This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02008R0771-20160615
Commission Regulation (EC) No 771/2008 of 1 August 2008 laying down the rules of organisation and procedure of the Board of Appeal of the European Chemicals Agency (Text with EEA relevance)
Consolidated text: Komisjoni määrus (EÜ) nr 771/2008, 1. august 2008 , millega kehtestatakse Euroopa Kemikaaliameti apellatsiooninõukogu töökorraldus ja menetluskord (EMPs kohaldatav tekst)
Komisjoni määrus (EÜ) nr 771/2008, 1. august 2008 , millega kehtestatakse Euroopa Kemikaaliameti apellatsiooninõukogu töökorraldus ja menetluskord (EMPs kohaldatav tekst)
- Date of document:
- 15/06/2016
- Date of effect:
- 15/06/2016
- Author:
- Not available
- Form:
- Konsolideeritud tekst
- Additional information:
- LASTMODIN 32016R0823
- Link
- Link
- Link
- Select all documents mentioning this document
- Consolidation: basic act:
- 32008R0771
2008R0771 — ET — 15.06.2016 — 001.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 771/2008, 1. august 2008, millega kehtestatakse Euroopa Kemikaaliameti apellatsiooninõukogu töökorraldus ja menetluskord (ELT L 206 2.8.2008, lk 5) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
L 137 |
4 |
26.5.2016 |
||
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 771/2008,
1. august 2008,
millega kehtestatakse Euroopa Kemikaaliameti apellatsiooninõukogu töökorraldus ja menetluskord
(EMPs kohaldatav tekst)
I
PEATÜKK
Apellatsiooninõukogu töökorraldus
1.
jagu
Apellatsiooninõukogu
Artikkel 1
Koosseis
1. Edasikaebuse (edaspidi „kaebus”) lahendavad ameti apellatsiooninõukogu (edaspidi „apellatsiooninõukogu”) kolm liiget.
Määruse (EÜ) nr 1238/2007 kohaselt peab vähemalt üks liige olema juriidilise kvalifikatsiooniga ja vähemalt üks liige tehnilise kvalifikatsiooniga.
2. Apellatsiooninõukogu esimees või üks tema asendaja juhib kõikide kaebuste menetlemist.
3. Esimees tagab apellatsiooninõukogu otsuste kvaliteedi ja järjepidevuse.
4. Pärast ameti haldusnõukoguga konsulteerimist võib esimees määrata kaebuse menetlemise apellatsiooninõukogu täiendavatele liikmetele või asendusliikmetele, kui see on vajalik kaebuste menetlemise rahuldava kiiruse tagamiseks. Sellisel juhul võib esimees nimetada esimehe asendusliikme.
Artikkel 1a
Kokkuleppemenetlus
Menetluse huvides võib apellatsiooninõukogu esimees kutsuda pooli üles kasutama kokkuleppemenetlust. Sellisel juhul nimetab esimees ühe liikme kokkuleppemenetluste lihtsustamiseks. Esimees teavitab pooli sellise liikme nimetamise otsusest.
Kui pooled saavutavad kokkuleppemenetluse käigus kokkuleppe, sulgeb nimetatud liige menetluse ning kokkuleppemenetluse kokkuvõte avaldatakse ameti veebisaidil. Kui aga kokkulepet ei saavutata kahe kuu jooksul alates juhtumi määramise otsusest ühele apellatsiooninõukogu liikmele, saadetakse juhtum apellatsiooninõukogusse tagasi.
Artikkel 1b
Kaebuse tagasivõtmine
Kaebuse tagasivõtmise korral sulgeb esimees menetluse.
Artikkel 2
Liikme väljaarvamine
Määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 90 lõike 7 kohaldamise menetluses esitab asjaomane apellatsiooninõukogu liige oma seisukoha seoses nimetatud määruse artikli 90 lõike 6 alusel tõstatatud vastuväidete põhjustega enne otsuse tegemist.
Menetlus peatatakse seniks, kuni artikli 90 lõike 7 kohane otsus on tehtud.
Artikkel 3
Liikme asendamine
1. Apellatsiooninõukogu asendab liikme menetluse juurest eemaldamisel vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 90 lõikele 7 asendusliikmega.
2. Esimees võib asendada apellatsiooninõukogu liikme tema enda palvel asendusliikmega seoses kõnealuse liikme puhkuse, haiguse ja edasilükkamatute kohustustega või muudel põhjustel, mis takistavad tal menetluses osaleda. Apellatsiooninõukogu määrab artikli 27 lõikes 3 sätestatud korras asendusliikmete valiku kriteeriumid.
Kui liige ei ole võimeline enda asendamist taotlema, võib esimees liikme asendada omal algatusel.
Esimees võib jätta asendamistaotluse rahuldamata üksnes põhjendatud otsusega.
Kui esimees ei saa menetlusest osa võtta, määrab ta endale asendaja. Kui esimees ei ole võimeline seda tegema, nimetab asendaja apellatsiooninõukogus kauem töötanud kaebust lahendav liige ja tööstaažide pikkuste kattumise korral vanem liige.
3. Kui liige asendatakse enne kaebuse ärakuulamist, siis menetlust ei peatata ja asendamine ei kahjusta läbi viidud menetlustoiminguid.
Kui liige asendatakse pärast kaebuse ärakuulamist, korraldatakse uus ärakuulamine, kui pooled, asendusliige ja ülejäänud kaks kaebust lahendavat liiget ei otsusta teisiti.
4. Liikme asendamise korral on asendusliige seotud kõikide enne asendamist tehtud vahepealsete otsustega.
5. Liikme puudumine pärast seda, kui apellatsiooninõukogu on teinud lõpliku otsuse, ei takista apellatsiooninõukogu sooritamast ülejäänud menetlustoiminguid.
Kui esimees ei ole võimeline otsusele alla kirjutama või ülejäänud menetlustoiminguid sooritama, teeb seda tema eest apellatsiooninõukogus kauem töötanud kaebust lahendav liige ja tööstaažide pikkuste kattumise korral vanem liige.
Artikkel 4
Ettekandja
1. Esimees määrab kaebust menetlevatest liikmetest ühe liikme juhtumi ettekandjaks või täidab neid kohustusi ise, võttes arvesse vajadust tagada kõigile liikmetele võrdne töökoormus.
2. Ettekandja teostab kaebuse eelläbivaatuse.
3. Ettekandja ettepanekul võib apellatsiooninõukogu ette näha artiklis 15 sätestatud menetlustoiminguid.
Toimingu rakendamise võib jätta ettekandja ülesandeks.
4. Ettekandja koostab otsuse eelnõu.
2.
jagu
Kantselei
Artikkel 5
Kantselei ja kantselei sekretär
1. Käesolevaga luuakse ametis kantselei, mis on apellatsiooninõukogu egiidi all. Lõike 5 alusel kantselei sekretäriks nimetatud isik on kantselei juhataja.
2. Kantselei ülesanne on dokumentide vastuvõtmine, edastamine ja säilitamine ning muude käesolevas määruses sätestatud teenuste osutamine.
3. Kantseleis peetakse kaebuste registrit, kuhu kantakse andmed kaebuste ja asjaomaste dokumentide kohta.
4. Kantselei töötajad, kaasa arvatud kantselei sekretär, ei või osaleda ameti sellise otsusega seotud menetluses, mille kohta võib esitada määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 91 lõike 1 kohase kaebuse või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 528/2012 ( 4 ) artikli 77 lõike 1 kohase kaebuse.
5. Apellatsiooninõukogu abistab ülesannete täitmisel kantselei sekretär, kelle nimetab ametisse esimees.
Esimehel on haldus- ja korraldustegevust käsitlevad volitused anda kantselei sekretärile korraldusi apellatsiooninõukogu ülesannete täitmisega seoses.
6. Kantselei sekretär kontrollib tähtaegadest ja muudest ametlikest kaebuste esitamise tingimustest kinnipidamist.
7. Kantselei sekretäri üldine ametijuhend võetakse vastu artikli 27 lõikes 3 sätestatud korras.
II
PEATÜKK
Menetlus
Artikkel 6
Kaebus
1. Kaebuses märgitakse järgmised andmed:
a) kaebuse esitaja nimi ja aadress;
b) kui kaebuse esitaja on määranud endale esindaja, siis esindaja nimi ja tema tegevuskoha aadress;
c) dokumentide kättetoimetamise aadress, kui see erineb punktides a või b esitatust;
d) märge vaidlustatava otsuse kohta ja nõue;
e) asjaolud ning fakti- ja õigusväited;
f) vajaduse korral tõendid ja märge, millist asjaolu millise tõendiga tõendatakse;
g) vajaduse korral viide selle kohta, millist teavet kaebuses tuleb lugeda konfidentsiaalseks ja miks;
h) märge selle kohta, kas kaebuse esitaja nõustub dokumentide kättetoimetamisega talle või vajaduse korral tema esindajale faksi, e-posti või muu tehnilise sidevahendi teel.
2. Kaebusele lisatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 340/2008 artiklile 10 või vajaduse korral vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 564/2013 ( 5 ) artiklile 4 tõend lõivu tasumise kohta.
3. Kui kaebus ei vasta lõike 1 punktides a–d ning lõikes 2 sätestatud nõuetele, määrab kantselei sekretär kaebuse esitajale mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kantselei sekretär võib määrata sellise tähtaja ainult üks kord.
Kõnealust tähtaega ei loeta määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 93 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaja hulka.
4. Kui tuvastatakse kaebuse nõuetele mittevastavus, mis võib kaasa tuua kaebuse menetlemisest keeldumise, pöördub kantselei sekretär viivitamatult põhjendatud arvamusega esimehe poole.
Kui kantselei sekretär on määranud tähtaja kooskõlas lõikega 3, esitab ta kõnealuse arvamuse pärast selle tähtaja lõppemist, kui nõuetele mittevastavust ei ole parandatud.
5. Kantselei sekretär edastab kaebuse ametile viivitamata.
Kui kaebuse esitaja ei ole vaidlustatud otsuse adressaat, teavitab kantselei sekretär otsuse adressaati kaebuse esitamisest sellise otsuse kohta.
6. Ameti veebilehel avaldatakse teade, milles on kirjas menetluse algatamise aluseks oleva kaebuse registreerimise kuupäev, poolte nimed ja aadressid, menetluse sisu, kaebuse esitaja nõue ning kokkuvõte asjaoludest ja väidetest.
Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, otsustab esimees, kas kaebuse esitaja poolt vastavalt lõike 1 punktile g osutatud teave loetakse konfidentsiaalseks, ning tagab, et konfidentsiaalset teavet teates ei avaldata. Avaldamise praktilised üksikasjad nähakse ette vastavalt artikli 27 lõikes 3 kehtestatud korrale.
Artikkel 7
Vastus
1. Amet esitab vastuse kahe kuu jooksul pärast kaebuse kättesaamist.
Esimees võib erilistel asjaoludel seda tähtaega ameti põhjendatud taotluse korral pikendada.
2. Vastuses märgitakse järgmised andmed:
a) kui amet on määranud endale esindaja, siis esindaja nimi ja tema tegevuskoha aadress;
b) asjaolud ning fakti- ja õigusväited;
c) vajaduse korral tõendid ja märge, millist asjaolu millise tõendiga tõendatakse;
d) vajaduse korral märge selle kohta, millist teavet vastuses tuleb lugeda konfidentsiaalseks ning miks;
e) märge selle kohta, kas amet nõustub dokumentide kättetoimetamisega talle või vajaduse korral tema esindajale faksi, e-posti või muu tehnilise sidevahendi teel.
3. Kui nõuetekohaselt kaebuse saanud amet ei esita kirjalikku vastust, jätkub menetlus vastuseta.
Artikkel 8
Menetlusse astumine
1. Isik, kes tõendab oma huvi apellatsiooninõukogule esitatud juhtumi tulemuste vastu, võib astuda menetlusse.
Erandina esimesest lõigust võib liikmesriik, kelle pädev ametiasutus on läbi viinud aine hindamise, sekkuda juhtumite puhul, mis on seotud määruse (EÜ) nr 1907/2006 VI jaotise 2. peatükiga, ilma et tal tuleks tõendada oma huvi sellise juhtumi tulemuste vastu.
2. Menetlusse astumise avaldus koos asjaoludega, mis annavad õiguse menetlusse astumiseks, tuleb esitada kolme nädala jooksul pärast artikli 6 lõikes 6 märgitud teate avaldamise kuupäeva.
3. Menetlusse astumise avaldus piirdub poole nõude täieliku või osalise toetamisega või sellele vastu olemisega.
Menetlusse astumine ei anna juhtumi pooltega samaväärseid menetlusõigusi ning see on põhijuhtumi suhtes teisejärguline. Selle ese langeb ära juhtumi kustutamisel apellatsiooninõukogu registrist hagist loobumise või poolte kokkuleppemenetluse raames saavutatud kokkuleppe korral või kaebuse tunnistamisel vastuvõetamatuks.
Menetlusse astujad nõustuvad juhtumi staadiumiga menetlusse astumise ajal.
4. Menetlusse astumise avalduses märgitakse järgmised andmed:
a) juhtumi kirjeldus;
b) poolte nimed;
c) menetlusse astuja nimi ja aadress;
d) kui menetlusse astuja on määranud endale esindaja kooskõlas artikliga 9, siis esindaja nimi ja tema tegevuskoha aadress;
e) dokumentide kättetoimetamise aadress, kui see erineb punktis c või d esitatust;
f) ühe või enama poole nõuded, mille toetuseks soovib menetlusse astumise avalduse esitanud isik menetlusse astuda;
g) menetlusse astumist õigustavad asjaolud;
h) märge selle kohta, kas menetlusse astuja nõustub dokumentide kättetoimetamisega talle või vajaduse korral tema esindajale faksi, e-posti või muu tehnilise sidevahendi teel.
Menetlusse astumise avaldus toimetatakse pooltele kätte, et nad saaksid selle kohta esitada oma kirjalikud või suulised märkused enne seda, kui apellatsiooninõukogu teeb vastava otsuse.
5. Kui apellatsiooninõukogu annab menetlusse astumiseks loa, tuleb menetlusse astujale edastada ärakirjad kõigist pooltele kätte toimetatud ja apellatsiooninõukogule sel eesmärgil esitatud menetlusdokumentidest. Konfidentsiaalseid andmeid ja dokumente ei edastata.
6. Apellatsiooninõukogu otsustab, kas menetlusse astumise taotlus on vastuvõetav.
Kui apellatsiooninõukogu rahuldab menetlusse astumise taotluse, määrab esimees tähtaja, mille jooksul menetlusse astuja võib esitada oma seisukohad.
Menetlusse astuja seisukohad sisaldavad järgmist:
a) menetlusse astuja nõue, millega täielikult või osaliselt toetatakse või vaidlustatakse poole nõuet;
b) asjaolud ning fakti- ja õigusväited;
c) tõendid, juhul kui neid esitatakse;
d) vajaduse korral märge selle kohta, millist avalduse teavet tuleb lugeda konfidentsiaalseks ja miks.
Pärast menetlusse astuja seisukohtade esitamist võib esimees määrata tähtaja, mille jooksul võivad pooled menetlusse astuja seisukohtadele vastata.
7. Menetlusse astuja kannab ise oma kulud.
Artikkel 9
Esindamine
Kui pool või menetlusse astuja on määranud esindaja, peab esindaja esitama volituse, mille on välja andnud esindatav pool või menetlusse astuja.
Artikkel 10
Menetlusdokumentide esitamine
1. Menetlusdokumendid peavad olema allkirjastatud ja neile peab olema märgitud kuupäev.
2. Menetlustähtaegade arvutamisel lähtutakse dokumendi kantseleile esitamise kuupäevast.
3. Pool või menetlusse astuja esitab dokumendid kantseleile otse või posti teel. Apellatsiooninõukogu võib lubada menetlusosalisel või menetlusse astujal esitada dokumente faksi, e-posti või muu tehnilise sidevahendi teel.
Sidevahendite, sealhulgas elektroonilise allkirja kasutamist reguleerivad eeskirjad võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 3 sätestatud menetlusele.
Artikkel 11
Kaebuse vastuvõetavus
1. Kaebus loetakse vastuvõetamatuks järgmistel põhjustel:
a) kaebus ei vasta käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 punktides a–d ja lõikes 2 ning artiklis 9 sätestatud nõuetele;
b) kaebuse esitaja on ületanud määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 92 lõikes 2 sätestatud kaebuse esitamise tähtaega;
c) kaebus ei ole esitatud määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 91 lõikes 1 ega määruse (EL) nr 528/2012 artikli 77 lõikes 1 viidatud otsuse kohta;
d) kaebuse esitaja ei kuulu vaidlustatud otsuse adressaatide hulka, samuti ei ole kaebuse esitaja võimeline tõendama, et otsus teda otseselt ja isiklikult puudutaks vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 92 lõikele 1.
2. Kui esimees ei tee otsust kaebuse vastuvõetavuse kohta määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 93 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul, edastatakse kaebus apellatsiooninõukogule kaebuse põhjendatuse ja vastuvõetavuse läbivaatamiseks. Otsus kaebuse vastuvõetavuse kohta on lõpliku otsuse osa.
Artikkel 12
Kaebuste läbivaatamine
1. Pärast esimest kirjalike seisukohtade esitamist ei või enam esitada uusi tõendeid, kui apellatsiooninõukogu ei otsusta, et tõendite hiline esitamine on nõuetekohaselt põhjendatud.
2. Pärast esimest kirjalike seisukohtade esitamist ei või esitada uusi asjaolusid, kui apellatsiooninõukogu ei otsusta, et need tuginevad faktilistele ja õiguslikele asjaoludele, mis on tulnud ilmsiks menetluse käigus.
3. Vajaduse korral kutsub apellatsiooninõukogu menetlusosalisi esitama märkusi apellatsiooninõukogu väljastatud teate või teise osalise või menetlusse astuja avalduse kohta.
Apellatsiooninõukogu määrab märkuste esitamiseks mõistliku tähtaja.
4. Apellatsiooninõukogu teavitab pooli kirjaliku menetluse lõppemisest.
Artikkel 13
Ärakuulamine
1. Apellatsiooninõukogu korraldab ärakuulamise, kui ta peab seda vajalikuks või kui pool seda taotleb.
Taotlus esitatakse kahe nädala jooksul pärast poolte teavitamist kirjaliku menetluse lõppemisest. Esimees võib seda tähtaega pikendada.
2. Kantselei edastab pooltele kutsed ilmuda ärakuulamisele.
3. Kui nõuetekohaselt kutsutud pool ei ilmu ärakuulamisele, võib menetlus jätkuda temata.
4. Ärakuulamine on avalik, kui apellatsiooninõukogu ei otsusta nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel teisiti kas omal algatusel või poole avalduse alusel.
5. Ärakuulamise avab ja seda juhib esimees, kes vastutab menetluse nõuetekohase kulgemise eest.
Apellatsiooninõukogu esimees ja liikmed võivad esitada pooltele ja nende esindajatele küsimusi.
6. Kantselei sekretär vastutab ärakuulamise protokolli koostamise eest.
Protokollile kirjutavad alla esimees ja kantselei sekretär ning protokoll on autentne dokument.
Enne protokollile allakirjutamist antakse tunnistajatele ja ekspertidele võimalus kontrollida ja kinnitada protokolli selle osa sisu, mis sisaldab nende ütlusi.
7. Tehniliste vahendite olemasolu korral võib ärakuulamine toimuda videokonverentsina või muid sidetehnoloogia vahendeid kasutades.
Artikkel 14
Keeled
1. Menetluse peetakse kaebuse keeles.
Kui kaebuse esitaja on vaidlustatud otsuse adressaat, esitatakse kaebus ning määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 10 punkti a alapunkti i kohane teave selles keeles, milles on tehtud otsus, või ühes ühenduse ametlikus keeles, milles on esitatud otsuse aluseks olnud teave.
2. Menetluse keelt kasutatakse apellatsiooninõukogu kirjalikus ja suulises menetluses, protokollis ja kohtuotsustes.
Muus keeles esitatud dokumentidele peab olema lisatud tõlge menetluse keelde.
Mahukate dokumentide puhul võib esitada tõlkeid väljavõtetest. Apellatsiooninõukogu võib omal algatusel või poole taotlusel alati nõuda ulatuslikumat või täielikku tõlget.
3. Poole taotlusel võib apellatsiooninõukogu lubada pärast vastaspoole ärakuulamist kasutada kogu või osa menetluse vältel menetluse keelena muud ühenduse keelt kui menetluse keel.
4. Menetlusse astuja taotlusel võib apellatsiooninõukogu lubada pärast poolte ärakuulamist menetlusse astujal kasutada muud ametlikku ühenduse keelt kui apellatsioonimenetluse keel.
5. Kui tunnistaja või ekspert teatab, et ta ei ole võimeline end piisavalt väljendama apellatsioonimenetluse keeles, võib apellatsiooninõukogu anda talle loa kasutada mõnda muud ametlikku ühenduse keelt.
6. Kui apellatsiooninõukogu annab loa mõne muu kui apellatsioonimenetluse keele kasutamiseks, korraldab kantselei sekretär kirjaliku või suulise tõlke tegemise apellatsioonimenetluse keelde.
Artikkel 15
Menetlustoimingud
1. Apellatsiooninõukogu võib menetlustoiminguid ette näha menetluse mis tahes etapis.
2. Menetlustoimingute eesmärk on eelkõige:
a) tagada menetluse takistusteta läbiviimine ja hõlbustada tõendite kogumist;
b) selgitada välja küsimused, millega seoses peavad pooled oma argumente täiendama;
c) täpsustada poolte nõudeid, nende väiteid ja argumente ning selgitada välja pooltevahelised vaidlusküsimused;
d) lihtsustada kokkuleppemenetluse kasutamist poolte vahel.
3. Menetlustoimingute hulka kuuluvad eelkõige:
a) poolte küsitlemine;
b) pooltelt vaidluse teatud aspektide kohta kirjalike või suuliste arvamuste küsimine;
c) teabe küsimine pooltelt või kolmandatelt isikutelt;
d) apellatsioonimenetlusega seotud dokumentide küsimine;
e) poolte või nende esindajate kutsumine kohtumistele;
f) tähelepanu juhtimine erilise tähtsusega küsimustele või asjaolule, et teatavate küsimuste üle enam ei vaielda;
g) märkuste tegemine, mis võib aidata keskenduda menetluse käigus olulisele.
Artikkel 16
Tõendid
1. Apellatsiooninõukogus toimuvas menetluses kuuluvad tõendite kogumise viiside hulka:
a) teabe taotlemine;
b) dokumentide ja esemete esitamine;
c) poolte ja tunnistajate ärakuulamine;
d) eksperdiarvamuste esitamine.
Tõendite kogumise üksikasjalikud eeskirjad sätestatakse vastavalt artikli 27 lõikes 3 kehtestatud korrale.
2. Kui apellatsiooninõukogu peab vajalikuks võtta poolelt, tunnistajalt või eksperdilt suulisi ütlusi, saadab ta isikule kutse ilmuda apellatsiooninõukogu ette.
3. Pooli teavitatakse kohast, kus tunnistaja või ekspert apellatsiooninõukogu ees ära kuulatakse. Pooltel on õigus viibida ütluste andmise juures ning küsitleda tunnistajat ja eksperti.
Pooled võivad taotleda eksperdi või tunnistaja taandamist seoses tema ebapädevusega kaebuse suhtes. Taotluse lahendab apellatsiooninõukogu.
4. Enne ütluste andmist teatavad eksperdid ja tunnistajad menetlusega seotud isiklikest huvidest või sellest, kas nad on olnud varem menetluse ühe poole esindajad või on osalenud edasikaevatud otsuse tegemises.
Kui ekspert või tunnistaja ei tee ise sellist avaldust, võib menetluspool sellest apellatsiooninõukogule teatada.
5. Tunnistaja või eksperdi taandamist saab taotleda kahe nädala jooksul alates kuupäevast, mil pooltele teatati tunnistaja kutsumisest või eksperdi nimetamisest. Pool näitab taotluses ära taandamise põhjused ja neid toetavad tõendid.
6. Tunnistajate ja ekspertide ütlused protokollitakse.
Artikkel 17
Tõendite kogumise kulud
1. Apellatsiooninõukogu kutsel kohale ilmunud tunnistajal ja eksperdil on õigus asjakohasele sõidu- ja elamiskulude hüvitamisele.
Apellatsiooninõukogu kutsel kohale ilmunud tunnistajal on õigus ka asjakohase saamata jäänud tulu hüvitamisele.
Eksperdil, kes ei ole ameti töötaja, on õigus saada oma töö eest tasu.
2. Kõnealused summad makstakse tunnistajale pärast tõendite kogumist ning eksperdile pärast tööülesannete täitmist. Neile võib teha ka ettemakseid.
3. Ameti haldusnõukogu sätestab summade ja ettemaksete arvutamise eeskirjad.
4. Üksikasjalikud eeskirjad kehtestatakse artikli 27 lõikes 3 sätestatud korras ja haldusnõukogu nõusolekul, järgmiste küsimuste kohta:
a) kes kannab tõendite kogumisega seotud kulud;
b) tunnistajatele ja ekspertidele hüvitiste ja tasude maksmise kord.
5. Lõigetes 3 ja 4 nimetatud eeskirjade puhul võetakse vajaduse korral arvesse ühenduse õiguse muudes valdkondades olevaid võrreldavaid eeskirju.
Artikkel 17a
Kulud
Pooled kannavad ise oma kulud.
Artikkel 18
Pädevus
Kui apellatsiooninõukogu annab juhtumi edasiseks lahendamiseks üle ameti pädevale organile vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 93 lõikele 3, on viimane seotud apellatsiooninõukogu otsuses esitatud põhjendustega, kui asjaolud pole muutunud.
Artikkel 19
Arutelud
1. Üksnes kolm asja lahendavat apellatsiooninõukogu liiget osalevad kaebust käsitlevates aruteludes. Arutelud on ja jäävad salajaseks.
2. Arutelu käigus ütleb iga liige oma arvamuse ja põhjendab seda.
Esimesena kuulatakse ära ettekandja arvamus ning viimasena esimehe arvamus, kui ettekandja ei ole esimees.
Artikkel 20
Hääletamine
Kui on vaja hääletada, toimub hääletusele panemine vastavalt artikli 19 lõike 2 teises lõigus sätestatud järjestusele. Juhul kui esimees on ühtlasi ka ettekandja, hääletab ta viimasena.
Otsused võetakse vastu häälteenamusega.
Hääletamisest keeldumine ei ole lubatud.
Artikkel 21
Otsus
1. Otsus sisaldab järgmist:
a) märge, et otsuse on teinud apellatsiooninõukogu;
b) otsuse tegemise kuupäev;
c) menetluses osalenud apellatsiooninõukogu liikmete nimed;
d) menetlusosaliste ja menetlusse astujate ning nende esindajate nimed;
e) poolte nõuded;
f) asjaolude kokkuvõte;
g) põhjendused, millel otsus põhineb;
h) apellatsiooninõukogu korraldus, sealhulgas vajaduse korral otsus tõendite kogumise kulude hüvitamise ja tasude tagastamise kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 340/2008 artikli 10 lõikele 4 või rakendusmääruse (EL) nr 564/2013 artikli 4 lõikele 4.
2. Otsusele kirjutavad alla esimees ja sekretär. Allkirjad võivad olla elektroonilised.
Otsuse originaali säilitatakse kantseleis.
3. Otsus edastatakse pooltele vastavalt artiklile 22.
4. Otsusele lisatakse märge, et otsust võib vaidlustada vastavalt asutamislepingu artiklile 230 ja määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 94 lõikele 1. Märkes esitatakse vaidlustamise tähtaeg.
Märke puudumine ei muuda otsust kehtetuks.
5. Apellatsiooninõukogu lõplikud otsused avaldatakse täielikult asjakohases vormis, kui esimees ei otsusta poole põhjendatud taotlusel teisiti.
6. Esimees otsustab, kas kaebuse esitaja poolt vastavalt artikli 6 lõike 1 punktile g, ameti poolt vastavalt artikli 7 lõike 2 punktile d või menetlusse astuja poolt vastavalt artikli 8 lõike 6 punktile d osutatud teave loetakse konfidentsiaalseks. Esimees tagab, et konfidentsiaalset teavet lõppotsuses ei avaldata.
Artikkel 22
Dokumentide kättetoimetamine
Kantselei sekretär tagab apellatsiooninõukogu otsuste ja teatiste kättetoimetamise pooltele ja menetlusse astujatele.
Kättetoimetamine toimub ühel järgmistest viisidest:
1) vastuvõtuteatisega tähtkirjaga posti teel;
2) andes ärakirja isikule üle allkirja vastu;
3) apellatsiooninõukogu käsutuses oleva tehnilise sidevahendi teel, mille kasutamisega on pool või tema esindaja nõustunud.
Artikkel 23
Tähtajad
1. Määruses (EÜ) nr 1907/2006 või käesolevas määruses ette nähtud või selle alusel kindlaks määratud tähtajad apellatsioonimenetluse algatamiseks arvutatakse vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2–6.
2. Kui päevades, nädalates, kuudes või aastates väljendatud tähtaega arvutatakse sündmuse toimumise või toimingu tegemise ajast, siis ei arvestata selle tähtaja sisse sündmuse toimumise või toimingu tegemise päeva.
3. Nädalates, kuudes või aastates väljendatud tähtaeg lõpeb tähtaja viimase nädala, kuu või aasta päeval, mis kannab sama nimetust või kuupäeva kui päev, mil toimus sündmus või tehti toiming, millest alates tähtaega arvutatakse.
Kui kuudes või aastates väljendatud tähtaja puhul ei ole tähtaja viimases kuus päeva, mil tähtaeg peaks lõppema, lõpeb tähtaeg selle kuu viimasel päeval.
4. Kui tähtaeg on väljendatud kuudes ja päevades, arvutatakse see kõigepealt välja täiskuudes ja seejärel päevades.
5. Ameti ametlikud puhkepäevad, laupäevad ja pühapäevad loetakse tähtaja sisse.
6. Kui tähtaja lõpp langeb laupäevale, pühapäevale või ameti ametlikule puhkepäevale, pikeneb see tähtaeg kuni esimese järgneva tööpäeva lõpuni.
Artikkel 24
Tähtaja pikendamine ja ületamine
1. Tähtaja määraja võib pikendada käesoleva määruse kohaselt määratud tähtaega.
2. Tähtaja ületamine ei piira poole õigust, kui asjaomane pool tõestab apellatsiooninõukogule ettenägematute asjaolude või vääramatu jõu olemasolu.
Artikkel 25
Menetluse peatamine
Apellatsiooninõukogu võib pärast poolte ärakuulamist poole taotlusel või omal algatusel menetluse peatada.
Kui pool on peatamise vastu, tehakse põhjendatud otsus.
Artikkel 26
Vigade parandamine
Apellatsiooninõukogu võib pärast poolte ärakuulamist omal algatusel või juhul, kui pool esitab ühe kuu jooksul alates otsuse kättetoimetamisest vastava taotluse, parandada otsuses tehtud kirja- ja arvutusvigu ning ilmseid ebatäpsusi.
III
PEATÜKK
Lõppsätted
Artikkel 27
Rakendusmeetmed
1. Lõikes 3 sätestatud korras võib ette näha täiendavad praktilised eeskirjad kaebuste tõhusaks menetlemiseks ja apellatsiooninõukogu töö korraldamiseks, kaasa arvatud juhtumite jaotamiseks liikmete vahel.
2. Lõikes 3 sätestatud korras võib võtta vastu praktilised juhiseid pooltele ja menetlusse astujatele ning praktilised juhised ärakuulamiste ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ning kirjalike seisukohtade ja märkuste esitamiseks ja kättetoimetamiseks.
3. Määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 89 lõike 3 esimese lõigu kohaselt määratud esimees ja kaks liiget võtavad käesolevas määruses ette nähtud eeskirjad ja meetmed vastu häälteenamusega.
Artikkel 28
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
( 1 ) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1; parandatud väljaandes ELT L 136, 29.5.2007, lk 3. Määrust on muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1354/2007 (ELT L 304, 22.11.2007, lk 1).
( 2 ) ELT L 280, 24.10.2007, lk 10.
( 3 ) ELT L 107, 17.4.2008, lk 6.
( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT L 167, 27.6.2012, lk 1).
( 5 ) Komisjoni 18. juuni 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 564/2013 Euroopa Kemikaaliametile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 528/2012 (milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist) kohaselt makstavate tasude kohta (ELT L 167, 19.6.2013, lk 17).
