31995R2236

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2236/95,

18. september 1995,

millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste võrkude valdkonnas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 129d kolmandat lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust, [3]

toimides asutamislepingu artiklis 189c sätestatud korras [4]

ning arvestades, et:

asutamislepingu artikli 3 punkti n kohaselt peaks ühenduse tegevuse hulka kuuluma üleeuroopaliste võrkude rajamise ja arendamise soodustamine;

asutamislepingu artiklis 129b sätestatakse, et asutamislepingu artiklites 7a ja 130a nimetatud eesmärkide saavutamiseks aitab ühendus kaasa üleeuroopaliste võrkude rajamisele ja arendamisele transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika infrastruktuurides;

asutamislepingu artikli 129b lõikes 2 seatakse eesmärgiks kaasa aidata riiklike võrkude omavahelisele ühendamisele ja koostoimimisvõimele, samuti niisuguste võrkude kasutamise võimalusele, ning eelkõige pööratakse tähelepanu vajadusele siduda saared, geograafiliselt suletud ja perifeersed piirkonnad ühenduse keskpiirkondadega;

asutamislepingu artiklis 129c sätestatakse, et ühendus kehtestab suunised, mis hõlmavad üleeuroopaliste võrkude valdkonnas kavandatud meetmete eesmärke, prioriteete ja põhisuundi, ja et ta võib toetada liikmesriikide jõupingutusi üleeuroopaliste võrkude loomise rahastamisel;

tuleks kehtestada üleeuroopaliste võrkude ühendusepoolset rahastamist käsitlevad üldeeskirjad, tehes seeläbi võimalikuks kõnealuse artikli kohaldamise;

vastavalt asutamislepingu artiklile 129c võib ühenduse toetust anda ühist huvi pakkuvatele projektidele, mis on kindlaks määratud nimetatud suuniste raames;

Euroopa Parlament ja nõukogu arutavad asutamislepingu artikli 129c lõikes 1 nimetatud suuniseid, mille on esitanud komisjon; kui otsused nimetatud suuniste vastuvõtmise kohta ei ole käesoleva määruse jõustumise ajal veel jõustunud, tuleks ette näha, et üleminekuajal võib ühendus toetada teatavaid prioriteetseid projekte 1995. eelarveaasta vabade vahendite piires hiljemalt 31. detsembrini 1995;

üleeuroopaliste võrkude rahastamisel tuleks suurendada erakapitali osakaalu ning arendada riikliku ja erasektori koostööd;

ühenduse toetust võib eelkõige anda teostatavusuuringute, laenutagatiste või intressitoetustena; nimetatud toetused ja tagatised on eelkõige seotud Euroopa Investeerimispangalt või muudelt riiklikelt või erarahaasutustelt saadava rahalise toetusega; teatavatel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib kaaluda investeeringute otsetoetuste andmist;

Euroopa Investeerimisfond ja muud rahaasutused annavad laenutagatisi kommertstingimustel; ühenduse finantsabi võib katta nende tagatiste saajate makstavad tagatissummad tervenisti või osaliselt;

ühenduse abi on peamiselt mõeldud projekti käivitusjärgus tekkida võivate finantstakistuste ületamiseks;

on vaja määrata ühenduse abi piir investeeringu kogumaksumuse suhtes;

ühenduse abi tuleb anda projektidele selle alusel, mil määral nad aitavad kaasa asutamislepingu artikli 129b eesmärkide ja muude asutamislepingu artiklis 129c nimetatud suuniste eesmärkide ja prioriteetide saavutamisele; tuleks arvesse võtta ka muid asjaolusid, nagu ergutav mõju riiklikele ja erafinantseeringutele, projektide otsesed ja kaudsed sotsiaal-majanduslikud mõjud, eelkõige tööhõive osas, ja keskkonnamõjud;

komisjon peab hoolikalt hindama projektide potentsiaalset majanduslikku elujõulisust kulude ja tulude analüüsi ja muude asjakohaste kriteeriumide alusel, samuti nende rahalist tasuvust;

vastavalt asutamislepingu artikli 129c lõikele 1 antav ühenduse finantstoetus peab olema kooskõlas ühenduse poliitikaga eelkõige võrkude osas ning keskkonnakaitse, konkurentsi ja riigihankelepingute sõlmimise suhtes; keskkonnakaitse sisaldab keskkonnamõju hindamist;

on vaja selgitada liikmesriikide ja komisjoni finantskontrolli alased õigused ja kohustused;

komisjon peab tagama kõikide üleeuroopalisi võrke mõjutavate ühenduse toimingute nõuetekohase kooskõlastamise, eelkõige üleeuroopaliste võrkude rahastamise kooskõlastamise struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide, Euroopa Investeerimisfondi ja Euroopa Investeerimispanga kaudu toimuva rahastamisega;

tuleks ette näha sobivad hindamis-, järelevalve- ja kontrollimeetodid;

tuleks tagada rahastatavaid toiminguid käsitlev asjakohane teave, nende toimingute avalikustamine ja läbipaistvus;

käesolevasse määrusesse lisatakse selle rakendamiseks lähtesumma Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. märtsi 1995. aasta deklaratsiooni punkti 2 tähenduses, mõjutamata eelarvepädeva institutsiooni asutamislepinguga määratud volitusi;

enne aastate 1994–1995 finantsperspektiivi lõppu tuleks hinnata, kas ja mil määral käesolevas määruses sätestatud tegevus ühenduse vajadustele vastas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mõisted ja reguleerimisala

Käesolev määrus määratleb tingimused ja korra, mille alusel antakse ühenduse abi asutamislepingu artikli 129c lõikes 1 nimetatud ühist huvi pakkuvatele projektidele üleeuroopaliste transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energeetika infrastruktuuri võrkude valdkonnas.

Artikkel 2

Abikõlblikkus

1. Ühenduse abi võib anda ainult ühist huvi pakkuvatele projektidele (edaspidi "projektid"), mis on kindlaks määratud asutamislepingu artikli 129c lõikes 1 nimetatud suunistes.

Abikõlblikud on ka eelmises lõigus nimetatud projektide osad, kui need on tehniliselt ja finantsiliselt iseseisvad.

2. Projektid on abikõlblikud, kui neid rahastavad liikmesriigid või piirkondlikud või kohalikud ametiasutused või asutused, mille töö toimub sellises haldus- või õiguslikus raamistikus, mille tõttu neid loetakse riigiasutustega võrdväärseteks – need on eelkõige avalikud või eraettevõtjad, mis pakuvad avalikke teenuseid või üldistes huvides olevaid teenuseid.

Projekti loetakse liikmesriigi rahastatuks, kui seda viib ellu ja rahastab otseselt riigi ametiasutus või kui see saab riiklikult, piirkondlikult või kohalikult asutuselt mis tahes vormis riigiabi või abi riigi vahenditest.

Artikkel 3

Üleminekuklausel

Kui asutamislepingu artikli 129c lõikes 1 nimetatud suuniste vastuvõtmise otsused ei ole käesoleva määruse jõustumise ajal veel jõustunud, võib käesoleva määruse tähenduses abikõlblikuks lugeda eelkõige transpordi infrastruktuuri esmatähtsaid eriprojekte.

Selle sätte kohaldamine lõpeb päeval, mil võetakse vastu asjaomase infrastruktuuri valdkonna suunised, kuid hiljemalt 31. detsembril 1995.

Artikkel 4

Abi vormid

1. Ühenduse abi võib projektidele anda ühes või enamas järgmises vormis:

a) projektidega seotud uuringute kaasfinantseerimine, sealhulgas eel-, teostatavus- ja hindamisuuringud ja muud nende uuringutega seotud tehnilised toetusmeetmed.

Ühenduse osalus ei või üldiselt ületada 50 % uuringu kogumaksumusest.

Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võib ühenduse osalus komisjoni algatusel ja asjaomase liikmesriigi nõusolekul olla suurem kui 50 % kogumaksumusest;

b) Euroopa Investeerimispangast või muudest riiklikest või erafinantsasutustest saadav laenude intressitoetus. Üldjuhul ei tohi intressitoetuse kestus ületada viit aastat;

c) Euroopa Investeerimisfondi või muude finantsasutuste laenutagatiste tasude osaline tasumine;

d) nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel investeeringute otsetoetused;

e) punktides a–d kirjeldatud ühenduse abi ühendatakse vajaduse korral omavahel, et võimalikult ökonoomselt tarvitusele võetavate eelarvevahendite mõju oleks maksimaalne.

2. Punktides a–d nimetatud ühenduse abi vorme kasutatakse valikuliselt, et oleks võimalik arvesse võtta asjaomaste eri tüüpi võrkude eriomadusi ja tagada, et abi ei põhjustaks telekommunikatsiooni- ja energeetikavõrkude osas asjaomase sektori ettevõtete vahel konkurentsimoonutusi.

Artikkel 5

Ühenduse abi andmise tingimused

1. Ühenduse abi antakse põhimõtteliselt ainult siis, kui projekti rakendamisel esineb finantsilisi takistusi.

2. Ühenduse abi ei või ületada projekti käivitamiseks vajalikuks peetud miinimumsummat.

3. Käesoleva määruse kohaselt antava ühenduse abi kogusumma ei tohi ületada 10 % investeeringute üldmaksumusest, olenemata valitud sekkumise vormist.

4. Käesoleva määrusega ettenähtud rahalisi vahendeid ei tohi põhimõtteliselt eraldada projektidele või projektijärkudele, mis saavad toetusi muudest ühenduse rahastamisallikatest.

Artikkel 6

Projekti valikukriteeriumid

1. Projekte toetatakse vastavalt sellele, mil määral nad aitavad kaasa asutamislepingu artikli 129b eesmärkide ja asutamislepingu artiklis 129c lõikes 1 nimetatud suuniste eesmärkide ja prioriteetide saavutamisele.

2. Ühenduse abi eraldatakse projektidele, mis eeldatavalt on majanduslikult elujõulisused, aga mille rahalist tasuvust peetakse taotluse esitamise ajal ebapiisavaks.

3. Ühenduse abi andmise otsuses tuleks arvestada ka:

- projekti küpsust,

- ühenduse sekkumise ergutavat mõju riiklikele ja erafinantseeringutele,

- finantsraamistiku usaldatavust,

- otseseid ja kaudseid sotsiaalmajanduslikke mõjusid, eelkõige tööhõive osas,

- keskkonnamõjusid.

4. Eelkõige piiriüleste projektide puhul võetakse arvesse ka projekti eri osade ajakava kooskõlastamist.

Artikkel 7

Vastavus

Käesoleva määruse kohaselt finantseeritavad projektid peavad olema kooskõlas ühenduse õigusega ja ühenduse poliitikaga, eelkõige keskkonnakaitse, konkurentsi ja riigihankelepingute sõlmimise osas.

Artikkel 8

Finantsabi taotluste esitamine

Finantsabi taotluse esitab komisjonile asjaomane liikmesriik või liikmesriigi nõusolekul otseselt asjaga seotud asutus.

Artikkel 9

Taotluste hindamiseks ja identifitseerimiseks vajalikud andmed

1. Kõik finantsabi taotlused peavad sisaldama kogu teavet, mida on vaja projekti uurimiseks vastavalt artiklitele 5, 6 ja 7, eelkõige:

a) kui taotlus käsitleb projekti:

- projekti elluviimise eest vastutav asutus,

- kõnealuse projekti kirjeldus ja ühenduse kavandatava abi vorm,

- projekti kulude-tulude analüüsi tulemused, sealhulgas eeldatava majandusliku elujõulisuse ja rahalise tasuvuse analüüsi tulemused,

- projekti suunistejärgne asend transpordivõrgu telgjoonte ja sõlmpunktide suhtes,

- vastavus regionaalplaneeringule,

- keskkonnamõju kokkuvõtlik kirjeldus vastavalt nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivile 85/337/EMÜ (teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõjude hindamise kohta) [5] toimunud hindamiste alusel,

- kinnitus, et on uuritud muid riikliku ja erafinantseerimise võimalusi, sealhulgas Euroopa Investeerimisfondist ja Euroopa Investeerimispangast,

- eküüdes või riigi vääringus esitatud rahastamiskava, kus on loetletud kõik finantsplaani osad, sealhulgas ühenduselt ja liikmesriigilt taotletud finantsabi ja juba saadud abi;

b) uuringutega seotud taotluse korral uuringute siht ja eesmärk ning kavandatud meetodid ja võtted;

c) tööde esialgne ajakava;

d) meetmete kirjeldus, mida asjaomased liikmesriigid kasutavad taotletud rahaliste vahendite kasutamise kontrollimiseks.

2. Taotlejad esitavad komisjonile kõikvõimaliku asjakohase lisateabe, mida see nõuab.

3. Komisjon võib taotluste hindamiseks paluda erialast nõu, sealhulgas Euroopa Investeerimispanga arvamust.

Artikkel 10

Finantsabi andmine

Komisjon otsustab käesoleva määruse kohase finantsabi andmise artiklis 17 kehtestatud korras, hinnates taotlusi vastavalt valikukriteeriumidele. Komisjon teatab oma otsuse vahetult abisaajatele ja liikmesriikidele.

Artikkel 11

Finantssätted

1. Ühenduse abi võib katta üksnes projektiga seotud kulusid, mida abisaajad või projekti elluviimise eest vastutavad kolmandad isikud kannavad.

2. Kulutusi, mis on tehtud enne kuupäeva, mil komisjon sai finantsabi taotluse, ei kaeta.

3. Artikli 10 alusel tehtud komisjoni finantsabi andmise otsused on siduvad kui kohustused eelarves määratud kulutuste tegemiseks.

4. Üldjuhul tehakse maksed ettemaksetena, vahemaksetena ja lõppmaksena. Ettemakse, mis tavaliselt ei ületa 50 % esimesest iga-aastasest osarahast, makstakse siis, kui abitaotlus on rahuldatud. Vahemaksed tehakse maksetaotluste alusel, võttes arvesse projekti rakendamisel või uuringute tegemisel saavutatud edu ja vajaduse korral arvestades rahastamiskavasid, mis on rangelt ja läbipaistvuse põhimõtet järgides läbi vaadatud.

5. Maksete puhul tuleb arvesse võtta asjaolu, et infrastruktuuri projekte viiakse ellu mitme aasta jooksul ning seetõttu tuleb ette näha ka mitmeaastane finantseerimine.

6. Komisjon teeb lõppmakse pärast seda, kui on heaks kiitnud abisaaja esitatud projekti või uuringu lõpparuande, kus on loetletud kõik tegelikud kulutused.

7. Komisjon otsustab artiklis 17 sätestatud korras intressitoetuste ja laenutagatistoetuste maksmise korra, ajakava ja määra.

Artikkel 12

Finantskontroll

1. Selleks et tagada käesoleva määruse kohaselt rahastatud projektide edukas lõpuleviimine, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et:

- kontrollida korrapäraselt, et ühenduse rahastatud projektid ja uuringud on korrektselt teostatud,

- vältida eeskirjade eiramist ja võtta meetmeid selle vastu,

- vastavalt komisjoni vastuvõetud eeskirjadele tagasi maksta summasid, mis on kaotatud eeskirjade eiramise tõttu, sealhulgas viiviseid hilinenud tagasimaksetelt. Kui liikmesriik ja/või korraldav ametiasutus ei tõenda, et nad ei ole eeskirjade eiramise eest vastutavad, vastutab liikmesriik alusetult makstud summade tagasimaksmise eest.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile võetud meetmetest ja edastavad komisjonile projektide ja uuringute tõhusa rakendamise tagamiseks loodud juhtimis- ja kontrollsüsteemi kirjelduse.

3. Liikmesriigid teevad komisjonile kättesaadavaks kõik projektide kontrollimisega seotud asjakohased siseriiklikud aruanded.

4. Ilma et see piiraks liikmesriikide poolt vastavalt siseriiklikele õigus- ja haldusnormidele võetud kontrollimeetmete kohaldamist, ning ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 188a kohaldamist või asutamislepingu artikli 209 punkti c alusel võetud kontrollimeetmete kohaldamist, võivad komisjoni ametnikud või teenistujad teha käesoleva määruse kohaselt rahastatud projektide suhtes kohapealset kontrolli, sealhulgas pistelist kontrolli, ja läbi vaadata kontrollisüsteemi ja meetmed, mille on kehtestanud riigiasutused, kes teatavad komisjonile selleks võetud meetmetest.

5. Enne kohapealset kontrollimist teatab komisjon sellest asjaomasele liikmesriigile, et saada vajalikku abi. Komisjoni kohapealne etteteatamata kontrollimine korraldatakse vastavalt kokkulepetele, mis on saavutatud vastavalt finantsmääruse sätetele. Asjaomase liikmesriigi ametnikud või teenistujad võivad niisugustest kontrollimisest osa võtta.

Komisjon võib asjaomaselt liikmesriigilt nõuda kohapealset kontrolli, et kontrollida maksetaotluste nõuetekohasust. Komisjoni ametnikud või teenistujad võivad kontrollimisest osa võtta ja peavad seda tegema, kui asjaomane liikmesriik seda nõuab.

Komisjon tagab, et kõik kontrollimised tehakse kooskõlastatult, selleks et vältida samal ajavahemikul samasisulisi korduvkontrolle. Asjaomane liikmesriik ja komisjon vahetavad viivitamata asjakohast teavet kontrollimise tulemuste kohta.

6. Kui ühenduse abi antakse artikli 2 lõikes 2 nimetatud asutustele, rakendab komisjon kontrollimeetmeid koostöös liikmesriikidega.

7. Vastutavad asutused või ametiasutused hoiavad komisjoni jaoks alles kõik projekti kulutusi tõendavad dokumendid kolme aasta jooksul pärast vastava projekti raames tehtud viimast väljamakset.

Artikkel 13

Abi vähendamine, peatamine ja tühistamine

1. Kui toimingu elluviimine ei õigusta osa või kogu eraldatud finantsabi, vaatab komisjon juhtumi läbi, nõudes eelkõige seda, et liikmesriik või liikmesriigi poolt toimingu elluviimiseks määratud ametiasutused või asutused esitaksid omapoolsed märkused kindlaksmääratud aja jooksul.

2. Pärast lõikes 1 nimetatud uurimist võib komisjon asjakohasele toimingu jaoks antavat abi vähendada, selle peatada või tühistada, kui uurimise käigus tuleb ilmsiks eeskirjade eiramine või abi andmise otsusega ettenähtud tingimuse täitmata jätmine, või mis tahes oluline muudatus, mis avaldab mõju projekti olemusele või rakendamisele ja mille kohta ei taotletud komisjoni heakskiitu.

Põhjendamatult makstud liigsed summad tuleb tagasi maksta.

3. Iga alusetult makstud summa makstakse komisjonile tagasi.

Artikkel 14

Kooskõlastamine

Komisjon tagab vastavalt käesolevale määrusele ettevõetud projektide ning ühenduse eelarvest, Euroopa Investeerimispanga (EIP) osalusel või teiste ühenduse rahastamisvahendite abil rahastatavate projektide vahelise kooskõla ja vastavuse.

Artikkel 15

Eelhindamine, järelevalve ja järelhindamine

1. Liikmesriigid ja komisjon tagavad käesoleva määruse alusel elluviidavate projektide tõhusa järelevalve ja hindamise. Projekte võib kohandada vastavalt järelevalve ja hindamise tulemustele.

2. Selleks et tagada ühenduse abi tõhusus, hindavad komisjon ja asjaomased liikmesriigid vajaduse korral koostöös EIPga süstemaatiliselt projektide edukust.

3. Abitaotluse laekumisel ja enne selle rahuldamist teeb komisjon eelhindamise, et hinnata projekti vastavust artiklites 5 ja 6 sätestatud tingimustele ja kriteeriumidele. Vajaduse korral kutsub komisjon Euroopa Investeerimispanga hindamises osalema.

4. Projektide rakendamise ajal ja pärast nende lõpuleviimist annavad komisjon ja liikmesriigid hinnangu nende elluviimise viisi ning mõju kohta, et hinnata, kas esialgseid eesmärke on võimalik saavutada või kas esialgsed eesmärgid on saavutatud. Hindamine hõlmab muu hulgas projektide keskkonnamõju, võttes arvesse kehtivaid ühenduse õigusakte.

5. Järelevalvet tehakse vajaduse korral materiaalsete ja finantsnäitajate alusel. Näitajad on seotud projektide ja nende eesmärkide eripäraga. Need esitatakse viisil, mis näitaks:

- projekti järku, milleni on algselt ettenähtud plaani või eesmärke silmas pidades jõutud,

- juhtimisel saavutatud edu ja kõiki sellega seotud probleeme.

6. Komisjon võtab individuaalseid abitaotlusi läbi vaadates arvesse käesoleva artikliga kooskõlas korraldatud eel- ja järelhindamiste tulemusi.

7. Lõigetega 4 ja 5 ettenähtud järelevalve ja järelhindamise kord kehtestatakse otsustes, millega projektid heaks kiidetakse.

Artikkel 16

Teave ja selle avalikustamine

1. Komisjon esitab aastaaruande käesoleva määruse alusel tehtavate toimingute kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele nende kinnituse saamiseks. See aruanne sisaldab ühenduse abi kaudu erinevates valdkondades saavutatud tulemuste hinnangut esialgseid eesmärke silmas pidades.

2. Abisaajad tagavad käesoleva määruse alusel antava abi asjakohase avalikustamise, et teavitada üldsust ühenduse osast projektide elluviimisel. Nad arutavad komisjoniga, kuidas avalikustamist korraldada.

Artikkel 17

Komitee

1. Komisjon vastutab käesoleva määruse rakendamise eest.

2. Käesoleva määruse rakendamisel abistab komisjoni komitee, mis tuleb kokku koosseisus, mis vastab ühele järgmistest käsitletavatest sektoritest:

- transpordialased üleeuroopalised võrgud,

- telekommunikatsiooni alased üleeuroopalised võrgud,

- energeetikaalased üleeuroopalised võrgud.

Komitee koosneb liikmesriikide esindajatest ja selle eesistuja on komisjoni esindaja.

Euroopa Investeerimispank nimetab komiteesse oma hääleõiguseta esindaja.

3. Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.

4. a) Kui kavandatavad meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need vastu.

b) Kui kavandatavad meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon võetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nõukogule. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Kui nõukogu ei ole kolme kuu jooksul alates ettepaneku tegemisest otsust teinud, võtab komisjon ettepandud meetmed vastu.

Artikkel 18

Eelarvelised vahendid

Käesoleva määruse rakendamiseks eeldatav lähtesumma ajavahemikus 1995–1999 on 2345 miljonit eküüd.

Eelarve täitmist korraldav asutus kinnitab iga aasta assigneeringud finantsperspektiivi piires.

Artikkel 19

Ülevaatamisklausel

Nõukogu uurib enne 1999. aasta lõppu asutamislepingu artikli 129d kolmandas lõigus sätestatud korras, kas ja millistel tingimustel jätkata käesoleva määruse kohaselt võetud meetmeid pärast artiklis 18 nimetatud perioodi lõppu.

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. september 1995

Nõukogu nimel

eesistuja

P. Solbes mira

[1] EÜT C 89, 26.3.1994, lk 8.

[2] EÜT C 195, 18.7.1994, lk 74.

[3] EÜT C 217, 6.8.1994, lk 36.

[4] Euroopa Parlamendi 30. novembri 1994. aasta arvamus (EÜT C 363, 19.12.1994, lk 23), nõukogu 31. märtsi 1995. aasta ühine seisukoht (EÜT C 130, 29.5.1995, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 12. juuli 1995. aasta otsus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[5] EÜT L 175, 5.7.1985, lk 40.

--------------------------------------------------