Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 21997A0716(01)

    Euroopa Vahemere piirkonna ajutine assotsiatsioonileping Euroopa Ühenduse ning Jordani Läänekalda ja Gaza sektori Palestiina omavalitsuse nimel toimiva Palestiina Vabastusorganisatsiooni (PVO) vahel kaubanduse ja koostöö kohta

    EÜT L 187, 16.7.1997, p. 3–135 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT, FI, SV)

    Dokument on avaldatud eriväljaandes (CS, ET, LV, LT, HU, MT, PL, SK, SL, BG, RO, HR)

    Legal status of the document In force: This act has been changed. Current consolidated version: 01/09/2021

    ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/1997/430/oj

    Related Council decision

    21997A0716(01)



    Euroopa Liidu Teataja L 187 , 16/07/1997 Lk 0003 - 0135


    Euroopa Vahemere piirkonna ajutine assotsiatsioonileping

    Euroopa Ühenduse ning Jordani Läänekalda ja Gaza sektori Palestiina omavalitsuse nimel toimiva Palestiina Vabastusorganisatsiooni (PVO) vahel kaubanduse ja koostöö kohta

    EUROOPA ÜHENDUS,

    edaspidi "ühendus",

    ühelt poolt ning

    JORDANI LÄÄNEKALDA JA GAZA SEKTORI PALESTIINA OMAVALITSUSE NIMEL TOIMIV PALESTIINA VABASTUSORGANISATSIOON (PVO)

    teiselt poolt,

    ARVESTADES ühenduse ning Jordani Läänekalda ja Gaza sektori palestiinlaste vaheliste ajalooliste sidemete ja nende ühiste väärtuste tähtsust,

    VÕTTES ARVESSE, et ühendus ja PVO soovivad neid sidemeid tugevdada ning panna aluse vastastikkusel ja partnerlusel põhinevatele kestvatele suhetele,

    VÕTTES ARVESSE tähtsust, mida lepinguosalised annavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtetele, eelkõige inimõiguste, demokraatlike põhimõtete ning poliitiliste ja majanduslike vabaduste järgimisele, mis on nendevaheliste suhete põhialus,

    SOOVIDES tugevdada Euroopa Ühenduse ja Lähis-Ida vahelisi suhteid ning Lähis-Ida maade piirkondlikku majandusintegratsiooni eesmärgina, mis tuleb saavutada niipea, kui tingimused seda võimaldavad,

    VÕTTES ARVESSE lepinguosaliste vahelisi majandusliku ja sotsiaalse arengu erinevusi ning vajadust intensiivistada olemasolevaid jõupingutusi Jordani Läänekalda ja Gaza sektori majandusliku ja sotsiaalse arengu edendamiseks,

    SOOVIDES panna aluse koostööle majandus-, kultuuri-, teadus- ja haridusküsimustes, pidades silmas vastastikuse tundmise ja arusaamise parandamist, mida toetab korrapärane dialoog,

    VÕTTES ARVESSE lepinguosaliste vabakaubandusalaseid kohustusi ja eelkõige kohustust tagada 1994. aasta ühise tolli- ja kaubanduskokkuleppe sätete täitmine,

    SOOVIDES laiendada lepinguosaliste vahel kehtivat ühepoolset kauplemiskorda ning teha seda lepingulisel ja vastastikusel alusel,

    OLLES VEENDUNUD vajaduses edendada uute võimaluste loomist oma majandussuhetele investeeringuvoogude tingimuste parandamiseks,

    VÕTTES ARVESSE lepinguosaliste kohustusi, mis tulenevad nende poolt allakirjutatud rahvusvahelistest lepingutest,

    OLLES VEENDUNUD, et Palestiina omavalitsuse täielik osalemine Barcelona konverentsil algatatud Euroopa Vahemere piirkonna partnerluses on tähtis samm lepinguosaliste suhete normaliseerimisel, mida tuleks kajastada käesoleval etapil sõlmitud ajutises lepingus,

    OLLES TEADLIKUD 20. jaanuaril 1996. aastal toimunud valimiste tohutust poliitilisest tähtsusest protsessis, mis viib ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidel 242 ja 338 põhineva püsiasustuseni,

    TÕDEDES, et käesolev leping tuleks asendada Euroopa Vahemere piirkonna assotsiatsioonilepinguga niipea, kui tingimused seda võimaldavad,

    ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

    Artikkel 1

    1. Käesolevaga asutatakse ühenduse ja Palestiina omavalitsuse vahel ajutine kaubandus- ja koostööassotsiatsioon.

    2. Käesoleva lepingu eesmärgid on:

    - luua asjakohane raamistik lepinguosaliste laiahaardelisele dialoogile, mis võimaldab tihedate poliitiliste suhete arengut lepinguosaliste vahel,

    - luua tingimused kaubavahetuse järkjärguliseks liberaliseerimiseks,

    - edendada lepinguosaliste vaheliste tasakaalustatud majandus- ja sotsiaalsete suhete arengut dialoogi ja koostöö abil,

    - kaasa aidata Jordani Läänekalda ja Gaza sektori majanduslikule ja sotsiaalsele arengule,

    - toetada piirkondlikku koostööd, pidades silmas rahumeelse kooseksisteerimise tugevdamist ning majanduslikku ja poliitilist stabiilsust,

    - edendada koostööd muudes vastastikust huvi pakkuvates valdkondades.

    Artikkel 2

    Lepinguosaliste vahelised suhted ja lepingu enda sätted põhinevad demokraatlike põhimõtete ja põhiliste inimõiguste austamisel, nagu need on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsioonis, mis suunab nende sise- ja välispoliitikat ning moodustab käesoleva lepingu olulise osa.

    I JAOTIS

    KAUPADE VABA LIIKUMINE

    PÕHIPRINTSIIBID

    Artikkel 3

    Ühendus ja Palestiina omavalitsus loovad 31. detsembril 2001 lõppeval üleminekuperioodil järk-järgult vabakaubanduspiirkonna käesolevas jaotises sätestatud korra kohaselt ning 1994. aasta ühise tolli- ja kaubanduskokkuleppe ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingule lisatud muude mitmepoolsete kaubanduslepingute (edaspidi "GATT") alusel.

    1. PEATÜKK

    TÖÖSTUSTOOTED

    Artikkel 4

    Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu II lisas loetlemata ühendusest ning Jordani Läänekaldalt ja Gaza sektorist pärinevate toodete suhtes.

    Artikkel 5

    Ühenduse ning Jordani Läänekalda ja Gaza sektori kaubavahetuses ei võeta kasutusele uusi imporditollimakse ega muid samaväärse toimega makse.

    Artikkel 6

    Jordani Läänekaldalt ja Gaza sektorist pärinevate toodete ühendusse importimisel ei pea maksma tollimakse ega muid samaväärse toimega makse ning nende suhtes ei kohaldata koguselisi piiranguid ega muid samaväärse toimega meetmeid.

    Artikkel 7

    1. Käesoleva peatüki sätted ei takista ühendusel kohaldamast 1. lisas loetletud Jordani Läänekaldalt ja Gaza sektorist pärinevate toodete suhtes põllumajanduskomponenti.

    2. peatüki sätteid, mida kohaldatakse põllumajandustoodete suhtes, kohaldatakse mutatis mutandis põllumajanduskomponendi suhtes.

    2. Lisas 2 loetletud ühendusest pärinevate toodete suhtes võib Palestiina omavalitsus säilitada käesoleva lepingu kehtivuse ajal imporditollimakse ja samaväärse toimega makse, mis ei ole suuremad kui 1. juulil 1996 kehtivad tolli- ja muud maksud.

    3. Artikli 63 kohaselt moodustatud ühiskomitee võib teha otsuseid lisasoodustuste kohta, mida lepinguosalised võivad teineteisele vastastikku anda.

    Artikkel 8

    1. Tollimaksud ja samaväärse toimega maksud, mida kohaldatakse lisades 2 ja 3 loetlemata ühendusest pärinevate toodete importimisel Jordani Läänekaldale ja Gaza sektorisse, kaotatakse käesoleva lepingu jõustumisel.

    2. Käesoleva lepingu jõustumisest alates võib Palestiina omavalitsus ühendusest pärinevate toodete Jordani Läänekaldale ja Gaza sektorisse importimisel nõuda rahalisi makse, mis ei ületa 25 % toodete väärtusest. Need maksud kaotatakse järk-järgult järgmise ajakava kohaselt:

    ühe aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest vähendatakse iga maksu 90 %ni põhimaksust;

    kahe aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest vähendatakse iga maksu 80 %ni põhimaksust;

    kolme aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest vähendatakse iga maksu 70 %ni põhimaksust;

    nelja aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest vähendatakse iga maksu 60 %ni põhimaksust;

    viie aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest kaotatakse kõik ülejäänud maksud.

    3. Kui teatud toote puhul ilmnevad tõsised raskused, võib ühiskomitee lõikes 2 nimetatud ajakava ühisel kokkuleppel läbi vaadata, võttes arvesse, et selle kohaldamist võib peatada maksimaalselt kuni viie aasta pikkuseks üleminekuperioodiks. Kui ühiskomitee ei ole teinud otsust 30 päeva jooksul alates ajakava läbivaatamise taotluse saamisest, võib Palestiina omavalitsus ajutiselt peatada ajakava kohaldamise kuni üheks aastaks.

    4. Kui maksu vähendatakse kõikide toodete puhul, asendab vähendatud maks lõikes 2 kirjeldatud põhimaksu alates vähendamise kohaldamise kuupäevast.

    5. Palestiina omavalitsus teatab ühendusele oma põhitollimaksud ja muud maksud.

    Artikkel 9

    Imporditollimaksude kaotamist käsitlevaid sätteid kohaldatakse ka fiskaalsete tollimaksude suhtes.

    Artikkel 10

    1. Erandina artiklitest 5 ja 8 võib Palestiina omavalitsus võtta piiratud kestusega erakorralisi meetmeid tollimaksude kehtestamiseks, suurendamiseks või taaskehtestamiseks.

    2. Neid meetmeid võib rakendada üksnes noore tööstusharu või teatud sektorite suhtes, mille struktuuri muudetakse või mis on suurtes raskustes, eriti kui need raskused põhjustavad olulisi sotsiaalseid probleeme.

    3. Jordani Läänekaldale ja Gaza sektorisse imporditavate ühendusest pärinevate toodete imporditollimaksud, mis on niisuguste erakorraliste meetmetega kehtestatud, ei tohi ületada 25 % toodete väärtusest ning nendes tuleb säilitada ühendusest pärinevate toodetele soodusmäär. Nende toodete impordi koguväärtus, mille suhtes rakendatakse kõnealuseid meetmeid, ei või ületada 15 % ühendusest pärinevate tööstustoodete koguimpordist viimase aasta jooksul, mille kohta on olemas statistilised andmed.

    4. Neid meetmeid rakendatakse kuni viis aastat, kui ühiskomitee ei ole lubanud pikemat kehtivusaega.

    5. Palestiina omavalitsus informeerib ühiskomiteed igast erakorralisest meetmest, mida ta kavatseb vastu võtta, ning ühenduse taotlusel peetakse enne nende rakendamist nõu asjaomaste meetmete ja sektorite üle. Nende meetmete vastuvõtmisel annab Palestiina omavalitsus komiteele käesoleva artikli alusel kehtestatud tollimaksude kaotamise ajakava. Nendes ajakavades nähakse ette asjaomaste tollimaksude järkjärguline kaotamine iga-aastaste ühesuuruste osadena, kaotamine algab hiljemalt tollimaksude kehtestamisele järgneva teise aasta lõpus. Ühiskomitee võib lubada teistsuguse ajakava.

    2. PEATÜKK

    PÕLLUMAJANDUS- JA KALANDUSTOOTED

    Artikkel 11

    Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu II lisas loetletud ühendusest ning Jordani Läänekaldalt ja Gaza sektorist pärinevate toodete suhtes.

    Artikkel 12

    Ühendus ja Palestiina omavalitsus liberaliseerivad järk-järgult mõlemale lepinguosalisele huvi pakkuvate põllumajandus- ja kalandustoodetega kauplemise.

    Artikkel 13

    1. Protokollis 1 loetletud Jordani Läänekaldalt ja Gaza sektorist pärinevaid põllumajandustooteid imporditakse ühendusse selles protokollis sätestatud korra kohaselt.

    2. Protokollis 2 loetletud ühendusest pärinevaid põllumajandustooteid imporditakse Jordani Läänekaldale ja Gaza sektorisse selles protokollis sätestatud korra kohaselt.

    Artikkel 14

    1. 1. jaanuarist 1999 uurivad ühendus ja Palestiina omavalitsus olukorda, et määrata artiklis 12 sätestatud eesmärgi kohaselt kindlaks meetmed, mida ühendus ja Palestiina omavalitsus kohaldavad alates 1. jaanuarist 2000.

    2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist ning võttes arvesse lepinguosaliste põllumajandustoodete kaubavahetuse mahtu ja nende toodete erilist tundlikkust, uurivad ühendus ja Palestiina omavalitsus ühiskomitees toodete kaupa ning korrapäraselt ja vastastikusel alusel võimalust anda teineteisele lisasoodustusi.

    3. PEATÜKK

    ÜHISSÄTTED

    Artikkel 15

    1. Ühenduse ning Jordani Läänekalda ja Gaza sektori kaubavahetuses ei võeta kasutusele uusi koguselisi impordipiiranguid ega samaväärse toimega meetmeid.

    2. Ühenduse ning Jordani Läänekalda ja Gaza sektori kaubavahetuses kaotatakse koguselised impordipiiranguid ja samaväärse toimega meetmed alates käesoleva lepingu jõustumisest.

    3. Ühendus ja Palestiina omavalitsus ei kohalda omavahelise ekspordi suhtes tollimakse ega samaväärse toimega makse, koguselisi piiranguid ega samaväärse toimega meetmeid.

    Artikkel 16

    1. Jordani Läänekaldalt ja Gaza sektorist pärinevate toodete ühendusse importimisel võimaldatud kohtlemine ei ole soodsam kui see, mida liikmesriigid üksteisele võimaldavad.

    2. Käesoleva lepingu sätteid kohaldatakse, ilma et see piiraks ühenduse õigusaktide sätete kohaldamist Kanaari saartel käsitleva nõukogu 26. juuni 1991. aasta määruse (EMÜ) nr 1911/91 kohaldamist.

    Artikkel 17

    1. Kui lepinguosalise põllumajanduspoliitika rakendamise või selle kehtivate eeskirjade muutmise tagajärjel kehtestatakse erieeskirjad või kui selle põllumajanduspoliitika rakendamisega seotud sätteid muudetakse või laiendatakse, võib kõnealune lepinguosaline asjaomaste toodete puhul muuta käesolevast lepingust tulenevat korda.

    2. Sel juhul informeerib asjaomane lepinguosaline ühiskomiteed. Ühiskomitee tuleb kokku teise lepinguosalise taotlusel, et vajalikul määral arvesse võtta teise lepinguosalise huvisid.

    3. Kui ühendus või Palestiina omavalitsus muudab lõike 1 kohaldamisel käesolevas lepingus ettenähtud põllumajandustooteid käsitlevat korda, annavad nad teise lepinguosalise territooriumilt pärinevatele toodetele nende importimisel käeolevas lepingus ettenähtud soodustustega võrdseid soodustusi.

    4. Käesoleva artikli kohaldamist võib ühiskomitee nõupidamistel arutada.

    Artikkel 18

    1. Lepinguosalised hoiduvad kohaldamast riikliku maksustamise meetmeid või korda, mis otseselt või kaudselt tõrjuvad teise lepinguosalise territooriumilt pärinevaid samasuguseid tooteid.

    2. Ühe lepinguosalise territooriumile eksporditud toodete puhul ei tohi kaudsete riigimaksude tagasimaksed ületada nendele otseselt või kaudselt kehtestatud kaudseid riigimakse.

    Artikkel 19

    1. Leping ei välista tolliliitude, vabakaubanduspiirkondade või piirikaubanduse korra säilitamist või loomist, kui nendega ei muudeta käesolevas lepingus ettenähtud kaubavahetuskorda.

    2. Lepinguosalised peavad ühiskomitees nõu tolliliitude või vabakaubanduspiirkondade üle ning taotluse korral teiste põhiküsimuste üle, mis on seotud kolmandate riikidega kauplemise poliitikaga. Eelkõige peetakse niisugust nõu kolmanda riigi ühinemisel Euroopa Liiduga lepinguosaliste vastastikuste huvide arvestamise tagamiseks.

    Artikkel 20

    Kui üks lepinguosalistest leiab, et kaubavahetuses teise lepinguosalisega kasutatakse GATTi VI artikli tähenduses dumpingut, võib ta võtta asjakohaseid meetmeid niisuguse tegevuse vastu GATTi VI artikli rakendamise lepingu ning asjakohaste siseriiklike õigusaktide kohaselt käesoleva lepingu artiklis 23 sätestatud tingimustel ja korras.

    Artikkel 21

    Kui teatud toote import suureneb niisuguste kogusteni ja niisugustel tingimustel, et see põhjustab või ähvardab põhjustada:

    - märgatavat kahju samasuguste või otseselt konkureerivate toodete kodumaistele tootjatele ühe lepinguosalise territooriumil,

    - tõsiseid häireid mis tahes majandussektoris või

    - raskusi, mis võivad kaasa tuua piirkonna majandusolukorra märgatava halvenemise,

    võib asjaomane lepinguosaline võtta sobivaid meetmeid artiklis 23 sätestatud tingimustel ja korras.

    Artikkel 22

    Kui artikli 15 lõike 3 järgimine toob kaasa:

    i) reeksportimise kolmandasse riiki, mille suhtes eksportiv riik säilitab asjaomase toote osas koguselisi ekspordipiiranguid, eksporditollimakse või samaväärse toimega meetmeid või

    ii) eksportivale lepinguosalisele olulise toote tõsise puuduse või selle ohu

    ja kui eespool nimetatud olukorrad põhjustavad või tõenäoliselt põhjustavad eksportivale lepinguosalisele suuri raskusi, võib see lepinguosaline võtta sobivaid meetmeid artiklis 23 sätestatud tingimustel ja korras. Meetmed ei ole diskrimineerivad ja need kõrvaldatakse, kui tingimused nende säilitamist enam ei õigusta.

    Artikkel 23

    1. Kui ühendus või Palestiina omavalitsus kohaldab niisuguste toodete impordi suhtes, mis võib põhjustada artiklis 21 nimetatud raskusi, halduskorda, mille eesmärk on anda kiiret informatsiooni kaubavoogude arengusuuna kohta, informeerib ta sellest teist lepinguosalist.

    2. Artiklites 20, 21 ja 22 nimetatud juhtudel esitab kõnealune lepinguosaline ühiskomiteele enne nendes sätestatud meetmete võtmist või käesoleva artikli lõike 3 punkti d kohastel juhtudel võimalikult kiiresti pärast nende võtmist kogu asjakohase teabe, mis on vajalik olukorra põhjalikuks uurimiseks, pidades silmas mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse leidmist.

    Sobivate meetmete väljavalimisel tuleb esmatähtsaks pidada neid, mis segavad käesoleva lepingu toimimist kõige vähem.

    Kaitsemeetmetest teatatakse viivitamata ühiskomiteele, kus neid korrapäraselt arutatakse, eelkõige pidades silmas nende kaotamist niipea, kui asjaolud võimaldavad.

    3. Lõike 2 rakendamisel kohaldatakse järgmisi sätteid:

    a) artikli 20 puhul informeeritakse eksportivat lepinguosalist dumpingujuhtumist niipea, kui importiva lepinguosalise ametiasutused on algatanud juurdluse. Kui GATTi VI artikli tähenduses dumpingut ei ole lõpetatud või muud rahuldavat lahendust ei ole 30 päeva jooksul alates teatise esitamisest leitud, võib importiv lepinguosaline võtta sobivad meetmed;

    b) artikli 21 puhul esitatakse selles artiklis nimetatud olukorrast tulenevad raskused läbivaatamiseks ühiskomiteele, kes võib teha vajaliku otsuse nende raskuste lõpetamiseks.

    Kui ühiskomitee või eksportiv lepinguosaline ei ole 30 päeva jooksul alates asjast teatamisest teinud otsust raskused kõrvaldada või muud rahuldavat lahendust ei ole leitud, võib importiv lepinguosaline võtta sobivad meetmed probleemi lahendamiseks. Need meetmed ei ole tekkinud raskuste lahendamiseks vajalikest meetmetest ulatuslikumad;

    c) artikli 22 puhul esitatakse selles artiklis nimetatud olukordadest tulenevad raskused läbivaatamiseks ühiskomiteele.

    Komitee võib teha vajaliku otsuse nende raskuste kõrvaldamiseks. Kui komitee ei ole teinud otsust 30 päeva jooksul talle asja arutamiseks esitamisest, võib eksportiv lepinguosaline kohaldada asjaomase toote eksportimisel sobivaid meetmeid;

    d) kui erandlike asjaolude tõttu on eelnev informeerimine või läbivaatamine võimatu, võib asjaomane lepinguosaline artiklites 20, 21 ja 22 ettenähtud olukordades kohaldada viivitamata ettevaatusabinõusid, mis on rangelt vajalikud olukorra lahendamiseks, ning informeerib sellest viivitamata teist lepinguosalist.

    Artikkel 24

    Miski käesolevas lepingus ei välista selliste impordi-, ekspordi- või transiidikeeldude või -piirangute kohaldamist, mis on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või julgeoleku seisukohast või seoses inimeste, loomade või taimede tervise ja elu, kunsti-, ajaloo- või muinasväärtusega rahvusliku rikkuse või intellektuaal-, tööstus- või kaubandusomandi kaitsmisega või kulda ja hõbedat käsitlevate eeskirjadega. Sellised keelud või piirangud ei kujuta endast siiski meelevaldse diskrimineerimise vahendit ega lepinguosaliste vahelise kaubanduse varjatud piiramist.

    Artikkel 25

    Päritolustaatusega toodete mõiste määratlus käesoleva jaotise sätete kohaldamiseks ja nendega seotud halduskoostöö meetodid on sätestatud protokollis 3. Ühiskomitee võib teha otsuse vajalike kohanduste tegemiseks selles protokollis, pidades silmas päritolu kumulatsiooni rakendamist, nagu on kokku lepitud Barcelona konverentsil vastuvõetud deklaratsioonis.

    Artikkel 26

    Kaupade klassifitseerimiseks lepinguosaliste vahelises kaubanduses kasutatakse kaupade koondnomenklatuuri.

    II JAOTIS

    MAKSED, KAPITAL, KONKURENTS, INTELLEKTUAALOMAND JA RIIGIHANKED

    1. PEATÜKK

    JOOKSVAD MAKSED JA KAPITALI LIIKUMINE

    Artikkel 27

    Kui artikli 29 sätetest ei tulene teisiti, kohustuvad lepinguosalised mitte kehtestama piiranguid jooksvate tehingute jooksvatele maksetele.

    Artikkel 28

    1. Maksebilansi kapitalikontos sisalduvate tehingute puhul kohustuvad lepinguosalised mitte kehtestama piiranguid kapitali vabale liikumisele kehtivate seaduste kohaselt Jordani Läänekaldal ja Gaza sektoris asutatud äriühingute otseinvesteeringutes ning nende investeeringute ja nendest saadud kasumi likviidseks muutmisele või kodumaale tagasi toimetamisele.

    2. Lepinguosalised peavad teineteisega nõu, et hõlbustada kapitali liikumist ühenduse ning Jordani Läänekalda ja Gaza sektori vahel.

    Artikkel 29

    Kui ühel või mitmel ühenduse liikmesriigil või Palestiina omavalitsusel on suuri maksebilansiraskusi või neid ähvardavad niisugused raskused, võivad ühendus või Palestiina omavalitsus olenevalt olukorrast kooskõlas GATTis ja Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja VIII ja XIV artiklis kehtestatud tingimustega kehtestada piirangud jooksvatele tehingutele, mis on lühiajalised ning mida ei kasutata kauem, kui on vaja maksebilansi olukorra parandamiseks. Olenevalt olukorrast informeerib ühendus või Palestiina omavalitsus teist lepinguosalist viivitamata ja esitab talle nii kiiresti kui võimalik asjaomaste meetmete kõrvaldamise ajakava.

    2. PEATÜKK

    KONKURENTS, INTELLEKTUAALOMAND JA RIIGIHANKED

    Artikkel 30

    1. Järgnev on kokkusobimatu käesoleva lepinguga niivõrd, kuivõrd see võib mõjutada kaubandust ühenduse ja Palestiina omavalitsuse vahel:

    i) kõik sellised ettevõtjatevahelised kokkulepped, ettevõtjate ühenduste otsused ja kooskõlastatud tegevus, mille eesmärgiks või tagajärjeks on takistada, piirata või moonutada konkurentsi;

    ii) turgu valitseva seisundi kuritarvitamine ühenduse või Jordani Läänekalda ja Gaza sektori territooriumil või selle olulisel osal ühe või mitme ettevõtja poolt;

    iii) riigiabi, mis moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist.

    2. Lepinguosalised hindavad vajaduse korral igasugust käesoleva artikliga vastuolus olevat tegevust kriteeriumide alusel, mis tulenevad ühenduse konkurentsieeskirjade kohaldamisest.

    3. Ühiskomitee võtab enne 31. detsembrit 2001 oma otsusega vastu lõigete 1 ja 2 rakendamiseks vajalikud eeskirjad.

    Nende eeskirjade vastuvõtmiseni kohaldatakse subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu sätteid lõike 1 punkti iii ja lõike 2 vastavate osade rakenduseeskirjadena.

    4. Lõike 1 punkti iii rakendamise puhul tunnistavad lepinguosalised, et Palestiina omavalitsus võib kasutada 31. detsembrini 2001 ettevõtjatele antavat riigiabi kui vahendit konkreetsete arenguprobleemide lahendamiseks.

    5. Iga lepinguosaline tagab riigiabi läbipaistvuse, esitades teisele lepinguosalisele muuhulgas iga-aastase aruande antud abi kogusumma ja jaotamise kohta ning taotluse korral informatsiooni abikavade kohta. Ühe lepinguosalise taotlusel annab teine lepinguosaline teavet teatavate riigiabiga seotud üksikjuhtude kohta.

    6. I jaotise 2. peatüki toodete suhtes:

    - ei kohaldata lõike 1 punkti iii,

    - hinnatakse iga lõike 1 punktiga i vastuolus olevat tegevust vastavalt ühenduse kehtestatud kriteeriumidele Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 42 ja 43 alusel ning eelkõige nõukogu määruses nr 26/62 kehtestatud kriteeriumide kohaselt.

    7. Kui ühendus või Palestiina omavalitsus leiab, et teatav tegevus on käesoleva artikli lõikega 1 kokkusobimatu ja:

    - sellega ei ole nõuetekohaselt reguleeritud lõikes 3 nimetatud rakenduseeskirjades või

    - kui niisuguste eeskirjade puudumisel kõnealune tegevus põhjustab või ähvardab põhjustada olulist kahju teise lepinguosalise huvidele või selle kodumaisele tööstusele, kaasa arvatud teenindusala,

    võib ta võtta asjakohaseid meetmeid pärast ühiskomiteega konsulteerimist või 30 tööpäeva möödumisel küsimuse komiteele esitamisest.

    Kui niisugune tegevus on kokkusobimatu käesoleva artikli lõike 1 punktiga iii, võib asjakohaseid meetmeid võtta, kui nende suhtes kohaldatakse GATTi, ainult GATTis või GATTiga seotud kokkulepitavas ja lepinguosaliste vahel kohaldatavas muus vastavas aktis sätestatud korras ja tingimustel.

    8. Olenemata sellest, mida lõike 3 kohaselt vastuvõetud vastupidistes sätetes ette nähakse, vahetavad lepinguosalised informatsiooni, võttes arvesse piiranguid, mis tulenevad ameti- ja ärisaladuse hoidmise nõuetest.

    Artikkel 31

    Ilma et see piiraks nende GATTiga seotud kohustuste täitmist, kohandavad liikmesriigid ja Palestiina omavalitsus järk-järgult kaubanduslikke riigimonopole nii, et 31. detsembriks 2001 kaupade hankimis- ja turustamistingimustes ei esineks enam diskrimineerimist liikmesriikide kodanike ning Jordani Läänekalda ja Gaza sektori palestiinlaste vahel. Ühiskomiteed informeeritakse selle eesmärgi rakendamiseks võetud meetmetest.

    Artikkel 32

    Riigi osalusega äriühingute ja nende ettevõtjate puhul, kellele on antud eri- või ainuõigused, tagab ühiskomitee, et 31. detsembriks 2001 ei kehtestata ega säilitata ühtki ühenduse ja Palestiina omavalitsuse vahelist kaubandust moonutavat meedet, mis oleks vastuolus lepinguosaliste huvidega. See säte ei takista nendele ettevõtjatele antud eriülesannete täitmist juriidiliselt ega faktiliselt.

    Artikkel 33

    1. Lepinguosalised annavad ja tagavad nõuetekohase ja tõhusa intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste kaitse kooskõlas kõrgeimate rahvusvaheliste normidega, kaasa arvatud tõhusad vahendid selliste õiguste kaitsmiseks.

    2. Lepinguosalised kontrollivad korrapäraselt käesoleva artikli rakendamist. Kui intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi vallas tekib kaubandustingimusi mõjutavaid raskusi, peetakse ühiskomitee raames kummagi lepinguosalise taotlusel viivitamata nõu, et leida vastastikku rahuldavad lahendused.

    Artikkel 34

    1. Lepinguosalised lepivad kokku riigihankelepingute vastastikuse ja järkjärgulise liberaliseerimise.

    2. Ühiskomitee võtab vajalikud meetmed lõike 1 rakendamiseks.

    III JAOTIS

    MAJANDUSKOOSTÖÖ JA SOTSIAALNE ARENG

    Artikkel 35

    Eesmärgid

    1. Lepinguosalised kohustuvad intensiivistama majanduskoostööd vastastikuste huvide ja käesoleva lepingu üldiste eesmärkide kohaselt.

    2. Koostöö eesmärk on toetada Palestiina omavalitsuse enda jõupingutusi püsiva majandusliku ja sotsiaalse arengu saavutamiseks.

    Artikkel 36

    Reguleerimisala

    1. Koostöös keskendutakse peamiselt sektoritele, mis kannatavad siseraskuste all või mida mõjutab Jordani Läänekalda ja Gaza sektori majanduse üldine liberaliseerimine ning eelkõige Jordani Läänekalda ja Gaza sektori ning ühenduse vahelise kaubanduse liberaliseerimine.

    2. Koostöös keskendutakse ka valdkondadele, millega tõenäoliselt lähendatakse ühenduse ning Jordani Läänekalda ja Gaza sektori majandusharusid, eelkõige neid, mis aitavad kaasa püsiva kasvu ja tööhõive saavutamiseks.

    3. Koostööga soodustatakse piirkonnasiseseks koostööks ettenähtud meetmete rakendamist.

    4. Eri sektorite majanduskoostöö elluviimisel võetakse arvesse keskkonnakaitset ja ökoloogilise tasakaalu säilitamist, mis on nende sektorite seisukohast oluline.

    5. Lepinguosalised võivad kokku leppida, et hõlmavad majanduskoostööga muid sektoreid, mis ei ole käesoleva jaotise sätetega reguleeritud.

    Artikkel 37

    Meetodid ja üksikasjalikud eeskirjad

    Majanduskoostööd tehakse eelkõige:

    a) lepinguosaliste korrapärase majandusdialoogi abil, mis käsitleb kõiki makromajanduspoliitika valdkondi, eelkõige eelarvepoliitikat, maksebilanssi ja rahapoliitikat;

    b) korrapärase teabe- ja mõttevahetuse abil igas koostöösektoris, kaasa arvatud ametnike ja ekspertide kohtumised;

    c) nõuannete, teadmiste ja koolituse edasiandmise abil;

    d) ühistegevuse abil, nagu seminarid ja õpikojad;

    e) tehnilise, haldus- ja õigusloomeabi kaudu;

    f) ühisettevõtete soodustamise abil;

    g) koostööinfo levitamise abil.

    Artikkel 38

    Tööstuskoostöö

    Peaeesmärk on:

    - toetada Palestiina omavalitsuse jõupingutusi kaasajastada ja mitmekesistada tööstust ning eelkõige luua erasektorile ja tööstusarengule soodus keskkond,

    - edendada koostööd kahe lepinguosalise ettevõtjate vahel,

    - edendada koostööd tööstuspoliitika, avatud majanduse konkurentsivõime ning tööstuse kaasajastamise ja arendamise alal,

    - toetada tootmise, ekspordi ja välismaiste turustusvõimaluste mitmekesistamise poliitikat,

    - edendada uurimis- ja arendustegevust, uuendusi ja tehnosiiret, kui sellest on kasu tööstusele,

    - arendada ja tugevdada tööstuses vajatavaid inimressursse,

    - võimaldada osalemist Palestiina tööstusele kasulikes riskikapitali rahastamisvahendites.

    Artikkel 39

    Investeeringute soodustamine ja investeerimistegevus

    Koostöö eesmärk on luua soodsad ja stabiilsed tingimused Jordani Läänekaldale ja Gaza sektorisse investeerimiseks.

    Koostöö toimub investeeringute soodustamisena. See tähendab järgmiste valdkondade arendamist:

    - ühtlustatud ja lihtsustatud halduskord,

    - ühisinvesteeringuvahendid, eelkõige mõlema lepinguosalise väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse investeerimiseks,

    - infokanalid ja investeerimisvõimaluste kindlakstegemise vahendid,

    - Jordani Läänekaldale ja Gaza sektorisse investeerimist soodustavad tingimused.

    Koostööga võib samuti hõlmata nende projektide loomise ja rakendamise, millele on omane põhitehnoloogia tõhus omandamine ja kasutamine, standardite kasutamine, inimressursside arendamine (näiteks tehnoloogia ja juhtimise alal) ning töökohtade loomine.

    Artikkel 40

    Standardimine ja vastavushindamine

    Koostöö eesmärk on vähendada standardimise ja sertifitseerimise erinevusi.

    Praktikas toimub koostöö järgmistes vormides:

    - ühenduse tehniliste eeskirjade ning Euroopa standardite ja vastavushindamise menetluste kasutamise edendamine,

    - Palestiina sertifitseerimis- ja akrediteerimisasutuste vastavushindamise taseme tõstmine,

    - vajaduse korral vastastikuse tunnustamiskorra arutamine,

    - koostöö kvaliteedijuhtimise alal,

    - intellektuaal-, isikliku ja kaubandusomandi õiguste kaitse ning standardimise ja kvaliteedistandardite kinnitamise struktuuride arendamine.

    Artikkel 41

    Seaduste ühtlustamine

    Koostöö eesmärk on ühtlustada Palestiina Nõukogu õigusakte ühenduse õigusaktidega käesoleva lepinguga reguleeritud valdkondades.

    Artikkel 42

    Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted

    Koostöö eesmärk on luua väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arengut soodustavad tingimused kohalikel ja eksporditurgudel muu hulgas järgmiste tegevuste abil:

    - ettevõtjatevaheliste kontaktide soodustamine, eelkõige kasutades ühenduse võrgustikke ja vahendeid tööstuskoostöö ja partnerluse edendamiseks,

    - investeerimissummade hõlpsam kättesaadavus,

    - teabe- ja abiteenused,

    - inimressursside suurendamine uuenduste stimuleerimiseks ning projektide ja äriplaanide loomiseks.

    Artikkel 43

    Finantsteenused

    Koostöö eesmärk on parandada ja arendada finantsteenuseid.

    Koostöö toimub järgmistes vormides:

    - Palestiina finantssektori tugevdamine ja ümberkorraldamine,

    - Palestiina panganduse, kindlustuse ja finantssektori muude osade raamatupidamis-, järelevalve- ja korraldussüsteemi parandamine.

    Artikkel 44

    Põllumajandus ja kalandus

    Käesoleva rubriigi koostöö eesmärk on peamiselt vajaduse korral kaasajastada ja ümber korraldada põllumajandust ja kalandust.

    See hõlmab infrastruktuuride ja seadmete kaasajastamist, pakendite, ladustamise ja turustusviiside väljatöötamist ning jaotuskanalite parandamist.

    Koostöö suunatakse eelkõige järgmistele tegevusaladele:

    - stabiilsete turgude arendamine,

    - tootmise, ekspordi ja välismaiste turustusvõimaluste mitmekesistamise poliitika toetamine,

    - toiduabist sõltuvuse vähendamine,

    - keskkonnasõbraliku põllumajanduse ja kalanduse edendamine, võttes eelkõige arvesse vajadust kaitsta keskkonda ja kalandussektori ratsionaalset haldamist,

    - tihedam koostöö vabatahtlikkuse alusel äriringkondade ning ameti- ja erialaorganisatsioonide vahel,

    - tehniline abi ja koolitus,

    - fütosanitaar- ja veterinaarstandardite ühtlustamine,

    - maaelu ühtlustatud arendamine, kaasa arvatud põhiteenuste parandamine ja sellega seotud majandustegevuse arendamine,

    - koostöö maapiirkondade vahel ning maapiirkondade arenguga seotud kogemuste ja oskusteabe vahetus.

    Artikkel 45

    Sotsiaalne areng

    Lepinguosalised kinnitavad koos majanduse arenguga toimuva sotsiaalse arengu tähtsust. Nad asetavad eelisjärjekorda eelkõige sotsiaalsete põhiõiguste austamise.

    Lepinguosalised seavad eelisjärjekorda meetmed, mille eesmärk on:

    - naiste võrdsuse ja tasakaalustatud osalemise parandamine otsustamisprotsessis majandus- ja sotsiaalküsimustes, eelkõige hariduse ja meedia abil,

    - pereplaneerimise ning emade ja laste kaitse arendamine,

    - sotsiaalkaitsesüsteemi parandamine,

    - tervishoiunõuete täitmise parandamine,

    - elutingimuste parandamine ebasoodsamate piirkondade tihedalt asustatud aladel,

    - inimõiguste ja demokraatia austamise edendamine, muu hulgas sotsiaalse ja ametialase dialoogi abil.

    Artikkel 46

    Transport

    Koostöö eesmärgid on:

    - abi teede, sadamate ja lennujaamade restruktureerimiseks ja kaasajastamiseks,

    - reisijate- ja kaubaveoteenuste parandamine kahepoolsel ja piirkondlikul tasandil ja

    - ühenduses valitsevatele tegevusstandarditele vastavate standardite loomine ja jõustamine.

    Koostöö eelisvaldkonnad on:

    - maanteetransport, kaasa arvatud transiidinõuete järkjärguline lihtsustamine,

    - raudteede, sadamate ja lennujaamade korraldus, kaasa arvatud navigatsioonisüsteemid ja asjaomaste siseriiklike asutuste koostöö,

    - üldise tähtsusega maanteede, raudteede, sadamate ja lennujaamade infrastruktuuride kaasajastamine,

    - üleeuroopalised ühendusteed ja piirkondliku tähtsusega teed,

    - tehniliste seadmete täiendamine, et need vastaksid ühenduse raudtee-/maanteetranspordi, konteinervedude ja ümberlaadimise standarditele.

    Artikkel 47

    Informatsiooni infrastruktuur ja telekommunikatsioon

    Koostöö eesmärk on ergutada majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning arendada infoühiskonda.

    Koostöö eelisvaldkonnad on:

    - koostöö edendamine infoühiskonnale suunatud telekommunikatsioonipoliitika, võrkude ja infrastruktuuride arendamise alal,

    - dialoogi arendamine infoühiskonnaga seotud küsimustes ning infovahetuse ja infovahetusega seotud seminaride ja konverentside korraldamise edendamine,

    - infoühiskonnaga seotud uute telekommunikatsiooniteenuste ja -seadmete kasutuselevõtu ühisprojektide edendamine ja rakendamine,

    - info- ja sidetehnoloogias standardimise, vastavuskatsete ja sertifitseerimisega seotud teabe vahetamise võimaldamine,

    - telekommunikatsioonivõrkude ja telemaatiliste teenuste vastastikune sidumine ja koostalitlusvõime.

    Artikkel 48

    Energeetika

    Energeetikas on koostöö eesmärk aidata Jordani Läänekaldal ja Gaza sektoril omandada tehnoloogiat ja infrastruktuure, mis on selle piirkonna arengule olulised, eriti pidades silmas sidemete tugevdamist Jordani Läänekalda ja Gaza sektori ning ühenduse majanduse vahel.

    Koostöö eelisvaldkonnad on:

    - taastuvate energiaallikate edendamine,

    - energia säästmise ja efektiivsuse suurendamine,

    - nende toimingute toetamine, mis on ette nähtud gaasi, nafta ja elektri edastamise ning sellega seotud rakendusuuringute, eriti ühenduse ja Palestiina ettevõtjaid ühendavate majandus- ja sotsiaalsektori andmevõrkude hõlbustamiseks,

    - energiavõrkude kaasajastamise ja arendamise toetamine ning nende Euroopa Ühenduse võrkudega liitmise toetamine.

    Artikkel 49

    Teadus- ja tehnikakoostöö

    Lepinguosalised püüavad edendada koostööd teaduse ja tehnoloogia arendamise alal.

    Koostöö eesmärgid on:

    a) soodustada püsisidemete loomist lepinguosaliste teadlaste vahel eelkõige järgmiste toimingute abil:

    - Palestiina institutsioonidele ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogia arendusprogrammides osalemise võimaldamine kooskõlas ühenduse eeskirjadega, mis reguleerivad ühendusse mittekuuluvate riikide osalemist nendes programmides,

    - Palestiina osalemine detsentraliseeritud koostöö võrkudes,

    - samasuunalise koostoime edendamine koolituses ja teaduses;

    b) parandada Palestiina teadussuutlikkust;

    c) stimuleerida tehnoloogilisi uuendusi ning uue tehnoloogia ja oskusteabe siiret;

    d) soodustada igasugust tegevust, mille eesmärk on kindlustada samasuunaline koostoime piirkondlikul tasandil.

    Artikkel 50

    Keskkond

    Koostöö eesmärgid on takistada keskkonna seisundi halvenemist, kontrollida saastamist, kaitsta inimeste tervist ja tagada loodusressursside ratsionaalne kasutamine, pidades silmas säästva arengu edendamist.

    Koostöös pannakse põhirõhk järgmistele valdkondadele: kõrbestumine, veeressursside majandamine, sooldumine, põllumajanduse mõju pinnasele ja vee kvaliteedile, energia asjakohane kasutamine, tööstusarengu üldine mõju ja eelkõige tööstusettevõtete ohutus, jäätmekäitlus, tundlike piirkondade ühtne haldamine, merevee kvaliteet, meresaaste kontrollimine ja vältimine ning keskkonnalane koolitus ja keskkonnateadlikkus.

    Koostööd edendatakse, kasutades keskkonnajuhtimissüsteemi, keskkonna järelevalvemeetodite ja seire nüüdisaegseid vahendeid, kaasa arvatud keskkonnaalased infosüsteemid ja keskkonnamõju hindamine.

    Artikkel 51

    Turism

    Koostöö eelisvaldkonnad on:

    - turismiinvesteeringute edendamine,

    - turismitööstusega seotud teadmiste parandamine ja turismi mõjutava poliitika suurema järjepidevuse tagamine,

    - turismi hooajalise jaotumise edendamine,

    - koostöö edendamine naaberriikide piirkondade ja linnade vahel,

    - kultuuripärandi tähtsuse esiletoomine turisminduses,

    - turismi konkurentsivõime tõstmine, toetades ametioskuste suurendamist, millega tagatakse turismi tasakaalustatud ja pidev areng.

    Artikkel 52

    Tollikoostöö

    Tollikoostöö eesmärk on tagada, et järgitakse kaubandussätteid ja tagatakse aus kaubavahetus.

    See võiks hõlmata järgmisi koostööliike:

    - teabevahetuse ja koolitusplaanide eri vormid,

    - kaupade tollivormistusega seotud kontrolli ja protseduuride lihtsustamine,

    - ühtse haldusdokumendi ning ühenduse ja Palestiina omavalitsuse transiidikorda siduva süsteemi kasutuselevõtmine,

    - ühenduse ekspertide pakutav tehniline abi.

    Ilma et see piiraks muid käesoleva lepinguga ettenähtud koostöövorme, annavad lepinguosaliste haldusasutused tolliküsimustes üksteisele vastastikust abi.

    Artikkel 53

    Statistikaalane koostöö

    Selle valdkonna koostöö peamine eesmärk on tagada välismajanduse, rahanduse ja maksebilansi, elanikkonna, migratsiooni, transpordi ja side ning üldiselt kõiki neid valdkondi käsitlevate statistiliste andmete võrreldavus ja kasulikkus, mis kuuluvad käesoleva lepingu reguleerimisalasse ja sobivad statistika koostamiseks.

    Artikkel 54

    Koostöö majanduspoliitikas

    Koostöö eesmärgid on:

    - teabevahetus makromajandusliku olukorra, väljavaadete ja arengu strateegiliste kavade kohta,

    - vastastikku kasulike majandusküsimuste ühine analüüs,

    - Jordani Läänekalda ja Gaza sektori ning ühenduse majandusasjatundjate ja poliitiliste otsuste tegijate koostöö soodustamine.

    Artikkel 55

    Piirkondlik koostöö

    Lepinguosalised soodustavad tegevust, millega arendatakse Palestiina omavalitsuse ja muude Vahemere piirkonna partnerite koostööd tehnilise abi kaudu, mis on osa eri valdkondades rakendatavast majanduskoostööst.

    See koostöö on märkimisväärne osa kogu piirkonna kui terviku arendamisele suunatud ühenduse toetusest.

    Eelisolukorras on tegevused, mille eesmärk on:

    - piirkonnasisese kaubanduse soodustamine,

    - keskkonnaalase piirkondliku koostöö arendamine,

    - piirkonna majandusarenguks vajaliku side infrastruktuuri edendamine,

    - naaberriikide noorte koostöö arengu tugevdamine.

    Lisaks sellele tugevdavad lepinguosalised koostööd regionaalarengu ja maakorralduse alal.

    Sel eesmärgil võib võtta järgmisi meetmeid:

    - piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ühistegevus majandusarengu alal ja

    - teabe ja kogemuste vahetamise süsteemide väljatöötamine.

    IV JAOTIS

    KOOSTÖÖ AUDIOVISUAAL- JA KULTUURIKÜSIMUSTES NING INFORMATSIOONI JA SIDE ALAL

    Artikkel 56

    Lepinguosalised edendavad koostööd audiovisuaalsektoris vastastikuse kasu kohaselt. Lepinguosalised otsivad võimalusi, mille abil Palestiina omavalitsus võib osaleda ühenduse algatustes selles sektoris, mis teeb võimalikuks koostöö niisugustes valdkondades nagu ühistootmine, koolitus, arendamine ja levitamine.

    Artikkel 57

    Lepinguosalised edendavad kultuurikoostööd. Koostöövaldkonnad võivad hõlmata ühenduse tegevust eelkõige valdkondades, mis on seotud tõlkimise, kunstiteoste ja kunstnike vahetuse, ajaloo- ja kultuurimälestiste ning paikade kaitsmise ja taastamise, kultuuritöötajate koolituse, Euroopa-teemaliste kultuuriürituste korraldamise, vastastikuse teadlikkuse tõstmise ja tähtsate kultuuriürituste kohta teabe levitamisega.

    Artikkel 58

    Lepinguosalised kohustuvad kindlaks tegema, kuidas oluliselt parandada hariduse ja kutseõppe olukorda. Selleks pööratakse erilist tähelepanu naiste koolitusvõimalustele, kaasa arvatud tehnilised kursused, kõrgharidus ja kutseõpe.

    Avaliku ja erasektori kõrgemate ametnike kutseoskuste arendamiseks tihendavad lepinguosalised koostööd hariduse ja kutseõppe alal ning ülikoolide ja ettevõtjate vahel.

    Noorte kujunemist demokraatliku kodanikuühiskonna aktiivseteks liikmeteks tuleks aktiivselt soodustada. Seetõttu tuleks toetada ja arendada noorte koostööd, kaasa arvatud noortöötajate ja noortejuhtide koolitamine, noortevahetused ja vabatahtlik teenistus.

    Erilist tähelepanu pööratakse toimingutele ja programmidele, mis võimaldavad püsisidemete (näiteks MED-CAMPUS) loomist ühenduse ning Jordani Läänekalda ja Gaza sektori eriasutuste vahel ning mille kaudu edendatakse kogemuste ja tehniliste vahendite vahetust.

    Artikkel 59

    Lepinguosalised edendavad vastastikku kasulikku tegevust informatsiooni ja side alal.

    Artikkel 60

    Koostööd tehakse eelkõige järgmiste tegevuste abil:

    a) korrapärane lepinguosaliste vaheline dialoog;

    b) korrapärane teabe ja ideede vahetus igas koostöösektoris, kaasa arvatud ametnike ja ekspertide kohtumised;

    c) soovituste ja kogemuste edastamine ning noorte akadeemiliste palestiinlaste koolitamine;

    d) ühistegevus, nagu seminarid ja õpikojad;

    e) tehniline, haldus- ja õigusloomeabi;

    f) koostööalase informatsiooni levitamine.

    V JAOTIS

    RAHANDUSALANE KOOSTÖÖ

    Artikkel 61

    Käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks võib Palestiina omavalitsus kasutada terviklikku finantskoostöö raamistikku kooskõlas asjakohaste menetluste ja vajalike rahaliste vahenditega.

    Lepinguosalised lepivad kokku kõnealuste menetluste osas, kasutades kõige asjakohasemaid vahendeid pärast käesoleva lepingu jõustumist.

    Rahanduskoostöös keskendutakse järgmistele tegevustele:

    - reageerimine vabakaubanduspiirkonna astmelisest rajamisest Jordani Läänekaldale ja Gaza sektorile põhjustatud majandusliku mõju tagajärgedele, eelkõige moderniseerides tööstust ja muutes selle struktuuri,

    - kaubandusinstitutsioonid, mis edendavad kaubandussidemeid välisturgudega,

    - sotsiaalsektoris rakendatava poliitikaga kaasnevad meetmed,

    - sotsiaalse ja majandusliku infrastruktuuri parandamine,

    - erainvesteeringute ja töökohtade loomisega seotud tegevuse soodustamine tootmissektorites,

    - majanduse ajakohastamiseks ettenähtud reformide edendamine,

    - teenused,

    - linna- ja maapiirkondade arendamine,

    - keskkond,

    - Palestiina riigihalduse nõuetekohaseks toimimiseks ning demokraatia ja inimõiguste edendamiseks vajalike institutsioonide loomine ja parendamine.

    Artikkel 62

    Koordineeritud lähenemisviisi kasutuselevõtmise tagamiseks erandlike makromajanduslike ja rahandusprobleemide puhul, mis võivad tekkida käesoleva lepingu rakendamise tagajärjel, peavad lepinguosalised III jaotises ettenähtud korrapärast majandusdialoogi, et pöörata erilist tähelepanu kaubanduse ja finantsvoogude kontrollimisele lepinguosaliste vahelistes suhetes.

    VI JAGU

    INSTITUTSIOONILISED, ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

    Artikkel 63

    1. Luuakse Euroopa Ühenduse ja Palestiina omavalitsuse kaubanduse ja koostöö ühiskomitee, käesolevas lepingus "ühiskomitee". Komiteel on volitused teha otsuseid käesolevas lepingus ettenähtud juhtudel ja muudel juhtudel, mis on vajalikud käesolevas lepingus ettenähtud eesmärkide saavutamiseks.

    Tehtud otsused on siduvad lepinguosalistele, kes võtavad nende rakendamiseks vajalikke meetmeid.

    2. Ühiskomitee võib samuti teha mis tahes otsuseid, anda soovitusi või esitada arvamusi, mida ta peab soovitavaks ühiste eesmärkide saavutamiseks ning käesoleva lepingu tõrgeteta toimimiseks.

    3. Ühiskomitee võtab vastu oma töökorra.

    Artikkel 64

    1. Ühiskomitee koosneb ühenduse ja Palestiina omavalitsuse esindajatest.

    2. Ühiskomitee tegutseb ühenduse ja Palestiina omavalitsuse vahelise kokkuleppe alusel.

    Artikkel 65

    1. Ühiskomitee eesistujaks on vaheldumisi ühendus ja Palestiina omavalitsus töökorras sätestatu kohaselt.

    2. Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt üks kord aastas ja vajaduse korral eesistuja algatusel.

    Artikkel 66

    1. Ühiskomitee võib vastu võtta otsuse mis tahes komitee loomise kohta, mis abistaks teda ülesannete täitmisel.

    2. Ühiskomitee otsustab, missugune on nende komiteede koosseis ja ülesanded ning kuidas nad töötavad.

    Artikkel 67

    1. Kumbki lepinguosaline võib suunata ühiskomiteele vaidlusi, mis on seotud käesoleva lepingu kohaldamise või tõlgendamisega.

    2. Ühiskomitee võib vaidluse lahendada oma otsusega.

    3. Lepinguosalised peavad võtma meetmeid lõikes 2 nimetatud otsuse täitmiseks.

    4. Kui vaidlust ei ole võimalik lahendada lõike 2 kohaselt, võib ükskõik kumb lepinguosaline teatada teisele vahekohtuniku määramisest; sel juhul peab teine lepinguosaline määrama kahe kuu jooksul teise vahekohtuniku.

    Ühiskomitee määrab kolmanda vahekohtuniku.

    Vahekohtunike otsused tehakse häälteenamusega.

    Kumbki vaidluspool peab võtma meetmeid, mis on vajalikud vahekohtunike otsuse täitmiseks.

    Artikkel 68

    Mitte miski käesolevas lepingus ei takista lepinguosalisel võtta meetmeid:

    a) mida ta peab vajalikuks, et vältida tema oluliste julgeolekuhuvidega vastuolus oleva informatsiooni avalikustamist;

    b) mis on seotud relvade, laskemoona või sõjatarvikute tootmise või nendega kauplemisega või kaitsevajadusteks asendamatu teadus- või arendustöö või tootmisega, tingimusel et need meetmed ei halvenda konkurentsitingimusi selliste toodete suhtes, mis ei ole eriomaselt sõjalise otstarbega;

    c) mida ta peab enda julgeoleku seisukohalt vajalikuks korrakaitset mõjutavate tõsiste siseriiklike rahutuste, sõja või sõjaohtu kujutavate tõsiste rahvusvaheliste pingete korral või selleks, et täita oma kohustusi, mis ta on endale võtnud rahu ja rahvusvahelise julgeoleku säilitamiseks.

    Artikkel 69

    Käesoleva lepinguga reguleeritud valdkondades ja ilma et see piiraks lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist:

    - ei põhjusta meetmed, mida Palestiina omavalitsus rakendab ühenduse suhtes, diskrimineerimist liikmesriikide, nende kodanike ega nende äriühingute või ettevõtjate vahel,

    - ei põhjusta meetmed, mida ühendus rakendab Palestiina omavalitsuse suhtes, diskrimineerimist Jordani Läänekalda ning Gaza sektori Palestiina elanikkonna, äriühingute või ettevõtete vahel.

    Artikkel 70

    1. Lepinguosalised võtavad kõik üld- või erimeetmed, mida on vaja nende käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Nad hoolitsevad käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise eest.

    2. Kui üks lepinguosalistest leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud käesoleva lepingu järgset kohustust, võib ta võtta asjakohaseid meetmeid. Enne nende võtmist, välja arvatud eriti pakilistel juhtudel, esitab ta ühiskomiteele kogu asjakohase teabe, mida on vaja olukorra põhjalikuks uurimiseks, et leida lepinguosalistele vastuvõetav lahendus.

    Meetmete väljavalimisel tuleb esmatähtsaks pidada neid, mis segavad käesoleva lepingu toimimist kõige vähem. Nendest meetmetest teavitatakse viivitamata ühiskomiteed ja teise lepinguosalise taotlusel arutatakse neid meetmeid ühiskomitees.

    Artikkel 71

    Lisad 1–3 ja protokollid 1–3 moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

    Deklaratsioonid on esitatud lõppaktis, mis moodustab käesoleva lepingu lahutamatu osa.

    Artikkel 72

    Käesoleva lepingu kohaldamisel on "lepinguosalised" Palestiina omavalitsuse nimel toimiv Palestiina Vabastusorganisatsioon (PVO) ja ühendus, kes tegutsevad oma volituste kohaselt.

    Artikkel 73

    Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut selles asutamislepingus sätestatud tingimustel, ning teiselt poolt Jordani Läänekalda ja Gaza sektori territooriumi suhtes.

    Artikkel 74

    Käesolev leping, mis on koostatud kahes eksemplaris hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, soome, taani ja araabia keeles ning mille tekstid on võrdselt autentsed, antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.

    Artikkel 75

    1. Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluste kohaselt.

    Käesolev leping jõustub esimese kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil lepinguosalised teatavad teineteisele, et esimeses lõigus nimetatud menetlused on lõpule viidud.

    2. Läbirääkimisi Euroopa Vahemere piirkonna assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks alustatakse hiljemalt 4. mail 1999. aastal. Selle lepingu sõlmimiseni jääb jõusse käesolev leping, millesse võib teha lepinguosaliste poolt kokkulepitud muudatusi.

    3. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu denonsseerida, teatades sellest teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel sellise teatamise kuupäevast.

    +++++ TIFF +++++

    Hecho en Bruselas, el veinticuatro de febrero de mil novecientos noventa y siete.Udfærdiget i Bruxelles den fireogtyvende februar nitten hundrede og syv og halvfems.Geschehen zu Brüssel am vierundzwanzigsten Februar neunzehnhundertsiebenundneunzig.Έγινε στις Βρυξέλλες, στις είκοσι τέσσερις Φεβρουαρίου χίλια εννιακόσια ενενήντα επτά.Done at Brussels on the twenty-fourth day of February in the year one thousand nine hundred and ninety-seven.Fait à Bruxelles, le vingt-quatre février mil neuf cent quatre-vingt-dix-sept.Fatto a Bruxelles, addì ventiquattro febbraio millenovecentonovantasette.Gedaan te Brussel, de vierentwintigste februari negentienhonderd zevenennegentig.Feito em Bruxelas, em vinte e quatro de Fevereiro de mil novecentos e noventa e sete.Tehty Brysselissä kahdentenakymmenentenäneljäntenä päivänä helmikuuta vuonna tuhatyhdeksänsataayhdeksänkymmentäseitsemän.Som skedde i Bryssel jden tjugofjärde februari nittonhundranittiosju.

    Por la Comunidad EuropeaFor Det Europæiske FællesskabFür die Europäische GemeinschaftΓια την Ευρωπαϊκή ΚοινότηταFor the European CommunityPour la Communauté européennePer la Comunità europeaVoor de Europese GemeenschapPela Comunidade EuropeiaEuroopan yhteisön puolestaPå Europeiska gemenskapens vägnar

    +++++ TIFF +++++

    --------------------------------------------------

    Lisade loetelu

    Lisa 1. | Artikli 7 lõikes 1 nimetatud tooted |

    Lisa 2. | Artikli 7 lõikes 2 nimetatud tooted |

    Lisa 3. | Artikli 8 lõikes 2 nimetatud tooted |

    --------------------------------------------------

    Protokollide loetelu

    Protokoll nr 1. | Jordani Läänekaldalt ja Gaza sektorist pärinevate põllumajandustoodete ühendusse importimise kord |

    Protokoll nr 2. | Ühendusest pärinevate põllumajandustoodete Jordani Läänekaldale ja Gaza sektorisse importimise kord |

    Protokoll nr 3. | Päritolustaatusega toodete mõiste määratlus ja halduskoostöö meetodid |

    --------------------------------------------------

    Lõppakt

    Täievolilised esindajad, kes esindavad

    EUROOPA ÜHENDUST,

    edaspidi "ühendus",

    ühelt poolt, ja

    täievolilised esindajad, kes esindavad

    JORDANI LÄÄNEKALDA JA GAZA SEKTORI PALESTIINA OMAVALITSUSE NIMEL TOIMIVAT PALESTIINA VABASTUSORGANISATSIOONI (PVO),

    edaspidi "Palestiina omavalitsus",

    teiselt poolt,

    kes kohtusid 24. veebruaril 1997. aastal Brüsselis, et alla kirjutada Euroopa Vahemere piirkonna ajutine assotsiatsioonileping Euroopa Ühenduse ning Jordani Läänekalda ja Gaza sektori Palestiina omavalitsuse nimel toimiva Palestiina Vabastusorganisatsiooni (PVO) vahel kaubanduse ja koostöö kohta, edaspidi "Euroopa Vahemere piirkonna ajutine assotsiatsioonileping", on vastu võtnud järgmised tekstid:

    Euroopa Vahemere piirkonna ajutine assotsiatsioonileping, selle lisad ja järgmised protokollid:

    protokoll nr 1 | korra kohta, mida kohaldatakse Jordani Läänekaldalt ja Gaza sektorist pärinevate põllumajandustoodete ühendusse importimisel, |

    protokoll nr 2 | korra kohta, mida kohaldatakse ühendusest pärinevate põllumajandustoodete importimisel Jordani Läänekaldale ja Gaza sektorisse, |

    protokoll nr 3 | päritolustaatusega toodete mõiste määratluse ja halduskoostöö meetodite kohta. |

    Ühenduse täievolilised esindajad ja Palestiina omavalitsuse täievolilised esindajad on vastu võtnud allpool loetletud ja käesolevale lõppaktile lisatud deklaratsioonide tekstid:

    ühisdeklaratsioon intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi kohta (lepingu artikkel 33),

    ühisdeklaratsioon lepingu artikli 55 kohta,

    ühisdeklaratsioon lepingu artikli 58 kohta,

    ühisdeklaratsioon detsentraliseeritud koostöö kohta,

    ühisdeklaratsioon lepingu artikli 67 kohta,

    ühisdeklaratsioon lepingu artikli 70 kohta,

    ühisdeklaratsioon andmekaitse kohta,

    ühisdeklaratsioon Palestiina tööstuse tugiprogrammi kohta

    ning seoses protokolliga nr 3, mis käsitleb päritolustaatusega toodete mõiste määratlust ja halduskoostöö meetodeid, järgmised ühisdeklaratsioonid:

    1) ühisdeklaratsioon Andorra Vürstiriigi kohta;

    2) ühisdeklaratsioon San Marino Vabariigi kohta.

    Ühenduse täievolilised esindajad ja Palestiina omavalitsuse täievolilised esindajad on võtnud arvesse allpool nimetatud ja käesolevale lõppaktile lisatud kirjavahetuse teel sõlmitud kokkulepet:

    ühenduse ja Palestiina omavalitsuse vahel kirjavahetuse teel sõlmitud kokkulepe protokolli nr 1 artikli 1 kohta, mis käsitleb ühise tollitariifistiku alamrubriiki 060310 kuuluvate värskete lõikelillede ja lillepungade ühendusse importimist.

    Palestiina omavalitsuse täievolilised esindajad on võtnud arvesse allpool nimetatud ja käesolevale lõppaktile lisatud Euroopa Ühenduse deklaratsiooni:

    deklaratsioon päritolu kumulatsiooni kohta.

    +++++ TIFF +++++

    Hecho en Bruselas, el veinticuatro de febrero de mil novecientos noventa y siete.Udfærdiget i Bruxelles den fireogtyvende februar nitten hundrede og syv og halvfems.Geschehen zu Brüssel am vierundzwanzigsten Februar neunzehnhundertsiebenundneunzig.Έγινε στις Βρυξέλλες, στις είκοσι τέσσερις Φεβρουαρίου χίλια εννιακόσια ενενήντα επτά.Done at Brussels on the twenty-fourth day of February in the year one thousand nine hundred and ninety-seven.Fait à Bruxelles, le vingt-quatre février mil neuf cent quatre-vingt-dix-sept.Fatto a Bruxelles, addi ventiquattro febbraio millenovecentonovantasette.Gedaan te Brussel, de vierentwintigste februari negentienhonderd zevenennegentig.Feito em Bruxelas, em vinte e quatro de Fevereiro de mil novecentos e noventa e sete.Tehty Brysselissä kahdentenakymmenentenäneljäntenä päivänä helmikuuta vuonna tuhatyhdeksänsataayhdeksänkymmentäseitsemän.Som skedde i Bryssel den tjugofjärde februari nittonhundranittiosju.

    Por la Comunidad EuropeaFor Det Europæiske FællesskabFür die Europäische GemeinschaftΓια την Ευρωπαϊκή ΚοινότηταFor the European CommunityPour la Communauté européennePer la Comunità europeaVoor de Europese GemeenschapPela Comunidade EuropeiaEuroopan yhteisön puolestaPå Europeiska gemenskapens vägnar

    +++++ TIFF +++++

    --------------------------------------------------

    Top