20.7.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 246/14

(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 1601/1999 (2)lõpliku tasandustollimaksu Indias vähem kui 1 mm läbimõõduga, CN koodi ex 7223 00 19 alla kuuluva terastraadi (edaspidi “kõnesolev toode”) impordile. Need meetmed kehtestati ad valorem maksuna individuaalsete maksumääradega vahemikus 0 % kuni 42,9 %, koostööd mitte tegevatele eksportööridele on maksumäär 44,4 %.

(2)

Pärast lõplike meetmete kehtestamist sai Komisjon ühelt India tootjalt, firmalt VSL Wires Limited (edaspidi “taotleja”) palve määruse (EÜ) nr 1601/1999 kiirendatud kontrollmenetluseks vastavalt algmääruse artiklile 20. Taotleja väitis, et ta ei ole seotud ühegi teise kõnesoleva toote Indiast eksportijaga. Lisaks väitis ta, et ei eksportinud kõnesolevat toodet esialgse uurimisperioodi jooksul (s.t. ajavahemikus 1. aprillist 1997 kuni 31. märtsini 1998), kuid eksportis kõnesolevat toodet Ühenduse liikmesmaadesse pärast selle perioodi lõppu. Ülalmainitu põhjal taotles ta endale individuaalse tollimaksumäära kehtestamist.

(3)

Komisjon uuris taotleja esitatud tõendusmaterjale ja leidis need olevat piisavad selleks, et algatada määruse kontrollmenetlus vastavalt algmääruse artikli 20 sätetele. Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist ja seejärel, kui asjaga seotud Ühenduse töösturitele oli antud võimalus küsimust kommenteerida, algatas Komisjon Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teatega (3) asjaosalise firma suhtes nõukogu määruse (EÜ) nr 1601/1999 kiirendatud kontrollmenetluse ja käivitas vastava uuringu.

(4)

Kõnesolev kontrollmenetluse alla käiv toode on samane tootega, mida käsitles nõukogu määrus (EÜ) nr 1601/1999, nimelt vähem kui 1 mm läbimõõduga roostevaba terastraat, mis sisaldab kaaluliselt vähemalt 2,5 % niklit, välja arvatud traat, mis sisaldab kaaluliselt 28…31 % niklit ja 20…22 % kroomi.

(5)

Subsideerimise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2002 kuni 31. märtsini 2003 (edaspidi “kontrollmenetluse uurimisperiood”).

(6)

Komisjon andis taotlejale ja India valitsusele ametliku soovituse vastava protseduuri algatamiseks. Lisaks andis ta muudele küsimusega vahetult seotud pooltele võimaluse oma seisukohti kirjalikult esitada ja küsimuse arutamist taotleda. Komisjonile ei saabunud aga selliseid seisukohti ega küsimuse arutamise taotlusi.

(7)

Komisjon saatis taotlejale küsimustiku ja sai nõutud tähtajaks täieliku vastuse. Komisjon lasi endale esitada ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta uurimise seisukohalt vajalikuks pidas ja teostas kontrollkäigu taotleja asukohta.

(8)

Et taotleja ei taotlenud kahjude osas saadud tulemuste kontrollmenetlust, piirdus kontrollmenetlus subsideerimise küsimustega.

(9)

Komisjon uuris samu subsideerimisskeeme, mida oli analüüsitud esialgse uurimise käigus. Lisaks uuris ta, kas taotleja oli kasutanud mingeid subsideerimisskeeme, mis olevat talle esialgse kaebuse väidete kohaselt kasu toonud, kuid mille tegelikku kasutamist esialgne uuring ei registreerinud.

Lõpuks uuriti ka seda, kas taotleja on kasutanud mingeid subsideerimisskeeme, mis rakendusid pärast esialgse uurimisperioodi lõppu, või kas ta on pärast seda tähtaega mingeid ad hoc subsiidiume saanud.

(10)

Taotleja suutis rahuldavalt näidata, et ta ei ole seoses kõnesoleva tootega ei otseselt ega kaudselt seotud ühegi India eksportiva tootjaga, kelle suhtes on praegu kehtivaid tasakaalustusmeetmeid rakendatud.

(11)

Uurimisel selgitati välja, et taotleja ei olnud esialgse uurimisperioodi jooksul, s.t. 1. aprillist 1997 kuni 31. märtsini 1998 kõnesolevat toodet eksportinud.

(12)

Tehti kindlaks, et taotleja oli teostanud Ühenduse piires ainult ühe müügioperatsiooni, mis leidis aset 2001. aasta augustis, s.t. pärast esialgse uurimisperioodi lõppu, kuid tükk aega enne kontrollmenetluse uurimisperioodi algust.

(13)

Küsimustikule vastates märkis taotleja ära ainult ühe kontrollmenetluse uurimisperioodi ajal alla kirjutatud lepingu, kuid kinnitas hiljem andmete kontrollimisel, et antud müügioperatsiooni tegelikult ei toimunud. Järelikult ei olnud taotleja võtnud endale tagasivõetamatut kohustust ekspordi teostamiseks Ühenduse liikmesmaadesse.

(14)

Samas märgitakse, et firma teostas kontrollmenetluse uurimisperioodi ajal märkimisväärsetes kogustes müüki teistesse riikidesse, mis võimaldas välja arvutada, kui suurt kasu subsideerimine talle eksportmüügil andis, kuna niisuguse kasu tekkimine ei olene müügi sihtmaast.

Sellega seoses otsustas Komisjon kontrollida kõiki andmeid, mida ta kiirendatud kontrollmenetluse käigus teostatava uurimise jaoks vajalikuks pidas. Kõigi tasakaalustatavate subsiidiumisummade leidmisel suurendati nende summade võrra käivet, mis normaaltingimustel oleks taotlejal uurimisperioodi jooksul tekkinud.

(15)

Informatsiooni põhjal, mis sisaldus taotleja vastustes Komisjoni küsimustikule, uuriti järgmisi subsideerimisskeeme:

(16)

Tehti kindlaks, et taotleja sai kontrollmenetluse uurimisperioodil selle skeemi põhjal toetusi. Ta kasutas DEPB skeemi ekspordijärgselt. Skeemi üksikasjalik kirjeldus on ära toodud Ekspordi- ja impordipoliitika paragrahvis 4.3 (India Tööstus- ja Kaubandusministeeriumi 31. märtsi 2002 teatis nr 1/2002-07).

Skeemi kohaselt võivad kõik selleks õigustatud eksportijad taotleda soodustusi, mis arvutatakse protsendina eksporditud lõpptoodangu väärtusest. Sellised DEPB määrad on India valitsus standardsete tootmissisendite ja väljundite normide (Standard Input/Output Norms – SION) põhjal kehtestanud enamikule toodetele, kõnesolev toode kaasa arvatud. Toetussummade suurust näitavad tõendid väljastatakse automaatselt.

Ekspordijärgne DEPB võimaldab niisuguseid soodustusi kasutada mistahes hilisema impordi juures (näiteks toormaterjali või tootmisvahendite import), välja arvatud kaubad, mille sissevedu on keelatud või toimub piirangutega. Selliselt imporditud kaupu võib kas siseturul müüa (tasudes selle pealt müügimaksu) või muul viisil kasutada.

DEPB soodustused on vabalt edasiantavad. DEPB tõend kehtib 12 kuud alates tõendi väljastamise päevast.

(17)

DEPB tingimused ei ole pärast esialgset uuringut muutunud. Seaduse kohaselt on siin tegu ekspordinäitajatest sõltuva subsideerimisskeemiga, mistõttu esialgsel uurimisel leiti, et see tuleb algmääruse artikli 3(4)(a) kohaselt lugeda spetsiifiliseks ja tasakaalustatavaks subsiidiumiks.

(18)

Nagu on välja selgitatud, kandis taotleja kõik DEPB soodustused üle oma sidusettevõttele Viraj Alloys Ltd. Sama tegid ka taotleja kolm ülejäänud sidusettevõtet – Viraj Forgings Ltd., Viraj Impoexpo Ltd. ja Viraj Profiles Ltd. Nagu uurimise käigus selgus, varustab Viraj Alloys Ltd. kõiki eespool nimetatud firmasid toorainega ja kasutas talle üle kantud DEPB soodustusi kaupade maksuvabaks importimiseks.

Lisaks selgus, et kõnesoleva toote eksport toimus mitme sidusettevõtte kaudu. Arvestades, et taotleja omanikud kontrollivad laialdase aktsiaomandi kaudu kõiki neid sidusettevõtteid ja et need sidusettevõtted on kõnesoleva toote tootmise ja müügi teatud aspektidega seotud, peeti õigeks vaadelda kõiki neid firmasid üheskoos kui ühtainsat soodustuse saajat.

Seega tulenes DEPB skeemi alusel saadud toetuste suurus nende soodustuste kogusummast, mis on märgitud nii taotlejale kui ka tema sidusettevõtetele väljastatud tõenditele. Kuna toetus ei sõltunud eksporditud kogustest, jagati toetussumma vastavalt algmääruse artikli 7(2) sätetele ära taotleja ja tema sidusettevõtete summaarse ekspordikäibe peale.

Kokkuvõttes sai firma VSL Wires Limited kontrollmenetluse uurimisperioodil sellest skeemist kasu ja sai 12,7 % suurust toetust.

(19)

Tehti kindlaks, et taotleja sai selle skeemi alusel toetusi ja seda eeskätt India tulumaksuseaduse paragrahvi 80HHC põhjal.

India 1961. aasta tulumaksuseaduses näidatakse ära, mille põhjal firmad saavad maksu tasumisel soodustusi taotleda. Taotletavaid soodustusi hõlmavad näiteks seaduse paragrahv 10A (kehtib vabakaubandustsoonides asuvate firmade puhul), 10B (kehtib firmadele, mida loetakse ekspordile orienteeritud üksusteks) ja 80HHC (kehtib kaupu eksportivatele firmadele). ITES-i põhjal soodustuste saamiseks tuleb firmal maksudeklaratsiooni maksuametile esitamisel koostada vastav taotlus. Maksuaasta kestab 1. aprillist kuni 31. märtsini ja maksudeklaratsioon tuleb esitada järgmise aasta 30. novembriks. Antud juhul langes kontrollmenetluse uurimisperiood maksu- ja rahandusaastaga kokku (1. aprill 2002 kuni 31. märts 2003).

(20)

ITES-i tingimused ei ole pärast esialgset uurimist muutunud. Esialgse uurimise käigus leiti, et ITES on tasakaalustatav subsiidium, kuna India valitsus loovutab siin firmale teatud rahasumma sellega, et loobub riigituludest ekspordikasumilt võetavate otseste maksude näol, mis firmal tuleks tasuda, kui ta ei oleks tulumaksusoodustusi taotlenud. Samas selgitati välja, et paragrahvi 80HHC põhjal toimiv ITES kaotatakse järkjärgult rahandusaastate 2000-2001 kuni 2004-2005 vahelisel ajavahemikul, millisel viimasel rahandusaastal ekspordikasumeid enam tulumaksust ei vabastata. Kontrollmenetluse uurimisperioodil kuulus tulumaksuvabastuse alla ainult 50 % ekspordist saadavast kasumist.

(21)

Seaduse kohaselt sõltub toetuse suurus ekspordi tulemustest algmääruse artikli 3(4)(a) mõttes, kuna maksuvabastuse alla kuuluvad ainult eksportmüügi kasumid, ja seetõttu loetakse seda spetsiifiliseks toetuseks.

(22)

Taotlejale osaks saanud soodustuse suurus arvutati tema poolt kontrollmenetluse uurimisperioodil tasumisele kuulunud maksusummade erinevusena soodustuse rakendamise ja selle mitterakendamise korral. Ettevõtte tulumaksust ja täiendavast maksust koosneva tulumaksu määr oli antud ajavahemikul 36,75 %. Selleks, et kogu taotlejale osaks saanud soodustust välja arvutada ja arvestades, et kolm taotleja sidusettevõtet kontrollmenetluse uurimisperioodil samuti kõnesolevat toodet eksportisid (vt. eespool punkt (18)), on toetuse suuruse arvutamisel võetud arvesse taotleja enda ning firmade Viraj Forgings Ltd., Viraj Impoexpo Ltd. ja Viraj Profiles Ltd. tulumaksusoodustused. Kuna toetus ei sõltunud eksporditud kogustest, jagati toetussumma vastavalt algmääruse artikli 7(2) sätetele ära taotleja ja tema sidusettevõtete summaarse ekspordikäibe peale. Nõnda arvutati välja, et firma VSL Wires Ltd. sai selle skeemi kohaselt 1,4 % suurust toetust.

(23)

Tehti kindlaks, et taotleja EPCGS-i ei kasutanud.

(24)

Tehti kindlaks, et taotleja ei paiknenud EPZ-s ega olnud EOU ning seetõttu seda skeemi ei kasutanud.

(25)

Tehti kindlaks, et taotleja ei olnud kasutanud uusi, pärast esialgse uurimisperioodi lõppu juurutatud subsideerimisskeeme ega olnud pärast seda tähtaega saanud ka mingeid ad hoc toetusi.

(26)

Mitmesuguste ülalkirjeldatud skeemide uurimise lõpptulemuste põhjal sai taotleja tasakaalustatavaid toetusi alljärgnevas ulatuses:

(27)

Uurimise käigus tehtud järelduste põhjal leitakse, et firma VSL Wires Limited poolt toodetava ja eksporditava vähem kui 1 mm või läbimõõduga roostevaba terastraadi import Ühenduse liikmesmaadesse tuleb maksustada tasandustollimaksuga vastavalt sellele firmale kontrollmenetluse uurimisperioodil tehtud individuaalsete soodustuste suurusele.

(28)

Seetõttu tuleb määrust (EÜ) nr 1601/1999 vastavalt muuta.

(29)

Komisjon teavitas taotlejat ja India valitsust olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti teha ettepanek nõukogu määruse (EÜ) nr 1601/1999 muutmiseks. Neile anti ka piisavalt aega oma arvamuse avaldamiseks.

(30)

Teavitamise peale saadetud vastuses väitis taotleja, et ekspordijärgne DEPB on asendav maksude alandamise/maksutagastuse skeem, mida Komisjon subsideerimise ulatuse ja tasakaalustatava soodustuse osas valesti hindas. Ta väitis, et Komisjoni hinnang selle skeemi kohaselt antud soodustustele oli ekslik, kuna subsiidiumiks saab lugeda üksnes õigustamatult suurt maksutagastust ja et Komisjon ei uurinud süsteemi praktilist toimimist.

Komisjon on korduvalt leidnud (vt. näiteks nõukogu määrus (EÜ) nr 1338/2002 (4) ja eriti selle punktid (14) kuni (20)), et ekspordijärgne DEPB ei ole maksutagastuse ega asendava maksutagastuse skeem, kuna see ei ole algmääruse artikliga 2(1)(ii) seotud määruse lisade I kuni III ühegi sättega kooskõlas. Selles skeemis ei sisaldu kohustust importida ainult eksporttoodangu tootmiseks kasutatavaid kaupu (algmääruse lisa II), mis tagaks lisa I(i) nõuete täitmise. Pealegi ei ole loodud kontrollisüsteemi selle jälgimiseks, kas imporditavad kaubad tõepoolest tootmisprotsessis ära tarvitatakse. See ei ole ka asendava maksutagastuse skeem, kuna imporditavate kaupade kogused ja omadused võivad erineda eksporttoodangu tootmiseks kasutatavate kodumaiste sisendite vastavatest näitajatest (algmääruse lisa III). Ning lõpuks on eksportivatel tootjatel DEPB soodustustele õigus sõltumata sellest, kas nad mingeid tootmissisendeid impordivad või mitte.

Taotleja puhul selgus uurimise käigus, et toorainet importis tollivabalt üks tema sidusettevõtetest, kasutades selleks kõigilt sidusettevõtetelt üle kantud DEPB soodustusi, mida nood olid mitmesuguste toodete eksportimisel saanud. Samas pole võimalik välja selgitada seoseid iga vaadeldava firma soodustuste ja imporditud kaupade vahel, mis on saadud sellelt ainsalt tooraine impordiga tegelevalt sidusettevõttelt. Lisaks ei olnud India valitsus loonud kontrollisüsteemi selle jälgimiseks, milline firma millist importtoodangut millise toote valmistamisel kasutas. Et ülalnimetatud erand toetuse määratluses seetõttu siin ei kehti, on tasakaalustatavaks soodustuseks kõigi skeemi kohaselt saadud toetuste kogusumma. Neil põhjustel ei saa esitatud väitega nõustuda.

Veel väitis taotleja, et “Komisjoni teenistused ei vähendanud impordimaksu soodustusi kantud kulude võrra, mistõttu toetuse suuruse arvutused olid ebaõiged ja liialdatud”. Sellega seoses tuleb märkida, et taotlejal paluti varakult ja eespool punktis (18) esitatud olukorra kirjelduse põhjal esitada ekspordijärgsete DEPB soodustuste loend kõigi kontrollmenetluse uurimisperioodi jooksul toimunud eksporditehingute osas. Taotlejal paluti esitada samasugused andmed ka sama ajavahemiku jooksul kõigi oma sidusettevõtete poolt teostatud eksporditehingute osas koos andmetega kõigi taotlemistasude või muude soodustuste saamiseks kantud kulude kohta. Taotleja ei ole aga selliseid andmeid esitanud ja ei suutnud ka kohapeal toimunud kontrollimise käigus vastavat informatsiooni esitada. Seetõttu ei saadud vastavate andmete puudumise tõttu eespool punktis (18) toodud toetuse suurust selliste kulude võrra vähendada.

(31)

Käesolev ülevaade ei mõjuta algmääruse artiklis 18(1) nimetatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1601/1999 kehtivuse lõppemise kuupäeva,