31985D0377

Komisjoni otsus,

7. juuni 1985,

millega kehtestatakse ühenduse põllumajandusettevõtete liigitus

(85/377/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. juuni 1965. aasta otsust nr 79/65/EMÜ, millega luuakse Euroopa Majandusühenduse põllumajandusettevõtete tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk, [1] viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 2143/81, [2]

võttes arvesse nõukogu 24. mai 1984. aasta määrust (EMÜ) nr 1463/84 põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevate ühenduse uuringute korraldamise kohta 1985. ja 1987. aastal, [3] eriti selle artikli 6 lõiget 2,

ning arvestades, et:

komisjoni 7. aprilli 1978. aasta otsuse 78/463/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse põllumajandusettevõtete liigitus, [4] viimati muudetud otsusega 84/542/EMÜ, [5] artiklis 1 määratletakse kaks tegurit, millel ühenduse liigitus põhineb, s.o põllumajandustootmise viis ja põllumajandusettevõtte majanduslik suurus; kõnealused kaks tegurit on määratud kindlaks standardse brutomarginaali põhjal;

eespool nimetatud otsuse artikli 1 punktis d määratletud standardne brutomarginaal on rahas väljendatud majanduslik kriteerium; aja jooksul selline kriteerium paratamatult muutub;

eespool nimetatud otsuse I lisas sätestatud standardsed brutomarginaalid põhinevad võrdlusperioodi keskmistel väärtustel; seepärast tuleks neid majandussuundumuste arvessevõtmiseks korrapäraselt ajakohastada, et liigituse kohaldamist saaks jätkata kõnealuse otsuse artiklis 3 kindlaksmääratud eesmärgil; selleks tuleks näha ette sagedus, mis on võimalikult tihedalt seotud põllumajandusettevõtete struktuuriuuringute tegemise aastatega;

selline ajakohastamine peaks toimuma mitme aasta pikkuse võrdlusperioodi keskmiste standardsete brutomarginaalide põhjal; loetelu näitajatest, mille jaoks kehtestatakse standardsed brutomarginaalid, tuleks viia kooskõlla põllumajandusettevõtete struktuuriuuringutes kasutatavate rubriikidega;

otsusega 78/463/EMÜ vastu võetud liigituskava tuleks muuta, et võtta paremini arvesse piirkondlikke asjaolusid eriti nendes liikmesriikides, mis on ühinenud EMÜga pärast kõnealuse otsuse jõustumist, ja struktuuriuuringutes kasutatavate rubriikide loetellu tehtud muudatusi;

kõnealune kava tuleks siiski säilitada võimalikult muutmata kujul, et tagada piisav ajaline jätkuvus ja võimaldada seega analüüsida suundumusi;

Euroopa suurusühik on teatava võrdlusperioodi jaoks rahalise väärtusena väljendatudpõhiühik; kõnealune väärtus muutub aja jooksul põllumajanduse arengut määravate eri tegurite muutumise toimel; selleks et Euroopa suurusühik säilitaks ühenduse liigituse kontekstis täielikult oma tähenduse, tuleks selle määratlusi samaaegselt standardsete brutomarginaalide kohandamisega korrapäraselt ajakohastada;

käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas ühenduse põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu komitee ja alalise põllumajandusstatistika komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I PEATÜKK

Ühenduse põllumajandusettevõtete liigitus

Artikkel 1

Käesoleva otsuse kohaldamisel tähendab "ühenduse põllumajandusettevõtete liigitus" (edaspidi "liigitus") ühenduse põllumajandusettevõtete ühtset liigitust, mis põhineb nende põllumajandustootmise viisil ja majanduslikul suurusel ning mis on moodustatud nii, et see võimaldab koostada rohkem või vähem ühtseid põllumajandusettevõtete rühmi.

Põllumajandusettevõtte põllumajandustootmise viis ja majanduslik suurus määratakse kindlaks standardse brutomarginaali põhjal.

Artikkel 2

1. Liigitus kavandatakse nii, et see vastab eelkõige ühise põllumajanduspoliitika teabevajadustele.

2. Liigituse eesmärk on tagada vahend, mille abil ühenduse tasandil on võimalik:

- analüüsida majanduslike kriteeriumide põhjal põllumajandusettevõtete olukorda,

- võrrelda põllumajandusettevõtete olukorda

- liigituse eri klassides,

- liikmesriikides või liikmesriikide piirkondades,

- eri ajavahemikel.

3. Liigitust kohaldatakse peamiselt ühenduse põllumajandusettevõtete struktuuriuuringute ja ühenduse põllumajandusliku raamatupidamise andmesidevõrgu raames kogutud andmete esitamiseks põllumajandustootmise viisi ja suurusklassi põhjal.

II PEATÜKK

Standardne brutomarginaal

Artikkel 3

Käesoleva otsuse kohaldamisel tähendab "standardne brutomarginaal" tootmise standardväärtuse ja I lisas sätestatud teatavate erikulude standardväärtuse vahelist tasakaalu; kõnealune tasakaal määratakse kindlaks eri põllukultuuride ja karja omaduste põhjal igas piirkonnas.

Artikkel 4

Põllumajandusettevõtte kogu standardne brutomarginaal vastab iga omaduse väärtuste summale, mis saadakse, korrutades standardse brutomarginaali ühiku kohta vastavate ühikute arvuga.

Artikkel 5

Standardse brutomarginaali kindlaksmääramiseks kasutatakse mitmeaastase võrdlusperioodi jooksul arvutatud keskmisi põhiandmeid. Neid tuleb majandussuundumuste arvessevõtmiseks ajakohastada.

I lisas sätestatakse andmete kogumise kord ning standardse brutomarginaali arvutamise meetod ja kindlaksmääramise sagedus.

III PEATÜKK

Põllumajandustootmise viis

Artikkel 6

Käesoleva otsuse kohaldamisel määratakse põllumajandusettevõtte "põllumajandustootmise viis" kindlaks eri tegevusalade suhtelise panuse põhjal ettevõtte kogu standardsesse brutomarginaali.

Artikkel 7

Olenevalt nõutud üksikasjade hulgast jaotatakse põllumajandustootmise viisid järgmiselt:

- üldised põllumajandustootmise viisid,

- peamised põllumajandustootmise viisid,

- põllumajandustootmise eriviisid,

- teatavate põllumajandustootmise eriviiside alajaotised.

Kõnealused alajaotised on vabatahtlikud nende liikmesriikide puhul, kus kõnealust põllumajandustootmise viisi rakendavate põllumajandusettevõtete arv on väike.

Põllumajandusettevõtete liigitus põllumajandustootmise viisi põhjal on sätestatud II lisas.

IV PEATÜKK

Põllumajandusettevõtte majanduslik suurus

Artikkel 8

Põllumajandusettevõtte majanduslik suurus määratakse kindlaks põllumajandusettevõtte kogu standardse brutomarginaali põhjal. See väljendatakse Euroopa suurusühikutes (ESÜ). Kõnealune ühik määratletakse vastavalt III lisa punktile A. Põllumajandusettevõtte majandusliku suuruse arvutamise meetod on sätestatud III lisa punktis B.

Artikkel 9

Põllumajandusettevõtete majandusliku suuruse klassid on sätestatud III lisa punktis C.

V PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 10

Otsus 78/463/EMÜ jääb jõusse kohaldamiste puhul, mis käsitlevad 1985. aastale eelnevat ajavahemikku. Sellele järgnevad kohaldamised põhinevad käesoleval otsusel.

Esimese sellise kohaldamise puhul kasutatakse võrdlusperioodile "1982" (kalendriaastad 1981, 1982 ja 1983 või põllumajandusliku tootmise aastad 1981/82, 1982/83 ja 1983/94) vastavaid standardseid brutomarginaale, mis on kehtestatud II peatükis sätestatud viisil.

Artikkel 11

Komisjon vaatab liikmesriikide abiga vähemalt kord kümne aasta jooksul läbi käesoleva otsuse kohaldamisel saadud kogemused ja ühenduse uued kõnealuses valdkonnas tekkivad vajadused. Pärast sellist läbivaatamist võib käesoleva otsuse sätteid vajaduse korral muuta.

Artikkel 12

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 7. juuni 1985

Komisjoni nimel

asepresident

Frans Andriessen

[1] EÜT 109, 23.6.1965, lk 1859.

[2] EÜT L 210, 30.7.1981, lk 1.

[3] EÜT L 142, 29.5.1984, lk 3.

[4] EÜT L 148, 5.6.1978, lk 1.

[5] EÜT L 293, 10.11.1984, lk 22.

--------------------------------------------------

I LISA

STANDARDSED BRUTOMARGINAALID

1. STANDARDSETE BRUTOMARGINAALIDE MÄÄRATLUS JA ARVUTAMISE PÕHIMÕTTED

a) Põllumajandusettevõtte brutomarginaal on brutotoodangu rahaline väärtus, millest on arvatud maha vastavad erikulud.

Standardne brutomarginaal on teatava piirkonna keskmisele olukorrale vastava brutomarginaali väärtus iga põllumajandusliku tegevusala puhul.

b) Brutotoodang on põhitoo(de)te ja teiseste toodete väärtuste summa.

Kõnealuste väärtuste arvutamiseks korrutatakse toodang ühiku kohta (millest on maha arvatud kõik kaod) põllumajandustootja hinnaga, mis ei sisalda käibemaksu.

Brutotoodang sisaldab samuti toodete, piirkonna ja/või karjaga seotud subsiidiume.

c) Standardsete brutomarginaalide arvutamiseks arvatakse brutotoodangust maha järgmised erikulud:

1) taimekasvatustoodangu puhul

- seemned ja seemikud (ostetud või põllumajandusettevõttes toodetud),

- ostetud väetised,

- taimekaitsevahendid,

- erinevad erikulud, sh:

- niisutamiseks kasutatav vesi,

- kütmine,

- kuivatamine,

- turustamise erikulud (nt liigitamine, puhastamine, pakkimine) ja töötlemiskulud,

- kindlustamise erikulud,

- muud erikulud.

2) loomakasvatustoodangu puhul

- karja uuendamiskulud,

- sööt:

- jõusööt (ostetud või põllumajandusettevõttes toodetud),

- koresööt;

- erinevad erikulud, sh:

- veterinaartasud,

- loomuliku ja kunstliku seemenduse kulud,

- jõudluskontrolliga seotud kulud ja muud sarnased kulud,

- turustamise erikulud (nt liigitamine, puhastamine, pakkimine) ja töötlemiskulud,

- kindlustamise erikulud,

- muud erikulud.

Mahaarvatavate erikulude hulka ei kuulu tööjõukulud, masinad, ehitised, kütus ja määrdeained, masinate ja seadmete hooldus ja kulumine, lepinguline töö. Maha arvatakse siiski pikaajaliste põllukultuuride uuendamise ja kõrvaldamisega ning põllukultuuride kuivatamisega seotud lepingulise töö kulud.

Erikulude kindlaksmääramisel võetakse aluseks hind põllumajandusettevõttesse tarnimisel, mis ei sisalda käibemaksu ja millest lahutatakse kõnealuste kulude korvamisega seotud subsiidiumid.

d) Tootmisperiood

Standardsed brutomarginaalid vastavad 12-kuulisele tootmisperioodile (kalendriaasta või põllumajandusliku tootmise aasta).

Põllukultuuride ja loomsete saaduste puhul, mille tootmisperiood on pikem või lühem kui 12 kuud, arvutatakse 12 kuu kasvule või toodangule vastav standardne brutomarginaal.

e) Põhiandmed ja võrdlusperiood

Standardsete brutomarginaalide kindlaksmääramisel kasutatakse punktides b ja c nimetatud tegureid. Selleks kogutakse põhiandmed liikmesriikides põllumajanduslike raamatupidamisarvestuste või eriuuringute põhjal või koostatakse asjakohaste arvutuste põhjal võrdlusperioodiks, mis hõlmab kolm järjestikust kalendriaastat või põllumajandusliku tootmise aastat. Võrdlusperiood on kõikides liikmesriikides sama ja selle määrab kindlaks komisjon liikmesriikidega konsulteerides.

f) Ühikud

1) Füüsilised ühikud

a) Põllukultuuride standardsed brutomarginaalid määratakse kindlaks hektarites väljendatud ala põhjal.

Seente puhul määratakse standardsed brutomarginaalid kindlaks siiski aasta kõikide järjestikuste saagikoristuste brutotoodangu ja erikulude põhjal ning neid väljendatakse 100 m2 haritava maa kohta.

Sel viisil kindlaksmääratud standardsed brutomarginaalid jagatakse kasutamiseks põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu kontekstis aasta järjestikuste saagikoristuste arvuga, mille edastavad liikmesriigid.

b) Karjaga seotud standardsed brutomarginaalid määratakse kindlaks looma kohta, v.a kodulindude puhul, kus kindlaksmääramine toimub 100 linnu kohta, ja mesilaste puhul, kus kindlaksmääramine toimub taru kohta.

2) Rahaühikud ja ümardamine

Standardsete brutomarginaalide kindlaksmääramiseks vajalikud põhiandmed ja arvutatud standardsed brutomarginaalid esitatakse liikmesriikide omavääringutes.

Seejärel arvestatakse standardsed brutomarginaalid ümber eküüdesse, kasutades selleks käesoleva lisa punkti 1 alapunktis e määratletud võrdlusperioodide keskmisi vahetuskursse. Komisjon edastab kõnealused kursid liikmesriikidele. Vajaduse korral võib standardseid brutomarginaale ümardada lähima 5 eküüni.

2. STANDARDSETE BRUTOMARGINAALIDE JAOTUS

a) Taimede ja karja omaduste põhjal

1) Standardsed brutomarginaalid määratakse kindlaks ühenduse põllumajandusettevõtete struktuuriuuringutes sätestatud viisil kõikide põllumajandusettevõtete jaoks, mis vastavad kõnealuste uuringute rubriikidele.

2) Liikmesriikide puhul, mis esitavad lisaks selliseid üksikasju, mis ei ole uuringu rubriikides nimetatud, määratakse nendele üksikasjadele vastav standardne brutomarginaal kindlaks samal viisil.

b) Geograafiline jaotus

- Standardsed brutomarginaalid määratakse kindlaks vähemalt selliste geograafiliste üksuste põhjal, mis on kooskõlas ühenduse põllumajandusettevõtete struktuuriuuringutes ja põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgus kasutatavate üksustega.

- Standardseid brutomarginaale ei määrata kindlaks ettevõtete puhul, mis ei tegutse asjaomases piirkonnas.

- Selliste geograafiliste üksuste puhul, mille kohta liikmesriigid teavitavad, kas ettevõte asub ebasoodsamas piirkonnas või mägipiirkonnas, esitatakse asjaomase geograafilise üksuse ebasoodsamate piirkondade või mägipiirkondade ja teiste piirkondade standardsed brutomarginaalid eraldi, kui sellise eristuse tegemine on asjakohane ja oluline.

3. ANDMETE KOGUMINE JA STANDARDSETE BRUTOMARGINAALIDE KINDLAKSMÄÄRAMISE SAGEDUS

a) Standardsete brutomarginaalide kindlaksmääramiseks kasutatavaid põhiandmeid uuendatakse vähemalt kord kümne aasta jooksul põllumajanduslike raamatupidamisarvestuste, eriuuringute või asjakohaste arvutuste põhjal tehtud tähelepanekute alusel.

b) Punktiga a ettenähtud kahe järjestikuse uuendamise vahele jääva kümne aasta jooksul ajakohastatakse standardseid brutomarginaale tavaliselt kord kahe aasta jooksul. Selliseks ajakohastamiseks:

- uuendatakse põhiandmeid punktis a kindlaksmääratud viisile sarnasel viisil

- või kasutatakse arvutamismeetodit, mille abil standardset brutomarginaali on võimalik ajakohastada. Sellise menetluse suhtes kohaldatavad põhimõtted sätestatakse ühenduse tasandil.

c) Võrdlusperioodid punktidega a ja b ettenähtud andmete uuendamiseks ja ajakohastamiseks on kõikides liikmesriikides samad ja need määrab kindlaks komisjon liikmesriikidega konsulteerides.

Kõnealused võrdlusperioodid peaksid olema võimalikult tihedalt seotud ühenduse põllumajandusettevõtete struktuurivaatluste kuupäevadega.

4. TÄIDEVIIMINE

Liikmesriigid vastutavad käesoleva lisa sätete kohaselt nende põhiandmete kogumise eest, mida kasutatakse standardsete brutomarginaalide arvutamiseks, nende ümberarvestamiseks eküüdesse ja vajaduse korral ajakohastamismeetodi kohaldamiseks.

Liikmesriigid edastavad olemasolevad andmed ja tulemused komisjonile tüüpvormis. Kõnealuse vormi kehtestab komisjon liikmesriikidega konsulteerides.

5. ERIJUHTUDE KÄSITLEMINE

Teatavat tüüpi ettevõtete standardse brutomarginaali arvutamiseks sätestatakse järgmised erieeskirjad:

a) Kariloomad ja söödakultuurid

1. Üldeeskiri

Standardsete brutomarginaalide kohaldamismeetod sõltub kariloomade ja söödakultuuride puhul nende kahe tegevusala vahelisest suhtest ettevõttes. Kariloomade standardsete brutomarginaalide arvutamisel arvatakse maha söödakultuuride muutuvad kulud. Ühenduse liigituse kohaldamisel on söödakultuuride standardseks brutomarginaal üldjuhul null.

2. Kariloomade puudumine

i) söödakultuurid ilma kariloomadeta

Kui põllumajandusettevõttes ei ole kariloomi, käsitletakse söödakultuure, mis tavaliselt on tööstuslikus tootmises, samal viisil kui teisi põllukultuure ning nende suhtes kohaldatakse vastavaid standardseid brutomarginaale.

ii) pikaajalised kultuurkarjamaad ja heinamaad, kus ei kasvatata kariloomi

Võimaldamaks selliste põllumajandusettevõtete liigitamist, millest suur osa koosneb pikaajalistest kultuurkarjamaadest ja heinamaadest, mida ei kasutata tööstuslikus tootmises, ja kus uuringu tegemise ajal ei kasvatata kariloomi, võib piirkondades, kus sellised juhud sageli esinevad, määrata selle omaduse jaoks ühtse määra alusel kindlaks nominaalsed standardsed brutomarginaalid ühtsete määradena ja kohaldada neid kõnealuste põllumajandusettevõtete suhtes.

3. Söödakultuuride tasakaalustamata olukord

Kui põllumajandusettevõttes on allpool esitatud punktis i määratletud sööda puudu- või ülejääk, kohaldatakse erisätteid:

- söödakultuuride puudujäägi korral kohaldatakse kariloomade puhul eri standardseid brutomarginaale allpool esitatud punktis ii kirjeldatud viisil,

- söödakultuuride ülejäägi puhul kohaldatakse söödakultuuride puhul standardseid brutomarginaale allpool esitatud punktis iii kirjeldatud viisil.

i) Iga piirkonna jaoks määratakse kindlaks piirid, millest väljaspool põllumajandusettevõttes on sööda puudu- või ülejääk.

Põllumajandusettevõttes on sööda puudujääk, kui suhe R = kariloomade standardne brutomarginaal/söödakultuuride standardne brutomarginaal on üle piiri R D. Põllumajandusettevõttes on sööda ülejääk, kui kõnealune suhe on alla piiri R S.

ii) R

R

— R

R

Skäsitatakse mõjutatuna sööda puudujäägist ja selle suhtes kohaldatakse eraldi kindlaksmääratud standardseid brutomarginaale.

iii) R

— R

R

S. Erijuhtudel on seda ülejäägiosa võimalik määratleda siiski suhtes hindamiskünnisega R V, mis on kõrgem kui RS. Sööda ülejäägi korral kohaldatakse iga kariloomade rubriigi suhtes tavalist standardset brutomarginaali.

iv) Liikmesriigid kehtestavad piirid R D ja R S, ja vajaduse korral R V iga piirkonna jaoks ja edastavad need komisjonile.

v) - Söödakultuurid, mille suhtes kohaldatakse erisätteid, on järgmised:

D12: söödajuurvili ja mugulad,

D18: söödataimed,

F01: karja- ja heinamaad, v.a looduslikud rohumaad,

F02: looduslikud rohumaad.

- x) — Kariloomad, mille suhtes kohaldatakse erisätteid, on järgmised:

J01: kabjalised,

J02-J08: veised,

J09: lambad,

J10: kitsed.

b) Kesa

Võimaldamaks selliste põllumajandusettevõtete liigitamist, mis koosnevad uuringu tegemise ajal üksnes kesast, võib piirkondades, kus sellised juhud sageli esinevad, määrata selle omaduse jaoks ühtse määra alusel kindlaks nominaalsed standardsed brutomarginaalid ja kohaldada neid kõnealuste põllumajandusettevõtete suhtes.

c) Koduaiad

Kuna koduaedade toodang ei ole tavaliselt ette nähtud müügiks, on nende standardseks brutomarginaaliks üldjuhul null. Piirkondade puhul, kus on palju selliseid koduaedu, mis annavad põllumajandusettevõtte brutotoodangusse arvestatava panuse, võib standardsete brutomarginaalide kindlaksmääramiseks siiski kohaldada analoogselt käesolevas lisas sätestatud eeskirju ja meetodeid.

d) Põrsad

Põrsastega seotud standardseid brutomarginaale võetakse põllumajandusettevõtte kogu standardse brutomarginaali arvutamisel arvesse üksnes juhul, kui põllumajandusettevõttes puuduvad tõuemised.

--------------------------------------------------

II LISA

PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETE LIIGITUS PÕLLUMAJANDUSTOOTMISE VIISI PÕHJAL

A. LIIGITUSKAVA

Üldine põllumajandustootmise viis | Peamine põllumajandustootmise viis | Põllumajandustootmise eriviis | Põllumajandustootmise eriviisi alajaotis |

Spetsialiseerunud põllumajandusettevõtted — põllukultuurid

1. | Spetsialiseerunud põllukultuuridele | 11. | Spetsialiseerunud teraviljale | 111. | Spetsialiseerunud teraviljale (v.a riis) | | |

| | 112. | Spetsialiseerunud riisile | | |

| | 113. | Teravili ja riis | | |

| 12. | Üldine põllukultuuride kasvatamine | 121. | Spetsialiseerunud juurviljale | | |

| | 122. | Teravili ja juurvili | | |

| | 123. | Spetsialiseerunud põlluköögiviljadele | | |

| | 124. | Erinevad põllukultuurid | 1241. | Spetsialiseerunud tubakale |

| | | 1242. | Spetsialiseerunud puuvillale |

| | | 1243. | Spetsialiseerunud õliseemnetele ja kiu tootmiseks kasvatatavatele põllukultuuridele |

| | | 1244. | Erinevad põllukultuurid |

2. | Spetsialiseerunud aiandusele | 20. | Spetsialiseerunud aiandusele | 201. | Spetsialiseerunud aiaköögiviljadele | 2011. | Spetsialiseerunud avamaal kasvatatavatele aiaköögiviljadele |

| | | 2012. | Spetsialiseerunud katmikalal kasvatatavatele aiaköögiviljadele |

| | | 2013. | Spetsialiseerunud avamaal ja katmikalal kasvatatavatele aiaköögiviljadele |

| | 202. | Spetsialiseerunud lilledele ja dekoratiivtaimedele | 2021. | Spetsialiseerunud avamaal kasvatatavatel lilledele ja dekoratiivtaimedele |

| | | 2022. | Spetsialiseerunud katmikalal kasvatatavatel lilledele ja dekoratiivtaimedele |

| | | 2023. | Spetsialiseerunud avamaal ja katmikalal kasvatatavatel lilledele ja dekoratiivtaimedele |

| | 203. | Üldine aiakultuuride kasvatamine | 2031. | Üldine aiakultuuride kasvatamine avamaal |

| | | 2032. | Üldine aiakultuuride kasvatamine katmikalal |

| | | 2033. | Spetsialiseerunud seentele |

| | | 2034. | Erinevad aiakultuurid |

3. | Spetsialiseerunud pikaajalistele kultuuridele | 31. | Spetsialiseerunud viinamarjaistandustele | 311. | Spetsialiseerunud kvaliteetveinile | | |

| | 312. | Spetsialiseerunud muule veinile kui kvaliteetveinile | | |

| | 313. | Kvaliteetvein ja muu vein | | |

| | 314. | Eri liiki toodangut andvad viinamarjaistandused | 3141. | Spetsialiseerunud lauaviinamarjadele |

| | | 3142. | Spetsialiseerunud rosinatele |

| | | 3143. | Mitut liiki toodangut andvad viinamarjaistandused |

| 32. | Spetsialiseerunud puuviljale ja tsitruselistele | 321. | Spetsialiseerunud puuviljale (v.a tsitruselised) | 3211. | Spetsialiseerunud värskele puuviljale (v.a tsitruselised) |

| | | 3212. | Spetsialiseerunud pähklitele |

| | | 3213. | Värske puuvili (v. a tsitruselised) ja pähklid |

| | 322. | Spetsialiseerunud tsitruselistele | | |

| | 323. | Puuvili ja tsitruselised | | |

| 33. | Spetsialiseerunud oliividele | 330. | Spetsialiseerunud oliividele | | |

| 34. | Erinevad pikaajalised kultuurid | 340. | Erinevad pikaajalised kultuurid | | |

Spetsialiseerunud veistele — kasvatamine ja nuumamine

4. | Spetsialiseerunud kariloomadele | 41. | Spetsialiseerunud piimandusele | 411. | Spetsialiseerunud piimatootmisele | | |

| | 412. | Spetsialiseerunud piimatootmisele ja veisekasvatusele | | |

| 42. | Spetsialiseerunud veistele — kasvatamine ja nuumamine | 421. | Spetsialiseerunud veistele — peamiselt kasvatamine | | |

| | 422. | Spetsialiseerunud veistele — peamiselt nuumamine | | |

| 43. | Veised — piimandus, kasvatamine ja nuumamine | 431. | Veised — piimandus koos kasvatamise ja nuumamisega | | |

| | 432. | Veised — kasvatamine ja nuumamine koos piimandusega | | |

| 44. | Lambad, kitsed ja teised kariloomad | 441. | Spetsialiseerunud lammastele | | |

| | 442. | Lambad ja veised | | |

| | 443. | Spetsialiseerunud kitsedele | | |

| | 444. | Erinevad kariloomad — domineeriva spetsialiseerumiseta | | |

5. | Spetsialiseerunud teratoidulistele | 50. | Spetsialiseerunud teratoidulistele | 501. | Spetsialiseerunud sigadele | 5011. | Spetsialiseerunud seakasvatusele |

| | | 5012. | Spetsialiseerunud sigade nuumamisele |

| | | 5013. | Sigade kasvatamine ja nuumamine |

| | 502. | Spetsialiseerunud kodulindudele | 5021. | Spetsialiseerunud munakanadele |

| | | 5022. | Spetsialiseerunud kodulinnulihale |

| | | 5023. | Munakanad ja kodulinnuliha |

| | 503. | Erinevad teratoidulised | 5031. | Sead ja kodulinnud |

| | | 5032. | Sead, kodulinnud ja muud teratoidulised |

Mitme tegevusalaga põllumajandusettevõtted

6. | Segakultuuride kasvatamine | 60. | Segakultuuride kasvatamine | 601. | Köögiviljad ja pikaajalised kultuurid | | |

| | 602. | Põllukultuurid ja köögiviljad | | |

| | 603. | Põllukultuurid ja viinamarjaistandused | | |

| | 604. | Põllukultuurid ja pikaajalised kultuurid | | |

| | 605. | Segakultuurid, peamiselt põllukultuurid | | |

| | 606. | Segakultuurid, peamiselt köögiviljad või pikaajalised kultuurid | 6061. | Segakultuurid, peamiselt köögiviljad |

| | | 6062. | Segakultuurid, peamiselt pikaajalised kultuurid |

7. | Mitme tegevusalaga loomakasvatusettevõtted | 71. | Erinevad koduloomad, peamiselt kariloomad | 711. | Erinevad koduloomad, peamiselt piimandus | | |

| | 712. | Erinevad koduloomad, peamiselt kariloomad, v.a piimandus | | |

| 72. | Erinevad koduloomad, peamiselt teratoidulised | 721. | Erinevad koduloomad: teratoidulised ja piimandus | | |

| | 722. | Erinevad koduloomad; teratoidulised ja kariloomad, v.a piimandus | | |

| | 723. | Erinevad koduloomad: teratoidulised ja muud koduloomad | | |

8. | Segakultuurid — kariloomad | 81. | Põllukultuurid — kariloomad | 811. | Põllukultuurid koos piimandusega | | |

| | 812. | Piimandus koos põllukultuuridega | | |

| | 813. | Põllukultuurid koos kariloomadega, v.a piimandus | | |

| | 814. | Kariloomad, v.a piimandus, koos põllukultuuridega | | |

| 82. | Erinevad kultuurid ja kariloomad | 821. | Põllukultuurid ja teratoidulised | | |

| | 822. | Pikaajalised kultuurid ja kariloomad | | |

| | 823. | Erinevad segakultuurid ja koduloomad | | |

| | | 8231. | Mesindus |

| | | | | 8232. | Erinevad mitme tegevusalaga põllumajandusettevõtted |

9. | Liigitamatud põllumajandusettevõtted | | | | | | |

B. PÕLLUMAJANDUSTOOTMISE VIISIDE MÄÄRATLUS

Põllumajandustootmise viise määratletakse kahe tunnuse põhjal:

a) asjaomaste ettevõtete olemus

Kõnealused ettevõtted on seotud 1985. ja 1987. aasta struktuuriuuringutes kindlaks tehtud omaduste loeteluga; kõnealuste ettevõtete tähistamisel kasutatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 1463/84 lisas esitatud koode või mitmete omaduste ümberrühmitamiseks kasutatavaid II lisa punktis C sätestatud koode; [1]

b) künnised klassipiiride kindlaksmääramiseks

Kui ei ole ette nähtud teisiti, väljendatakse kõnealused künnised põllumajandusettevõtte kogu standardse brutomarginaali osadena.

Spetsialiseerunud põllumajandusettevõtted — põllukultuurid

Põllumajandustootmise viis | Määratlus | Omaduste ja künniste kood (II lisa punkt C) |

Üldine tootmise viis | Peamine tootmise viis | Tootmise eriviis | Tootmise eriviisi alajaotised |

Kood | | Kood | | Kood | | Kood | |

1 | Spetsialiseerunud põllukultuuridele | | | | | | | Üldine põllukultuuride kasvatamine (s.o teravili, kuivatatud köögivili, kartul, suhkrupeet, söödajuurvili ja mugulad, tehnilised kultuurid, värske köögivili, melonid, avamaa maasikad, söödakultuurid, põllumaa seemned ja seemikud, muud põllumaa kultuurid ning muude kultuuride kui söödakultuuride järelkultuurid) > 2/3 | P1 > 2/3 |

| | 11 | Spetsialiseerunud teraviljale | | | | | Teravili > 2/3 | P11 > 2/3 |

| | | | 111 | Spetsialiseerunud teraviljale (v.a riis) | | | Teravili, v.a riis > 2/3 | P111 > 2/3 |

| | | | 112 | Spetsialiseerunud riisile | | | Riis >2/3 | D07 >2/3 |

| | | | 113 | Teravili ja riis | | | Klassi 11, v.a klasside 111 ja 112, põllumajandusettevõtted | |

| | 12 | Üldine põllukultuuride kasvatamine | | | | | Üldine kultuuride kasvatamine > 2/3 — teravili ≤ 2/3 | P1 > 2/3; P11 ≤ 2/3 |

| | | | 121 | Spetsialiseerunud juurviljale | | | Kartul, suhkrupeet ning söödajuurvili ja mugulad > 2/3 | P121 > 2/3 |

| | | | 122 | Teravili ja juurvili | | | Teravili > 1/3; juurvili > 1/3 | P11 > 1/3; P121 > 1/3 |

| | | | 123 | Spetsialiseerunud põlluköögiviljadele | | | Värske köögivili, melonid ja avamaa maasikad > 2/3 | D14a > 2/3 |

| | | | 124 | Erinevad põllukultuurid | | | Klassi 12, v.a klasside 121, 122 ja 123, põllumajandusettevõtted | |

| | | | | | 1241 | Spetsialiseerunud tubakale | Tubakas > 2/3 | D13a > 2/3 |

| | | | | | 1242 | Spetsialiseerunud puuvillale | Puuvill > 2/3 | D13c > 2/3 |

| | | | | | 1243 | Spetsialiseerunud õliseemnetele ja kiu tootmiseks kasvatatavatele põllukultuuridele | Muud õliseemned ja kiudtaimed ning muud tehnilised kultuurid > 2/3 | D13d > 2/3 |

| | | | | | 1244 | Erinevad põllukultuurid | Klassi 124, v.a alajaotiste 1241, 1242 ja 1243 põllumajandusettevõtted | |

2 | Spetsialiseerunud aiandusele | 20 | Spetsialiseerunud aiandusele | | | | | Värske köögivili, melonid, maasikad — aias, avamaal ja katmikalal; lilled ja dekoratiivtaimed — avamaal ja katmikalal ning seened > 2/3 | P2 > 2/3 |

| | | | 201 | Spetsialiseerunud aiaköögiviljadele | | | Värske köögivili, melonid, maasikad — aias, avamaal ja katmikalal > 2/3 | D14b + D15 > 2/3 |

| | | | | | 2011 | Spetsialiseerunud aiaköögiviljadele — avamaal | Värske köögivili, melonid, maasikad — aias ja avamaal > 2/3 | D14b > 2/3 |

| | | | | | 2012 | Spetsialiseerunud aiaköögiviljadele — katmikalal | Värske köögivili, melonid, maasikad — katmikalal > 2/3 | D15 > 2/3 |

| | | | | | 2013 | Spetsialiseerunud aiaköögiviljadele — avamaal ja katmikalal | Klassi 201, v.a alajaotiste 2011 ja 2012, põllumajandusettevõtted | |

| | | | 202 | Spetsialiseerunud lilledele ja dekoratiivtaimedele | | | Lilled ja dekoratiivtaimed, avamaal ja katmikalal >2/3 | D16 + D17 > 2/3 |

| | | | | | 2021 | Spetsialiseerunud lilledele ja dekoratiivtaimedele — avamaal | Lilled ja dekoratiivtaimed, avamaal > 2/3 | D16 > 2/3 |

| | | | | | 2022 | Spetsialiseerunud lilledele ja dekoratiivtaimedele — katmikalal | Lilled ja dekoratiivtaimed, katmikalal > 2/3 | D17 > 2/3 |

| | | | | | 2023 | Spetsialiseerunud lilledele ja dekoratiivtaimedele — avamaal ja katmikalal | lassi 202, v.a alajaotiste 2021 ja 2022, põllumajandusettevõtted | |

| | | | 203 | Üldine aiaköögiviljade kasvatamine | | | Aiandusettevõtted, mis toodavad köögivilju ≤ 2/3 ning lilli ja dekoratiivtaimi ≤ 2/3 | P2 > 2/3, D14b + D15 ≤ 2/3; D16 + D17 ≤ 2/3 |

| | | | | | 2031 | Üldine aiakultuuride kasvatamine — avamaal | Värske köögivili, melonid, aedmaasikad, lilled ja dekoratiivaimed, avamaal > 2/3 | D14b + D16 > 2/3 |

| | | | | | 2032 | Üldine aiakultuuride kasvatamine — katmikalal | Värske köögivili, melonid, aedmaasikad, lilled ja dekoratiivaimed, katmikalal > 2/3 | I02 > 2/3 |

| | | | | | 2033 | Spetsialiseerunud seentele | Seened > 2/3 | 102 > 2/3 |

| | | | | | 2034 | Erinevad aiaköögiviljad | Klassi 203, v.a alajaotiste 2031, 2032 ja 2033, põllumajandusettevõtted | |

3 | Spetsialiseerunud pikaajalistele kultuuridele | | | | | | | Puuvilja- ja marjaistandused, tsitruseliste istandused, oliivid, viinamarjaistandused, puukoolid, muud pikaajalised kultuurid katmikalal > 2/3 | P3 > 2/3 |

| | 31 | Spetsialiseerunud viinamarjaistandustele | | | | | Viinamarjaistandused > 2/3 | G04 > 2/3 |

| | | | 311 | Spetsialiseerunud kvaliteetveinile | | | Viinamarjaistandused, kus tavaliselt toodetakse kvaliteetveini > 2/3 | G04a > 2/3 |

| | | | 312 | Spetsialiseerunud muule veinile kui kvaliteetveinile | | | Viinamarjaistandused, kus tavaliselt toodetakse muud veini kui kvaliteetveini > 2/3 | G04b > 2/3 |

| | | | 313 | Kvaliteetvein ja muu vein | | | Viinamarjaistandused, kus tavaliselt toodetakse veini > 2/3, v.a klasside 311 ja 312 põllumajanduseettevõtted | G04a + G04b > 2/3; G04a = 2/3, G04b = 2/3 |

| | | | 314 | Eri liiki toodangut andvad viinamarjaistandused | | | Klassi 31, v.a klasside 311, 312 ja 313, põllumajandusettevõtted | |

| | | | | | 3141 | Spetsialiseerunud lauaviinamarjadele | Viinamarjaistandused, kus tavaliselt toodetakse lauaviinamarju > 2/3 | G04c > 2/3 |

| | | | | | 3142 | Spetsialiseerunud rosinatele | Viinamarjaistandused, kus tavaliselt toodetakse rosinaid > 2/3 | G04d > 2/3 |

| | | | | | 3143 | Mitut liiki toodangut andvad viinamarjaistandused | Klassi 314, v.a alajaotiste 3141 ja 3142 põllumajandusettevõtted | |

| | 32 | Spetsialiseerunud puuviljale ja tsitruselistele | | | | | Puuvilja- ja marjaistandused, tsitruseliste istandused, oliivid, viinamarjaistandused, puukoolid, muud pikaajalised kultuurid katmikalal > 2/3 | P3 > 2/3 |

| | | | 321 | Spetsialiseerunud puuviljale (v.a tsitruselised) | | | Viinamarjaistandused > 2/3 | G04 > 2/3 |

| | | | | | 3211 | Spetsialiseerunud värskele puuviljale (v.a tsitruselised) | Värske puuvili, sh marjad > 2/3 | G01a > 2/3 |

| | | | | | 3212 | Spetsialiseerunud pähklitele | Pähklid > 2/3 | G01b > 2/3 |

| | | | | | 3213 | Värske puuvili (v. a tsitruselised) ja pähklid | Klassi 321, v.a alajaotiste 3211 ja 3212 põllumajandusettevõtted | |

| | | | 322 | Spetsialiseerunud tsitruselistele | | | Tsitruselised > 2/3 | G02 > 2/3 |

| | | | 323 | Puuvili ja tsitruselised | | | Klassi 32, v.a klasside 321 ja 322 põllumajandusettevõtted | |

| | 33 | Spetsialiseerunud oliividele | 330 | Spetsialiseerunud oliividele | | | Oliivid > 2/3 | G03 > 2/3 |

| | 34 | Erinevad pikaajalised kultuurid | 340 | Erinevad pikaajalised kultuurid | | | Klassi 3, v.a klasside 31, 32 ja 33 põllumajandusettevõtted | |

Spetsialiseerunud põllumajandusettevõtted — loomakasvatus

Põllumajandusliku tootmise viis | Määratlus | Omaduste ja künniste kood (II lisa punkt C) |

Üldine tootmise viis | Peamine tootmise viis | Tootmise eriviis | Tootmise eriviisi alajaotised |

Kood | | Kood | | Kood | | Kood | |

4 | Spetsialiseerunud kariloomadele | | | | | | | Heinamaad (s.o pikaajalised kultuurkarjamaad ja heinamaad, looduslik rohumaa) ja kariloomad (s.o kabjalised, igat liiki veised, lambad ja kitsed) > 2/3 | P4 > 2/3 |

| | 41 | Spetsialiseerunud piimandusele | | | | | Lüpsikari (s.o alla üheaastased veised, üle ühe-, kuid alla kaheaastased lehmad, mullikad ja lüpsilehmad) > 2/3; lüpsilehmad > 2/3 lüpsikarjast | P41 > 2/3; J07 > 2/3 P41 |

| | | | 411 | Spetsialiseerunud piimatootmisele | | | Lüpsilehmad > 2/3 | J07 > 2/3 |

| | | | 412 | Spetsialiseerunud piimatootmisele ja veisekasvatusele | | | Klassi 41, v.a klassi 411 põllumajandusettevõtted | |

| | 42 | Spetsialiseerunud veistele — kasvatamine ja nuumamine | | | | | Kõik veised (s.o alla üheaastased veised, üle ühe-, kuid alla kaheaastased veised ja üle kaheaastased veised (isased, mullikad, lüpsilehmad ja muud lehmad)) > 2/3; lüpsilehmad ≤ 1/10 | P42 > 2/3; J07 ≤ 1/10 |

| | | | 421 | Spetsialiseerunud veistele — peamiselt kasvatamine | | | Kõik veised > 2/3; lüpsilehmad ≤ 1/10 ja muud lehmad > 1/3 | P42 > 2/3; J07 ≤ 1/10; J08 > 1/3 |

| | | | 422 | Spetsialiseerunud veistele — peamiselt nuumamine | | | Kõik veised > 2/3; lüpsilehmad ≤ 1/10 ja muud lehmad ≤ 1/3 | P42 > 2/3; J07 ≤ 1/10; J08 ≤ 1/3 |

| | 43 | Veised — piimandus, kasvatamine ja nuumamine | | | | | Kõik veised > 2/3; lüpsilehmad ≤ 1/10 ja muud lehmad ≤ 1/3 | P42 > 2/3; J07 ≤ 1/10; J08 ≤ 1/3 |

| | | | 431 | Veised — piimandus koos kasvatamise ja nuumamisega | | | Kõik veised > 2/3; lüpsilehmad > 1/4; v.a klassi 41 põllumajandusettevõtted | P42 > 2/3; J07 > 1/4; v.a klass 41 |

| | | | 432 | Veised — kasvatamine ja nuumamine koos piimandusega | | | Kõik veised > 2/3; 1/10 < lüpsilehmad ≤ 1/4 | P42 > 2/3; 1/10 < J07 ≤ 1/4 |

| | 44 | Lambad, kitsed ja teised kariloomad | | | | | Heinamaad ja kariloomad > 2/3; veised ≤ 2/3 | P4 > 2/3; P42 ≤ 2/3 |

| | | | 441 | Spetsialiseerunud lammastele | | | Lambad > 2/3 | J09 > 2/3 |

| | | | 442 | Spetsialiseerunud kitsedele | | | Kõik veised > 1/3, lambad > 1/3 | P42 > 1/3, J09 > 1/3 |

| | | | 443 | Spetsialiseerunud kitsedele | | | Kitsed < 2/3 | J10 > 2/3 |

| | | | 444 | Erinevad kariloomad — domineeriva spetsialiseerumiseta | | | Klassi 44, v.a klasside 441, 442 ja 443 põllumajandusettevõtted | |

5 | Spetsialiseerunud teratoidulistele | 50 | Spetsialiseerunud teratoidulistele | | | | | Teratoidulised, s.o sead (s.o põrsad, tõuemised, muud sead), kodulinnud (s.o broilerid, munakanad, muud kodulinnud) ja emased küülikud > 2/3 | P5 > 2/3 |

| | | | 501 | Spetsialiseerunud sigadele | | | Sead > 2/3 | P51 > 2/3 |

| | | | | | 5011 | Spetsialiseerunud seakasvatusele | Tõuemised > 2/3 | J12 > 2/3 |

| | | | | | 5012 | Spetsialiseerunud sigade nuumamisele | Põrsad ja muud sead > 2/3 | J11 + J13 > 2/3 |

| | | | | | 5013 | Sigade kasvatamine ja nuumamine | Klassi 501, v.a alajaotiste 5011 ja 5012 põllumajandusettevõtted | |

| | | | 502 | Spetsialiseerunud kodulindudele | | | Kodulinnud > 2/3 | P52 > 2/3 |

| | | | | | 5021 | Spetsialiseerunud munakanadele | Munakanad > 2/3 | J15 > 2/3 |

| | | | | | 5022 | Spetsialiseerunud kodulinnulihale | Broilerid ja muud kodulinnud > 2/3 | J14 + J16 > 2/3 |

| | | | | | 5023 | Munakanad ja kodulinnuliha | Klassi 502, v.a alajaotiste 5021 ja 5022 põllumajandusettevõtted | |

| | | | 503 | Erinevad teratoidulised | | | Klassi 50, v.a klasside 501 ja 502 põllumajandusettevõtted | |

| | | | | | 5031 | Sead ja kodulinnud | Sead > 1/3 ja kodulinnud > 1/3 | P51 > 1/3; P52 > 1/3 |

| | | | | | 5032 | Sead, kodulinnud ja muud teratoidulised | Klassi 503, v.a alajaotise 5031 põllumajandusettevõtted | |

Mitme tegevusalaga põllumajandusettevõtted

Põllumajandusliku tootmise viis | Määratlus | Omaduste ja künniste kood (II lisa punkt C) |

Üldine tootmise viis | Peamine tootmise viis | Tootmise eriviis | Tootmise eriviisi alajaotised |

Kood | | Kood | | Kood | | Kood | |

6 | Segakultuuride kasvatamine | 60 | Segakultuuride kasvatamine | | | | | Üldine põllukultuuride kasvatamine > 1/3, kuid ≤ 2/3 või aiandus > 1/3, kuid ≤ 2/3 või pikaajalised kultuurid > 1/3, kuid ≤ 2/3 ning heinamaad ja kariloomad ≤ 1/3 ja teratoidulised ≤ 1/3 | [1/3 < P1 ≤ 2/3; P4 ≤ 1/3; P5 ≤ 1/3] või [1/3 < P2 ≤ 2/3; P4 ≤ 1/3; P5 ≤ 1/3] või [1/3 < P3 ≤ 2/3; P4 ≤ 1/3; P5 ≤ 1/3] |

| | | | 601 | Köögiviljad ja pikaajalised kultuurid | | | Aiandus > 1/3; pikaajalised kultuurid > 1/3 | P2 > 1/3; P3 > 1/3 |

| | | | 602 | Põllukultuurid ja köögiviljad | | | Üldine põllukultuuride kasvatamine > 1/3; aiandus > 1/3 | P1 > 1/3; P2 > 1/3 |

| | | | 603 | Põllukultuurid ja viinamarjaistandused | | | Üldine põllukultuuride kasvatamine > 1/3; viinapuud > 1/3 | P1 > 1/3; G04 > 1/3 |

| | | | 604 | Põllukultuurid ja pikaajalised kultuurid | | | Üldine põllukultuuride kasvatamine > 1/3; pikaajalised kultuurid > 1/3; viinapuud ≤ 1/3 | P1 > 1/3; P3 > 1/3; G04 ≤ 1/3 |

| | | | 605 | Segakultuurid, peamiselt põllukultuurid | | | Üldine põllukultuuride kasvatamine > 1/3; muud tegevusalad puuduvad > 1/3 | 1/3 < P1 ≤ 2/3; P2 ≤ 1/3; P3 ≤ 1/3; P4 ≤ 1/3; P5 ≤ 1/3; |

| | | | 606 | Segakultuurid, peamiselt köögiviljad või pikaajalised kultuurid | | | 1/3 < aiandus ja pikaajalised kultuurid ≤ 2/3; muud tegevusalad puuduvad > 1/3 | [P1 ≤ 1/3; 1/3 < P2 ≤ 2/3; P3 ≤ 1/3; P4 ≤ 1/3; P5 ≤ 1/3] või [P1 ≤ 1/3; P2 ≤ 1/3; 1/3 < P3 ≤ 2/3; P4 ≤ 1/3; P5 ≤ 1/3] |

| | | | | | 6061 | Segakultuurid, peamiselt köögiviljad | 1/3 < aiandus ≤ 2/3; muud tegevusalad puuduvad > 1/3 | P1 ≤ 1/3; 1/3 < P2 ≤ 2/3; P3 ≤ 1/3; P4 ≤ 1/3; P5 ≤ 1/3 |

| | | | | | 6062 | Segakultuurid, peamiselt pikaajalised kultuurid | 1/3 < pikaajalised kultuurid ≤ 2/3; muud tegevusalad puuduvad > 1/3 | P1 ≤ 1/3; P2 ≤ 1/3; 1/3 < P3 ≤ 2/3; P4 ≤ 1/3; P5 ≤ 1/3 |

7 | Mitme tegevusalaga loomakasvatusettevõtted | | | | | | | Heinamaad ja kariloomad > 1/3, kuid ≤ 2/3 või teratoidulised > 1/3, kuid ≤ 2/3 ning üldine põllukultuuride kasvatamine ≤ 1/3, aiandus ≤ 1/3 ja pikaajalised kultuurid ≤ 1/3 | [1/3 < P4 ≤ 2/3; P1 ≤ 1/3; P2 ≤ 1/3; P3 ≤ 1/3] või [1/3 < P5 ≤ 2/3; P1 ≤ 1/3; P2 ≤ 1/3; P3 ≤ 1/3] |

| | 71 | Erinevad koduloomad, peamiselt kariloomad | | | | | Heinamaad ja kariloomad > 1/3, kuid ≤ 2/3; muud tegevusalad puuduvad > 1/3 | 1/3 < P4 ≤ 2/3; P1 ≤ 1/3; P2 ≤ 1/3; P3 ≤ 1/3; P5 ≤ 1/3 |

| | | | 711 | Erinevad koduloomad, peamiselt piimandus | | | Heinamaad ja kariloomad ≤ 2/3; piimakari > 1/3, lüpsilehmad > 2/3 piimakarjast; muud tegevusalad puuduvad > 1/3 | P4 ≤ 2/3; P41 > 1/3, J07 > 2/3 P41st; P1 ≤ 1/3; P2 ≤ 1/3; P3 ≤ 1/3; P5 ≤ 1/3 |

| | | | 712 | Erinevad koduloomad, peamiselt kariloomad, v.a piimandus | | | Klassi 71, v.a klassi 711 | |

| | 72 | Erinevad koduloomad, peamiselt teratoidulised | | | | | Teratoidulised ≤ 2/3, kuid > 1/3; üldine põllukultuuride kasvatamine ≤ 1/3; aiandus ≤ 1/3; pikaajalised kultuurid ≤ 1/3 | 1/3 < P5 ≤ 2/3; P1 ≤ 1/3; P2 ≤ 1/3; P3 ≤ 1/3 |

| | | | 721 | Erinevad koduloomad: teratoidulised ja piimandus | | | Veised, piimandus > 1/3; teratoidulised > 1/3; lüpsilehmad > 2/3 veistest, piimandus | P41 > 1/3; P5 > 1/3; J07 > 2/3 P41st |

| | | | 722 | Erinevad koduloomad; teratoidulised ja kariloomad, v.a piimandus | | | [Heinamaad ja kariloomad > 1/3; teratoidulised > 1/3; veised, piimandus ≤ 1/3] või [veised, piimandus > 1/3; teratoidulised > 1/3; lüpsilehmad ≤ 2/3 veistest, piimandus] | [P4 > 1/3; P5 > 1/3; P41 ≤ 1/3] või [P41 > 1/3; P5 > 1/3; J07 ≤ 1/3 P41st] |

| | | | 723 | Erinevad koduloomad: teratoidulised ja muud koduloomad | | | Klassi 71, v.a klasside 721 ja 722 põllumajandusettevõtted | |

8 | Segakultuurid — kariloomad | | | | | | | Klassidest 1-7 välja arvatud põllumajandusettevõtted | |

| | 81 | Põllukultuurid — kariloomad | | | | | Üldine põllukultuuride kasvatamine > 1/3; heinamaad ja kariloomad > 1/3 | P1 > 1/3; P4 > 1/3 |

| | | | 811 | Põllukultuurid koos piimandusega | | | Üldine põllukultuuride kasvatamine > 1/3; veised, piimandus > 1/3; lüpsilehmad > 2/3 veistest, piimandus; veised, piimandus < üldine põllukultuuride kasvatamine | P1 > 1/3; P41 > 1/3; J07 > 2/3 P41st; P41 < P1 |

| | | | 812 | Piimandus koos põllukultuuridega | | | Veised, piimandus > 1/3; üldine põllukultuuride kasvatamine > 1/3; lüpsilehmad > 2/3 veistest, piimandus; veised, piimandus ≥ üldine põllukultuuride kasvatamine | P41 > 1/3; P1 > 1/3; J07 > 2/3 P41st; P41 ≥ P1 |

| | | | 813 | Põllukultuurid koos kariloomadega, v.a piimandus | | | Üldine põllukultuuride kasvatamine > 1/3; heinamaad ja kariloomad > 1/3; üldine põllukultuuride kasvatamine > kariloomad, v.a klassi 811 põllumajandusettevõtted | P1 > 1/3; P41 > 1/3; P1 > P4, v.a klass 811 |

| | | | 814 | Kariloomad, v.a piimandus, koos põllukultuuridega | | | Heinamaad ja kariloomad > 1/3; üldine põllukultuuride kasvatamine > 1/3; heinamaad ja kariloomad ≥ üldine põllukultuuride kasvatamine; v.a klasside 811 ja 812 põllumajandusettevõtted | P41 > 1/3; P1 > 1/3; P41 ≥ P1; v.a klasside 811 ja 912 põllumajandusettevõtted |

| | 82 | Erinevad kultuurid ja kariloomad | | | | | Klassi 8, v.a klassi 81 põllumajandusettevõtted | |

| | | | 821 | Põllukultuurid ja teratoidulised | | | Üldine põllukultuuride kasvatamine > 1/3; teratoidulised > 1/3 | P1 > 1/3; P5 > 1/3 |

| | | | 822 | Pikaajalised kultuurid ja kariloomad | | | Pikaajalised kultuurid > 1/3; heinamaad ja kariloomad > 1/3 | P3 > 1/3; P4 > 1/3 |

| | | | 823 | Erinevad segakultuurid ja koduloomad | | | Klassi 82, v.a klasside 821 ja 822 põllumajandusettevõtted | |

| | | | | | 8231 | Mesindus | Mesilased > 2/3 | J18 > 2/3 |

| | | | | | 8232 | Erinevad mitme tegevusalaga põllumajandusettevõtted | Klassi 823, v.a alajaotise 8231 põllumajandusettevõtted | |

9 | Liigitamatud põllumajandusettevõtted | | | | | | | Liigitamatud põllumajandusettevõtted | |

C.

I. Koodid 1985. ja 1987. aasta struktuurivaatlustes sisalduvate omaduste ümberrühmitamiseks

P1 Üldine põllukultuuride kasvatamine = D01 (pehme nisu ja speltanisu) + D02 (kõva nisu) + D03 (rukis) + D04 (oder) + D05 (kaer) + D06 (teramais) + D07 (riis) + D08 (muu teravili) + D09 (kuivatatud köögivili) + D10 (kartulid) + D11 (suhkrupeet) + D12 (söödajuurvili ja mugulad) + D13 (tehnilised kultuurid) + D14a (värske köögivili, melonid, maasikad, avamaa) + D18 (söödakultuurid) + D19 (põllumaa seemned ja seemikud) + D20 (muud põllukultuurid) + I01 (muude kultuuride kui söödakultuuride järelkultuurid). [2]

P2 Aiandus = D14b (värske köögivili, melonid, maasikad — avamaa, aed) + D15 (värske köögivili, melonid, maasikad — katmikala) + D16 (lilled ja dekoratiivtaimed — avamaa) + D17 (lilled ja dekoratiivtaimed — katmikala) + I02 (seened).

P3 Pikaajalised kultuurid = G01 (puuvilja- ja marjaistandused) + G02 (tsitruseliste istandused) + G03 (oliiviistandused) + G04 (viinamarjaistandused) + G05 (puukoolid) + G06 (muud pikaajalised kultuurid) + G07 (katmikalal kasvatatavad pikaajalised kultuurid).

P4 Heinamaad ja kariloomad = F01 (pikaajaline kultuurkarjamaa ja heinamaa, v.a looduslik rohumaa) + F02 (looduslik rohumaa) + J01 (sõralised) + J02 (üle ühe aasta vanused veised) + J03 (üle ühe, kuid alla kahe aasta vanused isasveised) + J04 (üle ühe, kuid alla kahe aasta vanused lehmad) + J05 (vähemalt kahe aasta vanused isasveised) + J06 (mullikad) + J07 (lüpsilehmad) + J08 (muud lehmad) + J09 (lambad) + J10 (kitsed).

P5 Teratoidulised = J11 (põrsad eluskaaluga alla 20 kg) + J12 (tõuemised eluskaaluga vähemalt 50 kg) + J13 (muud sead) + J14 (broilerid) + J15 (munakanad) + J16 (muud kodulinnud: pardid, kalkunid, haned, pärlkanad) + J17 (emased tõuküülikud).

P11 Teravili = D01 (pehme nisu ja speltanisu) + D02 (kõva nisu) + D03 (rukis) + D04 (oder) + D05 (kaer) + D06 (teramais) + D07 (riis) + D08 (muu teravili).

P41 Veised, piimandus = J02 (alla ühe aasta vanused veised) + J04 (üle ühe, kuid alla kahe aasta vanused lehmad) + J06 (mullikad) + J07 (lüpsilehmad).

P42 Veised = J02 (alla ühe aasta vanused veised) + J03 (üle ühe, kuid alla kahe aasta vanused isasveised) + J04 (üle ühe, kuid alla kahe aasta vanused lehmad) + J05 (vähemalt kahe aasta vanused isasveised) + J06 (mullikad) + J07 (lüpsilehmad) + J08 (muud lehmad).

P51 Sead = J11 (põrsad eluskaaluga alla 20 kg) + J12 (tõuemised eluskaaluga vähemalt 50 kg) + J13 (muud sead).

P52 Kodulinnud = J14 (broilerid) + J15 (munakanad) + J16 (muud kodulinnud: pardid, kalkunid, haned ja pärlkanad).

P111 Teravili v.a riis = D01 (pehme nisu ja speltanisu) + D02 (kõva nisu) + D08 (rukis) + D04 (oder) + D05 (kaer) + D06 (teramais) + D08 (muu teravili).

P121 Juurvili = D10 (kartul) + D11 (suhkrupeet) + D12 (söödajuurvili ja mugulad).

II 1985. ja 1987. aasta struktuurivaatluste rubriikide ja põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu (FADN) põllumajandusaruande vastavus

Samaväärsed rubriigid standardsete brutomarginaalide kohaldamiseks |

1985. ja 1987. aasta struktuurivaatlused (määrus (EMÜ) nr 1463/84) | FADN põllumajandusaruanne (määrus (EMÜ) nr 2237/77 |

IPõllukultuurid

D01 | Pehme nisu ja speltanisu | 120. | Pehme nisu ja speltanisu |

D02 | Kõva nisu | 121. | Kõva nisu |

D03 | Rukis | 122. | Rukis |

D04 | Oder | 123. | Oder |

D05 | Kaer | 124. | Kaer |

| 125. | Suviviljasegud |

D06 | Teramais | 126. | Teramais |

D07 | Riis | 127. | Riis |

D08 | Muu teravili | 128. | Muu teravili |

D09 | Kuivatatud köögivili | 129. | Kuivatatud köögivili |

D10 | Kartul | 130. | Kartul |

D11 | Suhkrupeet | 131. | Suhkrupeet |

D12 | Söödajuurvili ja mugulad | 144. | Söödajuurvili ja mugulad |

D13 | Tehnilised kultuurid | | |

a) | tubakas | 134. | Tubakas |

b) | humal | 133. | Humal |

c) | puuvill | | |

d) | muud õliseemned ja kiudtaimed ning muud | | |

| 1.Muud õliseemned ja kiudtaimed | 132. | Rohtsed õlikultuurid [3] |

| 2.Muud tehnilised kultuurid | 135. | Muud tehnilised kultuurid |

D14 a | Värske köögivili, melonid, maasikad; avamaa | 136. | Põllul kasvatatav värske köögivili, avamaal kasvatatavad melonid ja maasikad |

D14b | Värske köögivili, melonid, maasikad; avamaa — köögiviljandus | 137. | Köögiviljaaedades avamaal kasvatatavad värsked köögiviljad, melonid ja maasikad |

D15 | Värske köögivili, melonid, maasikad; katmikala | 138. | Katmikalal kasvatatavad värsked köögiviljad, melonid ja maasikad |

D16 | Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid); avamaa | 140. | Avamaal kasvatatavad lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid) |

D17 | Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid); katmikala | 141. | Katmikalal kasvatatavad lilled ja dekoratiivtaimed |

D18 | Söödakultuurid | | |

a) | ajutine rohumaa | 147. | Ajutine rohumaa |

b) | muu | 145. | Muud söödakultuurid |

D19 | Põllumaa seemned ja seemikud | 142. | Rohuseeme |

| 143. | Muud seemned |

D20 | Muud põllukultuurid | 148. | Muud rubriikides 120-147 nimetamata põllukultuurid |

D21 | Kesa | 146. | Kesa |

F01 | Pikaajaline kultuurkarjamaa ja heinamaa, v.a looduslik rohumaa | 150. | Heinamaad ja pikaajalised kultuurkarjamaad |

F02 | Looduslik rohumaa | 151. | Looduslik rohumaa |

G01 | Puuvilja- ja marjaistandused | 152. | Puuvilja- ja marjaaiad |

a) | värske puuvili, sh marjad | | |

b) | pähklid | | |

G02 | Tsitruseliste istandused | 153. | Tsitruspuuaiad |

G03 | Oliiviistandused | 154. | Oliivisalud |

G04 | Viinamarjaistandused | 155. | Veinid |

a) | kvaliteetvein | | |

b) | muud veinid | | |

c) | lauaviinamarjad | | |

d) | rosinad | | |

G05 | Puukoolid | 157. | Puukoolid |

G06 | Muud pikaajalised kultuurid | 158. | Muud pikaajalised kultuurid |

G07 | Katmikalal kasvatatavad pikaajalised kultuurid | 156. | Katmikalal kasvatatavad pikaajalised kultuurid |

I01 | Söödakultuuride järelkultuurid | | |

I02 | Seened | 139. | Seened |

E | Koduaiad | | |

II.Koduloomad

J01 | Kabjalised | 22. | Kabjalised (kõik vanused) |

J02 | Alla ühe aasta vanused veised | 23. | Nuumvasikad |

a) | pullid | 24. | Muud alla ühe aasta vanused veised |

b) | lehmad | 33. | Alla ühe aasta vanused pühvlid |

J03 | Üle ühe, kuid alla kahe aasta vanused pullid | 25. | Üle ühe, kuid alla kahe aasta vanused isasveised |

| 34. | Üle ühe, kuid alla kahe aasta vanused pühvlid |

J04 | Üle ühe, kuid alla kahe aasta vanused lehmad | 26. | Üle ühe, kuid alla kahe aasta vanused lehmad |

| 35. | Üle ühe, kuid alla kahe aasta vanused emaspühvlid |

J05 | Vähemalt kaheaastased pullid | 27. | Vähemalt kaheaastased isasveised |

| 36. | Vähemalt kaheaastased pühvlid |

J06 | Vähemalt kaheaastased mullikad | 28. | Aretusmullikad |

| 29. | Nuummullikad |

| 37. | Vähemalt kaheaastased poegimata emaspühvlid |

J07 | Lüpsilehmad | 30. | Lüpsilehmad |

| 31. | Praagitud lüpsilehmad |

| 38. | Poeginud emaspühvlid |

J08 | Muud lehmad | 32. | Muud lehmad 1.Poeginud lehmad (sh alla kahe aasta vanused), keda peetakse ainult või peamiselt vasikate tootmiseks2.Töölehmad3.Praagitud lehmad |

| 39. | Muud vähemalt kahe aasta vanused emaspühvlid |

J09 | Lambad (kõik vanused) | | |

a) | uted | 40. | Uted (vähemalt üheaastased) |

b) | muud lambad | 41. | Muud lambad |

J10 | Kitsed (kõik vanused) | 42. | Kitsed (kõik vanused) |

a) | emased aretuskitsed | | |

b) | muud kitsed | | |

J11 | Põrsad eluskaaluga alla 20 kg | 43. | Põrsad eluskaaluga alla 20 kg |

J12 | Aretusemised massiga vähemalt 50 kg | 44. | Aretusemised eluskaaluga vähemalt 50 kg |

J13 | Muud sead | 45. | Nuumsead |

| 46. | Muud sead |

J14 | Broilerid | 47. | Broilertibud |

J15 | Munakanad | 48. | Munakanad |

J16 | Muud kodulinnud | 49. | Muud kodulinnud |

J17 | Emased aretusküülikud | | |

J18 | Mesilased | | |

[1] Omadusi D12 (söödajuurvili ja mugulad), D18 (söödataimed), D21 (kesa), E (koduaiad), F01 (karja- ja heinamaad, v.a looduslikud rohumaad), F02 (looduslikud rohumaad) ja J11 (põrsad) kasutatakse üksnes teatavatel tingimustel (vt käesoleva otsuse I lisa punkt 5).

[2] Muude kultuuride kui söödakultuuride järelkultuurid (I01) moodustavad osa üldisest põllukultuuride kasvatamisest (P1) ning nende standardsed brutomarginaalid on samad kui vastavatel üldistel põllukultuuridel.

[3] Kuna põllumajandusettevõtete struktuurivaatluste ja FADN põllumajandusaruannete rubriigid ei pruugi kõnealuste toodete puhul olla kõikides liikmesriikides samad, kehtestatakse Belgia, Luksemburgi ja Kreeka Nomos'e jaoks spetsiaalsed standardsed brutomarginaalid.

--------------------------------------------------

III LISA

PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETE MAJANDUSLIK SUURUS

A. EUROOPA SUURUSÜHIKU (ESÜ) MÄÄRATLUS

1. Euroopa suurusühik põhineb põllumajandusettevõtte võrdlusperioodi "1980" standardse brutomarginaali 1000 eküü väärtusel vastavalt komisjoni otsuse 78/463/EMÜ (viimati muudetud otsusega 84/542/EMÜ) III lisa lõikele 1.

2. Standardsete brutomarginaalide uuendamiseks ja ajakohastamiseks järgnevatel võrdlusperioodidel korrutatakse eespool määratletud 1000 eküü väärtust koefitsiendiga, et võtta rahas väljendatult arvesse põllumajanduse üldisi suundumusi kogu ühenduses.

Komisjon arvutab kõnealuse koefitsiendi ja kinnitab selle pärast konsulteerimist liikmesriikidega.

B. PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETE MAJANDUSLIK SUURUS

Põllumajandusettevõtte majandusliku suuruse saamiseks jagatakse põllumajandusettevõtte kogu standardne brutomarginaal nende eküüde arvuga, mille põhjal on käesoleva lisa punkti A kohaselt määratud asjaomaseks võrdlusperioodiks kindlaks ESÜ.

C. PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETE MAJANDUSLIKU SUURUSE KLASSID

Põllumajandusettevõtted liigitatakse allpool piiritletud suurusklassidesse.

Klass | Piirid Euroopa suurusühikutes |

| |

I | alla | 2 ESÜ |

II | alates 2 kuni alla | 4 ESÜ |

III | alates 4 kuni alla | 6 ESÜ |

IV | alates 6 kuni alla | 8 ESÜ |

V | alates 8 kuni alla | 12 ESÜ |

VI | alates 12 kuni alla | 16 ESÜ |

VII | alates 16 kuni alla | 40 ESÜ |

VIII | alates 40 kuni alla | 100 ESÜ |

IX | vähemalt | 100 ESÜ |

Eeskirjadega, milles sätestatakse põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu ja ühenduse põllumajandusettevõtete struktuuriuuringute kohaldamine, võidakse ette näha, et eespool nimetatud suurusklassid III, IV, V ja VI ühendatakse.

Liikmesriikidel, kes kehtestavad määruse 79/65/EMÜ artikli 4 lõike 1 rakendamisel põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu uuringuteks põllumajandusettevõtete majandusliku suuruse piirid, mis ei lange kokku eespool esitatud suurusklasside piiridega, tuleb jaotada need alaklassidesse, mis vastavad kindlaksmääratud piiridele.

--------------------------------------------------