31999R1599

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1599/1999,

12. juuli 1999,

millega kehtestatakse Indiast pärit vähemalt 1 mm läbimõõduga roostevaba terastraadi impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle suhtes kehtestatud ajutine tollimaks ning lõpetatakse menetlus Korea Vabariigist pärit vähemalt 1 mm läbimõõduga roostevaba terastraadi osas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 6. oktoobri 1997. aasta määrust (EÜ) nr 2026/97 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, [1] eriti selle artikleid 14 ja 15,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis esitati pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades, et:

A. AJUTISED MEETMED

(1) Komisjon kehtestas määrusega (EÜ) nr 618/1999 [2] (edaspidi "ajutine määrus") Indiast ja Korea Vabariigist (edaspidi "Korea") pärit, CN-koodi ex72230019 alla kuuluva vähemalt 1 mm läbimõõduga roostevaba terastraadi (edaspidi "jäme terastraat" või "vaatlusalune toode") impordi suhtes ajutised tasakaalustavad tollimaksud.

B. JÄRGNENUD MENETLUS

(2) Pärast seda, kui olid teatavaks tehtud olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal otsustati Indiast ja Koreast pärit jämeda terastraadi impordi suhtes kehtestada ajutised meetmed (edaspidi "teatavakstegemine"), esitas mitu huvitatud isikut oma kirjalikud märkused. Isikutele, kes soovisid oma arvamust avaldada suuliselt, anti selleks võimalus.

(3) Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist ja kontrollimist.

(4) Kõigile isikutele tehti teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal kavatsetakse soovitada:

i) Indiast pärineva impordi suhtes lõplike tasakaalustavate tollimaksude kehtestamist ja kõnealuse impordi osas ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summade lõplikku sissenõudmist, ning

ii) Koreast pärinevat importi käsitleva menetluse lõpetamist ilma meetmeid kehtestamata.

Lisaks sellele anti isikutele aega esitada pärast kõnealust teatavakstegemist oma märkused.

(5) Isikute esitatud suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ja kui need olid kohased, tehti esialgsetesse järeldustesse vastavad muudatused.

C. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

(6) Vaatlusalune toode on jäme terastraat, mis sisaldab vähemalt 2,5 massiprotsenti niklit, kuid ei ole traat, mis sisaldab vähemalt 28, kuid kõige rohkem 31 massiprotsenti niklit, ja vähemalt 20, kuid kõige rohkem 22 massiprotsenti kroomi.

(7) Uurimise algstaadiumis leiti, et käesoleva uurimise all olev roostevaba terastraat, s.o vähemalt 1 mm läbimõõduga terastraat (jäme traat), ja vähem kui 1 mm läbimõõduga roostevaba terastraat (peenike traat) erinevad füüsikalistelt omadustelt ja kasutusotstarbelt. Samuti ilmnes, et neil põhjustel on jäme ja peenike traat väga piiratud ulatuses või pole üldse omavahel vastastikku asendatavad. Ajutises määruses märgiti ka, et lõpliku otsuse tegemiseks uuritakse edasi, kas nende kahe toote vahele saab tõmmata selget eraldusjoont.

(8) Huvitatud isikutelt saadud lisateabe põhjal otsustati, et jäme traat ja peenike traat on kaks erinevat toodet, sest neil on erinevad füüsikalised omadused ja neid kasutatakse erineval otstarbel. Esiteks, füüsikaliste omaduste osas on jämeda ja peenikese roostevaba terastraadi tõmbetugevus, metallograafiline struktuur ja pinne erinevad. Teiseks leiti kahe toote erinevate kasutusotstarvete osas, et jämedat traati kasutatakse suurte koormuste puhul ehitustel kinnitustes, seinasarrustes, keevitustraadina jne, kuid erinevalt jämedast traadist kasutatakse peenikest traati üldreeglina täppisrakendustes, näiteks väga peente või väikeste osakeste filtreerimiseks kasutatavates väikeste avadega sõeltes ja filtrites (metallkudum), meditsiini- ja kirurgilistes seadmetes jne.

(9) Eespool nimetatu alusel järeldatakse, et peenike ja jäme traat on kaks erinevat toodet, millel on erinevad omadused ja kasutusotstarve, ning et roostevaba terastraadi kasutajate seisukohast ei ole need tooted omavahel asendatavad.

(10) Kuna ükski asjassepuutuv isik ei esitanud väiteid seoses komisjoni esialgsete järeldustega vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta, kiidetakse ajutise määruse põhjendustes 7–12 loetletud faktid ja järeldused heaks.

D. SUBSIIDIUMID

I. INDIA

1. Passbook-kava (Passbook Scheme, PBS) ja DEPB-kava (Duty Entitlement Passbook Scheme, DEPB)

(11) India valitsus ja üheksa eksportivat tootjat väitsid, et komisjon hindas kõnealuseid ajutise määruse põhjendustes 14–25 ja 26–35 kirjeldatud kavasid subsiidiumide määra ja tasakaalustusmeetmetest saadava kasu seisukohalt valesti. Nad väitsid eelkõige, et komisjon hindas nimetatud kavadest saadavat kasu valesti, sest vastavalt määruse (EÜ) nr 2026/97 (edaspidi "algmäärus") artiklile 2 saab subsiidiumina käsitleda ainult tollimaksu ülemäärast tagastamist.

(12) Selleks, et teha kindlaks, kas PBS-kava ja DEPB-kava on tasakaalustatavad subsiidiumid, ning kui on, siis arvutada kasu suurus, kasutas komisjon järgmist meetodit. Komisjon otsustas artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii alusel, et need kavad sisaldavad India valitsuse rahalist toetust, sest valitsuse tavaliselt laekuv tulu (st impordi suhtes kehtestatud imporditollimaksud) jäetakse sisse nõudmata. Sellest on kasu ka saajale, sest eksportivad tootjad ei pea tasuma tavalisi imporditollimakse.

(13) Algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktis ii sätestatakse sellest üldreeglist erand muu hulgas tagastamissü steemide ja asendamise puhul kasutatavate tagastamissüsteemide osas, mis vastavad algmääruse I lisa punktis i ning II lisas (tagastamissüsteemi mõiste ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kehtiva tagastamissüsteemi mõiste ja eeskirjad) sätestatud rangetele eeskirjadele.

(14) Komisjoni analüüs näitas, et PBS-kava ja DEPB-kava ei ole tagastussüsteemid ega asendamise puhul kasutatavad tagastussüsteemid. Need kavad ei sisalda kohustust importida ainult selliseid tooteid, mida tarbitakse eksporttoodete valmistamisel (algmääruse II lisa). Peale selle puudub nendes kavades kontrollsüsteem, mille abil saab kindlaks teha, kas imporditud tooteid tegelikult tootmisprotsessis tarbitakse. Tegemist ei ole ka asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemiga, sest imporditavad tooted ei pea olema sama kvaliteedi ja omadustega nagu omamaised sisendid, mida kasutati eksporditavate toodete valmistamisel (algmääruse III lisa). Peale selle on eksportivatel tootjatel õigus kasutada PBS-kava ja DEPB-kava olenemata sellest, kas nad sisendeid üldse impordivad. Eksportija võib saada kasu lihtsalt toodete eksportimisest, ilma et ta peaks esitama tõendeid tootmises kasutatud materjalide importimise kohta; järelikult on eksportivatel tootjatel, kes hangivad kõik sisendid kohalikult turult ega impordi tooteid, mida võib kasutada sisendina, siiski õigus kasutada PBS-kava ja DEPB-kava. Järelikult ei vasta PBS-kava ja DEPB-kava I–III lisa sätetele. Et seetõttu ei saa kohaldada algmääruse artiklis 2 subsiidiumi määratluse osas sätestatud erandit, väljendub tasakaalustusmeetmetest saadav kasu impordi suhtes kohaldatavate imporditollimaksude kogusumma vähendamises.

(15) Eespool öeldust järeldub selgesti, et imporditollimaksude ülemäärane vähendamine on kasu suuruse arvutamisel aluseks ainult juhul, kui kohaldatakse tegelikke tagastussüsteeme ja asendamise puhul kasutatavaid tagastussüsteeme. Kuna tehti kindlaks, et PBS-kava ja DEPB-kava ei kuulu kummassegi kategooriasse, väljendub kasu täielikus imporditollimaksudest vabastamises, mitte eeldatavas ülemäärases vähendamises.

(16) India valitsus ja üheksa eksportivat tootjad väitsid, et nende kavade käsitlemine ei ole kooskõlas paralleelse dumpinguvastase uurimise esialgsete järeldustega, sest komisjon tegi dumpinguvastase uurimise puhul kohanduse selliste imporditollimaksude osas, mida PBS-kava ja DEPB-kava alusel ei maksta eksporttoodete valmistamisel tegelikult tarbitud imporditud sisendite eest.

(17) Dumpinguvastase algmääruse ehk määruse (EÜ) nr 384/96 [3] artikli 2 lõike 10 punkti b kohaselt tehti kohandus ainult juhul, kui suudeti tõendada, et materjalid, mille pealt imporditollimaksud tasuti, olid omamaisel turul müüdava vaatlusaluse toote füüsilised koostisosad ning ühendusse eksporditud toote puhul imporditollimakse sisse ei nõutud või need tagastati. Ehkki selline kohandus lõppkokkuvõttes vähendab dumpingumarginaale, ei ole see subsiidiumivastase uurimise puhul asjakohane, sest on juba kindlaks tehtud, et algmääruse sätete kohaselt on PBS-kava ja DEPB-kava eespool nimetatud põhjustel tasakaalustatavad. Nagu eespool selgitatud, kui tehakse kindlaks sellise tasakaalustatava subsiidiumi olemasolu, väljendub saaja kasu selle imporditollimaksu kogusummas, mida eksportiv tootja ei tasu kõigilt imporditehingutelt. Selles osas ei ole komisjoni ülesanne analüüsida PBS-kava ja DEPB-kava, et teha kindlaks, millised tooted on füüsilised koostisosad ja millised mitte. Peale selle tuleks rõhutada, et kava tasakaalustatavust käsitlev analüüs ja füüsiliste koostisosadena käsitletavate sisendite osas tehtava kohanduse analüüs on eesmärgi, arvutamismeetodi ja õigusliku aluse poolest täiesti erinevad. Dumpinguvastaste uurimiste käigus on kõnealuse kohanduse analüüsimise eesmärgiks normaalväärtuste kohandamine. Subsiidiumivastase uurimise käigus kava tasakaalustatavuse analüüsimisel püütakse välja selgitada kasu, mida sellest saab eksportija. Lisaks sellele kasutatakse dumpinguvastase uurimise ja subsiidiumivastase uurimise puhul erinevaid arvutamismeetodeid. Kui dumpinguvastaste juhtumite puhul tehakse kohandus ainult vaatlusaluse toote ühendusse suunatud ekspordi osas, siis subsiidiumivastase uurimise käigus lähtutakse kasu analüüsimisel kõigi toodete kõikidesse sihtkohtadesse suunatud koguekspordist kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 ning dokumendiga "Suunised subsiidiumisumma arvutamiseks tasakaalustavate tollimaksudega seotud uuringutes" [4] (edaspidi "arvutamissuunised").

(18) Peale selle väidavad India valitsus ja üheksa eksportivat tootjat, et komisjon oleks pidanud kontrollima, kas impordimaksude ülemäärane tagastamine tootmisprotsessis tarbitud sisendite suhtes tõepoolest toimus.

(19) Nagu põhjendustes 12–15 selgitatud, saab II ja III lisas sisalduvate eeskirjade alusel kindlaks määrata, kas teatava kava puhul on tegemist tollimaksu tagastussüsteemiga või asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemiga. Imporditollimaksude ülemäärane vähendamine on kasu suuruse arvutamisel aluseks ainult juhul, kui kohaldatakse tagastussüsteeme ja asendamise puhul kasutatavaid tagastussüsteeme. See väide ei ole vastuvõetav, sest ülemäärase vähendamise küsimus tekib ainult nõuetekohaselt koostatud tagastussüsteemide/asendamise puhul kasutatavate tagastussüsteemide hindamisel ning on kindlaks tehtud, et PBS-kava ja DEPB-kava ei ole tagastussüsteemid ega asendamise puhul kasutatavad tagastussüsteemid algmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses.

(20) India valitsuse ja üheksa eksportiva tootja väitel ei uurinud komisjon, kas India valitsus on kehtestanud süsteemi või menetluse, mille abil on võimalik kontrollida, milliseid sisendeid ja millises koguses tarbitakse eksporttoodete tootmisprotsessis. India valitsuse väitel moodustavad standardsed sisend-/väljundnormid piisava kontrollsüsteemi.

(21) See väide on seotud küsimusega, kas PBS-kava ja DEPB-kava saab käsitleda tagastussüsteemina või asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemina. Kuna tehti kindlaks, et PBS-kava ja DEPB-kava ei ole tagastussüsteemid ega asendamise puhul kasutatavad tagastussüsteemid algmääruse II ja III lisa tähenduses, ei ole vaja teha täiendavaid uurimisi. Isegi kui PBS-kava ja DEPB-kava peaksid vastama II ja III lisas sätestatud kriteeriumidele, tuleb siiski järeldada, et asjakohane kontrollsüsteem puudub. Sisend-/väljundnormid on tootmisprotsessis tarbitavate võimalike materjalide ja nende koguste loend. Sisend-/väljundnormid ei ole siiski kontrollsüsteem algmääruse II lisa lõike 5 tähenduses. Nende normide alusel ei saa kontrollida tootmisprotsessis tegelikult tarbitavaid sisendeid ega nende sisendite tegelikku importimist.

(22) India valitsus ja üheksa eksportivat tootjat väidavad, et komisjon on võtnud tasakaalustava tollimaksu kasutusele ekslikult mitte litsentsi müügi netoväärtuse, vaid DEPB-litsentsi krediidisumma väärtuse alusel. Üks äriühing väitis, et litsentsi müügil tasutud müügimaks tuleks subsiidiumi kogusummast maha arvata.

(23) DEPB praeguste sätete kohaselt on litsentsid saanud äriühingul kaks võimalust: importida tooteid (välja arvatud nimekirja "Negative List" kuuluvad tooted), kasutades kohaldatavate imporditollimaksude tasumiseks krediite, või anda litsents üle kolmandatele isikutele. Nagu ajutise määruse põhjenduses 34 selgitatud, leiab komisjon, et "litsentsi müümine nimiväärtusest madalama hinnaga on puhtalt kaubanduslik otsus, mis ei mõjuta kavast saadavat kasu suurust". Peale selle loetletakse algmääruse artiklis 7 osi, mida võib subsiidiumisummast maha arvata. Subsiidiumisummast võib maha arvata kõik taotluslõivud ja muud kulud, mis on vältimatud selleks, et vastata subsiidiumi saamise tingimustele või saada subsiidiumi. Tegelikult saadavast kasust väiksema kasusumma ülekandmist ning müügimaksu ei saa käsitleda algmääruse artikli 7 tähenduses põhjendatud mahaarvamistena, sest tegemist ei ole vältimatute kuludega, mida kantakse subsiidiumi saamise tingimustele vastamiseks või subsiidiumi saamiseks.

(24) India valitsus ja üheksa eksportivat tootjat väitsid, et komisjon arvestas tasakaalustavate tollimaksude kehtestamisega seoses kõnealustest kavadest saadavat kasu osaliselt kaks korda, sest käesolev menetlus ja külmtõmmatud roostevabasid terasvardaid hõlmav uurimine kattusid.

(25) Komisjon järgis sama metoodikat, mida kasutati antibiootikume [5] ja roostevabu terasvardaid [6] käsitlevate menetluste puhul. Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt määrati tasakaalustatava subsiidiumi summa, jagades subsiidiumi koguväärtuse ekspordi kogumahuga. Et ekspordisubsiidiumid ei olnud seotud mitte vaatlusaluse toote ekspordiga, vaid äriühingute ekspordi kogumahuga, pidas komisjon asjakohaseks kasutada seda meetodit. Selle meetodi puhul ei võetud teist korda arvesse kasu, mida arvestati juba roostevabade terasvarraste suhtes kohaldatava tasakaalustava tollimaksu kasutuselevõtmisel, sest subsiidiumide summa jagati ekspordi kogumahuga.

(26) Äriühing Raajratna Metal Industries Ltd vaidlustas meetodi, mida komisjon kasutas PBS-kavast ja DEPB-kavast saadava kasu arvutamisel. Äriühing väitis, et arvesse tuleks võtta ainult uurimisperioodil vaatlusaluselt tootelt saadud krediite. Äriühingu väitel tuleks see summa kasu arvutamiseks jagada vaatlusaluse toote vastava ekspordikäibega.

(27) Komisjoni arvates tähendaks selle väitega nõustumine, et tasakaalustusmeetmed kehtestataks mitte uurimisperioodil saadud tegeliku kasu, vaid võimaliku kasu alusel. Et subsiidiumi saamist ei saa väita enne, kui äriühing on krediiti kasutanud, otsustas komisjon, et äriühingu kasu väljendab kõige paremini kogu kasutatud deebetsumma. Seetõttu lükatakse väide tagasi.

2. Kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava (Export promotion capital goods scheme, EPCGS-kava)

(28) Kolm äriühingut esitasid väite ajutise määruse põhjendustes 36–39 kirjeldatud EPCGS-kava kohta. See väide käsitleb kasu jagamist põhivara tavalisele amortisatsiooniperioodile.

(29) Väideti, et kirjalik teatavakstegemine ja ajutine määrus lahknevad amortisatsiooniperioodide suhtes. Komisjon selgitas kõigi vaatlusalust toodet eksportivate tootjate kasutatud amortisatsiooniperioodide alusel välja, et keskmine amortisatsiooniperiood on 12 aastat. Nimetatud perioodi kasutati esialgsetes järeldustes ja kiidetakse heaks lõplikul otsustamisel. EPCGS-kava alusel makstava subsiidiumi summa jaotati 12 aastale kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 3.

(30) Üks äriühing väitis, et tema kapitalikaupade amortisatsiooniperiood on üle 21 aasta ning 12 aasta pikkuse keskmise amortisatsiooniperioodi asemel tuleks kasutada seda.

(31) Nagu eespool öeldud, selgitasid komisjoni talitused esialgsete järelduste tegemisel välja, et roostevaba terastraadi tööstuses on kapitalikaupade tavaline amortisatsiooniperiood 12 aastat, kui lähtuda keskmisest amortisatsiooniperioodist, mida kasutavad koostööd tegevad India eksportivad tootjad. See on kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikes 3 esitatud nõuetega, milles sätestatakse, et kui subsiidiumi on võimalik siduda põhivara soetamisega, arvutatakse tasakaalustatava subsiidiumi summa nii, et see jagatakse perioodiga, mis vastab vaatlusaluse tööstusharu põhivara normaalsele amortisatsiooniperioodile. Seda sätet silmas pidades ei ole asjakohane kasutada konkreetse äriühingu amortisatsiooniperioodi. Seetõttu lükatakse väide tagasi.

3. Tulumaksust vabastamise kava

(32) Äriühing Bhansali Ferromet Ltd ei esitanud oma tuludeklaratsiooni koopiat komisjoni määratud tähtaja jooksul ning seetõttu käsitletakse teda tulumaksust vabastamise kontekstis koostööd mittetegeva äriühinguna. Pärast teatavakstegemist esitas kõnealune äriühing oma tuludeklaratsiooni koopia, millest selgus, et ta ei saanud käesolevast kavast mingit kasu. Seepärast kohandatakse äriühingu Bhansali Bright Bars Pvt. Ltd subsiidiumimarginaali ja selleks määratakse 18,5 %.

4. Seotud äriühingud

(33) Isibars Ltd ja Isinox Ltd väidavad, et komisjon ei oleks pidanud neid käsitlema seotud äriühingutena, sest nad on eraldiseisvad juriidilised isikud. Kui komisjon peaks neid käsitlema seotud äriühingutena, oleks ta pidanud kasutama ühtse subsiidiumimarginaali arvutamisel teistsugust meetodit.

(34) Kontrollimise käigus tuvastati, et Isibars ja Isinox on seotud äriühingud, sest neil on ühised aktsionärid ja ühine juhatus. Dumpinguvastase menetluse ja subsiidiumidevastase menetluse käigus on komisjon alati käsitlenud kaht seotud äriühingut ühtse majandusüksusena, et takistada tollimaksudest kõrvalehoidmist. Seetõttu ei saa selle väitega nõustuda. Subsiidiumimarginaali arvutamisel kasutas komisjon kaalutud keskmisi väärtusi, sest pidas neid subsiidiumimarginaali määramisel kõige mõistlikumaks aluseks.

5. Tasakaalustatavate subsiidiumide suurus

(35) Eespool kirjeldatud kavasid käsitlevaid lõplikke järeldusi arvesse võttes määratakse uuritud eksportivatele tootjatele järgmine tasakaalustatavate subsiidiumide suurus:

| PBS | DEPB | EPCGS | Tulumaks | Kokku |

Bhansali Bright Bars | 4,1 % | 14,4 % | 0,0 % | 0,0 % | 18,5 % |

Devidayal | 0,0 % | 18,4 % | 0,0 % | 0,0 % | 18,4 % |

Indore Wire | 7,7 % | 10,7 % | 0,9 % | 0,0 % | 19,3 % |

Isibars/lsinox | 4,2 % | 7,8 % | 1,2 % | 0,0 % | 13,2 % |

Kei Industries | 0,0 % | 0,0 % | 0,0 % | 0,0 % | 0,0 % |

Macro Bars | 9,6 % | 12,6 % | 0,0 % | 3,2 % | 25,4 % |

Mukand Ltd | 7,5 % | 5,7 % | 0,0 % | 0,0 % | 13,2 % |

Raajratna | 23,3 % | 13,7 % | 0,0 % | 5,9 % | 42,9 % |

Triveni Shinton | 0,0 % | 0,0 % | 0,0 % | 0,0 % | 0,0 % |

Venus Wire | 19,8 % | 14,3 % | 0,0 % | 1,3 % | 35,4 % |

(36) Käesoleva uurimise käigus koostööd mitteteinud India äriühingute lõplikult kehtestatud subsiidiumisumma protsendina ühenduse piiril kehtivast vabast netohinnast on 48,8 %, mis on suurim summa, mida kõnealuste kavade alusel on koostööd tegevatele eksportijatele määratud.

II. KOREA

1. Laenuprogrammid

a) Intressi viitemäära arvutamine

(37) Korea valitsus väitis, et laenude puhul subsiidiumisumma arvutamisel oleks pidanud saaja kasu asemel lähtuma valitsuse kuludest, võttes arvesse subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu (ASCM) artikli 19 lõiget 4 ja artikli 6 lõike 1 punkti a ning selle lisa punkte k ja l.

(38) Leitakse, et Korea valitsuse nimetatud sätteid ei saa uuritavate laenuprogrammide suhtes kohaldada. Subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 19 lõikes 4 sätestatakse, et tasakaalustav tollimaks ei tohi olla suurem kui saadud kasu alusel arvutatud subsiidium. Seda sätet järgiti, täites laenude puhul subsiidiumi arvutamist käsitlevaid selgesõnalisi eeskirju, mis on sätestatud subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 14 punkti b sätteid sisaldavas algmääruse artiklis 5 ja artikli 6 punktis b. Nendes eeskirjades on selgelt kindlaks määratud, et subsiidium arvutatakse kasu alusel, mis võrdub laenu saava äriühingu makstava summa ja sellise summa vahega, mida kõnealune äriühing oleks pidanud maksma võrreldava kommertslaenu eest. Subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 19 lõikega 4 ei nõuta, et subsiidium tuleb arvutada valitsuse kulude alusel. Subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 6 lõike 1 punktis a käsitletakse teatavatel asjaoludel eeldatavat tõsist kahju ning seda ei kohaldata tasakaalustavat tollimaksu käsitleva menetluse suhtes. Subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu I lisa punktis k, mis on esitatud ka algmääruse I lisas, sätestatakse ekspordikrediidi erieeskirjad, mis kujutavad endast laenude puhul tehtavaid erandeid subsiidiumide arvutamist käsitlevatest üldeeskirjadest. Punktis l ei ole ette nähtud, et algmääruse artiklis 5 ja artikli 6 punktis b sätestatud selgesõnaliste eeskirjade asemel tuleks lähtuda valitsuse kuludel põhinevast lähenemisviisist, sest see punkt sisaldus juba GATTi läbirääkimiste Tokyo voorus vastuvõetud ekspor disubsiidiumide selgitusloendis ning tol ajal ei olnud saaja saadaval kasul põhinevat lähenemisviisi veel WTO eeskirjadesse üle võetud.

(39) Peale selle väitis Korea valitsus, et valitsuse laenuprogrammilt makstava intressi ja kommertslaenu intressi võrdlus põhineks ekslikul oletusel, et majanduses on kõigi laenude intressimäärad võrdsed.

(40) Komisjon ei eelda, et kõik laenud on võrdsed, kuid kasutas võrdluses lähtepunktina laene, mida peeti võrreldavaks võla tasumise tähtaja, laenu põhiosa suuruse ja laenu eesmärgi seisukohalt, nagu nõutakse algmääruse artikli 6 punktis b.

(41) Samuti väitis Korea valitsus, et asjakohane intressi viitemäär peaks olema kõnealuse laenuga samal ajal antud võrreldava laenu intressimäär, selle asemel et kasutataks uurimisperioodil valitsenud intressimäärasid, sest tol perioodil oli intressimäär finantskriisi tõttu tavalisest kõrgem.

(42) Uurimise käigus selgus, et ajaliselt muutudes kajastavad kommertslaenude intressimäärad turutingimusi. Selliste laenude intressimäärad oleksid olnud uurimisperioodil ühesugused olenemata sellest, kas need anti valitsuslaenuga samal ajal või mitte. Järelikult ei kaldu komisjon kõrvale algmääruses ja arvutamissuunistes sätestatud tavapraktikast. Seetõttu lükatakse väide tagasi.

(43) Kaks Korea eksportivat tootjat väitsid, et komisjon liigitas laenud põhisumma alusel meelevaldselt viide kategooriasse ja et see on vastuolus Korea pankade tavapraktikaga ning et järelikult ei ole intressimäära kindlaksmääramine laenusumma alusel asjakohane meetod intressi viitemäära kehtestamiseks. Üks Korea eksportiv tootja väitis, et kuna Korea pangad ei käsitle laenusummat intressimäära kehtestamisel otsustava tegurina, peaks komisjon lähtuma üksnes tootja kommertslaenu tegelikust keskmisest intressimäärast. Kaks Korea eksportivat tootjat väitsid ka, et komisjon peaks kasutama nn EXIM-SM-laenude intressi viitemäärana kaubanduslaenude intressimäärasid.

(44) Vastusena nendele väidetele leitakse, et algmääruse artikli 6 punktis b on selgelt sätestatud, et subsiidiumi arvutamise aluseks on võrreldav kommertslaen, mille äriühing saab turult. Seepärast peab ühendus selles valdkonnas vastavalt arvutamissuunistele võrdlema sarnase suuruse, eesmärgi ja tasumise tähtajaga laene. Korea eksportivate tootjate saadud kaubanduslaenud (st lühiajalised laenud tegevuskulude katteks) erinevad kõnealustest EXIM-SM-laenudest eesmärgi (vt ajutise määruse põhjendus 126) ja laenuperioodi poolest ega ole seega võrreldavad laenud. Seetõttu lükatakse kõnealused väited tagasi.

(45) Kaks Korea eksportivat tootjad väitsid ka, et komisjon kasutas Korea finantskriisist tulenevaid ebaharilikult kõrgeid intressimäärasid enne kõnealust kriisi antud laenude intressitoetuste arvutamiseks.

(46) Algmääruse artikli 6 punktis b sätestatakse, et kasu arvutatakse valitsuslaenude intresside ja võrreldavate kommertslaenude intresside võrdlemise teel. Selleks võrreldi uurimisperioodil valitsuslaenude keskmisi intressimäärasid võrreldavate kommertslaenude keskmiste intressimääradega. Seetõttu lükatakse väide tagasi.

b) Kalavõrkude tootmise laen (Fishing net production loan, FNPL)

(47) Korea valitsus väitis, et kuna see laen on mõeldud spetsiaalselt kalavõrgutootjatele, ei saa sellest kasu roostevaba terastraadi eksportijad ja see ei ole suunatud terasetööstusele. Peale selle hoiaks nii kalavõrkude kui ka roostevaba terastraadi tootmisega tegelev äriühing kõnealuste tootmisvaldkondade rahaliste vahendite haldamise ja raamatupidamise lahus.

(48) Uurimise käigus tehti kindlaks, et roostevaba terastraati eksportivad tootjad, nagu tõdes Korea valitsus, said seda tasakaalustusmeetmete kohaldamist võimaldavat laenu seetõttu, et see oli mõeldud spetsiaalselt kalavõrgutootjatele. See, et kõnealune kava ei ole konkreetselt mõeldud uurimisaluse toote valmistamisega tegelevale tööstusharule, on tähtsusetu, kui laenuprogramm ise on spetsiifiline ja sellest saadavat kasu saab seostada vaatlusaluse toote valmistamisega. Käesoleval juhul ongi tegemist sellega, et subsideeritud laen vähendas tootja üldisi rahastamiskulusid, mis samuti on kasulik vaatlusaluse toote seisukohalt. Ei esitatud ühtki tõendit selle kohta, et asjaomaste eksportivate tootjate rahaliste vahendite haldamine toimus nii, et laenu andmine ei mõjutaks äriühingu üldisi rahastamiskulusid. Seetõttu lükatakse see väide tagasi.

c) Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tegevuse alustamise ja edendamise fondist antavad laenud (SME-SPFL)

(49) Korea valitsus väitis, et Pusan Metropolitan City Support Fund Establishment and Operation By-law alusel antud C-liiki laenud ei olnud seotud ekspordisuutlikkusega, sest sellise laenu saamiseks kehtestatud 8 põhi- ja 12 lisakriteeriumi on objektiivsed ja neutraalsed. Ainus ekspordiga seotud element on see, et erilist tähelepanu pööratakse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kelle eksportmüük moodustab rohkem kui 20 % nende kogukäibest. Kava eesmärk ei ole edendada eksporti, vaid kasutada ekspordi osakaalu tehnoloogiaarendusega seotud tegevuse kaudse näitajana.

(50) Hoolimata sellest, et ekspordisuutlikkusega seotud tegur on ainult üks mitmest kriteeriumist, tähendab see siiski, et kava on seotud ekspordisuutlikkusega ja järelikult spetsiifiline. See on selgelt sätestatud algmääruse artikli 3 lõike 4 punktis a, kus öeldakse, et spetsiifiliseks peetakse subsiidiumi, mis on juriidiliselt või faktiliselt üheainsa või mitme tingimuse kaudu seotud ekspordisuutlikkusega. Kuna toetust andev asutus peab ühe tingimusena arvestama seda, et vähemalt teatud miinimumosa kogukäibest moodustaks eksport, on see ekspordisuutlikkusega seotust eeldav nõue täidetud, sest äriühingutel oli võimalik kasu saada ainult juhul, kui nende eksport ületas teatava piirmäära. Seetõttu lükatakse Korea valitsuse väide tagasi.

d) Tehnoloogiaarenduse laen (Technology development business loan, TDBL)/teaduse ja tehnoloogia edendamise fond (Science and technology promotion fund, STPF)

(51) Korea valitsus väitis, et nendest programmidest antakse toetust teadusuuringutele kooskõlas subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 8 lõike 2 punktiga a ning seetõttu ei kuulu need vaidlustamisele ja nende suhtes ei saa kehtestada tasakaalustusmeetmeid. Peale selle on tehnoloogia arendamine ning teaduse ja tehnoloogia edendamine subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 2 lõike 1 punkti b tähenduses objektiivsed ja neutraalsed kriteeriumid ning kõnealused programmid on üldjuhul kättesaadavad kõigile tehnoloogiaarenduse projektidesse investeerivatele tööstusharudele ega ole seega spetsiifilised. Teaduse ja tehnoloogia edendamise fondi osas väitis Korea valitsus, et kuna teadus- ja tehnoloogiaministeerium lähtub arusaadavatest ja objektiivsetest kriteeriumidest, ei saa ta kasutada oma kaalutlusõigust prioriteetsete projektide väljavalimisel, ning et komisjon ei ole esitanud ühtki tõendit suvaõiguse kasutamise kohta.

(52) Väide, et kumbki programm ei kuulu vaidlustamisele, lükatakse tagasi põhjendustes 75–77 esitatud põhjustel. Ei esitatud ühtki tõendit, mis seaksid kahtluse alla esialgse järelduse, et TDBL oli konkreetselt suunatud teatavatesse tööstus- ja kaubandusministeeriumi kindlaksmääratud projektidesse investeerivatele tööstusharudele. Peale selle ei esitatud STPF osas teavet teadus- ja tehnoloogiaministeeriumi kasutatud kriteeriumide kohta. Uurimise käigus tehti kindlaks, et aeg-ajalt tegi teadus- ja tehnoloogiaministeerium siiski otsuseid prioriteetsete projektide kohta. Seda peetakse piisavaks tõendiks selle kohta, et STPF on de facto spetsiifiline fond algmääruse artikli 3 lõike 2 punkti c tähenduses. Seetõttu lükatakse tagasi väide, et kavad ei ole spetsiifilised.

e) Ekspordilaenud

(53) Üks Korea eksportiv tootja väitis, et komisjon ei võtnud arvesse teatavat kontrollitud teavet ja tegi EXIM-SM-laenudest saadava kasu kindlaksmääramisel arvutusvea.

(54) Seda väidet tuleb pidada põhjendatuks. Asjaomase äriühingu subsiidiumisummat on asjakohasel viisil kohandatud.

(55) Korea valitsus väitis, et kuna EXIM-EC- (transpordieelne etapp), EXIM-SM- ja EXIM–FIC-laenude intressimäärad olid EXIMi poolt tegelikult fondidele makstavate laenude intressimääradest kõrgemad, ei saa EXIM-EC-, EXIM-SM- ja EXIM-FIC-laenude suhtes tasakaalustusmeetmeid kohaldada. Peale selle väitis Korea valitsus, et subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 3 lõike 1 punkti a joonealuses märkuses nr 5 öeldakse, et I lisas osutatud meetmeid, mis ei ole ekspordisubsiidiumid, ei tohi kõnealuse lepingu selle või teiste sätete alusel keelata.

(56) Leitakse, et need väited kehtivad ainult algmääruse I lisa punktis k määratletud ekspordikrediidi osas. Nagu ajutise määruse põhjendustes 129 ja 139 selgitatud, ei käsitleta EXIM-EC- (transpordieelne etapp), EXIM-SM- ja EXIM-FIC-laene ekspordikrediidina ja need ei kuulu algmääruse I lisa punkti k kohaldamisalasse. Seetõttu lükatakse kõnealused väited tagasi.

(57) Korea valitsus väitis, et EXIM-FIC-laenud ei ole subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 3 lõike 1 tähenduses sõltuvad eksporditegevusest ega ka sellest, et importkauba asemel kasutatakse kodumaist kaupa. Peale selle väidab Korea valitsus, et kuna EXIM-FIC-laen on kättesaadav paljudele tööstusharudele ja et välisinvesteeringute kriteerium on subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 2 lõike 1 punkti b tähenduses objektiivne ja neutraalne, ei ole EXIM-FIC-laen spetsiifiline.

(58) Vastusena nendele väidetele otsustas komisjon, et EXIM-FIC-laenud on kättesaadavad ainult välismaale investeerivatele äriühingutele ning on seetõttu algmääruse artikli 3 lõike 2 punkti b tähenduses spetsiifilised, sest nad ei põhine neutraalsetel kriteeriumidel, nagu on selgitatud põhjendustes 80–84. Leiti, et EXIM-FIC-laenud ei ole subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 3 lõike 1 tähenduses sõltuvad ekspordisuutlikkusest ega ka sellest, et importkauba asemel kasutatakse kodumaist kaupa.

2. Kindlasummalise tagasimakse süsteem

(59) Korea valitsus väitis, et tegemist on tagastussüsteemiga subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses, ning lisas, et impordimakse ei tagastata suuremal määral kui eksporttoote valmistamisel tarbitud imporditud sisenditele määratud maksude puhul (arvestades maha hariliku kaonormi).

(60) Vastusena nendele väidetele leitakse, et kuna puudub kohustus importida eksporttoote valmistamisel kasutatavaid sisendeid, ei ole kindlasummalise tagasimakse süsteem tollimaksu tagastussüsteem ega asendamise puhul kasutatav tagastussüsteem subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Tegelikult kuulub Koreas rakendatav kindlasummalise tagasimakse süsteem subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artiklit 1 sisaldava algmääruse artikli 2 kohaselt subsiidiumi üldmääratluse alla. Tegemist on subsiidiumiga, sest Korea valitsus annab ekspordi FOB-väärtusel põhinevat rahalist toetust, mis toob saajale otsest kasu. Tegemist on juriidiliselt ekspordisuutlikkusest sõltuva subsiidiumiga ja seepärast peetakse seda algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a alusel spetsiifiliseks. Järelikult ei teki algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktis ii osutatud imporditollimaksude ülemäärase vähendamise küsimust, sest see on asjakohane ainult tagastussüsteemide ja asendamise puhul kasutatavate tagastussüsteemide osas kooskõlas algmääruse I–III lisa sätetega. Seetõttu lükatakse kõnealused väited tagasi.

(61) Korea valitsus väitis, et kui puudub võimalike ülemääraste maksete kindlakstegemise süsteem või menetlus ja kui uurimist korraldavad ametiasutused peavad seda vajalikuks, korraldatakse subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu II lisa II osa punkti 2 kohaselt täiendav uurimine kooskõlas II lisa II osa punktiga 1. Korea valitsus väitis, et kuna komisjon ei uurinud, kas impordimaksude ülemäärane tagastamine eksporttoote tootmisprotsessis tarbitud sisendite suhtes tõepoolest toimus, ei ole alust järeldada, et Koreas rakendatav kindlasummalise tagasimakse süsteem on algmääruse artikli 3 lõike 4 punktis a nimetatud spetsiifiline subsiidium.

(62) Leitakse, et see väide ei ole asjakohane, sest subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu II lisa II osa punktis 2 käsitletakse tollimaksu tagastussüsteemi, mida vaatlusalune programm ei ole, nagu eespool selgitatud. Isegi kui tegemist oleks tollimaksu tagastussüsteemiga, on algmääruse II lisa II osa punktis 5 ja III lisa II osa punktis 3 sätestatud, et tegelikel tehingutel põhineva uurimise peab korraldama ekspordiriigi valitsus. Korea valitsus sellist uurimist ei korraldanud. Seepärast ei kontrollinud komisjon, kas impordimaksude ülemäärane tagastamine eksporttoote valmistamisel tarbitud sisendite suhtes tõepoolest toimus.

(63) Ühe Korea eksportiva tootja väitel ei ole alust komisjoni väitel, et puudub süsteem või menetlus, mille abil on võimalik kontrollida, milliseid sisendeid ja millises koguses eksporttoote valmistamisel tarbitakse, sest tollimaksu tagasimaksed on lubatud ainult eksporttoodete valmistamisel tegelikult kasutatud sisendite puhul ja tegelikult tasutud imporditollimaksude eest.

(64) Vastusena nendele väidetele leitakse, et kindlasummalise tagasimakse süsteemi kohaselt saadavate toetuste summasid ei arvutata tootmisprotsessis tegelikult tarbitud sisendite või tegelikult tasutud imporditollimaksu alusel, vaid need väljendatakse koguekspordi alusel üldsummana. Seetõttu lükatakse need väited tagasi.

(65) Peale selle väitis üks Korea eksportiv tootja, kes maksis imporditollimaksu vaatlusaluse toote valmistamisel kasutatud toormaterjalide pealt ja eksportis vaatlusalust toodet, et ta ei saanud kõnealusest süsteemist mingit kasu, sest tollimaksu tagasimakse oli väiksem kui summa, mille ta oleks saanud individuaalsüsteemi kasutamisel. Peale selle väitis Korea valitsus, et kindlasummalise tollimaksu tagastussüsteemi kasutanud Korea eksportiv tootja esitas komisjonile tõendid selle kohta, et tema impordimaksude tagasimaksed on palju väiksemad kui uurimisperioodil eksporttoote valmistamisel tarbitud imporditud sisenditele määratud maksud.

(66) Vastusena nendele väidetele leitakse, et eespool selgitatud põhjustel käsitletakse kindlasummalise tagasimakse süsteemi alusel tehtavaid makseid ekspordisuutlikkusel põhinevate toetustena, mis on seetõttu spetsiifilised ja mille suhtes saab algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a alusel kehtestada tasakaalustusmeetmed. Peale selle ei ole tähtsust, kas heakskiidetud tollimaksu tagastussüsteemi kasutamine oleks olnud eksportivale tootjale kasulikum, sest ta otsustas saada kasu süsteemist, mis on tasakaalustatav subsiidium. Seetõttu lükatakse need väited tagasi.

3. Maksuprogrammid

a) Töötleva tööstuse piirangu mittespetsiifilisus

(67) Komisjon leidis oma esialgses otsuses, et maksuvabastuste ja -vähenduste järelevalve seaduse (Tax Exemption and Reduction Control Law; TERCL) teatavad artiklid võimaldavad kehtestada tasakaalustusmeetmed, sest algmääruse artikli 3 lõike 2 punkti a kohaselt on tegemist spetsiifilise toetusega, mis on suunatud teatavatele ettevõtetele, sealhulgas ka töötleva tööstuse ettevõtetele. Need artiklid on järgmised:

- artikkel 7 (spetsiaalsed maksuvähendused ja vabastused töötleva tööstuse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele jne),

- artikkel 8 (reserv tehnoloogiaarenduse tarvis),

- artikkel 9 (maksude ümberarvutus tehnoloogia- ja personaliarenduse kulude osas),

- artikkel 25 (maksude ümberarvutus tootlikkuse tõstmiseks rajatistesse tehtavate investeeringute osas),

- artikkel 27 (ajutine maksude ümberarvutus investeeringute osas).

(68) Korea valitsus väitis, et kuna nende artiklite sätteid võivad tegelikult kohaldada märkimisväärselt paljud tööstusharud/ettevõtted, ei ole need subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 2 lõike 1 punktide a, b ja c tähenduses spetsiifilised ja järelikult ei võimalda need kehtestada tasakaalustusmeetmeid (need subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu lõiked on esitatud ka algmääruse artikli 3 lõike 2 punktides a, b ja c). Korea valitsus rõhutas eelkõige, et töötleva tööstuse mõiste on väga lai ning hõlmab tegelikult kümneid tuhandeid tööstusharude allkategooriaid.

(69) Spetsiifilisuse aluspõhimõte seisneb selles, et subsiidiumi suhtes, mis teatavatele ettevõtetele teiste ees eeliseid andes moonutab rahvamajanduse ressursside jaotust, tuleb võtta tasakaalustusmeetmeid, kui subsiidium tekitab kahju. Kui subsiidiumi saamise õigust piiratakse rahvamajanduses mitteneutraalsete kriteeriumide abil, on eeldatavasti tegemist sellise ressursside jaotuse moonutamisega. See põhimõte on aluseks subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 2 lõike 1 punktile a ja algmääruse artikli 3 lõike 2 punktile a, milles sätestatakse, et subsiidium on spetsiifiline, kui toetust andev asutus või õigusaktid, mida järgides toetust andev asutus toimib, piiravad subsiidiumi saamise õiguse selgesõnaliselt teatud ettevõtetega. Käesoleval juhul leitakse, et ehkki töötleva tööstuse mõiste võib olla väga lai, on siiski tõsiasi, et TERCLi eespool nimetatud artiklite sätete eesmärk on piirata nende alusel kasu saavate ettevõtete ringi, sidudes toetuse saamise õiguse muude mitteneutraalsete kriteeriumidega, näiteks investeeringutega teatavat liiki kõrgtehnoloogilistesse toodetesse või välisinvesteeringutega.

(70) Korea valitsuse väitel on kõnealused kriteeriumid neutraalsed, sest kõigil äriühingutel on võrdne võimalus subsiidiume kasutada. Näiteks väidetakse, et välisinvesteeringuid tegevale äriühingule antav subsiidium ei ole spetsiifiline, sest välisinvesteeringuid võivad teha kõik äriühingud. Selle väite kohaselt ei ole aga näiteks tekstiilitööstuse äriühingutega piirduv subsiidium spetsiifiline, sest kõik äriühingud võivad oma tegevust mitmekesistades hõlmata tekstiilitööstuse. Selleks, et subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingus nimetatud spetsiifilisuse mõistel oleks tähendus, peab see hõlmama olukordi, kus riigid kehtestavad subsiidiumide andmisele tingimused, mille kohta nad teavad ette, et need piiravad rangelt äriühingute arvu, kel on õigus taotleda subsiidiumi; selliste subsiidiumide eesmärk on anda teatavatele ettevõtetele eeliseid. Seetõttu ei ole toetuse saajate valimisel Korea valitsuse poolt kasutatavad kriteeriumid neutraalsed ning, nagu selgitatud allpool, rakenduselt horisontaalsed, nagu nõutud algmääruse artikli 3 lõike 2 punktis b. Seepärast leitakse, et TERCLi kõnealuste artiklite alusel antavad subsiidiumid on spetsiifilised; konkreetsete kavadega seotud üksikasjalikumad põhjendused esitatakse allpool.

b) Põhjendamatu uurimine

(71) Korea valitsus väitis, et kuna käesolevas menetluses kaebuse esitanud osapool ei esitanud ühtki väidet TERCLi teatavate artiklite maksustamissätete kohta, ei tohiks neid sätteid arvesse võtta ühegi käesoleva menetluse käigus tehtava otsuse puhul. Tegemist on järgmiste artiklitega:

- artikkel 5 (spetsiaalne maksude ümberarvutus väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele),

- artikkel 7 (spetsiaalsed maksuvähendused ja -vabastused töötleva tööstuse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele jne),

- artikkel 27 (ajutine maksude ümberarvutus investeeringute osas).

(72) Korea valitsus väitis eelkõige, et:

i) subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artiklis 11 (algmääruse artikkel 10) on loetletud kaebuses esitatav teave, sealhulgas tõendid subsiidiumide olemasolu ning kõnealuse subsiidiumi summa ja laadi kohta;

ii) subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 12 lõikes 1 (algmääruse artikkel 11) sätestatakse, et huvitatud liikmetele ja kõigile tasakaalustava tollimaksu uurimisest huvitatud isikutele teatatakse, millist teavet ametiasutused nõuavad;

iii) subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingute VI lisa punktis 7 (algmääruse artikli 26 lõige 3) sätestatakse, et enne külastust (kontrollkäiku) peaks olema üldine tava anda asjaomastele äriühingutele teavet kontrollitava teabe ja muu esitatava teabe üldise laadi kohta.

(73) Korea valitsuse väitel on subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu kõnealuseid sätteid eiratud, sest otsuste tegemisel on arvesse võetud programme, mille suhtes ei ole kaebusi esitatud, ning Korea valitsuse ja mõned koostööd tegevad eksportivad tootjad on jäetud ilma võimalusest end asjakohasel viisil kaitsta.

(74) Vastusena Korea valitsuse väidetele leitakse, et kaebuse esitamisel ei pea esitajad tundma üksikasjalikult kolmanda riigi väidetavaid subsideerimisprogramme. Käesoleval juhul esitas kaebuse esitaja hulgaliselt andmeid TERCLi sätete alusel antud väidetavate maksusoodustuste kohta. Uurimise käigus avastati veel teisigi TERCLi teatavate sätete alusel antud maksusoodustusi, mida kaebuses konkreetselt ei nimetatud, kuid millel oli väidetavate kavade omaga väga sarnane mõju. Silmas pidades nende subsiidiumide laadi ja eelkõige fakti, et neid makstakse TERCLi üldises raamistikus (millega seoses kaebuse esitaja on esitanud mitu subsiidiumeid puudutavat väidet), tehakse järeldus, et komisjonil on õigus neid uurida ja soovitada vajaduse korral tasakaalustusmeetmete kehtestamist.

c) TERCLi artikkel 8 (reserv tehnoloogiaarenduse tarvis)

(75) Lisaks sellele, et käesoleva artikli sätted ei ole spetsiifilised, väitis Korea valitsus ka seda, et selle artikli alusel antav subsiidium on uurimis- ja arendustegevuse subsiidium, mida ei saa vaidlustada ja mida on nimetatud subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 8 lõike 2 punktis a (see subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu lõige on esitatud ka algmääruse artikli 4 lõikes 2).

(76) Märgitakse, et kui subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 8 lõike 2 punktis a esitatud nõuetele vastavatest uurimis- ja arendustegevuse subsiidiumidest teatatakse Maailma Kaubandusorganisatsioonile kooskõlas kõnealuse lepingu artikli 8 lõikega 3, ei tohi selliste subsiidiumide suhtes uurimist isegi algatada. TERCLi artikli 8 kohta märgitakse, et Korea ei ole sellest Maailma Kaubandusorganisatsioonile subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 8 lõike 3 kohaselt teatanud. Järelikult oli komisjonil õigus TERCLi kõnealuse sätte suhtes uurimist algatada. Korea valitsus peab esitama tõendid, mis kinnitavad tema väidet, et see säte ei kuulu vaidlustamisele ja et selle suhtes ei tohi tasakaalustusmeetmeid kehtestada. Uurimise alguses andis komisjon Korea valitsusele võimaluse tõendeid esitada, kuid valitsus ei ole seda teinud. Nendel asjaoludel võib selle artikli alusel saadava kasu suhtes kehtestada tasakaalustusmeetmed.

(77) Korea valitsuse mittespetsiifilisust käsitleva väite osas leitakse, et kava ei ole neutraalne, sest selles eristatakse tavalisi ja tehnoloogiamahukaid äriühinguid. Viimased saavad suuremat kasu. Selline eristamine näitab, et kriteeriumid ei ole neutraalsed ja nende alusel jäetakse välja palju äriühinguid, kellele selline tehnoloogiaarendus ei ole vajalik. Neil ja põhjendustes 67–70 nimetatud põhjustel leitakse, et TERCLi artikli 8 alusel antav subsiidium on spetsiifiline, ja seetõttu võib selle suhtes kehtestada tasakaalustusmeetmed.

d) TERCLi artikkel 9 (maksude ümberarvutus tehnoloogia- ja personaliarenduse kulude osas)

(78) Lisaks sellele, et käesoleva artikli sätted ei ole spetsiifilised, väitis Korea valitsus ka seda, et tehnoloogia- ja personaliarenduse kriteerium on subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 2 lõike 1 punkti b tähenduses objektiivne ja neutraalne. Leitakse, et kõnealust kriteeriumit ei saa siiski pidada neutraalseks ei subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu kõnealuse artikli ega algmääruse artikli 3 lõike 2 punkti b tähenduses. Viimati nimetatud artiklis nõutakse, et objektiivsed kriteeriumid ja tingimused peavad olema neutraalsed, majanduslikku laadi ja rakenduselt horisontaalsed. TERCLi kõnealuse artikli sätteid ei peeta horisontaalseks, sest teatavad tööstussektori äriühingud on teiste sektorite äriühingutest rohkem tehnoloogiale orienteeritud ning seetõttu on tõenäolisem, et just nemad saavad selle sätte alusel kasu. TERCLi kõnealuse sätte kehtestamisega andis Korea valitsus teatavate tööstussektorite äriühingutele ebaproportsionaalse eelise.

(79) Kõnealust kava peetakse spetsiifiliseks, sest see piirdub teatavate ettevõtetega (vt põhjendused 67–70), ning seetõttu võib selle suhtes kehtestada tasakaalustusmeetmed. Kava on spetsiifiline ka algmääruse artikli 3 lõike 2 punkti b alusel ning seetõttu võib selle suhtes kehtestada tasakaalustusmeetmed.

e) TERCLi artikkel 23 (välisinvesteeringute kahjumi reserv)

(80) Korea valitsus märkis, et alates 1998. aasta 1. jaanuarist selle artikli sätted ei kehti. Peale selle väitis Korea valitsus, et selle artikli sätteid võivad kohaldada paljud tööstusharud ja et välisinvesteeringute kriteerium on subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 2 lõike 1 punkti b tähenduses objektiivne ja neutraalne.

(81) Kõnealune säte käsitleb maksude edasilükkamist, mille kohaselt tasumisele kuuluvad maksud lisatakse äriühingu maksustamisbaasile pärast kaheaastast maksuvaba perioodi võrdsete summadena kolme aasta jooksul. Maksude osas, mille tasumine lükkus edasi selle artikli kehtivusaja viimasel aastal (maksuaasta 1997), said kõnealust maksustamissätet kohaldavad ärihingud kasu kogu uurimisperioodi vältel (1. aprill 1997 kuni 31. märts 1998) ja veel mitme järgneva aasta jooksul.

(82) Korea valitsus väitis, et käesoleva artikli sätteid võivad kohaldada paljud tööstusharud, kuid komisjon leidis oma esialgsetes järeldustes, et kõnealused sätted käsitlevad ainult selliseid Korea äriühinguid, kes investeerivad välismaale. Vastupidise kohta ei ole uut teavet esitatud. Lisaks Korea valitsuse väitele, et töötlevale tööstusele antavad subsiidiumid ei ole spetsiifilised (vt põhjendused 67–70), on kindel ka see, et TERCLi artikli 23 sätete alusel antavast subsiidiumist saadav kasu piirdub teatavate ettevõtetega. Järelikult on kõnealune säte algmääruse artikli 3 lõike 2 punkti a alusel spetsiifiline ning seetõttu võib selle suhtes kehtestada tasakaalustusmeetmed.

(83) Peale selle väitis Korea valitsus, et välisinvesteeringute kriteerium on subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 2 lõike 1 punkti b tähenduses objektiivne ja neutraalne. Leitakse, et kõnealust kriteeriumi ei saa siiski pidada neutraalseks ei subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu kõnealuse artikli ega algmääruse artikli 3 lõike 2 punkti b tähenduses. Viimati nimetatud artiklis nõutakse, et objektiivsed kriteeriumid ja tingimused peavad olema neutraalsed, majanduslikku laadi ja rakenduselt horisontaalsed. TERCLi kõnealuse artikli sätteid ei saa pidada objektiivseks, sest on ette teada, et äriühingutel, mis ei investeeri välismaale, ei ole õigust subsiidiumi saada. Järelikult ei ole kõnealune kriteerium neutraalne ega rakenduselt horisontaalne. TERCLi kõnealuse sätte kehtestamisega andis Korea valitsus eelise piiratud hulgale välisriikides tegutsemisest huvitatud ettevõtetele.

(84) Järelikult on TERCLi kõnealune säte algmääruse artikli 3 lõike 2 punkti a alusel spetsiifiline ning seetõttu võib selle suhtes kehtestada tasakaalustusmeetmed.

f) TERCLi artikkel 25 (maksude ümberarvutus tootlikkuse tõstmiseks rajatistesse tehtavate investeeringute osas)

(85) Lisaks sellele, et käesoleva artikli sätted ei ole spetsiifilised, väitis Korea valitsus ka seda, et artiklis sisalduv omamaiste toodete sooduskohtlemist käsitlev säte kustutati 1996. aasta lõpus, st enne uurimisperioodi algust. Komisjon on oma esialgsetes järeldustes tõepoolest märkinud, et artiklis sisalduv säte importtoodete (soodustus 3 %) ja omamaiste toodete (soodustus 10 %) suhtes kehtivate erinevate maksusoodustusmäärade kohta kustutati 1996. aasta lõpus. Et aga äriühingud, kelle investeerimisprojektid algasid enne 1996. aasta lõppu ja jätkusid pärast seda, võisid siiski valida enne seda kuupäeva kehtinud määrade kasutamise, saadi kasu ka uurimisperioodi vältel.

(86) Importtoodete ja omamaiste toodete suhtes enne 1996. aasta lõppu kehtinud erinevatest määradest lähtuvalt on juba otsustatud, et kava on algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti b alusel spetsiifiline. Korea valitsus on esitanud üldise väite, et tegemist ei ole spetsiifilise kavaga. Seda väidet silmas pidades leitakse, et kuna kõnealune kava piirdub teatavate ettevõtetega (vt põhjendused 67–70), on see spetsiifiline ja selle suhtes võib kehtestada tasakaalustusmeetmed. On ette teada, et teatavatel ettevõtetel on ainuüksi oma äritegevuse liigist tulenevalt suurem tõenäosus saada kasu tootlikkuse tõstmiseks antavatest maksusoodustustest. Seepärast on paratamatu, et selle kava alusel saadav kasu on suunatud eelkõige teatavatele sektoritele.

g) TERCLi artikkel 27 (ajutine maksude ümberarvutus investeeringute osas)

(87) Lisaks sellele, et käesoleva artikli sätted ei ole spetsiifilised, väitis Korea valitsus ka seda, et omamaiste toodete sooduskohtlemist käsitlev säte kustutati 1996. aasta lõpus. Komisjon on oma esialgsetes järeldustes tõepoolest märkinud, et selle artikli alusel saadava kasu suhtes tuleks kehtestada tasakaalustavad meetmed, sest äriühingutel on õigus kasutada enne 1996. aastat alustatud investeerimisprojektide puhul maksusoodustusmäärasid, mis kehtisid imporditud (soodustus 3 %) ja omamaiste seadmete (soodustus 10 %) suhtes enne 1996. aasta lõppu. Järelikult saadi kasu ka uurimisperioodi vältel.

(88) Kõnealust kava peetakse spetsiifiliseks, sest see piirdub teatavate ettevõtetega (vt põhjendused 67–70) ning seetõttu võib selle suhtes kehtestada tasakaalustusmeetmed. Enne 1996. aasta lõppu kehtinud erinevatest määradest lähtuvalt leitakse, et kava on algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti b alusel spetsiifiline. Artikli 25 osas esitatud üldist mittespetsiifilisuse väidet silmas pidades leitakse, et selle kava alusel saab toetust maksta ainult sellistele äriühingutele, kes investeerivad tootlikkuse tõstmiseks vajalikesse seadmetesse. Selle tingimuse tõttu on paratamatu, et teatavatel ettevõtetel on suurem tõenäosus sellest kavast kasu saada.

4. Tasakaalustatavate subsiidiumide suurus

(89) Eespool kirjeldatud kavasid käsitlevaid lõplikke järeldusi arvesse võttes määratakse uuritud eksportivatele tootjatele järgmine tasakaalustatava subsiidiumi suurus:

| Laenud (eksport) | Laenud (muud) | Maks (eksport) | Maks (muud) | Tollimaksu tagastamine | Subsiidiumi kogusumma |

Korea Welding | 0,47 | 0,06 | 0,34 | 0,08 | 0 | 0,95 |

Shine Metal Products | 1,63 | 0 | 0 | 0 | 1,09 | 2,72 |

Dae Sung Rope Mfg Co., Ltd | 0,09 | 0,15 | 0,06 | 0,55 | 0 | 0,85 |

Korea Sangsa Co. Ltd/Myung Jin Co., Ltd | 0,17 | 0 | 0,15 | 0,25 | 0 | 0,57 |

Kowel Special Steel Wire Co. | 0,88 | 0 | 0 | 0,03 | 0 | 0,91 |

SeAH Metal Products Co., Ltd | 2,31 | 0,18 | 0,02 | 0 | 0 | 2,51 |

(90) Üleriigiline kaalutud keskmine subsiidiumimarginaal kõigile uuritud eksportivatele tootjatele, kes esindavad Koreast pärit kogueksporti ühendusse, on minimaalne ehk vähem kui 1 % CIF-hinnast ühenduse piiril. Nendel asjaoludel tuleb Korea subsiidiumimarginaal vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 3 lugeda tühiseks.

E. KAHJU

1. Sissejuhatavad märkused

(91) Võttes arvesse eespool Korea kohta esitatud järeldusi, mille kohaselt Korea üleriigiline subsiidiumimarginaal on miinimumlävest väiksem, ei käsitleta sealt pärineva jämeda terastraadi importi enam subsideeritava impordina. Seepärast võetakse vastupidiselt ajutises määruses esitatud järeldustele allpool esitatud kahjuhindamisel arvesse ainult Indiast pärinevat importi.

2. Ühenduse tootmisharu

(92) Mis tahes asjaomase isiku esitatud uute tõendite või põhjendatud väidete puudumisel kiidetakse käesolevaga heaks ajutise määruse põhjendustes 207 ja 208 esitatud järeldused, st kaebuse esitanud ühenduse tootjad, kes toodavad üle 65 % jämeda roostevaba terastraadi kogutoodangust ühenduses, moodustavad vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 1 ühenduse tootmisharu.

3. Konkurentsiaspektid

(93) Pärast teatavakstegemist esitatud märkustes kordasid India eksportivad tootjad oma väidet, et kõik andmed, mille käesoleva menetluse raames esitab ühenduse toomisharu, on "ülelegeeritud" süsteemi ühetaolise kohaldamise tõttu liialdatud ning et seepärast ei ole võimalik subsiidiumidevastase menetluse raamistikus kahjusid täpselt analüüsida. Kuna ükski huvitatud isik ei ole uusi väiteid esitanud ja on tehtud lõplik otsus, jättes rahuldamata kaebuse asjas IV/E- 1/36.930, milles käsitletakse roostevaba terastraadiga samasse kategooriasse kuuluvaid külmtõmmatud roostevabasid terasvardaid, kiidetakse ajutise määruse põhjendustes 209–216 esitatud järeldused heaks.

4. Ühenduse tarbimine

(94) Pärast teatavakstegemist on mõned huvitatud isikud väitnud, et ühenduse tarbimise kindlaksmääramiseks kasutatavad meetodid ja eelkõige need, mis on seotud koostöös mitteosalevate ühenduse tootjate müügiga ja kolmandatest riikidest pärit impordiga, on sobimatud.

(95) Selles osas tuleks meenutada, et üksikasjalikud ja tõendatud andmed on olemas ainult ühenduse tootmisharu ja asjaomase riigi koostööd tegevate eksportivate tootjate kohta. Kooskõlas ühenduse institutsioonide järjekindla tavaga tugineti komisjoni käsutuses olevatele andmetele ja eelkõige sõltumatutele statistilistele allikatele. Ükski huvitatud isik ei ole esitanud teavet, mis näitaks, et lähenemisviis, mida järgivad ühenduse institutsioonid, oleks antud juhtumi asjaoludel põhjendamatu ja õigustamatu.

(96) Seetõttu kiidetakse ajutise määruse põhjendustes 217 ja 218 esitatud järeldused heaks.

5. Subsideeritud impordi maht ja turuosa

(97) Indiast pärineva impordi areng oli järgmine: 952 tonni 1994. aastal, 4513 tonni 1995. aastal, 6951 tonni 1996. aastal, 8719 tonni 1997. aastal ja 9166 tonni uurimisperioodil. Seega kasvas impordi maht vaatlusalusel ajal järjekindlalt ja märkimisväärselt, st ligikaudu 850 %.

(98) Indiast pärineva subsideeritud impordi turuosa suurenes pidevalt, olles 1,4 % 1994. aastal, 5,6 % 1995. aastal, 9,9 % 1996. aastal ja 11,1 % 1997. aastal ning püsides uurimisperioodil 11,1 % juures.

6. Subsideeritud impordi hinnad

a) Hindade liikumine

(99) Indiast pärineva impordi keskmine müügihind kilo kohta (eküüdes) suurenes ajavahemikus 1994–1995 (1,88 eküült 2,44 eküüni), kuid hakkas pärast seda järjekindlalt vähenema (2,32 eküüd 1996. aastal, 2,10 eküüd 1997. aastal ja 2,05 eküüd uurimisperioodil).

b) Hinna allalöömine

(100) Mõned huvitatud isikud vaidlustasid meetodid, mida ühendus kasutas esialgsel etapil hinna allalöömise marginaalide arvutamiseks. Nad väitsid, et marginaalid olid liiga suured, sest negatiivseid suurusi, mille võrra eksportivate tootjate hinnad jäid alla ühenduse tootmisharu hindadele, ei tasakaalustatud positiivsete suurustega.

(101) Tuleks märkida, et ajutise määruse põhjendustes 226 ja 227 kirjeldatud hinna allalöömise marginaalide arvutamise meetodid seisnevad selles, et subsideeritud impordi kaalutud keskmist netomüügihinda võrreldi vastavalt mudelile ühenduse tootmisharu vastava mudeli keskmise netomüügihinnaga ühenduse turul. Seepärast võimaldas sellise metoodika kohaldamine võtta iga tehingu puhul arvesse summat, mille võrra eksportivate tootjate teatud mudeli hind ületas ühenduse tootmisharu hinda.

(102) Seepärast kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 226–227 esitatud otsused üldise metoodika kohta.

(103) Rohkem märkusi ei ole ja seetõttu kiidetakse heaks ajutise määruse põhjenduses 228 esitatud Indiast pärineva impordi tegelikud hinna allalöömise marginaalid.

7. Ühenduse tootmisharu olukord

(104) Kuna ükski huvitatud isik ei esitanud väiteid esialgsete järelduste kohta, mis puudutavad ühenduse tootmisharu olukorraga seotud majandusnäitajaid, kiidetakse ajutise määruse põhjendustes 229–238 esitatud järeldused heaks.

(105) Mõned huvitatud isikud on väitnud, et ühenduse tootmisharu majandusnäitajate põhjal ei saanud järeldada tootmisharu märgatavat kahjustamist. Nad väitsid koguni, et ühenduse toomisharu olukord on vaatlusalusel ajal olnud suhteliselt stabiilne ning toodangu, müügimahu ja investeeringute osas on ilmnenud isegi paranemismärke. Tasuvuse vähenemissuundumust seletatakse ühenduse toomisharu otsusega keskenduda suuremaid tootmiskulusid tingivatele toodetele.

(106) Vastavalt ajutise määruse põhjendustele 237–238 tuleks meenutada, et järeldus ühenduse tootmisharu märgatava kahjustamise kohta põhines asjaolul, et subsideeritud impordi oludes ei suutnud ühenduse tootmisharu sammu käia turu kasvutendentsiga, ta ei suutnudki taastada oma positsiooni turul ning sai hoida müügimahu stabiilse oma tasuvuse arvel, mis seoses langeva müügihinnaga tugevalt halvenes. Tegelikult kasvas ühenduse tootmisharu müügimaht 1994. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal vaid 5 %, ehkki ühenduse turg kasvas samal ajal 20 %. Toodangu ja investeeringute teatav kasv on tingitud ainult sellest, et ühenduse tootmisharu püüdis säilitada oma turuosa. Seega ei ole tasuvuse vähenemissuundumus seotud ainult asjaoluga, et ühenduse toomisharu hakkas tootma ka teatavaid mudeleid, millele subsideeritud import pakkus nõrgemat konkurentsi.

(107) Eespool nimetatu alusel järeldatakse, et ühenduse tootmisharu kannab märgatavat kahju, nagu see on esitatud ajutise määruse põhjendustes 237 ja 238.

F. PÕHJUSLIKUD SEOSED

(108) Komisjoni talitused on algmääruse artikli 8 lõigete 6 ja 7 kohaselt uurinud, kas Indiast pärinev import on tekitanud märgatavat kahju. Lisaks subsideeritud impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal kahjustada ühenduse tootmisharu, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist subsideeritud impordile.

a) Subsideeritud impordi mõju

(109) Müügimahu (umbes 850 %) ja subsideeritud impordi turuosa (1,4 %-lt 11,1 %ni) märkimisväärne kasv 1994. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal ning märkimisväärne hinna allalöömine langes kokku ühenduse tootmisharu olukorra halvenemisega, millega kaasnes turuosa vähenemine, hindade langus ja tasuvuse vähenemine.

(110) Seoses turu üldise langusega 1996. aastal, mis järgnes tugevale kasvule 1995. aastal, mõjutas ühenduse tootmisharu negatiivselt subsideeritud impordi jätkuv suurenemine. Indiast pärinev import kasvas kõnealusel aastal tõesti märkimisväärselt.

(111) Alates 1997. aastast sai turu kasvutendentsist peamiselt kasu subsideeritud import. Ühenduse tootmisharu müügimahtude areng ei järginud turu üldist kasvutendentsi ning müügihinnad ei jõudnud oma varasemale tasemele. Selle asemel tabas ühenduse tootmisharu märkimisväärne hindade allasurumine ja suur hinnalangus, nagu kinnitab täheldatud hindade allalöömine. Seda olukorda peegeldavad tasuvuse vähenemine ja tööhõive langus.

(112) Indiast pärinev madala dumpinguhinnaga import jättis ühenduse tootmisharule kaks valikuvõimalust: kas oma hinnad säilitada, riskides müügimahu vähenemisega, või ühtlustada oma hinnad subsideeritud impordi madalate hindadega hoolimata sellest, millist mõju see võib avaldada tasuvusele. Mõlemad lähenemisviisid avaldasid tasuvusele kas otseselt (madalamad hinnad) või kaudselt (kõrgete hindadega kaasnes müügimahu vähenemine, mistõttu suurenesid tootmiskulud tonni kohta) negatiivset mõju. Alates 1996. aastast alandasid kõik ühenduse tootjad märkimisväärselt oma müügihindu, mis omakorda mõjus negatiivselt tasuvusele hoolimata sellest, et nad püüdsid keskenduda teatavatele turuniššidele, vältimaks subsideeritud impordi veelgi suuremat mõju. See näitab selgelt turu hinnatundlikkust ja märkimisväärset mõju, mida avaldab hinna allalöömine India eksportivate tootjate poolt.

b) Muude tegurite mõju

(113) Komisjoni talitused uurisid algmääruse artikli 8 lõike 7 kohaselt, kas lisaks Indiast pärinevale subsideeritud impordile võisid ühenduse tootmisharu olukorda mõjutada ka muud tegurid, uurides eelkõige, milline osa oli teistel ühenduse tootjatel, kes ei teinud uurimise käigus koostööd, ning muudest kolmandatest riikidest pärineval impordil.

i) Teised ühenduse tootjad

(114) Pärast ajutise määruse vastuvõtmist kahtlesid mõned huvitatud isikud, kas ühenduse tootmisharu kantud kahju põhjustaja oli subsideeritud import. Eelkõige väideti, et kahju põhjustasid muud tegurid, nimelt teised ühenduse tootjad. Sellega seoses väideti, et ühenduse tootjate vähest koostöövalmidust silmas pidades ei ole koostöös mitteosalevate ühenduse tootjate müügi mõjule antud hinnang eriti usaldusväärne.

(115) Tuleks meenutada, et üksikasjalikud ja tõendatud andmed on olemas ainult ühenduse tootmisharu kohta. Pidades silmas ühenduse tootmisharu koostöö ulatuslikkust, mis tagab representatiivsed uurimistulemused, ning ühenduse terastraadituru läbipaistvust ja hinnatundlikkust, ei ole põhjendamatu järeldada, et tõenäoliselt on muud ühenduse tootjad eelkõige hindade osas järginud ühenduse tootmisharu puhul kehtinud suundumist. Lisaks sellele ei ole ükski huvitatud isik esitanud teavet, millest võiks järeldada, et kaebuse mitteesitanud tootjad tegutsesid paremas keskkonnas.

ii) Import kolmandatest riikidest

(116) Kolmandatest riikidest pärineva impordi turuosad on järgmised:

(mahuprotsentides) |

| 1994 | 1995 | 1996 | 1997 | IP |

Korea | 0,4 | 0,6 | 1,0 | 1,1 | 1,5 |

Šveits | 6,6 | 6,3 | 5,5 | 6,7 | 6,9 |

Muud riigid | 1,4 | 2,8 | 2,5 | 1,7 | 2,2 |

Muu impordi kogumaht | 8,4 | 9,7 | 9,0 | 9,6 | 10,6 |

(117) Kolmandatest riikidest pärineva jämeda roostevaba terastraadi impordi turuosa suurenes 1994. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal ainult 2,2 %, seevastu Indiast pärinev subsideeritud import suurenes samas ajavahemikus 9,7 %. Uurimise käigus ei täheldatud ühenduse tootmisharu müügihindade allalöömist.

Korea

(118) Koreast pärinevat importi käsitleti käesoleva uurimise käigus ning leiti, et üleriigiline kaalutud keskmine subsiidiumimarginaal on miinimumlävest väiksem. Kõnealuse impordi eespool käsitletud arengu alusel leitakse, et selle kasvutendents ei ole küll nii silmatorkav nagu Indiast pärineva impordi oma, kuid on siiski märgatav.

(119) Eespool esitatud järelduste alusel otsustatakse, et kolmandatest riikidest pärinev import võis küll aidata kaasa ühenduse tootmisharu kantud kahju tekkimisele, kuid ei saanud siiski, võttes eelkõige arvesse nende kolmandate riikide turuosa arengut vaatlusalusel perioodil, kõrvaldada Indiast pärineva subsideeritud impordi ja ühenduse tootmisharule tekitatud märgatava kahju vahelist põhjuslikku seost.

iii) Muud tegurid

(120) Ükski huvitatud isik ei ole esitanud uusi väiteid selle kohta, kas ühenduse tootmisharu kahjude tekkimisele võisid kaasa aidata muud tegurid, eelkõige nõudluse vähenemine, tarbimisharjumuste muutumine, tehnoloogia areng ning ühenduse tootmisharu ekspordisuutlikkus ja tootlikkus. Seepärast kiidetakse ajutise määruse põhjendustes 247–250 esitatud järeldused heaks.

c) Järeldus põhjusliku seose kohta

(121) Ehkki lisaks Indiast pärinevale impordile võisid ühenduse tootmisharu kahjude tekkimisele kaasa aidata ka muud tegurid, ei saanud need siiski kõrvaldada Indiast pärineva subsideeritud impordi ja ühenduse tootmisharule selle tõttu tekitatud märgatava kahju vahelist põhjuslikku seost.

(122) Eespool esitatud asjaolusid silmas pidades otsustatakse, et Indiast pärinev subsideeritud import eraldi võetuna on tekitanud ühenduse tootmisharule märgatavat kahju.

G. ÜHENDUSE HUVID

(123) Pärast esialgse määruse vastuvõtmist on kasutajad esitanud märkusi seoses tollimaksude võimaliku mõjuga.

(124) Kuna muid esildisi tollimaksude mõjust ühenduse tootmisharu ja muude ühenduse tootjate olukorrale ei ole, kiidetakse heaks järeldus, et meetmete kehtestamine võimaldab ühenduse tootmisharul taastada rahuldava tasuvuse ning säilitada ja edasi arendada oma tegevust ühenduses, tagades nii tööhõive kui ka investeeringud.

(125) Sõltumatud importijad ja nende tarnijad rohkem esildisi ei teinud ja ajutise määruse põhjendustes 257–261 esitatud järeldused kiidetakse heaks.

(126) Kasutajate seisukohalt on mõned äriühingud väitnud, et meetmete kehtestamine mõjutaks otseselt nende majanduslikku olukorda, sest nii tõuseks nende tooraine hind. Kuid nad on öelnud ka seda, et lisaks asjaomasele riigile on tarneallikaid ka muudes riikides. Peale selle oleks tollimaksude üldist madalat taset silmas pidades igasuguse hinnatõusu mõju väike.

(127) Teised kasutajad on rõhutanud ühenduse tootmisharu toodete kvaliteeti ja usaldusväärsust ning arvavad, et meetmete kehtestamine ei mõjutaks nende olukorda.

(128) Seetõttu kiidetakse ajutise määruse põhjendustes 252–268 esitatud järeldused heaks selles mõttes, et ei ole kaalukaid põhjusi, mis räägiksid tasakaalustavate tollimaksude kehtestamise vastu.

H. LÕPLIKUD MEETMED

1. Korea

(129) Pidades silmas eespool nimetatud järeldusi, et Koreast pärit impordi üleriigiline kaalutud keskmine subsiidiumimarginaal on minimaalne, tuleks käesolev menetlus lõpetada vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 3.

2. India

(130) Eespool nimetatud järeldustele subsideerimise, kahju, põhjusliku seose ja ühenduse huvide kohta tuginedes arutati, milline peaks olema lõplike tasakaalustavate meetmete vorm ja tase, et kõrvaldada kahjustavate subsiidiumide kaubandust moonutav mõju ja taastada ühenduse jämeda roostevaba terastraadi turul tõhusad konkurentsitingimused.

(131) Vastavalt sellele ja nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 271, arvutati selline kahjusid vältiv hinnatase, mis katab ühenduse tootmisharu tootmiskulud ja tagab mõistliku müügitulu.

(132) Kahjusid vältivate hinnatasemete võrdlemisel tootjate ekspordihindadega saadi kahjumarginaalid, mis olid kõigil juhtudel, välja arvatud ühe eksportiva tootja puhul, koostööd tegevate eksportivate tootjate subsiidiumide summadega võrdsed või neist suuremad.

(133) Kooskõlas algmääruse artikli 15 lõikega 1 peaks tollimaksu määr vastama subsiidiumisummale, välja arvatud juhul, kui kahjumarginaal on sellest madalam. Seepärast kehtestati koostööd tegevate India eksportivate tootjate suhtes järgmised tollimaksud:

Äriühing | Kavandatav tasakaalustav tollimaks (%) |

Bhansali Bright Bars Pvt Ltd | 18,5 |

Devidayal Ltd, Mumba | 18,4 |

Indore Wire Ltd, Indore | 19,3 |

Isibars/lsinox Ltd, Mumbai | 13,2 |

Kei Industries Ltd, Delhi | 0 |

Macro Bars and Wires Pvt Ltd, Mumbai | 25,4 |

Mukand Ltd, Mumbai | 13,2 |

Raajratna Metal Industries Ltd, Mumbai | 28,6 |

Triveni Shinton, Mumbai | 0 |

Venus Wire, Indore | 35,4 |

(134) Selleks, et koostöö vältimine ei oleks kasulik, peeti asjakohaseks kehtestada koostöös mitteosalevate äriühingute jaoks tollimaksu määr, mis vastab koostööd tegevate äriühingute suhtes konkreetse subsideerimisprogrammi alusel kehtestatud kõrgeimale määrale, st Indias tegutsevate koostöös mitteosalevate äriühingute tollimaksu määr on 48,8 %.

(135) Käesolevas määruses nimetatud individuaalsed tollimaksumäärad kehtestati käesoleva subsiidiumivastase uurimise järelduste põhjal. Seepärast peegeldavad need uurimise käigus tuvastatud olukorda. Seetõttu kohaldatakse neid tollimaksumäärasid ainult kõnealusest riigist pärit ja nimetatud konkreetsete juriidiliste isikute valmistatud toodete impordi suhtes. Toodete suhtes, mille valmistajaks on mõni teine käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, sealhulgas seotud üksused, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende osas kehtivad jääktollimaksu määrad.

(136) Kõik taotlused nimetatud individuaalsete tollimaksumäärade kohaldamiseks (näiteks pärast üksuse ärinime muutmist) tuleks viivitamata saata komisjonile koos kogu asjaomase teabega eelkõige ärinime muutmisega kaasnevate muudatuste kohta äriühingu tootmise, omamaise ja eksportmüügiga seotud tegevuses.

J. AJUTISTE TOLLIMAKSUDE SISSENÕUDMINE

(137) Indias asuvate eksportivate tootjate osas kindlaks tehtud tasakaalustatavate subsiidiumide suurust silmas pidades ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju suurust arvesse võttes leitakse, et Indiast pärineva impordi puhul määruse (EÜ) nr 618/1999 kohaselt ajutiste tasakaalustavate tollimaksudena tagatiseks antud summad tuleb lõplikult sisse nõuda lõplikult kehtestatud tollimaksu määra ulatuses, juhul kui ajutised tollimaksumäärad ei ole väiksemad, mispuhul tuleks kohaldada viimasena nimetatud tollimaksu määrasid.

(138) Koreast pärineva impordi osas ajutise tasakaalustava tollimaksuna tagatiseks antud summad vabastatakse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks CN-koodi ex72230019 (TARICi kood 7223001990) alla kuuluva ja Indiast pärit imporditava roostevaba terastraadi suhtes, mille läbimõõt on vähemalt 1 mm ja mis sisaldab vähemalt 2,5 massiprotsenti niklit, kuid ei ole traat, mis sisaldab vähemalt 28, kuid kõige rohkem 31 massiprotsenti niklit, ja vähemalt 20, kuid kõige rohkem 22 massiprotsenti kroomi.

2. Lõplik tasakaalustav tollimaks, mida kohaldatakse vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmine:

Tootja | | Tollimaksumäär (%) | TARICi lisakood |

—Bhansali Bright Bars Pvt Ltd, C-8/3, T.T.C. Industrial Area, Village – Pawne Opposite P.I.L., Thane – Belapur Road, Navi Mumbai 400705 | 18,5 | A009 |

—Devidayal Industries Ltd, Gupta Mills Estate, Reay Road, Mumbai 400 010 | 18,4 | A010 |

—Indore Wire Company Ltd, Near Fort, Indore 452 006 (M.P.) | 19,3 | A004 |

—Isinox Steels Ltd Indiasteel Complex, Railway Gate No 4, Antop Hill, Wadala, Mumbai 400 037 | 13,2 | A002 |

—Isibars Ltd Indiasteel Complex, Railway Gate No 4, Antop Hill, Wadala, Mumbai 400 037 | 13,2 | A011 |

—Mukand Ltd, L.B.S. Marg, Kurla, Mumbai 400 070 | 13,2 | A003 |

—Raajratna Metal Industries Ltd, 909, Sakar – III, Nr Income Tax, Ahmedabad 380 014 | 28,6 | A005 |

—Venus Wire Industries Ltd, Block No 19, Raghuvanshi Mill Compound, Senapati Bapat Marg, Lower Parel, Mumbai 400 013 | 35,4 | A006 |

—Macro Bars and Wires Pvt. Ltd, 702 Bombay Market Building Tardeo Road, Mumbai 400 032 | 25,4 | A008 |

—Kei Industries Ltd, D-90, Okhla Industrial Area Phase-1, New Delhi, India | 0 | A020 |

—Triveni Shinton International Ltd., Kanti Mansion, 6 Murai Mohalla Indore, 452 001, (M.P.) | 0 | A012 |

— Kõik teised äriühingud | 48,8 | A999 |

3. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

4. Käesolevas määruses nimetatud individuaalseid tollimaksu määrasid (vastupidiselt "muude" suhtes kohaldatavale üleriigilisele tollimaksule) kohaldatakse üksnes nende toodete impordi puhul, mis on toodetud käesolevas määruses nimetatud konkreetse juriidilise isiku/konkreetsete juriidiliste isikute poolt ja pärinevad asjaomasest riigist. Toodete puhul, mille valmistanud äriühingu täpset nime ei ole käesoleva määruse regulatiivosas mainitud, kõnealuseid määrasid ei kohaldata.

Kõik taotlused nimetatud individuaalsete tollimaksumäärade kohaldamiseks (näiteks pärast üksuse nime muutmist) tuleks viivitamata saata komisjonile koos kogu asjaomase teabega eelkõige nime muutmisega kaasnevate muudatuste kohta äriühingu tootmise, omamaise ja eksportmüügiga seotud tegevuses. Komisjon muudab määrust pärast nõuandekomiteega konsulteerimist ja ajakohastab nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

Artikkel 2

1. Määruse (EÜ) nr 618/1999 alusel Indiast pärineva impordi suhtes ajutise tasakaalustava tollimaksuna tagatiseks antud summad nõutakse lõplikult sisse lõplikult kehtestatud tollimaksude ulatuses. Tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku tasakaalustava tollimaksu määra, vabastatakse.

2. Artikli 1 lõikes 4 nimetatud sätteid kohaldatakse ka ajutise tasakaalustava tollimaksuna tagatiseks antud summade lõpliku sissenõudmise suhtes.

Artikkel 3

Koreast pärit vähemalt 1 mm läbimõõduga roostevaba terastraadi importi käsitlev menetlus lõpetatakse. Määruse (EÜ) nr 618/1999 alusel Koreast pärineva impordi suhtes ajutise tasakaalustava tollimaksuna tagatiseks antud summad vabastatakse.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. juuli 1999

Nõukogu nimel

eesistuja

S. Niinistö

[1] EÜT L 288, 21.10.1997, lk 1.

[2] EÜT L 79, 24.3.1999, lk 25.

[3] EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 905/98 (EÜT L 128, 30.4.1998, lk 18).

[4] EÜT C 394, 17.12.1998, lk 6.

[5] EÜT L 273, 9.10.1998, lk 4.

[6] EÜT L 202, 18.7.1998, lk 44.

--------------------------------------------------