31999L0042

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/42/EÜ,

7. juuni 1999,

millega kehtestatakse kutsekvalifikatsiooni tunnustamise mehhanism seoses liberaliseerimist ja üleminekumeetmeid käsitlevate direktiividega hõlmatud tegevusaladega ning millega täiendatakse kutsekvalifikatsiooni tunnustamise üldsüsteemi

EUROOPA PARLAMENT JA

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 40, artikli 47 lõiget 1, artikli 47 lõike 2 esimest ja kolmandat lauset ning artiklit 55,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

toimides asutamislepingu [3] artiklis 251 sätestatud korras vastavalt 22. aprillil 1999 vastuvõetud ühistekstile

ning arvestades, et:

(1) asutamislepingu kohaselt on alates üleminekuperioodi lõpust asutamise ja teenuste osutamise valdkonnas keelatud igasugune kodakondsuse põhjal diskrimineerimine; seetõttu on selles valdkonnas kohaldatavate direktiivide teatavad sätted võrdse kohtlemise reegli rakendamisel ülearused, kuna see reegel sisaldub asutamislepingus ja omab seega vahetut õigusmõju;

(2) kõnealuste direktiivide teatavad sätted, mille eesmärk on asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse tegelikku kasutamist hõlbustada, tuleks siiski säilitada, eelkõige juhul kui need täpsustavad, kuidas asutamislepingust tulenevaid kohustusi täita;

(3) asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse tegeliku kasutamise hõlbustamiseks teatavatel kutsealadel on vastu võetud direktiivid, milles nähakse ette kutsekvalifikatsiooni vastastikuse tunnustamiseni rakendatavad üleminekumeetmed; nendes direktiivides loetakse asjakohasel kutsealal tegutsemist mõistliku aja jooksul ja piisavalt hiljuti kodaniku päritoluliikmesriigis piisavaks kutsekvalifikatsiooniks, et asuda sellel kutsealal tegutsema liikmesriikides, kus kõnealune kutseala on reguleeritud;

(4) kõnealuste direktiivide põhisätted tuleb asendada uutega kooskõlas Euroopa Ülemkogu 11. ja 12. detsembril 1992 Edinburghis tehtud otsustega subsidiaarsuse, ühenduse õigusaktide lihtsustamise ja eelkõige suhteliselt vanade kutsekvalifikatsiooni käsitlevate direktiivide läbivaatamise kohta komisjoni poolt; kõnealused direktiivid tuleb seetõttu kehtetuks tunnistada;

(5) nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivi 89/48/EMÜ vähemalt kolmeaastase tööalase koolituse lõpetamisel antavate kõrgharidusdiplomite tunnustamise üldsüsteemi kohta [4] ja nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiivi 92/51/EMÜ tööalase koolituse tunnustamise teise üldsüsteemi kohta, millega täiendatakse direktiivi 89/48/EMÜ, [5] ei kohaldata teatavate kutsealade suhtes, mis on hõlmatud selles valdkonnas kohaldatavate direktiividega (käesoleva direktiivi A lisa esimene osa); seega tuleb ette näha kutsekvalifikatsiooni tunnustamise mehhanism nende kutsealade tarvis, mida direktiividega 89/48/EMÜ ja 92/51/EMÜ ei reguleerita; käesoleva direktiivi A lisa teises osas loetletud kutsealad kuuluvad diplomite tunnustamise valdkonnas enamasti direktiivi 92/51/EMÜ reguleerimisalasse;

(6) nõukogule on esitatud ettepanek muuta direktiive 89/48/EMÜ ja 92/51/EMÜ seoses tõenditega finantsolukorra ja finantsriskide kindlustuse kohta, mida vastuvõttev liikmesriik võib isikult nõuda; nõukogu kavatseb seda ettepanekut käsitleda hiljem;

(7) nõukogule on esitatud ettepanek selliste elukutseliste meditsiiniõdede vaba liikumise hõlbustamiseks, kellel ei ole ühtki direktiivi 77/452/EMÜ [6] artiklis 3 nimetatud kvalifikatsiooni; nõukogu kavatseb seda ettepanekut käsitleda hiljem;

(8) käesoleva direktiiviga tuleks nõuda korrapäraste aruannete koostamist direktiivi rakendamise kohta;

(9) käesolev direktiiv ei piira asutamislepingu artikli 39 lõike 4 ja artikli 45 kohaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I JAOTIS

Reguleerimisala

Artikkel 1

1. Liikmesriigid võtavad käesolevas direktiivis sätestatud meetmeid seoses teenuste osutamise piirangute [7] ja asutamispiirangute [8] kaotamise üldprogrammide I jaotises nimetatud füüsiliste isikute ja äriühingute asutamisega nende territooriumile ja teenuste osutamisega selliste isikute poolt (edaspidi "soodustatud isikud"), kes soovivad tegutseda A lisas loetletud kutsealadel.

2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse A lisas loetletud kutsealade suhtes, millel liikmesriikide kodanikud soovivad vastuvõtvas liikmesriigis tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana või töötajana.

Artikkel 2

Liikmesriigid, kus A lisas nimetatud kutsealal tegutsema asumiseks või tegutsemiseks peab olema teatav kutsekvalifikatsioon, tagavad, et soodustatud isikule antakse sellekohase taotluse korral enne tema tegevuse alustamist või teenuste osutamist teavet eeskirjade kohta, mis reguleerivad kutseala, millel ta kavatseb tegutseda.

II JAOTIS

Teises liikmesriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamine

Artikkel 3

1. Liikmesriik ei või ebapiisava kvalifikatsiooni tõttu keelduda andmast teise liikmesriigi kodanikule luba tegevuse alustamiseks või tegutsemiseks A lisa esimeses osas loetletud kutsealadel võrdsetel tingimustel liikmesriigi oma kodanikega, võrdlemata kõigepealt soodustatud isiku teadmisi ja oskusi, mida tõendavad tema samal kutsealal tegutsemiseks mujal ühenduses saadud diplomid, tunnistused või muud kvalifikatsioonitõendid, liikmesriigi siseriiklike eeskirjade alusel nõutavate teadmiste ja oskustega, ilma et see piiraks artikli 4 kohaldamist. Kui võrdlusest selgub, et diplomite, tunnistuste või muude kvalifikatsioonitõendite kohased teadmised ja oskused vastavad siseriiklike eeskirjade alusel nõutavatele teadmistele ja oskustele, ei või vastuvõttev liikmesriik keelata nimetatud dokumendi omanikul kõnealusel kutsealal tegutseda. Kui aga võrdlusest selgub oluline erinevus, annab vastuvõttev liikmesriik soodustatud isikule võimaluse näidata, et ta on puuduvad teadmised ja oskused omandanud. Sel juhul annab vastuvõttev liikmesriik taotlejale võimaluse valida kas kohanemisperioodi või sobivustesti analoogiliselt direktiividega 89/48/EMÜ ja 92/51/EMÜ.

Erandina sellest reeglist võib vastuvõttev liikmesriik nõuda kohanemisperioodi või sobivustesti, kui sisserändaja kavatseb tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina sellisel A lisa esimeses osas nimetatud kutsealal, mis nõuab kehtivate siseriiklike normide tundmist ja täitmist, tingimusel et vastuvõtva riigi pädevad ametiasutused nõuavad selliste normide tundmist ja täitmist kutsealal tegutsemiseks ka oma riigi kodanikelt.

Liikmesriigid püüavad arvesse võtta soodustatud isiku eelistust nimetatud valikuvõimaluste puhul.

2. Tunnustamistaotlused lõike 1 tähenduses vaadatakse läbi võimalikult kiiresti ja vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus teeb selle kohta põhjendatud otsuse hiljemalt neli kuud pärast kuupäeva, mil taotlus koos kõikide tõendavate dokumentidega esitati. Taotluse esitajal on siseriiklike õigusaktide alusel õigus esitada kaebus otsuse või selle puudumise kohta.

III JAOTIS

Kutsekvalifikatsiooni tunnustamine teises liikmesriigis omandatud töökogemuse põhjal

Artikkel 4

Kui A lisas nimetatud kutsealal tegutsema asumiseks või tegutsemiseks peavad liikmesriigis olema üld-, äri- või kutseteadmised ja -oskused, aktsepteerib kõnealune liikmesriik selliste teadmiste ja oskuste piisava tõendusena asjaolu, et kõnealusel kutsealal on tegutsetud teises liikmesriigis. Kui kutseala nimetatakse A lisa esimeses osas, peab isik olema sellel tegutsenud:

1. I nimekirjas loetletud kutsealade puhul:

a) kuus järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina;

b) kolm järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, kui soodustatud isik tõendab, et ta on enne seda saanud kõnealusel kutsealal vähemalt kolmeaastase väljaõppe, mille kohta tal on riiklikult tunnustatud või pädeva kutse- või majandusorganisatsiooni poolt oma nõuetele täielikult vastavaks tunnistatud tunnistus;

c) kolm järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana, kui soodustatud isik tõendab, et ta on tegutsenud kõnealusel kutsealal vähemalt viis aastat töötajana; või

d) viis järjestikust aastat ettevõtte juhina, millest vähemalt kolm aastat tehnilistel ametikohtadel, mis eeldavad vastutamist ettevõtte ühe või mitme osakonna eest, kui soodustatud isik tõendab, et ta on enne seda saanud kõnealusel kutsealal vähemalt kolmeaastase väljaõppe, mille kohta tal on riiklikult tunnustatud või pädeva kutse- või majandusorganisatsiooni poolt oma nõuetele täielikult vastavaks tunnistatud tunnistus.

Punktides a ja c nimetatud juhtudel ei tohi kutsealal tegutsemine olla lõppenud varem kui kümme aastat enne artiklis 8 sätestatud taotluse esitamise kuupäeva;

2. II nimekirjas loetletud kutsealade puhul:

a) kuus järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina;

b) - kolm järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, kui soodustatud isik tõendab, et ta on enne seda saanud kõnealusel kutsealal vähemalt kolmeaastase väljaõppe, mille kohta tal on riiklikult tunnustatud või pädeva kutse- või majandusorganisatsiooni poolt oma nõuetele täielikult vastavaks tunnistatud tunnistus,

- neli järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, kui soodustatud isik tõendab, et ta on enne seda saanud kõnealusel kutsealal vähemalt kaheaastase väljaõppe, mille kohta tal on riiklikult tunnustatud või pädeva kutse- või majandusorganisatsiooni poolt oma nõuetele täielikult vastavaks tunnistatud tunnistus;

c) kolm järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, kui soodustatud isik tõendab, et ta on tegutsenud kõnealusel kutsealal vähemalt viis aastat töötajana; või

d) - viis järjestikust aastat töötajana, kui soodustatud isik tõendab, et ta on enne seda saanud kõnealusel kutsealal vähemalt kolmeaastase väljaõppe, mille kohta tal on riiklikult tunnustatud või pädeva kutse- või majandusorganisatsiooni poolt oma nõuetele täielikult vastavaks tunnistatud tunnistus, või

- kuus järjestikust aastat töötajana, kui soodustatud isik tõendab, et ta on enne seda saanud kõnealusel kutsealal vähemalt kaheaastase väljaõppe, mille kohta tal on riiklikult tunnustatud või pädeva kutse- või majandusorganisatsiooni poolt oma nõuetele täielikult vastavaks tunnistatud tunnistus.

Punktides a ja c nimetatud juhtudel ei tohi kutsealal tegutsemine olla lõppenud varem kui kümme aastat enne artiklis 8 sätestatud taotluse esitamise kuupäeva;

3. III nimekirjas loetletud kutsealade puhul:

a) kuus järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina;

b) kolm järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, kui soodustatud isik tõendab, et ta on enne seda saanud kõnealusel kutsealal vähemalt kolmeaastase väljaõppe, mille kohta tal on riiklikult tunnustatud või pädeva kutse- või majandusorganisatsiooni poolt oma nõuetele täielikult vastavaks tunnistatud tunnistus; või

c) kolm järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana, kui soodustatud isik tõendab, et ta on tegutsenud kõnealusel kutsealal vähemalt viis aastat töötajana.

Punktides a ja c nimetatud juhtudel ei tohi kutsealal tegutsemine olla lõppenud varem kui kümme aastat enne artiklis 8 sätestatud taotluse esitamise kuupäeva;

4. IV nimekirjas loetletud kutsealade puhul:

a) viis järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina;

b) kaks järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, kui soodustatud isik tõendab, et ta on enne seda saanud kõnealusel kutsealal vähemalt kolmeaastase väljaõppe, mille kohta tal on riiklikult tunnustatud või pädeva kutse- või majandusorganisatsiooni poolt oma nõuetele täielikult vastavaks tunnistatud tunnistus;

c) kolm järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, kui soodustatud isik tõendab, et ta on enne seda saanud kõnealusel kutsealal vähemalt kaheaastase väljaõppe, mille kohta tal on riiklikult tunnustatud või pädeva kutse- või majandusorganisatsiooni poolt oma nõuetele täielikult vastavaks tunnistatud tunnistus;

d) kaks järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, kui soodustatud isik tõendab, et ta on tegutsenud kõnealusel kutsealal vähemalt kolm aastat töötajana; või

e) kolm järjestikust aastat töötajana, kui soodustatud isik tõendab, et ta on enne seda saanud kõnealusel kutsealal vähemalt kaheaastase väljaõppe, mille kohta tal on riiklikult tunnustatud või pädeva kutse- või majandusorganisatsiooni poolt oma nõuetele täielikult vastavaks tunnistatud tunnistus;

5. V nimekirja punktides a ja b loetletud kutsealade puhul:

a) kolm aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, tingimusel et kutsealal tegutsemine ei ole lõppenud varem kui kaks aastat enne artiklis 8 sätestatud taotluse esitamise kuupäeva;

b) kolm aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, tingimusel et kutsealal tegutsemine ei ole lõppenud varem kui kaks aastat enne artiklis 8 sätestatud taotluse esitamise kuupäeva, välja arvatud juhul kui liikmesriik lubab oma kodanikel kutsealal tegutsemise katkestada pikemaks ajaks;

6. VI nimekirjas loetletud kutsealade puhul:

a) kolm järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina;

b) kaks järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, kui soodustatud isik tõendab, et ta on enne seda saanud kõnealusel kutsealal kolmeaastase väljaõppe, mille kohta tal on riiklikult tunnustatud või pädeva kutse- või majandusorganisatsiooni poolt oma nõuetele täielikult vastavaks tunnistatud tunnistus;

c) kaks järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, kui soodustatud isik tõendab, et ta on tegutsenud kõnealusel kutsealal vähemalt kolm aastat töötajana; või

d) kolm järjestikust aastat töötajana, kui soodustatud isik tõendab, et ta on enne seda saanud kõnealusel kutsealal kaheaastase väljaõppe, mille kohta tal on riiklikult tunnustatud või pädeva kutse- või majandusorganisatsiooni poolt oma nõuetele täielikult vastavaks tunnistatud tunnistus.

Punktides a ja c nimetatud juhtudel ei tohi kutsealal tegutsemine olla lõppenud varem kui kümme aastat enne artiklis 8 sätestatud taotluse esitamise kuupäeva.

Artikkel 5

Kui soodustatud isikul on liikmesriigis saadud riiklikult tunnustatud tunnistus, mille kohaselt tal on kõnealusel kutsealal teadmised ja oskused, mis vastavad kahe- või kolmeaastasele kutseõppele, võib vastuvõttev liikmesriik seda käsitleda artikli 4 lõike 1 punktides b ja d, lõike 2 punktides b ja d, lõike 3 punktis b ja lõike 4 punktides b, c ja e nimetatud kestusega kutseõpet tõendava tunnistusena.

Artikkel 6

Kui soodustatud isiku väljaõppe kestus on vähemalt kaks aastat, kuid alla kolme aasta, loetakse artikli 4 nõuded täidetuks, kui artikli 4 lõike 1 punktides b ja d, lõike 2 punkti b esimeses taandes, lõike 3 punktis b ja lõike 4 punktis b nimetatud füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina tegutsemise või artikli 4 lõike 2 punkti d esimeses taandes nimetatud töötajana tegutsemise kogemus pikeneb sellises ulatuses, mis katab vahe väljaõppe pikkusega.

Artikkel 7

Isikut käsitletakse ettevõtte juhina tegutsenud isikuna artikli 4 tähenduses, kui ta on asjakohasel kutsealal tegutsenud ettevõttes:

a) ettevõtte juhina või ettevõtte filiaali juhina;

b) ettevõtte omaniku või ettevõtte juhi asetäitjana, kui selline ametikoht eeldab esindatava omaniku või juhiga samaväärset vastutust; või

c) kaubanduslikku või tehnilist laadi ülesannetega juhtival ametikohal, mis eeldab vastutust ettevõtte ühe või mitme osakonna eest.

Artikkel 8

Artiklis 4 sätestatud tingimuste täitmist tõendatakse kutsealal tegutsemise laadi ja kestust käsitleva tunnistusega, mille on välja andnud soodustatud isiku päritolu- või lähteliikmesriigi pädev asutus või organ ning mille soodustatud isik peab esitama lisana vastuvõtvas liikmesriigis asjakohasel kutsealal või kutsealadel tegutsemise loa taotlusele.

IV JAOTIS

Teises liikmesriigis saadud muu kutsekvalifikatsiooni tunnustamine

Artikkel 9

1. Kui vastuvõttev liikmesriik nõuab oma kodanikelt, kes soovivad hakata tegutsema mõnel artikli 1 lõikes 2 nimetatud kutsealal, hea maine tõendamist ja tõendit selle kohta, et nad ei ole parajasti ega ole ka varem olnud pankrotis, või üht neist, aktsepteerib ta teiste liikmesriikide kodanike puhul piisava tõendina väljavõtet karistusregistrist või selle puudumisel samaväärset dokumenti, mille on välja andnud soodustatud isiku päritolu- või lähteliikmesriigi pädev kohtu- või haldusasutus ning milles tõendatakse, et kõnealused nõuded on täidetud.

2. Kui vastuvõttev liikmesriik esitab oma kodanikele, kes soovivad hakata tegutsema mõnel artikli 1 lõikes 2 nimetatud kutsealal, teatavaid nõudeid seoses hea maine tõendamisega ja nõuab tõendit selle kohta, et nad ei ole parajasti ega ole ka varem olnud pankrotis ja et nende suhtes ei ole varem kohaldatud kutsealaseid ega haldusmeetmeid (näiteks teatavatel ametikohtadel töötamise keeld, kutsealal tegutsemise peatamine või kutsetunnistuse tühistamine), kuid mille tõendamiseks ei piisa käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud dokumendist, aktsepteerib ta teiste liikmesriikide kodanike puhul piisavana tõendit, mille on välja andnud soodustatud isiku päritolu- või lähteliikmesriigi pädev kohtu- või haldusasutus ning milles tõendatakse, et kõnealused nõuded on täidetud. Tõend kajastab asjaolusid, mida vastuvõttev liikmesriik vajalikuks peab.

3. Kui päritolu- või lähteliikmesriik ei anna välja lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumente, asendatakse need dokumendid vandetõotusega — või kui liikmesriigis ei ole vannet sätestatud, siis piduliku kinnitusega —, mille asjaomane isik annab selle liikmesriigi pädeva kohtu- või haldusasutuse või vajaduse korral notari ees; selline asutus või notar annab välja tunnistuse, mis tõendab vande või piduliku kinnituse autentsust. Avalduse selle kohta, et isik ei ole varem pankrotis olnud, võib teha ka selle liikmesriigi pädeva kutse- või majandusorganisatsiooni ees.

4. Kui vastuvõttev liikmesriik nõuab finantsolukorra tõendamist, käsitleb ta tõendeid, mille on välja andnud soodustatud isiku päritolu- või lähteliikmesriigi pangad, samaväärsetena tema enda territooriumil väljaantud tõenditega.

5. Kui vastuvõttev liikmesriik nõuab oma kodanikelt, kes soovivad alustada tegevust või seda jätkata mõnel artikli 1 lõikes 2 nimetatud kutsealal, tõendit selle kohta, et nad on oma kutsevastutusest tulenevate finantsriskide vastu kindlustatud, aktsepteerib ta teiste liikmesriikide kindlustusseltside väljaantud tõendeid samaväärsetena tema enda territooriumil väljaantud tõenditega. Sellised tõendid kinnitavad, et kindlustusandja täidab vastuvõtvas liikmesriigis kehtivaid kindlustuskatte tingimuste ja ulatusega seotud õigusnorme.

6. Lõigetes 1, 2, 3 ja 5 nimetatud dokumendid ei tohi esitamise ajal olla välja antud üle kolme kuu tagasi.

V JAOTIS

Menetlussätted

Artikkel 10

1. Liikmesriigid määravad artiklis 14 ettenähtud aja jooksul asutused ja organid, kes vastutavad artiklis 8 ja artikli 9 lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud tõendite väljaandmise eest, ning teatavad sellest viivitamata teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

2. Iga liikmesriik võib määrata lõikes 1 nimetatud asutuste ja organite tegevuse kooskõlastaja, kes tegutseb direktiivi 89/48/EMÜ artikli 9 lõike 2 alusel moodustatud koordineerimisrühma raames. Koordineerimisrühma ülesanneteks on:

- hõlbustada käesoleva direktiivi rakendamist,

- koguda võimalikult palju kasulikku teavet selle kohaldamiseks liikmesriikides ning eelkõige koguda ja võrrelda eri kutsekvalifikatsiooniga seonduvat teavet käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvates valdkondades.

VI JAGU

Lõppsätted

Artikkel 11

1. Tunnistatakse kehtetuks B lisas loetletud direktiivid.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile.

Artikkel 12

Alates 1. jaanuarist 2001 edastavad liikmesriigid komisjonile iga kahe aasta järel aruande kehtestatud süsteemi rakendamise kohta.

Üldiste märkuste kõrval on selles aruandes ka tehtud otsuste statistiline kokkuvõte ja käesoleva direktiivi kohaldamisel tekkinud põhiliste probleemide kirjeldus.

Artikkel 13

Hiljemalt viis aastat pärast artiklis 14 nimetatud kuupäeva esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi ja eelkõige selle artikli 5 kohaldamise kohta liikmesriikides.

Pärast kõiki vajalikke arutelusid ja eelkõige koordineerijate ärakuulamist esitab komisjon oma otsused olemasoleva süsteemi võimaliku muutmise kohta. Vajaduse korral teeb komisjon ka ettepanekuid kehtiva süsteemi parandamiseks, selleks et hõlbustada isikute vaba liikumist ning asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse kasutamist.

Artikkel 14

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid enne 31. juulit 2001. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastuvõetud siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 15

Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 16

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 7. juuni 1999

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. M. Gil-robles

Nõukogu nimel

eesistuja

E. Bulmahn

[1] EÜT C 115, 19.4.1996, lk 16 jaEÜT C 264, 30.8.1997, lk 5.

[2] EÜT C 295, 7.10.1996, lk 43.

[3] Euroopa Parlamendi 20. veebruari 1997. aasta arvamus (EÜT C 85, 17.3.1997, lk 114), nõukogu 29. juuni 1998. aasta ühine seisukoht (EÜT C 262, 19.8.1998, lk 12) ja Euroopa Parlamendi 8. oktoobri 1998. aasta otsus (EÜT C 328, 26.10.1998, lk 156). Euroopa Parlamendi 7. mai 1999. aasta otsus ja nõukogu 11. mai 1999. aasta otsus.

[4] EÜT L 19, 24.1.1989, lk 16.

[5] EÜT L 209, 24.7.1992, lk 25. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 97/38/EÜ (EÜT L 184, 12.7.1997, lk 31).

[6] Nõukogu 27. juuni 1977. aasta direktiiv 77/452/EMÜ, mis käsitleb üldõdede diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsioonitõendite vastastikust tunnustamist ja mis sisaldab meetmeid asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse kasutamise hõlbustamiseks (EÜT L 176, 15.7.1977, lk 1). Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 90/658/EMÜ (EÜT L 353, 17.12.1990, lk 73).

[7] EÜT 2, 15.1.1962, lk 32/62.

[8] EÜT 2, 15.1.1962, lk 36/62.

--------------------------------------------------

A LISA

ESIMENE OSA

Töökogemuse kategooriatega seotud kutsealad

I nimekiri

Põhigrupid, mis on hõlmatud direktiiviga 64/427/EMÜ, mida on muudetud direktiiviga 69/77/EMÜ ning direktiividega 68/366/EMÜ, 75/368/EMÜ ja 75/369/EMÜ

1

Direktiiv 64/427/EMÜ

(liberaliseerimist käsitlev direktiiv 64/429/EMÜ)

NICE nomenklatuur (vastab ISIC rühmadele 23–40)

Põhigrupp 23 | Tekstiili tootmine |

232 | Villase riide masinkudumine ja töötlemine |

233 | Puuvillase riide masinkudumine ja töötlemine |

234 | Siidriide masinkudumine ja töötlemine |

235 | Linase ja kanepiriide masinkudumine ja töötlemine |

236 | Muu tekstiilitööstus (džuut, kõvad kiud jne), nööritootmine |

237 | Silmkoeliste ja heegeldatud toodete tootmine |

238 | Tekstiili viimistlus |

239 | Muude tekstiiltoodete tootmine |

Põhigrupp 24 | Jalatsite, muude rõivaste ja vooditarvete tootmine |

241 | Jalatsite masintootmine (välja arvatud kummi- või puujalatsid) |

242 | Jalatsite käsitsitootmine ja parandamine |

243 | Rõivatootmine (välja arvatud karusnahatooted) |

244 | Madratsite ja vooditarvete tootmine |

245 | Naha- ja karusnahatoodete tootmine |

Põhigrupp 25 | Puit- ja korktoodete tootmine, välja arvatud mööbel |

251 | Puidu saagimine ja selle töötlemine |

252 | Puidust pooltoodete tootmine |

253 | Puidust ehitusdetailide, kaasa arvatud põrandamaterjali seeriatootmine |

254 | Puittaara tootmine |

255 | Muude puittoodete tootmine, välja arvatud mööbel |

259 | Õlg-, kork-, punumismaterjalist, vitstest ja rotangpalmist toodete ning harjade tootmine |

Põhigrupp 26 | 260 | Puitmööbli tootmine |

Põhigrupp 27 | Paberi ja pabertoodete tootmine |

271 | Paberimassi, paberi- ja papitootmine |

272 | Paberi ja papi töötlemine ning paberimassist toodete tootmine |

Põhigrupp 28 | 280 | Trükindus, kirjastamine ja nendega seotud tööstusharud |

Põhigrupp 29 | Nahatööstus |

291 | Naha parkimine ja töötlemine |

292 | Nahktoodete tootmine |

ex põhigrupp 30 | Kummi- ja plasttoodete, keemilistest kiududest toodete ja tärklisetoodete tootmine |

301 | Kummi ja asbesti töötlemine |

302 | Plastmaterjali töötlemine |

303 | Keemiliste kiudude tootmine |

ex põhigrupp 31 | Keemiatööstus |

311 | Põhikemikaalide tootmine ja töötlemine |

312 | Keemiatoodete tootmine eelkõige tööstuslikuks ja põllumajanduslikuks otstarbeks (kaasa arvatud ISIC nomenklatuuri gruppi 312 kuuluv taimsete või loomsete rasvade ja õlide tootmine tööstuslikuks kasutamiseks) |

313 | Keemiatoodete tootmine kodus ja kontoris kasutamiseks (välja arvatud ISIC ex gruppi 319 kuuluv meditsiini- ja farmaatsiatoodete tootmine) |

Põhigrupp 32 | 320 | Naftatööstus |

Põhigrupp 33 | Mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine |

331 | Ehituskeraamika tootmine |

332 | Klaasi ja klaastoodete tootmine |

333 | Keraamiliste, kaasa arvatud tulekindlate toodete tootmine |

334 | Tsemendi-, lubja- ja kipsitootmine |

335 | Betoonist, tsemendist ja kipsist konstruktsioonimaterjalide tootmine |

339 | Kivitöötlus ja muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine |

Põhigrupp 34 | Mustmetallide ja värviliste metallide tootmine ja esmane töötlemine |

341 | Raua- ja terasetööstus (ESTÜ asutamislepingu tähenduses, sealhulgas terasetehaste juurde kuuluvad koksitehased) |

342 | Terastorude tootmine |

343 | Traadi tõmbamine, külmtõmbamine, ribametalli külmvaltsimine, külmvormimine |

344 | Värviliste metallide tootmine ja esmane töötlemine |

345 | Mustmetallide ja värviliste metallide valutööstus |

Põhigrupp 35 | Metallitoodete tootmine, välja arvatud masinad ja transpordivahendid |

351 | Sepistamine, kuumvormstantsimine ja kuumpressimine |

352 | Teisene töötlemine ja pinnatöötlus |

353 | Metallkonstruktsioonid |

354 | Katelde ja tööstuslike mahutite tootmine |

355 | Metallist tööriistade, seadmestike ja valmis metalltoodete tootmine (välja arvatud elektriseadmed) |

359 | Masinaehituse abitegevusalad |

Põhigrupp 36 | Masinate tootmine, välja arvatud elektriseadmed |

361 | Põllutöömasinate ja traktorite tootmine |

362 | Kontorimasinate tootmine |

363 | Metallitöötlusseadmete ja tööpinkide tootmine ning nende ja muude mootoriga masinate seadmete ja detailide tootmine |

364 | Tekstiilimasinate ja manuste tootmine, õmblusmasinate tootmine |

365 | Masinate ja seadmete tootmine toiduaine- ja joogitööstuse ning keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude tarvis |

366 | Kaevanduste, raua- ja terasetehaste ning ehitustööstuse seadmete ja rajatiste tootmine; mehaaniliste teisaldusseadmete tootmine |

367 | Jõuülekandeseadmete tootmine |

368 | Muude tööstuslike erimasinate tootmine |

369 | Muude mitteelektriliste masinate ja seadmete tootmine |

Põhigrupp 37 | Elektrotehnika |

371 | Elektrijuhtmete ja -kaabli tootmine |

372 | Mootorite, generaatorite, trafode, jaotusseadmete ja muude elektrienergiaga varustamiseks mõeldud seadmete tootmine |

373 | Elektriseadmete tootmine otsestel kaubanduslikel eesmärkidel |

374 | Telekommunikatsiooniseadmete, arvestite, muude mõõteseadmete ja elektromeditsiiniseadmete tootmine |

375 | Elektronseadmete, raadiovastuvõtjate ja telerite ning heliseadmete tootmine |

376 | Elektriliste kodumasinate tootmine |

377 | Lampide ja valgustite tootmine |

378 | Patareide ja akude tootmine |

379 | Elektriseadmete parandus, montaaž ja paigaldamine |

ex põhigrupp 38 | Transpordivahendite tootmine |

383 | Mootorsõidukite ja nende osade tootmine |

384 | Mootorsõidukite, mootorrataste ja jalgrataste parandus |

385 | Mootorrataste, jalgrataste ja nende osade tootmine |

389 | Mujal liigitamata transpordivahendite tootmine |

Põhigrupp 39 | Muud tootmisharud |

391 | Mõõteriistade, täppis- ja kontrollinstrumentide tootmine |

392 | Meditsiini- ja kirurgiainstrumentide ja -seadmete ning ortopeediliste abivahendite tootmine (välja arvatud ortopeedilised jalatsid) |

393 | Fotograafia- ja optikaseadmete tootmine |

394 | Kellade tootmine ja parandus |

395 | Juveel- ja väärismetalltoodete tootmine |

396 | Muusikariistade tootmine ja parandus |

397 | Mängude, mänguasjade ja spordivarustuse tootmine |

399 | Muud tootmisharud |

Põhigrupp 40 | Ehitus |

400 | Üldehitus; lammutustööd |

401 | Elamute ja muude hoonete ehitus |

402 | Tsiviilehitus; tee-ehitus, silla-, raudtee- jms ehitus |

403 | Paigaldustööd |

404 | Viimistlus |

2

Direktiiv 68/366/EMÜ

(liberaliseerimist käsitlev direktiiv 68/365/EMÜ)

NICE nomenklatuur

Põhigrupp 20 A | 200 | Loomsete ja taimsete rasvade ja õlide tootmine |

20 B | Toiduainetööstus (välja arvatud joogitööstus) |

201 | Tapmine, liha töötlemine ja säilitamine |

202 | Piima ja piimatoodete tootmine |

203 | Puu- ja köögivilja konserveerimine ja säilitamine |

204 | Kala ja muude mereandide konserveerimine ja säilitamine |

205 | Jahu ja tangainete tootmine |

206 | Pagaritoodete, kaasa arvatud kuivikute ja küpsiste tootmine |

207 | Suhkrutootmine |

208 | Kakao, šokolaadi ja suhkrukondiitritoodete tootmine |

209 | Muude toiduainete tootmine |

Põhigrupp 21 | Joogitööstus |

211 | Etüülalkoholi tootmine kääritamise teel, pärmi ja kangete alkohoolsete jookide tootmine |

212 | Veini ja muude linnasteta kääritatud jookide tootmine |

213 | Õlle- ja linnasetootmine |

214 | Karastusjookide ja gaseervee tootmine |

ex 30 | Kummitoodete, plastmaterjalide, tehis- ja sünteeskiudude ja tärklisetoodete tootmine |

304 | Tärklisetoodete tootmine |

3

Direktiiv 75/368/EMÜ (artikli 5 lõikes 1 loetletud tegevusalad)

ISIC nomenklatuur

ex 04 | Kalapüük |

043 | Kalapüük sisevetel |

ex 38 | Transpordivahendite tootmine |

381 | Laevaehitus ja -remont |

382 | Raudteeseadmete tootmine |

386 | Õhusõidukite (kaasa arvatud kosmosetehnika) tootmine |

ex 71 | Transpordiga seotud tegevusalad ja muud tegevusalad kui transport, mis kuuluvad järgmiste rühmade alla: |

ex 711 | Magamis- ja restoranvaguniteenused; raudteeveeremi hooldus remondidepoos; vagunite puhastus |

ex 712 | Linna- ja linnalähiliinide ning kaugliinide reisijateveo veeremi hooldus |

ex 713 | Muu reisijate maismaaveo transpordivahendite (nagu näiteks autod, bussid ja taksod) hooldus |

ex 714 | Maanteetranspordi abirajatiste (nagu näiteks teed, tunnelid ja sillad, kaubahoidlad, autoparklad ning bussi- ja trammidepood) käigushoidmine ja hooldus |

ex 716 | Siseveetranspordiga seotud tegevusalad (nagu näiteks veeteede, sadamate ja muude siseveetranspordirajatiste käigushoidmine ja hooldus; puksiiri- ja lootsiteenused sadamates, poide paigaldamine, laevade lastimine ja lossimine ja muud samalaadsed tegevusalad nagu päästetööd, pukseerimine ja paadikuuride käigushoidmine) |

73 | Side: postiteenused ja telekommunikatsioon |

ex 85 | Isikuteenused |

854 | Pesumajad ja pesumajateenused, keemiline puhastus ja värvimine |

ex 856 | Fotostuudiod: portree- ja reklaamfoto, välja arvatud fotoreporterid |

ex 859 | Mujal liigitamata isikuteenused (hoonete või üksnes eluruumide hooldus ja koristamine) |

4

Direktiiv 75/369/EMÜ (artikkel 6, kui tegevusala käsitatakse tööstusliku või käsitöönduslikuna)

ISIC nomenklatuur

Järgmine reisimisega seotud tegevus:

a) kaupade ostmine ja müümine:

- millega tegelevad tänava- ja kandekauplejad (ex ISIC grupp 612),

- kinnistel turgudel, mis ei ole püsirajatised, ja avaturgudel;

b) selliste vastuvõetud üleminekumeetmetega hõlmatud tegevusalad, milles selgesõnaliselt välistatakse või ei mainita nendel tegevusaladel tegutsemist reisides.

II nimekiri

Direktiiv 82/470/EMÜ (artikli 6 lõige 3)

ISIC nomenklatuuri grupid 718 ja 720

Tegevusalade hulka kuuluvad eelkõige:

- igasuguse eesmärgiga reisiteenuste (transport, toitlustamine, majutus, ekskursioonid jne) korraldamine, müügiks pakkumine või müümine otse või vahendaja kaudu, üksikult või paketina.

III nimekiri

Direktiiv 82/489/EMÜ

ex 855 | Juuksuriteenused, välja arvatud kiropoodide ning iluravi- ja juuksurikoolide teenused |

IV nimekiri

Direktiiv 82/470/EMÜ (artikli 6 lõige 1)

ISIC nomenklatuuri grupid 718 ja 720

Tegevusalade hulka kuuluvad eelkõige:

- tegutsemine vahendajana eri transpordiliikide töövõtjate ja kauba lähetajate või vastuvõtjate vahel ning tegutsemine sellega seotud tegevusaladel:

aa) tööandja nimel transpordi töövõtjatega lepingute sõlmimine;

bb) tööandjale kõige kasulikuma transpordiliigi, -ettevõtte ja marsruudi valimine;

cc) transpordi tehniliste aspektide korraldamine (nt transportimiseks nõutav pakkimine); mitmesugused transpordiga seotud toimingud (nt jää varumine külmutusvagunite jaoks);

dd) transpordiga seotud formaalsused (nagu saatekirjade koostamine); saadetiste koostamine ja jagamine;

ee) transpordi eri etappide koordineerimine, korraldades transiiti, ümbersuunamist, ümberlaadimist ja muid toiminguid kaubajaamas;

ff) kauba lähetajatele ja vastuvõtjatele lasti ja vedajate ning transpordivahendite tagamine;

- transpordikulude hindamine ja aruannete kontrollimine,

- teatavate ajutiste või alaliste meetmete võtmine reederi või meretranspordiettevõtte nimel (koos sadamavaldajatega, laevavarustajatega jne)

(Artikli 2A punktides a, b ja d loetletud tegevusalad.)

V nimekiri

Direktiivid 64/222/EMÜ ja 70/523/EMÜ

a)

Vt käesoleva direktiivi artikli 4 lõike 5 punkti a

Direktiiv 64/222/EMÜ

(liberaliseerimist käsitlevad direktiivid 64/223/EMÜ ja 64/224/EMÜ)

0) tegutsemine füüsilisest isikust ettevõtjana hulgimüügi valdkonnas, v.a meditsiini- ja farmaatsiatoodete, toksiliste toodete ja patogeenide ning kivisöe hulgimüük (ex grupp 611);

1) kutseline tegutsemine vahendajana, kellele üks või mitu isikut on andnud volitused ja juhised läbirääkimiste pidamiseks või äritehingute sõlmimiseks nende isikute nimel;

2) kutseline tegutsemine vahendajana, kellel alaliselt selline kohustus puudub, kuid kes viib kokku inimesi, kes soovivad omavahel otselepinguid sõlmida, või kes korraldab nendevahelisi äritehinguid või abistab neid äritehingute sõlmimisel;

3) kutseline tegutsemine vahendajana, kes sõlmib äritehinguid enda nimel teise isiku eest;

4) kutseline tegutsemine vahendajana, kes korraldab teise isiku eest hulgimüüki enampakkumise teel;

5) kutseline tegutsemine vahendajana, kes kogub tellimusi väljaspool äriruume (lävemüük);

6) vahendajana kutseliste teenuste osutamine ühe või mitme kaubandus-, tööstus- või käsitööettevõtte teenistuses olles.

b)

Vt käesoleva direktiivi artikli 4 lõike 5 punkti b

Direktiiv 70/523/EMÜ

Tegutsemine füüsilisest isikust ettevõtjana kivisöe hulgimüügi valdkonnas ja vahendajana kivisöekaubanduses (ex grupp 6112, ISIC nomenklatuur)

VI nimekiri

Direktiivid 68/364/EMÜ, 68/368/EMÜ, 75/368/EMÜ, 75/369/EMÜ ja 82/470/EMÜ

1

Direktiiv 68/364/EMÜ

(liberaliseerimist käsitlev direktiiv 68/363/EMÜ)

ISIC ex grupp 612 | Jaemüük |

Välistatud tegevusalad

012 | Põllutöömasinate rendileandmine |

640 | Kinnisvara, kinnisvara rendileandmine |

713 | Sõiduautode, sõidukite ja hobuste rendileandmine |

718 | Raudteevagunite rendileandmine |

839 | Masinate rendileandmine äriühingutele |

841 | Kinopiletite broneerimine ja filmide laenutamine |

842 | Teatripiletite broneerimine ja teatrivarustuse laenutamine |

843 | Paatide, jalgrataste ja õnne- või osavusmängude mänguautomaatide rendileandmine |

853 | Möbleeritud tubade rendileandmine |

854 | Majapidamispesu laenutamine |

859 | Rõivaste laenutamine |

2

Direktiiv 68/368/EMÜ

(liberaliseerimist käsitlev direktiiv 68/367/EMÜ)

ISIC nomenklatuur

ISIC ex põhigrupp 85:

1. Restoranid, kohvikud, baarid ning muud söögi- ja joogikohad (ISIC grupp 852)

2. Hotellid, külalistemajad, kämpingud ja muud majutuskohad (ISIC grupp 853)

3

Direktiiv 75/368/EMÜ (artikkel 7)

Kõik direktiivi 75/368/EMÜ lisas loetletud tegevusalad, välja arvatud selle direktiivi artiklis 5 nimetatud tegevusalad (käesoleva lisa I nimekiri nr 3).

ISIC nomenklatuur

ex 62 | Pangad ja muud finantsasutused |

ex 620 | Patendi- ja litsentsiettevõtted |

ex 71 | Transport |

ex 713 | Reisijate maanteevedu, välja arvatud reisijatevedu mootorsõidukitega |

ex 719 | Vedelate süsivesinike ja muude vedelate keemiatoodete transportimine torujuhtme kaudu |

ex 82 | Sotsiaal- ja kultuuriteenused |

827 | Raamatukogud, muuseumid, botaanika- ja loomaaiad |

ex 84 | Puhketeenused |

843 | Mujal liigitamata puhketeenused sport (spordiväljakud, spordivõistluste korraldamine jne), välja arvatud spordiinstruktorite tegevusmängud (võidusõiduhobuste tallid, mänguväljakud, võidusõidurajad jne)muu puhketegevus (tsirkused, lõbustuspargid ja muu meelelahutus) |

ex 85 | Isikuteenused |

ex 851 | Koduteenused |

ex 855 | Ilusalongid ja maniküürijate teenused, välja arvatud kiropoodide ning iluravi- ja juuksurikoolide teenused |

ex 859 | Mujal liigitamata isikuteenused (välja arvatud spordi- ja ravimassöörid ning mägigiidid) jagatuna järgmistesse rühmadesse desinfitseerimine ja kahjuritõrjerõivaste ja hoiuruumide laenutaminetutvumisteenistus ja samalaadsed teenusedastroloogia, ennustamine ja samalaadsed teenusedsanitaarteenused ja nendega seotud tegevusmatuseteenused ja kalmistute hoolduskullerid ja tõlk-giidid |

4

Direktiiv 75/369/EMÜ (artikkel 5)

Järgmine reisimisega seotud tegevus:

a) kaupade ostmine ja müümine:

- millega tegelevad tänava- ja kandekauplejad (ex ISIC grupp 612),

- kinnistel turgudel, mis ei ole püsirajatised, ja avaturgudel;

b) selliste vastuvõetud üleminekumeetmetega hõlmatud tegevusalad, milles selgesõnaliselt välistatakse või ei mainita nendel tegevusaladel tegutsemist reisides.

5

Direktiiv 82/470/EMÜ (artikli 6 lõige 2)

(Artikli 2 lõike A punktides c ja e, lõike B punktis b ning lõigetes C ja D loetletud tegevusalad)

Tegevusalade hulka kuuluvad eelkõige:

- raudteevagunite rendileandmine reisijate- või kaubaveoks,

- tegutsemine vahendajana laevade müümisel, ostmisel või rentimisel,

- emigrantide transpordi korraldamine, sellega seoses läbirääkimiste pidamine ja lepingute sõlmimine,

- ladudes, mööbliladudes, külmhoidlates, silohoidlates jne kas tollikontrolli all või mitte ladustatud esemete või kaupade vastuvõtmine ladustaja nimel,

- ladustatud eseme või kaupade kohta ladustajale kättesaamistõendi andmine,

- müüki ootavatele või turule viidavatele või turult toodavatele loomadele tarandike, söödajahu ja müügimärgistuse tagamine,

- mootorsõidukite ülevaatuse või tehnilise kontrolli tegemine,

- kaupade mõõtmine, kaalumine ja kalibreerimine.

TEINE OSA

Esimeses osas hõlmamata tegevusalad

1

Direktiivid 63/261/EMÜ, 63/262/EMÜ, 65/1/EMÜ, 67/530/EMÜ, 67/531/EMÜ, 67/532/EMÜ, 68/192/EMÜ, 68/415/EMÜ ja 71/18/EMÜ

ISIC nomenklatuur

ex põhigrupp 01 | Põllumajandus |

Eelkõige:

a) üldpõllumajandus, kaasa arvatud põllukultuuride ja viinamarjakasvatus; puuvilja-, pähkli-, seemne-, köögivilja- ja lillekasvatus nii avamaal kui katmikalal;

b) looma-, linnu-, küüliku-, karuslooma- ja muude loomade kasvatus ning mesindus; liha, piima, villa, naha ja karusnaha, munade ja mee tootmine;

c) tasulised või lepingulised põllumajandus-, loomakasvatus- ja aiandusteenused.

2

Direktiiv 63/607/EMÜ

(Filmid)

3

Direktiiv 64/223/EMÜ

ISIC nomenklatuur

ex grupp 611 | Tegutsemine füüsilisest isikust ettevõtjana hulgimüügi valdkonnas (välja arvatud meditsiini- ja farmaatsiatoodete, toksiliste toodete ja patogeenide ning kivisöe hulgimüük). |

4

Direktiiv 64/428/EMÜ

NICE nomenklatuur

| Grupp | |

Põhigrupp 11 | Tahkekütuse kaevandamine ja töötlemine |

111 | Kivisöe kaevandamine ja töötlemine |

112 | Pruunsöe kaevandamine ja töötlemine |

Põhigrupp 12 | Metallimaakide kaevandamine |

121 | Rauamaagi kaevandamine |

122 | Värviliste metallide maakide kaevandamine ja sellega seotud tegevusalad |

ex põhigrupp 13 | ex 130 | Nafta ja maagaasi tootmine (välja arvatud geoloogilised uuringud ja puurimine) |

Põhigrupp 14 | 140 | Ehitusmaterjalide ja põletussavi kaevandamine |

Põhigrupp 19 | 190 | Muude mineraalide ja turba kaevandamine |

5

Direktiiv 65/264/EMÜ

(Filmitööstus)

6

Direktiiv 66/162/EMÜ

ISIC nomenklatuur

Jaotis 5 | Elektri-, gaasi-, auru- ja veevarustus ning sanitaarteenused |

7

Direktiiv 67/43/EMÜ

ISIC nomenklatuur

ex grupp 640 | Kinnisvara (välja arvatud 6401) |

Grupp 839 | Mujal liigitamata äriteenused (välja arvatud ajakirjandus, tollimaaklerite tegevus, majandus-, finants-, kaubandus-, statistika- ning tööhõive- ja tööturualane nõustamine, võlgade sissenõudmine) |

8

Direktiiv 67/654/EMÜ

ISIC nomenklatuur

Põhigrupp 02 | Metsamajandus ja metsavarumine |

021 | Metsamajandus |

022 | Metsavarumine |

9

Direktiivid 68/369/EMÜ ja 70/451/EMÜ

ISIC nomenklatuur

ex grupp 841 | Filmide tootmine, levitamine ja linastamine |

10

Direktiiv 69/82/EMÜ

ISIC nomenklatuur

ex põhigrupp 13

ex 130 | Nafta ja maagaasiga seotud uuringud (geoloogilised uuringud ja puurimine) |

11

Direktiiv 70/522/EMÜ

ISIC nomenklatuur

ex grupp 6112 | Kivisüsi |

--------------------------------------------------

B LISA

KEHTETUKS TUNNISTATUD DIREKTIIVID

ESIMENE OSA: LIBERALISEERIMIST KÄSITLEVAD DIREKTIIVID

63/261/EMÜ: | Nõukogu 2. aprilli 1963. aasta direktiiv, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad asutamisvabaduse saavutamiseks liikmesriigi territooriumil seoses teiste ühenduse liikmesriikide kodanikega, kes on selles liikmesriigis töötanud palgalise põllumajandustöötajana kahe järjestikuse aasta jooksul |

63/262/EMÜ: | Nõukogu 2. aprilli 1963. aasta direktiiv, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad asutamisvabaduse saavutamiseks seoses mahajäetud talumajapidamistega või põllumajandusüksustega, mida ei ole üle kahe aasta kasutatud |

63/607/EMÜ: | Nõukogu 15. oktoobri 1963. aasta direktiiv, millega rakendatakse teenuste osutamise piirangute kaotamise üldprogrammi sätteid filmitööstuse suhtes |

64/223/EMÜ: | Nõukogu 25. veebruari 1964. aasta direktiiv asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse saavutamise kohta hulgimüügi valdkonnas |

64/224/EMÜ: | Nõukogu 25. veebruari 1964. aasta direktiiv asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse saavutamise kohta kaubanduse, tööstuse ja käsitööndusega seotud vahendustegevuse valdkonnas |

64/428/EMÜ: | Nõukogu 7. juuli 1964. aasta direktiiv asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse saavutamise kohta seoses füüsilisest isikust ettevõtjate tegutsemisega mäetööstuse valdkonnas (ISIC põhigrupid 11–19) |

64/429/EMÜ: | Nõukogu 7. juuli 1964. aasta direktiiv asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse saavutamise kohta seoses füüsilisest isikust ettevõtjate tegutsemisega ISIC põhigruppide 23 – 40 alla kuuluva tootmise ja töötlemise valdkonnas (tööstus ja käsitööndus) |

65/1/EMÜ: | Nõukogu 14. detsembri 1964. aasta direktiiv, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad teenuste osutamise vabaduse saavutamiseks põllumajanduse ja aianduse valdkonnas |

65/264/EMÜ: | Teine nõukogu direktiiv (13. mai 1965), millega rakendatakse teenuste osutamise piirangute kaotamise üldprogrammi sätteid filmitööstuse suhtes |

66/162/EMÜ: | Nõukogu 28. veebruari 1966. aasta direktiiv asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse saavutamise kohta seoses füüsilisest isikust ettevõtjate tegutsemisega elektri-, gaasi- ja veevarustuse ning sanitaarteenuste valdkonnas (ISIC jaotis 5) |

67/43/EMÜ: | Nõukogu 12. jaanuari 1967. aasta direktiiv asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse saavutamise kohta seoses füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisega järgmistes valdkondades: 1. Kinnisvara (välja arvatud 6401) (ISIC ex grupp 640); 2. Teatavate mujal liigitamata äriteenuste osutamine (ISIC grupp 839) |

67/530/EMÜ: | Nõukogu 25. juuli 1967. aasta direktiiv ühes liikmesriigis talupidajana tegutsevate teise liikmesriigi kodanike õiguse kohta ühest talumajapidamisest teise üle minna |

67/531/EMÜ: | Nõukogu 25. juuli 1967. aasta direktiiv liikmesriikide õigusaktide kohaldamise kohta, milles käsitletakse teiste liikmesriikide kodanikest talupidajate põllumajandusmaa rendilepinguid |

67/532/EMÜ: | Nõukogu 25. juuli 1967. aasta direktiiv ühe liikmesriigi kodanikest, kuid teises liikmesriigis tegutsevate talupidajate ühistutesse astumise õiguse kohta |

67/654/EMÜ: | Nõukogu 24. oktoobri 1967. aasta direktiiv, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse saavutamiseks seoses füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisega metsamajanduse ja metsavarumise valdkonnas |

68/192/EMÜ: | Nõukogu 5. aprilli 1968. aasta direktiiv ühe liikmesriigi kodanikest, kuid teises liikmesriigis tegutsevate talupidajate mitmesuguste laenude saamise õiguse kohta |

68/363/EMÜ: | Nõukogu 15. oktoobri 1968. aasta direktiiv asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse saavutamise kohta seoses füüsilisest isikust ettevõtjate tegutsemisega jaemüügi valdkonnas (ISIC ex grupp 612) |

68/365/EMÜ: | Nõukogu 15. oktoobri 1968. aasta direktiiv asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse saavutamise kohta seoses füüsilisest isikust ettevõtjate tegutsemisega toiduainete ja jookide tootmise valdkonnas (ISIC põhigrupid 20 ja 21) |

68/367/EMÜ: | Nõukogu 15. oktoobri 1968. aasta direktiiv asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse saavutamise kohta seoses füüsilisest isikust ettevõtjate tegutsemisega isikuteenuste valdkonnas (ISIC ex põhigrupp 85); 1. Restoranid, kohvikud, baarid ning muud söögi- ja joogikohad (ISIC grupp 852); 2. Hotellid, külalistemajad, kämpingud ja muud majutuskohad (ISIC grupp 853) |

68/369/EMÜ: | Nõukogu 15. oktoobri 1968. aasta direktiiv asutamisvabaduse saavutamise kohta seoses füüsilisest isikust ettevõtjate tegutsemisega filmilevi valdkonnas |

68/415/EMÜ: | Nõukogu 20. detsembri 1968. aasta direktiiv ühe liikmesriigi kodanikest, kuid teises liikmesriigis tegutsevate talupidajate mitmesuguste toetuste saamise õiguse kohta |

69/82/EMÜ: | Nõukogu 13. märtsi 1969. aasta direktiiv asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse saavutamise kohta seoses füüsilisest isikust ettevõtjate tegutsemisega nafta ja maagaasiga seotud uuringute (geoloogilised uuringud ja puuraukude rajamine) valdkonnas (ISIC ex põhigrupp 13) |

70/451/EMÜ: | Nõukogu 29. septembri 1970. aasta direktiiv asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse saavutamise kohta seoses füüsilisest isikust ettevõtjate tegutsemisega filmitootmise valdkonnas |

70/522/EMÜ: | Nõukogu 30. novembri 1970. aasta direktiiv asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse saavutamise kohta seoses füüsilisest isikust ettevõtjate tegutsemisega kivisöe hulgimüügi valdkonnas ja vahendustegevusega kivisöekaubanduses (ISIC ex grupp 6112) |

71/18/EMÜ: | Nõukogu 16. detsembri 1970. aasta direktiiv, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad asutamisvabaduse saavutamiseks seoses põllumajandus- ja aiandusteenuseid pakkuvate füüsilisest isikust ettevõtjatega |

TEINE OSA: DIREKTIIVID, MILLES SÄTESTATAKSE ÜLEMINEKUMEETMEID

64/222/EMÜ: | Nõukogu 25. veebruari 1964. aasta direktiiv, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad üleminekumeetmete kohta hulgimüügi ning kaubanduse, tööstuse ja käsitööndusega seotud vahendustegevuse valdkonnas |

64/427/EMÜ: | Nõukogu 7. juuli 1964. aasta direktiiv, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad üleminekumeetmete kohta seoses füüsilisest isikust ettevõtjate tegutsemisega ISIC põhigruppide 23–40 alla kuuluva tootmise ja töötlemise valdkonnas (tööstus ja käsitööndus), direktiivi on muudetud nõukogu 4. märtsi 1969. aasta direktiiviga 69/77/EMÜ |

68/364/EMÜ: | Nõukogu 15. oktoobri 1968. aasta direktiiv, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad üleminekumeetmete kohta seoses füüsilisest isikust ettevõtjate tegutsemisega jaemüügi valdkonnas (ISIC ex grupp 612) |

68/366/EMÜ: | Nõukogu 15. oktoobri 1968. aasta direktiiv, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad üleminekumeetmete kohta seoses füüsilisest isikust ettevõtjate tegutsemisega toiduaine- ja joogitööstuses (ISIC põhigrupid 20 ja 21) |

68/368/EMÜ: | Nõukogu 15. oktoobri 1968. aasta direktiiv, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad üleminekumeetmete kohta seoses füüsilisest isikust ettevõtjate tegutsemisega isikuteenuste valdkonnas (ISIC ex põhigrupp 85); 1. Restoranid, kohvikud, baarid ning muud söögi- ja joogikohad (ISIC grupp 852); 2. Hotellid, külalistemajad, kämpingud ja muud majutuskohad (ISIC grupp 853) |

70/523/EMÜ: | Nõukogu 30. novembri 1970. aasta direktiiv, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad üleminekumeetmete kohta seoses füüsilisest isikust ettevõtjate tegutsemisega kivisöe hulgimüügi valdkonnas ja vahendustegevusega kivisöekaubanduses (ISIC ex grupp 6112) |

75/368/EMÜ: | Nõukogu 16. juuni 1975. aasta direktiiv mitmesugustel tegevusaladel (ex ISIC jaotised 01–85) asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse kasutamist hõlbustavate meetmete ja eelkõige nende tegevusaladega seonduvate üleminekumeetmete kohta |

75/369/EMÜ: | Nõukogu 16. juuni 1975. aasta direktiiv liikuva kaubandustegevuse valdkonnas asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse kasutamist hõlbustavate meetmete ja eelkõige selle tegevusega seonduvate üleminekumeetmete kohta |

82/470/EMÜ: | Nõukogu 29. juuni 1982. aasta direktiiv asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse kasutamise hõlbustamise meetmete kohta seoses füüsilisest isikust ettevõtjate tegutsemisega teatavate transpordi ja reisibüroodega seotud teenuste (ISIC grupp 718) ning hoiustamise ja ladustamise valdkonnas (ISIC grupp 720) |

82/489/EMÜ: | Nõukogu 19. juuli 1982. aasta direktiiv, milles sätestatakse meetmed asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse kasutamise hõlbustamiseks juuksuriteenuste valdkonnas |

--------------------------------------------------