31999R1334

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1334/1999,

21. juuni 1999,

millega Hiina Rahvavabariigist pärit magneesiumoksiidi impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, [1] eriti selle artikli 11 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades, et:

A. MENETLUS

1. Kehtivad meetmed

(1) Juunis 1993 kehtestati nõukogu määrusega (EMÜ) nr 1473/93 [2] lõplikud dumpinguvastased meetmed Hiina Rahvavabariigist pärit kaustilise kaltsineeritud magneesiumoksiidi (edaspidi "CCM") impordi suhtes. Need meetmed kehtestati muutuva tollimaksuna, s.o tollimaks kehtestati impordi suhtes, mille hind oli madalam läbivaadatavas määruses sätestatud minimaalsest impordihinnast. Minimaalne impordihind põhines arvutatud normaalväärtusel.

2. Läbivaatamistaotlus

(2) Pärast teadaande avaldamist Hiina Rahvavabariigist pärit CCMi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva lõppemise kohta [3] sai komisjon märtsis 1998 taotluse vaadata need meetmed läbi nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 (edaspidi "algmäärus") artikli 11 lõike 2 alusel.

(3) Taotluse esitajaks oli Eurometaux, kes tegutses ühenduse tootjate nimel, kelle asjaomase toote kogutoodang moodustab 100 % ühenduse vastavast toodangust.

(4) Taotluse aluseks oli põhjus, et nende meetmete kehtivuse lõppemise tulemuseks oleks tõenäoliselt dumpingu ja ühenduse tootmisharule tekkiva kahju kordumine. Teinud pärast nõuandekomiteega konsulteerimist kindlaks, et läbivaatamise algatamiseks on olemas piisavalt tõendusmaterjali, algatas komisjon uurimise sellekohase teate avaldamisega [4] vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2.

3. Uurimine

(5) Komisjon andis ametlikult teada läbivaatuse algatamisest kaebuse esitanud ühenduse tootjatele, ekspordiriigi eksportijatele ja tootjatele ning teadaolevalt asjassepuutuvatele importijatele ja ekspordiriigi esindajatele. Kõigile kõnealustele osalistele ja neile, kes endast algatamisteates nimetatud tähtaja jooksul teada andsid, saatis komisjon küsimustiku. Lisaks teatati sellest võrdlusriigiks valitud India tootjatele, kellele saadeti küsimustikud. Otseselt asjassepuutuvatele isikutele andis komisjon võimaluse esitada oma seisukohad kirjalikult ja taotleda asja arutamist.

(6) Kõik ühenduse tootjad vastasid küsimustikule. Vastused saadi ka kolmelt Hiina eksportijalt: Liaoning Metals & Minerals Import & Export Corp., Citic Trading Co. Ltd ning Liaoning Foreign Trade Corp. (edaspidi "Hiina eksportijad"); küsimustikule vastas üks nendega seotud importija ja üks nendega seotud hulgimüüja. Koostöö hõlmas Eurostati andmete kohaselt üle 87 % Hiina Rahvavabariigist pärit koguimpordist. Küsimustikule vastas ka kolm sõltumatut importijat, nimelt Frank & Schulte Benelux Madalmaadest, Timab Industries SA Prantsusmaalt ja GBC Ltd Ühendkuningriigist, kes esitasid oma seisukohad kirjalikult. Vastust ei saadud toote kasutajatelt, välja arvatud Timab Industries, kes importis kõnealust toodet ise.

(7) Komisjoni talitused otsisid ja kontrollisid kõiki andmeid, mida nad seoses dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumisega ning ühenduse huvidest tulenevalt vajalikuks pidasid. Uurimine korraldati järgmiste ettevõtjate ruumides:

a) ühenduse tootjad:

- Grecian Magnesite SA, Ateena, Kreeka

- Magnesitas Navarras, Pamplona, Hispaania

- Magnesitas de Rubian, Sarria (Lugo), Hispaania

- Styromag GmbH, St Katharein an der Laming, Austria

b) võrdlusmaa tootjad:

- Tamil Nadu Magnesite Ltd, Salem, India

c) sõltumatud ühendusse importijad:

- Frank & Schulte Benelux, Capelle a/d Ijssel, Madalmaad

- Timab Industries SA, St Malo, Prantsusmaa (ühtlasi asjaomase toote kasutaja)

- GBC Ltd., Ewell (Surrey), Ühendkuningriik

d) seotud importijad ja hulgimüüjad:

- Citic Germany GmbH, Bad Homburg, Saksamaa

- Lutz Mineralien GmbH, Schifferstadt, Saksamaa.

(8) Dumpingut käsitlev uurimine hõlmas ajavahemiku 1. juulist 1997 kuni 30. juunini 1998 (edaspidi "uurimisperiood"). Ühenduse tootmisharu olukorra uurimine hõlmas ajavahemiku 1. jaanuarist 1994 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi "kahjude tuvastamise periood").

B. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1. Vaatlusalune toode

(9) Käesoleva menetlusega hõlmatud toode on magneesiumoksiidi üks vorme, nimelt kaustiline kaltsineeritud looduslik magnesiit (CCM), mida toodetakse looduses esinevast magneesiumkarbonaadist ehk magnesiidist. CCMi tootmiseks tuleb magnesiit kaevandada, purustada, sorteerida ja seejärel põletada ahjus temperatuuril 700–1000 °C. Tulemuseks on CCM, mis sisaldab erineval hulgal magneesiumoksiidi ("MgO") ehk kuulub erinevasse kvaliteediklassi. Peamised võõrlisandid CCMis on SiO2, Fe2O3, Al2O3, CaO ja B2O3 (vastavalt ränioksiid, raudoksiid, alumiiniumoksiid, kaltsiumoksiid ja booroksiid). CCMi kasutatakse peamiselt põllumajanduses loomasöödana või väetisena ning tööstuslikult ehitustööstuses põrandakatte- ja isolatsioonitahvlite valmistamisel, samuti tselluloosi-, paberi- ja abrasiivainetööstuses.

(10) Peale selle ei ole CCM keemiliselt ühtlase koostisega. Selgeid eraldusjooni, mille abil liigitada CCM erinevateks toodeteks, ei ole siiski leitud. Piiri eri kvaliteediklasside vahel hägustab kasutusalade kattuvus, sest kasutajad kasutavad ühel ja samal otstarbel eri kvaliteediklassi ja eri tarneallikast pärinevat magnesiiti.

(11) Kuigi ühenduse turul müüdud Hiina Rahvavabariigist pärit CCM oli erineva MgO-sisaldusega, ei toonud see kaasa olulisi erinevusi asjaomaste toodete füüsikalistes põhiomadustes, toodete asendatavuses üksteisega, suhtumises neisse ega turustamises. Nagu eelmises uurimises, nii tuleks ka käesolevas uurimises kõiki CCMi kvaliteediklasse ja tüüpe käsitleda ühe ja sama tootena.

2. Samasugune toode

(12) Leiti, et ühendusse eksporditud CCM ning võrdlusriigis toodetud ja sealsel siseturul maha müüdud CCM füüsikalistes ja keemilistes omadustes ning kasutusalades ei olnud olulisi erinevusi. Lisaks sellele ei olnud erinevusi asjaomase toote ning kaebuse esitanud ühenduse tootmisharu poolt valmistatud ja ühenduse turul müüdud toote vahel. Seoses sellega on uurimine kinnitanud eelmise uurimise järeldust, et kasutajad võivad käidelda nii imporditud kui ka ühenduses valmistatud toodet ilma oma tootmisprotsessi muutmata.

(13) Mõned sõltumatud importijad väitsid, et Hiina Rahvavabariigist pärit CCM erineb ühenduse tootmisharu poolt valmistatud ja müüdud CCMist. Nad väitsid, et neid ei või pidada samasugusteks toodeteks, sest tooraine (MgCO3) on Hiina Rahvavabariigis ulatuslikest maardlatest kergesti kättesaadav, ent ühenduses tuleb toorainet kaevandada kitsastest soontest. Peale selle on Hiina magnesiidi looduslik MgO-sisaldus kõrgem.

(14) Kuigi kaevandamismeetod, maardla magnesiidisisaldus ja tootmisprotsess võivad tootjati erineda ja erinevadki kogu maailmas, ei mõjuta need erinevused oluliselt lõpptoodet ega õigusta mõne sõltumatu importija väidet, et CCMi tootmine Hiina Rahvavabariigis on kasutatud meetodite ja protsesside poolest ning magnesiidi keemiliste ja füüsikaliste omaduste poolest unikaalne. Seda kinnitab ka tõsiasi, et ühenduse tootjatel ja Hiina eksportijatel on mitmeid ühiseid kliente.

(15) Seetõttu on ühelt poolt ühendusse eksporditud CCM ja teisalt ühenduse tootmisharu poolt valmistatud ja ühenduse turul müüdud toode ning võrdlusriigis valmistud ja sealsel siseturul müüdud toode omavahel vastastikku asendatavad ja neid tuleb lugeda üheks samasuguseks tooteks algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

C. DUMPING

1. Sissejuhatavad märkused

(16) Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 kontrolliti uurimise käigus, kas on alust järeldada, et meetmete puudumisel dumping tõenäoliselt jätkub või kordub.

2. Võrdlusriik

(17) Normaalväärtuse kindlakstegemiseks võeti arvesse tõsiasja, et käesoleva uurimise tarvis pidi normaalväärtus Hiina Rahvavabariigist imporditava toote puhul põhinema kolmanda turumajandusriigi andmetel. Sellega seoses nähti käesoleva läbivaatamise algatamise teadaandes normaalväärtuse kindlakstegemiseks kohase kolmanda turumajandusriigina ette Türgi. Mitu importijat esitas siiski vastuväite, et Türgi ei ole kohane, sest tooraine on Türgis raskemini kättesaadav kui Hiina Rahvavabariigis. Sellest tulenevalt ei ole Türgi kaevandustel selliseid looduslikke eeliseid nagu Hiina Rahvavabariigi omadel ning kaevandamis- ja töötlemiskulud on seetõttu Türgis kõrgemad kui Hiina mäetööstuses. Alternatiivina soovitas üks importija Slovakkiat, kus looduslikud tingimused on väidetavalt võrreldavad Hiina Rahvavabariigi omadega. Teised tegid ettepaneku, et normaalväärtus võiks põhineda Saksamaa lubjakivi või dolomiidi sisemaistel müügihindadel, sest neid kaevandatakse ja töödeldakse samamoodi nagu CCMi Hiina Rahvavabariigis ja neil samalaadne kasutus.

(18) Pidades silmas importijate märkusi Türgi võtmise kohta võrdlusmaaks, taotleti koostööd peale Türgi ka teiste maadega, kus teadaolevalt toodetakse piisavas koguses CCMi. Eelkõige adresseeriti koostööpalve kolmele tuntud tootjale Türgis, kahele Brasiilias, ühele Slovakkias ja kahele Indias. Brasiiliast vastust ei saadud ning Slovakkia tootja vastas, et tal ei ole võimalik uurimisperioodi suhtes nõutud teavet anda. Ainsa koostöövalmis Türgi CCMi tootja näidatud sisemaist läbimüüki ei saa pidada representatiivseks Hiina ekspordi suhtes ühendusse, teine Türgi tootja tootis aga teistsugust MgO vormi, nimelt ülepõletatud magnesiiti. Lõpuks nõustus küsimustikus nõutud teavet andma üks India tootja.

(19) Saksamaa lubjakivi ja dolomiidi sisemaiste müügihindade kasutamise ettepaneku suhtes tuleks rõhutada, et lubjakivi ja dolomiiti ei saa pidada CCMiga samasuguseks, sest nende keemilised omadused on teistsugused.

(20) Koostööd tegeva India tootja sisemaine läbimüük leiti olevat oluliselt rohkem kui 5 % uurimisperioodi jooksul Hiina Rahvavabariigist ühendusse imporditavast kogusest. India CCMi turul tundus konkurentsitihe: seal konkureerivad vähemalt viis kodumaist CCMi tootjat. CCMi toomiseks vajalik tooraine magnesiit on tootmisettevõtete lähedal asuvatest karjääridest suurtes kogustes hõlpsasti kättesaadav. India tootja kaevandamis- ja tootmisprotsess on väga sarnane Hiina tootjate omaga.

(21) Hiina eksportijad väitsid, et kuigi Türgi ei olnud täiesti kohane, oleks ta pidanud jääma võrdlusriigiks põhjusel, et Indias kindlaks tehtud normaalväärtusel ei oleks mingit seost eelmise uurimise käigus Türgis leitud normaalväärtusega. Ent nagu eespool öeldud, oli läbimüük Türgis liiga madal, et olla representatiivne, ning seetõttu ei ole muud valikut, kui valida teine võrdlusriik.

(22) Hiina eksportijad esitasid argumendi, et koostööd tegev India tootja on täielikult riigi omanduses ning seega on CCMi hinnad Indias valitsuse kontrolli all. On tõsi, et kõnealune äriühing on riigi omanduses. Sellele vaatamata tegutseb ta turumajanduse kontekstis ja konkureerib siseturul oma toodangut müües mitme äriühinguga, mis ei kuulu India valitsusele. Mingeid riiklikust omandivormist tulenevaid moonutusi kulu- või hinnamoonutusi ei leitud.

(23) Eespool toodut silmas pidades on komisjon seisukohal, et India on normaalväärtuse kindlakstegemiseks kohane võrdlusriik.

3. Normaalväärtus

(24) Ainsa Indias toodetava ja müüdava CCM kvaliteediklassi puhul tehti normaalväärtus kindlaks hindade põhjal, mida sõltumatud kliendid tegelikult maksavad või peavad maksma siseturul tavapärase kaubandustegevuse käigus samasuguse toote eest, mida on valmistatud piisavas koguses. Teiste kvaliteediklasside puhul, mida koostööd tegev ettevõtja ei tooda, tehti normaalväärtus kindlaks, kohaldades koostööd tegeva ettevõtja valmistatud toote kvaliteediklassi põhjal kindlakstehtud normaalväärtuse suhtes korrigeerimiskoefitsienti. Et kõrgem MgO-sisaldus tähendab kõrgemat kvaliteeti ja seega hinnalisemat toodet, leiti olevat mõistlik seada korrektsiooni ulatus võrdelisse sõltuvusse Hiina Rahvavabariigist eksporditava toote eri kvaliteediklasside MgO-sisaldusest.

4. Ekspordihind

(25) Koostööd teinud Hiina eksportijate poolt ühendusse eksporditud CCMi kogus moodustas umbes 87 % kogu kõnealuse toote Hiina Rahvavabariigist pärit impordist, nagu näitavad küsimustiku vastuste põhjal antud hinnangud ja Eurostati andmed CN-koodi25199900 ja TARICi rubriigi 10/80 kohta, mille alla uurimisaluse toote import kirjendatakse.

(26) Kahe koostööd teinud eksportija puhul, kes müüsid ühenduses üksnes sõltumatutele importijatele, tehti ekspordihind kindlaks sõltumatutele importijatele ekspordiks müüdud toote eest tegelikult makstud või maksmisele kuuluva hinna põhjal.

(27) Eksportija puhul, kes oli ühenduses müünud üksnes endaga seotud ühenduse importijale, kes omakorda müüs endaga seotud hulgimüüjale, on ekspordihind arvestatud selliselt, et esimese sõltumatu ostja makstud edasimüügihinnast lahutati kõik importimise ja edasimüümise vahel tekkinud kulud, mida kandsid seotud importija ja seotud edasimüüja, ning sobiv summa kasumi tarvis, et teha kindlaks usaldusväärne ekspordihind vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9. Kasumi suurus on arvutatud koostööd teinud sõltumatute importijate keskmise realiseeritud kasumi põhjal, s.o 9 % vastava hulgimüüja läbimüügist.

5. Võrdlus

(28) Kaalutud keskmist normaalväärtust kvaliteediklassi kohta võrreldi vastava CCMi kvaliteediklassi kaalutud keskmise ekspordihinnaga FOB tootjamaa sadamani vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11.

(29) Selleks, et tagada õiglane võrdlus normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel, võeti nõuetekohaselt arvesse väidetavalt ja tõestatult hindade võrreldavust mõjutavate tegurite erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Selles mõttes korrigeeriti sisemaa- ja mereveo-, kindlustus-, käitlemis- ja lastimiskulusid, lisa- ja krediidikulusid. Peale selle leidis komisjon, et kuna tootjate juurdepääs toormaterjalile on Hiina Rahvavabariigis hõlpsam, tuleks teha veel üks täiendav korrektsioon, võtmaks arvesse madalamaid magnesiidi kaevamiskulusid, mis tulenevad sellest, et võrreldes Indiaga on Hiina Rahvavabariigis magnesiidi eraldatavus maagist parem. Sellest tulenevalt leiti, et magnesiidi eraldatavus maagist on Indias sarnane sama näitajaga Türgis, mida kasutati võrdlusmaana eelmise uurimise käigus, ning kuna huvitatud pooled ei ole esitanud uusi fakte, otsustati kohaldada normaalväärtuse suhtes samasugust korrektsiooni, nagu Hiina osapooled taotlesid eelmise uurimise käigus, s.o Indias kindlakstehtud kaevandamiskulude vähendamist 20 %.

(30) Hiina eksportijate taotlus kohaldada korrektsiooni kaubandustaseme erinevuste suhtes leiti olevat õigustatud, kuid selle täpset arvutamist ei peetud vajalikuks, kui pidada silmas, et käesoleval juhul on tegemist aegumise läbivaatamisega ning et isegi sellise korrektsiooni kohaldamisel oleks ikka veel tegemist olulise dumpingumarginaaliga.

6. Dumpingumarginaal

(31) Normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlus näitas dumpingu esinemist, kusjuures dumpingumarginaal võrdus summaga, mille võrra kindlaks tehtud normaalhind ületas ühendusse eksportimise hinda. Leitud dumpingumarginaal protsendina CIF-impordihinnast ühenduse tollipiiril oli märkimisväärne.

D. DUMPINGU KORDUMISE VÕI JÄTKUMISE TÕENÄOSUS

(32) Lisaks dumpingu olemasolu analüüsile uurimisperioodil uuriti ka dumpingu jätkumise tõenäosust, kui kõnealused meetmed kaotataks. Eksportijate antud teabe põhjal peetakse tõenäoliseks, et Hiina CCMi eksporti jätkatakse samade või koguni veel madalamate hindadega kui uurimisperioodi jooksul. Seda tõestab tõsiasi, et USA ametlik statistika näitas, et Hiina FOB-ekspordihinnad kõnealusesse riiki, mis on üks peamisi Hiina Rahvavabariigist eksporditava CCMi sihtkohti, olid keskmiselt oluliselt madalamad kui vastavad hinnad uurimisperioodil Hiinast ühendusse eksportimisel.

(33) Selle tõsiasja põhjal, et CCMi eksport Hiinast on uurimisperioodi jooksul toimunud dumpinghinnaga ja et vastavalt eksportijate antud teabele ennustatakse Hiinast ühendusse toimuva ekspordi hindade mõningast langust, ning pidades silmas Hiina hinnapoliitikat kolmandate riikide suhtes, kus ei ole jõus dumpinguvastaseid meetmeid, on jõutud järeldusele, et kui kehtivad meetmed kaotatakse, dumping tõenäoliselt jätkub.

(34) Lisaks sellele tooks allpool nimetatud ekspordilitsentside süsteemi kaotamine tõenäoliselt kaasa Hiina ekspordihindade langemise umbes 75 euroni tonni kohta, mis tähendaks dumpingu veelkordset suurenemist.

E. ÜHENDUSE TOOTMISHARU MÄÄRATLUS

(35) Vastavalt algmääruse artikli 4 lõikele 1 tuleb terminit "ühenduse tootmisharu" tõlgendada viitena ühenduse samasuguste toodete tootjaile tervikuna või neile tootjaile, kelle toodang moodustab ühtekokku algmääruse artikli 5 lõikes 4 määratletud valdava osa ühenduse kõnealuste toodete kogutoodangust. Uurimine kinnitas, et taotluse esitanud ühenduse tootjate toodang moodustab ühenduse CCMi toodangust 100 %. Seetõttu kujutavad nad endast ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

F. ÜHENDUSE CCMI TURU OLUKORRA ANALÜÜS

(36) Esiteks tuleks märkida, et enamik konkreetseid andmeid ühenduse tootmisharu kohta kahjude tuvastamise perioodil on arvutatud andmete põhjal, mille esitasid kolm ühenduse tootjat, nimelt Grecian Magnesite, Magnesitas Navarras ja Magnesitas de Rubián. Neljas ühenduse tootja, Styromag, moodustati iseseisva äriühinguna alles 1996. aastal samuti CCMi tootjana tegutsenud äriühingu Magindag pankrotistumise tulemusena 1994. aastal. Et Styromagi kohta oli teavet üksnes alates 1996. aastast ja selleks, et esitada järjepidev ettekujutus majandusolukorrast ühenduse tootmisharus, pidas komisjon kohatuks võtta ühenduse tootmisharu olukorra analüüsimisel arvesse Styromagi andmeid. Ühenduse kogutarbimise kindlaksmääramisel on Styromagi andmed arvesse võetud ja need kajastuvad hinna allalöömise analüüsis, mis hõlmab uurimisperioodi. Samuti võib väita, et allpool sätestatud olukorra analüüs ühenduse tootmisharus ei oleks olnud teistsugune, kui Styromagi ekstrapoleeritud andmed aastate 1994 ja 1995 kohta olnuksid analüüsi kaasatud.

1. Tarbimine ühenduse turul

(37) CCMi kogutarbimine uurimisperioodil arvutati järgmiste andmete alusel:

- ühenduse tootmisharu läbimüük ühenduse turul,

- CCMi import ühendusse Hiina Rahvavabariigist ning

- CCMi import ühendusse kõikidest muudest kolmandatest riikidest.

(38) Selle põhjal tõusis tarbimine 328000 tonnilt 1994. aastal 356000 tonnini uurimisperioodil, mis on lähedane eelmise uurimisperioodi käigus tuvastatud tasemele (368000 tonni). Ajavahemikku 1994–1996 iseloomustas tarbimise pidev kasv kuni 422000 tonnini 1996. aastal. Ühenduse tarbimise tõstis kõrgemale tasemele ilmastikutingimuste mõju peamiselt põllumajanduses kasutatava madalama kvaliteediklassi CCMi nõudlusele, ning mitmete äsjahõlvatud tööstusturgude potentsiaalne areng. Pärast kõrgtaseme saavutamist vähenes nõudlus 1997. aastal 18 %, ent taastus osaliselt uurimisperioodi jooksul.

(39) Lõpuks võib väita, et ühenduse CCMi tarbimine jagunes suhteliselt ühtlaselt tema kahe kasutusotstarbe vahel, s.o umbes 50 % tarbiti põllumajanduslikul otstarbel ning teine pool tööstusotstarbel.

2. Import asjaomasest riigist

a) Impordi maht, impordiosa ja asjaomase impordi turuosa kahjude tuvastamise perioodil

(40) Hiina Rahvavabariigist pärit CCMi impordi maht suurenes 86089 tonnilt 1994. aastal tonnini uurimisperioodil110592, mis võrdub umbes 28 %lise kasvuga kahjude tuvastamise perioodi jooksul. Uurimisperioodi jooksul imporditud kogus on lähedane esialgse uurimise käigus eelmise uurimisperioodi suhtes tuvastatud tasemele (120000 tonni).

(41) Hiina Rahvavabariigist imporditud CCMi osakaal ühenduse koguimpordis oli kahjude tuvastamise perioodi jooksul mahuliselt 77–82 %. Suurim impordiosa saavutati nõudluse kõrgpunktis 1996. aastal. Tuleks siiski märkida, et eelmise uurimisperioodi jooksul moodustas Hiina Rahvavabariigi arvele langenud impordiosa üksnes 54 %.

(42) Hiina Rahvavabariigist pärit impordi turuosa ühenduse turul kasvas 1994. aastast kuni uurimisperioodini 26,3 %lt 31 %ni. See võrdub 4,7punktilise kasvuga kahjude tuvastamise perioodil. 1996. aastal, mil nõudlus oli erakordselt suur, ulatus Hiina turuosa 36,4 %ni. Eelmise uurimise ajal moodustas Hiina Rahvavabariigist pärit impordi turuosa uurimisperioodil 32 %.

b) Asjaomase toote impordihindade liikumine ja hinnadünaamika

i) Asjaomaste impordihindade liikumine

(43) Eurostati andmete kohaselt kasvas ühenduse Hiinast pärit impordi keskmine CIF-müügihind oluliselt ajavahemikus 1994–1995, kuid on pärast seda pidevalt kahanenud. Asjaomase impordi keskmine müügihind suurenes seetõttu kahjude tuvastamise perioodil umbes 14 %.

(44) Väideti, et Hiina ekspordilitsentside süsteem, mis öeldavasti seati sisse pärast dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist, oleks järk-järgult piiranud Hiina CCMi tarneid ühendusse, tõstes nõnda Hiina toote müügihindu ühenduses. Ent nagu eespool nimetatud, kasvas Hiinast pärit impordi maht kahjude tuvastamise perioodi jooksul 28 % ja kuigi ühenduse Hiinast pärit impordi hinnad kasvasid pärast meetmete kehtestamist aastatel 1993–1995, on nad pärast seda pidevalt langenud.

ii) Eksportijate hinnadünaamika

(45) Selleks, et teha kindlaks eksportijate hinnadünaamikat seostatuna ühenduse tootjate hinnadünaamikaga, analüüsiti uurimisperioodil nii eksportijate hindu kui ka ühenduse tootmisharu hindu. Selles analüüsis kasutati ühenduse tootmisharu läbimüüki ja koostööd tegevate Hiina eksportijate müüki ühenduse sõltumatutele importijatele, aga ka seotud importijate edasimüüki sõltumatutele klientidele, mida loeti samal kaubandustasandil olevaks. Selle analüüsi tarvis liigitati toode kahte kategooriasse vastavalt sellele, kas teda kasutatakse põllumajanduses või tööstuses. Selle alusel võrreldi ühenduse tootmisharu poolt valmistatud ja müüdud CCMi müügihindu Hiina samaotstarbelise CCMi müügihindadega.

(46) Tuleks märkida, et koostööd tegevad Hiina eksportijad müüsid olulise osa oma ühendusse suunatud ekspordi mahust väljaspool ühendust asuvate klientide kaudu FOB-hinnaga Hiina piiril. Sellest tulenevalt tuli teha kohandusi, et koostööd tegevate importijate ja eksportijate andmete põhjal saada CIF-väärtus ühenduse tollipiiril.

(47) Asjaomase impordi kaalutud keskmisi CIF-hindu võrreldi ühenduse tootjate hindadega, mida oli kohandatud tarnetingimuste erinevuste võrra turgudel, kus mõlemad pooled oma toodangut realiseerisid, sest üksnes sellistel turgudel on võrdlemine otstarbekas. Uurimise käigus tehti kindlaks, et Hiina eksportijate keskmine müügihind oli toote mõlema kasutuse puhul madalam kui ühenduse tootmisharu vastav näitaja. Eelkõige tehti kindlaks, et suhtelises mõttes oli Hiina ekspordi ja ühenduse tootmisharu hindade keskmine vahe tööstussektoris kasutatava CCMi puhul suurem kui põllumajandussektoris kasutatava CCMi puhul.

(48) Lõpuks näitas koostööd tegevate importijate poolt küsimustikule antud vastuste analüüs, et olulisemate põllumajandusotstarbelise CCMi müügitehingute puhul vastas eksportijate CIF-müügihind minimaalsele hinnatasemele, milleks on 112 eküüd tonni kohta, mis näitab, et neid hindu piirasid antud hetkel kohaldatavad dumpinguvastased meetmed.

(49) Kuigi eksportijate hindades ei kajastunud, et Hiina CCM on kõrgema puhtuseastmega kui ühenduse tootmisharu valmistatud CCM, ei pidanud komisjon vajalikuks kohaldada korrigeerimiskoefitsienti. Sellise korrigeerimiskoefitsiendi kohaldamist oli nõudnud ühenduse tootmisharu.

3. Ühenduse tootmisharu majandusolukord

a) Tootmine

(50) Võrreldes olukorda kahjude tuvastamise perioodi alguses ja lõpus, on CCM kogutoodang 1994. aastast kuni uurimisperioodini olnud suhteliselt stabiilne. Eespool nimetatud ajavahemikus suurenes toodang 6 %, umbes 207000 tonnilt umbes 219000 tonnini.

b) Tootmisvõimsus

(51) Ühenduse tootmisharu tootmisvõimsus kasvas 265000 tonnilt 1994. aastal 280000 tonnini uurimisperioodil. See võrdub 6 %lise kasvuga kahjude tuvastamise perioodil.

c) Tootmisvõimsuse rakendamisaste

(52) Ühenduse tootmisharu tootmisvõimsuse rakendamisaste püsis 78 % juures, olles 1994. aastal ja uurimisperioodil umbkaudu ühel ja samal tasemel. Ent aastatel 1995 ja 1996 tõusis tootmisvõimsuse rakendamisaste vastavalt 89 ja 88 %ni. See tulenes tolle perioodi loodetud suurest läbimüügist, mis eelkõige 1996. aastal jäi aga tulemata. Sestsaadik on ühenduse tootmisharu tootmisvõimsuse rakendamisaste pidevalt kahanenud.

d) Müügimaht

(53) Ühenduse tootjate kogumüügimaht kasvas 209000 tonnilt 1994. aastal peaaegu 211000tonnini uurimisperioodil. Müügimaht suurenes oluliselt ajavahemikus 1994–1995, ent on sestpeale pidevalt vähenenud.

e) Turuosa

(54) Ühenduse tootmisharu turuosa ühenduse turul vähenes 63 %lt 1994. aastal 58 %ni uurimisperioodil. See võrdub viie protsendipunktilise vähenemisega kahjude tuvastamise perioodil. 1996. aastal, mil nõudlus oli erakordselt suur, langes ühenduse tootmisharu turuosa 50 %ni. Kuigi järgmisel aastal võitis ühenduse tootmisharu taas kaotatud protsendipunktid tagasi, on selle turuosa alates 1997. aastast uuesti ilmutanud langustendentsi.

f) Hindade liikumine

(55) Uurimine näitas, et ühenduse tootjate keskmine CCMi müügihind tõusis ajavahemikus 1994. aastast uurimisperioodini 7 %. Ühenduse tootmisharu müügihinnad saavutasid kõrgtaseme 1996. aastal tollase suure turunõudluse tõttu. Kui põllumajandusliku CCMi hinnad tõusid kahjude tuvastamise perioodil 13 %, tõusid tööstusotstarbelise CCMi müügihinnad 6 %. Kui pärast 1996. aasta kõrgtaset näitasid põllumajandusliku CCMi hinnad suhteliselt stabiilset liikumist, langesid tööstusotstarbelise CCMi hinnad siiski 5 %.

g) Tasuvus

(56) Tasuvusanalüüsiks võeti arvesse teatavate ühenduse tootmisharus CCMi tootmisel tekkivate kõrvalsaaduste läbimüüki, mille tulemusena vähenesid CCMi erikulud ja suurenes CCMiga seotud kasum. Ühenduse tootmisharu väitis siiski, et see müük on üksnes ajutise iseloomuga ja võib viivitamata lõppeda. Komisjon oli seisukohal, et kuna kõrvalsaaduste läbimüük on olnud märkimisväärne nii väärtuse kui müügimahu poolest ja kuna neid on turustatud juba pikemat aega, peavad nad kajastuma CCMi tasuvusanalüüsis, ning selle tulemusena suurenes CCMi müügi tasuvus.

(57) Selle põhjal suurenes müügi netokäibe protsendimäärana väljendatud ühenduse tootmisharu tasuvus kahjude tuvastamise perioodi jooksul kaalutud keskmisest 4,0 %lisest kahjumist 1994. aastal 5,2 %lise kasumini uurimisperioodil. Ühenduse tootmisharu kasumlikkus tervikuna on kahjude tuvastamise perioodil paranenud 9,2 protsendipunkti võrra. Ühenduse tootmisharu peab oma tegevuse säilitamiseks siiski vajalikuks iga-aastast 10 %list kasumimäära.

h) Tööhõive

(58) Tööhõive vähenes ühenduse tootmisharus kahjude tuvastamise perioodil 6,7 %.

i) Varud

(59) Ühenduse tootjate lõppvarud tõusid 24788 tonnilt 1994. aastal 34240 tonnile uurimisperioodil, mis võrdub umbes 38 %lise tõusuga kahjude tuvastamise perioodil. Ajavahemikul 1994–1997 suurenesid lõppvarud pidevalt, ent langesid seejärel uurimisperioodil.

j) Investeeringud

(60) Ühenduse tootmisharu koguinvesteeringute summa kasvas ajavahemikus 1994. aastast uurimisperioodini umbes 23 %. Ühenduse tootmisharu on rohkesti investeerinud, eriti aastatel 1995 ja 1996. Investeeringud puudutasid peamiselt tootmisprotsessi parandamist ja edasist ratsionaliseerimist kulude kokkuhoiu eesmärgil. Osa ühenduse tootmisharust paigaldas oma ahjudesse moodsad filtrid, et vähendada keskkonnasaastet.

k) Ühenduse tootmisharu eksporditegevus

(61) Ühenduse tootmisharu CCMi eksport kolmandatesse riikidesse näitab suhteliselt stabiilset arengut. Iga-aastane eksport kasvas kahjude tuvastamise perioodil umbes 8000 tonnilt 11000 tonnile aastas.

l) Järeldused

(62) Pärast dumpinguvastase muutuva tollimaksu kehtestamist 1993. aastal on ühenduse tootmisharu olukord kahjude tuvastamise perioodil paranenud. Majandustegurid, nagu näiteks tootmine, tootmisvõimsus, keskmine müügihind tonni kohta, tasuvus ja investeeringud, on näidanud positiivset arengutendentsi. Nii toodang kui ka tootmisvõimsus on kahjude tuvastamise perioodil kasvanud umbes 6 % ning sama aja jooksul on keskmine müügihind tõusnud umbes 7 %. Pärast kahte kahjumiaastat on ühenduse tootmisharu alates 1996. aastast jälle tulutoovalt müünud. On tõenäoline, et see tulenes personali vähendamisest ja eelmisel aastal tootmise ratsionaliseerimisse tehtud investeeringutest. Uurimisperioodi jooksul saavutas ühenduse tootmisharu müügimaht ja tootmisvõimsuse rakendamisaste 1994. aasta taseme. Siiski näitab eespool toodud analüüs, et mitte kõigi näitajate suhtes ei valitse sellised arengusuunad ning et eelkõige alates 1996. aastast on tekkinud langustendents.

(63) Tootmisvõimsuse rakendamisaste, turuosa, tööhõive ja lõppvarud ei ole arenenud soodsas suunas. Selle perioodi jooksul kaotas ühenduse tootmisharu umbes viis protsendipunkti ühenduse turust. Uurimisperioodil vähenes ühenduse tootmisharus rakendatud töötajate arv 1994. aastaga võrreldes 6,7 %. Ühenduse tootmisharu lõppvarud kasvasid ajavahemikus 1994–1997 pidevalt: kogukasv kahjude tuvastamise perioodil ulatus 38 %ni. Peale selle on tootmisvõimsuse rakendamisaste ühenduse tootmisharus alates 1995. aastast pidevalt vähenenud, s.o isegi eriti kõrge nõudlusega 1996. aastal ei tõusnud tootmisvõimsuse rakendamisaste üle 88 %.

(64) Uurimise käigus tehti kindlaks, et kuigi olukord ühenduse tootmisharus on mõnes valdkonnas paranenud, ei ole mõne teised majandustegurid arenenud nii soodsalt. Seda tuleb vaadelda seostatuna Hiina impordi madalate hindadega, mis jäid miinimumhinna lähedale ja avaldasid ühenduse tootmisharule hinnasurvet. See ei lasknud ühenduse tootmisharul varasema dumpingu tagajärgedest täielikult toibuda.

(65) Väideti, et ühenduse tootmisharu parandas oma olukorda ühenduse turul, vaatamata jätkuvale impordile asjaomasest riigist. Seoses sellega võib märkida, et kuigi dumpinguvastased meetmed on aidanud parandada olukorda ühenduse tootmisharus, on nende mõju nõrgenenud, nagu eespool näidatud. Seda väidet toetab tõsiasi, et import Hiina Rahvavabariigist suurenes kahjude tuvastamise perioodil 28 %, võites samal ajal turuosa seisukohalt juurde 4,7 protsendipunkti.

4. Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht ja hinnad

a) Impordi maht

(66) Muudest kolmandatest riikidest pärit CCMi impordi maht kasvas kahjude tuvastamise perioodil umbes 25000 tonnilt 1994. aastal 26000 tonnini uurimisperioodil. See võrdub 4 %lise kasvuga. Eespool nimetatud kõrge CCMi nõudluse tõttu 1996. aastal saavutas import muudest kolmandatest riikidest nimetatud aastal kõrgtaseme, ulatudes üle 33000 tonni.

(67) Muudest kolmandatest riikidest imporditava CCMi turuosa oli ajavahemikus 1994–1996 8 % ning vähenes 1997. aastal ühe protsendipunkti võrra. Kahjude tuvastamise perioodil on nimetatud maade turuosa seega olnud suhteliselt stabiilne.

b) Kolmandatest riikidest imporditava CCMi müügihind

(68) Eurostati andmete kohaselt tõusis kolmandatest riikidest imporditava CCMi keskmine müügihind kahjude tuvastamise perioodil 43 %.

5. Järeldus

(69) Eelmise uurimise andmetega võrreldes on ühenduse tootmisharu näidanud suhteliselt stabiilset arengut. Väideti, et ajavahemikus 1995–1996 suureneb nõudlus ühenduses kiiresti, ületades nõnda ühenduse tootmisharu tootmisvõimsuse ja tingides vajaduse suurendada Hiina CCMi importi. Tuleb siiski märkida, et ühenduse tootmisharu tootmisvõimsuse rakendamisaste oli 1995. aastal umbes 89 % ning on sestsaadik pidevalt langenud. Seetõttu võib järeldada, et ühenduse tarbimine ei avaldanud kahjude tuvastamise perioodil ühenduse tootmisharu olukorrale olulist mõju.

(70) Pealegi näib, et Hiina impordi mahu suurenemist põhjustasid eelkõige alates 1995. aastast Hiina impordi kahanevad hinnad. Igal juhul ajavahemikus kuni uurimisperioodini sellist olulist nõudluse kasvu ei toimunud, mis võiks selgitada uurimise käigus kindlaks tehtud Hiina CCMi impordi ja turuosa kasvu.

(71) Ühenduse tootmisharu tegi märkimisväärseid jõupingutusi, et parandada oma konkurentsivõimet Hiinas asuvate peakonkurentide ja muudes kolmandates riikides asuvate konkurentide suhtes. Need jõupingutused paistavad silma eelkõige kahjude tuvastamise perioodil tehtud investeeringute ulatust vaadeldes. Aastail 1994–1997 investeeris ühenduse tootmisharu märkimisväärseid summasid oma tootmisruumide moderniseerimiseks ja ratsionaliseerimiseks. Hiina Rahvavabariigist pärit dumpinguhinnaga impordi jätkumise tõttu ei ole need jõupingutused siiski olnud kuigi edukad. Ühenduse tootmisharu on jäänud ohualtisse olukorda.

G. KAHJUDE KORDUMISE TÕENÄOSUS

1. Asjaomase ekspordiriigi olukorra analüüs

a) Hiina litsentsisüsteem

(72) 1994. aasta aprillis kehtestasid väliskaubanduse ja majanduskoostöö ministeerium ning Hiina Metalli-, Mineraali- ja Kemikaaliimportijate ja -eksportijate Kaubanduskoda ekspordilitsentside süsteemi teatavate mineraalide igasuguse ekspordi suhtes, mis on põhimõtteliselt identne ekspordikvootide süsteemiga. Sestpeale on selle litsentsisüsteemi alla kuulunud kõik magneesiumoksiidi eri liigid, sealhulgas kaustiline kaltsineeritud magnesiit. 1998. aastal oli litsentsitasu umbes 37 eküüd CCMi tonni kohta. See tähendab, et kui järgitakse miinimumhinda 112 eküüd tonni kohta, oleks tegelik müügihind ilma litsentsitasuta umbes 75 eküüd tonni kohta.

(73) Lisaks sellele kehtestas Liaoningi provints, kus asub enamik tootjaid, Eurometaux' andmete kohaselt 1995. aastal veel ühe kohaliku maksu, mis 1997. aastal ulatus umbes 15 eküüni tonni kohta. On väidetud, et sellest litsentsisüsteemist piisab, et vähendada kahjuliku dumpingu kordumise ohtu.

(74) Eurometaux väitis, et Hiina magnesiidi litsentsisüsteem võidakse peagi kaotada, ning kartis, et Hiina magnesiidiekspordi maht suureneks selle kaotamise tagajärjel ja hinnad väheneksid oluliselt, kui dumpinguvastaste meetmete rakendamist ei jätkata.

(75) Eksportijad väidavad, et litsentsisüsteem on toonud Hiina Rahvavabariigi magnesiidieksporti stabiilsuse ja usaldusväärsuse ning et ei ole põhjust arvata, et see süsteem peagi kaotatakse. Lisaks sellele on nad teatanud, et kui dumpinguvastaste meetmete rakendamist ei jätkata ja kui litsentsisüsteem kaotatakse, ei alanda nad siiski oma hindu stabiilsel turul, nagu see on Euroopa Ühenduses, ega loobu ootamatult vabatahtlikult suuremast kasust.

(76) Eespool toodud argumente silmas pidades ning arvestades eespool kirjeldatud süsteemi, mida haldab ekspordiriigi valitsus ühepoolselt, tuleb märkida, et ekspordilitsentside süsteemi olemasolu või kaotamine ei saa avaldada mingit mõju ühenduse institutsioonide otsusele, kas pikendada dumpinguvastaste meetmete kehtivust või mitte. Siiski toonitas selle süsteemi analüüs üksnes Hiina eksportijate võimalust müüa CCMi väga madalate hindadega.

b) Hiina eksport kolmandatesse riikidesse

(77) Komisjon on USA kaubandusstatistika põhjal analüüsinud Hiina CCMi eksporti USAsse. See import moodustas 1997. aastal CCMi ülemaailmsest impordist USAsse 67 % ning 1998. aastal kuni augustikuuni 63 %.

(78) Hiina ekspordi kogumaht USAsse tõusis 72477 tonnilt 1994. aastal 89440tonnini 1997. aastal, mis võrdub 23 %lise tõusuga. 1995. aastal suurenes Hiina eksport USAsse absoluutse maksimumini, ületades 96000 tonni ja ulatudes seega umbes samale tasemele, nagu on ühendusse siirduva Hiina ekspordi maht, ent 1996. aastal ilmutas see jälle langustendentse.

(79) Kuigi Hiina CIF-müügihinnad tõusid oma väga madalalt tasemelt ajavahemikus 1994–1995 80 %, on nad sestsaadik langenud ja jäänud oluliselt alla 1993. aastal kehtestatud EL miinimumhinna, mis on 112 eküüd tonni kohta.

(80) Kõigi CCMi liikide hindade võrdlus näitab Eurostati andmete kohaselt, et Hiina keskmine müügihind ühenduse turul on umbes kolmandiku võrra kõrgem kui keskmine müügihind USA turul. Seetõttu ei ole ilmselt põhjust uskuda, et meetmete puudumisel Hiina hinnad ei lange USAsse imporditava CCMi hinna tasemele, eelkõige seetõttu, et impordihinnad ühendusse on leitud olevalt osaliselt väga lähedal miinimumhinnale või lausa sellega võrdsed, s.o paistab, et nad on sel tasemel üksnes miinimumhinna olemasolu tõttu.

c) Tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamisaste ja varud

(81) Komisjon saatis küsimustiku kaheksale Hiina tootjale ja kaubandusettevõtjale, muu hulgas selleks, et teha kindlaks tootmise tase, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamisaste ja varud. Komisjonil ei õnnestunud siiski kindlaks teha Hiina tootjate tootmistaset ega täpset tootmisvõimsust, tootmisvõimsuse rakendamisastet ega varusid, sest kolm neljast koostööd tegevast äriühingust on puhtal kujul kaubandusettevõtjad ja ainult üks toodab ise CCMi. Teised tootjad ei olnud valmis koostööd tegema. Et see ei võimaldanud Hiina CCMi toodangu representatiivset analüüsi ja et ametlik statistika ei ole kättesaadav, pidi komisjon algmääruse artikli 18 kohaselt kasutama saadaolevat teavet.

(82) Seetõttu otsustati kasutada läbivaatamistaotluses esitatud andmeid tootmisharu kohta ning turu-uuringute andmeid. Nende allikate kohaselt on paari viimase aasta toodang hinnanguliselt umbes 600000tonni aastas, millest üksnes 200000 tonni on mõeldud Hiina siseturu jaoks.

(83) Samal alusel tuli läbivaatamistaotluses esitatud teavet kasutada tootmisvõimsuse, tootmisvõimsuse rakendamisastme ja varude kindlakstegemiseks. Sama allika kohaselt ulatus Hiina tootjate tootmisvõimsus rohkem kui 700000 tonnini aastas. Hiina tootjatel on ka olulisel määral rakendamata tootmisvõimsust. Hiina CCMi varud ulatusid umbes 500000 tonnini.

2. Järeldus kahjustava dumpingu kordumise kohta

(84) Hiina ekspordihinnad teisele peamisele CCMi turule USAs, mille suhtes kehtib samuti ekspordilitsentside süsteem, olid ajavahemikus 1994. aastast 1998. aasta keskpaigani väga madalad. Kuigi need hinnad tõusid ajavahemikus 1994–1997 oma väga madalalt tasemelt umbes 70 %, jäid nad siiski tunduvalt alla 1993. aastal kehtestatud EL miinimumhinna ja alla tegeliku Hiina ekspordihinna ühendusse.

(85) Kui peale selle võtta arvesse Hiina litsentsisüsteemi, mille kaotamine üksi võimaldaks Hiina CIF-müügihindade langetamist umbes 37 euro võrra tonni kohta, osutavad tohutud toorainevarud ja suur kasutamata tootmisvõimsuse reserv Hiinas märkimisväärsele võimalusele, et Hiina eksportijad jätkavad kahjustavat dumpingut. Seetõttu jõuti järeldusele, et meetmete puudumisel kahjustav dumping tõenäoliselt kordub ja et kehtivad meetmed tuleks seetõttu säilitada.

H. ÜHENDUSE HUVID

1. Sissejuhatus

(86) Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuriti, kas olemasolevate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse pikendamine oleks vastuolus ühenduse huvidega tervikuna. Ühenduse huvide kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate huvide, nagu näiteks ühenduse tootmisharu, importijate ja hulgimüüjate ning asjaomase toote kasutajate huvide hindamisel. Selleks, et hinnata meetmete jätkamise tõenäolist mõju, nõudsid komisjoni talitused teavet kõikidelt eespool nimetatud huvitatud pooltelt.

(87) Tuleks meenutada, et eelmise uurimise käigus oldi seisukohal, et meetmete kehtestamine ei ole ühenduse huvidega vastuolus. Lisaks sellele tuleks märkida, et käesoleva uurimise puhul on tegemist läbivaatamisega, seega analüüsitakse olukorda, kus dumpinguvastased meetmed on juba kehtinud. Sellest tulenevalt on käesoleva uurimise ajastus ja iseloom võimaldanud hinnata kehtestatud dumpinguvastaste meetmete võimalikke negatiivseid tagajärgi asjassepuutuvatele pooltele.

(88) Komisjon saatis küsimustiku 24 importijale, kellest täielikku koostööd tegid kolm sõltumatut importijat ja üks seotud importija. Lisaks sellele saadeti küsimustikud kahele kasutajaorganisatsioonile, kelleks olid CEFIC ja Emfema. Ent nemad küsimustikule ei vastanud.

(89) Selle põhjal uuriti, kas vaatamata järeldustele dumpingu, kahju ning kahjustava dumpingu jätkumise või kordumise kohta on olemas kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete säilitamine ei ole antud juhul ühenduse huvides.

2. Ühenduse tootmisharu huvid

(90) Uurimise tulemused lubavad järeldada, et kui meetmeid ei jätkata, on ühenduse tootmisharu olukord endiselt ohualdis ja võib isegi halveneda.

(91) Ühenduse tootmisharu on Hiina Rahvavabariigist pärit CCMi madala dumpinguhinnaga impordi tõttu kahju kandnud. Läbivaatusel olevate dumpinguvastaste meetmete eesmärk on taastada ühenduse turul aus konkurents ühenduse tootjate ja kolmandates riikides ekspordiga tegelevate ettevõtjate vahel; nagu eespool näidatud, ei ole seda täiel määral saavutatud.

(92) Ühenduse tootmisharu on viimaste aastate jooksul teinud märkimisväärseid jõupingutusi oma tootlikkuse suurendamiseks, et alandada oma tootmiskulusid ja suurendada konkurentsivõimet praegusel hinnatundlikul turul. On võetud ratsionaliseerimismeetmeid ja tehtud investeeringuid ning müügi-, üld- ja halduskulud on ühenduse tootmisharus kahjude tuvastamise perioodil langenud. Lisaks sellele on üks eelmises uurimises osalenud ühenduse tootja Kreekas pankrotistunud; samuti pankrotistus 1994. aastal äsja uurimisesse kaasatud Austrias asuva ühenduse tootja Styromag emaettevõtja Magindag ning Styromag tuli täielikult ümber struktureerida. Ühenduse tootmisharul ei ole olnud võimalik kahjude tuvastamise perioodil mõistlikku kasumit saada.

(93) Pidades silmas ühenduse tootmisharul esinenud majandusraskusi, eelkõige tõsiasja, et tal ei võimaldatud toibuda dumpinguhinnaga impordi tekitatud raskest seisundist, on komisjoni talitused seisukohal, et sekkumise puudumisel on väga tõenäoline, et ühenduse tootmisharu olukord halveneb veelgi, võttes arvesse kahjumeid, mida ta pikema aja jooksul on kandnud. See võib kaasa tuua töötajate arvu olulise vähenemise. Käesoleva uurimise käigus on kindlaks tehtud, et ühenduse tootmisharu on elujõuline, ent endiselt ebakindlas olukorras, ning et on väga tõenäoline, et ilma dumpinguvastaste meetmete jätkumiseta, mis korrigeeriksid dumpinguhindadega impordi mõju, ühenduse tootmisharu finantsolukord halveneb. Niiviisi võib ohtu sattuda ühenduse tootmisharu olemasolu ja palju töökohti.

(94) Lisaks sellele näitavad ühenduse tootmisharu jätkuvad jõupingutused ümberstruktureerimise alal, et ta ei ole valmis sellest tootmissektorist loobuma. Seetõttu oleks dumpinguvastaste meetmete säilitamine ühenduse tootmisharu huvides.

3. Importijate ja hulgimüüjate huvid

(95) Teisest küljest on mõned importijad ja hulgimüüjad dumpinguvastaste meetmete pikendamise vastu, väites, et fikseeritud miinimumhind moonutab rahvusvahelist kaubandust ja tõstab kunstlikult asjaomase toote impordihinda. Nad on väitnud, et ühenduse tootmisharu alandas kahjude tuvastamise perioodil pidevalt oma hindu, samal ajal kui Hiina tootjatel ei olnud võimalik konkureerida ühenduse tootmisharuga, sest neid piiras miinimumhind. Tuleks siiski märkida, et importijatel ei olnud selle argumendi toetuseks ühtki tõendit. Vastupidi, uurimine näitas, et ühenduse tootmisharu müügihinnad kasvasid kahjude tuvastamise perioodil umbes 7 % ja Hiina turuosa ühenduses suurenes kahjude tuvastamise perioodil umbes 5 %.

(96) Teisest küljest väitsid mõned teised importijad ja üks importiv kasutaja, et dumpinguvastased meetmed lõid ühenduse CCMi turul teatava hindade stabiilsuse. Peale selle on miinimumhind võimaldanud ühenduse tootmisharul tootmist jätkata ja seega säilitanud konkurentsi Hiina ja ühenduse tootjate vahel.

(97) Seetõttu ollakse seisukohal, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ei ole asjaomase toote importijate kuluseisundit negatiivselt mõjutanud. On tõenäoline, et meetmete jätkumine tulevikus nende kuluseisundi halvenemist ei põhjusta.

4. Kasutajate huvid

(98) Komisjoni talituste poolt käesoleva uurimise käigus saadetud küsimustikule ükski ühenduse kasutaja ei vastanud ega andnud tõendeid kehtivate meetmete mõjust oma tootmiskuludele. Et puuduvad kasutajate esitatud põhjendatud andmed, mis käsitleksid kehtivate meetmete mõju kulude struktuurile CCMi kasutavas tootmises, siis vastavat analüüsi ei tehtud. Kuna kasutajad ei vastanud, võib eeldada, et dumpinguvastastel meetmetel ei olnud negatiivset mõju nende kuluseisundile.

(99) Igal juhul ei ole praeguste dumpinguvastaste meetmete tulemusena ühenduse turgu impordile suletud, vaid pigem on seatud vastukaal ebaõiglasele kaubanduspraktikale ning välditud dumpinguhinnaga impordi moonutavat mõju. Antud juhul näib, et meetmed ei takistanud asjaomasest riigist pärit impordi pääsu ühenduse turule. Nagu eespool nimetatud, kasvas import Hiina Rahvavabariigist kahjude tuvastamise perioodil oluliselt, nimelt 28 %.

(100) Peale selle leiti, et kui pidada silmas ühenduse tootmisharule kuuluvat olulist turuosaning seda, et ta on elujõuline ning investeerinud märkimisväärseid summasid oma konkurentsivõime parandamisse, ja võtta arvesse muude väljaspool ühendust asuvate tarnijate olemasolu, on tarnedefitsiidi oht väga väike.

(101) Kuna meetmed on teatava aja jooksul kehtinud ja need jäetakse jõusse samal tasemel, võib järeldada, et kui see üldse kasutajate olukorda mõjutab, siis mitte halvemuse suunas.

5. Mõju konkurentsile ühenduse turul

(102) Mis puutub konkurentsikeskkonda ühenduse turul, siis ei sulge allpool kavandatud meetmed ühenduse turgu vaatlusalustele eksportijatele ning seega võimaldab ta neil eksportijatel jätkuvat turul olla. Tuleks meenutada, et importijatel ja kasutajatel on turul alati olnud mitmeid konkurente. Isegi oma tootmisvõimsust täies ulatuses ära kasutades võiks ühenduse tootmisharu rahuldada ainult umbes 80 % ühenduse turu nõudlusest. Seetõttu on import kolmandatest riikidest alati vajalik. Seega võiksid asjaomase riigi eksportijad isegi olemasolevate dumpinguvastaste meetmete jätkamise korral jätkata õiglaste hindadega eksporti ühendusse.

6. Kokkuvõte ühenduse huvide kohta

(103) Olemasoleva teabe põhjal ja olles analüüsinud kõiki asjaomaseid huve, deklareerivad komisjoni talitused järgmist: ühelt poolt toob dumpinguvastaste meetmete jätkamine ühenduse turul tõenäoliselt kaasa stabiilse CCMi hinna, mis jõus olevate meetmete kehtivusajal ei ole nähtavasti kasutajate ja importijate majanduslikule olukorrale negatiivset mõju avaldanud. Teisest küljest ei süvendaks ühenduse tootmisharu ilmajätmine piisavast kaitsest dumpinguhinnaga impordi eest mitte üksnes tema raskusi, vaid võiks isegi põhjustada tema kadumise. Dumpinguvastaste meetmete kehtestamata jätmisest tulenev hinnaeelis kasutajatele ei kompenseeri hüvesid, mida tagaks dumpinguhinnaga impordi põhjustatud kaubandustingimuste moonutamise kaotamine.

I. DUMPINGUVASTASED MEETMED

(104) Kõiki asjassepuutuvaid isikuid informeeriti olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada olemasolevad meetmed jõusse jätta. Avalikustamise järel anti neile tähtaeg, mille jooksul oma seisukoht võtta. Poolte märkused võeti arvesse ning vajaduse korral muudeti järeldusi vastavalt.

(105) Eespool toodust tuleneb, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleks dumpinguvastased meetmed, mis kehtestati määrusega (EMÜ) nr 1473/93 Hiina Rahvavabariigist pärit CCMi impordi suhtes muutuva tollimaksu kujul, mis on seotud minimaalse impordihinnaga 112 eküüd tonni kohta, jõusse jätta, ent hinda tuleks väljendada uues Euroopa vääringus ehk eurodes. Uus miinimumhind peab seega olema 112 eurot tonni kohta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit magneesiumoksiidi impordi suhtes, mis kuulub CN-koodi ex25199090alla (TARICi kood 25199090*10).

2. Tollimaksu summaks on vahe, mille poolest 112eurone tonnihind erineb vabast netohinnast ühenduse piiril enne tollivormistust, juhul kui viimati nimetatud hind on madalam.

3. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimakse ja muid tollitavasid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 21. juuni 1999

Nõukogu nimel

eesistuja

G. Verheugen

[1] EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 905/98 (EÜT L 128, 30.4.1998, lk 18).

[2] EÜT L 145, 17.6.1993, lk 1.

[3] EÜT C 383, 17.12.1997, lk 9.

[4] EÜT C 190, 18.6.1998, lk 4.

--------------------------------------------------