31990R1360

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1360/90,

7. mai 1990,

millega luuakse Euroopa Koolitusfond

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 235,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

Euroopa Ülemkogu istungil Strasbourgis 8. ja 9. detsembril 1989 soovitati nõukogul komisjoni ettepaneku põhjal 1990. aasta alguses vastu võtta Kesk- ja Ida-Euroopa riikide Euroopa Koolitusfondi loomiseks vajalikud otsused;

18. detsembril 1989 võttis nõukogu vastu määruse (EMÜ) nr 3906/89 [4] majandus- ja humanitaarabi andmise kohta Ungari Vabariigile ja Poola Rahvavabariigile, millega nähakse ette abi ka koolitusalal, et toetada majandus- ja sotsiaalreformi Ungaris ja Poolas;

komisjon võib edaspidi vastava õigusakti alusel laiendada nimetatud abi teistele Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele;

majandus- ja sotsiaalreform edendab Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ja ühenduse vaheliste vastastikku kasulike majandus- ja kaubandussuhete arengut; tugevnenud sidemed aitavad kaasa ka ühendusesisese majandustegevuse harmoonilisele arengule;

Euroopa Koolitusfondil võiks olla oluline osa nendele Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele koolitusabi andmises, kellel on õigus saada majandusabi reformiprotsessi toetuseks;

oma osa täitmiseks peab Euroopa Koolitusfond tuginema ühenduses kutseõppe valdkonnas ühise kutseõppepoliitika rakendamisel saadud kogemustele ja ühenduse koolitusasutustele;

ühenduses ja kolmandates riikides, sealhulgas Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, on piirkondlikke ja/või siseriiklikke, avalik-õiguslikke ja/või eraõiguslikke üksusi, keda võiks kutsuda tegema koostööd koolitusalal tõhusa abi andmisel;

Euroopa Koolitusfondi staatus ja struktuur peaksid hõlbustama abi saavate riikide konkreetsete ja erinevate vajaduste paindlikku lahendamist ning võimaldama täita tema ülesandeid tihedas koostöös olemasolevate siseriiklike ja rahvusvaheliste üksustega;

Euroopa Koolitusfond peaks olema juriidiline isik, samas peaks ta säilitama tihedad koostöösuhted komisjoniga ning pidama kinni ühenduse ja selle institutsioonide üldistest poliitilistest kohustustest;

Euroopa Koolitusfondil peaks olema tihedad sidemed Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusega, üleeuroopalise kõrghariduse liikuvusprogrammiga (Tempus) ja muude ühenduse algatatud programmidega, mille eesmärk on Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele koolitusabi andmine;

riikidele, kes ei ole Euroopa ühenduste liikmed, kuid kes jagavad ühenduse ja liikmesriikide huvi Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele koolitusabi andmise vastu, peaks Euroopa Koolitusfond olema avatud nende ja ühenduse vahel sõlmitud lepingutes kehtestatava korra alusel;

asutamislepingus ei nähta asjaomase tegevuse kohta ette muid volitusi peale artiklis 235 sätestatute,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärgid

Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Koolitusfond (edaspidi "fond"), mille eesmärgiks on kaasa aidata kutseõppesüsteemi arendamisele nendes Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, kellel on õigus saada majandusabi vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 3906/89 või mis tahes hilisemale asjakohasele õigusaktile. Neid riike nimetatakse edaspidi "abikõlblikeks riikideks".

Fond peab eelkõige:

- otsima võimalusi ühenduse ja abikõlblike riikide vahelise tõhusa koostöö edendamiseks kutseõppe valdkonnas,

- kaasa aitama ühenduse, liikmesriikide ja artiklis 16 nimetatud kolmandate riikide antava abi kooskõlastamisele.

Artikkel 2

Reguleerimisala

Fond tegutseb koolitusalal, hõlmates nii alg- kui täienduskutseõpet, samuti noorte ja täiskasvanute ümberõpet, sealhulgas eelkõige juhtimiskoolitust.

Artikkel 3

Ülesanded

Artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks fond:

a) aitab määratleda koolitusvajadusi ja prioriteete, rakendades koolitusalal tehnilise abi meetmeid ja tehes koostööd abikõlblike riikide asjaomaste määratud ametiasutustega;

b) tegutseb arvelduskojana, et anda ühendusele, liikmesriikidele ja artiklis 16 nimetatud kolmandatele riikidele ning abikõlblikele riikidele ja teistele huvitatud pooltele teavet koolitusalal käimasolevatest algatustest ja tulevikuvajadustest ning moodustada süsteem, mille kaudu oleks võimalik suunata abipakkumisi;

c) selgitab punktide a ja b

alusel välja võimalused koolitusabi ühisettevõtete loomiseks, sealhulgas katseprojektide käivitamiseks, eriprojekte rakendavate spetsialiseeritud rahvusvaheliste töörühmade loomiseks ja selliste toimingute leidmiseks, mida võiks ühiselt rahastada, ning rahastada niisuguste projektide väljatöötamist ja ettevalmistamist, mille elluviimist võiks rahastada üks või mitu riiki koos fondiga või erandjuhtudel ainult fond;

d) korraldab fondi rahastatavate ettevõtmiste ja projektide puhul, et asjaomased vastava koolituskogemuse ja vajaliku asjatundlikkusega avalik-õiguslikud ja/või eraõiguslikud ettevõtted kavandaksid, valmistaksid ette, rakendaksid ja/või haldaksid projekte paindlikult ja detsentraliseeritult;

e) fondi rahastatud või kaasrahastatud projektide puhul näeb pakkumismenetluse ette artiklis 5 nimetatud juhatus, võttes täiel määral arvesse määrusega (EMÜ) nr 3906/89, eriti selle artikliga 7 või mis tahes hilisema õigusaktiga kehtestatud menetlust;

f) aitab koostöös komisjoniga valvata ja hinnata abikõlblikele riikidele antava koolitusabi üldist tõhusust;

g) levitab informatsiooni ja toetab kogemuste vahetamist trükiste, koosolekute ja muude asjakohaste meetmete kaudu;

h) võtab käesoleva määruse üldraames kohustusi, mille suhtes on kokku leppinud juhatus ja komisjon.

Artikkel 4

Üldsätted

1. Fond on juriidiline isik. Tal on kõigis liikmesriikides kõige ulatuslikum õigusaktidega juriidilisele isikule omistatav õigus- ja teovõime; eelkõige võib fond omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus hagejaks ja kostjaks. Fond on mittetulunduslik asutus.

Fond kannab hoolt koostöö eest ühenduse muude asutuste, eelkõige Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusega (Cedefop).

2. Euroopa tasandil ühenduse institutsioonide töös juba osalevate tööandjate ja töövõtjate ning koolitusalal tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad võivad osaleda fondi töös eelkõige artikli 5 lõike 8 ja artikli 6 lõigete 1 ja 2 alusel.

Artikkel 5

Juhatus

1. Fondil on juhatus, kuhu kuulub üks esindaja igast liikmesriigist ning kaks komisjoni esindajat.

Iga juhatuse liiget võib esindada või temaga koos juhatuse töös osaleda asendusliige; kui asendusliige osaleb koos juhatuse liikmega, ei ole tal hääleõigust.

2. Liikmesriigid nimetavad asjaomased liikmesriikide esindajad.

Komisjon nimetab liikmed, kes teda esindavad.

3. Esindajate ametiaeg on kolm aastat. Neid võib ametisse tagasi nimetada.

4. Juhatuse esimeheks on üks komisjoni esindajatest. Esimees ei hääleta.

Juhatus võtab vastu oma kodukorra.

Igal juhatuse liikmel on üks hääl.

Juhatuse otsuste vastuvõtmiseks on nõutav juhatuse liikmete kahekolmandikuline häälteenamus, välja arvatud artiklis 5 nimetatud juhul.

5. Juhatus otsustab liikmete ühehäälse otsusega fondi keeli reguleerivate eeskirjade üle, arvestades vajadust tagada kõikidele huvitatud pooltele juurdepääs fondi tööle ja osalemine selles.

6. Esimees kutsub juhatuse kokku vähemalt kaks korda aastas ning vähemalt selle liikmete lihthäälteenamuse taotlusel.

Esimees peab teavitama juhatust muust fondi töösse puutuvast asjakohasest ühenduse tegevusest ja sellest, mida fondilt järgmisel aastal oodatakse.

7. Fondi direktori esitatud eelnõu alusel ja kolmeaastase perspektiivplaani raames võtab juhatus pärast komisjoniga konsulteerimist hiljemalt iga aasta 30. novembril vastu fondi järgmise aasta tööprogrammi.

Aasta tööprogrammi projektidele lisatakse vajalike kulude kalkulatsioon.

8. Juhatus kooskõlastab vastavalt vajadusele ja igale üksikjuhtumile valdkondades ajutiste töörühmade moodustamise, mis hõlmavad kõiki riike või organisatsioone, kes osalevad mitmete asjaomaste projektide rahastamises, samuti muid huvitatud pooli, sealhulgas vajaduse korral tööandjate ja töövõtjate esindajaid.

9. Hiljemalt iga aasta 31. märtsil esitab juhatus komisjonile aastaaruande eelnõu fondi eelmise aasta tegevuse ja rahastamise kohta.

Komisjon kinnitab aastaaruande ja edastab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning liikmesriikidele.

Komisjon edastab selle aruande informatsiooniks ka abikõlblikele riikidele.

Artikkel 6

Nõuandev kogu

1. Fondil on nõuandev kogu, mille nimetab juhatus.

Nõuandva kogu liikmed valitakse koolitusala ja muude fondi tööga seotud valdkondade asjatundjate hulgast, võttes arvesse vajadust tagada tööandjate ja töövõtjate, koolitusabiga tegelevate rahvusvaheliste organisatsioonide ja abikõlblike riikide esindatus.

Igast liikmesriigist, igalt abikõlblikult riigilt ja Euroopa tasandi tööandjate ja töövõtjate hulgast nimetatakse nõuandvasse kogusse kaks asjatundjat.

2. Juhatus taotleb ettepanekuid nõuandva kogu liikmeks nimetamise kohta:

- igalt liikmesriigilt,

- igalt abikõlblikult riigilt,

- Euroopa tasandi tööandjatelt ja töövõtjatelt, kes juba tegutsevad ühenduse institutsioonides, ja

- asjaomastelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt.

3. Nõuandva kogu liikmete ametiaeg on üldiselt kolm aastat, kusjuures juhatus vaatab selle korrapäraste ajavahemike järel üle.

4. Nõuandva kogu ülesandeks on esitada juhatusele arvamusi artikli 5 lõikes 7 nimetatud fondi aasta tööprogrammi kohta nii juhatuse taotlusel kui ka omal algatusel.

Kõikidest arvamustest teatatakse juhatusele.

5. Fondi direktor on nõuandva kogu esimees.

Nõuandev kogu koostab oma kodukorra, mille peab heaks kiitma juhatus.

6. Esimees kutsub nõuandva kogu kokku kord aastas.

Artikkel 7

Direktor

1. Fondi direktori nimetab juhatus komisjoni ettepanekul viieks aastaks ja teda saab ametisse tagasi nimetada.

Direktor vastutab järgmiste valdkondade eest:

- juhatuse töö, juhatuse kokkukutsutud ajutiste töörühmade tegevuse ettevalmistamine ja korraldamine ja eelkõige fondi aasta tööprogrammi eelnõu ettevalmistamine,

- fondi igapäevane juhtimine,

- fondi tulude ja kulude aruande ettevalmistamine ning eelarve täitmine,

- käesoleva määrusega ettenähtud aruannete koostamine ja avaldamine,

- kõik personaliküsimused,

- artiklis 3 osutatud kohustuste täitmine.

2. Direktor annab oma tegevusest aru juhatusele ja osaleb selle koosolekutel.

3. Direktor on fondi seaduslik esindaja.

Artikkel 8

Seosed ühenduse muu tegevusega

Komisjon tagab koostöös juhatusega ja vajaduse korral vastavalt määruse (EMÜ) nr 3906/89 artiklis 9 sätestatud korrale kokkusobivuse ja vajaduse korral täiendavuse fondi ja muude ühenduse tasandi toimingute vahel nii ühenduses kui abikõlblikes riikides, eelkõige TEMPUSe programmi raames toimuva tegevuse puhul.

Artikkel 9

Eelarve koosseis

1. Iga eelarveaasta kohta valmistatakse ette fondi tulude ja kulude kalkulatsioon ja see esitatakse fondi eelarves, kuhu kuulub ametikohtade loetelu; iga eelarveaasta vastab kalendriaastale.

2. Fondi eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3. Fondi tulud koosnevad Euroopa ühenduste üldeelarve osaks olevast toetusest, osutatud teenuste eest saadud tasudest ja muudest allikatest pärit summadest, ilma et see piiraks muud liiki sissetulekute saamise võimalust.

4. Eelarve sisaldab ka üksikasju abikõlblikes riikides endis kasutusel olevate vahendite kohta, mis on seotud fondilt rahalist abi saavate projektidega.

Artikkel 10

Eelarve koostamise kord

1. Direktor koostab igal aastal fondi eelarve projekti, mis hõlmab jooksvaid kulusid ja ettepanekut järgmise aasta rakenduskava kohta, ning esitab selle juhatusele.

2. Selle põhjal võtab juhatus hiljemalt 15. veebruaril vastu fondi eelarve projekti ja esitab selle komisjonile.

3. Komisjon kontrollib fondi eelarve projekti, võttes arvesse kutseõppe prioriteete abikõlblikes riikides ja abikõlblikele riikidele antava majandusabi üldisi finantssuundi.

Selle põhjal ja Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele ettenähtud majandusabi üldise mahu piires kehtestab komisjon fondi eelarvesse makstava osa suuruse, mis peab olema arvatud Euroopa ühenduste üldeelarve esialgsesse projekti.

4. Juhatus võtab fondi eelarve vastu enne eelarveaasta algust komisjonilt saadud soovituse järel, kohandades seda vastavalt fondile antavate summadega ja selle muude vahenditega.

Artikkel 11

Eelarve täitmise kontroll

1. Direktor vastutab fondi eelarve täitmise eest.

2. Järelevalve fondi poolt kohustuste võtmise ja kulutuste eest tasumise ning fondi kõigi tulude kindlakstegemise ja laekumise üle on finantskontrolöri ülesanne, kelle komisjoni ettepaneku alusel nimetab ametisse juhatus.

3. Hiljemalt iga aasta 31. märtsiks saadab direktor komisjonile, juhatusele ja Euroopa Kontrollikojale üksikasjaliku aruande fondi eelmise eelarveaasta kõikide tulude ja kulude kohta.

Kontrollikoda vaatab selle läbi vastavalt asutamislepingu artiklile 206a.

4. Direktor vabaneb vastutusest eelarve täitmise eest juhatuse vastava otsuse alusel.

Artikkel 12

Finantseeskirjad

Juhatus kehtestab pärast komisjoni ja kontrollikojaga konsulteerimist üksikasjalikud finantseeskirjad, milles täpsustatakse eelkõige fondi eelarve koostamise ja täitmise kord.

Artikkel 13

Privileegid ja immuniteedid

Fondi suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 14

Personalieeskirjad

Fondi töötajate põhikoosseisu, sealhulgas direktori seisundit reguleerivad eeskirjad ja õigusaktid on samad, mis on kehtestatud nõukogu 29. juuni 1976. aasta määrusega (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 1859/76, millega kehtestatakse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse töötajate teenistustingimused, [5] ja need peavad sisalduma eraldi määruses, mille nõukogu võtab vastu komisjoni ettepaneku alusel.

Artikkel 15

Õiguslik vastutus

1. Fondi lepingulist vastutust reguleerib vastava lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2. Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab fond kõik kahjud, mida fond või selle teenistujad on oma kohustuste täitmisel põhjustanud, vastavalt liikmesriikide seaduste üldpõhimõtetele.

Kõikide selliste kahjude hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Kohtu jurisdiktsiooni alla.

3. Teenistujate vastutust fondi ees reguleerivad fondi töötajate suhtes kohaldatavad asjaomased sätted.

Artikkel 16

Kolmandate riikide osalemine

1. Riikidele, kes ei ole Euroopa ühenduste liikmed, kuid kes jagavad ühenduse ja liikmesriikide huvi Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele koolitusabi andmise vastu, on fond avatud lepingute kaudu, mis on nende ja ühenduse vahel sõlmitud, järgides asutamislepingu artiklis 228 sätestatud korda.

Lepingutes tuleb muu hulgas täpsustada nende riikide fondi töös osalemise iseloom ja ulatus ning vastavad üksikasjalikud eeskirjad, sealhulgas rahalist toetust ja personali käsitlevad sätted.

2. Juhatus võib otsustada kõnealuste riikide osalemise artikli 5 lõikes 8 nimetatud ajutistes töörühmades ilma sellekohast lepingut sõlmimata.

Artikkel 17

Järelevalve- ja hindamiskord

Komisjon kehtestab juhatusega konsulteerimise järel fondi töös saadud kogemuste järelevalve- ja hindamiskorra.

Komisjon esitab selle korra esimesed tulemused aruandes, mis saadetakse enne 31. detsembrit 1992 Euroopa Parlamendile, nõukogule ning majandus- ja sotsiaalkomiteele.

Artikkel 18

Kontrollimine

Nõukogu vaatab käesoleva määruse üle komisjoni ettepaneku alusel viie aasta jooksul alates selle jõustumisest.

Artikkel 19

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast seda, kui pädevad asutused on vastu võtnud otsuse fondi asukoha kohta. [6]

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. mai 1990

Nõukogu nimel

eesistuja

G. Collins

[1] EÜT C 86, 4.4.1990, lk 12.

[2] EÜT C 113, 7.5.1990.

[3] 25. aprillil 1990 avaldatud arvamus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[4] EÜT L 375, 23.12.1989, lk 11.

[5] EÜT L 214, 6.8.1976, lk 1.

[6] Käesoleva määruse jõustumise kuupäev avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.

--------------------------------------------------