32003R1438

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1438/2003,

12. august 2003,

millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 III peatükis määratletud ühenduse laevastikupoliitika rakenduseeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta)1, eriti selle artikli 11 lõiget 5, artikli 12 lõiget 2, artikli 13 lõiget 3 ja artikli 14 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1) Tuleks hoolega jälgida ühenduse kalalaevastiku püügimahtude kohandamisi, et viia need vastavusse olemasolevate kalavarudega. Selleks on määruse (EÜ) nr 2371/2002 III peatükis sätestatud mitmeid erimeetmeid.

(2) Määruse (EÜ) nr 2371/2002 III peatüki nõuetekohaseks rakendamiseks liikmesriikide poolt tuleks kehtestada eeskirjad, võttes arvesse kõiki kõnealuses määruses ja nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruses nr 2369/2002 (millega muudetakse kalandussektorile ühenduse struktuuriabi andmise üksikasjalikke eeskirju ja korda kehtestavat määrust (EÜ) nr 2792/1999)2 ettenähtud asjakohaseid parameetreid, mida kasutatakse tonnaaži (GT) ja võimsusena (kW) väljendatud laevastiku mahutavuse korraldamiseks.

(3) Iga liikmesriigi laevastiku püügimahu sihttasemed tuleks kindlaks määrata 1. jaanuaril 2003, välja arvatud nende äärepoolseimates piirkondades registreeritud laevastik.

(4) On vaja kehtestada eeskirjad sihttasemete korrigeerimiseks, võtmaks arvesse määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 11 lõikeid 4 ja 5, artikli 13 lõiget 2 ja selguse huvides artikli 13 lõike 1 punkti b alapunkti ii ning vastavalt nõukogu 22. septembri 1986. aasta määrusele (EMÜ) nr 2930/86 (kalalaevade omaduste määratlemise kohta),3 muudetud määrusega (EÜ) nr 3259/94,4 ühenduse laevastiku taasmõõtmist, mis viiakse lõpule 2003. aasta lõpuks.

(5) On vaja kehtestada eeskirjad, et hinnata, kas liikmesriigid, kes annavad laevastiku uuendamiseks abi pärast 1. jaanuari 2003, täidavad kohustust vähendada oma 1. jaanuari 2003. aasta sihttaset 1. jaanuariks 2005 kolme protsendi võrra.

(6) Sihttasemete kindlaksmääramiseks võetakse vajaduse korral arvesse taotlusi, mille liikmesriigid on esitanud komisjonile enne 31. detsembrit 2002 neljandas mitmeaastases arendusprogrammis seatud eesmärkide laiendamiseks vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 2792/19995, muudetud määrusega (EÜ) nr 179/2002,6 artikli 6 lõikele 2 ja nõukogu otsuse 97/413/EÜ,7 muudetud otsusega 2002/70/EÜ,8 artiklile 3 ja artikli 4 lõikele 2.

(7) On vaja kehtestada arvutusmeetod, et hinnata, kas liikmesriigid korraldavad kalalaevastiku koosseisu arvamisi ja koosseisust väljaarvamisi kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2371/2002.

(8) Üldise püügimahu arvutamiseks tuleks selliste laevastiku koosseisu arvamiste puhul, mille suhtes on tehtud haldusotsus ajavahemikus 1. jaanuar 2000 - 31. detsember 2002 kooskõlas sel ajal kehtinud õigusaktide ja otsuse 97/413/EÜ artikli 6 alusel teatavaks tehtud riiklike laevade koosseisu arvamise/koosseisust väljaarvamise kavaga, võimaldada erikohtlemist tingimusel, et need laevad arvatakse laevastiku koosseisu vähemalt kolme aasta jooksul pärast haldusotsuse tegemist asjaomase liikmesriigi poolt.

(9) On vaja kehtestada rakenduseeskirjad otsustele, mida liikmesriigid teevad moderniseerimise abikõlblikkuse kohta määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 11 lõikes 5 osutatud ohutuse, töötingimuste, toote kvaliteedi ja hügieeni parandamiseks laevapardal, et tagada taotluste läbipaistev hindamine ja võrdne kohtlemine ning vältides samas igasugust püügikoormuse suurenemist selliste tööde tulemusena.

(10) Kooskõlas määrusega (EMÜ) nr 2930/86 ei mõjuta peatekist ülalpool asuvate suletud ruumide mahutavuse suurendamine nende laevade mahutavust, mille kogupikkus on alla 15 meetri. Seetõttu ei võeta kõnealuste laevade moderniseerimist peatekist ülalpool arvesse sihttasemete kohandamisel vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 11 lõikele 5.

(11) On vaja sätestada rakenduseeskirjad, et tagada selged reeglid ja protseduurid liikmesriikidelt ühenduse kalalaevastiku registrisse andmete edastamiseks; ning lisaks sellele on andmete kvaliteedi ja usaldusväärsuse tagamiseks vajalikud uued valideerimiseeskirjad.

(12) Aastaaruanded ja komisjoni kokkuvõtted nendest vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklile 14 peaksid andma selge pildi laevastiku püügimahu ja püügivõimaluste vahelise tasakaalu kohta.

(13) Kalanduse ja akvakultuuri korralduskomitee ei ole käesolevas määruses sätestatud meetmete kohta oma arvamust eesistuja määratud tähtaja jooksul esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesolevas määruses sätestatakse määruse (EÜ) nr 2371/2002 laevastikupoliitikat käsitleva peatüki üksikasjalikud rakenduseeskirjad. Seda kohaldatakse ühenduse kalalaevade püügimahu suhtes, välja arvatud laevad:

a) mida kasutatakse üksnes nõukogu määruse (EÜ) nr 2792/1999 III lisa punktis 2.2 määratletud akvakultuuris või

b) mis on registreeritud asutamiselepingu artikli 299 lõikes 2 märgitud Prantsusmaa, Portugali ja Hispaania äärepoolseimates piirkondades.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. GTa või riigiabiga pärast 31. detsembrit 2002 laevastikust lahkuvate laevade kogutonnaaž - 1. jaanuari 2003 ja GTt arvutamise kuupäeva vahelisel ajal riigiabiga laevastikust lahkunud laevade kogutonnaaž. Artiklis 4 esitatud tonnaaži sihttaset käsitlevas valemis võetakse seda väärtust arvesse ainult mahus, mis ületab määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 12 lõikes 1 sätestatud sihttasemete järgmiseks vajaliku tonnaaži vähendamise;

2. GTsvõi määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 11 lõike 5 alusel lubatud kogutonnaaži suurendamine - määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 11 lõike 5 alusel lubatud kogutonnaaži suurendamine, mis on registreeritud enne GTt arvutamise kuupäeva;

3. R(GT-GRT) või mitmeaastase arendusprogrammi üldiste lõppeesmärkide korrigeerimine - mitmeaastases arendusprogrammis tonnaažina väljendatud üldiste lõppeesmärkide korrigeerimine määruse (EMÜ) nr 2930/86 kohaselt läbiviidud laevastiku kogutonnaaži taasmõõtmise tulemusel;

4. GT100 või nende üle 100 GT mahutavusega laevade kogutonnaaž, mis on arvatud laevastiku koosseisu riigiabiga pärast 31. detsembrit 2002 - kogutonnaaž üle 100 GT mahutavusega laevadel, mis on arvatud laevastiku koosseisu 1. jaanuari 2003 ja GTt arvutamise kuupäeva vahelisel ajal ning mille suhtes on asjaomane liikmesriik teinud haldusotsuse riigiabi andmise kohta pärast 31. detsembrit 2002;

5. kWa või nendelaevade koguvõimsus, mis on riigiabiga laevastiku koosseisust välja arvatud pärast 31. detsembrit 2002 - koguvõimsus laevadel, mis on laevastiku koosseisust 1. jaanuari 2003 ja kWt arvutamise kuupäeva vahelisel ajal riigiabi toel välja arvatud. Artiklis 4 esitatud võimsuse sihttaset käsitlevas valemis võetakse seda väärtust arvesse ainult mahus, mis ületab määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 12 lõikes 1 ettenähtud sihttasemete järgmiseks vajaliku võimsuse vähendamise;

6. kW100 või nende üle 100 GT mahutavusega laevade koguvõimsus, mis on arvatud laevastiku koosseisu riigiabiga pärast 31. detsembrit 2002 - koguvõimsus üle 100 GT mahutavusega laevadel, mis on arvatud laevastiku koosseisu 1. jaanuari 2003 ja kWt arvutamise kuupäeva vahelisel ajal ning mille suhtes on asjaomane liikmesriik teinud haldusotsuse riigiabi andmise kohta pärast 31. detsembrit 2002;

7. GTt - laevastiku kogutonnaaž, mis on arvutatud mis tahes kuupäeval pärast 1. jaanuari 2003;

8. (GT-GRT) või laevastiku taasmõõtmise tulemus - 1. jaanuaril 2003 tonnaažina väljendatud laevastiku kogumahutavuse ja sama väärtuse määruse (EMÜ) nr 2930/86 kohaselt pärast laevastiku kogumahutavuse taasmõõtmist ümberarvutatud vahe;

9. kWt - laevastiku koguvõimsus mis tahes kuupäeval pärast 1. jaanuari 2003;

10. peatekk - rahvusvahelises laevade mõõtmise konventsioonis (1969) määratletud ülatekk.

II PEATÜKK

KALALAEVASTIKU SIHTTASEMED

Artikkel 3

Sihttasemete määramine

Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 12 osutatud tonnaaži (GT) ja võimsuse (kW) sihttasemed 1. jaanuaril 2003 iga liikmesriigi kohta, v.a äärepoolseimad piirkonnad, on sätestatud I lisas.

Artikkel 4

Sihttasemete kontrollimine

1. Ilma et see piiraks artikli 5 kohaldamist, on tonnaaži sihttase iga liikmesriigi kohta mis tahes kuupäeval pärast 1. jaanuari 2003 (R(GT)t) võrdne I lisas sätestatud asjaomase liikmesriigi sihttasemega 1. jaanuaril 2003 (RGT)03), mida on korrigeeritud järgmiselt:

a) arvates maha pärast 31. detsembrit 2002 riigiabiga laevastikust lahkuvate laevade kogutonnaaži (GTa);

b) ning lisades

i) määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 11 lõike 5 alusel lubatud kogutonnaaži suurenemise (GTs);

ii) laevastiku taasmõõtmise (R(GT-GRT)) tulemusel mitmeaastase arendusprogrammi üldiste lõppeesmärkide korrigeerimise.

Kõnealused sihttasemed määratakse vastavalt järgmisele valemile:

R(GT)t = R(GT)03 - GTa + GTs + R(GT-GRT)

Kui laevastikule lisatakse uut püügimahtu artikli 13 lõike 1 punkti b alapunkti ii tingimuste kohaselt, vähendatakse teises lõigus nimetatud sihttasemeid 35 % võrra kogutonnaažist üle 100 GT mahutavusega laevadel, mis on arvatud laevastiku koosseisu riigiabiga pärast 31. detsembrit 2002 (GT100) vastavalt järgmisele valemile:

R(GT)t = R(GT)03 - GTa - 0,35 GT100 + GTs + R(GT-GRT)

2. Ilma et see piiraks artikli 5 kohaldamist, on võimsuse sihttase iga liikmesriigi kohta mis tahes kuupäeval pärast 1. jaanuari 2003 (R(kW)t) võrdne I lisas sätestatud asjaomase liikmesriigi sihttasemega 1. jaanuaril 2003 (R(kW)03), mida on korrigeeritud pärast 31. detsembrit 2002 riigiabiga laevastikust lahkunud laevade koguvõimsuse mahaarvamisega (kWa).

Kõnealused sihttasemed määratakse vastavalt järgmisele valemile:

R(kW)t = R(kW)03 - kWa

Kui laevastikule lisatakse uut püügimahtu artikli 13 lõike1 punkti b alapunkti ii tingimuste kohaselt, vähendatakse teises lõigus märgitud sihttasemeid 35 % võrra koguvõimsusest üle 100 GT mahutavusega laevadel, mis on arvatud laevastiku koosseisu riigiabiga pärast 31. detsembrit 2002 (kW100) vastavalt järgmisele valemile:

R(kW)t = R(kW)03 - kWa - kW100

Artikkel 5

Laevastiku uuendamine riigiabiga

1. Ilma et see piiraks artikli 4 kohaldamist, on iga liikmesriigi, kes otsustab anda pärast 31. detsembrit 2002 laevastiku uuendamiseks riigiabi, tonnaaži sihttase 1. jaanuaril 2005 (R(GT)05) kuni 97 % I lisas sätestatud asjaomase liikmesriigi sihttasemest 1. jaanuaril 2003, millele on lisatud:

a) määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 11 lõike 5 kohaselt lubatud kogutonnaaži suurenemine (GTs);

b) laevastiku taasmõõtmise (R(GT-GRT)) tulemusel mitmeaastase arendusprogrammi üldiste lõppeesmärkide korrigeerimine.

Kõnealused sihttasemed määratakse vastavalt järgmisele valemile:

R(GT)05 0,97 R(GT)03 + GTs + R(GT-GRT)

2. Ilma et see piirakse artikli 4 kohaldamist, on iga liikmesriigi, kes otsustab anda pärast 31. detsembrit 2002 laevastiku uuendamiseks riigiabi, võimsuse sihttase 1. jaanuaril 2005 (R(kW)05) kuni 97 % I lisas sätestatud asjaomase liikmesriigi sihttasemest 1. jaanuaril 2003.

Kõnealused sihttasemed määratakse järgmise valemi kohaselt:

R(kW)05 0,97 R(kW)03

III PEATÜKK

LAEVASTIKU KOOSSEISU ARVAMISE JA KOOSSEISUST VÄLJAARVAMISE KORRALDAMINE

Artikkel 6

Laevastiku püügimaht 1. jaanuaril 2003

Artikli 7 kohaldamisel määratakse tonnaaži (GT03) ja võimsuse (kW03) alusel 1. jaanuari 2003 püügimaht, võttes vastavalt II lisale arvesse need laevade koosseisu arvamised, mis põhinevad asjaomase liikmesriigi poolt ajavahemikul 1. jaanuar 2000 - 31. detsember 2002 tehtud haldusotsusel vastavalt sel ajal kehtinud õigusaktidele ja eelkõige kooskõlas otsuse 97/413/EÜ artikli 6 lõike 2 alusel komisjonile teatavaks tehtud riiklike laevade koosseisu arvamise/koosseisust väljaarvamise kavaga ning mis viiakse läbi hiljemalt kolme aasta jooksul pärast haldusotsuse vastuvõtmise kuupäeva.

Artikkel 7

Laevastiku koosseisu arvamise ja koosseisust väljaarvamise järelevalve

1. Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 13 järgimiseks peab iga liikmesriik tagama, et tonnaažina (GTt) väljendatud püügimaht on igal ajal võrdne püügimahuga 1. jaanuaril 2003 või sellest väiksem (GT03), mida on korrigeeritud järgmiselt:

a) arvates maha:

i) nende laevade kogutonnaaži, mis on pärast 31. detsembrit 2002 riigiabiga laevastiku koosseisust välja arvatud (GTa);

ii) 35 % nende üle 100 GT mahutavusega laevade kogutonnaažist, mis on pärast 31. detsembrit 2002 riigiabiga laevastiku koosseisu arvatud (GT100);

b) ja lisades

i) määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 11 lõike 5 kohaselt lubatud kogutonnaaži suurenemise (GTs);

ii) laevastiku taasmõõtmise tulemuse ( (GT-GRT)).

Iga liikmesriik tagab järgmise valemi järgimise:

GTt GT03 - GTa - 0,35 GT100 + GTs + (GT-GRT)

2. Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 13 järgimiseks peab liikmesriik tagama, et võimsusena (kWt) väljendatud püügimaht on igal ajal võrdne püügimahuga 1. jaanuaril 2003 või sellest väiksem (kW03), millest on maha arvatud:

a) nende laevade koguvõimsus, mis on pärast 31. detsembrit 2002 riigiabiga laevastiku koosseisust välja arvatud (kWa);

b) 35 % nende üle 100 GT mahutavusega laevade koguvõimsusest, mis on pärast 31. detsembrit 2002 antud riigiabiga laevastiku koosseisu arvatud (kW100).

Iga liikmesriik tagab järgmise valemi järgimise:

kWt kW03 - kWa - 0,35 kW100

IV PEATÜKK

TONNAAŽI SUURENDAMINE OHUTUSE, TÖÖ- JA HÜGIEENITINGIMUSTE NING TOOTE KVALITEEDI PARANDAMISEKS

Artikkel 8

Tonnaaži suurendamise taotluste abikõlblikkus

Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 11 lõikes 5 sätestatud taotlus laeva tonnaaži suurendamiseks loetakse abikõlblikuks järgmiste tingimuste täitmisel:

a) laevale ei ole varem antud luba tonnaaži suurendamiseks kõnealuste sätete alusel;

b) laev on kogupikkusega vähemalt 15 meetrit;

c) laeva vanus, mis vastab taotluse esitamise kuupäeva ja määruse (EMÜ) nr 2930/86 artiklis 6 sätestatud kasutuselevõtmise kuupäeva vahelisele ajale, on vähemalt viis aastat;

d) tonnaaži suurenemine tuleneb moderniseerimisest, mille eesmärgiks on parandada ohutust, töö- ja hügieenitingimusi ning toote kvaliteeti;

e) punktis d osutatud tööd ei suurenda peatekist allpool olevaid ruume;

f) punktis d osutatud tööd ei põhjusta kalatrümmide või püügivahenditele ettenähtud ruumide suurenemist.

Artikkel 9

Liikmesriikide kohustused

1. Liikmesriigid vaatavad tonnaaži suurendamise taotlused läbi ja otsustavad, kas need võib heaks kiita vastavalt artiklis 8 sätestatud tingimustele.

2. Liikmesriigid peavad toimikut iga laeva kohta, mille suhtes on määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 11 lõike 5 alusel tehtud otsus tonnaaži suurendamise kohta. Toimik sisaldab kõiki tehnilisi andmeid, mida on kasutatud liikmesriikide taotluste läbivaatamisel. Liikmesriigid teevad need toimikud taotluse korral komisjonile viivitamata kättesaadavaks.

V PEATÜKK

ANDMETE KOGUMINE

Artikkel 10

Teabe kogumine liikmesriikide poolt ja teabe edastamine komisjonile

1. Iga liikmesriik kogub teavet:

a) iga laevastiku koosseisu arvamise ja koosseisust väljaarvamise kohta;

b) iga laeva moderniseerimise kohta, mis mõjutab tema püügimahtu.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile vähemalt järgmised andmed:

a) laeva sisenumber ja nimi;

b) laeva püügimaht brutoregistertonnides ja püügivõimsus kilovattides;

c) laeva registreerimissadam;

d) järgmiste toimingute laad ja kuupäevad:

i) laevastikust väljaarvamine (nt lammutamine, eksport, teisele liikmesriigile üleandmine, ühisettevõte, teisele tegevusalale üleviimine);

ii) laevastiku koosseisu arvamine (nt ehitamine, import, teiselt liikmesriigilt ülevõtmine, teiselt tegevusalalt ületoomine) või

iii) moderniseerimine, mis määratletakse, kui see on seotud ohutuse tagamisega vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 11 lõikele 5;

e) toimingule riigiabi andmine;

f) vajadusel liikmesriigi poolt riigiabi andmise kohta tehtud haldusotsuse kuupäev;

g) moderniseerimise korral võimsuse muutus kilovattides (kW) ja mahutavuse muutus brutoregistertonnides (GT) ülal- ja allpool peatekki.

3. Kuni nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikliga 15 ettenähtud rakendussätete vastuvõtmiseni edastavad liikmesriigid komisjoni määruses (EÜ) nr 2090/989 määratletud ühenduse laevastikuregistris hõlmamata teavet elektroonilisel kujul.

VI PEATÜKK

TEABEVAHETUS JA AASTAARUANNE

Artikkel 11

Teabevahetus

Liikmesriigid teevad teistele liikmesriikidele ja komisjonile kättesaadavaks ühenduse laevastikupoliitika rakendamisega seonduva teabe, sealhulgas eelkõige järgmised andmed:

a) siseriiklikud rakenduseeskirjad ja meetmed, et tagada määruse (EÜ) nr 2371/2002 III peatüki järgimine;

b) laevastiku kontrolli ja järelevalve halduskord ning seotud ametiasutusi käsitlev teave;

c) teave laevastiku mahutavuse arengu kohta, eelkõige riigiabi toel läbiviidud kõrvaldamised ja uuendamised;

d) vajadusel sihttasemete järgimiseks koostatud laevastiku vähendamise kavad;

e) teave laevastiku mahutavuse arengu kohta äärepoolseimates piirkondades seoses laevade üleandmisega mandri ja äärepoolseimate piirkondade vahel;

f) teave püügikoormuse piirangute süsteemi mõju kohta laevastiku püügivõimsusele, eelkõige juhul, kui nimetatud süsteem on osa taastamis- või mitmeaastasest majandamiskavast;

g) muu liikmesriikide vaheliseks teabevahetuseks ja parimate tavade vahetamiseks asjakohaseks ja kasulikuks peetav teave.

Artikkel 12

Aastaaruanne

1. Iga liikmesriik saadab komisjonile iga aasta 30. aprilliks elektroonilisel kujul aruande eelneval aastal tehtud jõupingutuste kohta püsiva tasakaalu saavutamiseks püügimahu ja püügivõimaluste vahel.

2. Komisjon koostab ühenduse laevastikuregistri andmete ja lõike 1 kohaselt saadud aruannetes esitatud teabe põhjal kokkuvõtte ja edastab selle enne iga aasta 31. juulit kalanduse teadus-, tehnika ja majanduskomiteele ning määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõike 1 alusel moodustatud kalanduse ja akvakultuuri korralduskomiteele.

Need kaks komiteed edastavad komisjonile oma arvamuse hiljemalt iga aasta 31. oktoobriks.

3. Komisjon saadab kokkuvõtte koos liikmesriikide aruannete ja lõikes 2 nimetatud komiteede arvamustega Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga aasta 31. detsembriks.

Artikkel 13

Aastaaruannetes esitatav teave

1. Artiklis 12 sätestatud liikmesriikide aruannetes esitatakse vähemalt järgmine teave:

a) kalalaevastike kirjeldus seoses kalapüügiga: areng eelmisel aastal, sealhulgas mitmeaastase majandamis- ja taastamiskavadega hõlmatud kalapüügi kohta;

b) mitmeaastase majandamis- või taastamiskavade raames või vajaduse korral riiklike kavade raames vastuvõetud püügikoormuse vähendamise süsteemi mõju püügimahule;

c) teave laevastiku koosseisu arvamise/koosseisust väljaarvamise kava ja sihttasemete järgmise kohta;

d) koondaruanne laevastiku korraldussüsteemi tugevate ja nõrkade külgede kohta koos täiustamiskava ja teabega laevastikupoliitika meetmetele üldise vastavuse taseme kohta;

e) kogu teave muudatustest halduskorras, mis on seotud laevastiku haldamisega.

2. Liikmesriikide aruanded ei tohi ületada 10 lehekülge.

Artikkel 14

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2003.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. august 2003

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz FISCHLER

1 EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

2 EÜT L 358, 31.12.2002, lk 49.

3 EÜT L 274, 25.9.1986, lk 1.

4 EÜT L 339, 29.12.1994, lk 11.

5 EÜT L 337, 30.12.1999, lk 10.

6 EÜT L 31, 1.2.2002, lk 25.

7 EÜT L 175, 3.7.1997, lk 27.

8 EÜT L 31, 1.2.2002, lk 77.

9 EÜT L 266, 1.10.1998, lk 27.

I LISA

SIHTTASEMED LIIKMESRIIGITI1

Liikmesriik Sihttasemed 1. jaanuaril 2003

R(GT)03 R(kW)03

Belgia 23 372 67 857

Taani 132 706 459 526

Saksamaa 84 262 175 927

Kreeka 119 910 653 497

Hispaania (v.a 31. detsembril 2002 Kanaari saartel registreeritud maht)2 728 344 1 671 739

Prantsusmaa (v.a neljandas mitmeaastases arenguprogrammis Prantsuse ülemeredepartemangude laevastiku osade suhtes seatud eesmärgid)3 230 257 920 969

Iirimaa 86 981 230 226

Itaalia 229 862 1 338 971

Madalmaad 213 139 527 067

Portugal (v.a neljandas mitmeaastases arendusprogrammis Assooride ja Madeira laevastiku osade suhtes seatud eesmärgid)4 171 502 412 025

Soome 23 203 216 195

Rootsi 51 993 261 028

Ühendkuningriik 286 120 1 129 194

Kokku 2 381 651 8 064 221

1 Sihttasemed võib uuesti üle vaadata, et võtta arvesse need laevad, mis olid olemas enne 31. detsembrit 2002, kuid mis ei olnud hõlmatud neljanda mitmeaastase arendusprogrammiga ega registrisse kantud käesoleva tabeli koostamise kuupäeval.

2 Hispaania, sh Kanaari saarte sihttasemed on 783 113 GT ja 1 793 251 kW. Need sihttasemed võib üle vaadata komisjoni otsuse põhjal, milles määratakse nõukogu määruse (EÜ) nr /2003 (COM(2003) 175) kohaselt kindlaks Kanaari saarte sihttasemed.

3 Prantsusmaa, sh ülemeredepartemangude sihttasemed on 259 838 GT ja 1 164 805 kW.

4 Portugali, sh Assooride ja Madeira sihttasemed on 194 756 GT ja 492 844 kW.

II LISA

PÜÜGIMAHU ARVUTAMISE EESKIRJAD TONNAAŽI (GT03) JA VÕIMSUSE (kW03) ALUSEL 1. JAANUARIL 2003

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. GTFR- laevastiku püügimaht 1. jaanuaril 2003 tonnaaži alusel, mis on arvutatud ühenduse kalalaevastiku registri põhjal;

2. GT1 - nende laevade kogutonnaaž, mis on arvatud laevastiku koosseisu pärast 31. detsembrit 2002 riigiabiga ajavahemikul 1. jaanuar 2000 - 31. detsember 2002 tehtud haldusotsuse alusel ning mille suhtes on vastavat mahtu riigiabita vähendatud ajavahemikul 1. jaanuar 2000 - 31. detsember 2002;

3. GT2 - nende laevade kogutonnaaž, mis on arvatud laevastiku koosseisu pärast 31. detsembrit 2002 riigiabiga ajavahemikul 1. jaanuar 2002 - 30. juuni 2002 tehtud haldusotsuse alusel neljandas mitmeaastases arendusprogrammis esitatud laevastikuossa, mis ei ole oma eesmärke täinud, ja mille suhtes on vastavat mahtu riigiabita vähendatud pärast 31. detsembrit 2002;

4. GT3 - nende laevade kogutonnaaž, mis on arvatud laevastiku koosseisu pärast 31. detsembrit 2002 riigiabita ajavahemikul 1. jaanuar 2000 - 31. detsember 2002 tehtud haldusotsuse alusel ning mille suhtes on vastavat mahtu riigiabita vähendatud ajavahemikul 1. jaanuar 2000 - 31. detsember 2002;

5. GT4- nende laevade kogutonnaaž, mis on arvatud laevastiku koosseisu pärast 31. detsembrit 2002 riigiabiga ajavahemikul 1. jaanuar 2000 - 31. detsember 2001 tehtud haldusotsuse alusel neljandas mitmeaastases arendusprogrammis esitatud laevastikuossa, mis ei ole oma eesmärke täitnud, ja mille suhtes on vastavat mahtu riigiabita vähendatud pärast 31. detsembrit 2002;

6. kWFR - laevastiku püügimaht 1. jaanuaril 2003 võimsuse alusel, mis on arvutatud ühenduse kalalaevastiku registri põhjal;

7. kW1 - nende laevade koguvõimsus, mis on arvatud laevastiku koosseisu pärast 31. detsembrit 2002 riigiabiga ajavahemikul 1. jaanuar 2000 - 31. detsember 2002 tehtud haldusotsuse alusel ja mille suhtes on vastavat mahtu riigiabita vähendatud ajavahemikul 1. jaanuar 2000 - 31. detsember 2002;

8. kW2 - nende laevade koguvõimsus, mis on arvatud laevastiku koosseisu pärast 31. detsembrit 2002 riigiabiga ajavahemikul 1. jaanuar 2002 - 30. juuni 2002 tehtud haldusotsuse alusel neljandas mitmeaastases arendusprogrammis esitatud laevastikuossa, mis ei ole oma eesmärke täitnud, ja mille suhtes on vastavat mahtu riigiabita vähendatud pärast 31. detsembrit 2002;

9. kW3 - nende laevade koguvõimsus, mis on arvatud laevastiku koosseisu pärast 31. detsembrit 2002 riigiabita ajavahemikul 1. jaanuar 2000 - 31. detsember 2002 tehtud haldusotsuse alusel ning mille suhtes on vastavat mahtu riigiabita vähendatud ajavahemikul 1. jaanuar 2000 - 31. detsember 2002;

10. kW4 - nende laevade koguvõimsus, mis on arvatud laevastiku koosseisu pärast 31. detsembrit 2002 riigiabiga ajavahemikul 1. jaanuar 2000 - 31. detsember 2001 neljandas mitmeaastases arendusprogrammis esitatud laevanduseossa, mis ei ole oma eesmärke täitnud, ja mille suhtes on vastavat mahtu riigiabita vähendatud pärast 31. detsembrit 2002.

Artiklis 6 määratletud tonnaaži (GT03) ja võimsusena (kW03) väljendatud laevastiku püügimaht arvutatakse vastavalt järgmisele valemile:

GT03 = GFR + GT1 - 0,35 GT2 + GT3 - 0,30 GT4

kW03 = kWFR + kW1 - 0,35 kW2 + kW3 - 0,30 kW4