32002R0658

Nõukogu määrus (EÜ) nr 658/2002,

15. aprill 2002,

millega Venemaalt pärineva ammooniumnitraadi impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi "algmäärus"), [1] eriti selle artikli 11 lõikeid 2 ja 3,

võttes arvesse ettepanekut, mille komisjon esitas pärast nõuandekomiteega nõu pidamist,

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

1. Varasemad uurimised

(1) Pärast piirkondlikku dumpinguvastast menetlust, mis käsitles importi Ühendkuningriiki, kiitis komisjon 1994. aasta mais otsusega 94/293/EÜ [2] heaks Leedust ja Venemaalt pärineva ammooniumnitraadi impordiga seotud kohustused. Venemaa asutuste heakskiidetud kohustust rikuti siiski esimese kehtivusaasta jooksul.

(2) 1994. aasta juunis algatati pärast Euroopa Väetisetootjate Ühenduselt (European Fertilisers Manufacturers "Association" – EFMA) saadud kaebust kogu ühendust hõlmav dumpinguvastane uurimine Leedust ja Venemaalt pärineva ammooniumnitraadi suhtes. Komisjoni otsusega 95/344/EÜ [3] lõpetati menetlus Leedust pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes ja 1995. aasta augustis kehtestati määrusega (EÜ) nr 2022/95 [4] Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks. Venemaalt pärit impordi suhtes kohaldatavad meetmed tähendasid muutuvat tollimaksu, mis võrdus summaga, mille poolest 102,9 eküüd toote netotonni kohta ("minimaalne impordihind") erines CIF-netohinnast ühenduse piiril enne tollivormistust kõigil juhtudel, kui CIF-hind oli madalam.

(3) Lähtudes hilisemast uurimisest, mis osutas kõnealuse tollimaksu tasumisele, muudeti meetmeid 1998. aasta märtsis määrusega (EÜ) nr 663/98 [5] koguseliseks tollimaksuks, mille määraks sai 26,3 eküüd tonni kohta.

2. Teisi riike käsitlevad uurimised

(4) 1999. aasta oktoobris algatati dumpinguvastane uurimine Leedust, Poolast ja Ukrainast pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes ühendusse. [6] See näitas, et Poolast ja Ukrainast imporditi ammooniumnitraati dumpinguhinnaga, tekitades olulist kahju ühenduse tootmisharule, samal ajal kui Leedust pärit impordi puhul dumpingut ei täheldatud. Sellest tulenevalt kehtestati määrusega (EÜ) nr 132/2001 [7] dumpinguvastased meetmed Poolast ja Ukrainast pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes ning lõpetati menetlus Leedust pärit impordi suhtes. Meetmete tõhususe tagamiseks ja hinnamanipulatsioonide vältimiseks kehtestati tollimaksud koguselise tollimaksuna tonni kohta.

3. Käesolev uurimine

3.1. Läbivaatamistaotlus

(5) Pärast teadaande avaldamist Venemaalt pärineva ammooniumnitraadi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva lõppemise kohta [8] sai komisjon 24. veebruaril 2000 algmääruse artikli 11 lõigete 2 ja 3 kohase taotluse meetmete aegumise läbivaatamise ja vahepealse läbivaatamise kohta, mille olulist osa ühenduse ammooniumnitraadi tootmist esindavate tootjate ("taotluse esitanud ühenduse tootjad") nimel esitas EFMA. Meetmete aegumise läbivaatamise taotluses väideti, et Venemaalt pärinev kahjustav dumpinguhinnaga import tõenäoliselt jätkub või kordub, kui meetmete kehtivusaeg peaks lõppema. Vahepealse läbivaatamise taotluse põhju- seks toodi asjaolu, et kehtivad meetmed ei tundunud olevat piisavad dumpingu kahjustava mõju kõrvaldamiseks.

3.2. Algatamisteade

(6) Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendusmaterjali, ning algatas uurimise kooskõlas algmääruse artikli 11 lõigetega 2 ja 3, avaldades Euroopa Ühenduste Teatajas sellekohase teadaande. [9]

3.3. Uurimisperiood

(7) Dumpingu ja kahju jätkumist või kordumist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 1999 kuni 30. juunini 2000 (edaspidi "uurimisperiood"). Kahju jätkumise ja/või kordumise hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 1996 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi "vaatlusperiood").

3.4. Uurimisega seotud isikud

(8) Komisjon andis ametlikult teada läbivaatamise algatamisest taotluse esitanud ühenduse tootjatele, Venemaa eksportivatele tootjatele, teadaolevalt asjaomastele importijatele, kasutajatele ja ühendustele ning asjaomase ekspordiriigi esindajatele. Komisjon saatis küsimustiku eksportivatele tootjatele, ühenduse tootjatele, teadaolevalt asjaomastele importijatele, kasutajatele ja ühendustele ning neile, kes endast algatamisteates nimetatud tähtaja jooksul teada andsid.

(9) Võimaldamaks Venemaa eksportivatel tootjatel esitada soovi korral taotlus turumajandusliku kohtlemise või individuaalse kohtlemise kohaldamiseks, saatis komisjon teadaolevalt asjaomastele eksportivatele tootjatele taotluse vormid.

(10) Küsimustikule vastas üheksa ühenduse tootjat, üks võrdlusriigi tootja, kaks importijat, üks importijate ühendus ja kaks kasutajate ühendust. Asjaomasest ekspordiriigist saadi küsimustikule ainult üks vastus.

3.5. Saadud teabe kontrollimine

(11) Komisjon otsis ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise kindlakstegemise ning ühenduse huvide seisukohast vajalikuks pidas. Otseselt asjassepuutuvatele isikutele andis komisjon võimaluse esitada oma seisukohad kirjalikult ning taotleda ja korraldada asja arutamist.

(12) Tehti kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

Ühenduse tootjad:

- Grande Paroisse SA, Prantsusmaa,

- Hydro Agri France, Prantsusmaa,

- Kemira Ince Ltd, Ühenduningriik,

- Terra Nitrogen, Ühendkuningriik;

võrdlusriigi tootja:

- Mississippi Chemical Corporation, Yazoo City, USA.

B. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1. Vaatlusalune toode

(13) Vaatlusalune toode on sama, mida käsitleti varasemate uurimiste käigus, st ammooniumnitraat (edaspidi "vaatlusalune toode"), mis on põllumajanduses üldiselt kasutatav tahke lämmastikväetis. Seda valmistatakse ammoniaagist ja lämmastikhappest ning mikrogranuleerituna või granuleerituna on selle lämmastikusisaldus üle 28 massiprotsendi.

(14) Praegu kuulub vaatlusalune toode CN-koodide 31023090 (ammooniumnitraat, välja arvatud vesilahused) ja 31024090 (üle 28 massiprotsendise lämmastikusisaldusega ammooniumnitraat, mis on segatud kaltsiumkarbonaadi või muude anorgaaniliste ainetega, mis ei ole väetised) alla.

2. Samasugune toode

(15) Nii varasem uurimine kui ka muid riike käsitlev uurimine on näidanud, et ammooniumnitraat on puhas tooraine ja selle keemilised põhiomadused on sõltumata päritoluriigist võrreldavad. Ammooniumnitraati on kaht eri liiki: granuleeritud ja mikrogranuleeritud. Granuleeritud ammooniumnitraadi graanulid on suurema läbimõõduga, mistõttu on sellel paremad laotumisomadused. Uurimine on näidanud, et Venemaalt imporditakse mikrogranuleeritud ammooniumnitraati ja ühenduse tootmisharu toodab granuleeritud ammooniumnitraati. Kuid et granuleeritud ja mikrogranuleeritud ammooniumnitraadil on ühesugused keemilised omadused ja ühesugune lõppkasutus ning et kasutajad käsitlevad neid omavahel asendatavatena, tuleb neid vaadelda samasuguse toote eri liikidena.

(16) Seetõttu leitakse, et taotluse esitanud ühenduse tootjate valmistatav ja ühenduses müüdav toode ning Venemaal valmistatav ja seal müüdav või ühendusse eksporditav toode on samasugused tooted. Sama kehtib võrdlusriigi siseturul müüdava ammooniumnitraadi kohta.

C. DUMPING JA SELLE JÄTKUMISE TÕENÄOSUS

(17) Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 on vaja uurida, kas meetmete kehtivuse lõppemine võib põhjustada dumpingu jätkumise või kordumise.

(18) Selgitamaks dumpingu jätkumise tõenäosust, on vaja kindlaks teha, kas dumpingut käesoleval ajal esineb ja kas selle jätkumine on tõenäoline.

1. Dumping uurimisperioodi jooksul

1.1. Ühendusse uurimisperioodi jooksul suunatud ekspordi maht

(19) Uurimisperioodil eksporditi Venemaalt kuni 282000 tonni ammooniumnitraati, mis moodustab umbes 20 % ühenduse ammooniumnitraadi koguimpordist ja umbes 5 % ühenduse ammooniumnitraadi tarbimisest. Kõnealune import on ainult pisut väiksem varasemal uurimisperioodil täheldatud tasemest, mis ajavahemikus 1993. aasta aprillist kuni 1994. aasta märtsini oli 340000 tonni.

1.2. Turumajanduslik kohtlemine ja individuaalne kohtlemine

(20) Turumajandusliku ja/või individuaalse kohtlemise taotlused saadi kolmelt eksportivalt tootjalt. Et kõnealustest äriühingutest kaks ei suutnud vastata komisjoni küsimustikule mõistliku tähtaja jooksul, peeti asjakohaseks nende turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotluse vorme edasi mitte käsitleda. Et puuduvad dumpingu arvutamiseks vajalikud andmed, ei olnud võimalik turumajandusliku kohtlemise ja individuaalse kohtlemise taotlusi käsitleda. Seetõttu leiti, et kõnealused äriühingud keeldusid uurimises koostööst ja sellest tulenevalt teatati neile, et järeldused tehakse olemasolevate faktide põhjal kooskõlas algmääruse artikliga 18.

(21) Leiti, et kolmas äriühing, kes oli esitanud turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotluse, ei olnud uurimisperioodi jooksul vaatlusalust toodet ühendusse eksportinud. Et uurimisperioodi jooksul tegelikult toimunud eksportmüügi kohta andmed puuduvad, ei olnud meetmete aegumise läbivaatamise ega vahepealse läbivaatamise käigus võimalik dumpingut arvutada. Seetõttu ei olnud võimalik teha otsust turumajandusliku kohtlemise ega individuaalse kohtlemise kohta.

1.3. Võrdlusriik

(22) Et Venemaalt pärit import kuulub algmääruse artikli 2 lõike 7 reguleerimisalasse, välja arvatud turumajandusliku kohtlemise juhud, peab normaalväärtus põhinema asjakohases kolmandas tuurmajandusriigis hangitud teabel. Algatamisteates pakkus komisjon võrdlusriigiks Poolat, sest viimast kasutati võrdlusriigina teistes sama toodet käsitlevates uurimistes ning seetõttu, et sealsed tootmisprotsessid ja toorainete kättesaadavus on võrreldavad Venemaal valitseva olukorraga.

(23) Euroopa Väetiseimportijate Ühendus (European Fertiliser Import Association – EFIA) esitas nimetatud valiku suhtes vastuväited. Nende põhiliseks vastuväiteks oli, et väetiste siseturuhinnad on Poolas väga kõrged seetõttu, et see on väga hästi kaitstud väetiseimpordi vastu, ning ka asjaolu, et sealsed gaasihinnad on kõrgeimad Kesk-Euroopas, sest sealne gaasijaotussüsteem on riigi monopol. Teise võimalusena pakkus EFIA Leedut, võttes arvesse selle vahetut lähedust Venemaale ja analoogseid tootmistingimusi, vahetuskaubanduse puudumist ning asjaolu, et ainult üks Leedu tootja ostab Venemaa tootjaid varustavalt Venemaa tarnijalt gaasi hindadega, mis jäävad ammoniaagi kohta avaldatud Põhja-Euroopat käsitlevate CIF-hindade piiridesse.

(24) Kuid mitte ükski teadaolev Poola tootja ega ainus Leedu tootja ei soovinud koostööd teha.

(25) Seejärel pöördus komisjon EFMA poolt pakutud Austraalia ja Ameerika Ühendriikide tootjate poole. Et mõlemast kõnealusest riigist soovis koostööd teha ainult üks tootja, korraldati täiendav analüüs, mille käigus tehti kindlaks nende omamaise müügi osatähtsus turuosa suhtes ja nende omamaise müügi mahu tüüpilisus võrreldes Venemaa ekspordiga ühendusse. Analüüs näitas, et kuigi mõlema tootja omamaine müük oli tüüpiline, puudus Austraalia tootjal siseturul märkimisväärne konkurents. Kuigi Ameerika Ühendriikide tootja omamaine müük oli märkimisväärne, konkureerisid temaga nii oma- kui ka välismaised äriühingud. Sellest tulenevalt valiti sobivaimaks võrdlusriigiks Ameerika Ühendriigid.

(26) Kontrolliti Ameerika Ühendriikide tootja ammooniuminitraadi müüki siseturul ja leiti, et see on tüüpiline võrreldes Venemaa ammooniumnitraadi eksportmüügiga ühendusse.

(27) Pärast teatavakstegemist väitis EFIA, et koostöö puudumine Leedu ainsa tootja poolt ei oleks tohtinud takistada komisjoni kasutamast Leedut võrdlusriigina, sest Leedust, Ukrainast ja Poolast pärit ammooniumnitraadi importi käsitlevast hiljutisest dumpinguvastasest menetlusest [10] oli saadud asjakohast teavet. Kõnealuse kahe menetluse uurimisperioodid kattusid. See kattuv ajavahemik hõlmas käesoleva menetluse uurimisperioodi kolme esimest kuud. Vastavalt algmääruse artikli 6 lõikele 1 peaks uurimisperiood tüüpilise järelduse tegemiseks hõlmama menetluse algatamisele vahetult eelneva kuue kuu pikkust ajavahemikku. Sellest tulenevalt leiti, et uurimisperioodi esimest kolme kuud käsitlevad andmed ei ole hooajalise ja muutliku ammooniumnitraadituru jaoks piiavalt tüüpilised. Peale selle tuleks rõhutada asjaolu, et konkreetse menetluse käigus teataval otstarbel saadud teabe kasutamine mõnes teises menetluses teistsugusel otstarbel, kui asjaomane isik on pealegi väljendanud oma soovimatust teha koostööd seoses kõnealuse teise uurimisega, on vastuolus algmääruse artikli 19 lõike 6 sätetega. Seetõttu lükati nimetatud väide tagasi.

1.4. Normaalväärtus

(28) Nagu eespool märgitud, arvutati normaalväärtus uurimises täielikult koostööd teinud Ameerika Ühendriikide äriühingu valdustes kontrollitud andmete alusel.

(29) Selgitamaks välja, kas Ameerika Ühendriikide turul müüdi samasugust toodet tavapärase kaubandustegevuse käigus, võrreldi omamaist müügihinda tehasest hankimise tasandil täielike tootmiskuludega (s.o tootmiskulude ning müügi-, üld- ja halduskuludega). Et kaalutud keskmine müügihind oli kõrgem kui kaalutud keskmine ühikuhind, määrati normaalväärtus uurimisperioodi kaalutud keskmise omamaise müügihinna alusel.

(30) EFIA ja koostööd teinud Venemaa eksportija väitsid, et kõrgete gaasihindade tõttu, mida maksid Ameerika Ühendriikide tootjad, tulnuks arvestuslikku normaalväärtust alandada. Esiteks tuleks märkida, et normaalväärtust ei arvestatud, vaid see määrati kindlaks Ameerika Ühendriikide siseturu tulutoova müügi hindade alusel. Teiseks märgiti, et kuigi gaas on ammooniumnitraadi tootmise oluline kuluelement, toimib Ameerika Ühendriikide ammooniumnitraadi siseturul konkurents ja imporditase on märkimisväärne. Seetõttu on ammooniumnitraadi siseturuhinnad suurel määral pigem turukesksed kui kulupõhised. Ei saadud tõendeid selle kohta, mil määral oleksid Ameerika Ühendriikide turu kõrgemad gaasihinnad mõjutanud ammooniumnitraadi omamaise müügi hindu uurimisperioodil. Lõpuks tõdetakse, et isegi kui arvati, et kõrged gaasihinnad mõjutasid ammooniumnitraadi omamaise müügi hindu mõõdetaval määral, ei oleks see mõjutanud lõplikku tollimaksu, sest täheldatud dumpingumarginaal ei oleks langenud allapoole kahjumarginaali. Selliste asjaolude tõttu lükati väide tagasi.

1.5. Ekspordihind

(31) Et ainus koostööd tegev eksportiv tootja ei eksportinud uurimisperioodi jooksul vaatlusalust toodet ühendusse, määrati ekspordihind vastavalt algmääruse artiklile 18 kindlaks kättesaadavate andmete, käesoleval juhul CIF-hindu ühenduse piiril käsitleva Eurostati statistika põhjal.

1.6. Võrdlus

(32) Normaalväärtust võrreldi ekspordihinnaga tehasest hankimise tasandil. Nimetatud meetodit kasutati selleks, et võtta arvesse turumajanduslike ja mitteturumajanduslike riikide sisetranspordi kulude erinevusi, mis kaasnevad eelkõige sellise puistekauba puhul nagu vaatlusalune toode, mille transpordikulud moodustavad väga suure osa müügihinnast. Seepärast kohandati CIF-ekspordihinda asjakohaselt, et võtta arvesse tehasest sadamasse transportimise kulusid ning sadamateenuste, kindlustus- ja prahtimiskulusid.

(33) Leiti, et Ameerika Ühendriikides on ammooniumnitraadi transpordikulud turukesksed ja transpordiettevõtjad konkureerivad omavahel. Et Ameerika Ühendriigid on konkurentsile rajatud turg, kohaldati vaatlusaluse toote uurimise käigus kindlaksmääratud raudteetariife proportsionaalselt Venemaa eksportivate tootjate ekspordihinna suhtes ühenduse piiril, võttes aluseks kõigi ekspordile orienteeritud (vt põhjendus 37) Venemaa tootjate puhul hinnatud kaalutud keskmist kaugust ühenduse piirist.

1.7. Dumpingumarginaal

(34) Vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 määrati üleriigiline dumpingumarginaal kindlaks nii, et võrreldi kaalutud keskmist normaalväärtust ja kaalutud keskmist ekspordihinda tehasest hankimise tasandil. Üleriigiline dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina CIF-hinnast ühenduse piiril, on 115,8 %.

2. Dumpingu jätkumise tõenäosus

(35) Nagu põhjenduses 34 öeldud, leiti, et uurimisperioodil eksporditi ühendusse dumpinguhindadega. Lisaks sellele täheldati palju kõrgemat dumpingumarginaali kui varasemas uurimises.

(36) Tegemaks kindlaks, kas dumpingu jätkumine olulisel tasemel ja märkimisväärsetes kogustes on tõenäoline, analüüsiti mitmeid teabeallikaid. Kõigepealt kasutati Venemaa ainsa koostööd tegeva tootja esitatud teavet. Kuigi kõnealune tootja eksportis kolmandatesse riikidesse, puudus tema puhul eksportmüük ühendusse. Et ühenduse turule eksportivaid koostööd tegevaid äriühinguid ei olnud, tugineti analüüsimisel algmääruse artikli 18 lõike 1 kohaselt Eurostati andmetele ja läbivaatamistaotluses esitatud teabele, mis võimaldas prognoosida ühendusse tulevikus tõenäoliselt suunatava ekspordi mahtu.

(37) Venemaa ammooniumnitraadi tootmise koguvõimsuseks hinnatakse umbes 8900000 tonni (s.o 1,6kordne ühenduse tarbimine uurimisperioodil), millest ekspordile orienteeritud tootjate (st üldjuhul need tootjad, kellel on piisav juurdepääs sadamale) tootmisvõimsuseks hinnatakse vähemalt 4500000 tonni. Kui eri äriühingute tootmisvõimsuse rakendusaste on aastati väga erinev, hinnatakse kohalikuks tarbimiseks ainult umbes 2200000 tonni. Võttes arvesse Venemaalt kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi praegust taset (st 2189000 tonni 1999. aastal), leitakse, et eksporttoodangu jaoks on veel märkimisväärselt tootmisvõimsust, mida võiks meetmete kehtivusaja lõppedes kasutada praegu ühendusse suunatud ekspordi edasiseks suurendamiseks.

(38) Peale selle meenutatakse, et alles 1996. aastal moodustas Venemaalt ühendusse suunatud eksport 40 % Venemaa vaatlusaluse toote koguekspordist. [11] Arvestades asjaolu, et mitu kolmandat riiki (Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Poola ja Ungari) on võtnud Venemaalt pärineva impordi suhtes vastu kaubanduse kaitsemeetmed, et Hiina on alates 1997. aastast püüdnud aktiivselt asendada importi omamaise toodanguga ning et Venemaa sisetarbimine jääb lähitulevikus tõenäoliselt suhteliselt väikseks, on üsna tõenäoline, et Venemaa tootjad suunavad lisatoodangu ühenduse turule.

(39) Võttes arvesse ühenduse turu praegust hinnataset, on tõenäoline, et Venemaa eksportivad tootjad jätkavad kaotatud turuosa tagasivõitmiseks dumpinguhindade poliitika rakendamist. Seda kinnitab ka Venemaa eksportijate hinnapoliitika teistel olulistel eksporditurgudel peale ühenduse ja Ameerika Ühendriikide.

(40) Peale selle võib tõdeda, et kuigi prognooside kohaselt maailma väetisetarbimine 2004. aastaks suureneb, peaks põhiline suurenemine toimuma Aasias, eelkõige Hiinas ja Indias. Hiina ja India on imporditaseme vähendamiseks suurendanud märkimisväärselt väetisetootmise võimsusi. Eelkõige kehtestas Hiina lämmastikväetiste, sealhulgas ammooniumnitraadi impordi keelu.

(41) Nagu põhjenduses 21 öeldud, ei eksportinud üks uurimises koostööd teinud eksportiv tootja uurimisperioodil ühendusse. Kuigi kõnealusel tootjal oli uurimisperioodi jooksul märkimisväärne tootmisvõimsus, oli kasutamata tootmisvõimsust vähe ja seetõttu oleks meetmete kehtivusaja lõppemise korral tulnud vähendada müüki teistele turgudele, et toota olulises koguses ühendusse suunatud ekspordi jaoks. Et teiste eksportijate ekspordimahud ja dumpingumarginaalid olid uurimisperioodil märkimisväärsed, ei oleks kogu riiki hõlmav järeldus dumpingu võimaliku jätkumise kohta muutunud, isegi kui kõnealune üks eksportija müüks pärast meetmete kehtivusaja lõppemist ühendusse ilma dumpinguta.

(42) EFIA väitis, et pärast viimaseid terrorirünnakuid Ameerika Ühendriikides suurenevad kõik asjakohased kulud, näiteks kindlustus-, transpordi-, mahalaadimis-, ladustamis- ja käitlemiskulud, mille tulemuseks on importväetiste hindade tõus, sest importijad peavad katma ka need kulud. See väide jäi siiski põhjendamata, sest ei esitatud mingeid tõendeid, mis näitaksid see mõjutaks rohkem Venemaa ekspordihindu kui Ameerika Ühendriikide siseturuhindu. Lisaks sellele saab uurimisperioodijärgseid arengutendentse arvesse võtta ainult sel juhul, kui on võimalik tõendada, et need muudavad uurimistulemused sobimatuks ja dumpinguvastase tollimaksu kavandatava kehtestamise selgelt mittevajalikuks. Leiti, et käesoleval juhul see nii ei ole, ja seepärast lükati väide tagasi.

3. Järeldus

(43) Uurimise käigus ei tuvastatud midagi selle kohta, et uurimisperioodi jaoks kindlaksmääratud dumpingumarginaal kaob või vähemalt väheneb või et dumpinguhinnaga eksport lõpeb või vähemalt väheneb, kui meetmete kehtivusaeg peaks lõppema. Lisaks leiti, et Venemaa tootjatel on olulisel määral vaba tootmisvõimsust ja et meetmete kõrvaldamise tagajärjel suureneb ühendusse suunatud dumpinguhinnaga eksport. Seetõttu jõuti järeldusele, et meetmete kehtivusaja lõppemise korral jätkub dumping tõenäoliselt märkimisväärsel tasemel ja suuremas mahus.

D. ÜHENDUSE TOOTMISHARU MÄÄRATLUS

(44) Üheteistkümnest taotluse esitanud ühenduse tootjast üks (Sefanitro) ei vastanud küsimustikule ja üks (Chemical Industries Of Northern Greece) ei esitanud piisavat teavet. Seetõttu käsitleti mõlemat kõnealust tootjat koostöös mitteosalenuna ega arvatud neid ühenduse tootmisharu osaks. Uurimine tegi kindlaks, et ülejäänud üheksa koostööd teinud tootja toodang moodustas uurimisperioodi jooksul üle 85 % ühenduse ammooniumnitraadi toodangust. Seetõttu moodustavad nemad ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

E. ÜHENDUSE TURU OLUKORRA ANALÜÜS

1. Sissejuhatav märkus

(45) Dumpinguvastaste meetmete kehtestamine Venemaalt pärineva ammooniumnitraadi impordi suhtes 1995. aastal parandas algul oluliselt taotluse esitanud tootjate majandusolukorda ja eelkõige paranesid majandustulemused tänu aastatel 1995–1996 toimunud hinnatõusule.

2. Tarbimine

(46) Ühenduse tarbimise aluseks võeti ühenduse tootmisharu müügimahud ühenduse turul vastavalt küsimustiku vastustele, teiste ühenduse tootjate (koostöös mitteosalenud ja taotlust mitteesitanud tootjad) müügimahud ühenduse turul vastavalt kaebusele ning ühendusse asjaomastest riikidest ja kõigist muudest kolmandatest riikidest imporditud mahud vastavalt Eurostati andmetele.

Selle põhjal vähenes ühenduse tarbimine ajavahemikus 1996. aastast kuni uurimisperioodini 13 %, st 6328000 tonnilt 1996. aastal 5525000 tonnini uurimisperioodil. Tarbimine vähenes eelkõige aastatel 1996–1997 ja püsis suhteliselt stabiilsena kuni uurimisperioodi lõpuni.

3. Import asjaomasest riigist

3.1. Maht ja turuosa

(47) Ammooniumnitraadi import ühendusse vähenes (–28 %) vaatlusperioodi jooksul olenemata sellest, et see ajavahemikus 1999. aastast kuni uurimisperioodini pisut suurenes.

Venemaalt pärit impordi maht vähenes märgatavalt vaatlusperioodi jooksul, eelkõige alates 1997. aastast. Selline suundumus näib olevat tingitud 1997. aastal avaldatud teadaandest uurimise taasavamise kohta, mille 1998. aastal avaldatud järelduste tulemusena muudeti kõnealusel aastal dumpinguvastaseid meetmeid, ning sellest, et teatavatest muudest kolmandatest riikidest pärit import on suurenenud oluliselt seetõttu, et Venemaalt pärit impordi suhtes kehtestati dumpinguvastased tollimaksud. Ajavahemikus 1996. aastast kuni uurimisperioodini vähenes Venemaalt pärit import 74 %, samal ajal kui muu import suurenes 30 %.

(48) Venemaalt pärit impordi turuosa vähenes vaatlusperioodi jooksul 12 %. Uurimisperioodi jooksul moodustas see ikkagi 5 % ühenduse tarbimisest ja märgatava osa koguimpordist, täpsemalt 20 %.

3.2. Hinnad

(49) Pärast meetmete kehtestamist 1995. aastal langesid asjaomase impordi keskmised hinnad ajavahemikus 1996. aastast kuni uurimisperioodini Eurostati andmetel 45 %.

3.3. Hinnavõrdlus

(50) Komisjon on uurinud, kas asjaomase riigi eksportivad tootjad on uurimisperioodi jooksul löönud alla ühenduse tootmisharu hindu. Analüüsiks kohandati eksportivate tootjate CIF-hindu nõuetekohaselt ühenduse piiril kehtivale ex-quay-etapi hinnatasemele (DEQ-hinnale), millelt on tasutud tollimaks, ning neid võrreldi samal kaubandustasandil ühenduse tootjate tehasehindadega, kusjuures mõlemal juhul võeti arvesse pakitud tooteid. Seda tehti seetõttu, et imporditakse alati pakitud tooteid, samal ajal kui ühenduse tootmisharu müüb oma tooteid nii pakitult kui ka pakkimata. Seega tehti vajaduse korral kohandused. Peale selle on uurimine näidanud, et granuleeritud tooteid müüdi üldjuhul kõrgema hinnaga kui mikrogranuleeritud tooteid. Seetõttu kasutati hinnavõrdluses kohandust 3,1 eurot tonni kohta. Nimetatud summa on ühenduse tootmisharu poolt uurimisperioodi jooksul müüdud granuleeritud ja mikrogranuleeritud ammooniumnitraadi vaheline keskmine hinnaerinevus.

(51) EFIA väitis, et hindu oleks tulnud kohandada vastavalt Venemaalt imporditud madalamakvaliteedilisele tootele. Uurimine tegi kindlaks, et Venemaalt pärit vaatlusaluse toote kvaliteet on viimastel aastatel paranenud ja viidud vastavusse kõrgemate Euroopa standarditega. Seepärast lükati väide tagasi.

(52) Selle põhjal leiti, et üleriigiline hinnaerinevus, väljendatuna protsendina ühenduse tootjate hindadest, on 27,7 %. Erinevus on ikkagi 3,2 %, kui ekspordihinnale lisatakse dumpinguvastane tollimaks. Lisaks selle tõdetakse, et ühenduse tootmisharu hinnad olid alla surutud, sest tootmisharu kandis 18 % suurust kahju.

4. Ühenduse tootmisharu majandusolukord

4.1. Toodang

(53) Ühenduse tootmisharu toodang vähenes ajavahemikus 1996. aastast kuni uurimisperioodini 4713000 tonnilt 3903000 tonnini ehk 17 %. Väike suurenemine toimus aastatel 1997–1998, kuid 1999. aastal vähenes toodang uuesti.

4.2. Tootmisvõimsus ja selle rakendusaste

(54) Tuleks märkida, et käesoleva tooteliigi ja tootmisharu puhul ei peetud tootmisvõimsust ega selle rakendusastet asjakohasteks näitajateks, sest neid mõjutab asjaolu, et ühtede ja samade tootmisseadmetega toodetakse ka teisi tooteid. Samu tootmisliine kasutatakse mitme erineva toote tootmiseks, mille puhul maagaas muudetakse ammoniaagiks. Ühenduse tootmisharu üldine tootmisvõimsus oli vaatlusperioodil suhteliselt stabiilne. Tootmisvõimsuse rakendusaste vähenes 1996. aasta 56 %lt 46 %ni 1997. aastal ja püsis seejärel stabiilsena.

4.3. Müük ühenduses

(55) Ühenduse tootmisharu müügimaht vähenes 4238000 tonnilt 1996.aastal 3766000 tonnini uurimisperioodil ehk 11 %. Langus oli kõige suurem aastatel 1996–1997, kui müük vähenes 15 %.

4.4. Varud

(56) Varude taset ei peeta asjakohaseks kahjunäitajaks, sest müük on hooajalise iseloomuga ning ammooniumnitraati ladustavad osaliselt tootjad ise ja osaliselt põllumajandustootjate ühendused.

4.5. Turuosa

(57) Ühenduse tootmisharu turuosa vähenes aastatel 1996–1997 ning seejärel suurenes ajavahemikus 1996. aastast kuni uurimisperioodini 1,2 %. Uurimisperioodil oli see 68,2 % võrreldes 1996. aasta 67 %ga.

4.6. Hinnad ja hindu mõjutavad tegurid

(58) Ühenduse tootjate keskmine netomüügihind vähenes ajavahemikus 1996. aastast kuni uurimisperioodini 133 eküült/tonni kohta 99 eküüni/tonni kohta e 25 %. Langus oli eriti märgatav aastatel 1996–1999 (–28 %). Lisaks asjaomase impordi hindu allalöövale mõjule olid muudeks hinnalangust tinginud võimalikeks teguriteks nõudluse vähenemine ühenduse turul aastatel 1996–1997, määrusega (EÜ) nr 132/2001 hõlmatud riikidest pärinev import ning Hiinas 1997. aastal kehtestatud lämmastikväetiste impordi keeld.

4.7. Tasuvus ja investeeringutasuvus

(59) Ühenduse tootmisharu kaalutud keskmine tasuvus vähenes ajavahemikus 1996. aastast kuni uurimisperioodini 18,6 %lt 18 %ni ehk 37 %. Sellise suundumuse puhul tuleb arvesse võtta samasugust hindade liikumist ja maagaasi hinda, mis tõusis alates 1999. aasta kolmandast kvartalist.

Investeeringutasuvuse puhul täheldati vaatlusperioodi jooksul samasugust suundumust nagu tasuvuse puhul.

4.8. Rahavood

(60) Ühenduse tootmisharu ammooniumnitraadiga seotud rahavood järgisid samuti tasuvuse suundumust.

4.9. Kapitali kaasamise võime

(61) Kaebuse esitanud äriühingute struktuuri tõttu ehk seetõttu, et väetisetootjad moodustavad osa suurtest muidki tooteid valmistavatest keemiatööstuskontsernidest, ei olnud võimalik teha kindlaks kapitali kaasamise võimet ainult vaatlusaluse toote osas ning seepärast ei peetud seda kahju mõõtmisel asjakohaseks näitajaks.

4.10. Tööhõive ja töötasud

(62) Ühenduse tootmisharu tööhõive vähenes ajavahemikus 1996. aastast kuni uurimisperioodini 1986 töötajalt 1608 töötajani ehk 19 %. Töötasud vähenesid üldiselt samavõrra nagu töötajate arv.

4.11. Investeeringud

(63) Investeerimisnäitajad püsisid vaatlusperioodi jooksul suhteliselt stabiilsed. Kõnealused näitajad hõlmavad ammooniumnitraadi tootmisele eelnevate tootmisetappidega seotud investeeringuid. Ajavahemikus 1996. aastast kuni uurimisperioodini tehti kõige olulisemad investeeringud lämmastikhappe tootmisesse, mis on ammooniumnitraadi tooraine, kuid mida võib kasutada ka muul otstarbel, näiteks karbamiidi ja ammooniumnitraadi lahuste tootmiseks.

4.12. Dumpingumarginaali suurus

(64) Võttes arvesse asjaomastest riikidest pärineva impordi mahtu ning hindu, ei saa tegeliku dumpingumarginaali suuruse mõju ühenduse tootmisharule pidada tähtsusetuks.

5. Järeldus

(65) Nagu põhjenduses 45 selgitatud, parandas dumpinguvastaste meetmete kehtestamine 1995. aastal Venemaalt pärineva ammooniumnitraadi impordi suhtes esialgu märgatavalt taotluse esitanud ühenduse tootjate majandusolukorda. Kuid alates 1997. aastast halvenes olukord uuesti. Välja arvatud turuosa, mis suurenes pisut tänu hinnalangusele, arenesid kõik teised kahjunäitajad, s.o tootmine, müügimahud, hinnad, tasuvus, investeeringutasuvus, rahavood ja tööhõive negatiivses suunas. Ühenduse tootmisharu tasuvusele mõjus negatiivselt eelkõige tema müügihindade järsk langus. Nagu määruses (EÜ) nr 132/2001 kinnitatud, tuleks sellise arengutendentsi käsitlemisel võtta arvesse kõnealustest kolmandatest riikidest pärit impordi osatähtsuse suurenemist ühenduse turul, mis on hõivanud üle poole Venemaa turuosast ja löönud oluliselt alla ühenduse tootmisharu hindu.

(66) Selles suhtes tuleks märkida, et Eurostati andmetel ja 1998. aastal kehtestatud koguselist tollimaksu välja arvates olid Venemaa hinnad vaatlusperioodi jooksul Poola ja Ukraina müügihindadest madalamad (27 % madalamad uurimisperioodil), välja arvatud 1997. aasta, kui need olid samal tasemel.

F. KAHJUDE KORDUMISE TÕENÄOSUS

1. Dumpingu ja ühenduse tootmisharu olukorraga seotud muutused

1.1. Dumpinguga seotud muutused

(67) Uurimine on näidanud, et dumpingumarginaal on suurenenud märkimisväärselt võrreldes käesolevaid meetmeid tinginud varasemas uurimises arvutatud dumpingumarginaaliga. Varasemas uurimises arvutati dumpingumarginaali suuruseks 41,9 %, mis on oluliselt madalam käesolevas uurimises arvutatust (115,8 %).

1.2. Ühenduse tootmisharu olukorraga seotud muutus

(68) Uurimine on näidanud, et ajavahemikus 1998. aastast kuni uurimisperioodini tekitati ühenduse tootmisharule märkimisväärset kahju. Olukord on isegi halvem kui kehtivate meetmete vastuvõtmise tinginud uurimise ajal, sest näiteks kahju oli käesoleva uurimise uurimisperioodi jooksul peaaegu kolm korda suurem kui varasema, määruse (EÜ) nr 2022/95 alusel korraldatud uurimise uurimisperioodi jooksul.

(69) Hinda on löödud alla märkimisväärselt peaaegu kogu selle aja jooksul, kui Venemaalt pärit impordi suhtes on kohaldatud tollimaksu. 1998. aasta märtsis tuli asendada muutuv tollimaks koguselise tollimaksuga, sest meetmed osutusid ebatõhusaks. Peale selle olid ekspordihinnad, millelt on tasutud tollimaks (sealhulgas koguseline tollimaks), alates 1998. aasta juulist madalamad ühenduse tootmisharu mittekahjustavast hinnast, mis kehtestati esialgse uurimise käigus ja mille alusel määrati kindlaks tollimaksumäär.

2. Kahju kordumise tõenäosus

(70) Selleks et hinnata, millist mõju võib avaldada meetmete kehtivusaja lõppemine, võeti arvesse järgmisi tegureid.

(71) Venemaa eksportivate tootjate hinnakujunduslikul käitumisel, nagu seda näitavad madalad hinnad kolmandate riikide turgudel ja ühenduse turul, ning nende suutlikkusel tarnida täiendavalt märkimisväärseid ammooniumnitraadikoguseid võib olla üldine hindu allalööv mõju sellisele hinnakõikumiste suhtes väga tundlikule tooraineturule, kui meetmed peaks kehtetuks tunnistatama. Tõenäoliselt haaravad Venemaa eksportivad tootjad ühenduse tootmisharu käest olulise täiendava turuosa. See omakorda võib esile kutsuda Venemaalt pärit impordist tingitud kahju kordumise, alandades ühenduse tootmisharu müügihindu, vähendades müügimahtu ja turuosa ning avaldades mõju ka tasuvusele.

(72) Ühenduse tootmisharu on raskes olukorras eelkõige tasuvuse seisukohalt. Ehkki pärast käsitletavate meetmete kehtestamist paranes ühenduse tootmisharu olukord meetmete esimesel kohaldamisaastal märkimisväärselt, hakkas see, nagu kindlaks tehtud määruses (EÜ) nr 132/2000, eelkõige alates 1997. aastast teistest riikidest pärineva kahjustava dumpinguhinnaga impordi tõttu uuesti halvenema ja on praegu veelgi halvem. Kui Venemaa suhtes kehtestatud meetmed tunnistatakse kehtetuks, ohustab see ühenduse tootmisharu olukorda ning võib ka vähendada või koguni olematuks muuta kasu, mida ühenduse tootmisharu saaks teiste riikide suhtes kehtestatud meetmetest.

(73) EFIA väitis, et ühenduse turul alates 1997. aastast toimunud hinnalangus on tingitud mitmest tegurist, millest üks on lämmastikväetiste Hiinasse importimise keeld, ja selle põhjuseks ei saa pidada Venemaa hinnakujunduslikku käitumist. Isegi kui muud sellised tegurid nagu nõudluse vähenemine ühenduse turul aastatel 1996–1997 ja Hiina strateegia võivad olla hinnalanguse põhjuseks, langesid Venemaa hinnad kõigi teiste eksportijate hindadest palju kiiremini ja olid oluliselt madalamad kui sellistest riikidest nagu Leedu, Egiptus ja Bulgaaria pärit valitsevad dumpinguhinnata impordi hinnad. Seda võib selgitada asjaoluga, et Venemaa kaotas ühe kõige olulisema ekspordituru, arvestades et 1996. aastal, s.o üks aasta enne keelu kehtestamist, eksportis Venemaa Hiinasse üle 1000000 tonni ammooniumnitraati, mis moodustas 90 % Hiina ammooniumnitraadi impordist.

(74) Sama importijate ühendus väitis ka seda, et kuna teises dumpinguvastaste meetmete kehtestamise tinginud uurimises on ühenduse tootmisharu olukorra halvenemise põhjustajateks juba peetud Poolat ja Ukrainat, ei saa selleks pidada Venemaalt pärinevat ammooniumnitraadi importi. Seoses sellega oleks vaja meelde tuletada, et meetmete aegumise läbivaatamise eesmärk on uurida ühenduse turu olukorda, et hinnata dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosust kehtivate meetmete kõrvaldamise korral. Käesolevat meetmete aegumist käsitlevat uurimist silmas pidades ei mõjuta asjaolu, et ühenduse tootmisharu olukorra halvenemise põhjuseks on teise dumpinguvastase menetluse käigus teatavas ajavahemikus peetud muudest kolmandatest riikidest, nimelt Poolast ja Ukrainast pärit importi, analüüsi Venemaa eksportijate edasise käitumise kohta ühenduse turul ja selle võimaliku mõju kohta ühenduse tootmisharu olukorrale.

(75) Lõpuks väitis EFIA, et ühenduse tootmisharu tasuvuse vähenemise peamiseks põhjuseks on maagaasi hinna tõus ning et selle arvessevõtmiseks tulnuks mittekahjustavasse hinda teha kohandus.

Nagu põhjenduses 59 mainitud, leiti, et selline gaasihinna tõus võis mõjutada tasuvust. Kuid tasuvus on ainult osa ühenduse tootmisharu olukorra analüüsist ja nagu põhjenduses 65 selgitatud, arenesid paljud teised näitajad vaatlusperioodi jooksul negatiivses suunas. Seepärast leiti, et gaasihinna liikumist tuleks käsitleda pigem raskendava tegurina, mitte kahju põhjusena, sest tuvastatud hinnasurve ei võimaldanud ühenduse tootmisharul kajastada hinnatõusu müügihindades.

Lõpuks ilmneb ühenduse gaasihinna liikumise analüüsist, et viimastel aastatel on see olnud väga muutuv ega võimalda teha järeldusi edasise arengu kohta. Sellest tulenevalt järeldati, et ühenduse turul puuduvad konkreetsed kohandamist õigustavad asjaolud.

(76) Eespool öeldu põhjal jõutakse järeldusele, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral kahju tõenäoliselt kordub.

G. ÜHENDUSE HUVID

1. Sissejuhatus

(77) Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuris komisjon, kas olemasolevate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse pikendamine ja muutmine oleks vastuolus ühenduse huvidega tervikuna. Ühenduse huvide kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate asjaomaste huvide, s.o ühenduse tootmisharu, importijate/hulgimüüjate ning vaatlusaluse toote kasutajate huvide hindamisel. Selleks, et hinnata meetmete säilitamise või kõrvaldamise tõenäolist mõju, nõudis komisjon teavet kõikidelt eespool nimetatud huvitatud isikutelt.

(78) Tuleks meenutada, et eelmise uurimise käigus oldi seisukohal, et meetmete kehtestamine ei ole ühenduse huvidega vastuolus. Asjaolu, et käesoleva uurimise puhul on tegemist läbivaatamisega, mille käigus analüüsitakse olukorda, kus dumpinguvastased meetmed on juba kehtinud, võimaldab hinnata praeguste dumpinguvastaste meetmete põhjendamatut negatiivset mõju asjaomastele isikutele.

(79) Selle põhjal uuriti, kas vaatamata kahjustava dumpingu kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustele on olemas kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete jätkuv kohaldamine ei ole antud juhul ühenduse huvides.

2. Ühenduse tootmisharu huvid

(80) Leitakse, et kui dumpinguvastaseid tollimakse ei säilitata, võib kahjustav dumping korduda ning ühenduse tootmisharu vaatlusperioodil halvenenud olukord halveneb veelgi.

(81) Ühenduse tootmisharu on tõendanud, et on struktuuriliselt elujõuline tööstusharu, mis on võimeline kohanema muutuvate turutingimustega. Seda kinnitavad eelkõige tootmisharu 1997. aastani saadud kasum ja investeeringud uusimatesse tootmisseadmetesse. Nende jõupingutuste edukus sõltub suurel määral sellest, kas ühenduse turul valitseb aus konkurents.

(82) On ootuspärane, et ühenduse tootmisharu saab määrusega (EÜ) nr 132/2001 kehtestatud meetmetest kasu tingimusel, et ükski muu kahjustava dumpingu allikas neid ei kahjusta. Venemaalt pärineva kahjustava dumpingu tõenäolise kordumise tõttu on ühenduse tootmisharu huvides jätkuvalt kohaldada Venemaalt pärineva ammooniumnitraadi impordi suhtes dumpinguvastaseid meetmeid.

3. Importijate huvid

(83) Küsimustiku vastused ja teave saadi EFIA-lt (esindab 24 importijat) ja kahelt importijalt (küsimustikke saadeti välja 48).

(84) Kahelt koostööd tegevalt importijalt saadud vastused kinnitavad hinnalangust alates 1998. aastast ja asjaolu, et ühenduse tootjad pidi konkurentsivõime tagamiseks järgima nimetatud suundumust. Üks neist rõhutas ka vajadust säilitada Euroopa infrastruktuur selleks, et tagada head tarnetingimused Euroopa turul, samal ajal kui kõnealune ühendus oli meetmete jätkamise vastu.

(85) Vähese koostöö tõttu ja kuna importijad tegelevad üldjuhul paljude eri väetistega, millest ammooniumnitraat on vaid üks, jõuti järeldusele, et meetmete jätkamise võimalik negatiivne mõju importijatele ei ole kaalukas põhjus meetmetest loobumiseks.

4. Kasutajate huvid

(86) Vaatlusaluse toote kasutajad on põllumajandustootjad. Komisjon saatis küsimustikud kuuele Euroopa ja siseriiklikul tasandil tegutsevale kasutajate ühendusele. Küsimustikule vastas neist kaks. Mõlemad on põhimõtteliselt meetmete jätkamise vastu.

(87) Üks kasutajate ühendus väitis, et kasutajate huvide analüüsi tuleks tihedalt seostada Briti kasutajate huvidega, sest ühenduse suurim ammooniumnitraaditarbija on Ühendkuningriik. Kuid uurimine näitas, et Ühendkuningriigi osakaal Venemaalt uurimisperioodi jooksul ühendusse imporditud vaatlusaluse toote tarbimises moodustas ainult 16 % (mahuliselt), samal ajal kui Prantsusmaa osakaal Venemaalt ühendusse imporditud ammooniumnitraadi puhul oli 47 %. Selle põhjal tuleb väide tagasi lükata.

(88) Peale selle väitis sama kasutajate ühendus, et kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine vähendab Briti põllumajandustootjate sissetulekut, asetades nad raskemasse majandusolukorda. Seoses sellega moodustavad väetised määruse (EÜ) nr 132/2001 kohaselt keskmiselt 6 % põllumajandustootjate üldistest tootmiskuludest. Et asjaomasest riigist pärit import moodustas 5 % uurimisperioodil ühenduse turul tarbitud ammooniumnitraadist ning et ainult osa võimalikust impordihinna tõusust läheb kasutajate kanda, jääb põllumajandustootjate tootmiskulude kasv tõenäoliselt väikseks. Kui ühenduse tootmisharu peaks lisaks müügimahtudele suurendama ka hindu, jääb hinnatõus muude tarneallikate olemasolu tõttu väikseks. Ühendusse saabuvast ammooniumnitraadi koguimpordist 37 % suhtes ei kohaldata dumpinguvastaseid meetmeid.

(89) EFIA ja üks kasutajate ühendus väitsid, et dumpinguvastased meetmed piiravad põllumajandustootjate võimalusi kasutada konkurentsivõimelise hinnaga alternatiivseid ammooniumnitraadiallikaid, sest kogu ammooniumnitraadi impordist ühendusse ainult 37 % suhtes ei kohaldata dumpinguvastaseid meetmeid.

Teisest küljest meenutatakse, et dumpinguvastaste meetmete eesmärk ei ole piirata tarnimist, vaid taastada aus konkurents ühenduse turul.

Samas tuleks märkida, et nimetatud 37 % suurust näitajat on osaliselt alahinnatud seetõttu, et Venemaalt, Poolast ja Ukrainast lähtuva tugeva hinnasurve tõttu pakub dumpinguvabadest riikidest ühenduse turule tarnitud ammooniumnitraat vähem huvi. Seetõttu on väga tõenäoline, et ausa konkurentsi taastudes suureneb dumpinguvabadest riikidest pärit impordi osakaal ühenduse turul.

(90) Eespool toodu põhjal leiti, et võimalik mõju põllumajandustootjatele ei kujuta endast kaalukat põhjust jätta meetmete kehtivus pikendamata, sest võimalik kahjulik mõju tõenäoliselt ei nulli soodsat mõju ühenduse tootmisharule.

5. Järeldus ühenduse huvide kohta

(91) Eespool nimetatud põhjustel otsustatakse, et ühenduse huvide seisukohalt ei ole kaalukaid põhjusi jätta meetmete kehtivus pikendamata.

H. DUMPINGUVASTASED MEETMED

(92) Kaebuse esitaja väitis, et on olemas märgid ammooniumnitraadi uute vormide, st ammooniumnitraadi ja muude toodete segude tootmise kohta, mille ainus eesmärk on hoida kõrvale võimalikest ammooniumnitraadi suhtes kehtestatavatest dumpinguvastastest meetmetest. Kõnealusele küsimusele juhitakse tolliasutuste tähelepanu.

(93) Silmas pidades dumpingu ja kahju kohta tehtud järeldusi ja võttes arvesse asjaolu, et võidakse kindlaks teha, et olemasolevate meetmetega ei saavutata soovitud tulemusi varem kindlaksmääratud kahju kõrvaldamisel, jõutakse järeldusele, et edasise kahju vältimiseks tuleks dumpinguvastased meetmed säilitada ja et meetmete määra tuleks muuta.

(94) Tollimaksumäära kehtestamisel võeti arvesse tuvastatud dumpingumarginaali suurust ning ühenduse tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks vajalikku tollimaksumäära. Vastavalt väiksema tollimaksu reeglile kasutati kehtestatava tollimaksusumma kindlaksmääramisel kahjumarginaali.

(95) EFMA väitis, et Venemaa tootjatele riigi poolt määratud erakordselt madalaid gaasihindu arvestades oleks asjakohasem kaheastmeline süsteem (koguseline tollimaks koos minimaalse impordihinnaga). Koguselist tollimaksu peetakse siiski piisavaks, sest see põhineb kordusuurimise järeldustel ja seepärast, et meetme vormiga, st koguselise tollimaksuga välditakse hinnamanipulatsioone ja tollimaksude tasumata jätmist. Seetõttu lükati EFMA väide tagasi.

(96) Dumpinguga tekitatud kahju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksumäära kehtestamiseks on arvutatud kahjumarginaalid. Vajalik hinnatõus määrati kindlaks, võrreldes samal kaubandustasandil kaalutud keskmist impordihinda ühenduse tootmisharu ammooniumnitraadi mittekahjustava müügihinnaga ühenduse turul.

(97) Mittekahjustav hind saadi, kui täielikele ühiku tootmiskuludele lisati kahjustava dumpingu puudumise korral põhjendatult saavutatav kasumimarginaal, võttes arvesse hinna allalöömise arvutamisel seoses granuleeritud ja mikrogranuleeritud ammooniumnitraadi erinevustega juba tehtud kohandusi. Arvutamisel kasutati 8 % suurust kasumimarginaali. Seejärel väljendati kaalutud keskmise impordihinna ja ühenduse tootmisharu mittekahjustava hinna võrdlemisel saadud erinevust protsendina impordi CIF-koguhinnast.

(98) Taotleja väitel oleks sobivaks kasumimarginaaliks kasutatud kapitalilt saadud 15 % suurune tasuvus. Tema väitel on selline kasum vajalik pikaajaliseks reinvesteerimiseks ja aktsionäride jaoks omakapitalilt piisava kasumi saavutamiseks. Käesoleval juhul on siiski põhjendatud selline kasum, mille ühenduse tootmisharu oleks võinud saada kahjustava dumpingu puudumise korral ja mis ei ühti aktsionäride loodetud kasumiga. Arvestades määruse (EÜ) nr 132/2001 põhjenduse 56 järeldusi ja muude märkuste puudumisel tundub, et 8 % käibest on põhjendatud kasum. Meetmete tõhususe tagamiseks ja varem täheldatud hinnamanipulatsioonide vältimiseks peetakse asjakohaseks kehtestada tollimaks konkreetse summana tonni kohta.

(99) Eespool toodu põhjal võrdub tollimaksu summa allpool ammooniumnitraadi tonni kohta kindlaksmääratud summaga:

Riik | Kindlaksmääratud tollimaksusumma (eurot tonni kohta) |

Venemaa | 47,07 |

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Venemaalt pärit ja CN-koodide 31023090 ja 31024090 alla kuuluva ammooniumnitraadi impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks.

2. Ammooniumnitraadi ühe tonni suhtes kohaldatakse järgmist kindlaksmääratud suurusega tollimaksu.

Riik | Kindlaksmääratud tollimaksusumma (eurot tonni kohta) |

Venemaa | 47,07 |

3. Kui tooted on enne vabasse ringlusse lubamist kahjustada saanud ning seetõttu jagatakse tegelikult makstud või makstav hind tolliväärtuse määramisel vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 [12] artiklile 145, vähendatakse lõikes 2 nimetatud dumpinguvastase tollimaksu summat protsendi võrra, mis vastab tegelikult makstud või makstava hinna jagamisele.

4. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 15. aprill 2002

Nõukogu nimel

eesistuja

J. PiquÉ I Camps

[1] EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2238/2000 (EÜT L 257, 11.10.2000, lk 2).

[2] EÜT L 129, 21.5.1994, lk 24.

[3] EÜT L 198, 23.8.1995, lk 27.

[4] EÜT L 198, 23.8.1995, lk 1.

[5] EÜT L 93, 26.3.1998, lk 1.

[6] EÜT C 311, 29.10.1999, lk 3.

[7] EÜT L 23, 25.1.2001, lk 1.

[8] EÜT C 52, 24.2.2000, lk 3.

[9] EÜT C 239, 23.8.2000, lk 10.

[10] EÜT L 23, 25.1.2001, lk 1.

[11] Allikas:Eurostat – Comext "Venemaa eksport".

[12] EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 993/2001 (EÜT L 141, 28.5.2001, lk 1).

--------------------------------------------------