EUR-Lex Ingång till EU-rätten

Tillbaka till EUR-Lex förstasida

Det här dokumentet är ett utdrag från EUR-Lex webbplats

Dokument 32004D0585

2004/585/EÜ: Nõukogu otsus, 19. juuli 2004, millega asutatakse ühise kalanduspoliitika raames piirkondlikud nõuandekomisjonid

ELT L 256, 3.8.2004, s. 17–22 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
ELT L 142M, 30.5.2006, s. 176–181 (MT)

Dokument on avaldatud eriväljaandes (BG, RO, HR)

Dokumentets rättsliga status Gällande: Den här rättsakten har ändrats. Aktuell konsoliderad version: 09/03/2015

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2004/585/oj

3.8.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 256/17


NÕUKOGU OTSUS,

19. juuli 2004,

millega asutatakse ühise kalanduspoliitika raames piirkondlikud nõuandekomisjonid

(2004/585/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruses (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (3) ja eelkõige selle artiklites 31 ja 32 nähakse piirkondlike nõuandekomisjonide loomisega ette uusi sidusrühmade koostöövorme ühises kalanduspoliitikas.

(2)

Piirkondlike nõuandekomisjonide loomise järjekindla lähenemisviisi kohaselt peavad need vastama bioloogilistel kriteeriumidel põhinevatele majandamisüksustele ja sisukaks nõustamiseks ning praktilistel põhjustel peab neid olema piiratud arv.

(3)

Kuna piirkondlikud nõuandekomisjonid on sidusrühmade juhitavad organisatsioonid, peavad nad kohandama oma struktuuri lähtuvalt vastava kalanduse ja piirkonna iseärasustest. Piirkondlike nõuandekomisjonide asutamiseks on siiski vajalik üldine raamistik.

(4)

Tõhususe huvides on vajalik piirata piirkondlike nõuandekomisjonide suurust, samal ajal tagades, et arvestataks kõiki ühisest kalanduspoliitikast mõjutatud huve ning tunnustataks kalandushuvide ülimuslikkust, võttes arvesse mõju, mida neile avaldavad majandamisotsused ja -poliitikad.

(5)

Tagamaks kooskõla enam kui ühele piirkondlikule nõuandekomisjonile ühist huvi pakkuvates küsimustes, on oluline luua sidemed erinevate piirkondlike nõuandekomiteede vahel.

(6)

Silmas pidades kalanduse ja akvakultuuri nõuandekomitee, kuhu kuuluvad paljude Euroopa organisatsioonide ja huvide esindajad, komisjoni otsusega 1999/478/EÜ (4) uuendatud ülesandeid, peaks kooskõlastama piirkondlike nõuandekomisjonide töö nimetatud komiteega, kellele nad peaksid saatma ka oma aruanded.

(7)

Piirkondlike nõuandekomisjonide tõhusa loomise tagamiseks on oluline, et nende tegevuse algusjärgus ning suulise ja kirjaliku tõlke kulude katmisel kaasataks ka riiklikke vahendeid.

(8)

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta eelarvedistsipliini ja eelarvemenetluse täiustamist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (5) punktis 34 määratletud võrdlussumma on lisatud käesolevasse otsusesse kogu finantssätete kehtivuse ajaks, ilma et see piiraks seejuures eelarvepädevate institutsioonide asutamislepingus määratletud volitusi,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.

asjaomane liikmesriik – liikmesriik, kellel on kalandusalased huvid asjaomase piirkondliku nõuandekomitee haldusalasse kuuluvas piirkonnas;

2.

kalandussektor – püügi alasektor, mis hõlmab laevaomanikke, väikekalureid, töölepingu alusel töötavaid kalureid, tootjaorganisatsioone ning muu hulgas samuti töötlejaid, ettevõtjaid ja muid turuorganisatsioone ning naisvõrgustikke;

3.

muud huvigrupid – tähendab muu hulgas keskkonnaorganisatsioone ja -rühmitusi, akvakultuuritootjaid, tarbijaid, harrastuskalastajaid või kalasportlasi.

Artikkel 2

Piirkondlike nõuandekomisjonide loomine

1.   Iga järgneva kohta luuakse piirkondlik nõuandekomisjon:

a)

Läänemeri

b)

Vahemeri

c)

Põhjameri

d)

Loodepiirkonna veed

e)

Edelapiirkonna veed

f)

Avamerevarud

g)

Avameri/kaugsõidulaevastik.

2.   Iga piirkondliku nõuandekomisjoni poolt hõlmatud geograafilised piirkonnad on esitatud I lisas. Iga piirkondlik nõuandekomisjon võib luua allüksusi eriomaste kalavarude ja bioloogiliste aladega seotud küsimustega tegelemiseks.

Artikkel 3

Nõuandekomiteede moodustamise kord

1.   Kalandussektori ja teiste huvigruppide esindajad, kes omavad huvi mõne piirkondliku nõuandekomitee suhtes, esitavad taotluse kõnealuse piirkondliku nõuandekomitee toimimise kohta asjaomastele liikmesriikidele ja komisjonile. Taotlus peab olema kooskõlas määruses (EÜ) nr 2371/2002 sätestatud kalanduspoliitika eesmärkide, põhimõtete ja suunistega ning peab sisaldama:

a)

selgitust püstitatud eesmärkide kohta,

b)

tööpõhimõtteid,

c)

esialgset töökorda,

d)

eelarveprojekti,

e)

esialgset organisatsioonide nimekirja.

2.   Asjassepuutuvad liikmesriigid teevad kindlaks, kas taotlus on representatiivne ja kas see vastab käesoleva otsuse sätetele, vajadusel pärast nõupidamisi sidusrühmadega, ning ühisel kokkuleppel edastavad komisjonile selle piirkondliku nõuandekomisjoni kohta soovituse.

3.   Pärast soovituse hindamist ja taotlusele võimalike muudatuste tegemist võtab komisjon niipea kui võimalik vastu otsuse ning püüab igal juhul selle vastu võtta hiljemalt kolme kuu jooksul, määrates kindlaks kuupäeva, millest alates piirkondlik nõuandekomisjon alustab tegevust. Kõnealune otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Struktuur

1.   Iga piirkondlik nõuandekomisjon koosneb üldkogust ja täitevkomiteest.

2.   Üldkogu koguneb vähemalt üks kord aastas, et kiita heaks aastaaruanne ja täitevkomitee poolt koostatud aasta strateegiline kava.

3.   Üldkogu nimetab kuni kahekümne neljast liikmest koosneva täitevkomitee. Täitevkomitee juhib piirkondliku nõuandekomitee tööd ja võtab vastu selle soovitusi.

Artikkel 5

Koosseis

1.   Piirkondlikes nõuandekomisjonides on kalandussektori ja teiste ühisest kalanduspoliitikast mõjutatud huvigruppide esindajad.

2.   Kalandussektorit ja muid huvigruppe esindavad Euroopa ja siseriiklikud organisatsioonid võivad teha asjaomastele liikmesriikidele ettepanekuid liikmete kohta. Asjaomased liikmesriigid lepivad kokku üldkogu liikmetes.

3.   Üldkogul ja täitevkomitees antakse kaks kolmandikku kohtadest kalandussektori esindajatele ja üks kolmandik muude ühtsest kalanduspoliitikast mõjutatud huvigruppide esindajatele.

4.   Täitevkomitees peab igast asjaomasest liikmesriigist olema esindatud vähemalt üks püügi alasektori esindaja.

Artikkel 6

Mitteliikmete osalemine

1.   Asjaomaste liikmesriikide instituutide või rahvusvaheliste organite teadlasi kutsutakse osalema ekspertidena piirkondlike nõuandekomisjonide töös. Kutsuda võib ka muid pädevaid teadlasi.

2.   Komisjon ja asjaomase liikmesriigi siseriiklikud ja piirkondlikud ametkonnad võivad osaleda aktiivsete vaatlejatena piirkondliku nõuandekomisjoni kõikidel koosolekutel.

3.   Kalanduse ja akvakultuuri nõuandekomitee esindajal on õigus osaleda aktiivse vaatlejana piirkondliku nõuandekomisjoni kõikidel koosolekutel.

4.   Selliste kolmandate riikide kalandussektori ja muude huvigruppide esindajaid, kaasa arvatud piirkondlike kalandusorganisatsioonide esindajad, millel on kalandushuvid piirkondliku nõuandekomisjoni haldusalasse kuuluval alal või kalanduses, võib kutsuda osalema kõnealuses piirkondlikus nõuandekomisjonis aktiivsete vaatlejatena, kui arutatakse neid puudutavaid küsimusi.

5.   Üldkogu koosolekud on avalikud. Täitevkomitee koosolekud on avalikud, kui erandjuhtudel ei otsustata täitevkomitee häälteenamusega teisiti.

Artikkel 7

Toimimine

1.   Piirkondlikud nõuandekomisjonid võtavad oma tegevuse korraldamiseks vajalikud meetmed, muuhulgas moodustatakse vajadusel sekretariaat ja töögrupid.

2.   Piirkondlikud nõuandekomisjonid võtavad meetmed, mis on vajalikud läbipaistvuse kindlustamiseks kõikidel otsustamisprotsessi etappidel. Täitevkomitee poolt vastu võetud soovitused tuleb koheselt edastada üldkogule, komisjonile, asjaomastele liikmesriikidele ja taotluse alusel mistahes elanikele.

3.   Täitevkomitee liikmed võtavad soovitused võimalusel vastu konsensuse alusel. Kui konsensust ei saavutata, lisatakse liikmete poolt esitatud eriarvamused soovitustele, mis võetakse vastu kohalolevate ja hääletavate liikmete häälteenamusega. Pärast kirjalike soovituste saamist peab komisjon ja vajaduse korral asjaomane liikmesriik neile täpselt vastama mõistliku aja jooksul kuid hiljemalt kolme kuu jooksul.

4.   Kõik piirkondlikud nõuandekomisjonid määravad konsensuse alusel esimehe. Esimees tegutseb erapooletult.

5.   Asjaomased liikmesriigid annavad asjakohast toetust, muuhulgas logistilist abi, et hõlbustada piirkondliku nõuandekomisjoni toimimist.

Artikkel 8

Piirkondlike nõuandekomisjonide vaheline koordineerimine

Kui mingi küsimus puudutab kahe või enama piirkondliku nõuandekomitee ühist huvi, koordineerivad nad oma seisukohad, eesmärgiga võtta kõnealuses küsimuses vastu ühised soovitused.

Artikkel 9

Rahastamine

1.   Piirkondlik nõuandekomisjon, mis on juriidiline isik, võib taotleda ühenduse finantsabi.

2.   Piirkondliku nõuandekomisjoni tegevuskulude katmiseks võib anda ühenduse stardiabi esimese viie aasta jooksul vastavalt II lisa 1. osas sätestatud tingimustele.

3.   Piirkondliku nõuandekomisjoni koosolekute suulise ja kirjaliku tõlke kulude katmiseks võib anda ühenduse abi vastavalt II lisa 2. osas sätestatule.

4.   Käesoleva meetme rakendamiseks eeldatav lähtesumma ajavahemikuks 2004–2011 on 7 596 000 eurot. Summa 31. detsembrile 2006 järgnevaks ajavahemikuks loetakse kinnitatuks, kui see on kõnealuseks etapiks kooskõlas 2007. aastal algaval ajavahemikul kehtiva finantsperspektiiviga. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased assigneeringud finantsperspektiivi piires.

Artikkel 10

Aastaaruanne ja auditeerimine

1.   Iga piirkondlik nõuandekomisjon edastab oma tegevuse kohta aastaaruande komisjonile, asjaomastele liikmesriikidele ning kalanduse ja akvakultuuri nõuandekomiteele enne aruandes vaadeldavale aastale järgneva aasta 31. märtsi.

2.   Komisjon või kontrollikoda võivad igal ajal korraldada auditeerimise, mille viivad läbi kas komisjoni või kontrollikoja talitused või nende poolt valitud kolmas isik.

3.   Iga piirkondlik nõuandekomisjon määrab sertifitseeritud audiitori ajavahemikuks, mille jooksul saab kõnealune nõuandekomisjon toetust ühenduse fondidest.

Artikkel 11

Läbivaatamine

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva otsuse rakendamise ja piirkondlike nõuandekomisjonide toimimise kohta kolme aasta pärast alates kuupäevast, millal viimane piirkondlik nõuandekomisjon tööle rakendub või hiljemalt 30. juuniks 2007.

Artikkel 12

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 19. juuli 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

C. VEERMAN


(1)  Arvamus on esitatud 1. aprillil 2004 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Arvamus on esitatud 26. veebruaril 2004 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1242/2004 (ELT L 236, 7.7.2004, lk 1).

(4)  EÜT L 187, 20.7.1999, lk 70.

(5)  EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1. Kokkulepet on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 2003/429/EÜ (ELT L 147, 14.6.2003, lk 25).


I LISA

Artiklis 2 nimetatud piirkondlikud nõuandekomisjonid

Piirkondliku nõuandekomisjoni nimetus

ICES valdkonnad, CECAF jaotised (1) ja Vahemere üldine kalanduskomisjon

Läänemeri

IIIb, IIIc ja IIId

Vahemeri

Vahemere veed joonest 5°36' läänepikkust ida pool

Põhjameri

IV, IIIa

Loodepiirkonna veed

V (välja arvatud Va ja ainult EÜ veed Vb-s), VI, VII

Edelapiirkonna veed

VIII, IX ja X (Assooride saari ümbritsevad veed) ja CECAF jaotised 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2.0 (Madeira ja Kanaari saari ümbritsevad veed)

Avamerevarud (põhjaputassuu, makrell, harilik stauriid, heeringas)

Kõik piirkonnad (välja arvatud Läänemeri ja Vahemeri)

Avameri/kaugsõidulaevastik

Kõik EÜ välised veed


(1)  Käesoleva otsuse tähenduses käsitletakse ICES valdkondi nii nagu need on määratletud määruses (EMÜ) nr 3880/91 (EÜT L 365, 31.12.1991, lk 1), määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1). CECAF jaotisi käsitletakse nii nagu need on määratletud määruses (EÜ) nr 2597/95 (EÜT L 270, 13.11.1995, lk 1), määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.


II LISA

Piirkondlike nõuandekomisjonide kulud

1. osa

Rahaline toetus piirkondlike nõuandekomisjonide (PNKde) tegevuse alustamise kulude katteks

Ühendus annab rahalist toetust tegevuskulude osaliseks katmiseks kuni viieks aastaks alates aastast, mil nõuandekomisjonid asutatakse. Igale PNKle tegevuskuludeks eraldatav summa ei ületa 90 % selle tegevuseelarvest ning esimesel aastal ei või kõnealune summa olla suurem kui 200 000 eurot. Järgmisel neljal aastal rahalise toetuse ülemmäär järk-järgult väheneb (1) ja sõltub eraldatud eelarvevahenditest. Komisjon sõlmib igaks aastaks iga PNKga “tegevustoetuse lepingu”, milles sätestatakse finantsabi andmise täpsed tingimused ja kord. Ühendus annab toetust vaid tegelike kulude osas tingimusel, et toetust antakse ka muudest finantseerimisallikatest.

Abikõlblikud kulud koosnevad kuludest, mis on vajalikud PNKde normaalse tegevuse tagamiseks ja võimaldavad neil saavutada oma eesmärke.

Abikõlblikud on järgmised otsesed kulud:

personalikulud (igapäevased projektiga tegelemise tööjõukulud);

kulud uutele või kasutatud seadmetele;

materjali ja tarvikute kulud;

liikmetele teabe levitamise kulud;

RAC koosolekutel osalevate ekspertide reisi- ja majutuskulud (vastavalt komitee osakondade poolt sätestatud tariifidele ja reeglitele);

auditeerimiskulud;

ettenägematute kulude reserv mitte rohkem kui 5 % abikõlblikest otsestest kuludest.

2. osa

Suulise ja kirjaliku tõlke kulud

Komisjon sõlmib igaks aastaks iga PNKga meetmete toetuslepingu summas kuni 50 000 eurot, milles sätestatakse finantsabi andmise täpsed tingimused ja kord.


(1)  Esimene aasta: 200 000 EUR (90 %), teine aasta: 165 000 EUR (75 %), kolmas aasta: 132 000 EUR (60 %), neljas aasta: 121 000 EUR (55 %), viies aasta: 110 000 EUR (50 %).


Upp