02019D0784-20200430

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 02019D0784-20200430 - EN

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 02019D0784-20200430

Consolidated text: Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/784, 14. mai 2019, sagedusala 24,25–27,5 GHz ühtlustamise kohta maapealsete süsteemide jaoks, millega on võimalik liidus pakkuda traadita elektroonilise lairibaside teenuseid (teatavaks tehtud numbri C(2019) 3450 all) (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst

Access initial legal act

(

Legal status of the document In force

)

30/04/2020

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2019/784/2020-04-30

Date of document:: 30/04/2020
Date of effect:: 30/04/2020

Author:: Not available
Form:: Konsolideeritud tekst

Link
Link
Link: Select all documents mentioning this document
Consolidation: basic act:: 32019D0784

HTML

PDF

02019D0784 — ET — 30.04.2020 — 001.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/784,

14. mai 2019,

sagedusala 24,25–27,5 GHz ühtlustamise kohta maapealsete süsteemide jaoks, millega on võimalik liidus pakkuda traadita elektroonilise lairibaside teenuseid

(teatavaks tehtud numbri C(2019) 3450 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(ELT L 127 16.5.2019, lk 13)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2020/590, EMPs kohaldatav tekst 24. aprill 2020,	L 138	19	30.4.2020

▼B

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/784,

14. mai 2019,

sagedusala 24,25–27,5 GHz ühtlustamise kohta maapealsete süsteemide jaoks, millega on võimalik liidus pakkuda traadita elektroonilise lairibaside teenuseid

(teatavaks tehtud numbri C(2019) 3450 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

Artikkel 1

Käesoleva otsusega ühtlustatakse liidus 24,25–27,5 GHz sagedusala kättesaadavuse ja tõhusa kasutamise olulised tehnilised tingimused selliste maapealsete süsteemide jaoks, millega on võimalik osutada traadita elektroonilise lairibaside teenuseid.

Artikkel 2

▼M1

Liikmesriigid määravad 30. juuniks 2020 sagedusala 24,25–27,5 GHz maapealsete süsteemide jaoks, millega on võimalik pakkuda traadita elektroonilise lairibaside teenuseid, ja muudavad selle mittevälistaval viisil kättesaadavaks vastavalt lisas sätestatud tehnilistele tingimustele.

▼B

Sõltuvalt selles sagedusalas kohaldatavast lubade andmise korrast peavad liikmesriigid analüüsima, kas on vaja kehtestada täiendavaid tehnilisi tingimusi, et tagada traadita elektroonilise lairibaside teenuseid pakkuvate maapealsete süsteemide asjakohane koostoimimine muude sagedusalas asuvate teenustega.

Artikkel 3

Lähtudes lisas esitatud olulistest tehnilistest tingimustest tagavad liikmesriigid, et artiklis 1 osutatud maapealsed süsteemid kaitsevad asjakohaselt järgmist:

külgnevate sagedusalade süsteemid, eeskätt (passiivsed) Maa-uuringute satelliitside teenistused ja raadioastronoomiateenistuse süsteemid, mis töötavad sagedusalas 23,6–24,0 GHz;

Maa-uuringute satelliitside teenistuse ja kosmoseuuringute teenistuse maajaamad, mille sideedastus suunal kosmos-Maa toimub sagedusalas 25,5–27,0 GHz;

paikse satelliitside teenistuse satelliitsüsteemid, mille sideedastus suunal Maa-kosmos toimub sagedusalas 24,65–25,25 GHz;

satelliitidevaheline side sagedusalades 24,45–24,75 GHz ja 25,25–27,5 GHz.

Artikkel 4

Liikmesriigid võivad lubada jätkata püsiliinide käitamist sagedusalas 24,25–27,5 GHz, kui artiklis 1 osutatud maapealsed süsteemid saavad tänu reguleeritud ühisele spektrikasutusele selliste liinidega koos eksisteerida.

Liikmesriigid jälgivad korrapäraselt käesoleva artikli esimeses lõigus nimetatud püsiliinide toimimise jätkamise vajalikkust.

Artikkel 5

Tingimusel, et uute maapealsete jaamade arv ja asukoht määratakse kindlaks, et need ei tekitaks ebaproportsionaalseid piiranguid artiklis 1 osutatud süsteemidele, ning arvestades turunõudlust, tagavad liikmesriigid, et tehakse võimalikuks maapealsete jaamade jätkuv kasutamine:

—

sagedusalas 25,5–27,0 GHz Maa-uuringute satelliitside teenistuse (kosmos-Maa) või kosmoseuuringute teenistuse (kosmos-Maa) tarbeks;

—

sagedusalas 24,65–25,25 GHz paikse satelliitside teenistuse (kosmos-Maa) tarbeks.

Artikkel 6

Liikmesriigid aitavad kaasa piiriüleste koordineerimiskokkulepete sõlmimisele, et võimaldada artiklis 1 osutatud maapealsete süsteemide toimimist, võttes arvesse olemasolevaid regulatiivseid menetlusi ja õigusi ning asjaomaseid rahvusvahelisi lepinguid.

Artikkel 7

▼M1

Liikmesriigid esitavad komisjonile 30. septembriks 2020 aruande käesoleva otsuse rakendamise kohta.

▼B

Liikmesriigid jälgivad sagedusala 24,25–27,5 GHz kasutamist, kaasa arvatud edusamme, mida tehakse artiklis 1 osutatud maapealsete süsteemide ja muude seda sagedusala kasutavate süsteemide koostoime vallas, ning annavad komisjonile jälgimise tulemustest aru vastava taotluse korral või omal algatusel, et käesoleva otsuse saaks õigeaegselt läbi vaadata.

Artikkel 8

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

LISA

ARTIKLIS 2 JA 3 OSUTATUD TEHNILISED TINGIMUSED

1. Mõisted

„Aktiivantennisüsteemid“ (Active antenna systems, AAS) – tugijaam ja antennisüsteem, kus antennikomponentide vahelist amplituudi ja/või faasi reguleeritakse pidevalt, nii et antenni kiirgusdiagramm kohandub lühiajalistele muudatustele raadiokeskkonnas. Siia alla ei kuulu antennikiire kuju muutmine pikemaks ajaks, nt püsiv elektriline allakallutus. AAS tugijaamades on antennisüsteem integreeritud tugijaamasüsteemi või toote osaks.

„Sünkroniseeritud töö“ – kahe või enama erineva aegtihendusdupleksiga (time division duplex, TDD) võrgu töö, milles üleslüli ja allalüli edastus ei toimu ühel ajal; st igal ajahetkel toimub kõigis võrkudes kas allalüli edastus või üleslüli edastus. See eeldab kõigi kaasatud TDD võrkude alla- ja üleslüliedastuste vastavusseviimist ning kaadrialguse sünkroniseerimist kõigi võrkude vahel.

„Sünkroniseerimata töö“ – kahe või enama erineva TDD võrgu töö, mille korral toimub igal ajahetkel vähemalt ühes võrgus allalüli edastus ja vähemalt ühes võrgus üleslüli edastus. Selline olukord võib aset leida siis, kui TDD võrkudes ei ole kõik alla- ja üleslüliedastused vastavusse viidud või ei ole kaadrialgused sünkroniseeritud.

„Osaliselt sünkroniseeritud töö“ – kahe või enama erineva TDD võrgu töö, kus osa kaadrist vastab sünkroniseeritud töö tingimustele, aga ülejäänud kaader sünkroniseerimata töö tingimustele. See eeldab kaadristruktuuri kasutamist kõigis asjaomastes TDD võrkudes, sh ajapilud, mille puhul ei ole üles-/allalüli suund kindlaks määratud, ning kaadrialguse sünkroniseerimist kõigi võrkude vahel.

„Kogu kiirgusvõimsus (TRP)“ näitab, kui palju võimsust liitantenn kiirgab. Võrdub antennivõre süsteemi kogu sisendvõimsusega, millest arvatakse maha antennivõre süsteemi sisesed võimsuskaod. TRP on kogu kiirgusväljas eri suundades kiiratava võimsuse integraal vastavalt järgmisele valemile:

kus P(θ,φ) on võimsus, mida antennivõre süsteem kiirgab suunas (θ,φ), mis saadakse vastavalt valemile:

P(θ,φ) = PTxg(θ,φ)

kus PTx tähistab antennivõre juhitud sisendvõimsust (vattides) ja g(θ,φ) tähistab antennivõre võimendust suunal (θ, φ).

2. Üldparameetrid

1. Sagedusalas 24,25–27,5 GHz peab dupleksrežiim olema aegtihendusdupleks (Time Division Duplex, TDD).

2. Eraldatud sagedusplokkide suurus peab olema 200 MHz kordne. Kogu sagedusala tõhusa kasutamise tagamiseks võivad teise spektrikasutaja plokiga külgnevas alas olla plokid ka väiksemad (50 MHz või 100 MHz või 150 MHz).

3. Eraldatud sagedusploki ülemine sageduspiir tuleb viia vastavusse 200 MHz-ga või selle kordsete intervallidega 27,5 GHz ülemisest servast. Kui sagedusplokk on väiksem kui teises lõigus nõutud 200 MHz või kui sagedusplokke on vaja nihutada, võtmaks arvesse muud olemasolevat kasutust, tuleb kasutada rastrit 10 MHz.

4. Käesoleva lisa tehnilised tingimused on väga olulised, et reguleerida selliste maapealsete süsteemide vastastikust koostoimet, millega on võimalik pakkuda traadita elektroonilise lairibaside teenuseid, ning selliste süsteemide koostoimet Maa-uuringute satelliitside teenistuse (passiivne) süsteemidega, piirates soovimatut kiirgust sagedusalasse 23,6–24 GHz, ning koostoimet kosmosejaamade vastuvõtjatega, piirates välitugijaama aktiivantennisüsteemi peakiire kallutust. Riikide tasandil võib vaja olla täiendavaid meetmeid, et tagada koostoime muude teenuste ja rakendustega ( 1 ).

5. Sagedusvahemiku 24,25–27,5 GHz kasutamine sideks mehitamata õhusõidukitega peab piirduma sidelüliga õhusõiduki pardal olevast terminalist maapealse traadita elektroonilise lairibaside võrgu tugijaama.

6. Tugijaama ja terminali edastus sagedusalas 24,25–27,5 GHz peab olema kooskõlas käesolevas lisas määratletud serva kiirgusmaskiga.

Joonisel 1 on näide võimaliku kanalijaotuse kohta

Joonis 1

Näide kanalijaotuse kohta sagedusalas 24,25–27,5 GHz

3. Tugijaamade tehnilised tingimused – sagedusploki serva kiirgusmask

Käesolevas jaotises on esitatud tugijaamade sagedusploki serva kiirgusmaskideks (Block Edge Masks, BEM) nimetatavad tehnilised parameetrid, mis moodustavad olulise osa tingimustest, millega tagatakse külgnevate maapealse traadita elektroonilise lairibaside võrkude koostoime operaatorite vaheliste kahe- või mitmepoolsete lepingute puudumise korral. Traadita elektroonilise lairibaside teenuste operaatorid sagedusalas 24,25–27,5 GHz, võivad kahe- või mitmepoolselt kokku leppida leebemates tehnilistes parameetrites, tingimusel et nad täidavad ka edaspidi tehnilisi tingimusi, mida kohaldatakse muude teenuste, rakenduste või võrkude kaitseks, ja oma piiriüleseid kohustusi. Liikmesriigid peavad tagama, et leebemate tehniliste parameetritega peavad olema nõus kõik mõjutatud isikud.

BEM on kiirgusmask, mis määratleb võimsustasemed sageduse funktsioonina operaatorile eraldatud sagedusploki serva suhtes. See koosneb mitmest komponendist, vt tabel 1. Baassagdusala võimsuse piirnorm tagab, et teiste operaatorite sagedused on kaitstud. Täiendav baassagedusala võimsuse piirnorm (sagedusalaväline võimsuse piirnorm) tagab, et kaitstud on teenuste ja rakenduste jaoks ettenähtud spekter väljaspool sagedusala 24,25–27,5 GHz. Üleminekuala võimsuse piirnorm võimaldab võimsust plokisiseselt filtriga piirata kuni baassagedusala võimsuse piirnormini ja tagab külgnevates sagedusplokkides kooseksisteerimise teiste operaatoritega.

Joonisel 2 on kujutatud üldist serva kiirgusmaski, mida rakendatakse sagedusalas 26 GHz.

Joonis 2

Sagedusploki serva kiirgusmask

Plokisisene võimsuse piirnorm ei ole kindlaks määratud. Tabelites 2 ja 3 eeldatakse, et talitlus on sünkroniseeritud. Sünkroniseerimata või osaliselt sünkroniseeritud talitluse puhul on vaja külgnevad võrgud geograafiliselt eraldada. Tabelites 4 ja 6 on esitatud vastavalt tugijaamade ja terminalide sagedusalavälise võimsuse piirnorm, et tagada Maa-uuringute satelliitside teenistuse (EESS) (passiivne) kaitse sagedusalas 23,6–24,0 GHz. Tabelis 5 on esitatud täiendav tehniline tingimus tugijaamadele, et võimaldada kooseksisteerimist paikse satelliitside teenistuse (FSS) Maa-kosmose suuna satelliitsüsteemidega ja satelliitidevahelise side teenistuse (ISS) satelliitsüsteemidega.

Tabel 1

Sagedusploki serva kiirgusmaski komponentide määratlemine

BEMi komponent	Määratlus
Plokisisene	Eraldatud sagedusala, mille jaoks on serva kiirgusmask eraldatud.
Baassagedusala	Sagedusalas 24,25–27,5 GHz maapealse traadita elektroonilise lairibaside teenuste jaoks kasutatav spekter, mis ei sisalda operaatori vaatlusalust sagedusplokki ega vastavaid üleminekualasid.
Üleminekuala	Operaatori sagedusplokiga külgnev sagedusala.
Täiendav baassagedusala	Sagedusalaga 24,25–27,5 GHz külgnevad sagedusalad, kus muude teenuste või rakenduste suhtes kehtivad konkreetsed võimsuse piirnormid.

Tabel 2

Tugijaama üleminekuala võimsuse piirnorm sünkroniseeritud töö korral

Sagedusala	Maksimaalne TRP	Mõõdetav ribalaius
Operaatori plokist kuni 50 MHz alla- või ülespoole	12 dBm	50 MHz

Selgitav märkus

Piirnorm tagab traadita elektroonilise lairibaside võrkude koostoime sagedusala 26 GHz sees üksteisega külgnevates sagedusplokkides ja sünkroniseeritud töö korral.

Tabel 3

Tugijaama baassagedusala võimsuse piirnorm sünkroniseeritud töö korral

Sagedusala	Maksimaalne TRP	Mõõdetav ribalaius
Baassagedusala	4 dBm	50 MHz

Selgitav märkus

Piirnorm tagab traadita elektroonilise lairibaside võrkude koostoime sagedusala 26 GHz sees üksteisega mittekülgnevates sagedusplokkides ja sünkroniseeritud töö korral.

▼M1

Tabel 4

Tugijaama täiendava baassagedusala võimsuse piirnorm

Sagedusala	Maksimaalne TRP	Mõõdetav ribalaius	Jõustumine
23,6–24,0 GHz	–33 dBW	200 MHz	Käesoleva otsuse jõustumine ()
23,6–24,0 GHz	–39 dBW	200 MHz	esmaspäev, 1. jaanuar 2024 ()
(1) Liikmesriigid ei luba selliste uute maapealsete süsteemide kasutuselevõttu, millega on võimalik osutada traadita elektroonilise lairibaside teenuseid sagedusalas 22–23,6 GHz, et tagada (passiivse) Maa-uuringute satelliitside teenistuse ja raadioastronoomia teenistuse asjakohane kaitse sagedusalas 23,6–24 GHz seoses 1. jaanuarist 2024 kohaldatava piirnormiga. (2) See piirnorm kehtib nende tugijaamade suhtes, mis on võetud kasutusele pärast 1. jaanuari 2024. Seda piirnormi ei kohaldata tugijaamade suhtes, mis on kasutusele võetud enne nimetatud kuupäeva. Nende tugijaamade suhtes kohaldatakse ka pärast 1. jaanuari 2024 piirnormi – 33 dBW/200 MHz. Liikmesriigid kaaluvad, kas võtta täiendavaid meetmeid, et hinnata ja leevendada nende tugijaamade koondmõju artikli 3 punktist a tulenevale kohustusele seoses Maa-uuringute satelliitside teenistusega (passiivne). Sellised meetmed hõlmavad eraldatud sagedusplokkide suuruse, antennikonfiguratsiooni, plokisisese võimsuse või seadmete leviku kohandamist.

▼B

Selgitav märkus

Sagedusalaväline piirnorm kehtib maksimaalse kiirguse suhtes sagedusalas 23,6–24,0 GHz, et kaitsta (passiivset) EESSi kõigis tugijaama töö täpsustatud režiimides (st maksimaalne sagedusalasisene võimsus, elektriline suunamine, kandja konfiguratsioonid).

Tabel 5

Täiendav tingimus, mida kohaldatakse AASi välitugijaamade suhtes

Nõue AASi välitugijaama antenni peakiire kallutuse kohta

Sellise tugijaama kasutuselevõtmisel tuleb tagada, et tavapäraselt on antenni peakiir suunatud horisondist madalamale; lisaks peab antenn olema mehaaniliselt suunatud horisondist madalamale, kui tegemist ei ole ainult vastuvõtva tugijaamaga.

Selgitav märkus

Tingimus kehtib kosmosejaama vastuvõtjate kaitseks, näiteks vastuvõtjate jaoks, mida kasutatakse FSS (suunal Maa-kosmos) ja ISS tarbeks.

4. Terminalide tehnilised tingimused

▼M1

Tabel 6

Terminali täiendava baassagedusala võimsuse piirnorm

Sagedusala	Maksimaalne TRP	Mõõdetav ribalaius	Jõustumine
23,6–24,0 GHz	–29 dBW	200 MHz	Käesoleva otsuse jõustumine
23,6–24,0 GHz	–35 dBW	200 MHz	esmaspäev, 1. jaanuar 2024 ()
(1) See piirnorm kehtib nende terminalide suhtes, mis on võetud kasutusele pärast 1. jaanuari 2024. Seda piirnormi ei kohaldata terminalide suhtes, mis on kasutusele võetud enne nimetatud kuupäeva. Nende terminalide suhtes kohaldatakse ka pärast 1. jaanuari 2024 piirnormi –29 dBW/200 MHz.

▼B

Selgitav märkus

Sagedusalaväline piirnorm kehtib maksimaalse kiirguse suhtes sagedusalas 23,6–24,0 GHz, et kaitsta (passiivset) EESSi kõigis terminali töö täpsustatud režiimides (st maksimaalne sagedusalasisene võimsus, elektriline suunamine, kandja konfiguratsioonid).

( 1 ) Näiteks raadioastronoomia teenistus.

Top

All

Choose the experimental features you want to try