Kohtuasi C‑406/14

Wrocław – Miasto na prawach powiatu

versus

Minister Infrastruktury i Rozwoju

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Wojewódzki Sąd Administracyjny w Krakowie)

„Eelotsusetaotlus — Direktiiv 2004/18/EÜ — Ehitustööde riigihange — Pakkujatele pandud kohustuse täita teatav protsent riigihankelepingust ilma allhankijaid kasutamata seaduspärasus — Määrus (EÜ) nr 1083/2006 — Üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta — Liikmesriikide kohustus teha eeskirjade eiramise tuvastamisel finantskorrektsioon — Eeskirjade eiramise mõiste — Vajadus teha finantskorrektsioon liidu hankealase õiguse rikkumise korral”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (kolmas koda) 14. juuli 2016. aasta otsus

1. Õigusaktide ühtlustamine – Ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord – Direktiiv 2004/18 – Ehitustööde riigihange – Ostja poolt lepingu täitmisega seotud eritingimuste kehtestamine – Pakkujate kohustus täita teatav protsent riigihankelepingust ilma allhankijaid kasutamata – Vastuvõetamatus

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/18, (muudetud määrusega nr 2083/2005), artikli 25 esimene lõik, artikli 26 lõige 3)

2. Euroopa Liidu omavahendid – Määrus liidu finantshuvide kaitse kohta – Eeskirjade eiramine – Mõiste – Liidu õigusega vastuolus oleva klausli rakendamine liidu toetatud projektiga seoses korraldatava riigihanke raames – Hõlmamine – Finantskorrektsiooni kohaldamine – Tingimus – Võimalik mõju asjaomase fondi eelarvele

   (Nõukogu määruse nr 1083/2006 artikli 2 punkt 7 ja artikkel 98; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18 (muudetud määrusega nr 2083/2005))

1.  Direktiivi 2004/18 ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (muudetud määrusega nr 2083/2005) tuleb tõlgendada nii, et ostja ei või seada ehitustööde riigihanke dokumentides tingimuseks, et tulevane hankelepingu täitja on kohustatud tegema omaenda vahenditega teatava abstraktselt protsentuaalselt määratletud osa selle lepinguga ette nähtud töödest.

   Esiteks annab direktiivi 2004/18 artikli 48 lõige 3 pakkujatele võimaluse põhimõtteliselt piiramatult hankelepingu täitmisel allhanget kasutada. Teiseks, juhul kui hankedokumendid kohustavad pakkujaid vastavalt direktiivi 2004/18 artikli 25 esimesele lõigule pakkumises ära näitama, kui suure osa lepingust nad kavatsevad teostada allhanke abil, ja väljapakutud allhankijad, võivad ostjad keelata hanke oluliste osade puhul selliste allhankijate kasutamise, kelle suutlikkust nad ei ole saanud kontrollida pakkumuste hindamise käigus ja hankelepingu täitja väljaselgitamisel. See ei puuduta siiski klauslit, mis kehtestab allhankijate kasutamisele piirangu abstraktselt protsentuaalselt määratletud osas sõltumata võimalike allhankijate suutlikkuse kindlaks tegemise võimalikkusest ja mainimata asjassepuutuvate ülesannete olulist laadi. Kõigis neis seostes näib selline klausel olevat vastuolus direktiiviga 2004/18.

   Kui lisaks oletada, et selline klausel on direktiivi 2004/18 artikli 26 tähenduses lepingu täitmise tingimus, siis ei saa see olla vastuvõetav sama artikli sätete kohaselt, sest see on vastuolus sama direktiivi artikli 48 lõikega 3 ja seega ka liidu õigusega.

   (vt punktid 33–37 ja resolutsiooni punkt 1)

2.  Määruse nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta, artiklit 98 koostoimes sama määruse artikli 2 punktiga 7 tuleb tõlgendada nii, et asjaolu, et ostja on liidu finantsabi saava projektiga seotud ehitustööde riigihanke käigus esitanud direktiiviga 2004/18 ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (muudetud määrusega nr 2083/2005) vastuolus oleva nõude, kujutab endast nimetatud artikli 2 punkti 7 tähenduses eeskirjade eiramist, mis õigustab vajadust kohaldada artikli 98 alusel finantskorrektsiooni, sest ei saa välistada, et sellel rikkumisel on mõju asjaomase fondi eelarvele. Korrektsiooni summa tuleb kindlaks määrata võttes arvesse kõiki nimetatud määruse artikli 98 lõike 2 esimese lõigu seisukohast asjakohaseid konkreetseid kriteeriume, nimelt tuvastatud eeskirjade eiramise olemust ja raskust ning asjaomase fondi rahalist kahju.

   (vt punkt 51 ja resolutsiooni punkt 2)