32001R1676

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1676/2001,

13. august 2001,

millega kehtestatakse Indiast ja Korea Vabariigist pärineva polüetüleentereftalaatkile impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi "algmäärus"), [1] eriti selle artiklit 9,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis esitati pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. AJUTISED MEETMED

(1) Komisjon kehtestas määrusega (EÜ) nr 367/2001 [2] (edaspidi "ajutine määrus") ajutise dumpinguvastase tollimaksu CN-koodide ex39206219 ja ex39206290 alla kuuluva Indiast ja Korea Vabariigist pärineva polüetüleentereftalaatkile (edaspidi "PET-kile") impordi suhtes.

(2) Tuleks meenutada, et dumpingut ja kahju käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 1999 kuni 31. märtsini 2000 (edaspidi "uurimisperiood"). Kahju analüüsi seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 1996 kuni 31. märtsini 2000 (edaspidi "vaatlusalune periood").

B. JÄRGNENUD MENETLUS

(3) Pärast ajutiste meetmete kehtestamist Indiast ja Koreast pärineva PET-kile impordi suhtes esitas mitu huvitatud isikut oma kirjalikud märkused. Isikutele, kes soovisid oma arvamust avaldada suuliselt, anti selleks võimalus.

(4) Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist ja kontrollimist.

(5) Täiendavad kontrollkäigud tehti järgmiste kasutajate valdustes:

- Emtec Magnetics GmbH, Ludwigshafen, Saksamaa

- Rogers Induflex NV LEX NV, Gent, Belgia

- Leonhard Kurz GmbH & Co., Fürth, Saksamaa

- Eurofoil, Blaenavon, Ühendkuningriik.

(6) Kõiki asjassepuutuvaid osapooli teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti teha ettepanek lõplike dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamise ja ajutiste tollimaksudena tagatiseks antud summade lõpliku sissenõudmise kohta. Lisaks sellele anti neile aega esitada pärast kõnealust teavitamist oma märkused.

(7) Huvitatud isikute esitatud suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ja vajaduse korral tehti esialgsetes järeldustes vastavad muudatused.

C. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1. Vaatlusalune toode

a) Isikute esitatud väited

(8) Mõned eksportivad tootjad kordasid väidet, et metalliseeritud PET-kile tuleks käesoleva menetlusega hõlmatud tootevalikust välja jätta, sest seda ei saa pidada samasuguseks tooteks kui PET-baaskile, sest selle füüsikalised ja tehnilised põhiomadused on erinevad, selle valmistamisel kasutatakse teistsuguseid tootmisseadmeid ja -protsesse ning järelikult on selle tootmiskulud suuremad ja müügihind kõrgem. Peale selle väitsid kõnealused isikud, et metalliseeritud PET-kile kasutusvaldkond on PET-baaskile kasutusvaldkonnast erinev ning seetõttu ei liigitata seda mitte CN-koodide ex39206219 ja 39206290, vaid CN-koodi 3921 alla.

b) Uurimise järeldused

(9) Uurimine näitas, et metalliseerimisprotsess, mille käigus lisatakse aursadestamise teel metall, näiteks alumiinium, ei muuda PET-kile füüsikalisi, tehnilisi ja keemilisi põhiomadusi. Peale selle on PET-baaskile ja metalliseeritud PET-kile paljudes kasutusvaldkondades vastastikku vahetatavad ja nende kasutusvaldkonnad võivad olla samad või sarnased. Seepärast kiidetakse heaks ajutise määruse põhjenduses 19 sätestatud esialgsed järeldused selle kohta, et metalliseeritud PET-kile ja PET-baaskile on üks ja sama toode, ning need liigitatakse käesoleva menetlusega hõlmatud CN-koodide ex39206219 ja 39206290 alla.

(10) Asjaolu, et metalliseeritud PET-kile tootmisel on vaja täiendavat etappi, mistõttu tootmiskulud on suuremad ja müügihind kõrgem, ei ole iseenesest piisav põhjus teatavat liiki PET-kile väljajätmiseks menetlusega hõlmatud tootevalikust.

(11) Peale selle näitas uurimine, et metalliseeritud PET-kilet tuleb eristada kilest, mis on armeeritud, lamineeritud, tugevdatud või ühendatud teiste materjalidega. Nende protsesside käigus muudetakse PET-kile füüsikalisi, keemilisi ja tehnilisi põhiomadusi sellisel määral, et saadavat toodet ei saa käsitleda vaatlusaluse tootena. Peale selle tuleks märkida, et lõpptoode liigitatakse CN-koodi 3921 alla ainult juhul, kui PET-kile on kirjeldatud viisil teiste materjalidega ühendatud.

(12) Et eespool esitatud märkustele ei ole uusi lisandunud, kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 9–22 esitatud tootekirjeldus.

2. Samasugune toode

(13) Märkuste puudumisel kiidetakse heaks ajutise määruse põhjenduses 23 esitatud samasuguse toote määratlus.

D. DUMPING

1. Üldine metoodika

a) Normaalväärtus, ekspordihind ja võrdlus

(14) Et nende punktide kohta ei olnud märkusi, kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 28–34 sätestatud esialgsed järeldused.

b) Dumpingumarginaalid

(15) Kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 35 kirjeldatud üldine metoodika uuritud äriühingute dumpingumarginaali kindlaksmääramiseks.

(16) Kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 36 kirjeldatud üldine metoodika valimiväliste koostööd tegevate äriühingute dumpingumarginaali kindlaksmääramiseks. Valimiväliste koostööd tegevate äriühingute dumpingumarginaali kindlaksmääramisel ei võetud arvesse null- ega miinimummarginaali.

(17) Kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 37 ja 38 kirjeldatud üldine metoodika dumpingumarginaali kindlaksmääramiseks selliste eksportivate tootjate puhul, kes ei vastanud küsimustikule ega andud endast muul viisil teada. Kuna leiti, et kolmest valimisse kuuluvast Korea eksportivast tootjast kasutas dumpingut vaid üks, määrati dumpingu jääkmarginaal kõnealuse eksportiva tootja eksporditud kõrgeimate dumpingumarginaalidega ja representatiivse kogusega mudelite kaalutud keskmise dumpingumarginaali alusel.

(18) Tuleks märkida, et kui eksportiv tootja eksportis ühendusse rohkem kui ühte liiki tooteid, määrati üldine kaalutud keskmine dumpingumarginaal kindlaks, arvestades iga liigi puhul tuvastatud dumpingut ilma üksikute liikide osas tuvastatud negatiivset dumpingut nulliga võrdsustamata.

2. India

a) Normaalväärtus ja ekspordihind

(19) Uute märkuste puudumisel kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 39–42 esitatud järeldused.

b) Võrdlus

i) Kaubandustasand

(20) Üks India eksportiv tootja kordas oma taotlust teha kohandus vaatlusaluse toote siseturul ja eksporditurul müümise kaubandustasandite erinevuste arvessevõtmiseks (ajutise määruse põhjendus 47).

(21) Pärast seda, kui tehti teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille alusel võeti vastu ajutised meetmed, väideti ka, et kaks kaubandustasandit (lõpptarbijad ja ettevõtjad) olid olemas mõlemal turul (siseturg ja eksporditurg) ning seetõttu peaks võrdlus olema valikuline: see tähendab, et ettevõtjatele suunatud ekspordihindu tuleks võrrelda ettevõtjatele suunatud müügil põhinevate normaalväärtustega ning lõpptarbijate ekspordihindu tuleks võrrelda lõpptarbijatele suunatud müügil põhinevate normaalväärustega.

(22) Küsimustikuvastuses sisalduv ja hiljem kontrollitud teave näitas siiski, et ekspordiriigi siseturul müüdavate võrreldavate mudelite kasutusvaldkondades ja hindades ei olnud eri kaubandustasandite osas järjepidevaid ja selgepiirilisi erinevusi. Seetõttu kiidetakse ajutise määruse põhjendustes 46 ja 47 esitatud järeldused heaks ning valikulist võrdlust taotlev nõue lükatakse tagasi.

ii) Muud kohandused

(23) India eksportivad tootjad väitsid, et ekspordihinna osas oleks pidanud tegema artikli 2 lõike 10 punkti k "muud tegurid" ja/või algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti b ("impordimaksud ja kaudsed maksud" – olenevalt eksportijast) alusel taotletud kohanduse vastavalt ekspordijärgsest DEPB-kavast saadud kasule. Nad väitsid, et DEPB-kavast saadud tulu tingis madalama ekspordihinna ning kuna omamaise müügi osas sellist tulu ei saada, oleks komisjon pidanud lisama kõnealuse tulu ekspordihinnale, et tagada õiglane võrdlus normaalväärtusega. Peale selle väitsid India eksportijad, et olemasolevale tasakaalustavale tollimaksule vastavate ekspordisubsiidiumide mahaarvamine dumpinguvastasest tollimaksust vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 1 ei olnud õiguslikult põhjendatud, sest tasakaalustavad tollimaksud määrati kindlaks erineva uurimisperioodi alusel.

(24) Algmääruse artikli 2 lõikes 10 käsitletakse ainult hinna võrreldavust mõjutavate kohanduste võimalikkust. Küsimustikuvastustes ja kohapealse kontrolli käigus käsitleti DEPB-kavast saadavat kasu alati "muu tuluna", mitte eksporttoodete toorainekuludega seotud "negatiivse kuluna". Seetõttu võib isegi äriühingu raamatupidamisdokumentidest näha, et eksporttoodete hindade ja DEPB-kavast saadud kasu vahel ei ole selget seost.

(25) Algmääruse artikli 14 lõige 1, mis kajastab GATTi lepingu artiklit VI, näitab, et sellist subsideerimist võib, ehk küll kaudselt, käsitleda dumpinguvastase uurimise käigus ja dumpinguvastase tollimaksu kehtestamisega seotud määrustes, tingimusel et toote suhtes ei kehti korraga dumpinguvastane ja tasakaalustav tollimaks, et korrigeerida üht ja sama dumpingust ja ekspordi subsideerimisest tulenevat olukorda. Algmääruse artikli 14 lõike 1 eesmärk on vältida ühe ja sama dumpingust ja ekspordi subsideerimisest tuleneva olukorra korrigeerimiseks mõeldud tollimaksude üheaegset kohaldamist ning seetõttu tuleb ekspordisubsiidiumidest tulenevad tasakaalustavad tollimaksud maha arvata olenemata sellest, millise uurimisperioodil alusel need määrati. Nagu põhjendustes 78 ja 79 selgitatud, tuleb märkida, et algmääruse artikli 14 lõikele 1 vastav kohandus on tehtud. Neil põhjustel tuli eespool nimetatud taotlus tagasi lükata.

c) Dumpingumarginaal

(26) Märkuste ja uue teabe puudumisel kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 51–53 sätestatud metoodika.

(27) Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatud protsendimäärana impordi CIF-väärtusest ühenduse tollipiiril, on järgmised:

Ester Industries Limited | 64,5 % |

Flex Industries Limited | 42,9 % |

Garware Polyester Limited | 65,3 % |

Jindal Polyester Limited | 0 % |

Valimiväliste koostööd tegevate äriühingute dumpingumarginaal | 57,70 % |

Koostööd mittetegevate äriühingute dumpingu jääkmarginaal | 65,3 % |

3. Korea

a) Normaalväärtus

(28) Kaks koostööd tegevat Korea eksportivat tootjat väitsid, et normaalväärtuse arvutamisel ei võetud arvesse niinimetatud kohalikku eksportmüüki (täiendava töötlemise ja/või pakendamise järel eksporditurule suunatud omamaine müük), ehkki selleks puudus õiguslik alus. On siiski selge, et Korea ametiasutused lubavad sellist müüki ilma kohalikku müügimaksu (käibemaksu) lisamata; peale selle võib müüja loovutada ostjale õiguse nõuda tollimaksu tagastamist ning müük toimub üldjuhul välisvaluutas. Seepärast võib Korea müügistruktuuri alusel järeldada, et kõnealune müük on mõeldud ekspordiks ega võimalda nõuetekohast võrdlust. Seepärast säilitatakse esialgse otsuse tegemisel kasutatud lähenemisviis.

(29) Eespool öeldut silmas pidades kiidetakse heaks ajutise määruse põhjenduses 57 kirjeldatud järeldused.

b) Ekspordihind

(30) Kahel eksportival tootjal olid ühenduses seotud importijad ning mõlemad märkisid, et nende arvates oli kõnealustele importijatele määratud kasumimarginaal põhjendamatult kõrge (5,5 %), arvestades, et nende importijate funktsioon piirdus müügiarvete edasiesitamisega, ilma et nad oleksid osalenud aktiivselt müügitegevuses endas. Seega ei teeninud seotud importijad tegelikult kasumit, vaid said üksnes müügist tulenevat vahendustasu. Osutatud vahendustasu määr ei pruugi siiski olla täpne, sest tegemist on seotud isikutega. Asjaolu, et seotud importijatele võib maksta kindlasummalist vahendustasu, ei pruugi olla seotud nende importijate funktsioonidega. Peale selle ei esitanud kumbki kaebuse esitaja konkreetseid andmeid, mis näitaksid, et kasutatud marginaal ei olnud valitsevate turutingimustega kooskõlas.

(31) Eespool öeldut silmas pidades kiidetakse ajutise määruse põhjenduses 58 kirjeldatud esialgsed järeldused heaks.

c) Võrdlus

i) Vahetuskursside kõikumine

(32) Korea eksportivate tootjate taotlusel vaadati läbi valuutakursside püsimuutuste arvessevõtmiseks tehtud kohandus. Läbivaatamise järel kehtestati keskmine vahetuskurss arves märgitud kuupäevale eelneva kahe kuu vahetuskursi tasemel.

ii) Tollimaksu tagastamine

(33) Kõik koostööd tegevad Korea eksportivad tootjad leidsid, et omamaise müügi puhul tollimaksu tagastamisel kasutatud metoodika ei ole asjakohane eelkõige seetõttu, et kõnealuseid tooraineid kasutatakse mitte PET-kile, vaid muude toodete valmistamiseks. Seepärast vaatas komisjon küsimuse läbi ja otsustas kasutada täiendatud kaheetapilist lähenemisviisi.

(34) Esiteks, ainult PET-kile (suunatud nii omamaisele turule kui ka eksportmüügiks) tootmiseks ostetud ja kasutatud toorainekogused arvutati riiklikult kinnitatud koefitsientide alusel ja väljendati protsendimäärana ostetud toorainete üldkogusest. Neid protsendimäärasid kohaldati kõigi üksikute toorainetarnete suhtes. Sel viisil jaotati kõik toorained asjakohastes kogustes omamaise müügi ja eksportmüügi vahel, milles neid kasutati (nii vaatlusaluse toote kui ka teiste toodete osas). Nagu ajutises määruses selgitatud, alustati jaotamist kõige madalamate tollimaksumääradega tarnetest. Selle tulemusel suurenesid kahele eksportivale tootjale tagastatavate tollimaksude summad.

Ajutise määruse põhjendustes 59–65 kirjeldatud esialgsed järeldused kiidetakse heaks, võttes arvesse eespool seoses tollimaksu tagastamisega ja vahetuskursside ümberarvutamisega käsitletud erandeid.

d) Dumpingumarginaal

(35) Ajutise määruse põhjendustes 66 ja 67 esitatud järeldused kiidetakse heaks, välja arvatud ühe koostööd tegeva eksportiva tootja osas, kes vaidlustas selle, et tema dumpingumarginaali kindlaksmääramisel kasutati kaalutud keskmise normaalväärtuse ja üksikute eksporditehingute võrdlust; tema sõnul ei õigusta ekspordihindade erinevus eri klientide, piirkondade ja ajavahemike puhul kaalutud keskmise ja tehingu võrdluse kasutamist dumpingumarginaali kindlaksmääramisel. See küsimus vaadati uuesti läbi ja leiti, et ekspordihinnad on eri klientide puhul erinevad, kuid selle mõju eksportija poolt kasutatava dumpingu ulatusele ei ole märkimisväärne. Seepärast vaadati läbi ajutise määruse põhjendustes 66 ja 67 kirjeldatud meetod, mida kasutati uuritud äriühingute dumpingumarginaalide kindlaksmääramisel, ning kõnealuse eksportiva tootja puhul asendati kaalutud keskmise ja tehingu vaheline võrdlus kaalutud keskmiste väärtuste võrdlusega.

(36) Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatud protsendimäärana impordi CIF-väärtusest ühenduse tollipiiril, on järgmised:

Kolon Industries Limited | 0,0 % |

SKC Industries Limited | 7,5 % |

Toray Saehan Industries | 0,0 % |

Valimiväliste koostööd tegevate äriühingute dumpingumarginaal | 7,5 % |

Koostööd mittetegevate äriühingute dumpingu jääkmarginaal | 13,4 % |

E. ÜHENDUSE TOOTMISHARU

(37) Teatud India eksportivad tootjad väitsid, et ühenduse tootmisharu määratlus ja sellest tulenevalt ka kahju analüüs ei oleks pidanud piirduma kolme kaebuse esitanud koostööd tegeva ühenduse tootjaga, vaid see oleks pidanud hõlmama kõiki ühenduse tootjaid, sealhulgas äriühingut Fapack, kes osales kaebuse esitamisel, kuid esitas ainult mõned põhiandmed, ning veel kolme ühenduse tootjat, kes ei osalenud kaebuse esitamisel, ei ole seotud ühegi eksportiva tootjaga ja esitasid samuti ainult mõned põhiandmed.

(38) Nagu ajutise määruse põhjenduses 73 nimetatud, on kõik nimetatud seitse ettevõtjat tõepoolest ühenduse tootjad, kelle toodang moodustab ühenduse toodangu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses. Nagu ajutise määruse põhjenduses 70 nimetatud, esitasid neli viimati nimetatud ühenduse tootjat ainult mõned põhiandmed ega vastanud täies ulatuses ühenduse tootjate jaoks koostatud küsimustikule. Seetõttu ei saanud seda teavet ühenduse tootmisharu olukorra hindamisel kasutada. Seega ei hõlma ühenduse tootmisharu määratlus kõnealuseid ühenduse tootjaid. Seepärast tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(39) Üks huvitatud isik vaidlustas järelduse, et ühenduse tootmisharu arvele langeb üle 70 % PET-kile kogutoodangust ühenduses. Komisjon vaatas selle küsimuse uuesti läbi ja leidis tehnilise vea. Tegelikult moodustab ühenduse tootmisharu toodang ühenduse kogutoodangust 60 %.

(40) Teatavad huvitatud isikud väitsid, et kui vaatlusaluse toote määratlus hõlmab jätkuvalt metalliseeritud PET-kilet, tuleks ka teatud metalliseeritud PET-kile tootjaid käsitleda ühenduse tootmisharusse kuuluvate ühenduse tootjatena.

(41) Uurimine näitas, et kõnealused äriühingud ei tegele PET-baaskile tootmisega, vaid ainult metalliseerivad eri tarnijatelt ostetud PET-baaskilet. Kõnealune täiendav töötlemisetapp ei ole siiski piisav selleks, et käsitleda kõnealuseid tootjaid ühenduse PET-kile tootjatena. Nad tegelevad vaid toote töötlemisega, mille käigus ei muudeta selle füüsikalisi, tehnilisi ega keemilisi põhiomadusi.

F. KAHJU

1. Ühenduse tarbimine

(42) Uue teabe puudumisel kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 76–69 kirjeldatud esialgsed järeldused ühenduse tarbimise kohta.

2. Vaatlusalune import

a) Sissejuhatavad märkused

(43) Teatud eksportivad tootjad väitsid, et selliste eksportivate tootjatega seotud import, kelle puhul dumpingut ei tuvastatud, tuleks kahju analüüsist välja jätta. Isegi juhul, kui sellist importi ei võetaks kahju analüüsi puhul arvesse, ei muudaks see järeldusi dumpinguhinnaga impordi tekitatud olulise kahju olemasolu kohta. Hinna allalöömine ning mahu ja turuosade kasv oleksid siiski märkimisväärsed ja ülejäänud import, mille osas tuvastati dumping, moodustaks üle 13 % ühenduse turust. Müügihindade langus oleks samuti märkimisväärne.

b) Vaatlusaluse impordi mõju kumulatiivne hindamine

(44) Teatud India eksportivad tootjad väitsid, et konkurentsitingimustes esinevate erinevuste tõttu ei tohiks Indiast pärinevat PET-kile importi kumuleerida Koreast pärineva impordiga. Väidet põhjendati sellega, et 1997. aasta ja uurimisperioodi vahelises ajavahemikus arenesid impordimahud, turuosad ja hinnad erinevalt.

(45) Koreast ja Indiast pärineva impordi vahelise konkurentsi tingimuste osas tuleks märkida, et kogu vaatlusalust perioodi, st 1996. aasta ja uurimisperioodi vahelist ajavahemikku (mitte 1997. aasta ja uurimisperioodi vahelist ajavahemikku, nagu soovitatud) silmas pidades arenesid impordimahud, turuosad ja impordihinnad ühtemoodi. Peale selle leiti, et mõlemast riigist pärineva impordi maht uurimisperioodil oli märkimisväärne. Lisaks tuvastati oluline hinna allalöömine nii Indiast kui Koreast pärineva impordi suhtes, mida turustati samade müügikanalite kaudu ja samadel kaubanduslikel tingimustel. Seetõttu tuleb kõnealune väide tagasi lükata. Eespool öeldut arvesse võttes kiidetakse heaks ajutise määruse põhjenduses 85 esitatud järeldused, milles sätestatakse, et asjaomastest riikidest pärinevat importi tuleks hinnata kumulatiivselt.

c) Vaatlusaluse impordi maht, turuosad ja hinnad

(46) Et uut teavet asjaomastest riikidest pärineva impordi mahu ja hindade kohta ei ole, kiidetakse heaks esialgsed järeldused.

d) Hinna allalöömine

(47) Hinna allalöömismarginaalide osas vaidlustasid teatud India eksportivad tootjad asjaolu, et komisjoni talitused ei võtnud kaalutud keskmiste ekspordihindade arvutamisel arvesse Indiast pärineva PET-kile impordi suhtes 1999. aastal kehtestatud tasakaalustavaid tollimakse. Peale selle kordasid nad oma taotlust kaubandustaseme kohandamise suhtes, sest India eksportijad müüvad põhiliselt hulgimüüjatele, kuid ühenduse tootmisharu müük on peaaegu alati suunatud otse PET-kile kasutajatele.

(48) Hinna allalöömise marginaalide arvutused vaadati uuesti läbi, lisades ekspordihindadele vajaduse korral tasakaalustavad tollimaksud. Kaubandustaseme kohandamise osas kinnitas täiendav analüüs esiteks seda, et nagu ajutise määruse põhjenduses 93 kirjeldatud, ei sõltu hulgimüüjatele või kasutajatele kehtestatud müügihind kliendi liigist, vaid pigem ostukogustest, ning teiseks seda, et need kaks kaubandustasandit ei ole selgelt eristatavad ja nende vahel ei ole kindlat hinnaerinevust. Peale selle leiti, et vastupidiselt teatud huvitatud isikute väidetele ei müü ühenduse tootmisharu vaatlusalust toodet mitte ainult kasutajatele, vaid ka turustajatele ja hulgimüüjatele. Tehti kindlaks, et mitmele äriühingule tarnivad tooteid nii asjaomaste riikide eksportivad tootjad kui ka ühenduse tootmisharu.

(49) Eespool esitatud taustteavet silmas pidades vaadati hinna allalöömise marginaalid huvitatud isikute esitatud tõendite alusel läbi ja vajaduse korral neid muudeti. Läbivaadatud kaalutud keskmised hinna allalöömise marginaalid, väljendatud protsentides ühenduse tootmisharu hindadest, on riikide kaupa järgmised:

- Korea: 14,9–36,8 %, kaalutud keskmine 20,6 %

- India: 34,5–44,8 %, kaalutud keskmine 37,5 %.

3. Ühenduse tootmisharu olukord

(50) Mitu huvitatud isikut vaidlustas ajutises määruses esitatud järelduse ühenduse tootmisharule tekitatud olulise kahju kohta, sest 1996. aasta ja uurimisperioodi vahelises ajavahemikus oli paljude tegurite (st tootmisvõimsus, toodang, müügimaht, tootlikkus, varud ja töötasud) areng positiivne.

(51) Sellega seoses tuleks märkida, et järelduse ühenduse tootmisharule tekitatud olulise kahju kohta saab teha, ilma et kõigi algmääruse artikli 3 lõikes 5 loetletud tegurite areng peaks olema negatiivne. Käesoleval juhul kaotas ühenduse tootmisharu oma turuosad ning asjaomastest riikidest pärineva impordi hindu allalööva mõju tõttu pidi ta oma müügihindu märkimisväärselt alandama, mis halvendas oluliselt tema finantsolukorda.

(52) Korea eksportiv tootja kahtles, kas ühenduse tootmisharu on kandnud olulist kahju, sest nagu ajutise määruse põhjenduses 159 sätestatud, on see elujõuline ja konkurentsivõimeline ning uurimisperioodil oli tal ühenduse turul oluline koht.

(53) Asjaolu, et ühenduse tootmisharu on elujõuline ja konkurentsivõimeline, ei välista järeldust, et talle on tekitatud olulist kahju. Järeldus ühenduse tootmisharu elujõulisuse ja konkurentsivõimelisuse kohta tehti ühenduse huvide analüüsimisel, mille käigus hinnati muu hulgas seda, millist mõju avaldab dumpinguvastaste meetmete kehtestamine või kehtestamata jätmine ühenduses tegutsevatele ettevõtjatele. Eespool öeldu ei kummuta järeldust, et ühenduse tootmisharu on kandnud olulist kahju, mida tõendavad paljud tegurid, sealhulgas turuosa märkimisväärne kaotus vaatlusalusel perioodil. Seetõttu tuleb kõnealune väide tagasi lükata.

(54) Korea eksportiv tooja väitis, et ühenduse tootmisharu tootmisvõimsuse kasv 1998. ja 1999. aastal on vastuolus faktiga, et samal perioodil oli tootmisharu investeeringute maht piiratud. Selle puhul tuleks märkida, et tootmisvõimsuse kasvuga seotud investeeringud tehti 1997. ja 1998. aastal, nagu on nimetatud ajutise määruse põhjenduses 108. Kuna uued paigaldatud tootmisseadmed võeti kasutusele alles aastatel 1998 ja 1999, ei toimunud tootmisvõimsuse ja investeeringute kasv samas ajavahemikus.

(55) Teatud India eksportijad väitsid, et ühenduse tootmisharu müüki käsitleva analüüsi piiramine omamaise müügi mahu ja hindadega on vastuolus WTO dumpinguvastase lepingu artikli 3 lõike 4 sätetega, sest kõnealuses lepingus viidatakse kogumüügile, mis hõlmab ka eksporti.

(56) Selle puhul tuleks märkida, et kahju hindamine toimus vastavalt algmääruse asjakohastele sätetele ja kooskõlas ühenduse institutsioonide järjekindla tavaga. Peale selle tuleks märkida, et artikli 3 lõige 4 koostoimes WTO dumpinguvastase lepingu artikli 3 lõigetega 1 ja 2 osutab selgelt sellele, et hinnatakse dumpinguhinnaga impordi mõju siseturuhindadele ja omamaise tööstuse olukorrale. Seda liiki uurimistest, mis käsitlevad muu hulgas ühest või mitmest riigist ühendusse suunduva dumpinguhinnaga impordi mõju (mitte kolmandate riikide turule suunatud dumpinguhinnaga impordi mõju), järeldub ka see, et ühenduse tootmisharu kantud kahju tuleb tuvastada ainult siseturul, ning seepärast ei ole ekspordi ja eksporditurgude olukord kahju hindamisel asjakohased. Seetõttu tuleb kõnealune väide tagasi lükata. Järjekindla tava kohaselt on ühenduse tootmisharu eksporditegevust siiski uuritud dumpinguhinnaga impordi ja kahjustava olukorra vahelise põhjusliku seose analüüsimisel, nagu on sätestatud ajutise määruse põhjenduses 144.

(57) Eespool öeldut silmas pidades kiidetakse heaks esialgsed järeldused ühenduse tootmisharule uurimisperioodil tekitatud olulise kahju kohta.

G. PÕHJUSLIKUD SEOSED

(58) Mõned huvitatud isikud väitsid, et põhjusliku seose hindamine oli ekslik, sest teatavate kahjutegurite, st tasuvuse, rahavoogude, investeeringutasuvuse ja kapitali kaasamise võime nõrgenemist ei tohiks seostada mitte vaatlusaluse impordi mõjuga, vaid autonoomse tsüklilise arenguga ja ühenduse tootmisharu mahukate investeeringutega vaatlusalusel perioodil.

(59) Esiteks puuduvad tõendid ühenduse tootmisharu tsükliliste majandussurutiste kohta. Teiseks kinnitas ühenduse tootmisharu finantsolukorra täiendav analüüs, et olukorra halvenemine oli peamiselt tingitud ühiku kohta kehtestatud müügihindade langusest. Kuna ühiku tootmiskulud vähenesid kogu vaatlusaluse perioodi vältel, ei saa olukorra halvenemist seostada uutest investeeringutest tingitud suuremate tootmiskuludega.

(60) Eespool öeldut silmas pidades ja uue teabe puudumisel kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 119–123 kirjeldatud esialgsed järeldused.

H. ÜHENDUSE HUVID

1. Sõltumatud importijad ja hulgimüüjad

(61) Üks sõltumatu importija väitis, et vastupidiselt ajutise määruse põhjenduses 188 sätestatule piiras tasakaalustavate tollimaksude kehtestamine Indiast pärineva PET-kile kättesaadavust ühenduse turul ning kõnealuses määruses sätestatud dumpinguvastaste tollimaksude tase ei võimalda hankida PET-kilet tavapärastelt India tarnijatelt. Peale selle väitis ta, et ühenduse tootmisharu ise impordib PET-kilet, mida ta toodab väljaspool ühendust, ning see seos kõrvaldab iga muu tegelikult alternatiivse tarneallika.

(62) Eurostati asjakohased andmed näitasid, et 1999. aasta (1999. aasta augustis kehtestati ajutised tasakaalustavad tollimaksud) ja 2000. aasta vahelises ajavahemikus kasvas Indiast pärineva impordi maht 11 %. Ei saa välistada, et kavandatud dumpinguvastaste tollimaksudega kaasneb impordihindade tõus. Kavandatud meetmete erinevat tasandit silmas pidades võib siiski eeldada, et mõned asjaomased eksportivad tootjad jätkavad müüki ühenduse turul, ehkki mitte dumpinguhinnaga. Alternatiivsete tarneallikate olemasolu suhtes leiti, et 1999. aastal moodustasid ühenduse tootmisharu poolt USAst ja Jaapanist, mis on kaks põhilist käesoleva menetlusega hõlmamata ekspordiriiki, ostetud PET-kile kogused umbes 35 % asjaomastest riikidest pärinevast koguimpordist. Seepärast kinnitatakse, et muud alternatiivsed tarneallikad on olemas.

2. PET-kile kasutajad ühenduses

(63) Tuleks märkida, et menetluse esialgses etapis koostööd teinud 23 kasutajast, kes ostsid veidi üle 40 % asjaomastest riikidest pärinevast koguimpordist, esitas pärast ajutiste tollimaksude kehtestamist oma seisukoha vaid üks. Vastuste vähesus näitab, et tõenäoliselt ei avalda meetmed asjaomastele kasutajatele märkimisväärset mõju.

(64) Neli pärast ajutiste meetmete kehtestamist endast teada andnud kasutajat väitsid, et tollimaksude kehtestamine võib piirata nende tarnijavalikut ja põhjustada ühenduse turul PET-kile puudujäägi. Peale selle väitsid need kasutajad, et pärast ajutiste tollimaksude kehtestamist tõusid ühenduse turul PET-kile hinnad, mis mõjus negatiivselt nende konkurentsivõimele maailmaturul.

(65) Selle puhul tuleks meenutada, et nagu esialgses etapis leiti, ostsid uuritavad kasutajad keskmiselt 58 % nende tarbitavast PET-kilest ühenduse tootmisharult, 28 % asjaomastest riikidest ning umbes 14 % muudest kolmandatest riikidest. Peale selle jääb ühenduse turule endiselt märkimisväärne hulk aktiivseid ettevõtjaid, st ühenduse tootmisharu ja teised ühenduse tootjad, ühenduses tegutsev ettevõtja ning vähemalt mõned asjaomaste riikide ja kolmandate riikide eksportivad tootjad. Seetõttu ei ole puudujäägi tekkimine ühenduse turul siiski tõenäoline, ehkki ei saa välistada, et pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist väheneb mõningate asjaomastest riikidest pärit eksportivate tootjate ühendusse suunduva ekspordi maht. Kui meetmeid ei kehtestata, võib ühenduse tootmisharu PET-kile tootmise võimalik kadumine põhjustada tõsiseid tarneraskusi, nagu on sätestatud ajutise määruse põhjenduses 185.

(66) Hinnataseme osas tuleks märkida, et kuni viimase ajani on kasutajad saanud kasu ebaõiglastest kaubandustavadest tingitud kunstlikult madalatest hindadest. 1996. aasta ja uurimisperioodi vahelises ajavahemikus langesid müügihinnad ühenduse turul keskmiselt 40 %. Ehkki PET-kile hinna tõusu ühenduses ei saa välistada, jääb see tõenäoliselt mõõdukaks. Seda kinnitab eelkõige teatavate asjaomaste eksportivate tootjate suhtes kehtestatud tollimaksude tase ning teatava hulga konkureerivate ettevõtjate olemasolu ühenduse turul.

(67) Täiendav analüüs ja kontrollkäigud kasutajate valdustesse kinnitasid, et erinevate valmistoodete toorainena ei ole PET-kile sageli märkimisväärne kuluartikkel, et seda sisaldavad tooted moodustavad ainult väikese osa kasutajate kogutoodangust ning lõpuks seda, et kasutajad hangivad oma tooteid nii ühendusest kui ka käesoleva menetlusega hõlmamata kolmandatest riikidest. Ei saa siiski välistada, et teatud kasutajate puhul, kelle jaoks PET-kile on tähtsaim tooraine, avaldavad dumpinguvastased tollimaksud üldistele tootmiskuludele olulist mõju. See ei muuda siiski uuringu keskmisi üldtulemusi. Seepärast kiidetakse heaks ajutise määruse põhjenduses 183 esitatud järeldus, et tõenäoliselt ei avalda tollimaksude kehtestamine PET-kile kasutajatele üldjuhul olulist mõju.

3. Järeldus ühenduse huvide kohta

(68) Et uut teavet ühenduse huvide kohta ei ole esitatud, kiidetakse heaks põhjendustes 156–191 kirjeldatud järeldused.

I. LÕPLIKUD DUMPINGUVASTASED MEETMED

1. Kahju kõrvaldamist võimaldav tase

(69) Ajutise määruse põhjendustes 193–195 selgitatud metoodika põhjal ning eespool seoses hinna allalöömist käsitlevate arvutustega nimetatud väiteid ja muudatusi arvesse võttes on kehtestatud kahju kõrvaldamist võimaldav tase, mille alusel määratakse kindlaks lõplikult kehtestatavate meetmete tase. Tasakaalustavate tollimaksude väljajätmise suhtes tuleks siiski märkida, et nagu ajutise määruse põhjenduses 198 selgitatud, arvatakse ekspordisubsiidiumid pärast väiksema tollimaksu reegli kohaldamist kavandatud dumpinguvastastest tollimaksudest maha vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 1 ning seetõttu ei ole vaja neid kahjumarginaali taseme arvutamisel arvesse võtta.

(70) Teatavad India eksportivad tootjad väitsid, et kahjumarginaalid on valesti arvutatud. Väidetavalt tuleks kahjumarginaal väljendada protsendimäärana CIF-kogukäibest, mitte võrreldavate mudelite CIF-käibest. Nende väide põhines WTO apellatsioonikogu järeldustel voodipesu käsitlenud asjas. [3]

(71) Kõigepealt tuleks märkida, et need järeldused on tehtud dumpinguarvutuste alusel ega ole kahju käsitlevate arvutuste tegemisel asjakohased. Teiseks märgitakse, et järjekindla tava kohaselt väljendatakse kahjusumma protsendimäärana nende mudelite CIF-käibest, mida kasutati kõnealuse kahjusumma kindlaksmääramisel. India kõnealuste eksportivate tootjate pakutud meetodi kohaselt tuleks kasutada andmeid, mis ei ole võrreldavad. Neil põhjustel tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(72) Ühenduse tootmisharu väitis, et 13 % suurune käibepõhine kasumimarginaal oleks asjakohasem kui 6 % suurune kasumimarginaal, mida kasutati esialgse kahjumarginaali arvutamisel. Ta väitis, et äriühingu omavahendid peaksid teenima netovaralt vähemalt sellist kasumit, mis on võrdne pangalaenu intressimääradega. Peale selle väideti, et kõnealune tasuvuse tase saavutati 1996. aastal ausa konkurentsi tingimustes.

(73) Selle puhul tuleks märkida, et mittekahjustava hinna kindlaksmääramisel kasutatavat kasumimarginaali tuleks käsitleda tasuvuse tasemena, mis on saavutatav kahjustava dumpingu puudumisel. Sellisel juhul ei ole siiski oluline kindlaks määrata lõplikku protsendimäära, sest kahjumarginaalid on juba 6 % suuruse kasumimarginaali põhjal dumpingumarginaalidest kõrgemad. Seepärast puudub kõnealusel väitel praktiline mõju.

(74) Eespool öeldut arvesse võttes ja uute tõendite puudumisel kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 193–195 kirjeldatud meetod, mida kasutatakse kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlaksmääramiseks.

2. Tollimaksude vorm ja tase

(75) Uurimine näitas, et kõnealust toodet imporditi ka CN-koodide ex39206219 ja 39206290 all, mida käesolev menetlus ei hõlma. Tolliasutustel palutakse pöörata sellele klassifikatsiooniveale tähelepanu.

(76) Eelnevat silmas pidades ja vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 4 tuleks lõplik dumpinguvastane tollimaks kehtestada tuvastatud dumpingumarginaalide tasemel, sest need olid kõigil juhtudel kahjumarginaalidest madalamad.

(77) Kuna mõlemad riigid tegid ulatuslikku koostööd, tuleks asjaomaste riikide koostöös mitteosalevate eksportivate tootjate suhtes kohaldatav jääktollimaks India puhul määrata kindlaks valimisse kuuluvate koostööd tegevate tootjate suhtes kehtestatud kõrgeima tollimaksumäära alusel. Kuna leiti, et kolmest valimisse kuuluvast Korea eksportivast tootjast kasutas dumpingut vaid üks, tuleks jääktollimaks vastavalt väiksema tollimaksu reeglile kehtestada kõnealuse eksportiva tootja eksporditud kõrgeimate dumpingumarginaalidega ja representatiivse kogusega mudelite kaalutud keskmise dumpingumarginaali alusel.

(78) Nagu ajutise määruse põhjendustes 50 ja 198 meenutatakse, ei või algmääruse artikli 14 lõike 1 kohaselt ühegi toote kohta korraga kehtida dumpinguvastane ja tasakaalustav tollimaks, et korrigeerida üht ja sama dumpingust ja ekspordi subsideerimisest tulenevat olukorda. Sellega seoses ei ole oluline, et tasakaalustavad tollimaksud kehtestati teise uurimisperioodi alusel ning ekspordisubsiidiumi summa oli subsiidiumidevastase uurimise perioodil ja dumpinguvastase uurimise perioodil erinev. Algmääruse artikli 14 lõike 1 eesmärk on vältida ühe ja sama dumpingust ja ekspordi subsideerimisest tuleneva olukorra korrigeerimiseks mõeldud tollimaksude samaaegset kohaldamist ning seetõttu tuleb ekspordisubsiidiumidest tulenevad tasakaalustavad tollimaksud maha arvata olenemata sellest, millise uurimisperioodi alusel need määrati. Peale selle märgitakse, et tasakaalustusmeetmete läbivaatamiseks ei ole esitatud ühtki taotlust. Seepärast kiidetakse ajutise määruse põhjendustes 50 ja 198 kirjeldatud esialgsed järeldused heaks.

(79) India suhtes kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude puhul arvati kehtiv ekspordisubsiidiumidele vastav tasakaalustav tollimaks maha kohaldatavast dumpinguvastasest tollimaksust. Koostööd mittetegevate äriühingute osas vastab mahaarvamine koostööd tegeva äriühingu ekspordisubsiidiumile, mille põhjal määrati kindlaks dumpingu jääkmarginaal (ning jääktollimaks).

(80) Eespool öeldu alusel ja võttes arvesse eelmise subsiidiumidevastase uurimise tulemusi, on kavandatavad lõpliku tollimaksu määrad, mida väljendatakse protsendina CIF-hinnast ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist, järgmised:

India

Äriühing | Ekspordisubsiidiumi marginaal | Üldine subsiidiumimarginaal | Dumpingumarginaal | Tasakaalustav tollimaks | Dumpinguvastane tollimaks | Üldine tollimaksumäär |

Ester Industries Ltd | 12,0 % | 12,0 % | 64,5 % | 12,0 % | 52,5 % | 64,5 % |

Flex Industries Ltd | 12,5 % | 12,5 % | 42,9 % | 12,5 % | 30,4 % | 42,9 % |

Garware Polyester Ltd | 2,7 % | 3,8 % | 65,3 % | 3,8 % | 62,6 % | 66,4 % |

Jindal Polyester Ltd | 7,0 % | 7,0 % | 0 % | 7,0 % | 0 % | 7,0 % |

MTZ Polyesters Ltd | 8,7 % | 8,7 % | 57,7 % | 8,7 % | 49,0 % | 57,7 % |

Polyplex Corp. Ltd | 19,1 % | 19,1 % | 57,7 % | 19,1 % | 38,6 % | 57,7 % |

Kõik teised äriühingud | 12,0 % [4] | 19,1 % | 65,3 % | 19,1 % | 53,3 % | 72,4 % |

Korea

Äriühing | Dumpinguvastane tollimaks |

HS Industries | 7,5 % |

Hyosung Corp | 7,5 % |

Kohap Corp. | 7,5 % |

Kolon Industries Limited | 0,0 % |

SKC Industries Limited | 7,5 % |

Toray Saehan Industries | 0,0 % |

Kõik teised äriühingud | 13,4 % |

(81) Käesoleva määrusega äriühingutele määratavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seepärast peegeldavad need olukorda, mis uurimise käigus nende äriühingute puhul tuvastati. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt "kõikide teiste äriühingute" suhtes kohaldatavast kogu riiki hõlmavast tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit asjaomasest riigist ning toodetud nimetatud äriühingu, seega konkreetse juriidilise isiku poolt. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni teine käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nime ja aadressi pidi nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende osas kehtib "kõikide teiste äriühingute" suhtes kohaldatav tollimaksu määr.

(82) Taotlus kohaldada individuaalse äriühingu jaoks ette nähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva isiku asutamist) tuleb eelnevalt saata komisjonile [5] koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate isikutega seotud võimalike muudatustega äriühingu tootmistegevuses, siseriiklikus või eksportmüügis. Vajaduse korral muudab komisjon pärast nõuandekomiteega konsulteerimist määrust ja ajakohastab nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

3. Ajutiste tollimaksude sissenõudmine

(83) Täheldatud dumpingumarginaalide suurusjärku silmas pidades ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju taset arvesse võttes leitakse, et ajutise määruse kohaselt ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleks lõplikult sisse nõuda vastavalt lõplikult kehtestatud tollimaksumäärale. Kui lõplikud tollimaksud on ajutistest tollimaksudest kõrgemad, tuleb lõplikult sisse nõuda ainult ajutiste tollimaksude ulatuses tagatiseks antud summad.

4. Kohustused

(84) Pärast ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamist pakkus mitu India eksportivat tootjat kohustuste võtmist vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 1. Seega nõustusid nad müüma vaatlusalust toodet vähemalt sellise hinnaga, mille tase välistab dumpingu kahjustava mõju. Äriühingud esitavad komisjonile regulaarselt üksikasjalikku teavet oma ühendusse suunatud ekspordi kohta ja seega saab komisjon kohustuste täitmist tõhusalt jälgida. Lisaks on eksportivate tootjate müügistruktuur selline, et komisjoni arvates ei ole kokkulepitud kohustusest kõrvalehoidmine tõenäoline.

(85) Eelnevat silmas pidades peetakse äriühingute kohustusi vastuvõetavateks ning asjaomastele äriühingutele on teatatud peamised faktid, kaalutlused ja kohustused, millele heakskiitmine tugineb.

(86) Selleks et võimaldada komisjonil edaspidi tulemuslikult jälgida äriühingute võetud kohustuste täitmist, sõltub dumpinguvastasest tollimaksust vabastamine vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni asjaomasele tolliasutusele esitamise ajal sellest, kas esitatakse faktuurarve, mis sisaldab vähemalt lisas loetletud üksikasju. Selline teave on vajalik ka selleks, et tolliasutused saaksid piisava täpsusega kindlaks teha, kas veetav kaup on äridokumentidega vastavuses. Kui sellist arvet ei esitata või kui see ei vasta tollis esitatud kaubale, tuleb tasuda asjakohane dumpinguvastase tollimaksu määr.

(87) Tuleks märkida, et kohustuse rikkumise või kohustusest loobumise või kohustuse kahtlustatava rikkumise puhul võib kohaldada dumpinguvastast tollimaksu vastavalt algmääruse artikli 8 lõigetele 9 ja 10.

5. Meetmete kestus

(88) Dumpinguvastased meetmed kehtivad 2006. aastani ning India suhtes kohaldatavate tasakaalustavate tollimaksude kehtivusaeg lõpeb 2004. aastal. Kui tasakaalustusmeetmete kehtivusaeg lõpeb (või neid muudetakse), tuleks dumpinguvastaste tollimaksude tase üle vaadata, sest praeguste tollimaksude puhul võetakse arvesse, et tasakaalustavad tollimaksud juba kehtivad,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Indiast ja Korea Vabariigist pärineva ning CN-koodide ex39206219 ja ex39206290 (TARICi koodid 39206219*10, 39206219*15, 39206219*25, 39206219*30, 39206219*35, 39206219*40, 39206219*45, 39206219*50, 39206219*55, 39206219*60, 39206219*62, 39206219*64, 39206219*65, 39206219*70, 39206219*75, 39206219*80, 39206219*81, 39206219*85, 39206219*87, 39206219*89, 39206219*91, 39206290*30 and 39206290*91) alla kuuluva polüetüleentereftalaatkile (PET-kile) impordi suhtes.

2. Järgnevalt loetletud riikidest pärinevate toodete vaba netohinna suhtes kohaldatakse ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist järgmist lõplikku dumpinguvastast tollimaksu:

Riik | Äriühing | Lõplik tollimaks (%) | TARICi lisakood |

India | Ester Industries Limited 75-76, Amrit Nagar, Behind South Extension Part - I, New Delhi - 110 003 India | 52,5 | A026 |

India | Flex Industries Limited A-1, Sector 60,Noida 201 301 (U.P.) India | 30,4 | A027 |

India | Garware Polyester Limited Garware House 50-A, Swami Nityanand Marg Vile Parle (East) Mumbai 400 057 India | 62,6 | A028 |

India | Jindal Polyester Limited 115-117, Indra Prakash Building 21, Barakhamba Road New Delhi 110 001 India | 0 | A030 |

India | MTZ Polyesters Limited Saranath Centre, Upvan Area, Upper Govind Nagar, Malad (E) Mumbai 400 097 India | 49,0 | A031 |

India | Polyplex Corporation Limited B-37, Sector-1, Noida 201 301 Dist. Gautam Budh Nagar Uttar Pradesh India | 38,6 | A032 |

India | Kõik teised äriühingud | 53,3 | A999 |

Korea | Kolon Industries Inc. Kolon Tower, 1-23, Byulyang-dong Kwacheon-city, Kyunggi-do Korea | 0,0 | A244 |

Korea | SKC Co., Ltd. SKC Bldg., 23-10, Youido-Dong Yongdungpo-Gu Seoul 150-010 Korea | 7,5 | A224 |

Korea | Toray Saehan Inc. 17F, LG Mapo B/D 275 Kongdug-Dong Mapo-Gu Seoul 121-721 Korea | 0,0 | A222 |

Korea | HS Industries Co., Ltd Kangnam Building, 8th floor 1321, Seocho-Dong Seocho-Ku Seoul Korea | 7,5 | A226 |

Korea | Hyosung Corporation 450, Kongduk-Dong Mapo-Ku Seoul Korea | 7,5 | A225 |

Korea | Kohap Corp. No. 89-4, Kyungun-Dong Cbongro-Ku Seoul Korea | 7,5 | A223 |

Korea | Kõik teised äriühingud | 13,4 | A999 |

3. Artikli 1 lõikest 1 olenemata ei kohaldata lõplikku tollimaksu impordi suhtes, mis lubatakse artikli 2 kohaselt vabasse ringlusse.

4. Kui ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 2

1. Kui allpool loetletud äriühing on tootnud allpool esitatud täiendavate TARIC-koodide alla kuuluvad tooted ja need vahetult eksportinud (st lähetanud ja nende kohta arve esitanud) importijana tegutsevale ühenduse äriühingule, vabastatakse kõnealused kaubad artiklis 1 sätestatud dumpinguvastastest tollimaksudest tingimusel, et import toimub vastavalt lõikele 2.

Riik | Äriühing | TARICi lisakood |

India | Ester Industries Limited 75-76, Amrit Nagar,Behind South Extension Part - I,New Delhi - 110 003 India | A026 |

India | Flex Industries Limited A-1, Sector 60,Noida 201 301 (U.P.) India | A027 |

India | Garware Polyester Limited Garware House 50-A, Swami Nityanand Marg Vile Parle (East) Mumbai 400 057 India | A028 |

India | MTZ Polyesters Limited Saranath Centre, Upvan Area Govind Nagar, Malad (E) Mumbai 400 097 India | A031 |

India | Polyplex Corporation Limited B-37, Sector-1,Noida 201 301 Dist. Gautam Budh Nagar Uttar Pradesb India | A032 |

2. Lõikes 1 nimetatud import vabastatakse tollimaksust tingimusel, et:

a) liikmesriigi tolliasutusele esitatakse koos vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooniga faktuurarve, mis sisaldab vähemalt lisas loetletud üksikasju; ja

b) tollis deklareeritud ja esitatud kaubad vastavad täpselt faktuurarve kirjeldusele.

Artikkel 3

Ajutise määruse alusel ajutiste dumpinguvastaste tollimaksudena tagatiseks antud summad nõutakse sisse lõplikult kehtestatud tollimaksu ulatuses. Tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra, vabastatakse. Kui lõplikud tollimaksud on ajutistest tollimaksudest kõrgemad, tuleb lõplikult sisse nõuda ainult ajutiste tollimaksude ulatuses tagatiseks antud summad.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. august 2001

Nõukogu nimel

eesistuja

L. Michel

[1] EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2238/2000 (EÜT L 257, 11.10.2000, lk 2).

[2] EÜT L 55, 24.2.2001, lk 16.

[3] Euroopa ühendused – Indiast pärit puuvillase voodipesu impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud, WT/DS/AB/R, 1.3.2001.

[4] Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu arvutamisel võeti arvesse äriühingu ekspordisubsiidiumi marginaali, millel põhineb koostööd mittetegevate äriühingute dumpingumarginaal.

[5] Euroopa Ühenduste KomisjonKaubanduse peadirektoraatDirektoraat BTERV 0/10Rue de la Loi/Wetstraat 20,B– 1049Brussels/Belgium.

--------------------------------------------------

LISA

Andmed, mis tuleb esitada kohustusega seotud müügi faktuurarvetes

1. Pealkiri "KOHUSTUSEGA SEOTUD KAUBA FAKTUURARVE".

2. Faktuurarve välja andnud artikli 2 lõikes 1 nimetatud äriühingu nimi.

3. Faktuurarve number.

4. Faktuurarve väljaandmise kuupäev.

5. TARICi lisakood, mille alla kuuluvate arves kirjeldatud kaupade tollivormistus toimub ühenduse piiril.

6. Kauba täpne kirjeldus, sealhulgas:

- tootekood,

- toodete tehniline kirjeldus, sealhulgas tihedus (μm), teave tootmisprotsessile järgneva võimaliku katmise/pinnatöötluse kohta (nt koroonalahendusega töötlemine, keemiline töötlemine, metalliseerimine või tootmisprotsessile järgneva katmise/pinnatöötluse puudumine), mehhaanilised omadused (nt tasakaalustatud või orienteeritud), läbipaistvus/opaaksus (nt läbipaistev kile, mille opaaksus on 2 %; hägune kile, mille opaaksus on 2–40 %; valge kile, mille opaaksus on 40 %; värviline kile),

- äriühingu tootekood (võimaluse korral),

- CN-kood,

- kogus (kilogrammides).

7. Müügitingimuste kirjeldus, sealhulgas:

- kilogrammi hind,

- kohaldatavad maksetingimused,

- kohaldatavad tarnetingimused,

- kõik hinnaalandused ja hinnavähendid.

8. Selle äriühingu nimi, kes tegutseb importijana, kellele äriühing arve otseselt väljastab.

9. Selle äriühingu töötaja nimi, kes on väljastanud arve, ning järgmine allkirjastatud deklaratsioon:

"Mina, allakirjutanu, tõendan, et käesoleva arvega hõlmatud kaupade müük otseseks ekspordiks Euroopa Ühendusse toimub [äriühingu ärinimi] võetud ja Euroopa Komisjoni otsusega 2001/645/EÜ heaks kiidetud kohustuse kohaldamisalas ja selles sätestatud tingimustel. Käesolevas arves esitatud andmed on täielikud ja õiged."

--------------------------------------------------