31997R0550

Nõukogu määrus (EÜ) nr 550/97,

24. märts 1997,

HIV/AIDSiga seotud abinõude kohta arengumaades

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 130w,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

tehes otsuse vastavalt asutamislepingu artiklis 189c sätestatud menetlusele [2]

ning arvestades, et:

eelarve täitmist korraldav asutus otsustas 1988. aasta eelarvesse luua HIV/AIDSi epideemia vastu võitlemist toetava rubriigi, mille abil otsitakse võimalusi välja töötada uuenduslikke meetmeid, mis täiendaksid juba teistel tasanditel rakendatud meetmeid;

komisjoni 1994. aasta 7. jaanuari teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile HIV/AIDSi kohta arengumaades on visandatud poliitika põhimõtted ja strateegilised eelissihid ühenduse ja liikmesriikide meetmete tõhustamiseks selles valdkonnas;

HIV/aidstiti ei ole enam jõudu koguv epideemia, vaid sellest on saanud pigem üle kogu maailma levinud pandeemia, millel on piirkonniti ja/või riigiti erinevad sotsiaalsed ja poliitilised tagajärjed ning mis nõuab seetõttu niisugust asjakohast struktuurilist ja mitmetahulist käsitlemist, milleks enamikul arengumaadest ei ole vajalikke majandus- ja inimressursse;

nõukogu 6. mai 1994. aasta määruses rõhutati HIV/AIDSi epideemia tõsidust ja vajadust intensiivistada jõupingutusi arengumaade riikliku strateegia toetamiseks; sellega seoses nimetati prioriteetseteks strateegia, mille eesmärgiks on hariduse, seksuaal- ja soojätkamishügieeni edendamise ja vereülekannete ohutuse tagamise abil nakatumise vältimise tõhustamine ning viirusekandjate ja haigestunute toetamine eriti tervishoiusüsteemi tugevdamise kaudu ning võitlusega diskrimineerimise ja sotsiaalse tõrjutuse vastu;

Euroopa Parlamendi ja EÜ-AKV ühisassamblee oma resolutsioonides vastavalt 1986. aasta 14. aprillist ja 1993. aasta 15. veebruarist rõhutasid samuti vajadust pöörata suuremat tähelepanu kõnealuse epideemia levimise põhjustele ja teguritele, näiteks vaesusele, ning HIV/AIDSi majanduslikele ja sotsiaalsetele tagajärgedele, eriti naiste seisundit parandavate meetmete kaudu ning toetades kohalikke kogukondi pandeemiast nakatatud perede ja üksikisikute eest hoolitsemisel;

nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on kutsunud ühendust üles selles valdkonnas aktiivsemalt osalema;

HIV/AIDSi vastu võitlemise riikliku strateegia tugiprogrammide tõhusus oleneb toetuse kooskõlastamise parandamisest nii Euroopa tasandil kui ka muude rahastajate ja ÜRO asutustega, eriti UNAIDSiga, ning meetmete ja asjaomaste partnerite eripäraga kohandatud paindliku menetluse kasutamist; Euroopa Parlamendi ja nõukogu resolutsioonides kutsutakse tegema sellesuunalisi jõupingutusi;

koostööle HIV/AIDSi alal tuleks kehtestada halduseeskirjad ja -menetlused;

käesolevasse määrusesse lisatakse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. märtsi 1995. aasta deklaratsiooni [3] jaotise 2 tähenduses lähtesumma suurus ajavahemikuks 1997–1999, piiramata eelarve täitmist korraldava asutuse asutamislepinguga sätestatud volitusi;

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Ühendus rakendab abiprogrammi (edaspidi "programm") arengumaade abistamiseks HIV/AIDSi epideemia leviku tõkestamisel ja toimetulemisel tagajärgedega, mida epideemia avaldab tervisele ning sotsiaalsele ja majanduslikule arengule.

Programm on suunatud ennekõike vaeseimatele ja vähimarenenud maadele ning arengumaade kõige ebasoodsamas olukorras olevatele rahvastikukihtidele.

Sellega seoses on ühenduse esmased eesmärgid:

a) vähendada nakatumist HIV/AIDSi ning piirata teiste sugulisel teel või perinataalselt nakkavate haiguste levikut;

b) tõhustada tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid, nii et need suudaksid rahuldada levivast epideemiast tingitud kasvavaid nõudmisi;

c) toetada valitsusi ja kogukondi epideemia mõju hindamisel erinevates majandussektorites ja ühiskonnakihtides ning epideemia ohjeldamiseks võetavate meetmete kindlaksmääramisel ja rakendamisel;

d) arvestamata põhiuuringuid, arendada teaduslikku arusaamist kõnealusest epideemiast ja meetmete mõjust, seades eesmärgiks nende meetmete kvaliteedi parandamise;

e) võidelda HIV/AIDSi nakatunute diskrimineerimise ning sotsiaalse ja majandusliku tõrjutuse vastu.

2. Lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks toetab ühendus meetmeid, millega võetakse arvesse järgmisi poliitika põhiprintsiipe, st need meetmed:

a) kohandatakse sotsiaal-majanduslikust keskkonnast tulenevate riskidega ja riskirühmade vajadustega, mille määravad individuaalne käitumine ning sotsiaal-majanduslikud ja demograafilised tegurid;

b) arvestavad soolist eripära;

c) põhinevad üksikisiku õiguste austamisel ja võimaldavad asjaomastel isikutel saada sotsiaalkoolitust;

d) tugevdavad üksikisikute ja kogukondade motivatsiooni, vastutusvõimet ja enesega toimetuleku oskust;

e) ühitatakse tervishoiu-, haridus- ja muude alade poliitikaga;

f) on kohandatavad kõnealuse epideemia eri arengufaasidega;

g) ergutavad valitsusi astuma HIV/AIDSi vastu niihästi poliitilisi kui ka majanduslikke samme.

Artikkel 2

Artiklis 1 nimetatud esmaste eesmärkide saavutamiseks võetavad meetmed toetavad abisaajamaadega rahvusvahelisel, piirkondlikul ja riiklikul tasandil välja töötatud strateegiat ning sisaldavad endas iga eesmärgi osas järgmist:

1. vähendatakse nakatumist HIV/AIDSi ning piiratakse teiste sugulisel teel või perinataalselt nakkavate haiguste levikut seeläbi, et:

a) antakse seksuaal- ja soojätkamishügieeni ning soojätkamisega seotud õigusi käsitlevat teavet ja haridust; erilist tähelepanu pööratakse sellele, et meetmed oleksid kohandatavad ja kättesaadavad sihtgruppidele, eriti suure riskiteguriga keskkonnast inimestele ning sotsiaalselt ja majanduslikult kaitsetumatele üksikisikutele ja kogukondadele, esmajärjekorras naistele ja noortele. Nende meetmete hulka kuulub ka dialoog usukogudustega;

b) tõhustatakse HIV ja sugulisel teel nakkavate haiguste leviku tõkestamist muu- hulgas nende haiguste avastamis- ja ravimeetodite parandamise kaudu;

c) parandatakse erinevate kaitsevahendite ja -meetodite kättesaadavust ja kasutamist, sealhulgas vereülekannete ja muude süstimisvormide ohutust;

d) toetatakse HIV/AIDSi probleemide arvestamist arengupoliitika ja -strateegia raames;

e) toetatakse meetmeid, mille eesmärgiks on suurendada naiste otsustamisõigust kõikides seksuaal- ja soojätkamishügieeni alastes küsimustes ning anda neile võimalus soosida erinevate HIV/sugulisel teel nakkavatesse haigustesse nakatumise ja leviku vastaste kaitsevahendite ja -meetodite laialdasemat kasutamist, käituda ise vastavalt ja kaitsta sündimata laste tervist ning suurendada elanikkonna, eriti meessoost elanikkonna teadlikkust ja vastutust neis küsimustes;

2. tõhustatakse tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid, nii et need suudaksid rahuldada levivast epideemiast tingitud kasvavaid nõudmisi seeläbi, et

a) parandatakse tervishoiuteenuseid, eriti esmatasandi arstabi, võttes meetmeid ennetava tegevuse ja hoolekande riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi võimaluste avardamiseks ning kõige kaitsetumatele isikutele nende teenuste kättesaadavuse tagamiseks;

b) uuritakse võimalusi ja vahendeid vaeseimates maades elavate HIV-nakkusega isikute ravilepääsemise parandamiseks. Seda uuringut tuleks teostada tihedas koostöös ÜRO asutuste, asjaomaste valitsusväliste organisatsioonide, farmaatsialaborite ja Euroopa Liidu liikmesriikidega;

c) tugevdatakse vereülekannete ja haiglaravi ohutust tagavaid meetmeid;

d) parandatakse meditsiini- ja abipersonali väljaõpet;

e) parandatakse epidemioloogilise järelevalve teatamise ja statistika süsteeme;

3. toetatakse valitsusi ja kogukondi epideemia mõju hindamisel erinevates majandussektorites ja ühiskonnakihtides ning epideemia ohjeldamiseks võetavate meetmete kindlaksmääramisel ja rakendamisel seeläbi, et

a) toetatakse valitsusi tehniliste vahenditega, mis võimaldavad neil analüüsida epideemia sotsiaal-majanduslikku mõju ning arendada ja rakendada asjaomastes valdkondades sobivat strateegiat;

b) toetatakse tehniliselt ja rahaliselt valitsusväliseid organisatsioone ja kohalikke kogukondi, et neid võimalikult hästi kaasata ennetavasse ja hooldustegevusse, eriti võrkude loomisse, mille eesmärk on tõsta meetmete efektiivsust ja parandada infovahetust, kooskõlastamist ja koostööd kõikide osaliste vahel;

c) kutsutakse kohalikke kogukondi osalema teavitamise, seksuaalharidusprogrammide ja rahastamise kohaliku strateegia planeerimisel;

4. arvestamata põhiuuringuid, arendatakse teaduslikku arusaamist kõnealusest epideemiast ja meetmete mõjust, seades eesmärgiks nende meetmete kvaliteedi parandamise seeläbi, et

a) arendatakse teaduslikku väljaõpet asjakohaste näitajatega programmide parema jälgimise ning meditsiiniliste-, sotsioloogiliste- ja antropoloogiliste rakendusuuringute tõhustamise kaudu;

b) toetatakse saadud kogemuste alase teabe vahetamist:

5. võideldakse HIV/AIDSi nakatunute diskrimineerimise ning sotsiaalse ja majandusliku tõrjutuse vastu seeläbi, et

a) edendatakse üksikisiku õiguste austamist, eriti soojätkamist puudutavate õiguste osas;

b) toetatakse võitlust diskrimineerimise ja viirusega elavate inimeste häbimärgistamise vastu, eriti avalike teabekampaaniate ja asjakohase õigusraamistiku loomise kaudu.

Artikkel 3

Käesoleva määruse alusel õigustatult rahalist toetust saavate koostööosaliste hulka kuuluvad:

- üleriigiliste, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste talitused ja asutused;

- kohalikud võimuorganid ja muud detsentraliseeritud asutused, sealhulgas traditsioonilised sotsiaalstruktuurid;

- piirkondlikud organisatsioonid ja rahvusvahelised organisatsioonid;

- uurimisasutused ja ülikoolid;

- kohalikud kogukonnad ja erasektor, sealhulgas valitsusvälised organisatsioonid, naisorganisatsioonid ja -ühingud ja kohapealsed ühendused, mis on võimelised osalema mis tahes oskustega artiklis 2 nimetatud HIV/AIDSi alase prioriteetse strateegia kujundamises, rakendamises ja järelevalves.

Artikkel 4

1. Artiklis 2 nimetatud meetmete elluviimiseks kasutatakse uuringuid, tehnilist abi, koolitust ja muid teenuseid, hankeid ja töid, samuti auditeerimist, hindamis- ja järelevalvetoiminguid. Esikohale seatakse riikliku toimetulekuvõime tõhustamine eelkõige pikaajalist elujõulisust silmas pidava koolituse kaudu.

2. Ühendusepoolne rahastamine võib katta nii investeerimiskulusid, välja arvatud hoonete ost, kui ka korduvkulusid (mis hõlmavad haldus-, ülalpidamis- ja jooksvaid kulusid), sest projekti eesmärgiks on võimaluse korral pikemaajaline elujõulisus.

3. Artiklis 3 nimetatud partneritelt eeldatakse panust igasse koostöö raames toimuvasse ettevõtmisse. Selle panuse taotlemisel arvestatakse partnerite võimalusi ja ettevõtmise iseloomu.

4. Võidakse otsida võimalusi ühiseks rahastamiseks teiste rahastajatega, eriti liikmesriikidega.

5. Võetakse meetmeid, et rõhutada käesoleva määruse alusel antava abi ühendusepoolsust.

6. Asutamislepingus nimetatud järjepidevuse ja täiendavuse eesmärkide saavutamiseks ning kõikide ettevõtmiste võimalikult suure efektiivsuse tagamiseks võib komisjon võtta kõiki vajalikke kooskõlastamismeetmeid, sealhulgas eriti:

a) luua süstemaatilise infovahetuse ja -analüüsi süsteemi rahastatud ettevõtmiste kohta ja nende kohta, mida ühendus ja liikmesriigid kavatsevad rahastada;

b) koordineerida meetmete elluviimist abisaajamaal viibivate komisjoni ja liikmesriikide esindajate korrapäraste koosolekute ja infovahetuse kaudu.

7. Suurima globaalse ja riikliku mõju saavutamiseks algatab komisjon koos liikmesriikidega vajalikke toiminguid, et tagada asjakohane kooskõlastamine ja tihe koostöö abisaajate maadega, rahastajate ja teiste asjaomaste rahvusvaheliste asutustega, eelkõige ÜRO süsteemi asutustega ja eriti UNAIDSiga.

Artikkel 5

Käesoleva määruse alusel antakse rahalist toetust tagastamatu abirahana.

Artikkel 6

Käesoleva programmi elluviimise eeldatav lähtesumma ajavahemikus 1997–1999 on 45 miljonit eküüd.

Iga-aastased assigneeringud määrab eelarve täitmist korraldav asutus finantsperspektiivide piires.

Artikkel 7

1. Komisjon vastutab käesoleva määrusega reguleeritud meetmete ettevalmistamise, juhtimise ja vastavate otsuste tegemise eest kooskõlas eelarve- ja muude kehtivate menetlustega, eelkõige Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse sätetega.

2. Otsused, mis käsitlevad rohkem kui 2 miljoni eküü suurust abiraha käesoleva määruse alusel rahastatavate üksikmeetmete tarvis, võetakse vastu artiklis 8 sätestatud korra kohaselt.

Komisjon teatab artiklis 8 nimetatud komiteele kokkuvõtlikult rahastamisotsustest, mida ta kavatseb teha projektide ja programmide suhtes, mille väärtus on vähem kui 2 miljonit eküüd. See info avalikustatakse hiljemalt üks nädal enne otsuse vastuvõtmist.

3. Komisjonil on õigus, artiklis 8 nimetatud komitee arvamust palumata, heaks kiita kõik täiendavalt võetavad kohustused, mis on vajalikud eeldatavate või tekkinud ülekulude katmiseks meetmete puhul, kus ülekulu või täiendav vajadus on 20 % või vähem rahastamisotsusega määratud esialgsest maksekohustusest.

4. Kõikides käesoleva määruse alusel tehtud rahastamislepingutes nähakse ette, et komisjon ja kontrollikoda teostavad kohapealset kontrolli vastavalt komisjoni poolt sätestatud üldisele korrale, mis põhineb kehtivatel eeskirjadel, eriti Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse sätetel.

5. Kui meetmetega seoses on sõlmitud rahastamislepinguid ühenduse ja abistatavate maade vahel, sätestatakse nendes lepingutes, et ühendus ei rahasta lõive, tolle ega muid makse.

6. Pakkumistel osalemine ja hankelepingute sõlmimine on avatud võrdsetel tingimustel kõikidele liikmesriikide ja abistatava maa füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Osalemisõigust võib laiendada teistele arengumaadele ja nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel muudele kolmandatele riikidele.

7. Hanked peavad pärinema liikmesriikidest, abistatavalt maalt või teistest arengumaadest. Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võivad hanked pärineda mujalt.

8. Erilist tähelepanu pööratakse:

- rentaabluse ja püsiva mõju taotlemisele projekti kavandamisel;

- kõikide projektide eesmärkide ja tulemusenäitajate selgele määratlemisele ja järelevalvele.

9. Käesoleva määruse alusel antud abi täiendab ja tugevdab arengualase koostöö raames muude vahenditega antud abi.

Artikkel 8

1. Komisjoni abistab geograafilistel alustel moodustatud ja arenguküsimustes pädev komitee.

2. Komisjoni esindaja esitab komiteele võetavate meetmete eelnõu. Komitee esitab oma arvamuse eelnõu kohta tähtaja jooksul, mille vastavalt küsimuse kiireloomulisusele võib määrata eesistuja. Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.

Kui kavandatavad meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need vastu.

Kui kavandatavad meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon võetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nõukogule. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Kui nõukogu ei ole kolme kuu jooksul alates nõukogu poole pöördumisest otsust teinud, võtab komisjon ettepandud meetmed vastu.

Artikkel 9

Komisjoni esindaja ettekande põhjal toimub artikli 8 lõikes 1 nimetatud komiteede ühisistungil üks kord aastas järgmisel aastal elluviidavate meetmete üldsuuniste arutelu.

Artikkel 10

1. Iga eelarveaasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastaaruande, milles teeb kokkuvõtte aasta jooksul rahastatud meetmetest ja annab hinnangu käesoleva määruse rakendamise kohta nimetatud ajavahemikus.

Kokkuvõtte sisaldab infot eelkõige isikute kohta, kellega on sõlmitud lepinguid.

2. Komisjon hindab regulaarselt ühenduse rahastatud ettevõtmisi, et kindlaks teha, kas nende ettevõtmiste eesmärgid on saavutatud ja anda suunised tulevaste ettevõtmiste tõhustamiseks. Komisjon esitab artiklis 8 nimetatud komiteele kokkuvõtte antud hinnangutest, mille komitee võib vajaduse korral läbi vaadata. Hinnanguaruanded tehakse kättesaadavaks kõigile liikmesriikidele, kes neid küsivad.

3. Hiljemalt üks kuu pärast otsuse tegemist teatab komisjon liikmesriikidele heakskiidetud ettevõtmistest ja projektidest, märkides nende maksumuse ja iseloomu, abistatava maa ja partnerid.

Artikkel 11

Kolme aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule üldhinnangu käesoleva määruse alusel ühenduse rahastatud ettevõtmiste kohta koos käesoleva määruse tulevikku käsitleva soovitustega ning vajaduse korral selle muudatusettepanekutega.

Artikkel 12

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. märts 1997

Nõukogu nimel

eesistuja

H. Van Mierlo

[1] EÜT C 252, 28.9.1995, lk 4.

[2] Euroopa Parlamendi arvamus 9. maist 1996 (EÜT C 152, 27.5.1996, lk 44),. nõukogu ühine seisukoht 27. juunist 1996 (EÜT C 264, 11.9.1996, lk 21) ja Euroopa Parlamendi otsus 12. novembrist 1996 (EÜT C 362, 2.12.1996, lk 43).

[3] EÜT C 102, 4. 4. 1996, lk 4.

--------------------------------------------------