32004R1928

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
Määrus - 1928/2004 - EN - EUR-Lex

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 32004R1928

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1928/2004, 25. oktoober 2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2287/2003, millega määratakse 2004. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes

ELT L 332, 6.11.2004, p. 5–11 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
ELT L 153M, 7.6.2006, p. 76–82 (MT)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 18/06/2009; mõjud tunnistatud kehtetuks 32009R0492

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2004/1928/oj

Date of document:: 25/10/2004
Date of effect:: 09/11/2004; jõustumine avaldamise kuupäev + 3 vt artikkel 2
Date of end of validity:: 18/06/2009; mõjud tunnistatud kehtetuks 32009R0492

Author:: Euroopa Liidu Nõukogu
Form:: Määrus

Treaty:

Euroopa Ühenduse asutamisleping

Legal basis:

32002R2371 - A20

Link

Select all documents mentioning this document

Modifies:

Relation	Act	Comment	Subdivision concerned	From	To
Modifies	32003R2287	Asendamine	lisa 5	09/11/2004

Modified by:

Relation	Act	Comment	Subdivision concerned	From	To
Implicitly repealed by	32009R0492			19/06/2009

Instruments cited:

32004R0423

Link

EUROVOC descriptor:

Subject matter:

Kalanduspoliitika

Directory code:

04.10.30.00 Kalandus / Ühine kalanduspoliitika / Kalavarude kaitse

HTML

PDF

Official Journal

6.11.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 332/5

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1928/2004,

25. oktoober 2004,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2287/2003, millega määratakse 2004. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, (1) eelkõige selle artiklit 20,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 2287/2003 (2) V lisas on sätestatud teatavate kalavarude taastamisega seotud ajutised püügikoormuse piirangud ja jälgimise, inspekteerimise ning järelevalve lisatingimused. Pärast seda on nõukogu võtnud vastu 26. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 423/2004, millega kehtestatakse meetmed tursavarude taastamiseks. (3) On asjakohane viia V lisa sätted vastavusse määruse (EÜ) nr 423/2004 sätetega. Lisaks sellele on V lisa rakendamine näidanud, et selle teatud sätted vajavad lisa kohaldatavuse ja tõhususe parandamiseks kas selgitamist või paindlikumaks muutmist. Tuleb tagada, et mis tahes selle kava muudatustega ei väheneks kõnealuste meetmete kaitsev mõju.

(2)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 2287/2003 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 2287/2003 V lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 25. oktoober 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

R. VERDONK

(1) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(2) ELT L 344, 31.12.2003, lk 1.

(3) ELT L 70, 9.3.2004, lk 8.

LISA

“V LISA

TEATAVATE KALAVARUDE TAASTAMISEGA SEOTUD AJUTISED PÜÜGIKOORMUSE PIIRANGUD JA SEIRE, INSPEKTEERIMISE NING JÄRELEVALVE LISATINGIMUSED

Üldsätted

1.	Käesoleva lisaga sätestatud tingimusi kohaldatakse ühenduse kalalaevade suhtes, mille üldpikkus on vähemalt 10 meetrit.

Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmisi geograafilisi piirkondi:

a)	Kattegat (ICESi rajooni IIIa lõunapoolne osa), Skagerrak ja Põhjameri (ICESi rajoonid IVa, b, c, IIIa põhjaosa ja IIa EÜ), Šotimaa lääneosa (ICESi rajoon VIa), La Manche`i idaosa (ICESi rajoonid VIId) ja Iiri meri (ICESi rajoon VIIa).

Laevade suhtes, millest on komisjonile teatatud kui asjakohaste laevaseiresüsteemidega varustatud laevadest, kohaldatakse Šotimaa lääneosa kohta (ICESi VIa rajoon) järgmist mõistet:

ICESi rajoon VIa, välja arvatud see osa, mis asub järgmisi geograafilisi koordinaate ühendavatest sirgjoontest lääne pool:

60° 00′N, 04° 00′W

59° 45′N, 05° 00′W

59° 30′N, 06° 00′W

59° 00′N, 07° 00′W

58° 30′N, 08° 00′W

58° 00′N, 08° 00′W

58° 00′N, 08° 30′W

56° 00′N, 08° 30′W

56° 00′N, 09° 00′W

55° 00′N, 09° 00′W

55° 00′N, 10° 00′W

54° 30′N, 10° 00′W.

Käesoleva lisa kohaldamisel on piirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päev:

a)	ühe ja sama kalendripäeva 24 tunni pikkune ajavahemik alates kella 00.00 kuni 24.00 või kõnealuse ajavahemiku mis tahes osa, mille kestel laev ei ole sadamas, vaid viibib ühes punktis 2 määratletud piirkondadest või

EÜ püügipäevikus registreeritud mis tahes 24 tunni pikkune katkematu ajavahemik, mille kestel laev ei ole sadamas, vaid viibib ühes punktis 2 määratletud piirkondadest, või kõnealuse ajavahemiku mis tahes osa.

Liikmesriik, kes soovib kasutada sadamast äraoleku ja piirkonnas viibimise punktis b sätestatud määratlust, teeb komisjonile teatavaks laeva tegevuse seireks kasutatavad vahendid, millega tagatakse punktis b ettenähtud tingimuste täitmine.

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi kalapüügivahendite mõisteid:

a)	põhjatraalid, noodad või muud samalaadsed veetavad püügivahendid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 100 millimeetrit, välja arvatud piimtraalid;

b)	piimtraalid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm;

c)	seisvad põhjavõrgud, sealhulgas seisevvõrgud, abarad ja nakkevõrgud;

d)	põhjaõngejadad;

e)	põhjatraalid, noodad või muud samalaadsed veetavad püügivahendid, mille võrgusilma suurus on 70–99 millimeetrit, välja arvatud piimtraalid, mille võrgusilma suurus on 80–99 mm;

f)	põhjatraalid, noodad või muud samalaadsed veetavad püügivahendid, mille võrgusilma suurus on vahemikus 16–31 mm, välja arvatud piimtraalid.

Püügikoormus

5.	Iga liikmesriik tagab, et tema lipu all sõitvad ja ühenduses registreeritud kalalaevad, mille pardal on mõni punktis 4 nimetatud püügivahenditest, viibivad püügipiirkonnas ja on sadamast ära üksnes punktis 6 kindlaks määratud arvu päevi.

Maksimaalne arv päevi igas kalendrikuus, mille jooksul laev võib viibida püügipiirkonnas ja olla sadamast ära, kusjuures laeva pardal on mõni punktis 4 nimetatud püügivahenditest, on esitatud I tabelis.

I tabel

Püügipiirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päevade maksimaalne arv vastavalt püügivahenditele

Püügivahendid, mis on nimetatud punktis:	Püügipiirkond, mis on määratletud punktis:
Püügivahendid, mis on nimetatud punktis:	4a	4b	4c	4d	4e	4f
Kattegat, Skagerrak ja Põhjameri, Šotimaa lääneosa, La Manche`i idaosa, Iiri meri	10	14	14	17	22	20

b)	Liikmesriik võib I tabelis esitatud püügipiirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päevad kokku liita kuni üheteistkümne kalendrikuu pikkuseks püügiperioodiks. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kavatsusest liita püügiperioodid enne iga perioodi algust.

Komisjon võib eraldada liikmesriikidele täiendava arvu päevi, mille jooksul laev, mille pardal on mõni punktis 4 nimetatud püügivahenditest, võib viibida püügipiirkonnas ja olla sadamast ära, võttes aluseks tegevuse lõpetamist käsitlevate programmide raames alates 1. jaanuarist 2002 saavutatud tulemused.

Liikmesriigid, kes soovivad sellist eraldamist kasutada, esitavad komisjonile taotluse koos aruannetega, milles esitatakse tegevuse lõpetamist käsitlevate nende poolt lõpuleviidud programmide üksikasjalikud andmed.

Komisjon võib selle taotluse põhjal pärast nõupidamist liikmesriikidega muuta kõnealusele liikmesriigile punkti a kohaselt määratud päevade arvu.

Liikmesriigid võivad anda laevadele erandeid seoses I tabelis esitatud püügipiirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päevade arvuga II tabelis esitatud tingimuste kohaselt.

Liikmesriigid, kes soovivad kohaldada kõnealust suurema arvu päevade eraldamist, teatavad komisjonile vähemalt kaks nädalat enne kavandatavat suurema arvu päevade eraldamist erandit kasutavate laevade üksikasjalikud andmed ja nende püügiregistrid.

II tabel

Erandid seoses I tabelis esitatud püügipiirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päevade arvuga ning sellega seotud tingimused

Punktis 2 määratletud püügipiirkond	Punktis 4 määratletud püügivahend	Laeva 2002. aasta püügiregister (1)	Päevad
2a	4a, 4e	Alla 5 % igast tursa-, merikeele ja atlandi merilesta kogusest	Päevapiirangud puuduvad (3)
2a	4a, 4b	Alla 5 % turska	100 kuni <120 mm kuni 14 ≥ 120 mm kuni 15
2a Kattegat (ICESi rajooni IIIa lõunapoolne osa), Põhjameri	4c püügivahendid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 220 mm	Alla 5 % turska ja üle 5 % harilikku kammeljat ja merivarblast	Kuni 16 päeva
2a La Manche'i idaosa (ICESi rajoon VIId)	4c püügivahendid, mille võrgusilma suurus on 110 mm või väiksem	Laevad pikkusega alla 15 meetri, mis on lossinud üle 35 % reguleerimata liike ning olnud sadamast ära kuni 24 tundi (2)	Kuni 20 päeva

Kui laevale eraldatakse suurem arv päevi teatava liigi madala püügiprotsendi tõttu, ei tohi selle liigi protsendimäär laeva pardal olla ühelgi juhul suurem, kui on ette nähtud II tabelis. Kui laev ei täida seda tingimust, kaotab laev viivitamata lisapäevade kasutamise õiguse.

Komisjon võib liikmesriigi taotluse korral anda erandi II tabeli esimeses reas sätestatust seoses süsikapüügiga ning mitte nõuda eelmiste aastate püügiregistrit, kui nii tursa-, merikeele kui atlandi merilesta püügid moodustasid alla 5 % saagist. Liikmesriik esitab koos taotlusega erandit kasutavate laevade üksikasjalikud andmed, tõendid kvoodist kinnipidamise ja kavandatava tegevuse kohta. Taotlus esitatakse komisjonile vähemalt neli nädalat enne esimese püügiperioodi algust, millega seoses lisapäevad eraldatakse.

Ükski laev, millele eraldatakse lisapäevad käesoleva sätte alusel, ei tohi ühelgi juhul hoida pardal üle 5 % igast tursa-, merikeele ja atlandi merilesta kogusest.

Pädevad asutused kohustuvad korraldama inspekteerimist ja järelevalvet merel, et kontrollida eespool nimetatud nõude täitmist. Iga laev, mille suhtes tehakse kindlaks, et ta ei täida kõnealust nõuet, kaotab viivitamata lisapäevade kasutamise õiguse.

f)	Tunnustades püügipiirkonna sulgemist Iiri meres kudeva kala kaitseks ning silmas pidades tursa oletatavalt püügist tulenevat suremust, eraldatakse kaks lisapäeva laevadele püügivahenditega 4a ja 4b, mis kalastavad üle poole nendele kõnealusel püügiperioodil eraldatud päevadest Iiri meres.

Laeva kapten või kapteni esindaja teatab enne iga püügiperioodi esimest päeva lipuliikmesriigi asutustele, millist püügivahendit või milliseid püügivahendeid ta kavatseb kasutada eeloleva püügiperioodi kestel. Enne kõnealuse teate esitamist ei ole laeval õigust kalastada punktis 2 määratletud püügipiirkondades mitte ühegagi punktis 4 nimetatud püügivahendistest.

Kui laeva kapten või kapteni esindaja teatab kahe punkti 4 kohaselt määratletud püügivahendi kasutamisest, tohib eeloleva püügiperioodi kestel kasutatavate päevade koguarv olla kuni pool päevade arvust, mis laeval on õigus kasutada kummagi püügivahendiga seoses, ümardatuna allapoole lähima täispäevani. Laev ei tohi kumbagi asjaomastest püügivahenditest kasutada rohkem päevi, kui selle püügivahendiga seoses on I tabelis ette nähtud.

Võimalus kasutada kahte püügivahendit antakse ainult juhul, kui täidetakse järgmisi täiendavaid seirenõudeid:

—	iga reisi ajal tohib laeva pardal olla ainult üks punktis 4 nimetatud püügivahend;

—	enne iga reisi esitab laeva kapten või kapteni esindaja pädevatele asutustele eelteate pardal oleva püügivahendi tüübi kohta, kui püügivahendit on muudetud võrreldes eelneval reisil kasutatud püügivahendiga.

Pädevad asutused kohustuvad korraldama inspekteerimist ja järelevalvet merel ja sadamas, et kontrollida kahe eespool nimetatud nõude täitmist. Iga laev, mille suhtes tehakse kindlaks, et ta ei täida kõnealuseid nõudeid, kaotab viivitamata kahe püügivahendi kasutamise õiguse.

Laevale, mis soovib kombineerida ühe või mitme punktis 4 nimetatud püügivahendi (reguleeritavad püügivahendid) kasutamist mis tahes muu, punktis 4 nimetamata püügivahenditega (reguleerimata püügivahendid), ei seata piiranguid reguleerimata püügivahendite kasutamisel. Sellised laevad peavad eelnevalt teavitama reguleeritava püügivahendi kasutamisest. Kui sellist teavitamist ei ole toimunud, ei tohi punktis 4 nimetatud püügivahendeid pardal olla. Sellistel laevadel peab olema luba ja varustus, et alustada alternatiivset kalastamist.

8.	Laeva pardal, mis viibib mis tahes punktis 2 määratletud piirkondadest ning mille pardal on mis tahes punktis 4 nimetatud püügivahend, ei tohi samal ajal pardal hoida ühtegi teist punktis 4 nimetatud püügivahendit.

Laev, mis on ära kasutanud püügipiirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päevad, mille kasutamisele tal on õigus antud püügiperioodi jooksul, jääb kogu ülejäänud püügiperioodiks sadamasse või väljapoole igast punktis 2 nimetatud piirkonnast, kui ta ei kasuta punktis 7 kirjeldatud reguleerimata püügivahendeid.

Laev võib mis tahes püügiperioodil tegelda muu tegevusega kui kalastamine, ilma, et seda aega arvestataks maha laevale punkti 6 alusel eraldatud päevadest juhul, kui laev teavitab liikmesriiki eelnevalt oma kavatsusest, tegevuse laadist ning sellest, et loobub püügiloast kõnealuseks ajaks. Kõnesolevate laevade pardal ei tohi olla sellel ajal ühtegi püügivahendit ega kalaliiki.

10.

Liikmesriik võib anda oma kalalaevadele loa kanda nende kasutada olevad püügipiirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päevad üle teistele sama liikmesriigi laevadele, mis võivad neid kasutada samal püügiperioodil ja samas piirkonnas tingimusel, et laeva kõnealuste päevade toodang, korrutatuna laeva mootorivõimsusega kilovattides (kilovatt-püügipäevad) võrdub doonorlaeva poolt ülekantud päevade toodanguga, mis on korrutatud doonorlaeva mootorivõimsusega kilovattides, või on sellest väiksem. Laevade mootorivõimsus kilovattides vastab kummagi laeva mootorivõimsusele, mis on registreeritud ühenduse kalalaevastiku registris.

Püügipiirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päevade koguarv, mis kantakse üle punkti a kohaselt, korrutatuna doonorlaeva mootorivõimsusega kilovattides, ei tohi olla suurem doonorlaevale vastavalt EÜ püügipäevikule aastatel 2001, 2002 ja 2003 antud keskmisest päevade arvust aastas, korrutatuna kõnealuse laeva mootorivõimsusega kilovattides.

c)	Punktis a esitatud kirjelduse kohaselt võivad omavahel päevi üle kanda ainult need laevad, mis ühe ja sama püügiperioodi kestel kasutavad sama liiki püügivahendeid ning püüavad kala punktis 6a nimetatud samades piirkondades.

d)	Päevi ei tohi üle kanda laevadelt, mis kasutavad punktides 6d, 6e ja 7 nimetatud lisapäevi.

e)	Liikmesriigid esitavad komisjoni taotluse korral aruanded tehtud ülekandmiste kohta.

11.

Ühes punktis 2 määratletud piirkonnas püügiregistrita laeval lubatakse neid piirkondi läbida tingimusel, et ta on eelnevalt teavitanud selle piirkonna asutusi oma kavatsustest. Kui nimetatud laev asub mis tahes punktis 2 määratletud piirkonnas, peavad pardal olevad püügivahendid olema soritud ja stoovitud vastavalt määruse (EMÜ) nr 2847/93 (4) artikli 20 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

12.

Liikmesriik ei anna ühelegi oma laevadest luba kalastada ühegi punktis 4 määratletud püügivahendiga üheski punktis 2 määratletud piirkondadest, kui ei ole tõendatud, et laev on aastatel 2001, 2002 või 2003 kõnealuses piirkonnas kalastanud, välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et reguleeritavas piirkonnas ei toimu samaväärse masina võimsusega püüki, mõõdetuna kilovattides.

Punktis 4 määratletud püügivahendeid kasutavale püügiregistriga laevale võib siiski anda loa kasutada punktis 4 määratletud püügivahendistest erinevat püügivahendit tingimusel, et viimati nimetatud püügivahendile eraldatud päevade arv on suurem kui esimesele püügivahendile eraldatud päevade arv või võrdne sellega.

13.

Liikmesriik ei arva ühelegi oma laevadest käesoleva lisa alusel eraldatud päevadest maha sadamast äraoleku päevi, kui laev ei saanud kalastada, kuna ta abistas teist hädaabi vajavat laeva, ega mis tahes sadamast äraoleku päevi, kui laev ei saanud kalastada, kuna ta transportis vigastatud laevapere liiget meditsiinilise hädaabi osutamiseks. Liikmesriik esitab komisjonile eelnimetatud alustel võetud otsuste põhjendused ühe kuu jooksul otsuse võtmisest koos seonduvate hädaolukorra tõenditega pädevatelt asutustelt.

Seire, inspekteerimine ja järelevalve

14.	Olenemata määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklist 19a, kohaldatakse selle määruse artikleid 19b, 19c, 19d, 19e ja 19k laevade suhtes, mille pardal on punktis 4 määratletud püügivahendid ning mis tegutsevad punktis 2 määratletud piirkondades.

15.

Tagamaks käesoleva lisa punktis 14 nimetatud aruandekohustuse täitmist, võivad liikmesriigid rakendada alternatiivseid kontrollimeetmeid, kui need meetmed on sama tõhusad ja läbipaistvad kui kõnealused aruandekohustused. Sellistest alternatiivsetest meetmetest teatatakse komisjonile enne nende rakendamist.

16.

Ühenduse kalalaeva kapten või kapteni esindaja, kes on viibinud III tabelis nimetatud piirkonnas ja kelle laeva pardal on mis tahes kalaliikide suuremad kogused, kui kõnealuses tabelis on ette nähtud, peab vähemalt neli tundi enne liikmesriigi sadamasse või mis tahes lossimispaika sisenemist teatama selle liikmesriigi pädevatele asutustele järgmised andmed:

—	sadama või lossimispaiga nimi,

—	eeldatav sadamasse või lossimispaika saabumise aeg,

—	iga sellise liigi kogused eluskaalu kilogrammides, mida on pardal üle 50 kg.

17.

Selle liikmesriigi, kus peab toimuma eelteatega lossimine, pädevad asutused võivad nõuda, et pardal asuva püügikoguse lossimine ei algaks enne, kui selleks on saadud kõnealuste asutuste luba.

III tabel

Lossitavad kogused tonnides vastavalt eespool esitatud piirkonnale ja liikidele, mille suhtes kohaldatakse eritingimusi

Püügipiirkond, mis on määratletud punktis:

Liik ja selle maht tonnides:

Tursk

2a	Kattegat, Skagerrak ja Põhjameri, Šotimaa lääneosa, La Manche`i idaosa, Iiri meri

PN	–	punktis 16 nimetatud eelnev teavitamine
DP	–	punktis 19 nimetatud määratud sadam

18.

Sellise ühenduse kalalaeva kapten või tema esindaja, mis soovib merel ümber laadida või lossida pardal hoitavat mis tahes kogust või lossida kolmanda riigi sadamas või lossimispaigas, edastab punktis 16 nimetatud teabe lipuliikmesriigi pädevatele asutustele vähemalt 24 tundi enne ümberlaadimist või lossimist merel või enne kolmandas riigis lossimist.

19.

Laevad, mis on viibinud tabelis määratletud piirkonnas, ei tohi mujal kui määratud sadamas lossida ühegi III tabelis (DP veerus) nimetatud liigi jaoks ette nähtud kogustest suuremat kogust.

Iga liikmesriik edastab 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest komisjonile määratud sadamate loetelu ning pärast seda 30 päeva jooksul kõnealustes sadamates rakendatavad inspekteerimis- ja järelevalvemenetlused, sealhulgas kõigi käesoleva määruse artiklis 12 nimetatud liikide ja varude korraga lossitavate koguste registreerimise ja nendest aruandmise tingimused. Komisjon edastab selle teabe kõigile liikmesriikidele.

20.

Erandina komisjoni 22. septembri 1983. aasta määruse (EMÜ) nr 2807/83 (millega sätestatakse liikmesriikide kalasaake käsitleva teabe registreerimise üksikasjalikud eeskirjad) (5) artikli 5 lõikest 2 võivad laeva pardal olevad, punktis 14 nimetatud kogused kilogrammides erineda püügipäevikusse kantud näitajast 8 %.

21.	Kalalaeva pardal ei tohi üheski konteineris hoida ükskõik millist tursakogust segamini muud liiki mereorganismidega. Tursakonteinerid asetatakse hoidlasse muudest konteineritest eraldi.

22.

Liikmesriigi pädevad asutused võivad nõuda, et kõik tursakogused, mis on püütud mõnes punktis 2 kindlaks määratud püügipiirkondadest ning mida esmakordselt lossitakse selles liikmesriigis, tuleb enne esimesest lossimissadamast edasi transportimist kontrolöride juuresolekul kaaluda. Tursa esmakordsel lossimisel punkti 19 kohaselt määratud sadamas kaalutakse liikmesriikide poolt volitatud kontrolöride juuresolekul representatiivsed proovid, mis moodustavad vähemalt 20 % lossitavatest kogustest, enne kui need esmakordselt müügiks pakutakse ja müüakse. Selleks esitavad liikmesriigid komisjonile ühe kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest kasutatava proovivõtukorraga seotud üksikasjalikud andmed.

23.

Erandina nõukogu määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklist 13 tuleb mujale kui lossimis- või importimiskohta transporditavatele, käesoleva määruse artiklis 12 nimetatud liikidele, mille kogused on suuremad kui 50 kg, lisada koopia ühest määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 8 lõikega 1 ettenähtud deklaratsioonist, mis käsitleb kõnealuste transporditavate liikide koguseid. Määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 13 lõike 4 punktis b sätestatud erandit ei kohaldata.

24.	Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 34c lõikest 1 võivad artiklis 12 nimetatud mis tahes kalavarude seire eriprogrammid kesta kauem kui kaks aastat alates nende jõustumiskuupäevast.

(1) Vastavalt EÜ püügipäevikule – keskmine aastane lossitav kogus eluskaalu põhjal.

(2) Olenemata käesolevast sättest kohaldatakse erandit ka maksimaalselt kuue Prantsuse lipu all sõitva ja ühenduses registreeritud laeva suhtes, mille üldpikkus on 15 meetrit või rohkem. Selliste laevade nimekiri esitatakse komisjonile enne 1. veebruari 2004.

(3) Laev võib viibida püügipiirkonnas nii mitu päeva, kui mitu päeva on asjaomases kuus.

(4) EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1954/2003 (ELT L 289, 7.11.2003, lk 1).

(5) EÜT L 276, 10.10.1983, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1965/2001 (EÜT L 268, 9.10.2001, lk 23).”

Top

All

Choose the experimental features you want to try