32004D0100

Nõukogu otsus,

26. jaanuar 2004,

mille luuakse ühenduse tegevusprogramm aktiivse Euroopa Liidu kodakondsuse edendamiseks (kodanike osalus)

(2004/100/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 308,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [1]

ning arvestades järgmist:

(1) Asutamislepinguga on kehtestatud liidu kodakondsus, mis täiendab, kuid ei asenda liikmesriigi kodakondsust ja mida tuleb edendada subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt.

(2) Ühenduse ja liikmesriikide eesmärkideks on tööhõive edendamine, elu- ja töötingimuste parandamine, piisav sotsiaalkaitse, inimressursside arendamine kestva kõrge tööhõive saavutamiseks ja tööturult väljatõrjumise tõkestamine.

(3) Ühenduse õiguse tõhus ja ühetaoline kohaldamine on uus prioriteet, mis on hädavajalik siseturu nõuetekohaseks toimimiseks. 15. ja 16. oktoobri 1999. aasta istungil Tamperes rõhutas Euroopa Ülemkogu, et vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala peaks põhinema läbipaistvuse ja demokraatliku kontrolli põhimõtetel ja sisaldama kodanikuühiskonnaga peetavat avatud dialoogi kõnealuse ala eesmärkide ja põhimõtete kohta. Euroopa Liidu Kõrgema halduskohtu pädevusega Riiginõukogude ja Kõrgemate Kohtute Assotsiatsioon edendab nendes küsimustes arvamuste ja kogemuste vahetamist ning kooskõlastab ja edastab avalikkusele riiginõukogude vastuvõetud ühenduse õigust käsitlevad õigusalased otsused.

(4) Euroopa Parlament pidas oma 15. aprilli 1988. aasta resolutsioonis [2] soovitavaks teha suuri jõupingutusi, et tugevdada eri liikmesriikide kodanike vahelisi suhteid, ja teatas, et ühenduse institutsioonide konkreetne toetus eri liikmesriikide omavalitsusüksuste või linnade vaheliste sõpruskavade arendamiseks on nii mõistlik kui ka soovitav.

(5) 2000. aasta detsembris Nice'is kohtunud Euroopa Ülemkogu tunnistas oma deklaratsioonis nr 23 vajadust parandada ja kontrollida liidu ja selle institutsioonide demokraatlikku legitiimsust ja läbipaistvust, et tuua institutsioonid liikmesriikide kodanikele lähemale. Nice'is vastuvõetud sotsiaalmeetmete kava põhineb uuel juhtimistaval, mis rõhutab kodanikega peetava dialoogi olulist rolli kodanikuühiskonnaga tehtava koostöö edendamisel. Kava näeb ette, et valitsusvälised organisatsioonid, nagu Euroopa sotsiaalvaldkonna valitsusväliste organisatsioonide platvorm, on tihedalt seotud osalust ja kõikide inimeste võrdseid võimalusi käsitleva poliitika arendamisega.

(6) Euroopa Ülemkogu 14. ja 15. detsembri 2001. aasta otsustele lisatud Laekeni deklaratsioonis kinnitatakse, et üks Euroopa Liidu põhilisi väljakutseid on küsimus, kuidas tuua kodanikud lähemale Euroopa projektile ja Euroopa institutsioonidele.

(7) Euroopa Liidu 2003. eelarveaasta ja eelnevate eelarveaastate üldeelarve rubriigid A-321, A-3020, A-3021, A-3024, A-3026, A-3036 ja B3-305 on tõestanud oma tõhusust, edendades kodanikuühiskonna organisatsioonide ja haldusüksustega pidevat dialoogi Euroopa ülesehitamiseks.

(8) Nõukogu kinnitab, et ta usub vajadusse jätkata sõpruslinnade toetamise kavasid, pidades silmas, kui olulist rolli need võivad mängida kodanikuidentiteedi ja Euroopa rahvaste vahelise vastastikuse mõistmise edendamisel. Nõukogu rõhutab, et seoses mitmeaastase programmiga tuleks sõpruslinnade kavadele tagada asjakohane eelarve ja nende jätkuv edendamine, nagu Euroopa Parlament on igal aastal eelarvemenetluses nõudnud. Lisaks rõhutatakse, et sõpruslinnade kavade taotlemise kord ja haldamine tuleb muuta arusaadavamaks ning tuua need kodanikele lähemale.

(9) Assotsiatsioon "Meie Euroopa" toimib Euroopa ühiskonda ning poliitika-, sotsiaal-, majandus- ja teadusmaailma esindava eksperdirühmana, olles tihedamat Euroopa Liitu edendavate ideede ristumiskohaks; sellisena tegutseb assotsiatsioon Euroopa üldistes huvides.

(10) Jean Monnet' maja ja Robert Schumani maja on Euroopa kodanike kohtumispaigaks ja nende eesmärk on paigutada Euroopa integratsiooni algatajad ja nende tegevus tausta, kus need kaks Euroopa rajajat elasid ja töötasid, samuti anda teavet tänase ja homse Euroopa kohta; sellisena tegutsevad need organisatsioonid Euroopa üldistes huvides.

(11) Euroopa Põgenike ja Pagulaste Nõukogu esindab Euroopa Liidus pagulaste ja ümberasustatud isikute organisatsioone, edendades põhimõtteid ja tegevussuundi, mis aitavad saavutada asutamislepingus sätestatud varjupaika ja sotsiaalse tõrjutuse vastast võitlust käsitlevaid eesmärke.

(12) Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse kohta [3], edaspidi "finantsmäärus", nõuab sellise põhiakti ettenägemist, mis hõlmab neid olemasolevaid toetusmeetmeid.

(13) Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kohustusid finantsmääruse vastuvõtmisega seoses saavutama eesmärgi tagada kõnealuse põhiakti jõustumine alates eelarveaastast 2004. Komisjon kohustus võtma arvesse rakendamisega seoses eelarvele lisatud selgitusi.

(14) Toetuste põhiakte käsitlev Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 24. novembri 2003. aasta institutsioonidevaheline deklaratsioon näeb erandkorras ette üleminekusätted seoses kõnealuses programmis kehtestatud abikõlblikkusperioodiga.

(15) Kõnealune institutsioonidevaheline deklaratsioon näeb programmi 2. osa kohaselt antud toetustele ette ka üleminekusätted, mis kehtestatakse aastateks 2004 ja 2005.

(16) Tuleks sätestada, et programm hõlmaks geograafiliselt ka ühinejariike ning teatavate meetmete puhul ka EFTA/EMP riike ja kandidaatriike.

(17) Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta eelarvedistsipliini ja eelarvemenetluse täiustamist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe [4] punktis 34 määratletud võrdlussumma on lisatud käesolevasse otsusesse kogu programmi kehtivuse ajaks, ilma et see piiraks seejuures eelarvepädevate institutsioonide asutamislepingus määratletud volitusi.

(18) Igasugune ühenduseväline rahastamine riigi ressurssidest peab vastama asutamislepingu artiklitele 87 ja 88.

(19) Üksused, mille meetmed ei ole kooskõlas Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide eesmärkidega avaliku korra ja julgeoleku valdkonnas, ei tohiks käesoleva programmi alusel toetust saada.

(20) Igasugune käesoleva otsuse kohaselt antav toetus peaks olema rangelt kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Programmi eesmärk

1. Käesoleva otsusega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm, et toetada aktiivse Euroopa kodakondsuse vallas tegutsevaid organeid ja edendada nende tegevust.

Programmil on järgmised eesmärgid:

a) edendada ja levitada Euroopa Liidu väärtusi ja eesmärke;

b) tuua kodanikke Euroopa Liidule ja selle institutsioonidele lähemale ja julgustada neid institutsioonidega tihedamalt suhtlema;

c) kaasata kodanikke tihedamalt Euroopa Liidu ehitamist käsitlevasse mõttetegevusse ja arutellu;

d) tugevdada programmis osalevate riikide kodanike vahelisi sidemeid ja vahetusi, eelkõige sõpruslinnade kavade kaudu;

e) julgustada aktiivse ja osalemisvalmi kodakondsuse edendamisega seotud organite algatusi.

2. Programmiga toetatavate meetmetega püütakse toetada ja edendada programmi eesmärke järgivate organite tegevust kooskõlas lisas sätestatud kriteeriumidega.

3. Programm algab 1. jaanuaril 2004 ja lõpeb 31. detsembril 2006.

Artikkel 2

Programmis osalejad

Et saada meetmele ühenduse toetust, peavad organid vastama lisas sätestatud nõuetele.

Asjaomane meede peab olema kooskõlas aktiivse kodakondsuse alase ühenduse tegevuse põhimõtetega.

Et saada tegevustoetust aktiivse kodakondsuse vallas üldisi Euroopa huve järgiva või kõnealuse valdkonna alaste Euroopa Liidu meetmete raamesse kuuluvat eesmärki taotleva organi käimasolevale tööprogrammile, peavad organid vastama lisas sätestatud nõuetele ja nende struktuur peab võimaldama võtta meetmeid, mis avaldavad potentsiaalset mõju tervele Euroopa Liidule.

Artikkel 3

Ühinejariikide, EFTA/EMP riikide ja Euroopa Liidu kandidaatriikide võimalused programmis osalemiseks

Programmi meetmetes võivad osaleda organid, mis asuvad järgmistes riikides:

a) ühinejariigid, kes allkirjastasid ühinemislepingu 16. aprillil 2003;

b) EFTA/EMP riigid Euroopa Majanduspiirkonna lepingus sätestatud tingimustel;

c) Rumeenia ja Bulgaaria, kelle osalemistingimused nähakse ette kooskõlas Euroopa lepingute, nende lisaprotokollide ja asjaomaste assotsiatsiooninõukogude otsustega;

d) Türgi, kelle osalemistingimused nähakse ette kooskõlas Euroopa Ühenduse ja Türgi Vabariigi vahelise raamlepinguga, mis käsitleb üldpõhimõtteid Türgi osalemiseks ühenduse programmides [5].

Artikkel 4

Abisaajate valik

1. Aktiivse kodakondsuse vallas üldisi Euroopa huve järgiva või kõnealuse valdkonna alaste Euroopa Liidu meetmete raamesse kuuluvat eesmärki taotleva organi käimasoleva tööprogrammi tegevustoetust antakse kooskõlas lisas sätestatud üldiste kriteeriumidega.

2. Programmis sätestatud meetmetele antakse toetust kooskõlas lisas sätestatud üldiste kriteeriumidega. Meetmed valitakse projektikonkursside teel.

Artikkel 5

Toetuse andmine

Programmi eri meetmetele antakse toetusi vastavalt lisa asjaomases osas ettenähtud sätetele.

Artikkel 6

Finantssätted

Käesoleva programmi rakendamise lähtesumma ajavahemikuks 2004–2006 on 72 miljonit eurot.

Eelarvepädev asutus kinnitab iga-aastased eraldised finantsperspektiivi piires.

Artikkel 7

Järelevalve ja hindamine

Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembril 2007 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande programmi eesmärkide saavutamise kohta. Aruanne peab muu hulgas põhinema välise hindamise aruandel, mis peab olema kättesaadav hiljemalt 2006. aasta lõpus ja milles hinnatakse vähemalt programmi üldist asjakohasust ja järjepidevust, selle elluviimise tõhusust (meetmete ettevalmistamine, valik ja rakendamine) ja koos või eraldi võetud meetmete tõhusust artiklis 1 ja lisas sätestatud eesmärkide saavutamise seisukohast.

Artikkel 8

Lõppsätted

2004. aastal lisa 1. ja 2. jao alusel antavate toetuste puhul on võimalik, et abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2004, tingimusel et kulud ei ole tekkinud enne toetustaotluse esitamise kuupäeva või abisaaja eelarveaasta alguskuupäeva.

Selliste toetuste puhul ei või finantsmääruse artikli 112 lõikes 2 nimetatud kokkuleppeid erandkorras allkirjastada hiljem kui 30. juunil 2004.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2004.

Brüssel, 26. jaanuar 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

B. Cowen

[1] Arvamus on esitatud 20. novembril 2003 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

[2] EÜT C 122, 9.5.1988, lk 38.

[3] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

[4] EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1. Kokkulepet on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 2003/429/EÜ (ELT L 147, 14.6.2003, lk 25).

[5] EÜT L 61, 2.3.2002, lk 29.

--------------------------------------------------

LISA

1. Toetatav tegevus

Artiklis 1 sätestatud üldine eesmärk on toetada aktiivse Euroopa kodakondsuse alast tööd, edendades selles vallas töötatavate organite meetmeid ja tegevust.

Toetust võib anda kahes vormis:

- tegevustoetus, millega kaasfinantseeritakse kulusid, mis seonduvad sellise organi alalise tööprogrammiga, mis järgib aktiivse kodakondsuse vallas üldisi Euroopa huve või taotleb kõnealuse valdkonna alaste Euroopa Liidu meetmete raamesse kuuluvat eesmärki (1. ja 2. osa),

- tegevustoetus, millega kaasfinantseeritakse kõnealuse valdkonna konkreetseid meetmeid (3. osa).

Kodanikuühiskonna organid ja muud struktuurid, nagu haldusüksused ja kõnealuste organite ühendused, kes töötavad aktiivse kodakondsuse valdkonnas Euroopa tasandil, võivad ühenduse tegevuse toetamisele ja selle tõhustamisele kaasa aidata eelkõige järgmiste meetmete kaudu:

- riikidevahelised koostöömeetmed Euroopa tasandil,

- kodanikevahelised koosolekud ja arutelud, mis käsitlevad Euroopa seisukohast olulisi teemasid, nagu Euroopa Liidu väärtused, eesmärgid, volitused, poliitika ja institutsioonid,

- mitteametlikud mõttevahetus-, haridus- ja koolitusprojektid,

- kodanike osalust ja algatusvõimet edendavad meetmed,

- vahetused kodanike ja nende organisatsioonide vahel,

- ühenduse tegevust käsitleva teabe levitamine,

- rahastatavate meetmete ettevalmistamine, toetamine ja hindamine.

Euroopa sotsiaalvaldkonna valitsusväliste organisatsioonide platvormi põhitegevusalad on järgmised:

- aidata kujundada EL poliitikat oma liikmetele ühist huvi pakkuvates küsimustes, eelkõige seoses sotsiaalsete õiguste, EL sotsiaalpoliitika ja programmide ning kodanikega peetavate dialoogidega,

- hoida oma liikmeid kursis nende seisukohast olulise ühenduse poliitika arenguga, hõlbustada neil EL institutsioonidega dialoogide ja konsultatsioonide pidamist ning teavitada nendest tegevustest oma liikmete vahendusel siseriiklikul tasandil,

- edendada dialoogi muude rühmitustega, kes töötavad ühist huvi pakkuvate küsimustega (tööturu osapooled, muud Euroopa valitsusväliste organisatsioonide rühmitused, kandidaatriikide valitsusvälised organisatsioonid jne),

- tugevdada sotsiaalvaldkonna valitsusväliseid organisatsioone Euroopa Liidus ja kandidaatriikides, näiteks platvormi liikmete vahel kogemuste, tavade ja teabe vahetamise kaudu.

Euroopa Põgenike ja Pagulaste Nõukogu peamised tegevusalad on järgmised:

- esindada pagulaste, varjupaigataotlejate ja ümberasustatud isikute organisatsioone Euroopa Liidus,

- kooskõlastada oma liikmete seisukohti Euroopa Liidus,

- edastada pagulasi, varjupaigataotlejaid ja ümberasustatud isikuid käsitlevat teavet Euroopa institutsioonidele,

- edastada Euroopa Liitu käsitlevat teavet pagulaste ja valitsusväliste organisatsioonide siseriiklikele nõukogudele,

- aidata kaasa teabe ja heade tavade vahetusele,

- osaleda aruteludes ja mõttetegevuses, mis käsitlevad Euroopa pagulasi, varjupaigataotlejaid ja ümberasustatud isikuid ning Euroopa Liidu meetmeid selliste isikute abistamiseks,

- tõsta Euroopa üldsuse teadlikkust liikmesorganisatsioonide võrgustike kaudu,

- edendada pagulaste, varjupaigataotlejate ja ümberasustatud isikute osalust ja algatusvõimet.

Euroopa Liidu Kõrgema halduskohtu pädevusega Riiginõukogude ja Kõrgemate Kohtute Assotsiatsiooni eesmärk on hõlbustada kooskõlastamist, edastada avalikkusele riiginõukogude ja kõrgemate haldusjurisdiktsioonide vastuvõetud ühenduse õigust käsitlevaid õigusalaseid otsuseid ning hõlbustada nende meetodite koondamist, millega ühenduse õigus siseriiklikul tasandil üle võetakse ja seda rakendatakse.

Kõnealune programm hõlmab ka komisjoni meetmeid seoses aktiivse kodakondsuse ja Euroopa integratsiooni vallas tegutsevate eksperdirühmade loomise, edendamise ja juhtimisega ning seonduvate ürituste korraldamist.

2. Toetatava tegevuse elluviimine

2.1. Nende organite tegevus, keda ühendus võib programmi alusel rahastada, peab kuuluma ühte järgmistest valdkondadest:

2.1.1. 1. osa: järgmiste aktiivse kodakondsuse vallas üldisi Euroopa huve järgivate organite alalised tööprogrammid:

- assotsiatsioon "Meie Euroopa",

- Jean Monnet' maja,

- Robert Schumani maja,

- Euroopa sotsiaalvaldkonna valitsusväliste organisatsioonide platvorm,

- Euroopa Põgenike ja Pagulaste Nõukogu (ECRE),

- Euroopa Liidu Kõrgema halduskohtu pädevusega Riiginõukogude ja Kõrgemate Kohtute Assotsiatsioon.

2.1.2. 2. osa: aktiivse kodakondsuse vallas üldisi Euroopa huve järgiva või kõnealuse valdkonna alase Euroopa Liidu poliitika osaks olevat eesmärki taotleva organi alaline tööprogramm.

Kõnealune organ võib olla:

- mittetulunduslik organ, mis abistab kõnealustes organites tegutsevaid kodanikke,

- nende mittetulunduslike organite võrgustik, mis tegutsevad programmis osalevates riikides ja mis edendavad kõnealuse valdkonna eesmärkidele kaasaaitavaid põhimõtteid ja tegevussuundi,

- organ, mis taotleb Euroopa Liidu aktiivse kodakondsuse alase poliitika osaks olevat eesmärki.

Sellise organi alalise tööprogrammi rakendamise toetamiseks võib anda iga-aastast tegevustoetust.

2.1.3. 3. osa:

a) meetmed aktiivse Euroopa kodakondsuse vallas, mida rakendavad eelkõige valitsusvälised organisatsioonid, Euroopa huve esindavad assotsiatsioonid ja föderatsioonid või tööandjate ja töövõtjate ametiühingud; erandina finantsmääruse artiklist 114 võivad Euroopa sotsiaalses dialoogis osalevad tööandjate ja töövõtjate ametiühingud saada käesoleva osa alusel toetust ka juhul, kui nad ei ole juriidilised isikud;

b) meetmed haldusüksuste, kohalike ja piirkondlike kogukondade ja organite, kohalike ja piirkondlike asutuste ning nende organisatsioonide algatatud sõpruslinnade kavade edendamiseks.

2.2. Võttes arvesse rahastamistaotluse kvaliteeti ja hulka, võetakse programmi ressursside eraldamisel arvesse järgmisi suuniseid:

- 3. osa punkti a raames eraldatavad ressursid peavad moodustama vähemalt 20 % käesoleva programmi käsutuses olevast aastaeelarvest;

- 3. osa punkti b raames eraldatavad ressursid peavad moodustama vähemalt 40 % käesoleva programmi käsutuses olevast aastaeelarvest.

3. Abisaajate valik

3.1. Tegevustoetust võib anda otse organitele, mis töötavad aktiivse Euroopa kodakondsuse vallas vastavalt programmi 1. osale, pärast seda, kui nende asjakohane tööplaan ja eelarve on heaks kiidetud.

3.2. Programmi 2. osale vastavate toetuste andmiseks avaldab komisjon projektikonkursside kutsed.

Erandina esimesest lõigust võib 2004. ja 2005. aastal anda toetusi siiski ka käesoleva otsuse liites nimetatud organisatsioonidele.

Kõikidel juhtudel kohaldatakse finantsmääruse, selle rakenduseeskirjade ja alusakti nõudeid.

Konkursikutse avaldamisel võib osutada prioriteetidele, mis seonduvad programmi üldeesmärgile kaasaaitavate valdkondade ja meetmeliikidega, samuti meetmete võimalikule mitmeaastasele kestusele.

3.3. Organid, millel on õigus saada programmi 3. osa alusel oma erimeetmetele toetust, valitakse projektikonkursside põhjal. Komisjon tagab, et projektikonkurss on tarbijasõbralik ega tekita ületamatuid bürokraatlikke kohustusi. Vajadusel korraldatakse projektikonkurss kahes etapis, kusjuures esimene etapp nõuab üksnes projekti hindamiseks vältimatult vajalike piiritletud dokumentide esitamist. Seoses Euroopa sotsiaalses dialoogis osalevate tööandjate ja töövõtjate ametiühingutega võib projektikonkursi kutse esitada piiratud pakkumiskutsena.

4. Rahastamistaotluse hindamise kriteeriumid

Rahastamistaotluste hindamisel peetakse silmas järgmist:

- kooskõla programmi eesmärkidega,

- kavandatavate meetmete kvaliteet,

- kõnealuste meetmete tõenäoline mitmekordistav mõju avalikkusele,

- rakendatud meetmete geograafiline mõju,

- kodanike osalus asjaomaste organite korralduses,

- kavandatavate meetmete kulude ja tulude suhe [1].

5. Rahastamine ja abikõlblikud kulutused

5.1. Vastavalt 1. osale sisaldavad kõnealuste organite abikõlblikud kulutused tegevuskulusid ja meetmete rakendamise kulusid.

5.2. Kõnealustele organitele antavatest toetustest ei rahastata kõiki selle kalendriaasta abikõlblikke kulutusi, milleks need on eraldatud: vähemalt 10 % organite eelarvest peab olema kaasfinantseeritud ühendusevälistest allikatest. Selline kaasfinantseerimine võib olla osaliselt mitterahaline, tingimusel et see ei ületa hinnanguliselt tegelikult kantud ja raamatupidamisdokumentides tõendatud kulusid või kõnealusel turul üldiselt aktsepteeritud kulusid.

5.3. Finantsmääruse artikli 113 lõike 2 kohaselt ei kohaldata nendele organitele antavate tegevustoetuste suhtes järkjärgulise vähendamise põhimõtet, sest need organid tegutsevad üldistes Euroopa huvides.

5.4. Vastavalt 2. osale võetakse tegevustoetuse määramisel arvesse üksnes neid kulusid, mis on vajalikud valitud organi tavapärase tegevuse nõuetekohaseks teostamiseks, eelkõige personalikulusid, üldkulusid (renditasud ja kinnisvarakulud, seadmed, kontoritarbed, telekommunikatsiooniseadmed, postikulud jne), asutusesiseste koosolekute, avaldamise, teavitamise ja levitamise kulusid ning organi tegevusega otseselt seotud kulusid.

5.5. Vastavalt 2. osale antavast tegevustoetusest ei rahastata kõiki organi selle kalendriaasta abikõlblikke kulutusi, milleks need on eraldatud. Vähemalt 20 % selles osas käsitletud organite eelarvest peab olema kaasfinantseeritud ühendusevälistest allikatest. Selline kaasfinantseerimine võib olla osaliselt mitterahaline, tingimusel et see ei ületa hinnanguliselt tegelikult kantud ja raamatupidamisdokumentides tõendatud kulusid või kõnealusel turul üldiselt aktsepteeritud kulusid.

5.6. Vastavalt finantsmääruse artikli 113 lõikele 2 vähendatakse selliselt eraldatud tegevustoetusi uuendamise korral järkjärgult. Vähendamist hakatakse kohaldama alates kolmandast aastast, koefitsiendiga 2,5 % aastas. Selle eeskirja järgimiseks, millega ei piirata eespool nimetatud kaasfinantseerimise eeskirja kohaldamist, peab ühenduse kaasfinantseerimise osakaal, mis vastab asjaomaseks eelarveaastaks eraldatud toetusele, olema vähemalt 2,5 punkti allpool ühenduse kaasfinantseerimise osakaalust, mis vastab eelmiseks eelarveaastaks eraldatud toetusele.

5.7. Vastavalt 3. osale antava toetuse puhul võib korraldus- ja reisikulude suhtes kohaldada kindlaksmääratud summasid.

6. Programmi juhtimine

Kulude-tulude analüüsi silmas pidades võib komisjon otsustada usaldada kõik programmi juhtimisega seotud ülesanded või osa nendest rakendusasutusele kooskõlas finantsmääruse artikliga 55; samuti võib ta sihtotstarbeliste teenuslepingute alusel kasutada eksperte ja teha muid kulutusi tehnilisele ja haldusabile, mis ei seondu avaliku võimu teostamisega. Samuti võib ta rahastada uuringuid ja korralda ekspertide kohtumisi, mis võivad tõenäoliselt programmi rakendamist hõlbustada, ning tegelda programmi eesmärkide saavutamisega otseselt seotud teavitamise, avaldamise ja levitamisega.

Komisjon korraldab tegevusprogrammi praeguste ja võimalike abisaajate esindajatega regulaarseid arutelusid.

7. Rahastamisest teatamine

Kõikidel käesoleva programmi alusel toetust saavatel institutsioonidel, assotsiatsioonidel või tegevusaladel on kohustus teatada Euroopa Liidult saadud toetuse saamisest. Selleks näeb komisjon ette üksikasjalikud läbipaistvust käsitlevad suunised.

8. Tulemuste levitamine

Tulemuste levitamise hõlbustamiseks tehakse võimalikult paljud käesoleva programmi alusel rahastatavad tooted tasuta elektrooniliselt avalikuks.

9. Kontrollimine ja auditeerimine

9.1. Tegevustoetuse saaja annab komisjoni kasutusse kõik viimasele maksele järgneva viie aastaga seotud tõendavad dokumendid, sealhulgas auditeeritud raamatupidamisaruande toetuse saamise aastal tehtud kulutuste kohta. Toetusesaaja tagab, et võimaluse korral antakse komisjoni kasutusse ka partnerite või liikmete valduses olevad tõendavad dokumendid.

9.2. Komisjon võib toetuse kasutamise kontrollimiseks läbi viia auditi kas oma personali või mõne muu enda valitud pädeva välise organi abil. Auditeid võib läbi viia kogu lepingu kehtivusajal ja viie aasta jooksul alates lõppmakse tegemisest. Vajaduse korral võib komisjon teha audititulemuste põhjal tagastamisotsuse.

9.3. Komisjoni personalil ja komisjoni volitatud kolmandatel isikutel peab olema asjakohane juurdepääsuõigus eelkõige toetusesaaja ametiruumidele ja kogu auditi läbiviimiseks vajalikule teabele, sealhulgas elektroonilisele teabele.

9.4. Kontrollikojal ja Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) on samad õigused nagu komisjonil, eelkõige juurdepääsuõigus.

9.5. Euroopa ühenduste finantshuvide kaitsmiseks pettuse ja muu eeskirjade eiramise eest võib komisjon kõnealuse programmi raames teha nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 [2] kohaselt kohapealseid kontrolle ja ülevaatusi. Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) teostab vajaduse korral uurimisi, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1073/1999 [3].

[1] Asjakohase seire- ja hindamisraamistiku kohaldamise eest vastutavad toetusesaajad.

[2] EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

[3] EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

--------------------------------------------------