31998R0012

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 12/98,

11. detsember 1997,

millega kehtestatakse tingimused, mille kohaselt mitteresidendist vedajad võivad osutada liikmesriigis riigisisese reisijate autoveo teenuseid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 75,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,1

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust,2

tegutsedes asutamislepingu artiklis 189c sätestatud korras3

ning arvestades, et:

1) nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2454/92, millega kehtestatakse tingimused, mille kohaselt mitteresidendist vedajad võivad osutada liikmesriigis riigisisese reisijate autoveo teenuseid,4 on Euroopa Kohtu 1. juuni 1994. aasta otsusega5 tühiseks tunnistatud;

2) vastavalt asutamislepingu artikli 75 lõike 1 punktile b eeldab ühise transpordipoliitika kehtestamine muu hulgas tingimuste kehtestamist, mille kohaselt võivad mitteresidendist vedajad osutada riigisiseseid veoteenuseid;

3) nimetatud säte näeb ette kõnealuseid teenuseid osutavate vedajate suhtes kõikide selliste piirangute kaotamise, mis tulenevad nende rahvusest või asjaolust, et nende registrisse kantud asukoht on mõnes teises liikmesriigis kui see, kus kõnesolevaid teenuseid osutatakse;

4) selliseid teenuseid osutavate vedajate suhtes tuleks kohaldada võrdlussüsteeme, selleks et vähendada nende rahvusest ja registrijärgsest tulenevate konkurentsitingimuste ebavõrdsust ning ühtlasi aidata kaasa siseriiklike õigusaktide järkjärgulisele ühtlustamisele;

5) erinevate bussidega korraldatavate vedude määratlused peavad ühtima rahvusvahelises veonduses kasutatavatega;

6) mitteresidendist vedajad peaksid saama teha teatavat liiki bussivedusid, pidades silmas iga veo eripära;

7) kehtestada tuleks kabotaaži suhtes kohaldatavad sätted;

8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta töötajate lähetusi seoses teenuste osutamisega käsitleva direktiivi 96/71/EÜ6 sätteid kohaldatakse juhul, kui vedajad lähetavad nendega töösuhetes olevaid töötajaid regulaarvedudele väljapoole seda liikmesriiki, kus nad harilikult töötavad;

9) regulaarvedude puhul tuleks kabotaaž võimaldada teatavatel tingimustel, eelkõige kooskõlas vastuvõtvas liikmesriigis kehtivate õigusaktidega, ainult selliste regulaarvedude korral, mis moodustavad rahvusvaheliste regulaarveo ühe osa, välja arvatud linna- ja linnalähiliinid;

10) tuleks vastu võtta sätted, mille alusel saaks astuda samme transporditurgude tõsiste häirete korral;

11) tuleks luua nõuandekomitee, mille ülesanne oleks abistada komisjoni dokumentide koostamisel, mis käsitlevad juhuveo vormis toimuvat kabotaaži, ning anda komisjonile nõu ohutusmeetmete kohta;

12) soovitav on, et liikmesriigid osutaksid vastastikust abi käesoleva määruse kohaseks kohaldamiseks, eelkõige selle rikkumistest tulenevate karistuste korral;

13) liikmesriigid peaksid vastu võtma käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed;

14) käesoleva määruse kohaldamist tuleks jälgida komisjoni esitatud aruande põhjal;

15) eespool nimetatud Euroopa Kohtu otsuse põhjal, millega tunnistati tühiseks määrus (EMÜ) nr 2454/92, kehtivad nimetatud määruse sätted nii kaua, kuni nõukogu on kõnealuses küsimuses vastu võtnud uued õigusaktid; käesolevat määrust ei kohaldata 18 kuud pärast selle jõustumist; seetõttu tuleb silmas pidada, et kehtetuks tunnistatud määrus kehtib kuni käesoleva määruse täieliku rakendamiseni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kõik rendi või tasu eest vedajad, kes osutavad riigisisese reisijate autoveo teenuseid ja kellel on nõukogu 16. märtsi 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 684/92, millega kehtestatakse ühiseeskirjad bussidega toimuva rahvusvahelise reisijateveo kohta,7 artiklis 3a ettenähtud ühenduse litsents, võivad vastavalt käesoleva määrusega kehtestatud tingimustele ning sõltumata nende rahvusest või registrisse kantud asukohast osutada ajutisi riigisisese reisijate autoveo teenuseid rendi või tasu eest mõnes teises liikmesriigis, edaspidi vastuvõtvas liikmesriigis, ilma et vastuvõtja neilt nõutaks, et nende registrisse kantud asukoht või mõni muu asukoht asuks kõnealuses liikmesriigis.

Selliseid riigisiseseid veoteenuseid nimetatakse edaspidi kabotaažiks.

Artikkel 2

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) regulaarveod - reisijate vedu kindlate vaheaegade järel kindlaksmääratud marsruudil, kusjuures reisijad võetakse peale ja lastakse välja eelnevalt kindlaksmääratud peatustes. Regulaarvedusid võivad kasutada kõik ja vajaduse korral võib sellega kaasneda kohustuslik ettetellimine.

Regulaarveo olemust ei mõjuta asjaolu, et selle toimimistingimusi võib muuta.

2) regulaarsed eriveod - ainult teatavate reisijaterühmade regulaarvedu, kõik muud reisijad välja arvatud, kindlate vaheaegade järel kindlaksmääratud marsruudil, kusjuures reisijad võetakse peale ja lastakse välja eelnevalt kindlaksmääratud peatustes.

Erivedude alla kuuluvad:

a) töötajate vedu kodust tööle ja tagasi;

b) õpilaste ja üliõpilaste vedu õppeasutusse ja tagasi;

c) sõdurite ja nende perekondade vedu kodust teenistuskohta ja tagasi.

Regulaarse eriveo olemust ei mõjuta asjaolu, et seda võib muuta vastavalt selle kasutajate vajadustele;

3) juhuveod - veod, mis regulaarvedude, sealhulgas regulaarsete erivedude mõiste alla ei kuulu ja mille põhiline eripära on see, et veetakse kliendi või vedaja enda algatusel komplekteeritud reisijaterühmi. Kõnealused veod jäävad ikkagi juhuvedudeks, hoolimata sellest, et need toimuvad kindlate vaheaegade järel;

4) sõidukid - mootorsõidukid, mis oma konstruktsiooni ja varustuse poolest sobivad ja on ette nähtud rohkem kui üheksa inimese, kaasa arvatud juht, veoks.

Artikkel 3

Kabotaaž on lubatud järgmistel juhtudel:

1) regulaarsed eriveod, kui korraldaja ja vedaja vahel on sõlmitud leping;

2) juhuveod;

3) regulaarveod, kui vedaja, kes ei ole vastuvõtva liikmesriigi resident, teeb neid määrusega (EMÜ) nr 684/92 ettenähtud rahvusvahelise regulaarveo käigus.

Kabotaaži ei saa teostada eraldi kõnealusest rahvusvahelisest veost.

Käesoleva punkti reguleerimisalasse ei kuulu linna- ja linnalähiliinid.

"Linna- ja linnalähiliinid" on veoteenused, mis vastavad linnakeskuse või linnastu, samuti kõnealuse keskuse või linnastu ja seda ümbritsevate piirkondade vahelise transpordi vajadustele.

Artikkel 4

1. Kui ühenduse õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, toimub artiklis 3 nimetatud kabotaaž kooskõlas vastuvõtvas liikmesriigis kehtivate õigus- ja haldusnormidega, mis käsitlevad järgmisi valdkondi:

a) veolepingut reguleerivad hinnad ja tingimused;

b) maanteesõidukite mass ja mõõtmed; vajaduse korral võivad mass ja mõõtmed olla vedaja registrijärgses liikmesriigis kohaldatavatest suuremad, kuid mitte mingil juhul ei tohi need ületada vastavustunnistusega kehtestatud tehnilisi standardeid;

c) teatavate reisijaterühmade, näiteks kooliõpilaste, laste ja liikumispuudega isikute veo suhtes kehtivad nõuded;

d) sõidu- ja puhkeaeg;

e) veoteenuste käibemaks; kõnealuses valdkonnas kohaldatakse käesoleva määruse artiklis 1 nimetatud teenuste suhtes nõukogu 17. mai 1977. aasta direktiivi 77/388/EMÜ (liikmesriikide kumelleeruvat käibemaksu käsitlevate õigusaktide ühtlustamise kohta - ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas)8 artikli 21 lõike 1 punkti a.

2. Kui ühenduse õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, toimub artikli 3 lõikega 3 ettenähtud veoteenuste hulka kuuluvad kabotaaž kooskõlas vastuvõtvas liikmesriigis kehtivate õigus- ja haldusnormidega, mis käsitlevad lube, pakkumismenetlusi, teenindatavaid liine, teenuste osutamise regulaarsust, järjepidevust ja sagedust ning marsruute.

3. Kabotaažil kasutatavate sõidukite konstruktsiooni ja varustuse tehnilised standardid peavad ühtima rahvusvahelisse veondusse lubatud sõidukitele kehtestatud standarditega.

4. Liikmesriigid kohaldavad lõigetes 1 ja 2 nimetatud siseriiklikke sätteid mitteresidendist vedajate suhtes oma kodanikega samadel tingimustel, et tõhusalt takistada avalikku või varjatud diskrimineerimist rahvuse või registrisse kantud asukoha põhjal.

5. Kui kogemuste põhjal ilmneb, et lõikes 1 nimetatud valdkondade loetelu, kus kohaldatakse vastuvõtva liikmesriigi sätteid, on tarvis muuta, teeb nõukogu seda komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega.

Artikkel 5

Ühenduse litsentsi või selle tõestatud koopiat hoitakse sõidukis ja esitatakse kontrollima volitatud ametniku nõudmisel.

Artikkel 6

1. Juhuvedude vormis toimuvat kabotaaži tehakse kontrolldokumendi, s.o sõidulehe alusel, mis peab olema sõidukis ja esitatakse kontrollima volitatud ametniku nõudmisel.

2. Sõiduleht, mille vormi võtab vastu komisjon artiklis 8 sätestatud korras, sisaldab järgmist teavet:

a) veoteenuse lähte- ja sihtkoht;

b) veoteenuse lähte- ja lõppkuupäev.

3. Sõidulehed antakse välja vihikuna, mille on tõestanud registrijärgse liikmesriigi pädev asutus või ametkond. Sõidulehtede vihiku vormi võtab vastu komisjon artiklis 8 sätestatud korras.

4. Regulaarsete erivedude korral on kontrolldokumendiks vedaja ja veo korraldaja vahel sõlmitud leping või selle tõestatud koopia.

Sõidulehed täidetakse igakuuliste aruannete vormis.

5. Kasutatud sõidulehed tagastatakse registrijärgse liikmesriigi pädevale asutusele või ametkonnale kõnealuse asutuse või ametkonna sätestatud korras.

Artikkel 7

1. Iga kvartali lõpus ja kolmekuulise ajavahemiku jooksul, mida komisjon võib lühendada ühele kuule artiklis 9 nimetatud juhul, edastavad kõikide liikmesriikide pädevad asutused või ametkonnad komisjonile andmed regulaarsete erivedude või juhuvedude vormis toimunud kabotaaži kohta, mida residendist vedajad on teinud kõnealuses kvartalis.

Andmed esitatakse tabeli kujul, mis vastab artiklis 8 sätestatud korras komisjoni vastuvõetud vormile.

2. Kord aastas saadab vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus komisjonile statistika lubade arvu kohta, mis on välja antud artikli 3 lõikes 3 nimetatud regulaarvedudena osutatava kabotaaži kohta.

3. Komisjon saadab liikmesriikidele võimalikult kiiresti lõppkokkuvõtted, mis on koostatud lõike 1 kohaselt esitatud andmete põhjal.

Artikkel 8

Kui viidatakse käesolevas artiklis sätestatud korrale, abistab komisjoni artiklis 10 nimetatud nõuandekomitee.

Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse, vajaduse korral hääletades.

Kõnealune arvamus protokollitakse; lisaks sellele on kõikidel liikmesriikidel õigus nõuda oma seisukoha protokollimist.

Komisjon arvestab võimalikult suurel määral komitee arvamust. Ta teatab komisjonile, kuidas arvamust on arvesse võetud.

Artikkel 9

1. Tõsiste häirete korral veonduse siseturul teatavas geograafilises piirkonnas, mis tulenevad kabotaažist või on selle tõttu süvenenud, võivad liikmesriigid ohutusmeetmete vastuvõtmiseks pöörduda kõnealuse küsimusega komisjoni poole, edastades talle vajaliku teabe ja teatades kõikidest meetmetest, mida nad kavatsevad võtta residentidest vedajate suhtes.

2. Lõike 1 kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

- tõsised häired veonduse siseturul teatavas geograafilises piirkonnas: kõnealusele turule iseäralike probleemide ilmnemine, mis väljendub selles, et pakkumine ületab nõudmist tõsisel määral ning tõenäoliselt jätkuvalt, ohustades finantsstabiilsust ja reisijate autoveoga tegelevate paljude ettevõtjate püsimajäämist,

- geograafiline piirkond: piirkond, mis moodustab kogu liikmesriigi territooriumi või osa sellest või ulatub kogu teise liikmesriigi territooriumile või osale sellest.

3. Komisjon kontrollib olukorda ja pärast konsulteerimist artiklis 10 nimetatud nõuandekomiteega otsustab ühe kuu jooksul alates vastava liikmesriigi taotluse vastuvõtmisest, kas ohutusmeetmed on vajalikud või mitte, ning vajaduse korral võtab need vastu.

Käesoleva artikli kohaselt kasutuselevõetud meetmed kehtivad tähtaja jooksul, mis on kuni kuus kuud ning mida võib üks kord samaks tähtajaks pikendada.

Komisjon teatab liikmesriikidele ja nõukogule viivitamata kõikidest käesoleva lõike kohaselt võetud meetmetest.

4. Kui komisjon otsustab võtta ohutusmeetmeid ühe või mitme liikmesriigi suhtes, peavad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused võtma samasuguses ulatuses meetmeid residentidest vedajate suhtes ning teavitama sellest komisjoni.

Kõnealuseid meetmeid rakendatakse hiljemalt komisjoni vastuvõetud ohutusmeetmetega ühel ja samal kuupäeval.

5. Kõik liikmesriigid võivad pöörduda lõikes 3 nimetatud komisjoni otsusega nõukogu poole 30 päeva jooksul alates selle teatavakstegemisest.

30 päeva jooksul pärast liikmesriigi pöördumist, või kui pöördumise on esitanud mitu liikmesriiki, siis pärast esimest pöördumist, võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega teha teistsuguse otsuse.

Nõukogu otsuse suhtes kohaldatakse lõike 3 teises lõigus sätestatud kehtivusaega.

Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused peavad võtma samasuguses ulatuses meetmeid residentidest vedajate suhtes ja teavitama sellest komisjoni.

Kui nõukogu ei võta vastu otsust teises lõigus sätestatud tähtaja jooksul, on komisjoni otsus lõplik.

6. Kui komisjoni arvates on lõikes 3 nimetatud meetmeid tarvis pikendada, teeb ta komisjonile ettepaneku, kes teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Artikkel 10

1. Komisjoni abistab nõuandekomitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindaja ja eesistujana komisjoni esindaja.

Kõnealune komitee abistab komisjoni artiklis 8 sätestatud korras artiklites 6 ja 7 nimetatud sõidulehtede, sõidulehtede vihiku ning tabeli vormi väljatöötamisel.

2. Peale selle on nimetatud komitee ülesanne nõustada komisjoni järgmistes küsimustes:

- liikmesriigi artikli 9 lõike 1 alusel esitatud taotlused,

- artiklis 9 nimetatud tõsiste turuhäirete kaotamiseks kavandatud meetmed, eelkõige nende tegelik kohaldamine.

3. Komitee kehtestab oma töökorra.

Artikkel 11

1. Liikmesriigid abistavad üksteist käesoleva määruse kohaldamisel.

2. Ilma et see piiraks kriminaalvastutusele võtmist, võib vastuvõttev liikmesriik kehtestada karistusi mitteresidendist vedajate suhtes, kes on kabotaaži korral rikkunud tema territooriumil käesolevat määrust või ühenduse või siseriiklikke veoeeskirju.

Kõnealuseid karistusi kohaldatakse diskrimineerimata ja kooskõlas lõikega 3.

3. Lõikes 2 nimetatud karistused võivad muu hulgas sisaldada hoiatusi või tõsiste või korduvate rikkumiste korral kabotaaži ajutist keelamist vastuvõtva liikmesriigi territooriumil, kus eeskirju on rikutud.

Võltsitud ühenduse litsentsi, võltsitud loa või võltsitud tõestatud koopia esitamise korral tühistatakse kõnealune võltsitud dokument viivitamata ja vajaduse korral saadetakse võimalikult kiiresti vedaja registrijärgse liikmesriigi pädevale asutusele.

4. Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus teavitab registrijärgse liikmesriigi pädevat asutust esinenud rikkumistest ja vedajale määratud karistustest ning tõsiste või korduvate rikkumiste korral võib ta samal ajal esitada nõudmise karistuste kohaldamise kohta.

Tõsiste või korduvate rikkumiste korral otsustab registrijärgse liikmesriigi pädev asutus, kas asjaomase vedaja suhtes on tarvis kohaldada asjakohast karistust; kõnealune asutus võtab arvesse kõiki vastuvõtvas liikmesriigis juba kohaldatavaid karistusi ning tagab, et asjaomase vedaja suhtes juba kohaldatavad karistused tervikuna oleksid proportsionaalses vastavuses rikkumistega, mille eest kõnealused karistused kehtestati.

Karistus, mille registrijärgse liikmesriigi pädev asutus on kehtestanud pärast konsulteerimist vastuvõtva liikmesriigi pädeva asutusega, võib ulatuda reisijate autoveoga tegelevate ettevõtjate tegevusloa tühistamiseni.

Samuti võib registrijärgse liikmesriigi pädev asutus vastavalt riigi seadustele esitada asjaomase vedaja kohta süüdistuse pädevale siseriiklikule kohtule.

Kõnealune pädev asutus teatab vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele käesoleva lõike kohaselt vastuvõetud otsusest.

Artikkel 12

Liikmesriigid tagavad vedajatele nende suhtes kohaldatud halduskaristuste peale edasikaebamise õiguse.

Artikkel 13

1. Enne 30. juunit 1998 annab komisjon aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule määruse (EMÜ) nr 2454/92 kohaldamise tulemuste kohta ning regulaarvedude toimimise kohta liikmesriikides.

2. Hiljemalt 31. detsembriks 1999 annab komisjon aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse kohaldamise kohta, eelkõige kabotaaži mõju kohta riikide transporditurgudele.

Artikkel 14

Liikmesriigid võtavad aegsasti vastu käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid ning teatavad nendest komisjonile.

Artikkel 15

Käesolev määrus jõustub esimesel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 11. juunist 1999.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. detsember 1997

Nõukogu nimel

eesistuja

M. DELVAUX-STEHRES

1 EÜT C 60, 29.2.1996, lk 10 ja EÜT C 124, 21.4.1997, lk 73.

2 EÜT C 30, 30.1.1997, lk 40.

3 Euroopa Parlamendi 28. novembri 1996. aasta arvamus (EÜT C 380, 16.12.1996, lk 35), nõukogu 14. aprilli 1997. aasta ühine seisukoht (EÜT C 164, 30.5.1997, lk 17) ja Euroopa Parlamendi 16. juuli 1997. aasta otsus (EÜT C 286, 22.9.1997, lk 84).

4 EÜT L 251, 29.8.1992, lk 1.

5 1. juuni 1994. aasta otsus, kohtuasi C-388/92, Euroopa Parlament versus nõukogu (Euroopa Kohtu lahendid 1994, lk I-2081).

6 EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1.

7 EÜT L 74, 20.3.1992, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 11/98. (EÜT L 4, 8.1.1998, lk 1).

8 EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1. Viimati muudetud direktiiviga 96/95/EMÜ (EÜT L 338, 28.12.1996, lk 89).