mõeldud rahastamaks konkreetselt jooksvaid kulusid, sealhulgas tavalisi arenguid hoidmaks ettevõtet pinnal piiratud aja jooksul kuni ümberkorralduskava koostamiseni.

(136)

Saksamaa väitel oli aga 112 miljoni euro (ehk 88,3 miljoni euro) suuruse riigi poolt tagatud laenu eesmärk võimaldada MobilComil kasutusele võtta rida meetmeid kahjumit tootvas teenindavas üksuses. Järelikult olid meetmed selgelt suunatud ettevõtte selle ala jätkuva kahjumi põhjuste pikaajalisele lahendamisele.

(137)

Riiklikult tagatud laenuga rahastati konkreetselt 850 täisajalise töökoha koondamist teenindavas sektoris, mis pidi vähendama ülepaisutatud personali, mis oli ümberkorralduskava määratluste kohaselt peamine kahjumiallikas.

(138)

Teine osa kuludest kaasnes ebasoodsate lepingute lõpetamise või tühistamisega ja üleminekuga ettevõtte oma UMTS-võrgustiku jaoks hangitud klientide teenindusele kohastele tariifidele. Selline kliendibaasi ja tariifide ümberkorraldamine pidi looma pikaajalised suhted klientidega ja panema piiri kogukaubanduse kasumimarginaali langusele.

(139)

D-Plus Telecommunications GmbH ülevõtmisega MobilComi kontserni kaasatud Karlsteini tegevuskoha ja Cellway Kommunikationsdienste ülevõtmisega kaasatud Hallbergmoosi tegevuskoha sulgemise ja kõikide turustus- ja teenindusstruktuuride koondamisega peakorterisse Büdelsdorfis ja Erfurti tegevuskohta parandati MobilComi sõnul UMTS-äri ülesehitamisel hooletusse jäetud vead.

(140)

Sellest tulenevalt on komisjon rahul sellega, et olles suunatud teenindusüksuse ja ettevõtte pikaajalise tootlikkuse kindlustamisele ja mitte kõigest ettevõtte tööshoidmisele ümberkorralduskava väljatöötamiseni, oli riigitagatisega laenu poolt rahastatud meetmestikul peamiselt strukturaalne mõju. Struktuurimeetmeid ei saa rahastada päästmisabiga. Seega leiab komisjon, et teise tagatise näol on tegemist ümberkorraldusabiga ühenduse suuniste raames.

(141)

Komisjon eeldab ka, et teenindusäriga seotud meetmed põhinesid kindlal plaanil taastada ettevõtte pikaajaline kasumitootlikkus. Komisjon lükkab selgesõnaliselt tagasi Saksamaa vastuväite, mille kohaselt ei olnud riigitagatisega laenu andmise hetkel 2002. aasta novembris esitatud veel ühtegi ümberkorralduskava.

(142)

2002. aasta septembris määras haldusnõukogu järelevalvenõukoguga tihedalt konsulteerides kindlaks ümberkorraldusstrateegia peamised punktid. (17) MobilCom oli kindlal seisukohal, et UMTSi projekti ei saaks ellu viia ilma France Télécomi osalemiseta ja sellest tuleks sellisel juhul loobuda.

(143)

Haldusnõukogu esitas ka mobiilteenindusüksuse ümberkorralduse üldprogrammi, mille peamised punktid olid ka sellel hetkel 850 täisajalise töökoha koondamine ettevõtte tuumikus, seni viie tegevuskoha vahel jaotatud turustus- ja teenindustegevuste koondamine peakontorisse Büdelsdorfis ja Erfurti tegevuskohta ja kliendihanke kulude vähendamine kasumit mittetootvate MobilComi poodide sulgemise abil.

(144)

Ümberkorralduskava, mis oma põhiosas oli identne sellele järgnenud 2003. aasta märtsis komisjonile esitatud ümberkorralduskavaga, uuris audiitorbüroo Deloitte & Touche. Oma 2002. aasta 25. oktoobri raportis jõudis Deloitte & Touche järeldusele, et ajapuuduse ja lepingu volituste ringi tõttu ei olnud võimalik võtta lõplikku seisukohta küsimuses, kas MobilComi kontserni ümberkorralduskava oli täielikult hõlmanud kõiki nõrku kohti. Olulisemaid nõrku kohti oli aga raportis tõepoolest arvesse võetud ja kirjeldatud. Ümberkorralduskavas sätestatud meetmed võisid kokkuvõttes eeldatavasti heastada seniks kindlaks määratud nõrku kohti ja asetada MobilComi kontserni positsiooni, mis võimaldanuks positiivsete tulemuste saavutamist ühe kuni kahe aasta jooksul.

(145)

Komisjon on seega seisukohal, et on piisavalt tõestatud, et hiljemalt 2002. aasta novembriks oli olemas koherentne kava ettevõtte ümberkorraldamiseks, mis oli aluseks mitte ainult KfW konsortsiumi otsusele anda ettevõttele laenu, vaid ka novembris ette võetud teenindussektori ümberkorraldusmeetmetele. Seda otsust ei lükka ümber ka tõsiasi, et selleks hetkeks ei olnud France Télécom andnud oma lõplikku nõusolekut koostööraamistiku kokkuleppele. Kui koostööraamistiku kokkulepe ei oleks jõustunud, oleks MobilCom pidanud igal juhul end maksujõuetuks kuulutama. Väljavaadete hinnang põhines algusest peale eeldusel, et kaugeleulatuv võlgadest vabastamine on võimalik, ja seega oletati, et jõutakse tegeliku kokkuleppeni. Seega alustas MobilCom viivitamata meetmete elluviimist ning ei oodanud France Télécomi üldkoosoleku lõplikku heakskiitu.

(146)

Samuti on komisjon seisukohal, et otsustav viide sellele, et teise abimeetme näol oli tegemist ümberkorraldusabiga, on tõsiasi, mille kohaselt oli riigitagatisega laenu andmise hetkel selle kestuseks 18 kuud, tähtajaga 2004. aasta 20. mai. Esialgu pidi tagatis kehtima kuni 2003. aasta 15. märtsini, aga seda tähtaega pidi automaatselt pikendatama juhul, kui enne selle aegumist esitatakse komisjonile ümberkorralduskava. Ühenduse suuniste punkt 23 ütleb, et päästmisabi laenu tagatiste kujul peab olema seotud laenudega, mis tuleb tagastada mitte hiljem kui 12 kuu jooksul pärast viimase väljamakse tegemist ettevõttele. Käesoleval juhul ei olnud see nii.

(147)

Kokkuvõttes on teise abimeetme näol tegemist ümberkorraldusabiga, mida komisjon võib lubada ainult juhul, kui ühenduse suunistes sätestatud tingimused on täidetud.

(148)

Ühenduse suuniste kohaselt peetakse ettevõtet “raskustes olevaks” siis, kui ettevõte ei ole võimeline ei omaenda ressursside ega raha abil, mis on võimalik saada omanikelt/osanikelt või võlausaldajatelt, tõkestama kahjumi tekkimist, mis ilma avalik-õiguslike organite välise sekkumiseta sunniks ettevõtet peaaegu kindlasti lühema või keskmise perioodi jooksul (suuniste punkt 4) tegevust lõpetama. Kasvav kahjum, langev rahakäive ja kahanev või nullis aktivate puhasmaksumus on tavaliselt märgid selle kohta, et ettevõte on raskustes, nagu ka olukorrad, kus ettevõte ei suuda taastuda oma ressursside või omanikelt/osanikelt või võlausaldajatelt saadud raha abil (suuniste punkt 6).

(149)

France Télécomi loobumine UMTS-äri rahastamisest tähendas kõikide MobilComi kui ettevõtte rahade likvideerimist.

(150)

2002. aasta kolmandas kvartalis kandis MobilCom enne intressiarvutust ja maksustamist (EBIT) kahju summas 2,9 miljardit eurot, samal ajal kui tema kapitalivarud ulatusid 606,7 miljoni euroni (2001: 3 769 miljonit eurot); 2002. aasta septembris ähvardama hakanud maksujõuetust võis ära hoida ainult KfW poolt antud 50 miljoni euro suuruse riigi tagatisega likviidsusabilaenuga.

(151)

Vaatamata koostööraamistiku kokkuleppe edukale sõlmimisele, mille raames võttis France Télécom üle UMTSi kohustused kogusummas 6,9 miljardit eurot, millele lisandub intress, ulatus kontserni kahjum 2002. aasta neljandas kvartalis 289 miljoni euroni, mis ületas ikkagi kriisieelse kahjumi (2002. aasta teine kvartal: 172,8 miljoni euro suurune kahjum; 2002. aasta esimene kvartal: 116,4 miljoni euro suurune kahjum; 2001. aasta neljas kvartal: 91,9 miljoni euro suurune kahjum).

(152)

Lisaks järeldab komisjon saadaval olevatest likviidsusnäitajatest, et negatiivse sularaha liikumise arengut MobilComi kontsernis ei olnud võimalik peatada ka 2002. aasta novembris. 2002. aasta septembriks olid juba olemasolevad likviidsusvarud ammendunud. Päästmisabi võimaldas ainult katta lühiajaliselt jooksva likviidsuse nõuet ja vältida otsest maksujõuetuse ohtu.

(153)

Veelgi enam, Saksamaa näitas, et ilma ümberkorralduskavas esitatud ümberkorraldusmeetmeteta oleks jooksev kahjum 2003. aasta märtsis olnud ilmselt 110 miljoni euro võrra suurem. Saksamaa arvates ei oleks olnud võimalik rahastada sellist kahjumit pangalaenu abil.

(154)

Samuti järeldab komisjon, et MobilCom ei oleks samuti olnud võimeline katma 2002. aasta novembri rahastamisnõuet oma olemasolevatest kapitaliressurssidest.

(155)

Nagu juba selgitatud, ei olnud likviidsusreservid sel ajal enam saadaval. Komisjon on lisaks kohustatud olemasoleva teabe põhjal järeldama, et ümberkorralduskavas ettenähtud freeneti aktsiate (osaline) müük riiklikult tagatud laenu tagastamiseks, mis toimus lõpuks 2003. aasta septembris, ei oleks olnud võimalik lühemas perspektiivis.

(156)

Saksamaa on veenvalt tõestanud, et enne koostööraamistiku kokkuleppe sõlmimist 2002. aasta novembris ei olnud võimalik müüa freeneti aktsiaid olemasolevate laenukohustuste tõttu kreeditorpankade ees UMTSi projekti raames. Mis tahes selline müük ei oleks olnud võimalik ilma nõusolekuta kreeditorpangalt, millele freeneti aktsiad olid tagatiseks. Arvestades suuri võlgu UMTSi sektoris, ei oleks kreeditorpangad nõustunud müügiga. Lisaks oleks ettevõtte tulu pidanud kasutama ainult UMTSi projektiga kaasnenud laenukohustuste tagasimaksmiseks pankadele.

(157)

Samuti ei ole komisjonil tõendusmaterjali väitmaks, et terava kriisi ajal 2002. aasta kolmandas ja neljandas kvartalis oleksid investorid näidanud üles mingit huvi osta MobilCom AG aktsiaid. Seega puudus MobilComil ka see rahahankimise võimalus.

(158)

Saksamaa on samuti piisavalt demonstreerinud, et pangakonsortsium ei oleks ilma riigitagatiseta andnud 112 miljoni euro suurust laenu, kuna makseriski oleks peetud liiga kõrgeks ja eriti kuna tavaline pangalaenutagatis ei olnud piisav.

(159)

Saksamaa esitas muu hulgas pangakonsortsiumi juhtivpanga FfW poolt 2003. aasta 1. juunil koostatud arvamuse, milles hinnati 112 miljoni euro suuruse laenu lisatagatise väärtust. 112 miljonilise euro laenu lepingus võttis MobilCom endale muu hulgas kohustuse pantida kõik MobilCom AG ja MobilCom Holding GmbH tütar- ja sidusettevõtete, sealhulgas ka freenet.de AG aktsiad, ning loovutada kogu kasu hagidest Millenium GmbH ja endise tegevjuhi Gerhard Schmidi vastu, mille kogusumma ulatus 71 miljoni euroni. Loovutada tuli ka kogu tavaline ettevõttel olemasolev pangalaenutagatis.

(160)

2002. aasta detsembris juba panditud freeneti aktsiate väärtust ei saanud KfW kohaselt aktsiate märkimisväärse ebastabiilsuse tõttu hinnata.

(161)

Hagidest Gerhard Schmidi ja Millenium GmbH vastu saadud kasu üleandmise pangakonsortsiumile pidi MobilComi aktsiate müügi teel teostama volitatud isik prof Dieter Thoma 2003. aasta 31. detsembril. Nende tagatiste väärtus põhines MobilComi aktsia börsihinnal. Kuna see hind sõltub MobilComi maksevõimest, ei olnud KfW Saksamaa sõnul võimeline tagatisele tavaliste pangandusprintsiipide kohaselt omistama mingit tagatisväärtust.

(162)

Teine tagatis hiljem ülekantud 35 miljoni euroni ulatuva lauatelefoniteenuse sektori müügist tulnud tulu näol rahanõudest freenet.de AG-le ei olnud laenu andmise ajal kättesaadav.

(163)

Komisjon peab seega järeldama, et 80 %lise valitsuse ja liidumaa tagatise andmine oli vajalik, võimaldamaks pankadel õigustada 112 miljoni euro suuruse laenu andmist.

(164)

Seega leiab komisjon, et teise laenu andmise ajal ei olnud ettevõte ilma riigi panuseta võimeline oma ressursside või omanikelt/osanikelt või võlausaldajatelt saadud raha abil ennast ümber korraldama. Sellest lähtuvalt on piisavalt tõendeid selle kohta, et 2002. aasta novembris oli MobilCom endiselt raskustes ettevõte ühenduse suuniste raames.

(165)

Vastavalt ühenduse suuniste punktile 31 ja järgmistele punktidele sõltub ümberkorraldusabi andmine ümberkorralduskava täideviimisest, kusjuures kava iga üksik abimeede peab saama komisjoni heakskiidu ja tuleb kontrollida, kas on tõenäoline, et see taastaks ettevõtte pikaajalise elujõulisuse.

(166)

Komisjon ei kahelnud selles, et pärast MC arvelduslepingu edukat sõlmimist France Télécomiga on võimalik MobilComi kontserni tugevdada. Komisjonile 2003. aasta märtsis esitatud üksikasjalik ümberkorralduskava sisaldas ulatuslikku probleeme põhjustavate struktuuripuudujääkide analüüsi ja ulatuslikku tuvastatud nõrkustest ülesaamiseks vajalike meetmete loetelu. 2007. aasta lõpuni ulatuva prognoositava kasumi-kahjumi aruande ning stsenaariumi- ja riskianalüüsi põhjal võis komisjon otsustada, et meetmete ettepanekud olid mõistlikud, loogilised ja põhimõtteliselt sobivad võimaldamaks MobilComil taastada oma pikaajaline elujõulisus.

(167)

Lisaks hindas Deloitte & Touche MobilComi palvel ümberkorralduskava ja jõudis järeldusele, et kava oli kooskõlas audiitorbüroo hinnangutega 2002. aasta 25. oktoobri raportis ja igakuiste raportitega ümberkorraldusprotsessi kohta.

(168)

Seda eelhinnangut kinnitavad ka tegelikud arengud. MobilCom oli teenindussektoris taas kasumis 2003. aasta teises kvartalis (esimest korda 11 kvartali jooksul) ning võis 2003. aasta septembris täielikult tasuda oma võlad freeneti aktsiate müügist saadud tulu abil.

(169)

Ühenduse suuniste punkti 40 kohaselt peab abi kogus ja intensiivsus olema piiratud range miinimumini, mis on vajalik ümberkorralduse ettevõtmiseks. Abisaajad peavad tegema märkimisväärse panuse ümberkorralduskavasse oma ressurssidest, sealhulgas ettevõtte eluspüsimiseks mittevajaliku vara müügist ja turutingimustes välisrahastamisest tulenevast tulust.

(170)

Komisjon leiab, et Saksamaa on piisavalt näidanud, et ümberkorraldusabi riigitagatise näol 112 miljoni euro suurusele laenule on piiratud ümberkorralduseks vajaliku miinimumini, arvestades ettevõtte, osanike või kontserni, millesse ettevõte kuulub, olemasolevaid rahalisi ressursse. Ümberkorraldamise käigus ei teinud MobilCom ühtki lisahanget ega -investeeringut, mis ei olnud hädavajalikud pikaajalise elujõulisuse taastamiseks. Sellegipoolest peab komisjon vajalikuks lisada oma abi heakskiidule tingimused vältimaks tõsiseid konkurentsi moonutamisi (vt lõiked 176 — 189).

(171)

Mis puutub riikliku tagatisega laenu kestusesse, siis märgib komisjon, et Saksamaa poolt antud teabe kohaselt nõudis France Télécom tungivalt vähemalt 18 kuu pikkust riigitagatisega ümberkorralduslaenu eeltingimusena UMTS-äriga kaasnevate kohustuste ülevõtmisele, mis oli vajalik MobilComile, ja et sellest tulenevalt poleks olnud võimalik rakendada lühemat perioodi, ohustamata sealjuures MC arvelduslepingu sõlmimist. Komisjon peab seega nõuet, mille kohaselt abi piiratakse miinimumini, täidetuks.

(172)

Mis puutub abisaaja enda panusesse ümberkorraldamisse, märgib komisjon, et riigitagatis kattis ainult 80 % tagatud laenust. Ülejäänud 20 % suhtes kandsid riski ettevõte ja kreeditorpangad. Lisaks aitas MobilCom rahastada ümberkorraldamist ümberkorralduskavas sätestatud varade müügiga. Esimesi sissemakseid, mida võimaldas lauatelefoniteenuse sektori müük freenetile 35 miljoni euro eest 2003. aasta märtsis, kasutati laenude tagastamiseks. Ülejäänud laen tagastati täielikult vähem kui aasta jooksul freeneti 20 % aktsiate aktsiamüügitulust.

(173)

Võttes arvesse kõike eelnevat ning seda, et abi võttis laenutagatise ja mitte tagastamatu abi kuju, leiab komisjon, et MobilCom panustas piisavalt ümberkorraldustesse oma ressurssidest ühenduse suuniste punkti 40 raames ja abi vähendati miinimumini.

(174)

Ühenduse suuniste punkti 35 ja järgmiste punktide kohaselt tuleb võtta meetmeid, et võimaluste piires leevendada abi võimalikku kahjulikku mõju konkurentsile. See tingimus kehtestatakse tavaliselt ettevõttele turul või turgudel viibimise piirangu või vähendamise kujul, kusjuures selline piirang või vähendamine on vastavuses abi moonutavate mõjudega ja eeskätt ettevõtte suhtelise tähtsusega turul või turgudel.

(175)

Komisjon leiab, et MobilCom kasutas ümberkorralduskavas piiritletud abi ainult mobiilside/teenindusäri valdkonna kindlustamiseks. Abi mõjutas seega peamiselt mobiilsideturgu. Komisjoni arvates ei mõjutanud see eriti lauatelefoniteenuste turgu, kõneside- ja Interneti-teenuseid, milles MobilCom jätkuvalt tulevikus osaleb oma freenet.de AG aktsiate kaudu.

(176)

Järgnevalt uurib komisjon esiteks seda, kas abil on olnud negatiivne mõju MobilComi konkurentidele mobiilsideturul ja kas see on viinud konkurentsi moonutusteni, mis teevad vajalikuks tasakaalustavate meetmete kasutuselevõtu.

(177)

Vaadates mobiilsideturgu tervikuna, on MobilCom 8 % koguturuosaga enne kontserni ümberkorraldamist ja 6 % turuosaga pärast ümberkorraldamist üks väiksematest teenuseosutajatest. Lisaks võttis MobilComile antud abi laenutagatise ja mitte toetuse kuju. Tagatud laen tagastati täielikult 2003. aasta septembris, ainult 10 kuud pärast laenu andmist 2002. aasta novembris.

(178)

Teisest küljest rakendas MobilCom kasumitootlikkuse arvelt 2002. aasta kriisile eelnevatel aastatel agressiivset laienemisstrateegiat, mis oli suunatud just kasvule mobiilside-/teenindussektoris. MobilComi keskendumist ainult oma turuosa laiendamisele tuli vaadata plaanitud UMTS-võrgu laiendamise kontekstis, kuna võrguoperaatorid teenivad oma klientide pealt kõrgemaid marginaale kui tavalised teenuseosutajad.

(179)

Koondades oma tegevuse UMTSi valdkonda ja üritades hakata tegutsema UMTSi operaatorina, võttis MobilCom suure riski. Lõppkokkuvõttes kukkus see äristrateegia läbi, mida näitavad raskused, millesse MobilCom sattus 2002. aasta teisel poolel. MobilCom loobus seepeale UMTSi sektori operaatori positsioonist ja suunas oma turundusstrateegia olemasolevate tulutoovate klientide hoidmisele ja igakuise käibe suurendamisele.

(180)

Samas ei pidanud MobilCom tänu abile kandma oma suure riskiga strateegia tagajärgi, kuna ettevõte sai jätkuvalt kasu positiivsetest mõjudest, nagu võimalus uuendada kliendibaasi, meelitades ligi laiemat klientuuri. See andis MobilComile selge eelise oma konkurentide ees.

(181)

MobilCom möönis, et ilma riigiabita oleks ta pidanud kuulutama välja maksujõuetuse, misläbi oleks kaotatud suur osa olemasolevatest klientidest. Abi mitte ainult ei võimaldanud MobilComil edasi tegutseda, vaid aitas läbi viia ka füüsilise ümberkorralduse, panna paika uued suunad turundusstrateegias, loobuda madalama kasumimarginaaliga klientidest ja keskenduda kasutoovatele klientidele. Kokkuvõttes kasvas kliendi pealt saadav kogutulu vaatamata ümberkorralduse ajal toimunud klientide arvu langemisele. (18)

(182)

Komisjon võtab arvesse ka tõsiasja, et abi andmine andis MobilComile aega valmistuda hoolikalt plaanitud freeneti aktsiate müügiks, et saada müügist maksimaalne tulu tagastamaks laenud ja loomaks täiendavat likviidsust. Tegelikult õnnestus MobilComil saada tulu 176 miljoni euro ulatuses, müües kõigest 20 % aktsiatest. Pärast märkimisväärse riigitagatisega laenu krediidi piirsumma tagastamist andis ülejäänud tulu MobilComile 60 miljoni euro väärtuses lisalikviidsust teenindustegevuseks.

(183)

MobilCom sai seega, muutes oma äristrateegiat, otsest kasu tagatud laenust, nagu ka kaudset kasu, kuna tagatis aitas võtta ületuslaenu, mis võimaldas müüa aktsiad freenet.de AGs sobival hilisemal kuupäeval. Varasem müük oleks ilmselt toonud kaasa väiksema tulu.

(184)

Abil on seega negatiivne mõju eriti konkurentidele, kes oodatud loomuliku küllastuspunkti saabudes lähima paari aasta jooksul peavad samuti suunama oma äristrateegia ümber kasutoovamatele kliendirühmadele, aga seda ilma riigiabita. Vaatamata tõsiasjale, et MobilComi osa Saksamaa mobiilsideturul on alla 10 % ja kuigi riigitagatisega laenud maksti kiiresti tagasi, on komisjon otsustanud, et abi viis tõsiste konkurentsi moonutusteni sellel turul.

(185)

Komisjoni arvates ei ole Saksamaa poolt viidatud meetmed ettevõtte turul domineerimise vähendamiseks, eriti selle loobumine UMTS-ärist, piisavalt leevendanud neid moonutusi.

(186)

MobilComi loobumine UMTS-ärist ei korva täielikult abi kahjustavat mõju konkurentidele, kuna ülejäänud UMTSi loaomanikud olid peamised loobumisest kasusaajad ja moodustasid ainult väikese osa konkurentidest mobiilside turul. Samuti ei saa pidada loobumist lauatelefoni-/Interneti-teenuse pakkumise ärist, kandes lauatelefoniteenused üle freenetile ja muutes freeneti aktsiad strateegilistest rahalisteks aktsiateks, piisavaks tasakaalustavaks meetmeks abi poolt põhjustatud tõsiste konkurentsi moonutuste eest, kuna enamasti said sellest kasu lauatelefonioperaatorid ja Interneti-teenuse pakkujad, mitte mobiilsideoperaatorid.

(187)

Saksamaa viitas 1 850 täisajalise töökoha koondamisele, sealhulgas 850 koha koondamisele teenindussektoris, ja filiaalide sulgemisele kui täiendavatele tasakaalustavatele meetmetele. Lisaks näitas Saksamaa, et MobilCom oli kaotanud klientide arvus ja seega turuosas. 2003. aasta lõpus oli ettevõttel ainult 4,2 miljonit klienti võrreldes 4,9 miljoni kliendiga kriisi alguses, mida peegeldas ka 7,2 % käibelangus teenindussektoris (1,356 miljardit eurot 2003. aastal võrreldes 1,487 miljardi euroga 2002. aastal).

(188)

Samas tõi komisjon välja tõsiasja, et töökohtade koondamine ja filiaalide sulgemine olid ümberkorralduskava raames igal juhul vajalikud efektiivsust suurendavad meetmed. Ettevõttel on samal ajal õnnestunud peatada ümberkorraldusfaasi ajal täheldatud negatiivne käibe kasvutendents. Käive oli teenindussektoris 2004. aasta esimeses kvartalis juba 349 miljonit eurot võrreldes 321 miljoni euroga 2003. aasta esimeses kvartalis. MobilComi klientide arv on samuti jäänud stabiilselt 4,2 miljoni juurde. 2003. aasta neljandas kvartalis ületas uute klientide arv (426 000) lepingu lõpetanud klientide arvu samal perioodil (338 000). (19) On tõsi, et ettevõtte näitajate kohaselt on abonendid märkimisväärselt valmid operaatorit vahetama, mis viis taas mõningase klientide arvu vähenemiseni 2004. aasta kahes esimeses kvartalis. Kokkuvõttes on aga MobilCom saanud 2004. aasta kahe esimese kvartali jooksul juurde palju rohkem abonente kui samal ajavahemikul 2003. aastal. Ettevõtte enda andmeil oli MobilComi valduses uute klientide osas 2004. aasta esimeses kvartalis 10 % turuosast (20).

(189)

Arvestades lõigetes 175 — 184 kirjeldatud tõsiseid konkurentsi moonutusi leiab komisjon, et abi poolt tekitatud ebasoodsaid tagajärgi MobilComi konkurentidele ei ole Saksamaa poolt viidatud meetmetega veel piisavalt leevendatud, samas kui otsustada edasisi tasakaalustavaid meetmeid, tuleks arvesse võtta juba esinenud kahjumit klientide arvus, kahjumit käibes ümberkorraldusfaasi ajal ja loobumist UMTS-ärist.

(190)

Komisjon tegi Saksamaale selgeks, et teist abimeedet ei saa tunnistada ümberkorraldusabiks ja lugeda kokkusobivaks ühisturuga ilma lisanduvate tasakaalustavate meetmeteta. Samas, arvestades MobilComi eelmainitud kahjumit klientide arvus ja käibes ümberkorraldusfaasis ning loobumist UMTS-äri võrguoperaatori positsioonist, ei tohiks need meetmed olla liiga kahjustavad ettevõtte äritegevusele.

(191)

Pärast 2004. aasta 9. ja 21. jaanuari läbirääkimisi komisjoni, Saksamaa valitsuse, Schleswig-Holsteini liidumaa ja ettevõtte esindajate vahel arutati täiendavaid tasakaalustavaid meetmeid, sealhulgas komisjoni ettepanekul võimalikku ajutist MobilComi mobiilsidelepingute Interneti-otsemüügi peatamist. Nende läbirääkimiste käigus avaldas Saksamaa, säilitades oma õigusliku seisukoha, oma põhimõttelist valmidust võtta endale kohustus lõpetada MobilComi mobiilsidelepingute Interneti-otsemüük seitsmeks kuuks, eesmärgiga saada heakskiit abile. 2004. aasta 13. veebruari kirjavahetuses teavitas Saksamaa komisjoni sellest, et ka MobilCom oli üldiselt valmis sulgema mobiilsidelepingute otsemüügiks oma Interneti-poed maksimaalselt seitsmeks kuuks. Kirjavahetus sisaldas ka täiendavaid üksikasju selle kohta, kuidas meetme täideviimist tuleks korraldada, mille kohta andis lisaselgitusi Saksamaa poolt 2004. aasta 18. veebruaril komisjoni nõudmisele vastuseks saadetud e-kiri.

(192)

2004. aasta aprillis teavitas Saksamaa komisjoni aga sellest, et ta ei saa võtta endale kindlat kohustust sulgeda Interneti-poed, lähtudes lõpuks MobilComi poolt võetud õiguslikust seisukohast. Ettevõte kahtles endiselt, kas meetme näol oli siiski tegu ümberkorraldusabiga. Samas, kui komisjon oleks sellegipoolest otsustanud, et tegu oli ümberkorraldusabiga, oleks plaanitud seitsmekuuline mobiilsidelepingute Interneti-otsemüügi peatamine pannud ettevõttele ülemäärase koorma.

(193)

Vastavalt lõikude 132 — 147 üksikasjalikele sätetele on komisjon seisukohal, et teise abimeetme näol on tegemist ümberkorraldusabiga. Samuti leiab komisjon, nagu eelpool mainitud, et täiendavad tasakaalustavad meetmed on olulised korvamaks tõsist konkurentsi moonutamist, mille põhjustas abi andmine.

(194)

Kuna Saksamaa ja ettevõtte vahel ei jõutud võimalike tasakaalustavate meetmete asjus kokkuleppele, kiidab komisjon heaks teise abimeetme vastavalt määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 7 lõikele 4 tingimusel, et MobilComi mobiilsidelepingute (ettemaksuga ja/või järelmaksuga) Interneti-otsemüük peatatakse seitsmeks kuuks.

(195)

See tingimus nõuab konkreetselt seda, et Saksamaa tagaks selle, et MobilCom AG ja kõik ettevõtted MobilComi kontsernis sulgevad oma MobilComi mobiilsidelepingute Interneti-otsemüügiga tegelevad Interneti-poed seitsmeks kuuks, et ühtki uut mobiilsidelepingut (ettemaksuga või järelmaksuga) ei sõlmitaks otse MobilCom AGga või selle kontserni ettevõtetega. Teiste mobiilside pakkujate lepingute turustamist freenet.de AG kaudu see ei mõjuta.

(196)

Saksamaa tagab selle, et seni, kuni Interneti-poed on suletud, peatab MobilCom ka mobiilsidelepingute otsemüügi MobilComi poodide kodulehekülgede kaudu ja et MobilCom AG ja teised ettevõtted kontsernis ei võta kasutusele mingeid teisi meetmeid selle tingimuse vältimiseks.

(197)

Kinnioleku perioodi jooksul ei või kliendid sõlmida otse MobilCom AGga või kontserni ettevõtetega Internetis ühtki uut mobiilsidelepingut (ettemaksuga/järelmaksuga). Komisjon väidab selgelt, et kõiki teisi teenuseid, mis ei ole suunatud uute mobiilsidelepingute sõlmimisele lõplike klientidega, võib Internetis jätkuvalt pakkuda. Sinna kuuluvad kõik teenused, mida pakutakse olemasolevatele klientidele (nt teenindus, lepingu pikendamine, helinad ja mängud).

(198)

Kinnioleku aja jooksul võib asjaomastel kodulehekülgedel teavitada kliente sellest, et uue mobiilsidelepingu sõlmimine Internetis ei ole antud ajahetkel võimalik. Samas võib MobilCom AG täpsustada oma kodulehekülgedel oma turustuspartnerite aadresse, kust kliendid võivad saada soovitud teenust. Kliente ei või otse suunata teiste turustuspartneriteni automaatse lingi kaudu.

(199)

Samuti kohustab komisjon Saksamaad algatama meetmete rakendamist kahe kuu jooksul alates käesoleva otsuse vastuvõtmisest. Pikem rakenduseelne ettevalmistusperiood näib ebavajalik ja vähendaks meetme efektiivsust, kuna see ei oleks enam ajaliselt lähedal ettevõtte ümberkorraldamisele.

(200)

Selle tingimuse formuleerimisel on komisjon lähtunud Saksamaa esialgsetest ettepanekutest.

(201)

Pärast kõikide asjaolude põhjalikku kaalumist on komisjon jõudnud seisukohale, et Interneti-otsemüügi lõpetamine aitab piisavalt hüvitada esinenud konkurentsi moonutusi. Ettevõtte andmete kohaselt sai MobilCom 2003. aastal juurde [...] uut klienti (koguarv), kellest [...] olid abonendid Interneti-otsemüügi kaudu. Kokku oli uute klientide koguarv 2003. aastal […], kellest […] olid abonendid. See tähendab, et 2003. aastal sai MobilCom 1 — 1,5 % klientide koguarvust ja umbes 2 % abonentidest oma Interneti-poodide kaudu. 2004. aastaks võib eeldada, et MobilCom saab Interneti-otsemüügist 2 — 5 % oma klientidest. Tõsiasi, et kinnioleku aja jooksul ei saa kliendid sõlmida otse MobilCom AGga või teiste kontserni ettevõtetega Internetis ühtegi uut mobiilsidelepingut (ettemaksuga/järelmaksuga), tähendab seda, et MobilComil piiratakse juurdepääsu järjest olulisemaks kujunevale turustuskanalile. Meetme tulemus konkurentidele on eelis, mille kohaselt külastavad kliendid ajutiselt pigem nende kodulehekülgi ja sõlmivad seal lepinguid.

(202)

Samuti näib sobiv olevat seitsmekuuline periood, mille jooksul tuleb meedet rakendada. Riiklikult tagatud laen anti MobilComile 2002. aasta novembris ja maksti ettevõtte poolt tagasi 2003. aasta septembris. Kui võtta arvesse ka tõsiasja, et tagatud laen maksti välja ositi, millest viimane oli 2003. aasta märtsis, siis vastab seitse kuud ajale, mille jooksul MobilCom tegelikult oma ümberkorraldamise vältel riiklikult tagatud laenust täielikult kasu sai. Mis puutub põhjustatud konkurentsi moonutamise hüvitamisse, siis oleks seega sobiv kindlaks määrata MobilComi mobiilsidelepinguid otse turustavate Interneti-poodide sulgemine samuti seitsmeks kuuks.

(203)

Lisaks ei näe komisjon mingit põhjust eeldada, et mobiilsidelepingute müümise peatamine Interneti-otsemüügis seitsmeks kuuks paneks ettevõttele ülemäärase koorma. Komisjon leiab vastupidi, et meede sekkub — nagu käesoleval juhul on vajalik — ettevõtte äritegevusse ainult piiratud määral. Ettevõte saab endiselt enamiku oma klientidest MobilComi poodide ja sõltumatute turustuspartnerite kaudu. MobilComi peamisi turustuskanaleid ei mõjuta seega otseturustuse lõpetamine Internetis.

(204)

Samuti ei saa eeldada, et kõik kliendid, kes oleksidki sõlminud kinniolemise jooksul MobilComiga otselepingu Internetis, pöörduvad teiste (Interneti kaudu) pakkujate poole. Pigem võib arvata, et osa nendest klientidest sõlmib lepingu MobilComiga teiste turustuskanalite kaudu. Isegi kui kõik kliendid, kes oleksid tahtnud sõlmida MobilComiga otselepingu Internetis, pöörduksid kinnioleku aja jooksul konkurentide poole, oleks sellest tulenev kahjum mõistlik, arvestades esinenud konkurentsi moonutamist.

(205)

Lisaks on olemasolevatel klientidel endiselt võimalik uuendada oma lepinguid kehtivusaja lõppedes Internetis. MobilComil on samuti võimalus pakkuda klienditeenuseid ja teisi teenuseid, mille eesmärk ei ole uute mobiilsidelepingute sõlmimine Internetis. Lisaks võib MobilCom isegi kinniolekuaja jooksul teha Interneti-poodides oma mobiilsidetoodetele intensiivset reklaami, tõstes konkreetselt esile soodsaid ettemaksu ja järelmaksuga tooteid, mida kliendid võivad hankida MobilComi poodidest ja ülejäänud turustuskanalitest.

(206)

Komisjon märgib, et MobilComi mobiilsidelepingute Interneti-otsemüügi lõpetamisega ei kaasne tõenäoliselt silmanähtavat turustruktuuri halvenemist ühenduse suuniste punkti 38 raames. Interneti-poodide sulgemine on suhteliselt piiratud tasakaalustav meede, mis ei ohusta mingil moel MobilComi edasist eksisteerimist. Seega ei ole ohtu, et seeläbi elimineeritaks või nõrgestataks oluliselt suurt konkurenti turul, misläbi tugevdataks kaudselt kahte turuliidrit, T-Mobilet ja Vodafonet.

(207)

Komisjon ei pea vajalikuks teiste meetmete rakendamist, nagu klientide proportsionaalne “müük” konkurentidele või MobilComi kõrvaldamine teenuseosutaja positsioonilt UMTS-ärist piiratud ajaks. Komisjon ei pea neid meetmeid sobivateks tasakaalustavateks meetmeteks. MobilComi klientide “müük” ei ole õiguslikult ega praktiliselt võimalik. Mis puutub keelamisse MobilComil olla teenuseosutaja UMTS-äris piiratud aja jooksul, siis on komisjon seisukohal, et see takistaks uuenemist mobiilsideturul ja ei oleks seega konkurentsi huvides, kuna piiraks selle dünaamikat.

(208)

Komisjon leiab, et riigitagatis 112 miljoni euro suurusele laenule MobilCom AG-le on ümberkorraldusabi, mis on raskustes olevate ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste kohaselt kokkusobiv ühisturuga vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile c eeldusel, et Saksamaa täidab lõikudes 195 — 199 üksikasjalikult kirjeldatud tingimused, nimelt lõpetab MobilComi mobiilisidelepingute otsemüügi Internetis. Juhul kui seda tingimust ei täideta, on komisjonil õigus kasutada määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklitega 16 ja 23 talle antud volitusi,